52010PC0260

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 28.5.2010

KOM(2010) 260 lõplik

2010/0154 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust

(uuesti sõnastatud)

{SEK(2010 639}

SELETUSKIRI

1. SISSEJUHATUS

Eelarve on üks olulisemaid ELi poliitikavaldkondades tulemuste saavutamise vahendeid. 2011. aastal on plaanis eraldada Euroopa Liidu ja tema kodanike hüvanguks ELi poliitikavaldkondadele üle 130 miljardi euro. Praeguses majanduslikus kontekstis on veelgi olulisem, et eelarve abil tulemuste saavutamise mehhanismid toimiksid võimalikult tõhusalt ja hõlbustaksid ELi poliitika rakendamist, kindlustades samal ajal usaldusväärse ümberkäimise Euroopa maksumaksjate rahaga. Eelkõige on oluline, et need mehhanismid oleksid lihtsad ja läbipaistvad (eriti lõplike ELi vahenditest abisaajate jaoks), pakuksid võimalust saada finantsvõimendust ELi eelarve välistele vahenditele ja tugevdaksid samal ajal komisjoni vastutust eelarve täitmise eest vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 317 sätestatule.

Finantsmääruses[1] on sätestatud kõik Euroopa Liidu eelarve täitmist reguleerivad põhimõtted ja eeskirjad. See on oma laadilt horisontaalne, olles kohaldatav kõigi kulu- ja tuluvaldkondade suhtes. Finantsmäärus tuleb läbi vaadata iga kolme aasta järel või alati, kui see vajalikuks osutub, ning käesoleva ettepaneku näol ongi tegemist kõnealuse kolme aasta järel toimuva läbivaatamisega. Samuti kajastab see ka tegelikku vajadust vaadata eelarve raames tulemuste saavutamise mehhanismid praeguses majanduslikus kontekstis ja tulevasi poliitilisi väljakutseid[2] silmas pidades üle.

Käesolevat kolme aasta järel toimuvat läbivaatamist menetletakse esmakordselt seadusandliku tavamenetluse kohaselt, mis on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 322. See esitatakse uuesti sõnastatud tekstina vastavalt 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelisele kokkuleppele õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta[3]. Selleks, et eelarvepädevatel institutsioonidel oleks võimalik saada üldine ülevaade kõigist kavandatavatest muudatustest, esitatakse finantsmääruse rakenduseeskirjad[4] komisjoni talituste töödokumendina finantsmäärusega ühes paketis. Rakenduseeskirjad, milles esitatakse finantsmäärust täiendavad üksikasjalikumad sätted, võetakse vastu komisjonile delegeeritud volituste alusel kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290.

Käesolev läbivaatamine ei hõlma Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevaid muudatusi, välja arvatud muudatused, mis käsitlevad liikmesriikide sisekontrolli ja auditiga seonduvaid kohustusi ning sellest tulenevaid kohustusi eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega, mis on kaasatud käesolevasse läbivaatamisse. Komisjon on käsitlenud muid Lissaboni lepingust tulenevaid muudatusi nende väga spetsiifilise laadi tõttu kahes eraldi ad hoc ettepanekus, millest üks seondub Euroopa välisteenistuse loomisega[5] ja teine uute eelarvet käsitlevate eeskirjadega[6] (mitmeaastase finantsraamistiku kohta aluslepingusse lisatud sätted ja eelkõige uus iga-aastane eelarvemenetlus).

Käesolevas ettepanekus tuginetakse 19. oktoobri 2009. aasta avaliku konsultatsiooni[7] tulemustele. Konsultatsiooni käigus saadi kokku 235 panust erinevatelt Euroopa Liidu vahendeid rakendavatelt või saavatelt sidusrühmadelt alates kodanikest kuni avalik-õiguslike ja eraõiguslike ettevõtjateni ning regionaalsete ja riigi ametiasutusteni. Komisjon on oma ettepaneku vastuvõtmisel tuginenud kõnealuse konsultatsiooni tulemustele ning oma tegevtalituste kogemustele ja varasematest läbivaatamistest saadud õppetundidele.

2. AJAKAVA

Samaaegselt finantsmääruse üle peetavate läbirääkimistega on käimas ka ettevalmistused 2013. aastale järgnevateks programmideks ning läbivaatamist tuleks vaadelda laiemas kontekstis. Seepärast on oluline, et kõik asjaomased õigusloome protsessi osalised, eelkõige Euroopa Parlament ja nõukogu, lepiksid kokku käesoleva läbivaatamise ambitsioonikas ajakavas ja vajaduses tagada finantsmääruses sätestatud finantseeskirjade ja valdkondlike alusaktide sisu vaheline ühtsus. Selleks, et see oleks tulemuslik, peaksid nad seadma eesmärgiks jõuda paketi (finantsmäärus + rakenduseeskirjad) suhtes kokkuleppele selliselt, et see jõustuks 2011. aasta lõpuks, mis seadusandlikust tavamenetlusest endast tulenevaid piiranguid arvestades on väga ambitsioonikas ajakava.

3. KÄESOLEVA LÄBIVAATAMISE ALUS

Finantsmäärus peaks sisaldama üksnes aluspõhimõtteid (finantsmääruse II jaotis) ning eelarve ja finantsjuhtimise peamisi eeskirju, jättes üksikasjade täpsustamise rakenduseeskirjadele ja mittesiduvale õigusele, nagu asutusesisesed suunised. Kõnealuseid põhimõtteid tuleks järgida kõigis seadusandlikes aktides[8] ja kõigi institutsioonide poolt; need peaksid püsima stabiilsena ning nende suhtes tehtavaid erandeid tuleks hoida minimaalsena.

Mis puutub sisusse, siis säilitada tuleks finantsreformi põhielemendid, milleks eelkõige on finantsjuhtimises osalejate roll, tegevuskulude puhul volinike kolleegiumi poolt vastu võetava rahastamisotsuse tähtsus, kontrollide integreerimine tegevtalituste tasandil, siseauditi funktsioon, tegevuspõhine eelarvestamine ning raamatupidamispõhimõtete ja toetuste suhtes kohaldatavate põhieeskirjade moderniseerimine. Hangete suhtes kohaldatavad eeskirjad tuleks säilitada oma praegusel kujul kooskõlas riigihankedirektiividega.

Lisaks tuleks meeles pidada, et kaugeltki mitte kõikide eeskirjade kohaldamisel ette tulnud probleemide lahendamiseks ei ole tingimata vaja muuta finantsmäärust. Suurel enamikul juhtudest ei olnud avaliku konsultatsiooni käigus tõstatatud probleemide allikaks finantsmäärus ja need saaks lahendada eeskirjade tõlgendamise kaudu. Raskused tulenevad ka valdkondlikest määrustest, mille üksikasjalikkuse ja keerukuse tase suurendab märkimisväärselt vigade ja valesti tõlgendamise ohtu.

Mis puutub meetoditesse, siis iga neis tehtud sisulist muudatust on hinnatud selle põhjal, kas need aitavad kaasa järgmistele eesmärkidele:

- vähendavad abisaajate, töövõtjate ja eelarvet täitvate partnerite halduskoormust;

- hõlbustavad võimaluse korral eelarve assigneeringute finantsvõimendust;

- aitavad komisjonil täita aluslepingu artiklis 317 sätestatud kohustust täita eelarvet ja saavutada poliitikaeesmärgid, täiustades tulemuste saavutamise vahendeid ning lihtsustades eeskirju ja menetlusi;

- tagavad usaldusväärse finantsjuhtimise ning kaitsevad Euroopa Liidu finantshuve pettuse ja muu ebaseadusliku tegevuse eest[9].

4. REFORMI VAJADUS

Reform on vajalik selleks, et viia finantseeskirjad vastavusse uute eelarve täitmise nõuetega (kaasrahastamine koos teiste rahastajatega, konkreetsed rahastamisvahendid, avaliku ja erasektori partnerlused), ning juhtudel, kus aluspõhimõtted põhjustavad ebaproportsionaalse töökoormuse (eelmaksete intressid) või võivad alusetult takistada tõhusust (keeld täita eelarvet erasektori asutuste kaudu). Lihtsustada tuleks ka väikeste toetuste andmist ja lepingute sõlmimist väikesemahuliste hangete puhul.

Lisaks peaks Lissaboni lepingus sätestatud uus rakenduseeskirjade suhtes kohaldatav menetlus viima finantsmääruse ja rakenduseeskirjade vahelise uue liigenduseni, mis tähendab, et kogu finantseeskirjade pakett tuleks tervikuna läbi vaadata. Sellega seoses tuleks mõned rakenduseeskirjade sätted, millega praegu nähakse ette finantsmääruse sätetest tehtavad erandid või kõrvalekaldumised, kaasata finantsmäärusesse endasse, selliselt et rakenduseeskirjad piirduksid üksnes tehniliste üksikasjadega ja rakendamisviisidega[10].

Seda konteksti silmas pidades tugineb komisjon oma ettepanekus järgmistele eesmärkidele:

- suurendada eelarvepõhimõtete kohaldamisel võimaldatavat paindlikkust, mis peaks paremini vastama tegevusvajadustele ja leevendama Euroopa Liidu vahendite saajate jaoks liigset halduskoormust;

- ühtlustama suhteid eelarvet täitvate partneritega, kellele komisjon delegeerib programmide või programmitöö meetmete osade (projektide) haldamise, võttes eelkõige arvesse seda, mis liiki eelarvet täitva partneriga on tegemist (liikmesriigid, ametid, EIP, avaliku ja erasektori ettevõtjad jne), ja kaasnevaid finantsriske (proportsionaalsus);

- viia toetuste andmise kord tegelikel kuludel (sisenditel) põhinevalt haldamiselt üle tulemuspõhistele (väljunditel põhinevatele) skeemidele, et poliitikaeesmärke sihipärasemalt täita ning saavutada menetlus- ja dokumentidele esitatavate nõuete märkimisväärne lihtsustamine, millest abisaajatel peaks kasu olema, ning lihtsustada ühekordsete maksete kasutamist;

- tagada usaldusväärne finantsjuhtimine, jättes samal ajal eelarvevahendite käsutajatele olulise tegevusvabaduse, et nad saaksid kohandada oma vahendid oma tegevuspiirangute ja oma tegevuses esinevate finantsriskidega;

- moderniseerida riskijuhtimise süsteemi ja kontrollimeetmeid, et muuta need vigade tõenäosuse ja asjaomaste kuludega proportsionaalsemaks.

5. KOMISJONI KAVANDATUD MUUDATUSED

5.1. Erandid eelarvepõhimõtetest

Eelarve ühtsuse põhimõttega seoses tuleks lihtsustada eeskirju, milles käsitletakse eelmaksetest saadavaid intresse (finantsmääruse artiklid 5 ja 5a), sest need eeskirjad tekitavad ülemäärast halduskoormust mõlemale poolele ning arusaamatusi ettevõtjate ja partnerite jaoks (eriti praegu, mil intressimäärad on madalad). Kõnealuseid intresse kogutakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt ja need kujutavad endast Euroopa Liidu eelarve jaoks olulist tuluallikat (umbes 50 miljonit eurot aastas). Seepärast keskendutakse kavandatud muudatustes toetuse saajatele ning kaotatakse eelmaksetest saadavate intresside kogumise ja sissenõudmise kohustus, juhul kui delegeerimislepingus ei ole sätestatud teisiti. See võimaldab siseriiklikel asutustel nende hallatavate programmide puhul saadud intressid uuesti kasutusse võtta ja Euroopa Liidu asutustel nende teenitud intressid igal aastal jätkuvalt sisse nõuda. Muudatuse tulemusena kaotab Euroopa Liit piiratud osa oma mitmesugustest tuludest (umbes 15 miljonit eurot).

Kõikehõlmavuse põhimõttega seoses tehakse ettepanek jagada sihtotstarbeline tulu kaheks (finantsmääruse artikkel 18), et eristada 1) algselt eelarvepädevate institutsioonide eraldatud vahendeid, mis on samal eesmärgil uuesti kasutusse võetud ( sihtotstarbeline sisetulu ) ja mille suhtes kohaldatakse ka edaspidi praeguseid eeskirju (vahendeid võib järgmisesse aastasse üle kanda ainult ühe korra, kusjuures ülekantud vahendid tuleb kasutada ära enne uusi vahendeid), ning 2) tulu, mis on kogutud teatavas programmis või meetmes osalejatelt või mille nad on eraldanud ( sihtotstarbeline välistulu ehk EFTA või muude kolmandate riikide osalus Euroopa Liidu programmis, välistegevuse kaasrahastamine liikmesriikide ja teiste rahastajate poolt jms) ning mille ülekandmise suhtes kohaldatavad eeskirjad peaksid olema paindlikumad, et tagada rahastaja seatud eesmärgi saavutamine. Samuti on ette nähtud asjakohane kord aruandmiseks eelarvepädevatele institutsioonidele.

Eelarve sihtotstarbelisuse põhimõttega seoses tuleks muuta selgemaks assigneeringute ümberpaigutamist käsitlevad eeskirjad ja sätestada paindlikum menetlus teatavate ümberpaigutuste heakskiitmiseks, mille üle otsustab komisjon (finantsmääruse artiklid 21, 23 ja 26), et tagada parem eelarve täitmine, eelkõige mitme eelarvejaotise vahel jagunevate maksete assigneeringute, sihtotstarbeliste tulude ja haldusassigneeringute puhul. Selleks et selliste ümberpaigutuste tegemisel, mis nõuavad eelarvepädevate institutsioonide teavitamist, ei tekiks korduvaid viivitusi, tehakse samuti ettepanek lihtsustada neid ümberpaigutusi käsitlevaid eeskirju.

Seoses usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega , mis hõlmab ka proportsionaalsuse põhimõtet, tuleks finantsmäärusesse lisada aktsepteeritava riski mõiste (finantsmääruse artikkel 28b). Selle ettepaneku eesmärk, mis tehti viimase muutmise käigus ja mida toetab nüüdseks valminud kontrollikulude ja -tulude põhjalik analüüs, on määrata iga poliitikavaldkonna puhul kindlaks aktsepteeritava vigade esinemise riski tase, võttes arvesse kontrollikulusid, vea esinemise riski ja poliitikavaldkonnast saadavat kasu. See tähendab, et mõnes poliitikavaldkonnas määrataks aktsepteeritava riski tase, mis ületab olulisuse künnise (2 %), mida kontrollikoda kasutab poliitikavaldkondade üleselt järelduse tegemiseks raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Otsuse aktsepteeritava riski taseme kohta teeb seadusandja ning selle põhjal määratakse kulutõhus kontrollitase, mis võimaldab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutaval asutusel (st Euroopa Parlamendil) asjakohasemalt hinnata komisjoni riskijuhtimise kvaliteeti.

Aastasuse põhimõttega seoses finantsmääruse muutmiseks ettepanekuid ei tehta, välja arvatud seoses sihtotstarbelise välistulu ülekandmise eeskirjadega (finantsmääruse artikkel 10), et võtta arvesse sihtotstarbeliste tulude kavandatud jaotamist kahte ossa. Komisjon on siiski igati teadlik, et mõned tema eelarvet täitvad partnerid tunnevad muret mitmeaastaste programmide pärast (Euroopa Investeerimispank, ITER, Galileo, ühiste tehnoloogiaalgatuste hallatavad teadusprogrammid jms) ja taotlevad enne komisjoniga lepingu või kokkuleppe sõlmimist kinnitust, et Euroopa Liidu eelarvest võetakse seoses asjaomase projektiga kohustused teatavaks ajavahemikuks, mis võib mõnikord isegi ulatuda kaugemale olemasolevast mitmeaastasest finantsraamistikust. Tuleks märkida, et sellist kinnitust on juba praegu võimalik pakkuda kulukohustuste jagamisega mitme eelarveaasta peale, juhul kui alusaktis on finantsmääruse artikli 76 lõike 3 kohaselt määratud kindlaks iga-aastased summad kogu mitmeaastaseks finantsraamistikuks (nt struktuurifondid) või isegi pikemaks ajavahemikuks (nt ITER). Kuigi kirjeldatud finantsplaneering[11] on soovituslik, annab see asjakohast teavet igal aastal olulistele programmidele, nt ühistele tehnoloogiaalgatustele, ette nähtud summadest ja – mis veelgi tähtsam – tagab sellise ülevaate Euroopa Liidu rahastamiskavadest keskmise pikkusega ajavahemikul, mida mõned ELi eelarvet täitvad partnerid soovivad. Alusaktides sätestatud aastaste summade kindlust suurendab veelgi asjaolu, et kaasotsustamismenetlusest on nüüd saanud seadusandlik tavamenetlus ja selle kasutamine on seega laienenud.

Läbipaistvuse põhimõttega seoses muudatusettepanekuid ei tehta.

5.2. Eelarve täitmine

5.2.1. Eelarve täitmise viiside ühtlustamine ja nende arvu vähendamine viiest kaheni (finantsmääruse artikkel 53)

Eelarve täitmise viise käsitlevad sätted on 2001. aasta reformi üks põhielemente, mis reguleerivad eelarve täitmise ülesannete delegeerimist kolmandatele isikutele . Nende sätete eesmärk on tagada, et ükskõik milline eelarve täitmise viis ka ei valitaks, rakendatakse kulude kandmisel finantsmääruses sätestatu kohaselt komisjoni talitustelt oodatavaga samaväärset kontrolli ja läbipaistvuse taset.

Ometi on need sätted muutunud aastate jooksul sedavõrd keeruliseks, et nende aluseks olnud loogika on läinud kaduma. Seepärast on komisjon seadnud oma ettepanekus eesmärgiks näha ette järgneva selge eristamine :

- olukorrad, kus eelarvet täidetakse otseselt (komisjoni või rakendusametite poolt) (artikli 53 lõike 1 punkt 1);

- ja olukorrad, kus eelarvet täidetakse kaudselt , kas koostöös liikmesriikidega või muude üksuste või isikute kaudu (artikli 53 lõike 1 punkt 2).

Ettepanekuga kehtestatakse kõigile kaudse eelarve täitmise viisidele ühised nõuded, nähes ette erisätted kaudsele eelarve täitmisele koostöös liikmesriikidega (finantsmääruse artikkel 53a).

Eelkõige soovitakse ettepanekus leida sobiv tasakaal kahe eesmärgi vahel: ühelt poolt lihtsustada eelarvevahendite käsutaja ülesannet määrata kindlaks, milline on konkreetse meetme puhul asjakohane eelarve täitmise viis, ja teiselt poolt pakkuda eelarvevahendite käsutajale turvalisemat keskkonda. See tasakaal luuakse järgmiselt:

- talituste tegevusvajadusi arvesse võttes muudetakse eelkontrollid proportsionaalsemaks, olenevalt meetmega seotud konkreetsetest riskidest ja selle üldisest kontrollikeskkonnast, sealhulgas rakendamise järelevalveks ja toetamiseks võetud komisjoni meetmetest. Lisaks sellele tehakse ettepanek säteteks, mis täidavad selliste uute arendatavate rahastamisvahendite vajadusi nagu EIP vahendid ning avaliku ja erasektori partnerlused;

- tugevdatakse liikmesriikide ning kaudse eelarve täitmise raames volitatud üksuste ja asutuste vastutust; samuti ühtlustatakse komisjoni kontrolli- ja auditikohustusi kõigi eelarve täitmise viiside lõikes.

Samal ajal nähakse ettepanekuga ette sätted, millega tugevdatakse usaldusväärset finantsjuhtimist , et tagada komisjoni vastutus eelarve täitmise eest. Kõnealused sättes seonduvad järgnevaga:

- kontrolli- ja auditikohustused, mida liikmesriigid ja volitatud üksused peavad täitma, et Euroopa Liidu finantshuve piisaval tasemel kaitsta;

- halduslikud kinnitavad avaldused kõigi kaudse eelarve täitmise viiside puhul, mille suhtes ei kohaldata eelarvepädevate institutsioonide poolt eraldi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust, mis peaks tugevdama liikmesriikide ja volitatud üksuste vastutust ning pakkuma eelarvevahendite käsutajale suuremat kindlust, eelkõige tema aruandekohustuste täitmisel;

- komisjoni kontrolli- ja auditikohustused, sealhulgas majandusaasta aruande kontrollimise ja heakskiitmise menetlus ning võimalus maksed peatada või katkestada.

5.2.2. Liikmesriikide kontrolli- ja auditikohustused (finantsmääruse artikkel 53a)

Lisatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 317 põhinevad uues sätted, mis käsitlevad järgnevat: ühtlustatud haldusstruktuur liikmesriikides; kõnealuste struktuuride ühised haldus- ja kontrollikohustused; iga-aastane halduslik kinnitav avaldus koos selle suhtes esitatava sõltumatu auditiarvamusega, millega liikmesriigi akrediteeritud asutus võtab vastutuse talle delegeeritud Euroopa Liidu vahendite haldamise eest; ning komisjoni hallatavad finantskontrolli ja heakskiitmise, peatamis- ja parandusmehhanismid.

Kõnealused sätted peaksid olema kohaldatavad üksnes järgmise põlvkonna, st 2013. aastale järgnevate valdkondlike määruste suhtes (finantsmääruse artikkel 187).

5.2.3. Maksed ja usalduskontod (finantsmääruse artikli 61 lõige 4)

Finantsmääruse sätted käsitlevad üksnes pangakontosid, mis on avatud rahavoogude juhtimiseks raamatupidaja vastutusel. Lubada tuleks luua usalduskontod , mis on ette nähtud programmi rakendamiseks kaudse eelarve täitmise raames finantseerimisasutuste poolt. Usalduskontod avataks eelarvevahendite käsutaja vastutusel kokkuleppel peaarvepidajaga.

Lisaks on läbi vaadatud eelmakseid käsitlevad eeskirjad (finantsmääruse artikkel 81), et oleks võimalik teha üks eelmakse, mis tuleb tasaarvestada vastavalt meetme rakendamise käigule. See annaks ELi toetuste saajatele saadava summa osas suurema kindlustunde, sest komisjon kiidab kulude rahastamiskõlblikkuse heaks regulaarselt vahemaksete kaudu.

5.2.4. Tulutoimingud (finantsmääruse artiklid 73b ja 74)

Sissenõudmise eeskirju tuleks tugevdada, et muuta Euroopa Liidu finantshuvide kaitse tõhusamaks. Eelkõige peaksid liikmesriigid käsitlema sissenõudekorraldusi samadel alustel sellega, kuidas nad käsitlevad liikmesriigi enda nõudeid oma territooriumil.

Samuti tehakse ettepanek lihtsustada tuluprognooside tegemise korda kooskõlas eelarve vajadustega. Tuluprognooside registreerimist peaks nõudma, kui tulu oodatakse teatava tõenäosuse astmega ja kui seda saab mõistlikul viisil numbriliselt väljendada.

5.2.5. Hanked (finantsmääruse artiklid 88–107)

Hankesätteid muudetakse 2004. aasta hankedirektiivis[12] sätestatud piirides, et lihtsustada eeskirju (piirmäärade ja tagatiste kohta), võtta arvesse aluslepingust tulenevat Euroopa Investeerimispanga eristaatust ja määrata täpsemalt kindlaks teatavate sätete reguleerimisala , eelkõige seoses ekspertide valimisega. Lisaks tuleks luua pakkujate andmebaas, et võtta võimalike pakkujatega tõhusamalt ühendust lepingute puhul, mille väärtus jääb hankedirektiivis ette nähtud piirmääradest allapoole.

