31.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 153/57

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 3 lõiget 3, ja Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 9, 148, 160 ja 168,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 1, 16, 21, 23, 24, 25, 30, 31 ja 34,

—

võttes arvesse muudetud Euroopa sotsiaalhartat, eelkõige selle artiklit 30 (õigus kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest), artiklit 31 (õigus elukohale) ja artiklit 16 (perekonna õigus sotsiaalsele, õiguslikule ja majanduslikule kaitsele),

—

võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (1),

—

võttes arvesse 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (2),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta otsust nr 1098/2008/EÜ vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) kohta (3),

—

võttes arvesse tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu 8. juuni 2010. aasta järeldusi teemal „Võrdsuse ja tervise arvessevõtmine kõigis poliitikavaldkondades: solidaarsus ja tervishoid” (4),

—

võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 2010. aasta deklaratsiooni „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta: koostöö vaesuse vastu võitlemise nimel aastal 2010 ja pärast seda” (5),

—

võttes arvesse tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu 7. märtsi 2011. aasta kohtumise järeldusi (6),

—

võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee 15. veebruari 2011. aasta arvamust Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatuste hulka kuuluva vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammi kohta (7),

—

võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee 10. veebruari 2011. aasta hinnangut Euroopa 2020. aasta strateegia sotsiaalsele mõõtmele (8),

—

võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee arvamust „Solidaarsus ja tervishoid: tervisealase ebavõrdsuse vähendamine Euroopa Liidus” (9),

—

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammi kohta (10),

—

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammi kohta (11),

—

võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitust tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta (12),

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Solidaarsus ja tervishoid: tervisealase ebavõrdsuse vähendamine ELis” (KOM(2009)0567),

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa Liidu strateegia põhiõiguste harta rakendamiseks” (KOM(2010)0573),

—

võttes arvesse Euroopa puuetega inimeste strateegiat aastateks 2010–2020: Uued sammud tõketeta Euroopa suunas (KOM(2010)0636),

—

võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Sotsiaal- ja Majanduskomiteele ning Regioonide Komiteele „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020” (KOM(2011)0173),

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (KOM(2010)2020),

—

võttes arvesse oma 4. oktoobri 2001. aasta resolutsiooni ÜRO rahvusvahelise vaesuse likvideerimise päeva kohta (13),

—

võttes arvesse oma 9. oktoobri 2008. aasta resolutsiooni sotsiaalse kaasatuse edendamise ja vaesuse, sealhulgas laste vaesuse vastu võitlemise kohta ELis (14),

—

võttes arvesse oma 6. mai 2009. aasta resolutsiooni tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta (15),

—

võttes arvesse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni sotsiaalmajanduse kohta (16),

—

võttes arvesse oma 16. juuni 2010. aasta resolutsiooni Euroopa 2020. aasta strateegia kohta (17),

—

võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika panuse kohta Lissaboni strateegia ja ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisse (18),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta (19),

—

võttes arvesse oma 8. septembri 2010. aasta õigusloomega seotud resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta: Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuuniste II osa (20),

—

võttes arvesse oma 20. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi kohta: soovitused vajalike meetmete ja algatuste kohta (21),

—

võttes arvesse oma 20. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni miinimumsissetuleku rolli kohta vaesuse vastu võitlemisel ja kaasava ühiskonna edendamisel Euroopas (22),

—

võttes arvesse oma 16. veebruari 2011. aasta resolutsiooni komisjoni rohelise raamatu „Piisav, jätkusuutlik ja kindel Euroopa pensionisüsteem” kohta (23),

—

võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni naiste vaesuse olemuse kohta Euroopa Liidus (24),

—

võttes arvesse oma 7. septembri 2010. aasta resolutsiooni naiste rolli kohta vananevas ühiskonnas (25),

—

võttes arvesse oma 7. juuli 2011. aasta resolutsiooni liidus enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi jaotamise programmi kohta (26),

—

võttes arvesse oma 9. märtsi 2011. aasta resolutsiooni romade kaasamist käsitleva ELi strateegia kohta (27),

—

võttes arvesse oma 22. aprilli 2008. aasta deklaratsiooni tänavakodutuse kaotamise kohta (28) ja 16. detsembri 2010. aasta deklaratsiooni ELi kodutuse kaotamise strateegia kohta (29),

—

võttes arvesse 9. ja 10. detsembril 2010. aastal toimunud Euroopa kodutuseteemalise konsensuskonverentsi lõplikke soovitusi;

—

võttes arvesse oma 14. septembri 2011. aasta resolutsiooni ELi kodutuse kaotamise strateegia kohta (30),

—

võttes arvesse oma 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta (31),

—

võttes arvesse nõukogu järeldusi Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti kohta ajavahemikuks 2011–2020 (32),

—

võttes arvesse naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegiat 2010–2015 (KOM(2010)0491),

—

võttes arvesse oma 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni majanduslanguse ja finantskriisi sooliste aspektide kohta (33),

—

võttes arvesse oma 5. juuli 2011. aasta resolutsiooni üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste tuleviku kohta (34),

—

võttes arvesse oma 19. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni ebakindlates töösuhetes naiste kohta (35),

—

võttes arvesse Eurostati 2010. aasta väljaannet „Combating poverty and social exclusion – A statistical portrait of the European Union 2010”,

—

võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik” (KOM(2010)0758),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A7-0370/2011),

A.

arvestades, et ELis on 116 miljonit inimest vaesuse ohus ja 42 miljonit inimest ehk 8 % elanikkonnast elab „suures materiaalses puuduses ega saa endale lubada mitmeid Euroopas rahuldavaks eluks vajalikke esmatarbekaupu” (36), ning arvestades, et vaesus peegeldab lubamatult ebavõrdset rikkuste, sissetulekute ja ressursside jaotamist eduka majandusega Euroopas; arvestades, et finants-, majandus- ja sotsiaalkriis on kõige karmimalt puudutanud kõige kaitsetumaid elanikkonnarühmi, nagu vanurid ja puuetega inimesed; arvestades, et Euroopa Liidus praegu või edaspidi võetavad kokkuhoiumeetmed ei tohi eelkõige avalikke teenuseid ja sotsiaalabi puudutavate eelarvekärbete tõttu kahjustada tööhõivet ja sotsiaalkaitset, raskendada kõige ebasoodsamas olukorras olevate elanikkonnarühmade olukorda ega ähvardada töötuse, ebakindluse või vaesusega miljoneid inimesi, kes seni veel suutsid oma elu ja vajadustega toime tulla oma palga või vanaduspensioni abil; arvestades, et kriisiga toimetulekuks võetavate sotsiaalse aktiveerimise meetmete tingimuste ja sanktsioonide karmistamine suurendab kõige kaitsetumate elanikkonnarühmade raskusi ajal, mil pakutakse vähe inimväärseid töökohti; arvestades, et vaeste ja rikaste vaheline lõhe kriisi käigus üha laieneb;

B.

arvestades komisjoni põhiõiguste harta rakendamise uut strateegiat, mille eesmärk on eelkõige edendada kõige halvemas olukorras olevate inimeste juurdepääsu põhiõigustele; arvestades, et põhiõiguste hartat tuleb järgida tervikuna ning et suur vaesus kujutab endast põhiõiguste rikkumist ja riivab tõsiselt inimväärikust, soodustades inimeste sildistamist ja ebaõiglust; arvestades, et sissetulekutoetuse süsteemide keskne eesmärk peab olema inimeste vaesusest väljatoomine, võimaldades neil elada inimväärselt;

C.

arvestades, et vaatamata 23. ja 24. märtsil 2000. aastal Lissaboni tippkohtumisel vastu võetud eesmärgile kaotada vaesus ELis 2010. aastaks ning 7.–9. detsembri 2000. aasta Euroopa Ülemkogu kohtumisel Nice’is sõlmitud kokkuleppele teha selles valdkonnas olulisi edusamme, on aastatel 2000–2008 vaesus ja sotsiaalne tõrjutus suurenenud ning laienenud uutele ühiskonnarühmadele; arvestades, et vaesuse ja tõrjutuse vähendamine ja kaasava majanduskasvu käivitamine on võimalik üksnes juhul, kui võideldakse ebavõrdsuse ja diskrimineerimise vastu ning kui on tagatud riikide majanduse areng ja solidaarsus ühiskonna kõige nõrgemate rühmadega ning riigi heaolu õiglane ja piisav jagunemine;

D.

arvestades, et vaesuseoht puudutab otseselt maapiirkondi ja eriti väikesi põllumajandusettevõtteid ning noori põllumajandustootjaid, kes on ohustatud majanduskriisi mõjudest ja tooraine hinna ülemäärasest kõikumisest;

E.

arvestades, et Euroopa 2020. aasta strateegia viie peamise eesmärgi hulka kuulub paindlik eesmärk (st ilma võimalike sanktsioonideta eesmärk) vähendada 20 miljoni võrra vaesusest ohustatute arvu, mille mõõtmiseks kasutatakse kolme liikmesriikide poolt kokku lepitud näitajat (sotsiaaltoetuste maksmise järgne vaesusriski määr, suure materiaalse puuduse indeks ja inimeste osakaal, kes elavad väga madala tööhõivega või töötutes leibkondades), ning arvestades, et kui võrrelda 116 miljonit vaesuseohus inimest ja 42 miljonit suures materiaalses puuduses elavat inimest, siis see eesmärk, mis kindlasti tunnustab vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise olulisust, tähendab algusest peale miljonite inimeste tähelepanuta jätmist Euroopas, jättes poliitikast välja kõige nõrgemad, pidades silmas kvantitatiivseid tulemusi; arvestades, et kui ei alustata esmajoones kõige raskemini lahendatavatest olukordadest, siis elluviidav poliitika nendeni ei jõuagi; arvestades, et vaesuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm on üks seitsmest Euroopa 2020. aasta strateegia juhtalgatusest;