Kõrvalejätmise eeskirjade puhul lisatakse finantsmääruse artiklisse 93 erand, mis võimaldab üldise huvi nõuetest tulenevast kõrvalejätmise kohustusest kõrvale kalduda, eriti institutsiooni tegevuse järjepidevuse tagamiseks. Sätte eesmärk on viia finantsmääruse eeskirjad kooskõlla asjaomase direktiiviga. Finantsmääruse artiklisse 95 lisatakse säte, mis annab Euroopa Keskpangale ja Euroopa Investeerimispangale samadel tingimustel teiste ELi institutsioonidega juurdepääsu kõrvalejätmise juhtumeid käsitlevale keskandmekogule.

Samuti lisatakse finantsmääruse artikli 96 lõikesse 2 säte, mis loob kindla õigusliku aluse haldusalaste kõrvaldamisotsuste ja karistusmaksete avalikustamiseks kooskõlas andmekaitse nõuetega.

5.2.6. Toetused (finantsmääruse artiklid 108-120)

Toetusi käsitlevad eeskirjad lisati finantsmäärusesse ja selle rakenduseeskirjadesse esimest korda nende ümbersõnastamise käigus 2002. aastal. 2006. aastal tehtud muudatused olid piiratud ning on osutunud talituste ja abisaajate halduskoormuse kergendamise seisukohast ebapiisavaks.

Halduskoormus ei võimalda talitustel kasutada oma vahendeid poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja meetmete õigeaegseks elluviimiseks, samal ajal kui abisaajate jaoks väljendub see ülemäärase bürokraatiana. Sellel on kaks otsest põhjust: esiteks on hanke- ja toetuseeskirjad ja menetlused liiga sarnased, kuigi nende eesmärgid on erinevad (hankimine ja toetamine); teiseks keskendutakse toetuste kontrollimisel mitte projektide oodatavatele tulemustele (väljunditele), vaid tegelikele kuludele (tegelike kulude põhine toetuse andmine).

Seepärast tehakse ettepanek, et Euroopa Liit peaks liikuma tulemuspõhise süsteemi suunas, mis rajaneks kokkulepitud näitajatel ja eesmärkidel (väljundid ja tulemused), ning otsustavalt lihtsustama ühekordsete maksete, ühikuhindade standardiseeritud astmikul põhineva hüvitamise ja kindlasummaliste maksete korda, millel puudub ilmselgelt side tegelike rakenduskulude kontrollimisega (finantsmääruse artikkel 109). Uus lähenemisviis tuleks eelkõige sätestada rakenduseeskirjades ja hõlmaks kontrollimeetodeid (sealhulgas tulemusauditit), tagades ühtlasi toetuste suhtes kohaldatavate üldpõhimõtete täitmise. Nimetatud põhjustel tuleks ühekordsete maksete piirmäär (25 000 eurot) välja jätta ja jätta see volinike kolleegiumi otsustada, kui võetakse vastu konkreetne ühekordsete maksete raamistik.

Selleks et ühekordsete maksete kasutamine põhineks eelarvevahendite käsutaja riskianalüüsil ja et oleks tagatud abisaajate võrdne kohtlemine, peaks komisjon võtma vastu ühekordsete maksete kindlaksmääramise raamistiku (kooskõla rahastatavate eesmärkidega, piirsumma ning arvutamisalus ja -meetodid), välja arvatud väikese maksumusega toetuste puhul (kuni 50 000 eurot). Sel juhul on eelarvevahendite käsutajal võimalik programmi kestel määrata taotleja esitatud esialgse eelarve põhjal kindlaks ühekordsed maksed, ühikuhindade standardiseeritud astmik ja kindlasummalised maksed, võttes arvesse taotleja raamatupidamistavasid ja arvestades üksnes rahastamiskõlblikke kululiike, mida taotleja kohaldab sarnaste toimingute suhtes järjepidevalt (viisil, mis ei mõju kahjulikult Euroopa Liidu vahenditele).

Tegelike kulude põhine süsteem peaks jääma põhisüsteemiks, kuid see tuleks läbi vaadata (muuta selgemaks eri kululiigid, tegelikult kantud kulud, mitterahaline osalus, kasum) ja meetme võimalik kasum tuleks sisse nõuda proportsionaalselt (juhul kui EL rahastab 50 % kuludest, tuleks sisse nõuda ainult 50 % kasumist).

Kuna tegevustoetuste järkjärgulist vähendamist käsitlev säte (finantsmääruse artikli 113 lõige 2) on põhimõtteliselt õigustatud, tehakse ettepanek seda päriselt mitte kaotada, vaid vaadata selle kohaldamine pärast nelja aasta möödumist läbi.

Rakenduseeskirjades sätestatud toetuse andmise menetlused vaadatakse läbi, et jätta eelarvevahendite käsutajale korralduslikes küsimustes võimalikult suur valikuvabadus (otsuse või lepingu kasutamine, panga tagatised ning tegevusvõimet ja finantssuutlikkust hinnata võimaldavad dokumendid). Lisaks tuleks lihtsustada väikese maksumusega toetuste andmist, kaotades proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes ülemäärased haldusnõuded ja tõstes praegust piirmäära (25 000 eurolt 50 000 eurole). See muudatus toetub 2006. aastal alguse saanud suundumusele.

Eeskirjad, mis võimaldavad anda erandkorras mitmeastmelisi toetusi , on osutunud liiga rangeks ja neid tuleks muuta vabamaks (finantsmääruse artikli 120 lõige 2), et abisaaja saaks toetust jagada kolmandate isikutega. See peaks parandama selliste programmide rakendamist, mis on suunatud laiale füüsiliste isikute ringile, kelleni jõudmiseks on vaja vahendajat (Erasmuse puhul ülikoolid ja välistegevusega seotud rahaülekandeprogrammide puhul valitsusvälised organisatsioonid). Komisjon teeb ettepaneku lihtsustada mitmeastmeliste toetuste andmist, kaotades mõned praegustest piirangutest või muutes need vähem rangeks juhul, kui vahendite ümberjagamine on meetme põhieesmärk ja esmane abisaaja esitab piisavad tagatised suumade sissenõudmiseks. Säilib põhimõte, mille kohaselt esmase abisaaja vabadus toetuse ümberjagamisel on piiratud.

Eelarvevahendite käsutajale tuleks anda võimalus käsitada ühe abisaajana näiteks sellist eelarvet täitvate partnerite rühma, kes moodustavad konsortsiumina osa võrgust. Selleks et võtta arvesse aluslepingust tulenevat Euroopa Investeerimispanga eristaatust, muudetakse temale toetuse andmise menetlust finantsmääruse artikli 109 lõikes 6 samuti paindlikumaks.

Lisaks tehakse ettepanek , et juhul kui tegelike kulude põhise toetuse andmise raames teostatud järelauditi tulemusena tuvastatakse korduvaid vigu , siis võib nende leidude põhjal järeldada, et kõnealuseid vigu esineb laiemalt . Sellistel juhtudel peaks vastutaval eelarvevahendite käsutajal olema õigus kohaldada sama suurusega finantskorrektsioone ka asjaomase abisaaja auditeerimata projektide suhtes ja nõuda kõnealused summad sisse, kui abisaaja ei suuda tõendada, et viga ei mõjuta auditeerimata projekte.

5.2.7. Auhinnad (finantsmääruse uue VIa jaotise artikkel 120a)

Auhindu antakse konkursi tulemusena ja need kujutavad endast toetustest erinevat Euroopa Liidu abivahendit. Seepärast tehakse ettepanek luua auhindadega seotud sätete jaoks finantsmääruses eraldi jaotis. Euroopa Liidu auhindadel ei ole mingit seost eeldatavate kuludega.

5.2.8. Finantsvahendajate hallatavad rahastamisvahendid (finantsmääruse uue VIb jaotise artiklid 120b ja 120c

Rahastamisvahendeid peetakse üha asjakohasemaks Euroopa Liidu vahendite finantsvõimenduse viisiks, eriti seotuna muude allikatega (tagatisfondid, riskikapital, ühenduse toetust laenu või tagatisega kombineerivad segavahendid).

Kuna kõnealuseid rahastamisvahendeid, mida praegu rakendavad enamjaolt Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond, ei saa käsitada teenuste ega toetustena, tehakse ettepanek näha ette uus rahalise toetuse liik . Rahastamisvahendite suhtes tuleks kohaldada erisätteid, mis võtaksid arvesse nende rakendamise eripära (käibefondid, pangandusvõrkude kaudu antavad mitmeastmelised toetused), kuid peaksid samal ajal kinni vastutuse (nt riski jagamine, kaasrahastamine ning kohustuste täitmata jätmise puhul määratavad karistused) ja usaldusväärse finantsjuhtimise (riski piiramine avalike vahendite kasutamisel) põhimõttest.

5.2.9. Kontrollikoja aruanded ja esialgsete leidude aruanne (artiklid 143 ja 144)

Kontrollikoja aastaaruande ja eriaruannetega seoses tehakse ettepanek terveks reaks muudatusteks, et võtta paremini arvesse praegust praktikat (ärakuulamismenetlus, iga institutsiooni vastuste avaldamine kontrollikoja tähelepanekutega kõrvuti või nende järel, liikmeriikide vastuste edastamine) või ühtlustada ajakava. Lisaks muudetakse uue sättega ametlikuks tava, mille kohaselt kontrollikoda saadab esialgsete leidude aruande volinikele, asutustele ja liikmesriikidele.

5.2.10. Euroopa Liidu usaldusfondid (finantsmääruse artikkel 164)

Tehakse ettepanek lubada komisjonil asutada ja hallata Euroopa Liidu välistegevuse usaldusfonde, mille kaudu rahastatakse hädaolukorra aegseid, hädaolukorra järgseid (nt Haiti) või temaatilisi meetmeid ning millesse koondatakse Euroopa Liidu eelarvelisi vahendeid ja teistelt rahastajatelt saadud vahendeid.

Sellise toetusvahendi peamine eesmärk on võimaldada Euroopa Liidul tegutseda arenguabi valdkonnas peamise osalejana ja muuta oma tegevust nähtavamaks.

5.2.11. Võimalus võtta laenu hoonete ostu rahastamiseks (finantsmääruse artikli 179 lõike 3 punkt b)

Komisjon teeb ettepaneku võimaldada institutsioonidel võtta laenu tööruumide omandamiseks. Laenu võiks lubada võtta ainult kõnealusel eesmärgil. Niimoodi suurendataks läbipaistvust ja kulutasuvust ning lihtsustataks oluliselt praegust süsteemi. Suurem kulutasuvus tuleneks sellest, et institutsioonidel on võimalik saada madalama intressimääraga laenu tänu Euroopa Liidu soodsale reitingule (AAA) finantsturul ning seetõttu saavad nad (eelkõige delegatsioonid, OIB ja OIL) välja kujundada pikaajalise kinnisvarapoliitika.

Tegelikkuses kajastuksid eelarves ainult laenu iga-aastased osamaksed (laenu tagasimaksed), aga hoonete ostmiseks võetud laenud ise eelarves ei kajastuks, kuna nendega ei rahastata mitte eelarvet, vaid varade omandamist. Seetõttu on kõnealune muudatus lisatud finantsmääruse artiklisse 179 ja mitte artiklisse 14. Rakenduseeskirjade artiklit 96, milles on kindlaks määratud esialgsete kulukohustustega kaetud halduskulud, muudetakse samuti, kuna iga-aastasi (või perioodilisi) osamakseid käsitatakse korduvate halduskuludena, mis on samaväärsed üürikuludega.

5.2.12. Avaliku ja erasektori partnerlust käsitlev paindlik lähenemisviis

Komisjoni ettepanekuga püütakse soodustada avaliku ja erasektori partnerluse laiemat kasutamist, eelkõige teadusuuringute valdkonnas, kus selle järele on suur nõudlus. Paindlik lähenemisviis peaks hõlmama eri liiki avaliku ja erasektori partnerlusi sõltuvalt nende struktuurist ja rahastatava meetme täpsest määratlusest (selgelt piiritletud projektid või teadus- ja arendustegevuse teemad). Seega tehakse ettepanek lisada kahele olemasolevale struktuurile ( finantsmääruse artikli 185 kohased Euroopa Liidu asutused, nagu seda on tehnoloogilised ühisalgatused, ning partnerite konsortsium, millel on eraõigusliku juriidilise isiku staatus või mis toimib lepingulise võrgustiku vormis ja mis saab finantsmääruse artiklis 108 osutatud toetust ) kaks uut struktuuri. Eelkõige nähakse ette:

- võimaldada eraõiguslikel asutustel rakendada avaliku ja erasektori partnerlust ning hallata sel eesmärgil kaudse eelarve täitmise raames ELi vahendeid (nt anda toetusi) ( finantsmääruse artikli 53 lõike 1 punkti 2 alapunkt g );

- võimaldada delegeeritud volituste alusel vastu võtta lihtsustatud näidisfinantseeskirjad, mida kohaldatakse selliste alusaktiga asutatud asutuste suhtes, kellele on usaldatud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ( finantsmääruse artikkel 185a ). Sellised näidisfinantseeskirjad sisaldavad kohustuslikke üldpõhimõtteid, millega tagatakse Euroopa Liidu vahendite usaldusväärne finantsjuhtimine ja Euroopa Liidu finantshuvide asjakohane kaitse. Avaliku ja erasektori partnerlust rakendavatel asutustel või ühendustel võimaldatakse kohaldada kehtivate riiklike õigusaktide ja alusakti raames siiski ka oma eeskirju (raamatupidamisarvestuse, sise- ja välisauditi, hangete jm valdkondades).

Seega oleks võimalik valida rakendatavate meetmete eesmärgi ja iseloomuga kõige paremini kokkusobiv struktuur alates lepingulisest ja lõpetades institutsioonilise („inkorporeeritud”) struktuuriga, kusjuures viimane hõlmaks Euroopa Liidu asutusi (finantsmääruse artikkel 185), eraõiguslikke asutusi (finantsmääruse artikli 53 lõike 1 punkti 2 alapunkt g) ja segatüüpi asutusi (finantsmääruse artikkel 185a ja artikli 53 lõike 1 punkti 2 alapunkt e).

5.3. Lõppsätted (finantsmääruse artiklid 182–187)

Kehtiva sättega, mille kohaselt finantsmäärus vaadatakse läbi iga kolme aasta tagant, ei tagata finantseeskirjade piisavat õiguskindlust ja õiguslikku stabiilsust. Lisaks sellele on läbivaatamismehhanism äärmiselt jäik ning ei võta arvesse ELi eelarve mitmeaastast programmitsüklit ega valdkondlikke õigusakte. Seetõttu tehakse ettepanek, et edaspidi vaadatakse finantsmäärus läbi siis, kui selleks tekib vajadus, ning loobutakse konkreetsest ajakavast.

ê 1605/2002 (kohandatud)

ð uus

2010/0154 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve ð Euroopa Liidu üldeelarve ï suhtes kohaldatavat finantsmäärust

(uuesti sõnastatud)

SISUKORD |

I OSA | ÜLDSÄTTED ... |

I JAOTIS | KOHALDAMISALA √ REGULEERIMISALA ∏ ... |

II JAOTIS | EELARVEPÕHIMÕTTED ... |

1. peatükk | Ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõtted ... |

2. peatükk | Aastasuse põhimõte ... |

3. peatükk | Tasakaalu põhimõte ... |

4. peatükk | Arvestusühiku põhimõte ... |

5. peatükk | Kõikehõlmavuse põhimõte ... |

6. peatükk | Sihtotstarbelisuse põhimõte ... |

7. peatükk | Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte ... |

8. peatükk | Läbipaistvuse põhimõte ... |

III JAOTIS | EELARVE KOOSTAMINE JA STRUKTUUR ... |

1. peatükk | Eelarve koostamine ... |

2. peatükk | Eelarve struktuur ja esitamine ... |

IV JAOTIS | EELARVE TÄITMINE ... |

1. peatükk | Üldsätted ... |

2. peatükk | Eelarve täitmise viisid ... |

3. peatükk | Finantsjuhtimises osalejad ... |

1. jagu | Ülesannete lahususe põhimõte ... |

2. jagu | Eelarvevahendite käsutaja ... |

3. jagu | Peaarvepidaja ... |

4. jagu | Avansikontode haldaja ... |

4. peatükk | Finantsjuhtimises osalejate vastutus ... |

1. jagu | Üldeeskirjad ... |

2. jagu | Volitatud ja edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate suhtes kohaldatavad sätted √ eeskirjad ∏ ... |

3. jagu | Peaarvepidajate ja avansikontode haldajate suhtes kohaldatavad sätted √ eeskirjad ∏ ... |

5. peatükk | Tulutoimingud ... |

1. jagu | Omavahendite kasutatavaks √ kättesaadavaks ∏ tegemine ... |

2. jagu | Saadaolevate summade eelarvestus ... |

3. jagu | Saadaolevate summade kindlaksmääramine ... |

4. jagu | Sissenõudmise kinnitamine ... |

5. jagu | Sissenõudmine ... |

6. peatükk | Kulutoimingud ... |

1. jagu | Kulukohustuste võtmine ... |

2. jagu | Kulude tõendamine ... |

3. jagu | Kulude kinnitamine ... |

4. jagu | Kulude maksmine ... |

5. jagu | Kulutoimingute tähtajad ... |

7. peatükk | Andmetöötlussüsteemid √ IT-süsteemid ∏ ... |

8. peatükk | Siseaudiitor ... |

V JAOTIS | HANKED ... |

1. peatükk | Üldsätted ... |

1. jagu | Kohaldamisala √ Reguleerimisala ∏ ja lepingute sõlmimise põhimõtted ... |

2. jagu | Avalikustamine ... |

3. jagu | Hankemenetlused ... |

4. jagu | Tagatised ja järelevalve ... |

2. peatükk | Ühenduse √ Euroopa Liidu ∏ institutsioonide oma huvides sõlmitavate lepingute suhtes kohaldatavad sätted ... |

VI JAOTIS | TOETUSED ... |

1. peatükk | Toetuste ulatus ja vorm ... |

2. peatükk | Põhimõtted … |

3. peatükk | Toetuste andmise menetlus ... |

4. peatükk | Maksmine ja järelevalve ... |

5. peatükk | Rakendamine ... |

VII JAOTIS | MAJANDUSAASTA ARUANDE ESITAMINE JA RAAMATUPIDAMISARVESTUS ... |

1. peatükk | Majandusaasta aruande esitamine ... |

2. peatükk | Teave eelarve täitmise kohta ... |

3. peatükk | Raamatupidamisarvestus ... |

1. jagu | Üldsätted ... |

2. jagu | Üldine raamatupidamisarvestus ... |

3. jagu | Eelarve raamatupidamisarvestus ... |

4. peatükk | Vara inventarinimestikud ... |

VIII JAOTIS | VÄLISAUDIT JA EELARVE TÄITMISELE KINNITAMINE √ HEAKSKIIDU ANDMINE ∏ ... |

1. peatükk | Välisaudit ... |

2. peatükk | Eelarve täitmisele kinnitamine √ heakskiidu andmine ∏ ... |

TEINE OSA | ERISÄTTED ... |

I JAOTIS | EUROOPA PÕLLUMAJANDUSE TAGATISFOND ... |

II JAOTIS | STRUKTUURIFONDID, ÜHTEKUULUVUSFOND, EUROOPA KALANDUSFOND JA EUROOPA MAAELU ARENGU √ EUROOPA ∏ PÕLLUMAJANDUSFOND ... |

III JAOTIS | TEADUSUURINGUD... |

IV JAOTIS | VÄLISTEGEVUS ... |

1. peatükk | Üldsätted ... |

2. peatükk | Meetmete rakendamine ... |

3. peatükk | Hanked ... |

4. peatükk | Toetused ... |

5. peatükk | √ Majandusaasta aruande ∏ Aauditeerimine ... |

VJAOTIS | EUROOPA TALITUSED √ AMETID ∏ ... |

VI JAOTIS | HALDUSASSIGNEERINGUD ... |

VII JAOTIS | EKSPERDID ... |

KOLMAS OSA | ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED ... |

I JAOTIS | ÜLEMINEKUSÄTTED ... |

II JAOTIS | LÕPPSÄTTED …. |

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 322, koostoimes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga, eriti selle artikliga 106a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust[13],

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu Euroopa Liidu Kohtule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele, ombudsmanile ja andmekaitseametnikule,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu teabe huvides riikide parlamentidele,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu teabe huvides Euroopa Keskpangale ja Euroopa Investeerimispangale,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt[14]

ning arvestades järgmist:

ò uus

(1) Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta)[15] on mitu korda oluliselt muudetud. Kuna sellesse tuleb teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

ê 1605/2002 põhjendus 1 (kohandatud)

(2) Pärast Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava 21. detsembri 1977. aasta finantsmääruse[16] vastuvõtmist on olukord märgatavalt muutunud, eelkõige eelarve raamistikuks oleva finantsperspektiivi, institutsioonide ülesehituse muutumise ja mitme laienemise tõttu on seda finantsmäärust mitu korda oluliselt muudetud. Selleks et võtta arvesse eelkõige seadusandluse ja halduse lihtsustamise nõudeid ja ühenduse rahaliste vahendite haldamise rangemaks muutumist, tuleks 21. detsembri 1977. aasta finantsmäärus selguse huvides uuesti sõnastada.

ò uus

(3) Määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 sätestati eelarvepõhimõtted ja finantseeskirjad, mida tuleb järgida kõigis seadusandlikes aktides ja kõigi institutsioonide poolt. Kõnealuse määruse aluspõhimõtted, kontseptsioon ja struktuur, samuti eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aluspõhimõtted tuleks säilitada. Neist aluspõhimõtetest tehtavad erandid tuleks läbi vaadata ja neid kus vähegi võimalik lihtsustada, võttes arvesse seda, kas need on endiselt asjakohased ja annavad Euroopa Liidu aastaeelarve (edaspidi „eelarve“) jaoks lisaväärtust, samuti seda, millist koormust need sidusrühmade jaoks põhjustavad. Säilitada on vaja finantsreformi põhielemendid: finantsjuhtimises osalejate roll, kontrollide integreerimine tegevtalituste tasandil, siseaudiitorid, tegevuspõhine eelarvestamine, raamatupidamispõhimõtete ja -eeskirjade moderniseerimine ning toetuste aluspõhimõtted.

ê 1995/2006 põhjendus 4 (kohandatud)

(4) Arvesse tuleks võtta ajavahemikuks 2007–2013 vastu võetud alusõigusaktides sisalduvaid sätteid eelarve tulude ja kulude sätete rakendamise kohta, et tagada ühtsus nende aktide ja finantsmääruse √ käesoleva määruse ∏ vahel.

ò uus

(5) Praktilisi kogemusi arvestades tuleks finantsmäärusesse teha mõned muudatused, et kohandada seda eelarve täitmise muutuvate vajadustega, nagu kaasrahastamine koos teiste rahastajatega, et suurendada välisabi tõhusust ning hõlbustada teatavate rahastamisvahendite kasutamist, mis on näiteks kokku lepitud Euroopa Investeerimispangaga, ja eelarve täitmist avaliku ja erasektori partnerluste kaudu.