F.

arvestades sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemist mõnes liikmesriigis, mis tuleneb eelkõige majanduslikust ebavõrdsusest tulu ja rikkuse jaotumisel, ebavõrdsusest tööturul, sotsiaalsest ebakindlusest ja ebavõrdsusest juurdepääsul riigi sotsiaalteenustele, nagu sotsiaalkindlustus, tervishoid, haridus, õigus ja teised teenused;

G.

arvestades, et vaesus, mille tase on ELi liikmesriikides kõrge juba palju aastaid, mõjutab üha enam majandust, pärsib majanduskasvu, suurendab avaliku sektori eelarvepuudujääki ja vähendab Euroopa konkurentsivõimet, mis omakorda toob kaasa vaesust ja eelkõige pikaajalist tööpuudust, mis puudutab iga kolmandat töötut, kusjuures olukord on veelgi halvem nõrgema majandusega riikides; arvestades, et sotsiaalsete õiguste säilitamine ELis on vaesuse vastu võitlemisel väga oluline;

H.

arvestades, et vaesus, mis on võrreldav inimõiguste rikkumisega, peegeldab jõupingutusi, mida tuleb veel teha, et saavutada Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 3 nimetatud eesmärgid;

I.

arvestades, et igasugune säästupoliitika peab olema läbimõeldud ja võimaldama peamiste poliitiliste prioriteetide valdkonnas antitsüklilisi investeeringuid;

J.

arvestades, et struktuurireformide vastuvõtmine on oluline Euroopa konkurentsivõime tagamisel, töökohtade loomisel ja vaesusega võitlemisel;

K.

arvestades, et vaesus on mitmetahuline nähtus, millega võitlemiseks on vaja integreeritud tegevusplaani, mis võtaks arvesse erinevaid eluetappe ja inimeste mitmemõõtmelisi vajadusi ning tagaks samas neile võimaluse kasutada õigusi, ressursse ja teenuseid, nagu need on kajastatud sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasamise avatud koordinatsiooni meetodi ühistes eesmärkides (2006), et katta põhivajadused ja ennetada sotsiaalset tõrjutust;

L.

arvestades, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010) on edukalt avalikkuse teadlikkust ja poliitilist tahet suurendanud;

M.

arvestades, et majanduskasv ja tööhõive, isegi kui on tegu kvaliteetse tööhõivega, ei võimalda iseenesest töötajatel vaesusest üle saada, et tööturu killustatus on suurenenud, et töö- ja elutingimused on eriti finantskriisi ajal oluliselt halvenenud, et töötingimused on muutunud üha ebakindlamaks ja seda tuleb vältida, et viimastel aastatel on üha enam hakatud kõnelema nn vaeste töötajate fenomenist, kuid see on endiselt probleem, mida ei võeta piisavalt tõsiselt võrreldes ülesannetega, mida see meie ühiskonnale pakub, ning et vaeste töötajate arv on märkimisväärselt kasvanud, kusjuures 8 % töötajatest elab vaesuses ja 22 % töötavatest inimestest on vaesuseohus (37); arvestades, et juurdepääs väärikaile ja võrdväärseile töötingimustele on samm edasi pidurdamaks perekondade ja üksikisikute vaesust ja sotsiaalset tõrjutust;

N.

arvestades, et madala kvalifikatsioonitasemega või kvalifikatsioonita isikud on tööturul suuremas ohus ning sattuvad sagedamini ebakindlale ja madala palgaga tööle ning vaesusse;

O.

arvestades, et kodutus on üks vaesuse ja puuduse äärmuslikemaid vorme ning üks probleemidest, mis on kõigis liikmesriikides lahenduseta; arvestades, et Euroopa Liidu liikmesriikides üldiselt on eri põhjustel palju kodutuid inimesi, mis nõuab erimeetmeid nende integreerimiseks ühiskonda; arvestades, et Eurobaromeetri andmetel on ligi üks eurooplane neljast arvamusel, et üks peamisi vaesuse põhjuseid on korraliku elukoha ülemääraselt suur hind, ning ligi üks eurooplane üheksast arvab, et vaesus takistab juurdepääsu korralikule elukohale; arvestades, et kui isik kaotab oma kodu, siis riigiasutused kaotavad selle isikuga kontakti, ja see mitte ainult ei takista tema abistamist, vaid näitab ka seda, et isik on jõudnud äärmise tõrjutuse etappi;

P.

arvestades, et vaesust mõjutavad samuti sotsiaalteenuste, nagu tervis, kultuur, elukoht ja haridus, kättesaadavus ja kvaliteet;

Q.

arvestades, et elukoha või korraliku elukoha puudumine kahjustab rängalt inimväärikust, mille tagajärjed kõigile muudele õigustele on märkimisväärsed;

R.

arvestades, et vaesuspiir 60 % tasemel riigi mediaanpalgast on suhtelise vaesuse esmane, asjakohane ja vajalik näitaja, kuid seda tuleks riiklikul tasemel täiendada esmavajalike kaupade ja teenuste ostukorvi mõiste ja arvutusega (mis on vaid esmane vastus vaesusse sattunud inimeste konkreetsele olukorrale) ning 2010. aasta juunis tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) poolt kokku lepitud mõistetega (vaesusoht, materiaalne puudus ja väga madala tööhõivega leibkond), et vastata riikliku poliitika vajadustele;

S.

arvestades, et sotsiaalkaitse, sealhulgas miinimumsissetuleku tagamise skeemid, on nüüdisaegsete demokraatlike riikide aluselement, mis tagab olulisel määral inimõigused, mis lubavad sotsiaalset, majanduslikku, poliitilist ja kultuurilist osalemist ühiskonnas ja millel on võtmeroll kriiside mõju piirava majandusliku stabilisaatorina ja kogu eluea jooksul toimiva sissetulekute ümberjaotajana, mis kaitseb sotsiaalsete riskide eest ning hoiab ära ja leevendab vaesusse langemist ja sotsiaalset tõrjutust kõigis eluetappides;

T.

arvestades, et OECD andmetel jääb 20–40 % sotsiaaltoetustest kasutamata;

U.

arvestades, et vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on peamised sotsiaalsed tegurid, mis määravad tervisliku seisundi (38) ja elutingimused, sealhulgas oodatava eluea, pidades eelkõige silmas lapseeas kogetud vaesuse mõju laste tervisele ja heaolule, ning et erinevused rikaste ja vaeste vahel on mõistliku hinnaga tervishoiuteenustele juurdepääsu, sissetulekute ja jõukuse osas ikka veel märgatavad ning suurenevad teatavates valdkondades veelgi;

V.

arvestades, et kindlad ühiskonnarühmad, nagu üksikvanemaga perekonnad, eakad naised, vähemused, puuetega inimesed ja kodutud, on kõige haavatavamad ja vaesuse ohus;

W.

arvestades, et mittediskrimineerimise põhimõte on põhiõiguste nurgakivi, kaasa arvatud sotsiaalse päritolu alusel diskrimineerimine;

X.

arvestades, et meie ühiskonna vananemise tõttu suureneb ülalpeetavate inimeste arv lähitulevikus märgatavalt; arvestades, et eakad, eriti naised, satuvad paljudes riikides nii pensionieaga kaasneva sissetulekute vähenemise kui ka muude põhjuste, näiteks füüsiliselt abist sõltuvaks muutumise, üksinduse ja sotsiaalse tõrjutuse tõttu kõrgendatud vaesuse ohtu; arvestades, et põlvkondadevahelise sideme katkemine on meie ühiskonnas suur probleem;

Y.

arvestades, et pensionipoliitika on vaesuse vastu võitlemise alus;

Z.

arvestades, et naised satuvad vaesusse üldiselt kergemini kui mehed, ja seda erinevatel põhjustel, näiteks soolise diskrimineerimise tõttu töökeskkonnas, mis toob kaasa meeste ja naiste püsiva palgaerinevuse ja sellest tulenevalt pensionierinevuse, aga ajutise töölt eemaloleku tõttu ülalpeetavate eest hoolitsemiseks või diskrimineerimise tõttu töökohal; arvestades, et Euroopas töötab ainult 63 % naistest, samas kui töötavate meeste osakaal on 76 %, ning arvestades, et ei ole loodud toetusvõrgustikke ega võetud konkreetseid meetmeid, eelkõige mõistliku hinnaga tugiteenuste pakkumiseks, mis aitaksid tööinimestel ühitada pere- ja tööelu;

AA.

arvestades, et vaesus mõjutab erinevalt naisi ja mehi ning poisse ja tütarlapsi, kuna vaestel naistel ja tütarlastel on sageli raskem pääseda sobivate sotsiaalteenuste ja sissetuleku juurde;

AB.

arvestades, et tegevusprogrammis ei võeta arvesse naisi ja mehi mõjutavaid konkreetseid soospetsiifilisi aspekte ega pöörata piisavalt tähelepanu vaesuse naisekeskseks muutumisele;

AC.

arvestades, et meeste ja naiste palgaerinevused viivad erinevusteni kogu elu jooksul teenitud sissetulekutes, mis tähendab, et naised saavad madalamat pensioni ja on seetõttu meestest suuremas püsiva ja äärmise vaesuse ohus: 65-aastastest ja vanematest naistest on vaesusohus 22 %, kuid meestest on seda 16 %;

AD.

arvestades, et 20 % lastest elab vaesuse ohus, samas kui kogu Euroopa rahvastiku sama näitaja on 17 % ning madala sissetulekuga perekonnad on vaesusest kõige rohkem ohustatud;

AE.

arvestades, et perepoliitika on hädavajalik vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise poliitika kontekstis;

AF.

arvestades, et esimesed kooli poolelijätmise märgid on olulised vaesuse tsükli kordumise signaalid;

AG.

arvestades, et noorte tööpuudus, mis on niigi kõrgem kui teistes vanuserühmades, on ELis pärast majanduskriisi puhkemist plahvatuslikult suurenenud ning see on ületamas 20 % ja jõudmas kõikides liikmesriikides kriitilise piirini, ähvardades noori väga varakult vaesusesse paisata; arvestades, et see murettekitav olukord nõuab kiiret poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset tegutsemist ning et koostoimes demograafiliste muutustega suurendab see oskustööjõu puudust; arvestades, et kutseõppel võib olla oluline roll, aitamaks noortel ja madala kvalifikatsiooniga töötajatel tööturule siseneda, kuid arvestades ka seda, et töökoha leidmine ei tähenda alati vaesusest pääsemist ning et noored kipuvad eriti kergesti töötavate vaeste kategooriasse sattuma;

AH.

arvestades, et sisserännanud ja etnilistesse vähemustesse kuuluvad töötajad on eriti kaitsetud ning et ebakindlate töökohtade pärast, millega nad puutuvad kokku oma päritolu või kvalifikatsiooni tõttu, on neid rängalt mõjutanud majanduskriis ja seega ka vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse suurenemine; arvestades, et võõrtöötajatele on vajalik tagada töötingimused, töötasu ning koolitusvõimalused ja sotsiaalkindlustus, mis on võrdväärsed selle riigi kodanike tingimustega, kus nad tegutsevad;

AI.

arvestades, et puuetega isikud, kelle vaesuse määr on keskmisest 70 % võrra suurem, tuleb asetada strateegia keskmesse, mille eesmärk on rõhutada lisandväärtust, kui nad on juba tööturule integreeritud;

AJ.

arvestades, et oluline osa Euroopa romadest, nagu ka muudest marginaliseeritud kogukondadest, elab kahetsusväärselt halbades sotsiaalmajanduslikes tingimustes ning langeb tihti kõigis eluvaldkondades tõsise diskrimineerimise ja segregeerimise ohvriks;

AK.

arvestades, et vaesuse suurenemine ELis on praegu kiirenenud majandus- ja finantskriisi ning toiduainete kiire hinnatõusu tõttu, mis on seotud toiduainete peaaegu olematu ülejäägiga, ning arvestades, et 43 miljonit inimest on hetkel toidupuuduse ohus; arvestades, et 1987. aastal loodud toiduabi jaotamise programm, mis on mõeldud liidu enim puudustkannatavatele isikutele, pakub praegu toiduabi 13 miljonile vaesuse all kannatavale inimesele 19 liikmesriigis ning selle tarneahelasse kuulub ligikaudu 240 toidupanka ja heategevusorganisatsiooni; arvestades, et Euroopa Kohtu hiljutine otsus T-576/08, milles peetakse turult programmi jaoks toiduainete ostmist illegaalseks, seab ohtu ELi toiduabi enim puudustkannatavatele isikutele, võttes arvesse programmi kasvavat sõltuvust turuostudest, ning arvestades, et Euroopa Kohtu poolsel määruse (EÜ) nr 983/2008 artikli 2 tühistamisel näib olevat negatiivne mõju programmile alates 2012. aastast, mis viib 19 liikmesriigis enim puudustkannatavate isikute toiduabi äkilise lõpetamiseni;

AL.

arvestades, et eluasemekulud ja koduse energiatarbimise kulud on pere eelarves märkimisväärsed kulud, mis on viimase aastakümne jooksul kasvanud ja mida tuleb võtta arvesse kui suurimaid vaesuseohu tegureid;

AM.

arvestades, et hooldavad perekonnaliikmed pakuvad suurima osa hooldusest ELis;

AN.

arvestades, et vaesuses elavate isikute juurdepääsu võimaluse puudumine peamistele pangateenustele, nagu sularaha väljavõtmine, rahaülekanded või püsikorraldused, on märgatav takistus uuesti tööturul ja ühiskonnas osalemisel;

1.

palub komisjonil suurendada organiseerunud kodanikuühiskonna, kõigi sidusrühmade (VVOd, sotsiaalmajanduslikud organisatsioonid, teenusepakkujad, sotsiaalse innovatsiooni asjatundjad ja sotsiaalpartnerid) ja vaesuses elavate inimeste kaasatust koos ühingutega, kus neil on võimalus oma arvamust avaldada ning mis on saanud kogemusi ja teadmisi, eelkõige vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise riiklike tegevusprogrammide kaudu Euroopa strateegia väljatöötamisse halduse kõikidel tasanditel (Euroopa, riiklik, regionaalne ja kohalik); palub komisjonil suurendada koostööd kohalike, piirkondlike, riiklike ametiasutustega ja Euroopa Liidu institutsioonidega, eelkõige Euroopa Parlamendiga; on arvamusel, et sünergia peaks puudutama kõiki huvirühmi, sealhulgas väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja ettevõtete juhte; palub korraldada rohkem vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste kohtumisi riiklikul tasandil ja muuta ametlikuks nende osalemine ning nende panus iga-aastasesse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse teemalisse konverentsi selle põhiosana ning nõuab sel viisil välja arendatud soovituste täitmise asjakohast ja regulaarset järelvalvet;

2.

nõuab, et Euroopa Komisjon oleks kooskõlastavas rollis ja juhendaks liikmesriike olemasolevate probleemide ületamisel ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemisel, võttes samas alati arvesse, et vaesus kuulub peamiselt riikide poliitika vastutusalasse, ning võimaldades vajalikku solidaarsust ja tehnilist abi;

3.

palub, et vaesuse vastu võitlemise tegevusprogramm ühendaks Euroopa tasemel riiklikke organisatsioone, mis esindavad kõige suuremas vaesuseohus olevaid rühmasid, kes veel ei ole vaesunud;

4.

palub, et ELi institutsioonide ja liikmesriikide valitsuste tasemel korraldaksid vaesuse teemal teadlikkust tõstvaid seminare organisatsioonid, kellel on vaesuse vastu võitlemise tegelik kogemus, ja et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse teemal viidaks läbi ühiskoolitus Euroopa ametiisikute seas ja isikute seas, kellel on tegelik vaesuse vastu võitlemise kogemus;

5.

kutsub liikmesriike üles muutma kultuuripärand kättesaadavaks kõikidele ühiskonnakihtidele ning vältima selles sotsiaalset kaasatust tagavas ja kvaliteetseid töövõimalusi pakkuvas sektoris vahendite kärpimist;

6.

kordab taas, kui olulised on vabatahtlikkus ja kodanikuaktiivsus ühtekuuluvust tagavate vahenditena majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnast tingitud ebavõrdsuse vastases võitluses, sest need julgustavad kodanikke spordi, kultuuri, kunstide ning sotsiaalse ja poliitilise tegevuse kaudu avalikus elus osalema;

7.

nõuab ebasoodsas olukorras olevatele inimestele juurdepääsu tagamist haridus- ja tööalastele liikuvusprogrammidele ning sellistele programmidele eraldatavate eelarvevahendite suurendamist; juhib tähelepanu asjaolule, et „Noorte liikuvus” peab edendama kõikide praktikantide, koolitatavate isikute ja üliõpilaste liikuvust ning mitteformaalsel ja mitteametlikul teel omandatud kutseoskuste tunnustamist;

8.

ergutab ka põlvkondadevahelisi algatusi, et võimaldada ebasoodsas olukorras olevatele inimestele juurdepääsu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ning seega vähendada nende digitaalset lõhet kooskõlas digitaalarengu tegevuskavaga;

9.

kutsub liikmesriike üles julgustama uute tehnoloogiate viivitamatut kaasamist ametlikesse õppekavadesse;

10.

nõuab kriitilise ja korrapärase hindamismehhanismi kasutamist, milles osalevad Euroopa Parlament, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja mis põhineb konkreetsetel näitajatel riiklikul ja Euroopa tasandil, võimaldades hinnata vaesuse eri külgi ja mõõta liikmesriikide edusamme vaesuse vähendamise eesmärgi täitmisel, võttes arvesse jaotust soo ja vanuse põhjal, kuna vaesuse täpse definitsiooni puudumise tõttu on neil liiga lai määratlemise vabadus, mis soodustab erinevate tõlgenduste loomist; palub komisjonil parandada riiklikke ja Euroopa tasandi vastavaid näitajaid vaesuseohus olevate isikute riikliku statistika võrreldavuseks ning edendada koostöös Eurostatiga täpsema statistika koostamist vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse põhjaliku analüüsi raames, mis võimaldab jälgida inimeste arvu, kelle sissetulek jääb alla 50 % ja 40 % keskmisest sissetulekust, ja luua selle põhjal iga-aastane hinnang vaesuse olukorra kohta ELis, kusjuures statistilist meetodit peavad täiendama kvalitatiivne ja osalusel põhinev lähenemisviis; palub komisjonil kindlustada, et elluviidud poliitika tuleb kasuks kõigile ja mitte ainult neile, kes elavad vaesuse piiril;

11.