ê 1605/2002 põhjendus 2 (kohandatud)

ð uus

(6) Käesolev mMäärus √ (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ∏ peaks piirdusma kõikide asutamislepinguga √ aluslepingutega ∏ hõlmatud √ kogu eelarvevaldkonda ∏ eelarveküsimusi käsitlevate üldpõhimõtete ja põhieeskirjade sätestamisega, samas √ samal ajal ∏ kui rakendussätted peaksid sisalduma määruses, mis käsitleb käesoleva määruse rakenduseeskirju √ sätestati komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad)[17] ∏ , et õigusnormide tähtsuse järjekord oleks selgem ja et finantsmäärus √ (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 ∏ oleks arusaadavam √ hõlpsamini loetav ∏ . Seetõttu tuleks komisjonile anda volitused vastu võtta rakenduseeskirjad. ð Euroopa Liidu toimimise lepinguga on võimalust delegeerida komisjonile rakendusmeetmete vastuvõtmise volitusi siiski piiratud seadusandlike aktide mitteolemuslike osade täiendamise või muutmisega. Seda arvestades peaks mõned määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 kehtestatud sätted inkorporeerima käesolevasse määrusesse. Komisjoni vastuvõetavad rakenduseeskirjad peaksid piirduma tehniliste üksikasjade ja rakendamise üksikasjadega. ï

ê 1605/2002 põhjendus 3

(7) Eelarve koostamisel ja täitmisel tuleks järgida nelja eelarveõiguse aluspõhimõtet (ühtsus, kõikehõlmavus, sihtotstarbelisus ja aastasus) ning eelarve õigsuse ja tasakaalu, arvestusühiku, usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse põhimõtteid.

ê1605/2002 põhjendus 4

(8) Käesolev määrus peaks neid põhimõtteid kinnitama ja piirduma minimaalsete hädavajalike eranditega, sätestades eranditele ranged tingimused.

ê 1605/2002 põhjendus 5 (kohandatud)

ð uus

(9) Ühtsuse põhimõttega seoses tuleks käesolevas määruses sätestada, et see kehtib ka tegevuskulude √ talituskulude ∏ kohta, mis on seotud Euroopa Liidu lepingu nende sätete rakendamisega, mis käsitlevad ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning kriminaalasjades tehtavat politseikoostööd ja õigusalast koostööd, kui need kulutused tehakse kantakse eelarvest. Ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõte tähendab, et kõik ühenduse ja Euroopa Lliidu kulud ja tulud kantakse eelarvesse, kui need laekuvad eelarvesse või tehakse eelarvest.

(10) ð Eelmaksetest saadud intresse käsitlevaid eeskirju tuleks lihtsustada, sest need tekitavad ülemäärast halduskoormust nii Euroopa Liidu vahendite saajatele kui ka komisjoni talitustele ja põhjustavad komisjoni talituste ning ettevõtjate ja partnerite vahel arusaamatusi. Selleks et eeskirju lihtsustada, eelkõige toetuse saajate jaoks, ja viia need kooskõlla usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, tuleks kaotada kohustus eelmaksetelt intresse koguda ja sisse nõuda. Intresside kogumise ja sissenõudmise kohustuse lisamine delegeerimislepingusse peaks siiski olema võimalik, et eelmakselt saadud intresse saaks uuesti kasutusse võtta programmide jaoks, mille haldamine on delegeeritud, või et need intressid saaks sisse nõuda. ï

ê 1605/2002 põhjendus 8 (kohandatud)

(11) Aastasuse põhimõttega seoses tuleks ka edaspidi eristada liigendatud ja liigendamata assigneeringuid. Iga institutsioon peaks ise otsustama kulukohustuste ja maksete assigneeringute ülekandmise. Täiendavad tähtajad peaksid piirduma üksnes hädavajalike juhtudega, nimelt Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi maksetega. Seoses aastasuse põhimõttega tuleks Ffunktsionaalsete vajaduste rahuldamiseks suurendada √ peaks säilima praegune ∏ paindlikkuste ja läbipaistvuste tase. Erandlikult tuleks lubada assigneeringute järgmisesse perioodi ülekandmist kulude puhul, mis lähevad põllumajandustootjate otsetoetusteks nõukogu 21. juuni √ 2005. aasta ∏ määrusega (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta)[18] asutatud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) raames.

ê 1995/2006 põhjendused 9 ja 10 (kohandatud)

(12) Uute pPõllumajanduse √ valdkonna ∏ määruste kohased liikmesriikide maksetaotlused on enamasti koondatud eelarveaasta n algusesse. Seetõttu tuleks suurendada EAGFi jooksvate halduskulude katmiseks (alates aasta n-1 √ aasta ∏ 15. novembrist) võetavate eelnevate (aasta n eelarves ettenähtud) kulukohustuste maksimumkünnist kolmele neljandikule vastavatest assigneeringutest viimase vastuvõetud põllumajanduseelarve puhul. Mis puudutab √ Sätted, milles käsitletakse ∏ √ halduskulude eelnevale kulukohustustega sidumisele seatud piirangut ∏, siis tuleks teksti muuta selliselt, et see peaksid viitaksma eelarvepädevate institutsioonide otsustatud assigneeringutele, jättes seega välja assigneeringute ümberpaigutamise.

(13) Veterinaarmeetmete rahastamisne EAGFi liigendamata assigneeringutest takistab põhjendamatult nende meetmete rakendamist, eelkõige järgmisse perioodi ülekandmise võimalustele seatud piirangute tõttu. Seetõttu tuleks selliste kulude puhul lubada liigendatud assigneeringute kasutamist, sest sel viisil saaks paremini arvesse võtta nende meetmete mitmeaastast iseloomu.

ò uus

(14) Sihtotstarbelise tulu ülekandmist käsitlevates eeskirjades tuleks võtta arvesse sihtotstarbelise välis- ja sisetulu erinevust. Selleks et pidada kinni rahastaja seatud eesmärgist, tuleks sihtotstarbeline välistulu automaatselt üle kanda ja enne kogu asjaomase programmi või meetmega seotud tegevuse lõpuleviimist ära kasutada. Kui sihtotstarbeline tulu on saadud programmi või meetme viimasel aastal, peaks saama seda kasutada ka jätkuprogrammi või -meetme esimesel aastal. Sihtotstarbelise sisetulu võib kanda üle ainult järgmisesse aastasse, kui kohaldatavast alusaktist ei tulene teisiti või kui ei ole tegu põhjendatud erandlike asjaoludega.

ê 1605/2002 põhjendus 9 (kohandatud)

(15) Tasakaalu põhimõte on põhiline eelarvereegel. Siinkohal tuleks rõhutada, et laenuvõtmine ei ole kooskõlas ühenduse √ Euroopa Liidu ∏ omavahendite süsteemiga. Tasakaalu põhimõtet √ ei tohiks siiski tõlgendada nii, et see ∏ ei takistaks siiski Euroopa Lliidu üldeelarve raames tagatud laenutehingute sooritamist.

ê 1605/2002 põhjendus 10 (kohandatud)

(16) Euroopa Ühenduse asutamislepingu √ Euroopa Liidu toimimise lepingu ∏ artikli √ 320 ∏ 277 esimese lõigu ja Euratomi asutamislepingu artikli 181 esimese lõigu kohaselt tuleks kindlaks määrata arvestusühik, mida kasutatakse eelarve koostamisel, samuti eelarve täitmisel ja raamatupidamisarvestuses √ majandusaasta aruande esitamisel ∏ .

ê 1605/2002 põhjendus 6 (kohandatud)

ð uus

(17) Kõikehõlmavuse põhimõttega seoses tuleks kaotada √ on ∏ ositimaksete √ ettemaksete ∏ tagasimaksmise ja vahendite taaskasutamise √ uuesti kasutusse võtmise ∏ võimalus √ kaotatud ∏ ; √ ning ∏ mõnel juhul tuleks need võimalused asendadatud sihtotstarbeliste tuludega ja võimalusega võtta √ teha ∏ vabastatud assigneeringud uuesti kasutusele √ kättesaadavaks ∏. Need muudatused √ See ∏ ei mõjuta struktuurifondide suhtes kohaldatavaid erieeskirju.

(18) ð Sihtotstarbelise tulu suhtes kohaldatavat erandit tuleks muuta, et eristada ühelt poolt sihtotstarbelist sisetulu, mis tuleneb eelarvepädevate institutsioonide heakskiidetud assigneeringutest, ning teiselt poolt sihtotstarbelist välistulu, mis on kogutud rahastajatelt või eraldatud nende poolt teatava programmi või meetme jaoks. Välisrahastajatel peaks samuti olema jätkuvalt võimalik kaasrahastada välistegevust, eriti humanitaarabimeetmeid, isegi juhul, kui alusaktis ei ole seda selge sõnaga ette nähtud. Kinnisvara haldamise lihtsustamiseks peaks ka hoonete müügist ja sellega samastatud tehingutest saadav tulu kuuluma sihtotstarbelise sisetulu hulka. ï

ò uus

(19) Selleks et sihtotstarbeline tulu oleks eelarveprojektis kajastatud läbipaistvamalt, tuleks ette näha, et eelarveprojekti kantakse sellised sihtotstarbelise tulu summad, mille suurus on eelarveprojekti koostamise ajal kindel.

ê 1995/2006 põhjendus 12 (kohandatud)

(20) Praegu peab komisjon enne mis tahes annetuste, näiteks kingituste või annakute, millega kaasnevad kulutused, vastuvõtmist saama eelarvepädevatelt institutsioonidelt loa. Tarbetute ja tülikate menetluste vältimiseks peaks √ annetuste, kingituste ja annakute vastuvõtmiseks ∏ loa saamine olema kohustuslik vaid annetuste korral √ juhul ∏, mis √ kui annetused ∏ ületavad teatavaud väärtuse ning mis sisaldavad olulisi kulutusi.

ê 1605/2002 põhjendus 7 (kohandatud)

(21) Sihtotstarbelisuse põhimõttega seoses on institutsioonidel vaja teataval määral halduspaindlikkust assigneeringute ümberpaigutamiseks. Käesolev määrus peaks võimaldama esitada otstarbe järgi liigitatud rahastamis- ja haldusvahendid ühe tervikuna. Assigneeringute ümberpaigutamise korda tuleks samuti ühtlustada kõikide institutsioonide vahel nii, et personali- ja tegevusassigneeringute √ haldusassigneeringute ∏ ümberpaigutamise otsustab iga institutsioon ise. Tegevuskulusid käsitleva assigneeringute ümberpaigutamise osas võib komisjon teha ümberpaigutusi eelarve ühe ja sama jaotise peatükkide vahel kuni 10 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest, mis kajastuvad eelarvereal, kust ümberpaigutus tehakse. Eelarvepädevatel institutsioonidel tuleks lubada moodustada reserve üksnes kahel juhul: kui puudub põhiõigusakt √ alusakt ∏ või kui ei ole kindel, kas assigneeringud on piisavad.

ê 1995/2006 põhjendused 13 ja 14 (kohandatud)

ð uus

(22) Assigneeringute ümberpaigutamist reguleerivaid eeskirju tuleks teatavatesud punktides lihtsustada ja selgitada, sest praktikas on need osutunud tülikaks ja ebaselgeks. ð Eelarve täitmist on vaja parandada, eriti selliste maksete assigneeringute, sihtotstarbeliste tulude ja haldusassigneeringute puhul, mis jagunevad mitme jaotise vahel. Seepärast tuleks muuta teatavate ümberpaigutuste vastuvõtmiseks ette nähtud menetlust paindlikumaks. ï

(23) Tõhusust silmas pidades peaks komisjonil olema lubatud otsustada iseseisvalt ümberpaigutuste üle reservist, kui eelarve koostamise ajal puudub asjakohase meetme kohta põhiõigusakt √ alusakt ∏ , kuid see võetakse vastu sama aasta jooksul. ð Selleks et selliste ümberpaigutuste tegemisel, mis nõuavad eelarvepädevate institutsioonide teavitamist, ei tekiks korduvaid viivitusi, on samuti vaja lihtsustada nende ümberpaigutuste liigitust ja asjaomast menetlust. Säte, mis võimaldab komisjonil rahvusvaheliste humanitaarkatastroofide ja -kriiside korral otsustada kasutamata eelarveliste assigneeringute ümberpaigutamise üle, on osutunud asjakohaseks ja tõhusaks. Seda võimalust tuleks seepärast laiendada, nii et see hõlmaks ka pärast 1. detsembrit toimuvaid samalaadseid sündmusi. Nimetatud juhtudel peaks komisjon läbipaistvuse huvides oma otsusest viivitamata teavitama eelarvepädevaid institutsioone. Komisjonil peaks samuti olema võimalus teatavates piirides iseseisvalt otsustada hädaabireservist tehtavate ümberpaigutuste üle. ï

ê 1995/2006 põhjendus 15 (kohandatud)

(24) Komisjoni haldusalaste ümberpaigutuste eeskirjad tuleks viia vastavusse √ peaksid olema kooskõlas ∏ uue tegevuspõhise eelarvestamise struktuuriga. Seega tuleks ette näha sätted √ erandi tegemiseks ümberpaigutustest ∏ "teatamise korrast" erandi kehtestamiseks. Eelarveaasta viimaste kuude jooksul peaks komisjonil olema lubatud otsustada √ teatavates piirides ∏ iseseisvalt personalikuludega seonduvate assigneeringute ümberpaigutuste üle piires eelarveaasta assigneeringutest.

ê 1605/2002 põhjendus 11 (kohandatud)

(25) Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõte tuleks määratleda säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtetest lähtuvalt ja nende põhimõtete täitmine tuleks kindlaks teha tulemusnäitajate abil, mis on kehtestatud iga meetme kohta ja mida saab mõõta tulemuste hindamist võimaldaval viisil. Institutsioonid peaksid teostama √ tegema ∏ eel- ja järelhindamist kooskõlas komisjoni ettenähtud suunistega √ antud juhiste kohaselt ∏.

ê 1995/2006 põhjendus 5 (kohandatud)

ð uus

(26) Tuleks √ samuti ∏ täpsustada, et usaldusväärne finantsjuhtimine nõuab tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli, ning määratleda tuleks √ määrata kindlaks ∏ sisekontrollisüsteemi põhijooned ja -eesmärgid.

(27) ð Proportsionaalsuse põhimõttega seoses tuleks ette näha aktsepteeritava vigade esinemise riski kasutamine eelarvevahendite käsutaja tehtava riskianalüüsi raames. Institutsioonidel peaks olema võimalik kalduda kõrvale üldisest 2 % olulisuse künnisest, mida kontrollikoda kasutab järelduste tegemiseks raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Lähtumine aktsepteeritava vigade esinemise riski ettenähtud tasemest võimaldab eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutaval asutusel asjakohasemalt hinnata komisjoni riskijuhtimise kvaliteeti. Seadusandja peaks seega määrama iga poliitikavaldkonna puhul kindlaks aktsepteeritava vigade esinemise riski taseme, võttes arvesse kontrollikulusid ja -tulusid. ï

ê 1605/2002 põhjendus 12 (kohandatud)

(28) Läbipaistvuse põhimõttega seoses tuleks parandada eelarve täitmist ja raamatupidamisarvestust käsitlevat teatamist. Samuti tuleks kehtestada range tähtaeg eelarve avaldamiseks, ilma et see takistaks komisjonil seda esialgselt levitada pärast seda, kui Euroopa Parlamendi president on kuulutanud eelarve lõplikult vastuvõetuks, ja enne seda, kui see avaldatakse Euroopa Ühenduste √ Liidu ∏ Teatajas . Lisaks sellele tuleks säilitada negatiivreservi võimalus.

ê 1995/2006 põhjendus 6 (kohandatud)

(29) Eelarvest tulenevate vahendite kasutamise läbipaistvuse tagamiseks on vajalik teha kättesaadavaks nendest vahenditest abisaajaid käsitlev teave sellises ulatuses, mis on vajalik õigustatud avalike ja erahuvide kaitseks, ning võttes arvesse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi √ arvestusperioodi ∏ eripära.

ê 1605/2002 põhjendus 13 (kohandatud)

ð uus

(30) Eelarve koostamise ja esitusviisi osas tuleks praegused sätted ühtlustada ja neid lihtsustada, kõrvaldades sisulise tähenduseta eristuse lisaeelarve ja paranduseelarve vahel.

(31) ð Seoses eelarve koostamisega on oluline üheselt kindlaks määrata komisjoni koostatava eelarveprojekti struktuur ja esitusviis. Eelarveprojekti ette lisatava üldise sissejuhatuse sisu tuleks täpsemalt kirjeldada. Samuti on vajalik lisada säte, mis sisaldab järgnevate aastate finantsplaneeringut, ning säte, milles käsitletakse komisjoni võimalust esitada töödokumente eelarvetaotluste toetamiseks. ï

ê 1605/2002 põhjendus 14 (kohandatud)

(32) Komisjoni √ eelarvejagu ∏ osa eelarvest peaks kajastama assigneeringuid ja vahendeid otstarbe järgi (s.o tegevuspõhine eelarvestamine), et suurendada läbipaistvust eelarve √ täitmisel ∏ haldamisel lähtuvalt usaldusväärse finantsjuhtimise eesmärkidest ning eeskätt tõhususest ja mõjususest.

ê 1605/2002 põhjendus 15 (kohandatud)

(33) Institutsioonid peaksid saama olla koosseisuliste töökohtade haldamisel mõnevõrra paindlikumad √ võrreldes ∏ seoses eelarve raames lubatuga, eriti √ kuna ∏ kui tänapäeval pannakse haldamisel rõhku tulemustele, mitte vahenditele. Seda paindlikkust √ peaksid ∏ piiravad ka edaspidi √ piirama ∏ ühelt poolt teatava eelarveaasta √ eelarveassigneeringud ∏ eelarve assigneeringud ja teiselt poolt koosseisuliste kohtade üldarv; samuti ei √ tohiks selline ∏ kehti paindlikkus √ kehtida ∏ palgaastmete √ AD 16, AD 15 ja AD 14 ∏ A1, A2 ja A3 kohta.

ê 1995/2006 põhjendus 19 (kohandatud)

(34) Seoses eelarve täitmisega näivad vajalikud olevat mõned kohandused, et √ tuleks ∏ paremini kajastada ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) eripärasid. Õigusliku selguse huvides peaks √ selle, millises vormis võivad alusaktid ∏ EÜ asutamislepingu √ Euroopa Liidu toimimise lepingu ∏ ja Euroopa Liidu lepingu V ja VI jaotise alusel kohaldatavate põhiõigusaktide vormi √ esineda, ∏ määratlema rakenduseeskirjade asemel √ kindlaks ∏ finantsmääruses. Lisaks sellele peaks lisama √ kehtestama ∏ erisätted, et nõuetekohaselt kajastada seda, mis liiki ettevalmistavaid meetmeid võib ÜVJP raames rakendada.

ê 1605/2002 põhjendus 16 (kohandatud)

ð uus

(35) Eelarve täitmisega seoses tuleks selgitada mitmesuguseid võimalikke viise, kuidas eelarvet täita: komisjon teeb seda kas tsentraliseeritult või koostöös liikmesriikidega või detsentraliseeritult koos välisabi saavate kolmandate riikidega või ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega. Tsentraliseeritud haldamisega peaksid saama tegelda otse komisjoni talitused või ülesanded võib delegeerida kaudselt ühenduse õigusele või siseriiklikule õigusele alluvatele avalik-õiguslikele isikutele. Täitmisviisid peaksid tagama ühenduse vahendite kaitsmise korra järgimise, olenemata sellest, milline üksus vastutab täitmise eest osaliselt või täielikult, ja kindlustama selle, et lõppvastutus eelarve täitmise eest lasub asutamislepingu artikli 274 kohaselt komisjonil.

(36) ð Eelarve täitmise viiside suhtes kohaldatavad eeskirjad, mis eelkõige reguleerivad eelarve täitmise volituste delegeerimist kolmandatele isikutele, on muutunud aastate jooksul liiga keeruliseks ja neid peaks lihtsustama. Samal ajal peaks säilitama kolmandatele isikutele delegeerimise algse eesmärgi: tagada, et ükskõik millisel viisil eelarvet ka ei täidetaks, tuleks kulude kandmisel tagada komisjoni talitustelt oodatavaga samaväärne kontrolli ja läbipaistvuse tase. Seetõttu peaks selgelt eristama olukordi, kus eelarvet täidetakse otseselt komisjoni või tema rakendusametite poolt, olukordadest, kus eelarvet täidetakse kaudselt kolmandate isikute kaudu. See peaks võimaldama ühise korra kehtestamist kaudse eelarve täitmise suhtes koos võimalusega kohandada seda kooskõlas valdkondlike eeskirjadega, eelkõige juhul, kui eelarvet täidetakse kaudselt koostöös liikmesriikidega. Sellise ühise korraga peaks eeskätt ette nägema aluspõhimõtted, mida komisjon järgib, kui ta otsustab eelarvet täita kaudselt, ja aluspõhimõtted, mida järgivad isikud, kellele eelarve täitmine on delegeeritud. Komisjonil peaks olema võimalik kohaldada Euroopa Liidu eeskirju ja menetlusi või aktsepteerida volitatud üksuse eeskirjade ja menetluste kohaldamist, juhul kui viimane tagab Euroopa Liidu finantshuvide samaväärse kaitse. ï

ê 1605/2002 põhjendused 17 ja 18 (kohandatud)

ð uus

(37) Kuna komisjon vastutab eelarve täitmise eest, ei või ta delegeerida ühtki avaliku võimu teostamisega seotud ülesannet, millega kaasneb kaalutlusõiguse kasutamine. Käesolev määrus peaks seda põhimõtet kordama ja täpsustama delegeeritavate ülesannete ulatuse. Samuti tuleks sätestada, et muud eraõiguslikud organid peale nende, kes osutavad avalikke teenuseid kindlaksmääratud tingimustel, ei tohiks tegelda eelarve täitmisega, vaid üksnes osutama tehnilisi eriteenuseid või haldusteenuseid või täitma ettevalmistus- või abiülesandeid.

(38) Läbipaistvuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete täitmiseks peaks avalik-õiguslikel asutustel või avalikke teenuseid osutavatel asutustel, kellele on komisjoni nimel delegeeritud täitmisülesanded, olema läbipaistvad hankemenetlused, tõhus sisekontroll, raamatupidamisarvestuse süsteem, mis on nende oma tegevusest eraldi, ja nad peavad korraldama välisauditeid.

(39) ð Eelhindamise eeskirju, mida kohaldatakse muude üksuste kui liikmesriikide suhtes (viimaste puhul eelhindamist ei tehta), tuleks kohandada tagamaks, et kõik volitatud üksused ja isikud pakuksid Euroopa Liidule finantshuvide kaitset, mis oleks käesoleva määruse kohaselt nõutavaga samaväärsel tasemel. Osana komisjoni järelevalveülesannetest tuleks ette näha kontrolli- ja auditikohustused, sealhulgas majandusaasta aruande kontrollimise ja heakskiitmise menetlused kõigi eelarve täitmise viiside puhul. ï

ò uus

(40) Selleks et võtta arvesse tegevusvajadusi ja hõlbustada eelarve täitmist potentsiaalsete abisaajate või eelarvet täitvate partnerite poolt, peaksid nõuded jääma meetme asjaomaste riskide ja selle üldise kontrollikeskkonnaga proportsionaalseks. Selle hindamisel, milline on kolmanda isiku või üksuse suutlikkus kõnealuseid nõudeid täita, tuleks arvesse võtta ülesannete iseloomu ning meetmeid, mida komisjon võtab osana meetme rakendamise järelevalvest ja toetamisest. Lisaks peaks käesolev määrus võimaldama kasutada uusi rahastamisvahendeid, nagu rahastamisvahendid ning avaliku ja erasektori partnerlused, mille eesmärk on parandada eelarve rakendamise mõju ja poliitikavaldkondade raames tulemuste saavutamist.