palub, et komisjon/Eurostat viiks läbi vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse põhjaliku analüüsi ning koostaks kvalitatiivse ja osaluspõhise lähenemise abil soo- ja vanusepõhise statistika, milles väljenduks eakamate naiste vaesusprobleem; loodab, et Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut hakkab kohe, kui on saavutanud täieliku töövõime, tegelema soopõhiste usaldusväärsete, süsteemsete ja võrreldavate andmete puudumise probleemi lahendamisega;

12.

nõuab riikliku vaesusstatistika parandamist ja võrreldavaks muutmist üleeuroopalise taseme näitajate väljaarendamise kaudu;

13.

palub, võttes arvesse praegust majanduskriisi olukorda, üksikasjaliku ja ajakohastatud uurimuse kiiret väljatöötamist vaesuses elavate inimeste arvu kohta ja nende kohta, keda vaesus lähikuudel ohustab;

14.

palub komisjonil välja töötada ja esitada Euroopa Parlamendile aastaaruande liikmesriikide edusammude kohta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisel;

15.

palub komisjonil võtta täielikult arvesse õiget horisontaalset sotsiaalklauslit, nagu see on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 9, mille kohaselt võtab EL arvesse nõuded, mis on seotud tööhõive kõrge taseme edendamisega, piisava sotsiaalkindlustuse tagamisega, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitlusega ning samuti kõrge haridusetasemega, koolituse ja tervisekaitsega, ning palub täpsustada tegevusprogrammi osa klausli rakendamise hindamisel; palub ELi poliitika sotsiaalse mõju uuringute süvendamist, isegi kui neid ei ole algatanud komisjon, vaid Euroopa Ülemkogu, nagu pakt euro +; on arvamusel, et selline käesoleva kaitseklausli süvendamine aitab vältida Euroopa sotsiaalsete normide allakäiguspiraali ja lihtsustab ühise sotsiaalse platvormi väljatöötamist Euroopas, palub, et see sotsiaalse mõju uuring viidaks läbi koostöös sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlevate ühendustega võttes võrdlusalusena arvesse kõige vaesemate inimeste olukorda Euroopas, on arvamusel, et need uuringud peaksid kaasama Euroopa Parlamendi, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning komisjoni teenistused, kes vastutavad sotsiaalküsimuste eest Euroopa Komisjoni peasekretariaadile alluva peadirektori vastutusel;

16.

palub komisjonil määrata kindlaks tegevusprogrammiga seotud eelarveread ning nende eelarvetoetuse taseme, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi ja selle panuse osas juhtalgatusse selliste poliitiliste prioriteetide rahastamise kaudu nagu kooli poolelijätmise ennetamine ja laste, naiste, eakate ja võõrtöötajate vaesuse vastu võitlemine; palub komisjonil teha oma ettepanekud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise teemal mitmeaastaseks eelarveks 2014–2020, et tagada piisav rahastus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise algatustele; palub komisjonil määrata kindlaks vajalik temaatiliste prioriteetide finantsabi ning nõuda liikmesriikidelt kodanikuühiskonna rahastamise toetamist riiklikul tasemel riiklikes reformikavades, juhttegevuskavas ning sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasamise riiklikes strateegiates; soovitab eelarvetoetuste jätkamist ja suurendamist Euroopa programmides, et võimaldada sotsiaalse tõrjutuse, vaesuse ning sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse – kaasa arvatud tervisealane ebavõrdsus – vastase võitluse erinevate aspektide toetamist (teadusuuringute raamprogramm, programm „Progress”);

17.

võtab teadmiseks, et komisjoni hinnangul on 2012. aasta eelarve projektis vaesuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammi juhtalgatuse jaoks eraldatud vahendeid suurendatud eelneva aastaga võrreldes 3,3 % võrra; palub komisjonil täiendavalt selgitada Euroopa Sotsiaalfondi panust sellesse juhtalgatusse ja konkreetsetesse meetmetesse, mis käsitlevad selliseid prioriteete nagu laste, naiste, eakate inimeste ja võõrtööliste vaesuse vastu võitlemine ning kooli poolelijätmise ennetamine; kahetseb sellega seoses selguse puudumist ning asjaolu, et eri instrumendid ja eelarveread, mille abil tuleb Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid ELi eelarve kaudu täita, üksteist dubleerivad;

18.

vaidlustab komisjoni otsuse vähendada Euroopa Liidus elavatele puudustkannatavatele inimestele jaotatava 2012. aasta toiduabi programmi eelarvet 500 miljonilt eurolt 113,5 miljonile eurole; tunneb sügavat kahetsust tekkinud olukorra pärast praeguses raske majandus- ja sotsiaalkriisi kontekstis; palub seepärast komisjonil ja nõukogul leida võimalus toiduabi programmi jätkamiseks rahastamisperioodi kahel viimasel aastal (2012. ja 2013. aasta) ning uuel rahastamisperioodil (2014–2020) sellisel õiguslikul alusel, mida Euroopa Liidu Kohus ei saa vaidlustada, säilitades rahastamise piirmäära 500 miljonit eurot aastas, tagamaks, et toiduabist sõltuvad isikud ei peaks taluma toidupuudust;

19.

palub, et avatud sotsiaalse koordinatsiooni meetodit tõhustataks ja kohaldataks vaesuse valdkonnas õigesti, eriti riiklike sotsiaalse kaasamise ja kindlustuse strateegiate ühise arendamise, rakendamise ja hindamise kaudu, ühiselt määratletud eesmärkide põhjal, riiklike vaesusevastaste platvormide kaudu ja heade tavade vahetamise kaudu põhiõiguste kättesaadavuse poliitika kohta, Euroopa Liidu põhiõiguste harta ning muudetud sotsiaalharta (mida kõik liikmesriigid ei ole ratifitseerinud) ning eriti selle artiklite 30 ja 31 rakendamise kaudu; rõhutab, et selles kontekstis tuleb sotsiaalkaitsekomitee nõukogu töid jätkuvalt arvesse võtta; nõuab, et tegevusprogrammiga edendataks ja jälgitaks kohalike omavalitsuste, sotsiaalmajandusettevõtjate ja teiste kohaliku tasandi osalejate osalust riiklike strateegiliste aruannete väljatöötamisel ja rakendamisel;

20.

palub komisjonil Euroopa Keskpangaga konsulteerides pakkuda välja ühised ja üldmõistetavad põhimõtted esmavajalike kaupade ja teenuste ostukorvi mõiste määratlemiseks, mis on vajalik kõigile inimväärse elu tagamiseks, ning on seisukohal, et neid esmavajadusi ei saa olla ilma inimväärikuse austamiseta ning tõhusa juurdepääsuta kõigile põhiõigustele – poliitilistele, majanduslikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele õigustele – ilma eranditeta; kutsub üles selgitama hindade stabiilsuse eesmärki, et oleks võimalik võtta arvesse riiklikke eripärasid, mis ei mõjuta tingimata oluliselt eurosüsteemi näitajaid;

21.

palub, et Euroopa Parlamendi tööhõivekomisjonile antaks tegevusprogrammis kindlad ülesanded, eelkõige tegevusprogrammi, ELi ja liikmesriikide vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamise tegevuspõhimõtete tõhususe jälgimises Euroopa 2020. aasta strateegia kontekstis;

22.

kutsub üles tagama, et juhtalgatus võimaldaks võimalikult täpselt kaardistada juurdepääsu neile vajadustele (erinevad olenevalt kohast ja asjaomastest rühmadest), mis on kasutusel erinevate toetusmeetmetena vaestele;

23.

kutsub komisjoni üles täpsustama vaesusevastase võitluse juhtalgatuse iga-aastase kohtumise eesmärke ja sisu, mis võiks muu hulgas olla parimate tavade vahetamine, võttes arvesse vaesuses olevate isikute olukorda; eeldades, et kohtumine kestaks vähemalt nädala ning hõlmaks ka rahvusvahelist vaesusevastavase võitluse päeva (17. oktoober);

24.

on arvamusel, et riikide statistika kvaliteedi ning võrreldavuse parandamine juhtalgatuses hindamaks ebavõrduse suundumusi ja heaolu arengut, on alus Euroopa Liidu selle valdkonna poliitika parendamiseks;

25.

kutsub komisjoni üles võtma juhtalgatuses arvesse vaesusevastase võitluse Euroopa aasta (2010) ning aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta (2012) tulemusi;

26.

väljendab heameelt komisjoni teadaande üle komisjoni 2008. aasta soovituste aktiivse kaasamise kohta ning nõuab, et see sisaldaks eelkõige nende kolme haru rakendamise ajakava, milles täpsustataks mitmeaastase töökava elluviimist riiklikul ja ELi tasandil; väljendab muret aktiivset kaasamist käsitleva teatise 2012. aastasse edasilükkamise tõttu ja palub komisjonil tuua teatise avaldamine 2011. aastasse; palub, et nõukogu, komisjon ja parlament pühenduksid selgelt kõigi tegevuspõhimõtete rakendamisele vaesuse vähendamiseks, tagades, et majanduslikud, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse tegevuspõhimõtted aitavad kaasa vaesuse kaotamisele, mitte ei suurenda seda;

27.

tuletab meelde Euroopa tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise strateegia kolme haru komisjoni 2008. aasta soovituses:

28.