ò uus

(41) Määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 kohaselt Euroopa Liidu asutustena institutsionaliseeritud avaliku ja erasektori partnerlustega saadud kogemused näitavad, et vahendite valiku suurendamiseks tuleks lisada täiendavaid alternatiive, kaasates asutused, mille eeskirjad on paindlikumad ja erasektori partneritele Euroopa Liidu institutsioonide suhtes kohaldatavatest kättesaadavamad. Sellised alternatiivid peaksid toimima kaudse eelarve täitmise raames. Üheks alternatiiviks peaks olema asutus, mis on asutatud alusaktiga ja millel on oma finantseeskirjad, milles tuleks arvesse võtta põhimõtteid, mis on vajalikud Euroopa Liidu vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise tagamiseks. Need põhimõtted tuleks vastu võtta delegeeritud määrusega ja peaksid tuginema põhimõtetele, mida peavad järgima kolmandest isikutest üksused, kellele on delegeeritud eelarve täitmise ülesanded. Teiseks alternatiiviks peaks olema avaliku ja erasektori partnerluste rakendamine liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutuste poolt.

ò uus

(42) Põhilised kontrolli- ja auditeerimiskohustused, mida liikmesriigid peavad täitma, kui eelarvet täidetakse kaudselt koostöös liikmesriikidega, ning mis on praegu ette nähtud üksnes valdkondlikes määrustes, tuleks aluslepingu artikli 317 kohaselt kaasata käesolevasse määrusesse. Seetõttu on vaja lisada sätted, millega kehtestatakse sidus raamistik kõigile asjaomastele poliitikavaldkondadele, liikmesriigi tasandil ühtne haldusstruktuur, nende struktuuride ühised haldus- ja kontrollikohustused, iga-aastane halduslik kinnitav avaldus koos selle suhtes antava sõltumatu auditiarvamusega ning liikmesriikide iga-aastane avaldus, millega nad võtavad vastutuse neile delegeeritud Euroopa Liidu vahendite haldamise eest, ning komisjoni rakendatavad finantskontrolli ja heakskiitmise, maksete peatamise ja parandusmeetmete mehhanismid. Üksikasjalikud sätted peaksid jääma valdkondlikesse määrustesse.

ê 1605/2002 põhjendus 19 (kohandatud)

(43) Asutamislepingu √ Aluslepingu ∏ artikli 279 punkti c √ 322 ∏ kohaselt määratletakse √ peaks ∏ käesolevas määruses √ kindlaks määrama finantsjuhtimises osalejate, eelkõige ∏ eelarvevahendite käsutajate, peaarvepidajate ja siseaudiitori volitused ja ülesanded.

Eelarvevahendite käsutajad √ peaksid olema ∏ tehakse täielikult vastutavaksd kõikide tulu- ja kulutehoimingute eest, mis sooritatakse √ tehakse ∏ nende järelevalve all √ neile antud volituste piires ∏ , ja nad peavad √ peaksid ∏ oma tegevusest aru andma, sealhulgas vajaduse korral distsiplinaarmenetluse raames. Seetõttu tuleks nende vastutust suurendada, kõrvaldades tsentraliseeritud eelkontrollimised ja eeskätt kaotades tava, et finantskontrolör kiidab tulu- ja kulutehingud eelnevalt heaks ja peaarvepidaja teeb kindlaks, kas makse on õige.

Peaarvepidaja vastutab ka edaspidi √ peaks jääma vastutavaks ∏ maksete nõuetekohase √ tegemise ∏ sooritamise, tulude kogumise ja saadaolevate summade sissenõudmise eest. Ta haldab √ peaks haldama ∏ sularaha, hoolitseb √ pidama ∏ raamatupidamisarvestuste eest ja vastutabma institutsiooni raamatupidamisaruannete √ raamatupidamise aastaaruande ∏ koostamise eest.

Siseaudiitor täidab √ peaks täitma ∏ oma kohustusi √ ülesandeid ∏ kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Tema ülesanne on √ peaks olema ∏ kindlaks teha, kas eelarvevahendite käsutajate sisseseatud haldus- ja järelevalvesüsteemid √ kontrollisüsteemid ∏ toimivad nõuetekohaselt.

Siseaudiitor ei osale finantstehingutes ja tema ülesanne ei ole kontrollida neid tehinguid enne eelarvevahendite käsutajate otsuseid; edaspidi lasub vastutus eelkontrollimise eest täielikult eelarvevahendite käsutajatel.

ò uus

(44) Volitatud eelarvevahendite käsutajaga seoses tuleks täpsustada mõnesid sätteid, mis seonduvad eelkõige sisekontrollimenetlustega, mille ta kehtestab eelnevalt ja järgnevalt, ning tema aruandekohustustega. Seda silmas pidades tuleks ajakohastada tema iga-aastase tegevusaruande sisu kooskõlas tavaga, mille kohaselt see peaks sisaldama nõutavat finants- ja haldusteavet, mis toetab tema kinnitavat avaldust oma ülesannete täitmise kohta.

ê 1995/2006 põhjendus 24

ð uus

(45) ð Selgitada tuleks komisjoni peaarvepidaja kohustusi, eelkõige tuleks täpsustada, et tema on ainus isik, kellel on õigus kehtestada raamatupidamiseeskirjad ja ühtlustatud kontoplaan, samal ajal kui kõigi teiste institutsioonide peaarvepidajad kehtestavad oma institutsioonis kohaldatava raamatupidamisarvestuse korra. ï Selgitama peaks peaarvepidaja kohustust tõendada majandusaasta aruanne finantsteabe alusel, mille eelarvevahendite käsutajad on talle esitanud. Sel eesmärgil tuleks peaarvepidajatele anda õigus kontrollida volitatud eelarvevahendite käsutajalt saadud teavet ja vajaduse korral teha reservatsioone.

ò uus

(46) Selleks et hõlbustada teatavate programmide ja meetmete rakendamist, mis on delegeeritud finantseerimisasutustele, tuleks käesolevasse määrusesse lisada usalduskontode avamise võimalus. Sellised pangakontod tuleks avada komisjoni nimel ja eest finantseerimisasutuste arvepidamises. Kõnealune finantseerimisasutus peaks neid haldama peaarvepidaja vastutusel ja neid peaks olema võimalik avada ka muudes vääringutes peale euro.

ê 1605/2002 põhjendus 20 (kohandatud)

(47) Eelarvevahendite käsutajate, peaarvepidajate ja avansikontode haldajate vastutus ei √ tohiks ∏ erineda muude ametnike ja töötajate omast ning nende suhtes √ tuleks ∏ võidakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste alusel rakendada kehtivaid distsiplinaarmeetmeid ja rahalisei sanktsioone √ hüvitamise meetmeid ∏ . Arvestades peaarvepidajate ja avansikontode haldajate ülesannete erilisust, tuleks √ siiski ∏ alles jätta teatavad erisätted, milles määratakse kindlaks nende väära asjaajamise √ ametialaste käitumisreeglite rikkumise ∏ juhud; neil ei ole enam erihüvitisi ega erikindlustust. Lisaks tuleks selgitada eelarvevahendite käsutaja vastutust. Selleks et ametisse nimetav asutus saaks kasutada vajalikke asjatundjaid juhtumite puhul, mis ei hõlma pettust, √ peaks ∏ moodustab iga institutsioon √ moodustama ∏ finantsrikkumiste uurimise toimkonna, kes √ peaks tegema ∏ teeb kindlaks, kas on toimunud rikkumine, mille alusel võib ametniku või muu teenistuja suhtes rakendada distsiplinaarmeedet või rahalist vastutust, ja kes teatab süsteemides tuvastatud ebakohtadest √ probleemidest ∏ eelarvevahendite käsutajale ja siseaudiitorile. Pettusejuhtumite osas tuleks käesolevas määruses tugineda √ aga osutada ∏ kehtivatele sätetele, mis käsitlevad Euroopa ühenduste √ Liidu ∏ finantshuvide kaitset ja võitlust Euroopa ühenduste √ Liidu ∏ ametnikke või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikke hõlmava korruptsiooni vastu.

ê 1995/2006 põhjendus 23 (kohandatud)

(48) Tuleks võimaldada √ moodustada ∏ mitme institutsiooni ühisne finantsrikkumiste uurimise toimkondna moodustamine.

ò uus

(49) Seoses tulutoimingutega on vaja ühtlustada saadaolevate summade eelarvestuse suhtes kohaldatavaid eeskirju, et võtta arvesse eelarve vajadusi. Eelarvestuse registreerimist peaks nõudma, kui tulu oodatakse teatava tõenäosuse astmega ja kui seda saab piisavalt ligilähedaselt numbriliselt väljendada. Lihtsustamine tuleks saavutada erisätete lisamise teel saadaolevate summade eelarvestuse kohandamise või tühistamise korra kohta.

ê 1995/2006 põhjendus 26 (kohandatud)

ð uus

(50) √ Kindlaks ∏ Kehtestama peaks √ määrama ∏ nõuete kehtivuse aegumistähtaja. Erinevalt paljudest liikmesriikidest ei kohaldata ühenduse √ Euroopa Liidu ∏ puhul aegumistähtaegu, mille korral finantsnõuded teatud aja möödudes aeguvad. Samuti ei ole ühenduse √ Euroopa Liidu ∏ jaoks kehtestatud aegumistähtaegu kolmandate isikute vastu pööratud nõuete sissenõudmisel. Sellise aegumistähtaja kehtestamine on vastavuses usaldusväärse finantsjuhtimisega.

(51) ð Sissenõudmise eeskirju tuleks muuta selgemaks ja rangemaks. Eelkõige on vaja selgitada, et kindlaksmääratud saadaoleva summa tühistamine ei tähenda, et Euroopa Liit loobuks oma kindlaksmääratud nõudest. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid Euroopa Liidu finantshuvide kaitse tugevdamiseks käsitlema sissenõutavaid Euroopa Liidu vahendeid samamoodi, nagu käsitletakse nende territooriumil avalik-õiguslike äriühingute nõudeid. ï

(52) Võttes arvesse komisjoni teatist ajutiselt sissenõutud trahvide haldamise kohta[19], tuleks trahve, rahalisi karistusi ja sanktsioone ning neist tulenevat võimalikku tulu kajastada eelarvetuluna sellele eelarveaastale järgneval aastal, mil on ammendunud kõik õiguskaitsevahendid, mida saab nende määramise otsuste vastu rakendada. Erandina sellest reeglist tuleks teatav osa, mille ülemmääraks on 2 % eelarvesse kantud trahvide või rahaliste karistuste kogusummast, kinni pidada, kandes selle kõnealuse teatisega loodud fondi.

ê 1605/2002 põhjendus 21 (kohandatud)

(53) Tuleks määratleda eelarveliste √ kulukohustuste ∏ ja √ kulude kandmiseks ∏ juriidiliste kulukohustuste võtmise mõisted ja √ määrata kindlaks ∏ nende kohaldamise tingimused. Selleks et piirata mittekasutatavate √ seisvate ∏ kulukohustuste mahtu, tuleks piirata tähtaega, mille jooksul võib üldiste eelarveliste kulukohustuste raames võtta individuaalseid juriidilisi kohustusi. Lisaks sellele tuleb √ tuleks ∏ ette näha nende individuaalsete kulukohustuste tühistamine √ vabastamine ∏ , mille alusel ei ole kolme aasta jooksul tehtud ühtegi makset.

ò uus

(54) Seoses maksetega tuleks kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega lisada selgitus maksete erinevate liikide kohta. Lisaks peaks vastutav eelarvevahendite käsutaja eelmakseid korrapäraselt tasaarvestama kooskõlas komisjoni peaarvepidaja kehtestatud raamatupidamiseeskirjadega. Sel eesmärgil tuleks lepingutesse, toetuse andmise otsustesse, toetuslepingutesse ja kolmandate isikutega sõlmitud delegeerimislepingutesse lisada asjakohased sätted.

ê 1605/2002 põhjendus 22 (kohandatud)

(55) Käesolevas määruses tuleks määratleda √ kindlaks ∏ nende maksete liigid, mida eelarvevahendite käsutajad võivad teha. Selliste maksete tegemisel tuleks peamiselt arvesse võtta meetme mõjusust √ tõhusust ∏ ja selle tulemusi. Tuleks loobuda üsna ebamääraste ettemakse ja ositimakse mõiste kasutamisest; Mmaksed tuleks teha eel-, vahe- ja lõppmaksetena, kui kogu summat ei maksta ühe korraga.

ê 1605/2002 põhjendus 23 (kohandatud)

(56) Käesolevas määruses tuleks sätestada, et Kkulude tõendamine, kinnitamine ja maksmine peavad √ peaksid ∏ toimuma √ rakenduseeskirjades sätestatud ∏ tähtaja jooksul, mis kehtestatakse rakenduseeskirjadega, ja et selle tähtaja mittejärgimisel on maksesaajatel √ peaks kreeditoridel olema ∏ õigus saada eelarvest makstavat viivist.

ò uus

(57) Institutsioonidel peaks olema õigus anda eelnev nõusolek, et ametlikult aktsepteerida dokumentide elektroonilist edastamist. Lisaks sellele tuleks kooskõlas komisjoni otsustega elektrooniliste ja digiteeritud dokumentide kohta kulukohustuste suhtes kohaldatavaid kontrolle käsitlevaid finantssätteid ajakohastada ja neis tuleks selgesõnaliselt tunnustada elektrooniliste maksekorralduste vormide ja arvete õiguslikku jõudu juriidiliste kohustuste võtmisel.

ê 1995/2006 põhjendus 25 (kohandatud)

(58) Selgitama peaks komisjoni siseaudiitori ja Euroopa Liidu poolt loodud asutuste vahelist suhet. Nendel asutustel peaksid olema oma siseauditi üksused √ funktsioon ∏ , mis allubvad asutuste juhatustele, samal ajal kui komisjoni siseaudiitor annab komisjoni menetlustest ja süsteemidest aru √ volinike ∏ kolleegiumile. Komisjoni siseaudiitoril peaks olema vajalik √ tuleks ∏ kinnitada ainult seda, et asutuste siseauditi ülesanded √ funktsioonid ∏ on vastavuses rahvusvaheliste standarditega, ja sel eesmärgil peaks tal olema võimalik viia läbi siseauditi kvaliteedi hindamine.

ê 1995/2006 põhjendus 27 (kohandatud)

(59) Finantsmääruses √ Käesolevas määruses ∏ tuleks kajastada raamlepingute tähtsust avalike hangete haldamisel. Sellega peaks ergutama institutsioonidevaheliste hankemenetluste kasutamist ning nägema ette võimaluse, et institutsioon ja liikmesriigi tellija √ hankija ∏ saaksid kasutada ühiseid hankemenetlusi.

ê 1605/2002 põhjendus 24 (kohandatud)

(60) Seoses lepingutega, mis ühenduste institutsioonid sõlmivad oma huvides, tuleks ette näha, et kohaldatakse eeskirju, mis sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides, millega kooskõlastatakse riiklike ehitus-, tarne- ja teenuslepingute sõlmimise korda; kolmandate isikute huvides sõlmitud lepingud peaksid samuti olema kooskõlas nende direktiivide põhimõtetega.

ê 1995/2006 põhjendus 28 (kohandatud)

(61) √ Seoses avalikke hankeid reguleerivate eeskirjadega ∏ Peaks tegema tuleks teha teatavad tehnilised kohandused, et tagada finantsmääruse √ käesoleva määruse ∏ terminoloogia kooskõla terminoloogiaga, mida on kasutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta)[20]. Selle direktiivi alusel liikmesriikidele avatud √ antud ∏ võimaluste määratleda √ määrata kindlaks ∏ konkreetsed menetlused, mida kasutatakse salajaseks kuulutatud lepingute puhul, kui nende täitmisega peavad kaasnema julgeolekualased erimeetmed või kui see on vajalik liikmesriikide kaitseks, peaksid tegema kättesaadavaks √ saama kasutada ∏ ka ühenduse √ Euroopa Liidu ∏ institutsioonidele.

ê 1605/2002 põhjendus 25 (kohandatud)

(62) Rikkumiste vältimiseks, pettuste ja korruptsiooni vastu võitlemiseks ning usaldusväärse ja tõhusa haldamise edendamiseks tuleks lepingu sõlmimisest kõrvale jätta taotlejad ja pakkujad, kes on süüdi nimetatud tegudes või kellel on vastuolulised huvid √ olukorras, kus neil on huvide konflikt ∏ .

ê 1995/2006 põhjendus 29 (kohandatud)

ð uus

(63) Kooskõlas direktiiviga 2004/18/EÜ on vaja hankemenetlusest väljajätmise eeskirju selgemaks muuta. Lisaks sellele peaks finantsmääruses Õõiguskindluse ja proportsionaalsuse tagamiseks peaks käesolevas määruses täpsustama maksimaalset väljajätmise √ hankemenetlusest kõrvalejätmise ∏ perioodi. √ Lisaks tuleks ∏ Pidades silmas direktiivi 2004/18/EÜ, tuleks √ silmas pidades ∏ teha menetlusest väljajätmise √ kõrvalejätmise ∏ eeskirjadest erand varude ostu puhul erakordselt soodsatel tingimustel kas tarnijalt, kes on oma äritegevust lõpetamas, või pankrotihalduritelt või likvideerijatelt võlausaldajaga sõlmitud kokkuleppe või siseriikliku õiguse kohase muu samalaadse menetluse alusel.

(64) ð Hankemenetlusest kõrvalejätmise eeskirju tuleks samuti täiustada, et tugevdada Euroopa Liidu finantshuvide kaitset. Käesolevasse määrusesse tuleks vastavalt direktiivile 2004/18/EÜ lisada säte rahapesu kohta. Lisaks taotlejatele või pakkujatele, kes on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteos või pettuses, korruptsioonis, kriminaalses ühenduses osalemises, rahapesus või samalaadses kuriteos, mis kahjustab Euroopa Liidu finantshuve, tuleks hankemenetlusest kõrvale jätta samas olukorras olevad isikud, kellel on volitused kõnealuseid taotlejaid ja pakkujaid esindada, teha nende eest otsuseid ja neid kontrollida. Proportsionaalsuse huvides ei tohiks siiski kohaldada kõrvalejätmist nende taotlejate ja pakkujate suhtes, kes suudavad tõendada, et nad on võtnud asjakohaseid meetmeid neid esindavate isikute vastu, kes on sellises olukorras. Institutsiooni tegevuse järjepidevuse tagamiseks tuleks sätestada, et kõrvalejätmise kohustusest, mis tuleneb pankrotist või samalaadsest olukorrast, ametialaste käitumisreeglite raskest rikkumisest või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega seotud kohustuste täitmata jätmisest, võib teha erandi, kui läbirääkimistega menetluse puhul saab tehnilistel, kunstilistel või ainuõiguse kaitsmisega seotud põhjustel lepingu sõlmida ainult teatava ettevõtjaga. ï

ê 1995/2006 põhjendus 30 (kohandatud)

(65) Finantsmääruses peaks riigihankemenetluses Hankemenetluses osalevateled taotlejateled või pakkujateled tegema √ peaksid olema ∏ vastava nõudmise korral kohustuslikuks √ kohustatud ∏ tõendamda, kes on pakkumuise esitanud juriidilise isiku omanikud või juhtkonna liikmed, kes juriidilist isikut kontrollib ja kes on tema esindusõiguslikud isikud või et √ selle juriidilise isiku ∏ omanikud või nende alltöövõtjad ei ole üheski finantsmääruse artiklis 93 osutatud olukorras, mis põhjustaks hankemenetluses osalemisest kõrvalejätmise. Pakkujatelt ei tohiks nõuda selle tõendamist, et nad ei ole üheski menetlusest väljajätmist √ kõrvalejätmist ∏ põhjustavas olukorras, kui nad osalevad väga väikese maksumusega riigihankelepingute √ lepingute ∏ sõlmimiseks √ korraldatud ∏ hankemenetluses.

ê 1995/2006 põhjendus 31 (kohandatud)

ð uus

(66) Hankemenetluste tõhususe suurendamiseks peaksid menetlusest väljajätmise √ kõrvalejätmist ∏ tingivates olukordades olevaidte taotlejaidte või pakkujaidte √ käsitlevad ∏ andmekogud olema institutsioonide, täitevasutuste √ rakendusametite ∏ ja finantsmääruses √ käesolevas määruses ∏ osutatud asutuste jaoks ühised.

(67) ð Kuigi Euroopa Keskpangal (EKP) ja Euroopa Investeerimispangal (EIP) on Euroopa Liidu raames eristaatus, mõjutab nende omavahendite kasutamine Euroopa Liidu finantshuve. Seepärast peaks neil olema juurdepääs Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks loodud kõrvalejätmise juhtumeid käsitlevas keskandmekogus sisalduvale teabele, mida nad peaksid oma vastutusel võtma arvesse lepingute sõlmimisel vastavalt oma hankelepingute sõlmimise korrale. Euroopa Keskpank ja Euroopa Investeerimispank peaksid samuti edastama komisjonile teabe pakkujate kohta, kes on lõpliku kohtuotsusega mõistetud süüdi pettuses või samalaadses kuriteos, mis kahjustab Euroopa Liidu finantshuve. ï

ê 1605/2002 põhjendused 26 ja 27 (kohandatud)

(68) Läbipaistvuse huvides tuleks taotlejatele ja pakkujatele asjakohasel viisil teatada sellest, kellega leping sõlmiti.

(69) Eelarvevahendite käsutajate vastutuse suurendamise raames tuleks kaotada praeguse hangete ja lepingute nõuandekomitee sooritatav eelkontrollimine.

ê 1995/2006 põhjendused 32 ja 33 (kohandatud)

(70) Edutute pakkujate huvide arvesse võtmiseks on asjakohane ette näha, et direktiiviga 2004/18/EÜ hõlmatud lepingut ei saa sõlmida enne mõistlikku ooteaega.

(71) Peaks selgitama √ Käesolevast määrusest tulenevat ∏ institutsioonide kohustust peatada hankemenetlus või leping pettuse või rikkumise korral finantsmääruse alusel √ peaks selgitama ∏, et √ tõhustada ∏ muuta käesoleva määruse √ muude ∏ asjakomhanste sätete paremini toimivaks √ kohaldamist ∏.

ò uus

(72) Haldus- ja rahaliste karistuste kohaldamist käsitlevate otsuste avaldamiseks tuleks luua kindel õiguslik alus kooskõlas andmekaitse nõuetega. Andmekaitse ja õiguskindluse huvides ei tohiks selliste otsuste avaldamine aga olla kohustuslik.

ê 1605/2002 põhjendus 28 (kohandatud)

ð uus

(73) Tuleks sisse seada raamistik ühenduse √ Euroopa Liidu ∏ toetuste andmiseks ja nende kasutamise järele valvamiseks, sealhulgas erisätted läbipaistvuse, võrdse kohtlemise, kaasfinantseerimise √ kaasrahastamise ∏, ð kasumi taotlemist keelavate järk-järgult vähendatavate tegevustoetuste andmise, ï tagasiulatuvate toetuste mitteandmise ja järelevalve põhimõtete rakendamiseks.

ê 1605/2002 põhjendus 29 (kohandatud)

(74) Kumuleerumise vältimiseks ei tohiks olla võimalik anda kaks korda toetust sama meetme rahastamiseks või sama aasta tegevuskuludeks.

ê 1605/2002 põhjendus 30 (kohandatud)

(75) Samamoodi riigihankelepingute sõlmimist käsitlevate eeskirjadega tuleks institutsioonidele pettuste ja korruptsiooni vastu võitlemiseks asjakohaste vahendite andmiseks sätestada alused teatavate isikute kõrvalejätmiseks toetuste andmisest.

ê 1605/2002 põhjendus 31 (kohandatud)

(76) Institutsiooni ja abisaaja õiguste ja kohustuste selguse ja järgimise tagamiseks tuleks toetuse andmisel sõlmida kirjalik leping.

ê 1995/2006 põhjendused 34, 35 ja 36 (kohandatud)

(77) √ Lihtsuse huvides peaksid siiski ∏ Toetusi käsitlevaid eeskirju oleks vaja lihtsustada. Nnõuded kontrollimistele ja tagatistele peaksid olema paremini vastavuses kaasnevate finantsriskidega. Toetuste määratlust tuleks selgemaks muuta, eelkõige seoses rahastamisega, mis seondub laenudega seotud toimingute või kapitaliosalustega ning kalandusturgudega seotud kuludega. Toetuste haldamise √ usaldusväärsuse tagamiseks ∏ parandamiseks ja menetluste lihtsustamiseks peaks toetusi olema võimalik anda kas institutsiooni otsusega või abisaajaga sõlmitud kirjaliku lepinguga.

(78) Selguse ja läbipaistvuse huvides tuleks lubada kindlasummaliste ja ühekordsete maksete kasutamist traditsioonilisema meetodi kõrval, mille korral hüvitatakse tegelikult kantud kulud.

(79) Õigusliku selguse huvides tuleks rakenduseeskirjades praegu ette nähtud erandid kasumi taotlemist keelavatest eeskirjadest lisada finantsmäärusesse √ käesolevasse määrusesse ∏ . Lisaks tuleks täpsustada, et teatavate meetmete jaoks antaksegi toetust just selleks, et aidata tugevdada finantssuutlikkust või tuua kasumit.

ê 1525/2007 põhjendused 1, 4 ja 5 (kohandatud)

(80) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 2004/2003 Euroopa tasandi erakondi reguleerivate määruste ja erakondade rahastamise eeskirjade kohta[21] nähakse muu hulgas ette eeskirjad Euroopa tasandi erakondade rahastamiseks Euroopa Liidu eelarvest. Euroopa tasandi erakondade rahastamist reguleerivaid Kõnealuseid eeskirju tuleks kohandada, et võtta paremini arvesse erakondade tegevuse eri tingimusi ja eelkõige muutuvaid poliitilisi väljakutseid ja prioriteete, mis avaldavad eelarvele mõju, mida erakonnad ei saa iga-aastase eelarve ja tööplaani koostamisel ette näha. Seetõttu tuleks luua piiratud võimalus kanda osa vahenditest üle järgmise aasta esimesse kvartalisse.

(81) Et parandada erakondade pikaajalise finantsplaneerimise võimet, võtta arvesse aastast aastasse muutuvaid rahastamisvajadusi ning stimuleerida erakondi mitte sõltuma üksnes avaliku sektori rahastamisest, tuleks Euroopa tasandi erakondadel lubada väljastpoolt Euroopa Liidu eelarvet pärinevatest omavahenditest piiratud rahalise reservi moodustamist. Eespool nimetatud erand kasumi taotlemiste √ keelavatest ∏ eeskirjadest peaks olema erandlik ning mitte looma pretsedenti.

ê 1995/2006 põhjendused 37, 38, 41 (kohandatud)

(82) Eeskirjad, mille kohaselt peab toetusi andma pakkumiskutsete √ toetustaotluste esitamise kutsete ∏ alusel, on tõestanud oma kasulikkust. Ometi on kogemused näidanud, et teatavatel juhtudel ei jäta meetme iseloom abisaajate suhtes valikuvõimalust ning seega tuleks need juhud vabastada √ ei tohiks nendel juhtudel nõuda ∏ nimetatud eeskirja täitmisest.

(83) Eeskirja, mille kohaselt ühe meetme kohta ei tohi ühele ja samale abisaajale anda rohkem kui ühe toetuse, tuleks kohandada. Mõned põhiõigusaktid √ alusaktid ∏ lubavad ühendusepoolset erinevatest allikatest pärinevatid rahastamist √ Euroopa Liidu ∏ √ vahendeid ∏ kombineerida ja selliste juhtude arv võib tulevikus kasvada, et tagada kulutasuvus. Siiski tuleks finantsmääruses käesolevas määruses täpsustada, et samasid kulusid ei saa Euroopa Liidu eelarvest kunagi rahastada kaks korda.

(84) Kaotama peaks Tteatavad piirangud abisaajate abikõlblikkusele √ ei tohiks mõnedel tingimustel kehtida ∏, et võimaldada toetusi füüsilistele isikutele ja teatavat tüüpi ühendustele √ üksustele ∏, mis ei ole juriidilised isikud. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võib √ peaks ∏ eelarvevahendite käsutajal väga madala √ väikese ∏ maksumusega toetuste korral √ olema võimalik ∏ mitte nõuda taotlejatelt selle tõendamist, et nad ei ole üheski finantsmääruse asjakohasest sättest √ käesolevast määrusest ∏ tulenevas menetlusest väljajätmist √ kõrvalejätmist ∏ põhjustavas olukorras.

(85) Abisaajate kohaldatavate hankestandardite √ hankenõuete ∏ osas on praegune finantsmääruses käesolevas määruses sätestatud eeskiri √ praegu ∏ ebaselge ja vajab lihtsustamist. Peale selle tuleks selgesõnaliselt sätestada juhud, mille korral meetme rakendamiseks on vajalik rahalise toetuse andmine kolmandatele isikutele.

ò uus

(86) Pidades silmas praktilisi kogemusi, tuleks selgitada ühekordsete maksete, ühikuhindade standardiseeritud astmikul põhineva hüvitamise ja kindlasummaliste maksete korda ning kaotada selgelt selle seotus tegelike kulude järelkontrolliga. Seoses sellise uue lähenemisviisiga tuleks kohandada kontrollimeetmeid, sätestades võimaluse nõuda tegevusauditit ja järeldada, et leiud, mis on tehtud sama abisaaja samalaadsete projektide kohta, milles on tuvastatud korduvaid vigu, laienevad ka auditeerimata projektidele. Lisaks tuleks laiendada abisaaja võimalust jagada teatavatel tingimustel toetust kolmandate isikutega, et hõlbustada selliste programmide nõuetekohast rakendamist, mis on suunatud suurele arvule füüsilistele isikutele, kelleni jõudmiseks on vaja vahendajat. Toetuse ümberjagamist tuleks lubada tingimusel, et algne abisaaja esitab piisavad tagatised ning et toetuslepingusse lisatakse asjakohased klauslid tema kaalutlusõiguse piiramiseks edasiste abisaajate valimisel ning nendele jagatava toetuse summa.

ò uus

(87) Kuna auhinnad kujutavad endast uut rahalise toetuse liiki, ei tuleks nende andmist reguleerida toetuste andmise korraga, vaid erisätetega, mis ei loo sidet eeldatavate kuludega. Auhindu tuleks anda tööprogrammi raames ning juhul kui toetuse saaja või töövõtja määratud auhind ületab teatavat piirmäära, peaks komisjon selle andmise tingimused ja kriteeriumid eelnevalt kinnitama.

ò uus

(88) Euroopa Liidu vahendite mõju mitmekordistamisel on üha olulisem koht rahastamisvahenditel, kui neid kasutatakse koos muude allikatega või finantsvõimendusena. Kuna nimetatud rahastamisvahendeid ei saa käsitada teenuste ega toetustena, tuleks ette näha uus asjaomane rahalise toetuse liik.

ê 1605/2002 põhjendus 32 (kohandatud)

(89) Raamatupidamisarvestuse ja √ majandusaasta aruande esitamise ∏ raamatupidamisaruandluse osas tuleks sätestada, et raamatupidaminesarvestus koosneb üldisest raamatupidamisarvestusest ja eelarve raamatupidamisarvestusest, ja lisada, et üldine raamatupidamisarvestus on tekkepõhine, samals √ ajal ∏ kui eelarve raamatupidamisarvestuse eesmärk on pidada arvestust eelarve täitumise √ tulemuse ∏ üle ja koostada eelarve täitmise aruanneded.

ê 1995/2006 põhjendus 44 (kohandatud)

ð uus

(54) Seoses raamatupidamisarvestuste ja –aruandluse √ majandusaasta aruannet käsitlevate ∏ eeskirjadega ð tuleks majandusaasta aruande esitamist lihtsustada, sätestades, et Euroopa Liidu majandusaasta aruanne koosneb ainult konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest ja eelarve raamatupidamisarvestuse koondaruandest. Samuti tuleks Euroopa Keskpanga sõltumatu eristaatuse arvessevõtmiseks selgitada, et konsolideerimismenetlus hõlmab üksnes Euroopa Liidu eelarvest rahastatavaid institutsioone. Samuti ï peaks finantsmääruses olema toodud võimalus, mille kohaselt komisjoni peaarvepidajal √ olema võimalus teha ∏ saaks rahvusvaheliste standardite kohaselt teha kindlaks, millised muud asutused lisaks neile, kes saavad ühenduse √ Euroopa Liidu ∏ toetusi, kuuluvad konsolideerimise alla, mõistes samas, et √ majandusaasta aruannete ∏ aruandluse konsolideeriminesega ei √ kaasne ∏ sisalda mis tahes vahendite √ ülekandmist end ise ∏ ümberpaigutamist isefinantseerivatelt asutustelt Euroopa Liidu üldeelarvesse ega √ ja see ei ∏ mõjuta nende tegevuslikku ega finantssõltumatust ega √ nende majandusaasta aruande suhtes kohaldatavat ∏ eelarve täitmisele √ heakskiidu andmise ∏ aruande kinnitamismenetlust nende aruande osas.

ò uus

(55) Komisjoni peaarvepidaja ülesannete ja vastutuse selgeks eristamiseks nende institutsioonide ja asutuste eelarvevahendite käsutajate ülesannetest ja vastutusest, kelle majandusaasta aruanded konsolideeritakse, tuleks sätestada, et iga institutsioon ja asutus peaks koostama eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande ning saatma selle järgneva eelarveaasta 31. märtsiks eelarvepädevatele institutsioonidele ja kontrollikojale.

ê 1605/2002 põhjendus 33 (kohandatud)

(90) Põhimõtted, mis on üldise raamatupidamisarvestuse ja raamatupidamisaruannete √ raamatupidamise aastaaruande ∏ esitamise aluseks, tuleks määratleda √ kindlaks, osutades ∏ lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamispõhimõtetestle ja √ 25. juuli 1978. aasta neljandale nõukogu direktiivile, mis põhineb asutamislepingu artikli 54 lõike 3 punktil g ja käsitleb ∏ teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid käsitlevatest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest, √ [22] ∏ niivõrd kui need on avalikue teenuistuse puhul asjakohased.

ê 1605/2002 põhjendus 34 (kohandatud)

(91) Sätteid, mis käsitlevad teabe esitamist eelarve täitmise kohta, tuleks kohandada √ selliselt ∏ nii, et see teave hõlmaks √ ka järgnevasse eelarveaastasse ∏ ülekantud, uuesti kasutatavaks √ kättesaadavaks ∏ tehtud ja taaskasutatud √ uuesti kasutusse võetud ∏ assigneeringute kasutamist ja mitmesuguseid ühenduse √ Euroopa Liidu ∏ õigusele alluvaid asutusi, et parandada igakuiste √ andmete ∏ arvnäitajate ja kolm korda aastas eelarvepädevatele institutsioonidele saadetava eelarve täitmist käsitleva aruande esitamist.

ê 1605/2002 põhjendus 35 (kohandatud)

(92) Institutsioonide kasutatavad raamatupidamisarvestusmeetodid tuleks ühtlustada, kusjuures sel alal √ selles valdkonnas ∏ peaks √ algatuste tegemise õigus olema ∏ komisjoni peaarvepidajal olema õigus teha algatusi.

ê 1605/2002 põhjendus 36 (kohandatud)

(93) Tuleks sätestada, et arvutipõhiste finantsjuhtimissüsteemide kasutamine ei tohi mingil viisil piirata kontrollikoja õigust tutvuda tõendavate dokumentidega.

ò uus

(94) Euroopa Liidu raamatupidamiseeskirju ja -põhimõtteid on vaja ajakohastada, et tagada nende ühtsus rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamisstandardite eeskirjadega.

ò uus

(95) Esialgset ja lõplikku majandusaasta aruannet käsitlevaid sätteid peaks ajakohastama eelkõige selleks, et näha ette, milline aruandlusteave tuleb esitada koos komisjoni peaarvepidajale konsolideerimiseks saadetava majandusaasta aruandega. Osutama peaks ka kirjalikule kinnitusele, mille eelarvest rahastatavad institutsioonid ja asutused lisavad oma kontrollikojale edastatavale lõplikule majandusaasta aruandele, ja samuti kirjalikule kinnitusele, mis lisatakse edastatavale lõplikule Euroopa Liidu konsolideeritud majandusaasta aruandele. Lisaks tuleks sätestada kontrollikojale lühem tähtaeg tähelepanekute tegemiseks teiste institutsioonide kui komisjoni ja eelarvest rahastatavate asutuste esialgse majandusaasta aruande kohta, et nad saaksid oma lõpliku majandusaasta aruande koostamisel kontrollikoja märkusi arvesse võtta.

ê 1605/2002 põhjendus 37 (kohandatud)

(96) Olgugi et komisjon vastutab täielikult eelarve täitmise eest, tähendab välisauditi ja eelarve täitmisele kinnitamise √ heakskiidu andmise ∏ puhul nende vahendite suur maht, mille √ korral eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega ∏ haldamises liikmesriigid osalevad, et nad osalevad ka kontrollikoja auditites √ auditeerimismenetlustes ∏ ja eelarvepädevate institutsioonide √ eelarve täitmisele heakskiidu andmise ∏ kinnitamismenetluses.

ê 1605/2002 põhjendus 38 (kohandatud)

(97) √ Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajakava peaks looma majandusaasta aruande esitamise ∏ Raamatupidamisaruandluseks ja eelarve täitmisele √ heakskiidu andmise menetluse jaoks ∏ kinnitamiseks parimated tingimusted loomiseks tuleks muuta kinnitamismenetluse ajakava.

ê 1605/2002 põhjendus 39 (kohandatud)

(98) Euroopa Parlamendi taotluse korral peaks komisjon talle esitama EÜ asutamislepingu √ aluslepingu ∏ artikli 276 √ 319 ∏ kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjakomhast eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele kinnitamise √ heakskiidu andmise ∏ menetluse tõrgeteta rakendamiseks.

ê 1605/2002 põhjendus 40 (kohandatud)

(99) Teatavate √ Euroopa Liidu ∏ ühenduse tegevuspõhimõtete kohta tuleks kehtestada erisätted;. sSellised sätted peaksid olema kooskõlas käesoleva määruse aluspõhimõtetega.

ê 1605/2002 põhjendus 41 (kohandatud)

(100) Tundub olevat vajalik näha ette võimalus võtta Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi assigneeringute ja haldusassigneeringute suhtes eelnevaid kulukohustusi alates asjakohasele eelarveaastale eelnevast 15. novembrist.

ê 1995/2006 põhjendused 45 ja 46 (kohandatud)

ð uus

(101) Pidades silmas EAGFi loomist, millega kavatsetakse asendada Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (EAGGF) seoses turumeetmete rahastamisega alates 1. jaanuarist 2007, vajab finantsmääruse terminoloogia kohandamist. Selgitust on vaja ka selle kohta, et esialgseid kulukohustusi saab võtta tavapärase kahekuulise tähtaja möödumisel pärast liikmesriikide kulude eelarvestuse saamist, kui oodatakse assigneeringute ümberpaigutamise otsust. Ümberpaigutusi käsitlevaid finantsmääruse sätteid tuleks selgitada.

(102) Terminoloogiat tuleks kohandada nii, et viidatakse ainult struktuurifondidele, Ühtekuuluvusfondile, Euroopa Kalandusfondile, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondile ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala fondidele, mille puhul eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega. Viited ühinemiseelsetele struktuurimeetmetele (ISPA) ja põllumajandusmeetmetele (SAPARD) peaks välja jätma, sest nendega kaasneb ð kaudne ï eelarve täitmine kolmandate riikide poolt ð ja nende puhul ei täideta eelarvet koostöös liikmesriikidega. ï Vabastatud assigneeringute √ uuesti kättesaadavaks ∏ taaskasutatavaks tegemisel peaks kooskõlas uute struktuurimeetmeid reguleerivate √ uute alusaktidega, ∏ põhiõigusaktidega √ mis hõlmavad ∏ perioodiks 2007–2013, mis hõlmavad √ ning mis sisaldavad ∏ vääramatut jõudu √ käsitlevat sätet ∏, säilitama √ käesolevas ∏ finantsmääruses √ asjaomase ∏ sätte ainult juhtudeks, mil komisjon on teinud ilmse vea.

ê 1605/2002 põhjendus 42 (kohandatud)

ð uus

(103) ð Seoses käesolevas määruses sisalduvate erisätetega, mis käsitlevad struktuurifonde, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Kalandusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala fonde, mille puhul eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega, ï Struktuurifondide osas tuleks säilitada ettemaksete tagasimaksmise ja assigneeringute uuesti √ kättesaadavaks ∏ kasutatavaks tegemise võimalus, mis on sätestatud komisjoni deklaratsioonis, mis on lisatud nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1260/1999, millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta[23], viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1447/2001[24]. ð Lisaks sellele tuleks erandina ülekandmise eeskirjadest lubada kuni programmi lõpetamiseni üle kanda eelarveaasta lõpus kättesaadavaid kulukohustuste assigneeringuid, mis tulenevad ettemaksete tagasimaksmisest, ning neid kasutada, kui muud kulukohustuste assigneeringud ei ole enam kättesaadavad. ï

ê 1995/2006 põhjendused 47 ja 48 (kohandatud)

(61) √ Säilitada ∏ Finantsmäärusesse tuleks lisada säte, mis käsitleb Euroopa Söe- ja Teraseühenduse likvideerimisest saadavat sihtotstarbelist tulu ja vastavate assigneeringute √ uuesti kättesaadavaks ∏ taaskasutatavaks tegemist.

(62) Osaliselt või täielikult rakendamata jäetud projektide √ jaoks ette nähtud ∏ sse kirjendatud vabanenud assigneeringuid peaks saama teha √ uuesti kättesaadavaks. ∏ taaskasutatavaks. See peaks olema siiski võimalik ainult rangete tingimuste alusel ja ainult teadusuuringute valdkonnas, sest teadusuuringute √ valdkonna ∏ projektid on seotud kõrgema finantsriskitasemega kui teiste poliitikavaldkondade √ projektid. ∏ omad.

ê 1605/2002 põhjendus 43 (kohandatud)

ð uus

(104) Teadusuuringute √ valdkonnas ∏ vallas √ peaks ∏ tuleks eelarve esitusviisi √ vastama ∏ ühtlustada sätetelega, mis käsitlevad tegevuspõhist eelarvestamist., samas säilitades Teadusuuringute Ühiskeskuse (TÜK) praegunse halduspaindlikkuse √ tuleks säilitada. ∏

(105) ð Lisaks sellele on tarvis selgitada Teadusuuringute Ühiskeskuse hanke- ja toetuse andmise menetlustes osalemise tingimusi, kui keskus osaleb meetmetes, mida rahastatakse täielikult või osaliselt üldeelarvest ja mitte keskuse jaoks konkreetsetele eelarveridadele kantud teadusuuringute vahenditest. Kui Teadusuuringute Ühiskeskus osaleb hanke- ja toetuse andmise menetlustes kolmanda isikuna, ei tohiks tema suhtes kohaldada sätteid, milles käsitletakse kõrvalejätmise kriteeriume, haldus- ja rahalisi karistusi, majandus- ja finantssuutlikkuse nõudeid ning tagatise esitamise nõuet. Lisaks tuleks arvesse võtta tehnilisi või teadusteenuseid, mida Teadusuuringute Ühiskeskus osutab teistele institutsioonidele või komisjoni talitustele halduskokkulepete alusel ja mille suhtes ei kohaldata avaliku hanke eeskirju. Selliste teenuste tõhusa osutamise tagamiseks tuleks teenustega seotud tegevusest saadavat tulu käsitada erandkorras sihtotstarbelise välistuluna. ï

ê 1605/2002 põhjendus 44 (kohandatud)

(106) Välistegevuse osas tuleks lubada välisabi haldamist detsentraliseerida, tingimusel et komisjon teab, et finantsjuhtimise usaldusväärsus on tagatud, ja et abi saav riik vastutab talle makstud vahendite eest komisjoni ees.

ê 1605/2002 põhjendus 45 (kohandatud)

(107) Rahastamiskokkulepped või lepingud, mis on sõlmitud abi saava riigi või riikliku, ühenduse või rahvusvahelise avalik-õigusliku asutuse või eraõiguslike füüsiliste või juriidiliste isikutega, peavad sisaldama üldisi hankepõhimõtteid, mis on sätestatud käesoleva määruse esimese osa V jaotises ja teise osa IV jaotises seoses välistegevusega.

ò uus

(108) Välistegevuse rakendamist käsitlevates konkreetsetes sätetes on vaja võtta arvesse eelarve täitmise eri viiside puhul kavandatud muudatusi ja lihtsustusi.

ò uus

(109) Euroopa Liidu rolli tugevdamiseks välistegevuse ja arengu valdkonnas, samuti Euroopa Liidu tegevuse nähtavuse ja tõhususe suurendamiseks tuleks komisjonil lubada asutada ja hallata Euroopa usaldusfonde, millest rahastataks hädaolukorra aegseid, hädaolukorra järgseid või temaatilisi meetmeid. Ehkki usaldusfondide vahendeid ei integreerita Euroopa Liidu eelarvesse, tuleks neid Euroopa Liidu vahendite turvalisuse ja läbipaistvuse tagamiseks hallata käesolevas määruses sätestatud finantseeskirjade alusel. Selleks peaks komisjon olema eesistujaks nõukogus, mis tuleks luua iga usaldusfondi juurde, et tagada rahastajate esindatus ja teha otsuseid vahendite kasutamise üle. Lisaks peaks komisjoni peaarvepidaja olema ühtlasi ka iga usaldusfondi peaarvepidaja.

ò uus

(110) Toetus- või muud lepingud üksustega, kellele on eelarve kaudse täitmise raames delegeeritud välismeetmete rakendamine, sõlmitakse pärast delegeerimislepingule allakirjutamist komisjoniga kuni kolme aasta jooksul. Kõnealusest ajavahemikust kinnipidamisest loobutakse vaid konkreetsete erandlike ja väliste asjaolude korral. Kõnealust ajavahemikku ei kohaldata siiski struktuurifondide menetluste alusel rakendatavate mitmeaastaste programmide suhtes. Selliste programmide puhul tuleks kulukohustuste assigneeringute vabastamise üksikasjalikud eeskirjad sätestada valdkondlikes eeskirjades.

ò uus

(111) Välistegevuse valdkonna hankeid käsitlevate sätetega tuleks lubada kolmandate riikide kodanikel hankemenetlustes osaleda, kui rakendamine toimub alusaktita ja kui ilmnevad nõuetekohaselt põhjendatud erandlikud asjaolud.