nõuab, et juhtalgatus oleks suunatud kõigi jaoks inimväärset elu tagavate õiguste teostamisele, eelkõige tööhõive, eluaseme, tervisekaitse, sotsiaalkindlustuse valdkonnas, ning piisava elukvaliteedi, õigusabi, hariduse, koolituse ja kultuuritaseme, perekonna ja lastekaitse tagamisele; nõuab, et Euroopa Põhiõiguste Amet teostaks uuringu kõige vaesemate isikute tõhusa ligipääsu kohta põhiõiguste kogumile ning diskrimineerimise kohta, mille all nad kannatavad, ning muude õiguste kohta, mis sisalduvad liikmesriikide allkirjastatud rahvusvahelistes konventsioonides ja dokumentides, kaasates valitsusväliseid organisatsioone, kus sotsiaalselt tõrjutud isikud saavad end vabalt tunda; ning säilitades usku, et õigus eluasemele on vajalik kõigi teiste põhiõiguste täielikuks teostamiseks, kaasa arvatud poliitilised ja sotsiaalsed õigused;

29.

kutsub nõukogu lisama Euroopa Põhiõiguste Ameti järgmise mitmeaastase raamistiku teemavaldkondadesse osa "Ekstreemne vaesus ja põhiõigused";

30.

on seisukohal, et erilist tähelepanu ja täiendavaid meetmeid nõuab kodutute olukord nii liikmesriikide kui ka Euroopa Komisjoni poolt kodutute täielikult ühiskonda integreerimiseks aastaks 2015, mis eeldab võrdlusandmete kogumist ja usaldusväärset statistikat ühenduse tasandil, nende avaldamist igal aastal koos sellel alal tehtud edusammudega ja vastavates riiklikes ja ühenduse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise strateegiates seatud eesmärkidega; kutsub komisjoni üles töötama kiiresti välja ELi strateegia kodutuse kohta vastavalt komisjoni ja nõukogu 2010. aasta sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse ühisraportile, kodutuseteemalise Euroopa konsensuskonverentsi (2010) lõppsoovitustele ja Euroopa Parlamendi resolutsioonile ELi kodutuse strateegia kohta; kutsub komisjoni üles töötama välja üksikasjalik tegevuskava nimetatud strateegia elluviimiseks perioodil 2011–2020; nõuab, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm soodustaks heade tavade vahetamist, et vältida riigiasutuste kontakti kaotamist kodututega;

31.

kutsub sotsiaalkaitsekomiteed üles jälgima igal aastal liikmesriikide edusamme kodutuse vähendamisel, võttes aluseks riiklikud kodutuse teema-aasta (2009) raportid ning lähtudes komisjoni ja nõukogu 2010. aasta sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse ühisraportist;

32.

usub, et tõhus ja lõplik vaesusest väljumine võib toimuda vaid juhul, kui sotsiaalkaitse toetuste asjakohasele suutlikkusele lisandub õppe- ja koolitusmeetmete oluline paranemine kõigil tasanditel; toetab kaasavamate haridussüsteemide arendamist, mis võitlevad varakult haridussüsteemist lahkumise vastu ja võimaldavad ebasoodsas olukorras olevatest rühmadest pärit noortel saavutada paremat õppeedukust, et võidelda põlvkondadevahelise vaesuse ülekandumisega; toetab eelnevalt omandatud kogemuste tunnustamist ja kinnitamist ja ligipääsu elukestvale õppele vaesuse vähendamiseks tööturule integreerimise kaudu, eriti ebasoodsas olukorras elanikerühmadele, et kergendada nende ligipääsu kvaliteetsetele töökohtadele; on seega seisukohal, et on ülioluline rakendada nõuetekohaselt ja süvendada elukestva õppe programme ning koostööd liikmesriikide vahel hariduse ja kutseõppe programmide ning tööotsinguteks individuaalsete abimeetmete valdkonnas ning rõhutab, et neid tuleb võtta rohkem selliseid meetmeid kõige haavatavamate elanikkonnakihtide toetamiseks; soovitab välja töötada ELi strateegia, et tegeleda töölkäivate inimeste vaesusega ja luua kvaliteetseid töökohti, leppides kokku kvaliteetse töö põhimõtted;

33.

tuletab meelde, et paljudes liikmesriikides on ebakindlate töösuhete osakaalu kasvul tendents süvendada tööturu killustatust ja vähendada kõige haavatavamate kaitset; rõhutab, et lisaks kutseõppele ja jätkuharidusele peab uute töökohtade loomine toimuma Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) aluspõhimõtteid järgides, parema töö ja kvaliteetsemate töökohtade kontseptsiooni (paremad töötingimused, õigus tööle, töötajate kindlustusele ja tervisele, töötajate esindatus ja dialoog tööandjatega) realiseerimisega, samuti meeste ja naiste palgavõrdsuse rakendamise ning Euroopa Liidu töötajate ning liidu territooriumil elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate võrdse kohtlemise kaudu; kutsub liikmesriike üles nõustuma tegema suuremaid pingutusi olulise ja tulemusliku võitlusega mitteametliku töö nähtusega, mis lisaks olulistele negatiivsetele mõjudele sotsiaalkindlustusskeemide elujõulisusele ei ole kooskõlas ausa töö põhimõtetega ning jätab inimesed ilma sotsiaalkindlustusest, luues nii suurendatud vaesuse ohtu; kutsub komisjoni üles tegelema töölkäivate inimeste vaesusega ning looma kindlaid töökohti ja tagama paindlike lepingute õige rakendamise nii, et neid ei saaks kuritarvitada;

34.

rõhutab, et noorte peamine mure on sõltumatus, juurdepääs tervishoiule ja inimväärsele eluasemele mõistliku hinna eest, olles samas võimeline ennast harima, töötama ja ennast teostama; palub seepärast liikmesriikidel kaotada vanusega seotud diskrimineerimine, mis on seotud juurdepääsuga miinimumsissetuleku tagamise kavadele, näiteks noorte väljajätmine miinimumsissetuleku tagamise kavadest seoses sotsiaalkindlustusmaksete puudumisega;

35.

rõhutab vajadust täiendavate eritoetuste järele kõige ebasoodsamas olukorras olevatele elanikerühmadele (puuetega või krooniliste haigustega inimesed, üksikvanemaga pered või suurpered), mis kataksid lisakulusid seoses eelkõige isikliku abiga, erilise sisseseade kasutamisega ja arstiabiga ning sotsiaalabiga;

36.

kutsub liikmesriike üles tugevdama tööhõivega tegelevate riigiasutuste tõhusust, seda muu hulgas tööturu vajaduste tõhusama määratlemise abil, arvestades, et töö olemasolu on esimeseks sammuks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamisel ning nendega võitlemisel;

37.

rõhutab, et koolist, kutseõppelt ja kõrgkoolist üleminek tööle peab olema paremini ette valmistatud ja toimuma vahetult pärast kooli lõppu, rõhutab seepärast Euroopa noortegarantii algatuse tulemusliku rakendamise ja selle aktiivse tööturule sisenemise vahendiks muutmise suurt tähtsust; on seisukohal, et tööturu osapooled, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning noorteorganisatsioonid peavad olema kaasatud püsiva strateegia väljatöötamisse noorte töötuse vähendamiseks ja et saadud kvalifikatsioone tuleb ametlikult tunnustada;

38.

soovitab liikmesriikidel tööturul turvalise paindlikkuse põhimõtete rakendamisel tagada pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist, et tegemist on praktikaga, mis omistab tähelepanu nii paindlikkusele kui ka töötajate turvalisusele, soodustades asjaomaste töötajate osalust kutsehariduse omandamisel;

39.

tuletab meelde, et äärmisse vaesusse langemise oht on naistel suurem kui meestel, arvestades ebapiisavaid sotsiaalkaitsesüsteeme ja ikka veel esinevat diskrimineerimist, eelkõige tööturul, mis nõuab konkreetseid ja mitmesuguseid poliitilisi vastumeetmeid olenevalt inimese soost ja konkreetsest olukorrast;

40.

nõuab liikmesriikidelt tööhõiveteenuste tõhusust võimaldavate meetmete arendamist;

41.

kutsub Euroopa Komisjoni üles muutma paindlikumaks avaliku teenindamise kohustuste hüvitamise järelevalve-eeskirju ja -menetlusi, mis lasuvad kohalikel omavalitsustel, kes osutavad kohaliku tasandi avalikke teenuseid, et tulla appi kõige vaesematele;

42.

nõuab, et tunnustataks ja edendataks vaeste või ebasoodsamas olukorras olevate inimeste ja/või traditsiooniliste kogukondade mitteformaalseid pädevusi ja oskusi, edendataks süsteeme mitteformaalse ja mitteametliku õppe raames omandatud kogemuste kinnitamiseks, ning nõuab, et lisaks määrataks kindlaks, kuidas neid süsteeme inimeste tööturule integreerimise huvides ära kasutada;

43.

nõuab eri liikmesriikide erinevaid tavasid ja subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes, et igas liikmesriigis oleks kõigile tagatud võrdsed õigused ja sotsiaalkaitse nii Euroopa Liidu kodanikele kui ka kolmandate riikide kodanikele; kutsub liikmesriike üles võitlema ebaseadusliku ja deklareerimata töö vastu;

44.

nõuab, et sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisel võetaks eeskätt meetmed kultuuriliseks ja keeleliseks integratsiooniks vastuvõtvas riigis;

45.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles intensiivistama hariduse ja kultuuri alast koostööd kolmandate riikidega, et vähendada nendes riikides vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, toetada arengut ning ära hoida ainult majanduslikest põhjustest tingitud sisserännet.