ê 1605/2002 põhjendus 46 (kohandatud)

(112) Tuleks ette näha eraldi √ jaotis ∏ jagu, mis sisaldab üldsätteid Euroopa √ ametite ∏ talituste haldamise kohta.

ê 1995/2006 põhjendus 50 (kohandatud)

(113) Haldamise lihtsustamiseks peaks tegema institutsioonidele √ olema ∏ võimalikuks delegeerida eelarvevahendite käsutaja volitused edasi institutsioonidevaheliste Euroopa √ ametite ∏ talituste juhatajatele nende √ asjaomastesse eelarvejagudesse kantud ∏ vastavatesse eelarveosadesse kirjendatud assigneeringute haldamiseks. Muutmata sealjuures nende sisu, peaks finantsmääruse asjakohased artiklid pisut ümber struktureerima, et √ Selleks tuleks ∏ selgitada √ , kuidas ametite ∏ talituste juhatajadtele √ saavad ∏ delegeeritud eelarvevahendite käsutaja volitusite edasi delegeerida.mist ametite juhatajate poolt.

ê 1605/2002 põhjendus 47 (kohandatud)

(114) √ Oleks asjakohane säilitada ∏ Samuti tuleks ette näha eraldi √ jaotis ∏ jagu, mis sisaldab haldusassigneeringute suhtes kohaldatavaid erieeskirju. Lisaks sellele tuleks võimaldada mõlemal eelarvepädeval institutsioonil esitada aegsasti arvamus √ selliste ∏ kinnisvaraprojektide kohta, millel on tõenäoliselt oluline √ rahaline ∏ finantsmõju eelarvele.

ê 1605/2002 põhjendus 48 (kohandatud)

Institutsioonide raamatupidamisaruannete konsolideerimise ajakava muutmine tuleks edasi lükata eelarveaastani 2005, et oleks piisavalt aega seada sisse vajalikud sisemenetlused.

ê 1995/2006 põhjendus 51

ð uus

(115) Peaks selgitama menetlust, mille alusel võib eelarvepädev institutsioon esitada arvamuse kinnisvaraprojektide kohta. Lisaks ð tuleks selleks, et võimaldada institutsioonidel kujundada välja pikaajaline kinnisvarapoliitika ja saada kasu madalamatest intressimääradest tänu Euroopa Liidu soodsale laenureitingule finantsturul, lubada neil võtta hoonete ostmiseks eelarvevälist laenu. Sellega loodaks võimalus lihtsustada praegust keerulist süsteemi, vähendada kulusid ja saavutada suurem läbipaistvus. ï

ê 1995/2006 põhjendus 52 (kohandatud)

ð uus

(116) Järjestikused teadusuuringute raamprogrammid on lihtsustanud komisjoni tööd, √ kuna nendes on ∏ sätestatuddes lihtsustatud eeskirjad √ pakkumuste ∏ ettepanekute või toetustaotluste hindamiseks vajalike välisekspertide valikuks ning rahastatud projektide järelmeetmete võtmiseks ja hindamiseks vajaliku tehnilise toe jaoks. Kõnealune menetlus √ on tehtud kättesaadavaks ∏ tuleks võimalikuks teha ka kõigi teiste programmide puhul. ð Kogemustele tuginedes leitakse, et täpsemalt tuleks selgitada füüsilistest isikutest ekspertide valiku menetluse reguleerimisala, kuna ekspertide abi on vajalik projektiettepanekute, toetustaotluste, projektide ja pakkumuste hindamiseks ning ekspertidelt on võimalik küsida arvamust ja nõu. ï

ò uus

(117) Lõppsätetega tuleks ette näha, et komisjonile antakse volitused võtta käesoleva määruse rakendamise eesmärgil vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas aluslepingu artikliga 290.

(118) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[25].

(119) Finantsmäärus tuleks läbi vaadata ainult vajaduse korral. Finantsmääruse liiga sage läbivaatamine toob kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi seoses haldusstruktuuride ja -menetluste kohandamisega uutele eeskirjadele. Lisaks sellele võib vahepealne aeg olla liiga lühike, et teha põhjendatud järeldusi kehtivate eeskirjade kohaldamise kohta.

ê 1605/2002 põhjendus 49 (kohandatud)

(120) Tuleks kehtestada sSelliste √ Euroopa Liidu ∏ ühenduste asutatud asutuste suhtes, kes on juriidilised isikud ja kes saavad toetust Euroopa √ Liidu ∏ ühenduste üldeelarvest, √ tuleks kehtestada ∏ kohaldatavad finantseeskirjad, mis on kohandatud nende halduslikele erivajadustele. Samas on vaja ühtlustada teatavaid küsimusi ja eeskätt eelarve täitmisele √ heakskiidu andmist ∏ kinnitamist ja raamatupidamist käsitlevate eeskirjade sisu, seejuures mingil viisil kahjustamata nendele asutustele oma ülesannete täitmiseks vajalikku sõltumatust. Komisjoni siseaudiitoril √ peaksid ∏ on nende asutuste suhtes √ olema ∏ samad volitused √ nagu tal on ∏ kui komisjoni talituste suhtes. Nende asutuste sisefinantseeskirju tuleksb kohandada nii, et need oleksid kooskõlas käesoleva finantsmäärusega. Komisjoni tuleks √ seetõttu ∏ vastavalt volitada koostama √ näidisfinantsmäärus ∏ näidisfinantseeskirjad, millest √ Euroopa Liidu ∏ ühenduse asutused võiksidvad kõrvale kalduda üksnes komisjoni nõusolekul.,

ò uus

(121) Selleks et täpselt kindlaks määrata, milliste asutuste suhtes kohaldatakse raamfinantsmäärust, tuleb teha mõningaid muudatusi. Lisaks tuleks kavandada uus säte, et võtta arvesse nende asutuste olukorda, mis põhinevad avaliku ja erasektori partnerlusel ja mille jaoks komisjon peaks vastu võtma näidisfinantsmääruse, mis sisaldab usaldusväärse finantsjuhtimise tagamise põhimõtteid.

(122) Praegu rakendatavate programmide järjepidevuse tagamiseks tuleks sätteid, milles käsitletakse liikmesriikide kontrollimis- ja auditeerimiskohustusi, kui nad täidavad eelarvet kaudselt, koostöös komisjoniga, kohaldada alles järgmise põlvkonna valdkondlike määruste suhtes,

ê 1605/2002 (kohandatud)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

ESIMENE OSA

ÜLDSÄTTED

I JAOTIS

KOHALDAMISALA √ REGULEERIMISALA ∏

Artikkel 1

√ Reguleerimisese ∏

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 1 (kohandatud)

Käesoleva määrusega kehtestatakse Euroopa Liidu üldeelarve (edaspidi „eelarve”) koostamise ja täitmise ning aruandluse √ majandusaasta aruande ∏ esitamise ja auditeerimise eeskirjad.

ê 1605/2002 (kohandatud)

Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse Mmajandus- ja Ssotsiaalkomiteed, Rregioonide Kkomiteed, ombudsmani ja Euroopa andmekaitseinspektorit ühenduse √ Euroopa Liidu ∏ institutsioonidena.

Artikkel 2

√ Reguleerimisala ∏

Kõik mõnes muus õigusaktis sisalduvad sätted, mis käsitlevad eelarve täitmist tulude ja kuludena, peavad olema kooskõlas II jaotises sätestatud eelarvepõhimõtetega.

II JAOTIS

EELARVEPÕHIMÕTTED

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 2 (kohandatud)

Artikkel 3

√ Eelarvepõhimõtted ∏

Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ühtsuse, eelarve õigsuse, aastasuse, tasakaalu, arvestusühiku, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse, tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli nõudva usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse põhimõtete kohaselt, nagu need on sätestatud käesolevas määruses.

ê 1605/2002 (kohandatud)

è1 parandus, ELT L 099, 14.4.2007, lk 18

1. PEATÜKK

ÜHTSUSE JA EELARVE ÕIGSUSE PÕHIMÕTTED

Artikkel 4

√ Eelarve määratlus ∏

1. Eelarve on dokument, milles prognoositakse ja kinnitatakse √ kiidetakse heaks ∏ igaks eelarveaastaks kõik Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse vajalikuks peetavad tulud ja kulud.

2. Euroopa Liidu tuludesse ja kuludesse kuuluvad:

a) Euroopa Ühenduse tulud ja kulud, sealhulgas halduskulud, mis tulenevad institutsioonidele Euroopa Liidu lepingu sätetest, mis käsitlevad ühist välis- ja julgeolekupoliitikat ning kriminaalasjades tehtavat politseikoostööd ja õigusalast koostööd, ja nende sätete rakendamisest tulenevad è1 tegevuskulud ç , kui need kulutused tehakse kantakse eelarvest;

b) Euroopa Aatomienergiaühenduse kulud ja tulud.

3. Eelarvesse kirjendatakse √ kajastatakse ∏ Euroopa Liidu laenutehingutega seotud tagatisedi, samuti makseid välistegevuse tagatisfondi.

Artikkel 5

√ Ühtsuse ja eelarve õigsuse põhimõtteid käsitlevad eeskirjad ∏

1. Kui artiklist 74 ei tulene teisiti, ei tohi tulusid sisse nõuda ega kulusid maksta, kui neid ei ole kirjendatud √ kantud ∏ mõnele eelarvereale.

2. Ei tohi võtta ega heaks kiita kulukohustusi, mis ületavad kinnitatud √ heakskiidetud ∏ assigneeringuid.

3. Eelarvesse võib kirjendada √ kanda ∏ üksnes need assigneeringud, mis vastavad vajalikuks peetavatele kuludele.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 3

ð uus

4. Kui artiklitest 5a, 18 ja 74 ei tulene teisiti, kirjendatakse Euroopa Liidule kuuluvatelt vahenditelt saadud intresside eelarvesse muu tuluna ð ei tasuta Euroopa Liidule, kui lepingust, mis on sõlmitud artikli 53 lõike 1 punkti 2 alapunktides b–h loetletud volitatud üksustega, või toetuse andmise otsusest või abisaajaga sõlmitud toetuslepingust ei tulene teisiti.

Viimasena nimetatud juhtudel antakse intressid uuesti asjaomase programmi kasutusse või nõutakse sisse. ï

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 4

Artikkel 5a

1. Eelmaksetest saadud intressid kirjendatakse asjakohasesse programmi või meetmesse ning arvatakse maksmisel makse saajale võlgnetavate summade saldost maha.

Määruses, millega sätestatakse eeskirjad käesoleva määruse rakendamiseks (edaspidi “rakenduseeskirjad”), täpsustatakse juhud, mille korral vastutav eelarvevahendite käsutaja nõuab erandina sellised intressid iga-aastaselt sisse. Sellised intressid kirjendatakse eelarvesse muu tuluna.

2. Intresse ei tasuta Euroopa ühendustele järgmistel juhtudel:

a) eelmaksete korral, mille summa rakenduseeskirjade kohaselt ei ole märkimisväärne;

b) artiklis 88 nimetatud hankelepingute alusel tehtavate eelmaksete korral;

c) liikmesriikidele tehtavate eelmaksete korral;

d) ühinemiseelse abi raames tehtavate eelmaksete korral;

e) institutsioonide liikmetele ja personalile Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste (edaspidi “personalieeskirjad”) kohaselt tehtavate palga ettemaksete korral;

f) eelmaksete korral, mis tehakse eelarve täitmisel ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu on osutatud artikli 53 lõike 1 punktis c.

ê 1605/2002 (kohandatud)

è1 1995/2006 artikli 1 punkti 5 alapunkt b

2. PEATÜKK

AASTASUSE PÕHIMÕTE

Artikkel 6

√ Määratlus ∏

Eelarvesse kirjendatud √ kantud ∏ assigneeringud kiidetakse heaks üheks eelarveaastaks, mis kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.

Artikkel 7

√ Assigneeringute liik ∏

1. Eelarve sisaldab liigendatud assigneeringuid, mis koosnevad kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest, ning liigendamata assigneeringuid.

2. Kulukohustuste assigneeringud hõlmavad jooksval eelarveaastal võetud juriidiliste kohustuste koguväärtust, kui artikli 77 lõikest 2 ja artikli 166 lõikest 2 ei tulene teisiti.

3. Maksete assigneeringud hõlmavad makseid, mis tehakse jooksval eelarveaastal ja/või eelmistel eelarveaastatel võetud juriidiliste kohustuste täitmiseks.

4. Lõiked 1 ja 2 ei piira teise osa I, IV ja VI jaotise erisätete kohaldamist. Need ei takista assigneeringute üldist sidumist ega eelarveliste kulukohustuste võtmist aastaste osamaksetena √ jaotamist mitme aasta peale ∏ .

Artikkel 8

√ Tulude ja assigneeringutega seotud raamatupidamiseeskirjad ∏

1. Eelarveaasta tulud kirjendatakse kõnealuse eelarveaasta kontodele √ raamatupidamisarvestusse ∏ selle √ aasta ∏ jooksul laekunud summade alusel. Järgneva eelarveaasta jaanuarikuu omavahendid võib maksta ette nõukogu määruse kohaselt, millega rakendatakse Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitlevat otsust.

2. Lisandväärtusmaksust laekuvaid √ Käibemaksupõhiseid ∏ omavahendeid, täiendavaid RKT-põhiseid vahendeid ja võimalikke osamakseid käsitlevaid kirjeid võib kohandada lõikes 1 osutatud määruse kohaselt.

3. Teatavaks eelarveaastaks kinnitatud √ heakskiidetud ∏ assigneeringuid võib kasutada üksnes selliste kulukohustuste katmiseks, mis √ võetakse ja ∏ makstakse sellel eelarveaastal, ja eelmiste eelarveaastate kulukohustustest tulenevate summade katmiseks.

4. Kulukohustused kirjendatakse √ raamatupidamisarvestusse ∏ 31. detsembrini võetud juriidiliste kohustuste põhjal, kui artikli 77 lõikes 2 osutatud üldistest kulukohustustest ja artikli 166 lõike 2 kohastest kolmandate riikidega sõlmitud rahastamiskokkulepetest, mis kirjendatakse √ raamatupidamisarvestusse ∏ 31. detsembrini võetud eelarveliste kulukohustuste põhjal, ei tulene teisiti.

5. Maksed kirjendatakse eelarveaasta kontodele √ raamatupidamisarvestusse ∏ maksete alusel, mis peaarvepidaja on sooritanud hiljemalt selle eelarveaasta 31. detsembril.

6. Erandina lõigetest 3–5 kirjendatakse Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu kulud eelarveaasta kontodele √ raamatupidamisarvestusse ∏ teise osa I jaotises sätestatu kohaselt.

Artikkel 9

√ Assigneeringute tühistamine ja ülekandmine ∏

1. Assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle eelarveaasta lõpuks, mille eelarvesse need on kavandatud √ kantud ∏ , annulleeritakse √ tühistatakse ∏.

Need võib siiski üle kanda kooskõlas lõigetega 2 ja 3 üksnes järgmisesse eelarveaastasse asjaomase institutsiooni otsusega, mis on tehtud hiljemalt 15. veebruaril, või kanda automaatselt üle lõike 4 kohaselt.

2. Liigendatud kulukohustuste assigneeringutest ja liigendamata assigneeringutest, mis on jäänud eelarveaasta lõpuks veel sidumata, võib üle kanda:

a) summad, mis vastavad kulukohustuste assigneeringutele, mille puhul enamik kohustuse võtmise menetluse ettevalmistusjärkudest on 31. detsembriks läbitud. Seejärel võib need summad siduda järgneva aasta 31. märtsini;

b) summad, mida on tarvis juhul, kui seadusandja on eelarveaasta viimasel veerandil √ viimases kvartalis ∏ vastu võtnud põhiõigusakti √ alusakti ∏, kuid komisjon ei ole jõudnud 31. detsembriks siduda eelarves selleks ette nähtud assigneeringuid.

3. è1 Maksete assigneeringutest ç võib üle kanda summad, mida on vaja olemasolevate kulukohustuste või nende √ kulukohustuste ∏ katmiseks, mis on seotud ülekantud kulukohustuste assigneeringutega, kui järgneva eelarveaasta asjakomhastel ridadel ettenähtud assigneeringud ei kata vajadust. Asjaomane institutsioon kasutab kõigepealt jooksvaks eelarveaastaks kinnitatud √ heakskiidetud ∏ assigneeringuid ega kasuta ülekantud assigneeringuid enne, kui esimesena nimetatud on ammendunud.

4. Liigendamata assigneeringud, mis eelarveaasta lõpus vastavad nõuetekohaselt võetud kohustustele, kantakse automaatselt üle üksnes järgnevasse eelarveaastasse.

5. Asjaomane institutsioon teatab Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid”) hiljemalt 15. märtsil oma otsusest assigneeringuid üle kanda ja täpsustab iga eelarverea kohta, kuidas lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimusi on iga ülekandmise puhul kohaldatud.

ê 1605/2002 (kohandatud)

ð uus

6. ð Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, ï √ ei või ∏ Rreservi arvatud assigneeringuid ja personalikuludeks mõeldud assigneeringuid ei või üle kanda.

Artikkel 10

√ Sihtosttarbelise tulu ülekandmise eeskirjad ∏

Kasutamata tulud ja artiklis 18 nimetatud sihtotstarbelisest tulust tulenevad assigneeringud, mis on kasutatavad √ kättesaadavad ∏ 31. detsembril, kantakse automaatselt üle. Kõigepealt tuleb kasutada neid assigneeringuid, mis vastavad ülekantud sihtotstarbelisele tulule. ð järgmiselt: ï

ð - sihtotstarbeline välistulu kantakse üle automaatselt ja tuleb enne asjaomase programmi või meetmega seotud tegevuse lõpuleviimist täielikult ära kasutada. Programmi või meetme viimasel aastal saadud sihtotstarbelist välistulu võib kasutada jätkuprogrammi või -meetme esimesel aastal; ï

ð - sihtotstarbeline sisetulu kantakse üle ainult järgmisesse aastasse, kui kohaldatavast alusaktist ei tulene teisiti või kui see ei ole põhjendatud erandlike asjaoludega. Kõigepealt tuleb ära kasutada aga olemasolevad asjaomased assigneeringud. ï

ê 1605/2002 (kohandatud)

è1 1995/2006 artikli 1 punkt 6

Artikkel 11

√ Assigneeringute vabastamine ∏

Kui assigneeringud vabastatakse nendega rahastatavate meetmete täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu pärast seda eelarveaastat, mil assigneeringud eelarvesse kavandati √ kanti ∏, annulleeritakse √ tühistatakse ∏ asjakomhased assigneeringud, ilma et see piiraks è1 artiklite 157 ja 160a ç kohaldamist.

Artikkel 12

√ Assigneeringute sidumine kulukohustustega ∏

Eelarvesse kavandatud √ kantud ∏ assigneeringud võib kulukohustustega siduda alates 1. jaanuarist pärast seda, kui eelarve on lõplikult vastu võetud, välja arvatud √ kui ∏ teise osa I ja VI jaotises ettenähtud juhtudel √ ei ole sätestatud teisiti ∏ .

Artikkel 13

√ Eelarve vastuvõtmise hilinemise korral kohaldatavad eeskirjad ∏

1. Kui eelarvet ei ole eelarveaasta alguseks lõplikult vastu võetud, kohaldatakse EÜ asutamislepingu artikli 273 esimest lõiku ja Euratomi asutamislepingu artikli 178 esimest lõiku nende kuludega seotud kulukohustuse võtmise ja väljamaksmise suhtes, mida on olnud võimalik kirjendada √ kanda ∏ teatavale eelarvereale viimase nõuetekohaselt vastuvõetud eelarve täitmise raames.

2. Kulukohustusi võib võtta iga peatüki kohta kõige rohkem ühe neljandiku piires eelnenud eelarveaastaks asjakomhases peatükis määratud assigneeringute kogusummast pluss üks kaheteistkümnendik iga möödunud kuu eest.

Makseid võib teha iga kuu iga peatüki kohta kõige rohkem ühe kaheteistkümnendiku ulatuses √ piires ∏ eelnenud eelarveaastaks asjakomhases peatükis määratud assigneeringutest.

Koostatavas eelarveprojektis ettenähtud assigneeringuid ei tohi ületada.

3. Kui Euroopa Liidu tegevuse järjepidevus ja haldusvajadused seda nõuavad:

a) võib nõukogu komisjoni taotluse korral ja pärast Euroopa Parlamendiga nõupidamist kvalifitseeritud häälteenamusega anda loa kasutada nii kulukohustuste kui ka maksete puhul samal ajal kahte või enamat ajutist kaheteistkümnendikku lisaks nendele, mis muutuvad automaatselt kasutatavaks √ kättesaadavaks ∏ lõigete 1 ja 2 alusel;

b) kohaldatakse kulude suhtes, mis ei tulene vahetult asutamislepingutest √ aluslepingutest ∏ või nende alusel vastuvõetud õigusaktidest, EÜ asutamislepingu artikli 273 kolmandat lõiku ja Euratomi asutamislepingu artikli 178 kolmandat lõiku.

Täiendavad kaheteistkümnendikud kinnitatakse √ kiidetakse heaks ∏ tervikuna ja need ei ole jagatavad.

4. Kui teatava peatüki puhul ei piisa kahest või enamast lõikes 3 sätestatud asjaoludel ja korras kinnitatud kaheteistkümnendikust asjakomhase peatükiga hõlmatud valdkonnas Euroopa Liidu tegevuse järjepidevuse katkemise vältimiseks vajalike kulude katmiseks, võib erandkorras anda loa ületada eelnenud eelarveaastal vastavasse eelarvepeatükki kavandatud √ kantud ∏ assigneeringute summat. Eelarvepädevad institutsioonid toimivad lõikes 3 sätestatud korras. Siiski ei või mingil juhul ületada eelnenud eelarveaastal kasutada olnud assigneeringute kogusummat.

3. PEATÜKK

TASAKAALU PÕHIMÕTE

ê 1605/2002 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 14

√ Määratlus ja reguleerimisala ∏

1. Eelarve tulud √ Eelarvetulud ∏ ja maksete assigneeringud peavad olema tasakaalus.

2. Ilma et see piiraks artikli 46 lõike 1 punkti 4 kohaldamist, ð Üldeelarve raames ï ei või Euroopa Ühendus, Euroopa Aatomienergiaühenduse ega artikli 185 kohased Euroopa Liidu asutatud asutused võtta laenu.

Artikkel 15

√ Eelarveaasta saldo ∏

1. Iga eelarveaasta saldo kirjendatakse √ kantakse ∏ järgneva eelarveaasta eelarvesse tuluna või maksete assigneeringutena olenevalt sellest, kas tegu on eelarve ülejäägi või puudujäägiga.

2. Arvestuslikud tulud ja maksete assigneeringud kantakse eelarvesse eelarvemenetluse käigus ja artikli 34 kohaselt esitatavate muutmiskirjade √ kirjalike muutmisettepanekute ∏ abil. Viimased koostatakse kooskõlas nõukogu määrusega, millega rakendatakse Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitlevat otsust.

3. Pärast eelarveaasta raamatupidamisaruande √ majandusaasta aruande ∏ esitamist kantakse järgmise eelarveaasta eelarvesse kõik eelarvestustega võrreldes tekkinud lahknevused paranduseelarve abil, mis käsitleb üksnes neid lahknevusi. Sel juhul peab komisjon esitama paranduseelarve projekti 15 päeva jooksul esialgse raamatupidamisaruande √ majandusaasta aruande ∏ esitamisest.