46.

on seisukohal, et juba töötavate inimeste vaesus näitab, et töötingimused on ebaõiglased, ja nõuab, et seda olukorda püütaks muuta nii, et töötasu üldiselt ja konkreetselt alampalgad tagaksid inimväärika elatustaseme, olenemata sellest, kas need on kindlaks määratud seaduses või kollektiivlepingutes;

47.

märgib, et ainuüksi tööhõive ei ava teed vaesusest välja ja töölkäivate inimeste vaesumise tõkestamiseks ning kvaliteetsele ja jätkusuutlikule tööhõivele juurdepääsu tagamiseks on vaja jätkuvalt tegutseda;

48.

kutsub liikmesriike üles toetama naiste täielikku osalemist tööturul, rakendama võrdse tasustamise õigusakte ning pöörama suuremat tähelepanu naiste piisava pensioni küsimusele;

49.

soovitab, et tuleks rakendada väga kõrgete töötasude maksustamise ühtlustamist, et toetada sotsiaalkindlustussüsteemide ja miinimumpalga rahastamist ning vähendada sissetulekute erinevusi;

50.

soovitab liikmesriikidel võtta uusi meetmeid, millega aidata haavatavatesse rühmadesse kuuluvatel ja sotsiaalselt tõrjutud inimestel, eelkõige puudega inimestel, leida tööd ettevõtetes, sealhulgas sotsiaalmajandusettevõtetes ja avalikus sektoris, et toetada nende töölevõtmist eelkõige majanduslikult kõige nõrgemates ning sotsiaalselt kõige kaitsetumates piirkondades, või rakendada olemasolevaid õigusakte, nagu 2000. aasta direktiiv, mis käsitleb puudega inimeste tööhõivet; soovitab liikmesriikidel kindlustada, et puudega inimesed osalevad hariduses alates varasest lapsepõlvest, kaotades olemasolevad tõkked ja pakkudes neile toetust; soovitab liikmesriikidel edendada puudega inimestele juurdepääsetavat keskkonda ning pöörata erilist tähelepanu väikelaste hariduse ja nende eest hoolitsemise olukorrale, et hoida ära puudega laste juba varakult lõplikult ja lootusetult kõrvale jäämine; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles intensiivistama parimate tavade vahetamist, rakendades mitmekülgseid puudega inimeste tööturule kaasamise meetmeid; soovitab liikmesriikidel tagada eakatele ja puudega inimestele juurdepääs sotsiaal- ja tervishoiuteenustele;

51.

kritiseerib teravalt asjaolu, et komisjon ignoreerib vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammis täielikult vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse soolist aspekti;

52.

rõhutab, et kuigi maapiirkondades on naiste panus põllumajanduse igapäevatöödes niisama oluline kui meeste oma, ei peeta naisi sageli tööjõu hulka kuuluvaks, mille tulemusel naised ei saa kasutada töötajate õigusi ja neid ohustab vaesus;

53.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma soopõhisust kogu ühise poliitika ja riiklike programmide üheks põhikomponendiks, et kaotada vaesus ja sotsiaalne tõrjutus; on seisukohal, et lisaks sellele peaksid liikmesriigid arvestama soolist mõõdet ka oma majandussurutisest taastumise kavades;

54.

arvestades sotsiaalkaitsepoliitika tähtsust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemisel, peab oluliseks, et kehtiksid tõhusad ja piisavad sotsiaaltoetused kaitsetute sotsiaalsete gruppide toetuseks (näiteks puuetega inimesed, üksikvanemaga lapsevanemaga pered, töötud jne), samuti elanikkonna erikategooriate toetuseks (näiteks paljulapselised pered);

55.

palub liikmesriikidel parandada nende palgasaajate kaitset, kes ei saa töötada haiguse, tööõnnetuse või kutsehaiguse tõttu, et vältida nende sattumist rahaliselt ebakindlasse olukorda; soovib seetõttu liikmesriikide seadusandluse tugevdamist, et tööandja oleks kohustatud pakkuma uuele ametikohale asumise võimalust, enne kui ta saab töötajaga töösuhte lõpetada;

56.

kutsub üles programmi raames välja töötama puudega töötaja eristaatust, mis tagaks talle pikaajalise töökoha;

57.

eelkõige naiste tööturul osalemise suurendamiseks kutsub liikmesriike üles pere- ning tööelu ühitamise kaudu tugevdama juurdepääsu rahalises mõttes hea kvaliteediga ning soodsatele kaitsestruktuuridele, arvestades, et oluline osa Euroopa Liidu kodanikest jääb perekonnaliikme hooldamise tõttu tööturust kõrvale ning on seetõttu suuremas vaesumise ohus;

58.

tunnistab vajadust võimaluse korral hinnata ELi fondide, eriti Euroopa Sotsiaalfondi tõhusust, mõju, kooskõlastatust ja parimat tasuvust seoses vaesuse vähendamise eesmärgi saavutamisega (isegi kui see ei ole kõnealuste fondide esmane eesmärk), vähendades majanduslikke erinevusi, jõukuse tasakaalustamatust ja elatustaseme erinevusi ELi liikmesriikide ja piirkondade vahel ning edendades seega majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust; loeb prioriteetseks projekte, kus tööhõivet puudutavad eesmärgid ja strateegia on kombineeritud aktiivse kaasamisega, näiteks projektid põlvkondadevahelise solidaarsuse tugevdamiseks piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning projektid, mis toetavad eelkõige soolist võrdõiguslikkust ja kaitsetute rühmade aktiivset kaasamist; rõhutab, kui tähtsad on tõhusad solidaarsusmeetmed, mis hõlmavad eelarvevahendite tugevdamist, varasemat ülekandmist ja kaasrahastamise vähendamist, mille eesmärk on luua inimväärikaid töökohti, toetada tootmisvaldkondi, võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu ning vältida uude sõltuvusse sattumist; rõhutab vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise, kvaliteetsete töökohtade ligipääsetavuse ja mittediskrimineerimise toetamise tähtsust, tagades asjakohase sissetuleku ja edendades juurdepääsu kvaliteetsetele teenustele;

59.

rõhutab ühtekuuluvuspoliitika ja struktuurifondide olulist osa tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse edendamisel ning vaesuse vähendamisel linnapiirkondades, kus elab enamik vähekindlustatud inimestest, samuti maapiirkondades; rõhutab Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi asjakohast panust kriisist tabatud töötajate vaesumise vältimisel ning Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ panust ettevõtluse toetamisel; nõuab järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jooksul kummagi fondi konkreetse funktsiooni säilitamist;

60.

rõhutab, et Euroopa Sotsiaalfond on sotsiaalse kaasamise peamine vahend, ja usub vajadusse seda tugevdada, et see oleks kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia ja vaesuse vastu võitlemise tegevusprogrammi kõrgete eesmärkidega;

61.

leiab, et mikrokrediidirahastu „Progress” ning Grundtvigi programmi taolised mängivad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamisel olulist rolli, ning leiab, et neid tuleks arendada põhjalikele analüüsidele tuginedes;

62.

kutsub Euroopa Komisjoni üles tegema kindlaks ELi kulutuste prioriteetsed valdkonnad, et rahastamist saaks tõhusamalt suunata mikropiirkondadesse ja/või aladele, mille elanikud kõige enam vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse all kannatavad;

63.

on arvamusel, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond, mis võimaldab osutada kriisi või globaliseerumise tõttu vallandatud töötajatele spetsiifilist individualiseeritud abi, peab ka pärast 2013. aastat oma tegevust jätkama ning selle rahastamine Euroopa Liidu eelarvest tuleb tagada kogu ulatuses, nii kohustuste kui maksete osas;

64.

kutsub liikmesriike üles esitama riiklikke reformikavasid, mis oleksid kooskõlas tegevusprogrammi eesmärkide ning liidu eesmärkidega sotsiaalse ja kestliku arengu valdkonnas, toetudes komisjoni seisukohale, et vaesus on 21. sajandi Euroopas vastuvõetamatu, ning palub liikmesriikidel mitte seada kahtluse alla palkade indekseerimise süsteeme ega kollektiivlepinguid ega piirata majanduse juhtimise raames otstarbetult ja põhjendamatult oma investeerimisvõimet ja sotsiaalkulusid, samuti palub tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkus ja tasustatavate töökohtade loomine, võttes arvesse, et vaesuse vähendamiseks on vajalik arukas, kestlik ja kaasav majanduskasv, nõuab sotsiaalse kaasamise riiklike tegevuskavade statuudi selgitamist, eelkõige seoses nende kavade integreerimisega riiklikesse reformikavadesse Euroopa 2020. aasta strateegia raames; nõuab, et komisjon koostaks riikide jaoks spetsiaalsed soovitused vaesuse vähendamise eesmärgi saavutamiseks, eelkõige ebaõnnestumise korral, võttes arvesse, et vaesuse vähendamiseks on vaja ühiseid pingutusi ja kõigi osaliste ning kõigi vahendite mobiliseerimist, et vaesust ja sügavat vaesust keskmises perspektiivis oluliselt vähendada ning jõuda hiljemalt 2020. aastal vaesuse peaaegu täieliku või täieliku kaotamiseni; teeb komisjonile ettepaneku valmistada liikmesriikide jaoks ette ELi tasandi suunised kohalike ja piirkondlike asutuste ja teiste sidusrühmade tõhusa osalemise tagamiseks riiklike reformikavade ettevalmistamisel; märgib, et nn territoriaalsed paktid võivad olla kõige terviklikum ja ühtsem mehhanism viiendas ühtekuuluvusaruandes eesmärgiks seatud kohalike ja piirkondlike asutuste kõnealusesse protsessi kaasamisel; leiab, et Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärki, milleks on vähendada vaesusest ohustatute arvu 20 miljoni võrra, on võimalik saavutada ainult siis, kui liidus võetud või kavatsetavad kokkuhoiumeetmed ei kahjusta tööhõivet ega sotsiaalkaitset, eriti kõige kaitsetumate isikute puhul;

65.

on seisukohal, et liikmesriigid peaksid võtma eesmärgiks liita sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse vähendamise eesmärgid ulatuslike riiklike ja piirkondlike eesmärkidega ning lisada eraldi eesmärk laste vaesuse kohta ja konkreetsed strateegiad, mis lähenevad mitmemõõtmeliselt laste ja perede vaesusele;

66.

nõuab, et kõiki vaba- ja väikeühendusi tuleb toetada nende võitluses põhiõiguste eest, et edendada vajalikke investeeringuid inimkapitali, võimaldada vaeste osalemist ning teavitada neid paremini juurdepääsust õigustele ning õigusabile;

67.

tunneb heameelt üldiste toetuste ettepaneku üle, mis võib aidata paljusid väiksemaid vabaühendusi ja liite nende vaesusevastases võitluses;

68.