4. PEATÜKK

ARVESTUSÜHIKU PÕHIMÕTE

Artikkel 16

√ Euro kasutamine ∏

Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamisaruandlus toimub √ majandusaasta aruanne esitatakse ∏ eurodes.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 7

ð uus

Artiklis 61 osutatud rahavoogude haldamiseks lubatakse peaarvepidajal ja avansikontode puhul nende haldajatel ja komisjoni välistalituse haldusjuhtimise puhul vastutaval eelarvevahendite käsutajal teha tehinguid omavääringutes, nagu on sätestatud ð artiklis 183 nimetatud delegeeritud määruses, millega kehtestatakse käesoleva määruse rakenduseeskirjad ï (edaspidi „rakenduseeskirjad”).

ê 1605/2002 (kohandatud)

è1 1995/2006 artikli 1 punkti 8 alapunkt a

ð uus

5. PEATÜKK

KÕIKEHÕLMAVUSE PÕHIMÕTE

Artikkel 17

√ Määratlus ja reguleerimisala ∏

Kogutulu katab maksete assigneeringute kogusumma, kui artiklist 18 ei tulene teisiti. Kõiki tulusid ja kulusid kirjendatakse √ kajastatakse ∏ täies mahus neid vastastikku korrigeerimata, kui artiklist 20 ei tulene teisiti.

Artikkel 18

√ Sihtotstarbeline tulu ∏

1. è1 Ilma et see piiraks artikli 160 lõike 1 punkti a ja artikli 161 lõike 2 kohaldamist, ð Sihtotstarbelisi välis- ja sisetulusid ï kasutatakse järgmisi tulusid teatavate kululiikide rahastamiseks:. ç

ð 2. Sihtotstarbeliste välistulude hulka kuuluvad: ï

a) liikmesriikide √ rahaline osalus ∏ osamaksud, mis on seotud teatavates uurimisprogrammidegas, nõukogu määruse kohaselt, millega rakendatakse Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitlevat otsust;

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 8 alapunkt b (kohandatud)

ð uus

aab) osamaksed, mida liikmesriigkide ja teised doonorriigid ð kolmandate riikide ï, sealhulgas mõlemal juhul nende avalik-õiguslikude ja riigi osalusega asutusted, ð ning juriidiliste ja füüsiliste isikute ï või rahvusvahelised organisatsioonid teevad asjakohase põhiõigusakti kohaselt √ rahaline osalus ∏ teatavatesse välisabiprojektidesse või -programmidesse, mida rahastab ühendus √ Euroopa Liit ∏ ja haldab komisjon nende nimel;

ê 1605/2002 (kohandatud)

ð uus

bc) intressid hoiustelt ja viivised trahvidelt, mis on ette nähtud määrusega, mis käsitleb ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamist ja selgitamist;

cd) teatavad sihtotstarbelised tulud, nagu näiteks tulu fondidelt, toetused, kinked ja annakud, kaasa arvatud iga institutsiooni sihtotstarbelised tulud;

de) kolmandate riikide ja mitmesuguste organisatsioonide rahalisned panused √ osalus ∏ ühenduse √ Euroopa Liidu ∏ meetmetesse;

ð f) artikli 160 lõike 1 punktis a ja artikli 161 lõikes 2 osutatud sihtotstarbeline tulu. ï

ð 3. Sihtotstarbeliste sisetulude hulka kuuluvad: ï

ca) tulu kolmandatelt isikutelt, mis on saadud nende tellimusel tarnitud kaupade, osutatud teenuste või tehtud tööde √ ehitustööde ∏ eest;

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 8 alapunkt c

cab) tulu väljavahetatavate või mahakantavate sõidukite, seadmete, sisseseade, materjalide ning teadusliku ja tehnilise aparatuuri müügist, kui bilansiline väärtus on täielikult amortiseerunud;

ê 1605/2002 (kohandatud)

è1 1995/2006 artikli 1 punkt 9

ð uus

fc) tulu ebaõigesti makstud summade tagasimaksmisest;

gd) tulu teistele ð talitustele, ï institutsioonidele või asutustele tarnitud kaupade, osutatud teenuste ja tehtud tööde √ ehitustööde ∏ eest, sealhulgas nende institutsioonide või asutuste √ tagasimaksed päevaraha eest, mis on makstud nende ∏ nimel makstud päevaraha tagasimaksed nendelt;

he) laekunud kindlustusmaksed;

if) rendilepingute ð müügi-, rendi- ja muude kinnisvaraga seotud õigusi käsitlevate lepingute ï alusel saadud tulu;

jg) väljaannete ja filmide, sealhulgas elektroonilisel andmekandjal olevate väljaannete ja filmide müügist saadud tulu.

24. Kohaldatava põhiõigusaktiga √ alusaktiga ∏ võidakse samuti ette näha, et selle põhjal saadavat tulu kasutatakse teatavateks kuludeks. ð Selline tulu kuulub sihtotstarbelise sisetulu hulka, kui kohaldatavast alusaktist ei tulene teisiti. ï

35. Eelarve sisaldab ridu, millele on kirjendatud √ kantud ∏ ð sihtotstarbelised välis- ja sisetulud ï ja võimaluse korral märgitud ka summad.

ð Eelarveprojekti võib kanda üksnes sellised sihtotstarbelise tulu summad, mille suurus on eelarveprojekti koostamise ajal kindel. ï

Artikkel 19

√ Annetused ∏

1. Komisjon võib vastu võtta kõik Euroopa Liidule tehtud annetused, eelkõige √ nagu ∏ fondid, toetused, kinked ja annakud.

2. è1 Annetusi, mille väärtus on 50 000 eurot või üle selle ja millega kaasnevad rahalised kulutused, sealhulgas järelkulud, mis ületavad 10 % tehtud annetuse väärtusest, võib komisjon vastu võtta ainult Euroopa Parlamendi ja nõukogu loal, kusjuures mõlemad teevad otsuse kahe kuu jooksul komisjoni taotluse saamise kuupäevast. ç Kui selle aja jooksul ei ole vastuväidet esitatud, teeb komisjon vastuvõtmise kohta lõpliku otsuse.

Artikkel 20

√ Mahaarvamist ja vahetuskursierinevuste korrigeerimist käsitlevad eeskirjad ∏

1. Rakenduseeskirjades võidakse täpsustada juhtumid, mil teatavad tulud võib maha arvata arvetest või maksetaotlustest, mis seejärel kinnitatakse maksmiseks netosumma alusel.

2. Euroopa Liidule tarnitud toodete või osutatud teenuste hinnad, mis sisaldavad makse, mille tagastavad liikmesriigid Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli kohaselt või kolmandad riigid asjakomhaste kokkulepete põhjal, kirjendatakse √ kantakse ∏ eelarvesse maksudeta ð makse sisaldavate ï summadena. ð Tagastatud makse käsitatakse vastavalt artiklile 18 sihtotstarbelise tuluna. ï

3. Eelarve täitmisel ilmnevaid vahetuskursierinevusi võib korrigeerida. Lõplik kasum või kahjum kajastatakse aastabilansis.

6. PEATÜKK

SIHTOTSTARBELISUSE PÕHIMÕTE

Artikkel 21

√ Üldsätted ∏

1. Assigneeringud kirjendatakse √ kantakse eelarvesse ∏ sihtotstarbelistena jagude √ jaotiste ∏ ja peatükkide kaupa; peatükid jaotatakse omakorda artikliteks ja punktideks.

ð 2. Komisjon võib artiklis 23 ettenähtud viisil oma eelarvejao piires iseseisvalt assigneeringuid ümber paigutada või taotleda artiklis 24 ettenähtud juhtudel assigneeringute ümberpaigutamiseks eelarvepädevate institutsioonide heakskiitu. ï

ê 1605/2002 artikkel 25

13. Assigneeringuid võib ümber paigutada ainult sellistele eelarveridadele, mis sisaldavad heakskiidetud assigneeringuid või on varustatud märkega „ pro memoria ” (p.m.).

24. Sihtotstarbelisele tulule vastavaid assigneeringuid võib ümber paigutada üksnes juhul, kui sellist tulu kasutatakse sellele tulule määratud otstarbel.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 10 (kohandatud)

Artikkel 22

√ Teiste institutsioonide kui komisjoni ümberpaigutused ∏

1. Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib oma eelarvejao piires assigneeringuid ümber paigutada:

a) ühest jaotisest teise maksimaalselt 10 % ulatuses selle aasta assigneerinutest, mis on näidatud eelarvereal, millelt √ kantud ridadele, kust ∏ ümberpaigutus tehakse;

b) ühest peatükist teise ja ühest artiklist teise ilma piiranguteta.

2. Kolm nädalat enne lõikes 1 osutatud ümberpaigutuste tegemist teatavad institutsioonid eelarvepädevatele institutsioonidele oma kavatsustest. Kui ükskõik kumb eelarvepädev institutsioon esitab kõnealuse aja jooksul nõuetekohaselt põhjendatud argumente, kohaldatakse artiklis 24 sätestatud korda.

3. Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib eelarvepädevatele institutsioonidele teha ettepaneku ümberpaigutusteks oma eelarvejao piires ühest jaotisest teise, kui need ületavad ülemmäära, milleks on 10 % eelarveaasta assigneeringutest eelarvereal, millest ümberpaigutus tehakse. Nende ümberpaigutuste suhtes kohaldatakse artiklis 24 kehtestatud korda.

4. Iga institutsioon, välja arvatud komisjon, võib oma eelarvejao piires teha ümberpaigutusi artiklite sees ilma eelarvepädevaid institutsioone sellest eelnevalt teavitamata.

ê 1605/2002 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 23

√ Komisjoni ümberpaigutused oma eelarvejao piires ∏

1. Komisjon võib oma eelarveosa √ eelarvejao ∏ piires ð iseseisvalt ï:

a) ð kulukohustuste ï assigneeringuid ümber paigutada artiklite piires ja iga peatüki piires ühest artiklist teise;

ð b) maksete assigneeringuid ümber paigutada iga jaotise piires; ï

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 11 alapunkt a

ð uus

bc) ð mitme jaotise vahel jagunevate ï personali- ja halduskulude puhul paigutada assigneeringud ümber ühest jaotisest teise kuni 10 % ulatuses selle aasta assigneeringutest, mis on näidatud eelarvereal, millelt ümberpaigutus tehakse, ning kuni 30 % ulatuses selle aasta assigneeringutest, mis on näidatud eelarvereal, millele ümberpaigutus tehakse;

ê 1605/2002 (kohandatud)

cd) tegevuskulude puhul paigutada jao √ jaotise ∏ piires assigneeringuid ümber ühest peatükist teise kokku kuni 10 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest, mis on kirjendatud √ kantud ∏ ridadele, kust ümberpaigutus tehakse.

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 11 alapunkt a

d) paigutada niipea, kui põhiõigusakt on vastavalt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras vastu võetud, assigneeringuid artiklis 43 viidatud “määratlemata otstarbega assigneeringute” jaotisest ümber juhul, kui asjakohase meetme kohta puudus põhiõigusakt eelarve koostamise ajal.

Kolm nädalat enne esimese lõigu punktides b ja c osutatud ümberpaigutuste tegemist teatab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele oma otsusest. Kui ükskõik kumb eelarvepädev institutsioon esitab kõnealuse kolmenädalase perioodi jooksul nõuetekohaselt põhjendatud argumente, kohaldatakse artiklis 24 sätestatud korda.

Eelarveaasta kahe viimase kuu jooksul võib komisjon siiski paigutada iseseisvalt ühest jaotisest teise ümber assigneeringuid, mis seonduvad kuludega personalile, koosseisuvälistele ja muudele töötajatele, kokku kuni 5 % ulatuses eelarveaasta assigneeringutest. Komisjon teavitab eelarvepädevaid institutsioone kahe nädala jooksul, mis järgnevad tema kõnealuste ümberpaigutuste otsusele.

Komisjon teavitab eelarvepädevaid institutsioone kahe nädala jooksul, mis järgnevad tema esimese lõigu punktis d osutatud ümberpaigutuste otsusele.

ò uus

2. Tingimusel et ta teavitab sellest viivitamata eelarvepädevaid institutsioone, võib komisjon otsustada teha oma eelarvejao piires ühest jaotisest teise järgmisi ümberpaigutusi:

a) paigutada ümber assigneeringuid artiklis 43 nimetatud „määratlemata otstarbega assigneeringute” jaotisest, kui assigneeringute reservist vabastamise ainsaks tingimuseks on alusakti vastuvõtmine Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 294 sätestatud seadusandliku tavamenetluse korras;

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 12 alapunkt c (kohandatud)

3.b) Rahvusvaheliste humanitaarkatastroofide ja -kriisidega kaasnevates nõuetekohaselt põhjendatud eriolukordades, mis tekivad eelarveaastal pärast 15 √ 1 ∏ . detsembrit, võib komisjon ümber paigutada mitmeaastase finantsraamistiku 4. rubriigi eelarvejaotistes saadaolevad √ kättesaadavad ∏ jooksva eelarveaasta kasutamata eelarveassigneeringud eelarvejaotistesse, mis käsitlevad häda- ja humanitaarabi meetmeid. Komisjon teavitab viivitamata mõlemat eelarvepädevat institutsiooni pärast selliste ümberpaigutuste tegemist.

ê 1605/2002 (kohandatud)

è1 1995/2006 artikli 1 punkti 11 alapunkt b

2. Komisjon võib oma eelarveosa piires pakkuda eelarvepädevatele institutsioonidele välja muid kui è1 lõikes 1 ç osutatud ümberpaigutusi..

Artikkel 24

√ Komisjoni ümberpaigutusettepanekud eelarvepädevatele institutsioonidele ∏

ê 1605/2002 artikli 23 lõige 2 (kohandatud)

ð uus

21. Komisjon võib oma eelarveosa √ eelarvejao ∏ piires pakkuda √ teha ∏ eelarvepädevatele institutsioonidele välja √ ettepanekuid ∏ muiude kui lõikes 1 ð artiklis 23 ï osutatud ümberpaigutusite √ kohta ∏. ð Ta esitab ümberpaigutusi käsitlevad ettepanekud korraga Euroopa Parlamendile ja nõukogule. ï

ê 1605/2002 (kohandatud)

12. Eelarvepädevad institutsioonid teevad otsuse assigneeringute ümberpaigutamise kohta lõigetes 2-4 3–5 sätestatu kohaselt, kui teise osa I jaotises ei ole sätestatud teisiti.

23. Asutamislepingutest √ Aluslepingutest ∏ või nende alusel vastuvõetud õigusaktidest vahetult tulenevate kohustuslike kuludega seotud assigneeringute ümberpaigutamist käsitlevate ettepanekute kohta teeb nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega kuue nädala jooksul, välja arvatud kiireloomulised juhud. Euroopa Parlament esitab oma arvamuse aja jooksul, mis võimaldab nõukogul seda arvesse võtta ja teha otsuse ettenähtud tähtaja jooksul. Kui nõukogu ei tee otsust nimetatud tähtaja jooksul, loetakse ümberpaigutamist käsitlevad ettepanekud heakskiidetuks.

34. Ettepanekute kohta Sselliste kuludega √ seotud assigneeringute ∏ ümberpaigutamisekst √ käsitlevate ettepanekute kohta ∏ , mis ei tulene vahetult asutamislepingutest √ aluslepingutest ∏ või nende alusel vastuvõetud õigusaktidest, teeb Euroopa Parlament pärast konsulteerimist nõukoguga otsuse kuue nädala jooksul, välja arvatud kiireloomulised juhud. Nõukogu esitab oma arvamuse kvalifitseeritud häälteenamusega aja jooksul, mis võimaldab Euroopa Parlamendil seda arvesse võtta ja teha otsuse ettenähtud tähtaja jooksul. Kui otsust ei tehta nimetatud tähtaja jooksul, loetakse ümberpaigutamist käsitlevad ettepanekud heakskiidetuks.

45. Ettepanekud, mis käsitlevad asutamislepingutest √ aluslepingutest ∏ või nende alusel vastuvõetud õigusaktidest vahetult tulenevate kohustuslike kulude ja muude kuludega √ seotud assigneeringute ∏ ümberpaigutamist, loetakse heakskiidetuks, kui nõukogu ega Euroopa Parlament ei ole otsustanud teisiti kuue nädala jooksul alates ettepanekute kättesaamisest. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu vähendavad sellistes ümberpaigutusi käsitlevates ettepanekutes esitatud summat eri määral, loetakse heakskiidetuks madalam määr, millega üks neist institutsioonidest on nõustunud. Kui üks institutsioonidest ei nõustu ümberpaigutamisega, ei tehta seda.

ê 1605/2002

Artikkel 25

1. Assigneeringuid võib ümber paigutada ainult sellistele eelarveridadele, mis sisaldavad heakskiidetud assigneeringuid või on varustatud märkega „ pro memoria ” (p.m.).

2. Sihtotstarbelisele tulule vastavaid assigneeringuid võib ümber paigutada üksnes juhul, kui sellist tulu kasutatakse sellele tulule määratud otstarbel.

ê 1605/2002 (kohandatud)

Artikkel 26

√ Erisätete alusel toimuv ümberpaigutamine ∏

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 12 alapunkt a (kohandatud)

1. Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondile (EAGF), struktuurifondidele, Ühtekuuluvusfondile, Euroopa Kalandusfondile, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondile (EAFRD) ja teadusuuringutele pühendatud √ jaoks ettenähtud ∏ eelarvejaotiste piires toimub ümberpaigutamine teise osa I–III jaotise erisätete alusel.

ê 1605/2002 (kohandatud)

è1 1995/2006 artikli 1 punkti 12 alapunkt b

ð uus

2. è1 Komisjoni ettepaneku põhjal otsustavad eelarvepädevad institutsioonid Üümberpaigutuste üle, mille eesmärk on võimaldada hädaabireservi kasutamist √ , otsustavad komisjoni ettepaneku põhjal eelarvepädevad institutsioonid ∏ ð ; kui ümberpaigutus ei ületa 10 % selle aasta assigneerinutest, mis on kantud ridadele, kust ümberpaigutus tehakse, võib selle üle otsustada ka komisjon ï Iga toimingu kohta tuleb esitada eraldi ettepanek ç.

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 12 alapunkt b, parandus ELT L 048, 22.2.2008, lk 88

Kohaldatakse artikli 24 lõigetes 23 ja 34 sätestatud korda. Kui mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ei ole komisjoni ettepanekuga nõus ja selle reservi kasutamise suhtes ei jõuta ühisele seisukohale, ei tee Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni esitatud ümberpaigutamist käsitleva ettepaneku kohta otsust.

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 12 alapunkt c

3. Rahvusvaheliste humanitaarkatastroofide ja -kriisidega kaasnevates nõuetekohaselt põhjendatud eriolukordades, mis tekivad eelarveaastal pärast 15. detsembrit, võib komisjon ümber paigutada mitmeaastase finantsraamistiku 4. rubriigi eelarvejaotistes saadaolevad jooksva eelarveaasta kasutamata eelarveassigneeringud eelarvejaotistesse, mis käsitlevad häda- ja humanitaarabi meetmeid. Komisjon teavitab viivitamata mõlemat eelarvepädevat institutsiooni pärast selliste ümberpaigutuste tegemist.

ê 1605/2002 (kohandatud)

7. PEATÜKK

USALDUSVÄÄRSE FINANTSJUHTIMISE PÕHIMÕTE

Artikkel 27

√ Säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtted ∏

1. Eelarveassigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt, nimelt säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt.

2. Säästlikkus tähendab, et vahendid, mida institutsioon oma tegevuses kasutab, tehakse kättesaadavaks õigel ajal ja et nende kogus ja laad √ kvaliteet ∏ on sobivad ja nende hind võimalikult väike.

Tõhusus tähendab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel.

Mõjusus tähendab seatud eesmärkide ja kavandatud tulemuste saavutamist.

⎢ 1605/2002

3. Kõikidele eelarvega hõlmatud tegevusvaldkondadele seatakse täpsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt piiritletud eesmärgid. Nende eesmärkide saavutamist jälgitakse tegevuskohaste tulemusnäitajate abil ja kulude eest vastutavad asutused esitavad eelarvepädevatele institutsioonidele vastava teabe. Selline artikli 33 lõike 2 punktis d osutatud teave esitatakse kord aastas ja hiljemalt eelarveprojektile lisatavates dokumentides.

ê 1605/2002 (kohandatud)

4. Otsustamise parandamiseks kohustuvad institutsioonid tegema nii eel- kui ka järelhindamisi komisjoni antud juhiste kohaselt. Selliseid hindamisi tehakse kõikide programmide ja tegevuste puhul, millega kaasnevad märkimisväärsed kulud, ja hindamistulemustest teatatakse kulude eest vastutavatele, seadusandlikele ja eelarvepädevatele institutsioonidele.

Artikkel 28

√ Kohustuslik finantsselgitus ∏

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 13 alapunkt a

1. Kõikidele ettepanekutele või algatustele, mille komisjon või liikmesriik esitab seadusandjale vastavalt Euroopa Liidu lepingu või Euroopa Liidu toimimise lepingu asjakomhastele sätetele ja mis võivad mõjutada eelarvet, sealhulgas muuta ametikohtade arvu, peab olema lisatud finantsselgitus ja käesoleva määruse artikli 27 lõikes 4 osutatud hinnang.

Kõikide seadusandjale esitatud ettepanekute või algatuste muudatustele, mis võivad eelarvet märgatavalt mõjutada, sealhulgas muuta ametikohtade arvu, peab olema lisatud muudatusettepanekut esitava institutsiooni koostatud finantsselgitus.

⎢ 1605/2002

2. Eelarvemenetluse käigus esitab komisjon vajaliku teabe rahavajaduse muutumise võrdlemiseks finantsselgitustes sisalduvate esialgsete hinnangutega. See teave käsitleb muu hulgas tehtud edusamme ja seda, kui kaugele on seadusandja jõudnud esitatud ettepanekute menetlemisel. Vajaduse korral muudetakse rahavajadust sõltuvalt põhiõigusakti käsitleva arutelu edenemisest.

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 13 alapunkt b

ð uus

32. Pettuste ja rikkumiste ohu vältimiseks ð vähendamiseks ï esitatakse lõikes 1 osutatud finantsselgituses kogu teave ð loodud sisekontrollisüsteemi, asjaomase riskianalüüsi ning ï olemasolevate ja kavandatavate pettusevastase võitluse ja kaitsemeetmete kohta.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 14 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 28a

√ Eelarve täitmise sisekontroll ∏

1. Eelarvet täidetakse iga eelarve täitmise viisi puhul asjakohast tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli rakendades ning vastavalt asjakomhastele valdkondlikele määrustele √ eeskirjadele ∏ .

2. Eelarve täitmisel tähendab sisekontroll kõigil juhtimistasanditel rakendatavat protsessi ning see on loodud piisava kindluse tagamiseks järgnevate eesmärkide saavutamisel:

a) tegevuste tulemuslikkus, tõhusus ja säästlikkus;

b) aruandluse usaldusväärsus;

c) varade ja teabe säilivuse tagamine √ säilimine ∏ ;

d) pettuste ja rikkumiste ennetamine, ja tuvastamine ð ja kõrvaldamine ï ;

e) raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrapärasusega √ korrektsusega ∏ seotud riskide piisav haldamine √ juhtimine ∏, võttes arvesse programmide mitmeaastast iseloomu ja asjaomaste maksete laadi.