õhutab liikmesriike esmajärjekorras jõudma kokkuleppele ja võtma võimalikult kiiresti vastu ettepaneku nõukogu direktiivi kohta, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet, sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (KOM(2008)0426); palub, et komisjon ka edaspidi toetaks tehniliste probleemide lahendamist nõukogus, et tagada kiire kokkuleppele jõudmine, ning kõrvaldaks lüngad olemasolevates õigusaktides, mis praegu ei kata kõiki asjakohaseid aspekte, eesmärgiga kaotada diskrimineerimise, sealhulgas sotsiaalse päritolu põhjal diskrimineerimine;

69.

soovitab tegevusprogrammis kavandatud meetmete puhul arvestada mitmekordse diskrimineerimise tagajärgedega ning kehtestada poliitilised meetmed, mis eksisteerivad praegu näiteks Hispaania ja Rumeenia õigusaktides; on seisukohal, et esmajoones tuleks mitmekordse diskrimineerimisega võitlemiseks arendada soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõtet;

70.

nõuab meeste ja naiste võrdse tasustamise põhimõtte rakendamist ning Euroopa Liidu töötajate ja kolmandate riikide kodanike võrdset kohtlemist;

71.

ergutab komisjoni konsulteerima selle üle, kuidas kõige paremini võidelda sotsiaalsel päritolul põhineva diskrimineerimise vastu;

72.

tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle võtta eri algatuste abil paremini arvesse sotsiaalse ettevõtlusega tegelejaid, vastavalt määratlusele, mis on toodud parlamendi 19. veebruari 2009. aasta resolutsioonis sotsiaalmajanduse kohta; eelkõige rõõmustab selle üle, et komisjon on kohustunud looma sotsiaalmajandusettevõtetele selge õigusliku raamistiku (vastastikuse abi ühingud, fondid ja ühendused), et miski ei takistaks neid andmast täielikku panust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisse, pakkudes kodanike vajaduste täitmiseks uuenduslikke ja jätkusuutlikke lahendusi ja rõhutades samas, et sotsiaalne ettevõtlus ei piirdu kõnealuse tegevusväljaga; tunneb samas muret, et tekstis ei viidata Euroopa ühingu põhikirjale, samal ajal kui kolmas sektor on vaesuse vastu võitlemise oluline osaline; rõhutab, et sotsiaalse ettevõtluse, eelkõige ühingute ja vastastikuse abi ühingute kohta seni esitatud meetmed ei ole kooskõlas selle sektori poliitilise panusega vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse poliitikasse ning Euroopa majandusse ja sotsiaalmudelisse ja üldisemalt sektori reageerimisega majandus- ja sotsiaalkriisi tagajärgedele; rõhutab eelkõige oma nõudeid ja ootusi üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste tunnustamise asjus, nagu on kinnitatud Euroopa Parlamendi 5. juuli 2011. aasta resolutsioonis üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste tuleviku kohta; võtab arvesse ettepanekud riigihankeid ja riigiabi puudutavate ühenduse õigusnormide läbivaatamise kohta ning kordab oma nõuet kohandada need üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste ülesannete erijoontega ja sotsiaalteenuste korraldusega; toetab kvaliteetsete töökohtade loomist ning tööotsingute individualiseeritud abimeetmeid spetsialiseerunud ettevõtete ja sotsiaalmajanduslike ettevõtete kaudu, võttes arvesse nende kogemusi ebasoodsas olukorras olevate inimeste ühiskondlik-ametialase kaasamise alal; kordab nõudmist, et tehtaks sektoripõhised seadusandlikud algatused üldist huvi pakkuvate sotsiaalteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse kohta, eelkõige tervishoiu, hariduse, ühistranspordi, energeetika, veevarustuse ja kommunikatsiooni valdkonnas;

73.

rõhutab sotsiaal-, tervishoiu-, hoolekande- ja haridusteenuste tähtsust tööoskuste lünkade täitmisel, inimeste sotsiaalse integratsiooni edendamisel ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemisel; toonitab taas kord nende teenuste potentsiaali luua uusi töökohti ja nõuab, et nendesse võtmeteenustesse ja infrastruktuuridesse tugevalt ja kestlikult investeeritaks ning neid arendataks; tunneb heameelt komisjoni tegevuskava üle tervishoiutöötajate defitsiidi vähendamiseks;

74.

nõuab, et jõuliselt toetataks sotsiaalteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamist, eeskätt tervishoiu, pikaajalise hoolduse, hariduse, transpordi, energeetika, veevarustuse ja kommunikatsiooni valdkonnas;

75.

soovitab liikmesriikidele ennetavat eluasemepoliitikat, et tagada taskukohase või soodushinnaga üldine juurdepääs kvaliteetsetele eluasemetele, millega ühtlasi kindlustatakse juurdepääs tervise ja julgeoleku seisukohast esmatähtsatele teenustele, ning et vältida eluaseme kaotust, kuivõrd eluaseme puudumine riivab tõsiselt inimväärikust; samuti soovitab ennetavat poliitikat energeetika valdkonnas, toetades taastuvate energiaallikate kasutamist ning energiatõhusust, et võidelda energiapuuduse vastu; nõuab suuremat tähelepanu sisserändajate eluaseme küsimusele, sest neid isikuid kasutatakse sageli ära ja sunnitakse elama ebatervislikes elukohtades; tuletab meelde Lissaboni lepingu protokolli nr 26 sotsiaaleluaseme kohta ja kutsub liikmesriike selles sisalduvate sätete täitmisele, eelkõige seoses liikmesriikide õigusega korraldada sotsiaaleluasemete jagamist, sh finantsküsimusi; ergutab liikmesriike käivitama spetsiaalseid eluasemeprogramme, mis hõlmavad ka kodututele majutusvõimaluste pakkumist, eesmärgiga tagada ühiskonna kõige haavatavamatele liikmetele kõige elementaarsemad elamistingimused;

76.

soovitab liikmesriikidel laiendada kvaliteetsete sotsiaaleluasemete ja ajutise majutuse pakkumist, et tagada kõigile ja eelkõige halvimas olukorras olijatele juurdepääs inimväärsele ja taskukohase hinnaga eluasemele; võtab arvesse, et ühiskonnal ja kogukonnal on palju kulukam oma elukohast välja tõstetud isikuid ümber majutada kui võimaldada neil endises kohas edasi elada; soovitab seetõttu rakendada ennetuspoliitikat elukohast väljatõstmise vältimiseks, eriti omavalitsusüksuste poolt kohustuste võtmist väljatõstmisohus olevate isikute eest üürimaksete ja üürivõla tasumiseks;

77.

tuletab meelde, et elamine mahajäänud linnaosades suurendab vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, samuti terviseprobleeme; leiab seetõttu, et Euroopa tasandil sekkumine mahajäänud linnaosade olukorda on kulutõhus viis võidelda tõrjutusega ja vähendada tervishoiukulutusi, ning kutsub Euroopa Komisjoni üles tugevdama neid meetmeid järgmistes ühtekuuluvuspoliitika tegevuskavades ja muudes ELi programmides;

78.

nõuab Euroopa Regionaalarengu Fondi äärepoolseimate piirkondade rahastamiseks ette nähtud vahendite suurendamist, et rahastada sotsiaalelamute energiatõhususe suurendamist ning võidelda energiapuuduse vastu;

79.

rõhutab, et Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad tegema suuri jõupingutusi energiahinna vähendamiseks majapidamiste eelarves, esiteks tagades turvalise energiavarustuse, et ennetada suuri hinnakõikumisi energiaturul, ning teiseks tugevdades liidu ja liikmesriikide abipoliitikat eluasemete energiatõhususe toetamiseks;

80.

palub, et romad ning neid esindavad ja nendega töötavad organisatsioonid kaasataks aktiivselt romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate (aastani 2020) väljatöötamisse ja rakendamisse, et aidata kaasa ELi vaesuse vähendamise eesmärgi saavutamisele; nõuab, et EL ja liikmesriigid rakendaksid võimalikult kiiresti Euroopa strateegiat romade kaasatuse soodustamiseks, ja nõuab, et liikmesriigid pakuksid vastavalt ELi raamistikule (mis käsitleb romade integreerimise riiklike strateegiate koordineerimist, mille komisjon esitas aprillis 2011) aasta lõpuks välja oma meetmed romade kaasamiseks, rõhutab, et romade kaasamine ja lõimimine nõuab niisama suurt jõupingutust nagu võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu, et saavutada nende täielik kaasatus ja kaotada nende diskrimineerimine aastaks 2020; palub, et ka muud tõrjutud ühiskonnarühmad, näiteks sisserändajad saaksid osaleda kõigi nende sotsiaalseks kaasamiseks mõeldud Euroopa Liidu või liikmesriikide poliitikasuundade väljatöötamisel;

81.

rõhutab sotsiaal-, tervishoiu-, hoolekande- ja haridusteenuste tähtsust lõhede ületamisel, inimeste sotsiaalse integratsiooni edendamisel ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemisel; toonitab taas kord nende teenuste potentsiaali luua uusi töökohti ja nõuab, et neisse võtmeteenustesse ja infrastruktuuridesse tugevalt ja kestlikult investeeritaks ja neid arendataks; ootab kannatamatult komisjoni tegevuskava tervishoiutöötajate defitsiidi vähendamiseks;

82.

palub, et liidu rahastamise planeerimisel, kasutamisel ja kontrollimisel võetaks arvesse puuetega elanikkonna huvisid, eriti hariduse, koolituse, tööhõive ja iseseisva elu (liiklemise ja kommunikatsiooni) toetamise puhul;

83.

palub, et võitlus laste vaesusega keskenduks ennetusele, tagades haridusteenuste võrdse juurdepääsetavuse ja kvaliteetsed väikelaste hoiuteenused, et lapsed ei peaks alustama koolielu mitmekordselt ebavõrdses olukorras, samuti nõuab juurdepääsu muudele lastele suunatud programmidele (vabaajakeskused koolivaheajal ja pühade ajal jne; koolivälised ringid, kultuuri- ja sporditegevus ning muud päevateenused) vastavate teenuste osutajate teeninduspiirkondade korrektse võrgustiku abil, ning kutsub üles kindlustama rahalist abi tõhusaks osutunud teenustele, samuti tagama vaesunud perekondade toetamiseks kasutatavate meetmete süstemaatilist lõimimist kõikidesse asjaomastesse poliitikavaldkondadesse, ühendades ühtse mudeli meetmetega, mis on suunatud kõige tundlikumatele peredele, eriti puuetega laste peredele, üksivanemaga peredele ja lasterikastele peredele; nõuab, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise programmides pöörataks erilist tähelepanu laste ja vanemate suhetele, et vältida laste paigutamist hooldeasutusse või kasuperesse äärmise vaesuse tagajärjel;

84.

rõhutab, et ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaselt on õigus haridusele igal lapsel ja noorel, sh ka neil, kel pole oma asukohariigis elamisluba;

85.

tuletab meelde, et tuhanded lapsed elavad oma vanematest eraldi nende elutingimuste tõttu (eluaseme puudumine) või sellepärast, et äärmises (majanduslikus, sotsiaalses ja kultuurilises) vaesuses elavad vanemad ei ole saanud vajalikke toetusi, et vanemlik vastutus enda kanda võtta;

86.

nõuab erilise tähelepanu pööramist noorte tulevikule ja selget strateegiat, et soodustada noorte juurdepääsu väärikale töökohale, mis vastaks nende koolitusastmele;

87.

leiab, et vaesuse vastu võitlemine eeldab ülemaailmset lähenemist ning kõigi poliitikavaldkondade kaasamist; ühtlasi tuletab meelde, et eriti oluline on tugevdada nii Euroopa kui ka riikliku tasandi meetmeid kõnealuse nähtusega võitlemiseks ning selle ennetamiseks;

88.

rõhutab, et laste vaesuse probleemile tuleb läheneda terviklikumalt; samas toonitab, et nn ühiste põhimõtete kehtestamisel on juba saavutatud tulemusi, nagu ilmneb tööhõive nõukogu 6. detsembri 2010. aasta järeldustest, milles nõutakse laste vaesuse vastase võitluse esikohale seadmist;

89.

toetab komisjoni kavatsust esitada 2012. aasta jooksul soovitus, kuidas võidelda laste vaesuse vastu;

90.

toetab tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu juunikuu kohtumise järeldusi, mis pooldavad integreeritud strateegiat laste vaesuse ennetamiseks ja laste heaolu edendamiseks, kus keskendutakse pere piisavale sissetulekule ning teenuste, sealhulgas väikelaste hariduse ja lastehoiu kättesaadavusele ja laste osalusele; nõuab üksikasjalikku tegevuskava kavandatava teatise rakendamiseks 2012. aastal;

91.

rõhutab struktuurifondide, eriti Euroopa Sotsiaalfondi kui peamise vahendi tähtsust, mis aitab liikmesriikidel võidelda vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega; kutsub liikmesriike üles laiendama meetmete kaasrahastamist, et toetada selliseid teenuseid nagu laste, eakate ja ülalpeetavate hoolekandeasutused;

92.

kutsub komisjoni üles tagama, et liikmesriikidega kokku lepitud kokkuhoiupoliitika ei ohustaks ega seaks küsimuse alla ELi 2020. aasta strateegia eesmärgi saavutamist, milleks on 20 miljoni inimese vaesusest väljaaitamine;

93.

kutsub üles võitlema vaesuse nõiaringi vastu, et vältida vaesuse püsimist mitme põlvkonna vältel;

94.

õhutab liikmesriike möönma kunstnike väärtuslikku rolli sotsiaalse integratsiooni soodustamisel ja vaesuse vastu võitlemisel, ning eelkõige parandama kunstnike töökeskkonda ja seisundit;

95.

soovib, et komisjon subsidiaarsuse põhimõttest täielikult kinni pidades käivitaks konsultatsioonid piisavat ning majanduse arengut võimaldavat miinimumsissetulekut käsitleva seadusandliku algatuse üle, mis võimaldaks vaesust ennetada ja väärikalt elada, ühiskonnaelus täielikult ja piiranguteta osaleda ning otsida töökohta või koolitusvõimalusi ja mis täidaks majanduse automaatse tasakaalustaja rolli, võttes arvesse eri liikmesriikide erinevaid tavasid, kollektiivlepinguid ja seadusi, kusjuures miinimumsissetuleku määratlemine jääb liikmesriigi eesõiguseks; soovib, et komisjon aitaks liikmesriikidel jagada miinimumsissetulekuga seotud häid tavasid, ning ergutab liikmesriike koostama miinimumsissetuleku korda, mis lähtuks vähemalt 60 %st liikmesriigi mediaansissetulekust;

96.

tuletab meelde, et OECD andmetel jääb 20–40 % toetustest välja võtmata; kutsub liikmesriike üles hindama oma sissetuleku- ja sotsiaaltoetuste süsteeme, et vältida varjatud vaesuse tekkimist, suurendades läbipaistvust, teavitades sotsiaaltoetuste saajaid tõhusamalt nende õigustest, luues tõhusamad nõustamisteenused, lihtsustades menetlusi ning koostades meetmed ning poliitika, mille eesmärk on võidelda miinimumpalga saamisega seotud häbimärgistamise ja diskrimineerimise vastu;

97.

kutsub liikmesriike üles pakkuma perekonnas hooldajatele piisavat tuge, väljaõpet ja teenuseid, nii et eakad ja hooldust vajavad inimesed saaksid jääda oma koju ja kogukonda elama nii kauaks, kui nad seda soovivad;

98.

nõuab, et komisjon hindaks, milline on ülelaenamise osa vaesusesse langemises, ja soodustaks tegevusprogrammi raames ülelaenamise vastu võitlemise heade tavade vahetamist;

99.

on arvamusel, et kõigis liikmesriikides tuleb välja arendada ja uuesti läbi mõelda eakate hooldussüsteemid, et vältida eakate kõrvaletõrjumist ja vaesumist, ning lisab, et eakate eest hoolitsemist perekonnas tuleb ergutada ja võimaluse korral ka rahaliselt toetada kooskõlas jätkusuutliku ühiskonna edendamise eesmärgiga, tugevdades eriti aktiivse vananemise toetamist ning põlvkondadevahelist solidaarsust, ergutades juurdepääsu tagamist ja solidaarsust ning parandades pikaajaliste hooldusteenuste kvaliteeti; palub komisjonil hinnata, kas hooldajapuhkust käsitlev direktiiv võimaldaks sellele kaasa aidata;

100.

palub, et komisjon pööraks piisavat tähelepanu sotsiaalse innovatsiooni arendamisele, tõsiasjadel põhineva sotsiaalpoliitika toetamisele, samuti mõjuhinnangute tulemuste läbimõeldumale kasutamisele, et saada tõelist lisandväärtust ning soovitada kestlikke innovatiivseid lahendusi, mis oleksid kooskõlas demograafilise arenguga;

101.

rõhutab poliitiliste ettepanekute koostamise tähtsust liikmesriigi tasandil, et lahendada vaesuse ja tõrjutusega seotud probleeme, nagu kodutus, narkomaania ja alkoholism; kutsub liikmesriike üles nendes valdkondades tõhusamalt parimaid tavasid vahetama;

102.

rõhutab, et oluline on teha ettepanekuid meetmete võtmiseks, et lihtsustada vabatahtlikus sektoris tegutsevate ühenduste juurdepääsu ELi vahenditele;

103.

nõuab, et komisjon võtaks arvesse Euroopa Parlamendi aruannet Euroopa pensionide tulevikku käsitleva rohelise raamatu kohta;

104.

soovitab liikmesriikidel kehtestada piisav miinimumpension, mis võimaldab eakatel väärikalt elada;

105.

palub, et komisjon töötaks välja raamsuunised ja -põhimõtted piisava ja jätkusuutliku pensionikorralduse tagamiseks, et tõhusalt võidelda naiste ebakindlast ja juhuslikust tööhõivest ning madalatest palkadest tingitud vaesumisohu vastu; peab vajalikuks tagada, et sotsiaaltoetusi käsitlevad sätted viidaks paremasse vastavusse üksikisikute ja perekondade oludega ning tõstetaks samas ka emaduse ja hooldamise mainet üldsuse silmis;

106.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.