ò uus

Artikkel 28b

Aktsepteeritav vigade esinemise risk

Seadusandja otsustab aktsepteeritava vigade esinemise riski üle asjakohase eelarvevaldkonna puhul vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 322 sätestatud menetlusele. Kõnealust otsust võetakse arvesse artikli 146 lõikega 2 ettenähtud iga-aastase eelarvele heakskiidu andmise menetluse käigus.

Aktsepteeritava vigade esinemise riski tase põhineb kontrollikulude ja -tulude analüüsil. Komisjoni taotluse korral annavad artiklis 53 osutatud liikmesriigid, üksused ja isikud talle aru oma kontrollikulude ning Euroopa Liidu eelarvest rahastatavate meetmete arvu ja mahu kohta.

Aktsepteeritava vigade esinemise riski taset jälgitakse tähelepanelikult ja kontrollitingimustes tekkivate suurte muutuste korral vaadatakse see läbi.

ê 1605/2002 (kohandatud)

8. PEATÜKK

LÄBIPAISTVUSE PÕHIMÕTE

Artikkel 29

√ Majandusaasta aruande, eelarve ja aruannete avaldamine ∏

1. Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamisaruandlus toimub √ majandusaasta aruanne esitatakse ∏ kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 15 (kohandatud)

2. Euroopa Parlamendi president laseb lõplikult vastuvõetud eelarve ja paranduseelarved avaldada Euroopa Liidu Teatajas .

Eelarve avaldatakse kolme kuu jooksul alates selle lõpliku vastuvõtmise kuupäevast.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne √ majandusaasta aruanne ∏ ja iga institutsiooni koostatud eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanded avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .

ê 1605/2002 (kohandatud)

Artikkel 30

√ Euroopa Liidu vahendite saajaid käsitleva ja muu teabe avaldamine ∏

1. Teave laenutehingute kohta, mis Euroopa Liit on teinud kolmandate isikute kasuks, esitatakse eelarve lisas.

2. Välistegevuse tagatisfondi tehinguid käsitlev teave esitatakse √ raamatupidamise aastaaruandes ∏ finantsselgitustes.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 16 (kohandatud)

ð uus

3. Komisjon teeb asjakohasel viisil kättesaadavaks tema valduses oleva teabe eelarvest tulenevatest vahenditest abisaajate ð saajate ï kohta, kui eelarvet täidetakse tsentraliseeritult ja vahetult tema talituste poolt, ning teabe vahenditest abisaajate ð saajate ï kohta, mille on esitanud üksused, kellele on teiste eelarve täitmise viiside kohaselt delegeeritud eelarve täitmisega seotud ülesanded.

4. Nimetatud teave tehakse kättesaadavaks, järgides nõuetekohaselt konfidentsiaalsuse nõuet, eelkõige isikuandmete kaitset, nagu see on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta)[26] ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2001. aasta määruses (EÜ) 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta),[27] ja turvalisuse nõuet, võttes arvesse iga artiklis 53 osutatud täitmise viisi eripärasid ning järgides vajadusel √ vajaduse korral ∏ asjakohaseid valdkondlikke eeskirju.

ê 1605/2002 (kohandatud)

ð uus

III JAOTIS

EELARVE KOOSTAMINE JA STRUKTUUR

1. PEATÜKK

EELARVE KOOSTAMINE

Artikkel 31

√ Tulude ja kulude eelarvestus ∏

Euroopa Parlament, nõukogu, Euroopa Liidu Kohus, Euroopa Kontrollikoda, mMajandus- ja sSotsiaalkomitee, rRegioonide kKomitee, ombudsman ja Euroopa andmekaitseinspektor teevad oma tulude ja kulude eelarvestuse, mille nad saadavad komisjonile igal aastal enne 1. juulit.

Igal aastal saadavad kõnealused institutsioonid hiljemalt 1. juulil oma eelarvestused ka eelarvepädevatele institutsioonidele teadmiseks. Komisjon teeb oma eelarvestuse, mis saadetakse samuti eelarvepädevatele institutsioonidele samaks kuupäevaks.

Oma eelarvestuse tegemisel kasutab komisjon artiklis 32 osutatud teavet.

Artikkel 32

√ Artiklis 185 osutatud asutuste eelarve prognoos ∏

Iga artiklis 185 osutatud asutus saadab oma asutamist ettenägeva õigusakti kohaselt komisjonile ð ja eelarvepädevatele institutsioonidele ï igal aastal ð 31. märtsiks ï enne 1. aprilli oma tulude ja kulude eelarvestuse, sealhulgas ametikohtade loetelu, ja oma √ tööprogrammi ∏ tööplaani ð kavandi ï.

Komisjon edastab need dokumendid eelarvepädevatele institutsioonidele teadmiseks, välja arvatud artikli 46 lõike 1 punkti 3 alapunktis d sätestatud juhul.

Artikkel 33

√ Eelarveprojekt ∏

1. Komisjon esitab esialgse eelarveprojekti nõukogule igal aastal hiljemalt 1. septembril. Samal ajal edastab ta selle ka Euroopa Parlamendile.

Esialgses eEelarveprojektis on Euroopa Liidu kulude ja tulude √ koondarvestus ∏ üldkokkuvõte ja artiklis 31 osutatud eelarvestused.

ò uus

Eelarveprojekti koostamisel järgitakse artiklites 41–46 sätestatud struktuuri ja esitamistava.

Eelarveprojekti igale jaole eelneb asjaomase institutsiooni kirjutatud sissejuhatus.

Komisjon kirjutab eelarveprojekti üldise sissejuhatuse. Üldine sissejuhatus sisaldab finantstabeleid, milles on esitatud jaotiste kaupa kõige olulisemad andmed ja mitmeaastase finantsraamistiku kululiikide kaupa põhjendused eri eelarveaastate assigneeringutes tehtud muudatuste kohta.

2. Võimaluse korral lisab komisjon eelarveprojektile järgnevate aastate finantsplaneeringu.

Finantsplaneeringut ajakohastatakse pärast eelarve vastuvõtmist, et inkorporeerida sellesse eelarvemenetluse tulemused ja muud asjaomased otsused.

⎢ 1605/2002

ð uus

23. Komisjon lisab esialgsele eelarveprojektile ð ka kõik töödokumendid, mida ta peab vajalikuks oma eelarvetaotluste toetamiseks ï :.

a) eelnenud aasta finantsjuhtimise analüüsi ja ülevaate täitmata kulukohustuste kohta;

b) vajaduse korral arvamuse teiste institutsioonide eelarvestuste kohta, mis võib sisaldada teistsuguseid, nõuetekohaselt põhjendatud eelarvestusi;

c) vajalikuks peetavad töödokumendid, mis on seotud institutsioonide ametikohtade loetelude ja toetustega, mida komisjon annab artiklis 185 osutatud asutustele ja Euroopa koolidele;

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 17 alapunkt a

d) tegevusaruanded, mis sisaldavad järgmist:

- teavet kõikide mitmesugustele meetmetele varem seatud konkreetsete, mõõdetavate, saavutatavate, asjakohaste ja ajaliselt piiritletud eesmärkide saavutamise ja näitajate abil mõõdetavate uute eesmärkide kohta;

- assigneeringute tasandil kavandatavate muudatuste täielikku põhjendust ning kuludel ja tuludel põhinevat lähenemist;

- selget põhjendust sekkumiseks ELi tasandil muu hulgas vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele;

- teavet eelarve täitmise määrade kohta eelmise aasta meetmete osas ning jooksva aasta täitmise määrade kohta.

Hindamistulemustega tutvutakse ja neid kasutatakse väljapakutud eelarvemuudatuse tõenäoliste kasutegurite tõendamiseks;

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 17 alapunkt b

e) kokkuvõtte nende järgnevatel eelarveaastatel tehtavate maksete ajakavadest, mis tuleb teha varasematel eelarveaastatel võetud eelarveliste kulukohustuste täitmiseks.

ê 1605/2002 (kohandatud)

Artikkel 34

√ Eelarveprojekti kirjalik muutmisettepanek ∏

1. Komisjon võib omal algatusel või kui mõni teine institutsioon seda oma √ eelarvejao ∏ eelarveosa puhul taotleb, esitada nõukogule esialgse eelarveprojekti √ kirjaliku muutmisettepaneku, ∏ muutmiskirja, mis põhineb uuel teabel, mis ei olnud esialgse √ eelarveprojekti ∏ eelnõu koostamisel teada.

2. Komisjon esitab sellise √ kirjaliku muutmisettepaneku ∏ muutmiskirja nõukogule vähemalt 30 päeva enne eelarveprojekti esimest lugemist Euroopa Parlamendis, välja arvatud juhul, kui institutsioonid on teisiti kokku leppinud, või kui valitsevad erandlikeud asjaolude √ korral ∏. Nõukogu peab esitama √ kirjaliku muutmisettepaneku ∏ muutmiskirja Euroopa Parlamendile vähemalt 15 päeva enne kõnealust esimest lugemist.

Artikkel 35

√ Eelarveprojekti koostamine ∏

1. Nõukogu koostab eelarveprojekti Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõikes 3 ja Euratomi asutamislepingu artikli 177 lõikes 3 sätestatud korras.

2. Nõukogu esitab eelarveprojekti Euroopa Parlamendile hiljemalt eelarve täitmise aastale eelneva aasta 5. oktoobril. Nõukogu lisab sellele eelarveprojektile seletuskirja, milles põhjendab võimalikku esialgsest eelarveprojektist kõrvalekaldumist.

Artikkel 36

√ Eelarve vastuvõtmine ∏

1. Euroopa Parlamendi president kuulutab eelarve lõplikult vastuvõetuks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõikes 9 ja Euratomi asutamislepingu artikli 177 lõikes 7 sätestatud korras.

2. Kui eelarve on kuulutatud lõplikult vastuvõetuks, on iga liikmesriik järgneva eelarveaasta 1. jaanuarist või eelarve lõpliku vastuvõtmise päevast, kui see on pärast 1. jaanuari, kohustatud tegema ühendustele maksed, mis tuleb teha nõukogu määruse kohaselt, millega rakendatakse Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitlevat otsust.

Artikkel 37

√ Paranduseelarve projektid ∏

1. Kui ilmnevad vältimatud, erandlikud või ettenägematud asjaolud, võib komisjon esitada esialgseid paranduseelarve projekte.

Paranduseelarve koostamise taotlused, mille teevad eelnevas lõikes osutatud asjaoludel teised institutsioonid peale komisjoni, saadetakse komisjonile.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 18 (kohandatud)

Enne esialgse paranduseelarve projekti esitamist vaatavad komisjon ja teised institutsioonid peale komisjoni läbi asjakohaste assigneeringute ümberjaotamise ulatuse, võttes arvesse assigneeringute √ võimalikku ∏ mis tahes alakasutamist.

ê 1605/2002 (kohandatud)

2. Komisjon esitab kõik esialgsed paranduseelarve projektid nõukogule igal aastal hiljemalt 1. septembril, välja arvatud erandlikel asjaoludel. Ta võib lisada arvamuse paranduseelarve koostamise taotlustele, mille on esitanud teised institutsioonid.

3. Eelarvepädevad institutsioonid võtavad √ paranduseelarve projektide ∏ nende arutamisel asjakohaselt arvesse nende kiireloomulisust.

Artikkel 38

1. Kui komisjon saab esialgse paranduseelarve projekti, koostab ta artiklite 35 ja 37 kohaselt paranduseelarve projekti.

2. Paranduseelarvete suhtes kohaldatakse artikleid 35 ja 36, välja arvatud ajakava suhtes. Neid tuleb põhjendada lähtuvalt eelarvest, milles esitatud eelarvestusi nendega muudetakse.

Artikkel 39

√ Eelarvestuste ja eelarveprojekti varane edastamine ∏

Komisjon ja eelarvepädevad institutsioonid võivad kokku leppida, et eelarvestuste edastamise ning esialgse eelarveprojekti või eelarveprojekti vastuvõtmise ja edastamise tähtpäevad muudetakse varasemaks. Selle kokkuleppega ei või siiski lühendada ega pikendada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 314 ja Euratomi asutamislepingu artikliga 177 nende tekstide läbivaatamiseks ettenähtud aega.

2. PEATÜKK

EELARVE STRUKTUUR JA ESITAMINE

Artikkel 40

√ Eelarve struktuur ∏

Eelarve koosneb järgmistest osadest:

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 19 (kohandatud)

a) kavandatavate tulude ja kulude koondarvestus;

ê 1605/2002 (kohandatud)

b) eraldi iga institutsiooni √ eelarvejagu, ∏ eelarveosa, milles on esitatud tulude ja kulude eelarvestus.

Artikkel 41

√ Eelarve liigendus ∏

1. Eelarvepädevad institutsioonid liigitavad komisjoni tulud ja teiste institutsioonide tulud ja kulud nende liigi või otstarbe järgi √ jaotisteks, ∏ jagudeks, peatükkideks, artikliteks ja punktideks.

2. Komisjoni käsitleva √ jao ∏ osa kulude eelarvestus põhineb eelarvepädevate institutsioonide vastuvõetud liigendusel ja selles on kulud liigitatud otstarbe järgi.

√ Jaotis ∏ Jagu vastab teatavale √ poliitikavaldkonnale ∏ tegevusvaldkonnale ja peatükk üldjuhul teatavale √ tegevusalale ∏ tegevusele.

Iga √ jaotis ∏ jagu võib sisaldada tegevusassigneeringuid ja haldusassigneeringuid.

Teatavas √ jaotises ∏ jaos sisalduvad haldusassigneeringud koondatakse ühte peatükki.

Artikkel 42

√ Negatiivsete tulude kajastamise keeld ∏

Eelarve ei või sisaldada negatiivseid tulusid.

Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitleva nõukogu otsuse alusel makstud omavahendid on netosummalised ja need kajastatakse sellistena eelarves kavandatud tulude koondarvestuses.

Artikkel 43

√ Kindlaksmääramata otstarbega assigneeringud ∏

1. Igas √ eelarvejaos ∏ eelarveosas võib olla „“ √ kindlaksmääramata ∏ määratlemata otstarbega assigneeringute” √ jaotis. ∏ jagu. Assigneeringud √ kantakse ∏ kirjendatakse sellesse √ jaotisse ∏ jakku, kui:

a) eelarve koostamisel puudub asjakohomase meetme kohta √ alusakt ∏ põhiõigusakt;

b) on tõesti alust kahelda assigneeringute piisavuses või võimaluses kasutada usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt assigneeringuid, mis on √ kantud ∏ kirjendatud asjakohomastele eelarveridadele.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 20 (kohandatud)

Selle jaotise assigneeringuid võib kasutada alles pärast artikli 23 lõike 1 punkti d kohast ümberpaigutust, kui √ alusakti ∏ põhiõigusakti vastuvõtmine toimub Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 294 sätestatud korras, ning muudel juhtudel pärast artikli 24 kohast ümberpaigutust.

ê 1605/2002 (kohandatud)

è1 1995/2006 artikli 1 punkt 21

2. √ Suurte ∏ Tõsiste eelarve täitmise raskuste korral võib komisjon teha eelarveaasta käigus ettepanekuid assigneeringute ümberpaigutamiseks √ jaotisse ∏ jakku „“ √ kindlaksmääramata ∏ määratlemata otstarbega assigneeringud”. Eelarvepädevad institutsioonid otsustavad need ümberpaigutused artikli 24 kohaselt.

Artikkel 44

√ Negatiivreserv ∏

Komisjoni √ eelarvejagu ∏ eelarveosa võib sisaldada „“negatiivreservi”, mille ülemmääraks on 200 miljonit eurot. See eraldi √ jaotisse kantav ∏ peatükki kirjendatav reserv võib sisaldada nii kulukohustuste assigneeringuid kui ka maksete assigneeringuid.

See reserv tuleb kasutusele võtta enne eelarveaasta lõppu è1 artiklites 23 ja 25 ç sätestatud korras tehtavate ümberpaigutuste teel.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 22 (kohandatud)

Artikkel 45

√ Hädaabireserv ∏

1. Komisjoni eelarvejagu sisaldab kolmandatele riikidele antava hädaabi reservi.

2. Lõikes 1 osutatud reserv tuleb kasutusele võtta enne eelarveaasta lõppu artiklites 24 ja 26 sätestatud korras tehtavate ümberpaigutuste teel.

ê 1605/2002 (kohandatud)

è1 1995/2006 artikli 1 punkti 23 alapunkt a

Artikkel 46

√ Eelarve esitamine ∏

1. Eelarves esitatakse:

(1)è1 kavandatavate tulude ja kulude koondarvestuses: ç

a) Euroopa Liidu √ tulude eelarvestus ∏ kavandatud tulud √ asjaomasel ∏ kõnealusel eelarveaastal;

b) eelmise eelarveaasta √ tulude eelarvestus ∏ kavandatud tulud ja eelarveaasta n - 2 tulud;

c) asjakohomase eelarveaasta kulukohustuste ja maksete assigneeringud;

d) eelmise eelarveaasta kulukohustuste ja maksete assigneeringud;

e) eelarveaastal n - 2 võetud kulukohustused ja makstud kulud;

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 23 alapunkt a

gf) asjakohased selgitused iga alajaotise kohta vastavalt artikli 41 lõikes 1 sätestatule;

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 23 alapunkt b

2) iga institutsiooni eelarvejaos tulud ja kulud punktis 1 näidatud struktuuri kohaselt;

ê 1605/2002 (kohandatud)

3) √ töötajate ∏ personali kohta:

a) iga √ eelarvejao ∏ eelarveosa puhul ametikohtade loetelu, milles on palgaastmete kaupa iga kategooria ja talituse kohta esitatud ametikohtade arv ning alaliste ja ajutiste ametikohtade arv, mis on lubatud eelarveassigneeringute piires;

b) ametikohtade loetelu töötajate kohta, kellele makstakse palka otseseks tegevuseks ettenähtud teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringutest, ja ametikohtade loetelu töötajate kohta, kellele makstakse palka kaudseks tegevuseks ettenähtud teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringutest; ametikohtade loetelus eristatakse kategooriaid ja palgaastmeid ning alalisi ja ajutisi ametikohti, mis on lubatud eelarveassigneeringute piires;

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 23 alapunkt c (kohandatud)

c) teadus- ja √ tehniliste ∏ tehnotöötajate liigitus, mis võib põhineda nende palgaastmestikul igas eelarves sätestatud tingimuste kohaselt. Ametikohtade loetelus tuleb täpsustada nende kõrgkvalifitseeritud teadus- ja √ tehniliste ∏ tehnotöötajate arv, kellele võimaldatakse erisoodustusi personalieeskirjade erisätete alusel;

ê 1605/2002 (kohandatud)

d) ametikohtade loetelu, milles esitatakse iga artiklis 185 osutatud, eelarvest toetust saava asutuse kohta ametikohtade arv palgaastmete ja kategooriate lõikes. Ametikohtade loeteludes esitatakse eelarveaastaks lubatud ametikohtade arvu kõrval ka eelnevaks aastaks lubatud ametikohtade arv;

4) laenutehingute kohta:

a) kavandatavate tulude koondarvestuses asjakohomastele meetmetele vastavad eelarveread, milles peaksid kajastuma kõik tagasimaksed, mis on saadud esialgu kohustused täitmata jätnud ja täitmistagatise sissenõudmise põhjustanud abisaajatelt. Nimetatud eelarveread varustatakse märkega „“pro memoria” (p.m) ja asjakohaste selgitustega;

b) komisjoni √ eelarvejaos ∏ eelarveosas:

i) eelarveread, mis sisaldavad Euroopa Liidu täitmistagatisi asjakohaste meetmete jaoks. Nimetatud eelarveread kannavad märget „“pro memoria” (p.m) seni, kuni ei ole tekkinud tegelikku kulu, mis tuleks katta lõplikest eelarvevahenditest;

ii) selgitused, milles viidatakse √ alusaktile ∏ põhiõigusaktile, kavandatud tehingute mahule ja kestusele ning nendele tehingutele √ Euroopa Liidu ∏ ühendustepooltsele √ antud ∏ finantstagatisele;

c) komisjoni √ eelarvejaole ∏ eelarveosale lisatud dokumendis teadmiseks:

i) pooleliolevad kapitalitehingud ja võlahaldusega seotud toimingud;

ii) kapitalitehingud ja võlahaldus asjakohomasel eelarveaastal;

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 23 alapunkt d (kohandatud)

5) eelarveread, kuhu on √ kantud ∏ kirjendatud tulud ja kulud, mis on vajalikud välistegevuse tagatisfondi kasutamiseks.

ê 1605/2002 (kohandatud)

è1 1995/2006 artikli 1 punkt 24

2. Lisaks lõikes 1 osutatud dokumentidele võivad eelarvepädevad institutsioonid lisada eelarvele muid asjakohaseid dokumente.

Artikkel 47

√ Ametikohtade loetelu käsitlevad eeskirjad ∏

1. Artikli 46 lõike 1 punktis 3 kirjeldatud ametikohtade loetelu kehtestab iga institutsiooni ja asutuse absoluutse ülempiiri,; mida ametisse nimetamisel ei tohi ületada.

Kui è1 palgaastmed AD 16, AD 15 ja AD 14 ç välja arvata, võib iga institutsioon või asutus siiski muuta ametikohtade loetelu kuni 10 % ulatuses lubatud ametikohtade arvust, tingimusel et:

a) see ei mõjuta tervele eelarveaastale vastavate personaliassigneeringute mahtu ja

b) ametikohtade loeteluga lubatud ametikohtade koguarvu ei ületata.

Kolm nädalat enne teises lõigus osutatud muudatuste tegemist teatavad institutsioonid eelarvepädevatele institutsioonidele oma kavatsustest. Kui ükskõik kumb eelarvepädev institutsioon esitab kõnealuse aja jooksul mõjuvaid põhjusi, ei tee institutsioonid muudatusi ja kohaldatakse tavalist korda.

2. Erandina lõike 1 esimesest lõigust võib osaajalised ametikohad, mis ametisse nimetav asutus on heaks kiitnud personalieeskirjade kohaselt, asendada muude ametikohtadega.

IV JAOTIS

EELARVE TÄITMINE

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

ê 1605/2002 (kohandatud)

Artikkel 48

√ Eelarve täitmine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt ∏

1. Komisjon täidab eelarvet nii tulude kui ka kulude osas käesoleva määruse kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires.

2. Liikmesriigid teevad komisjoniga koostööd, et tagada assigneeringute kasutamine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 25 (kohandatud)

Artikkel 49

√ Alusakt ja erandid ∏

1. Euroopa Liidu meetmeks eelarvesse kirjendatud √ kantud ∏ assigneeringuid võib kasutada alles pärast põhiõigusakti √ alusakti ∏ vastuvõtmist.

Põhiõigusakt √ Alusakt ∏ on õigusakt, mis loob õigusliku aluse meetmele ja sellele vastavate eelarvesse kirjendatud √ kantud kulude kandmisele ∏ kulutuse tegemisele.

2. Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaldamisel on √ alusakt ∏ põhiõigusakt õigusakt, mille on vastu võtnud seadusandja ja mis võib olla määruse, direktiivi, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 288 kohase otsuse või sui generis otsuse vormis.

3. Euroopa Liidu lepingu V jaotise (mis käsitleb ühist välis- ja julgeolekupoliitikat (ÜVJP)) kohaldamisel võib põhiõigusakt √ alusakt ∏ olla ühes vormidest, mis on täpsustatud Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõigetes 2 ja 3, artiklis 14, artikli 18 lõikes 5, artikli 23 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 24.

4. Euroopa Liidu lepingu VI jaotise (mis käsitleb politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades) kohaldamisel võib põhiõigusakt √ alusakt ∏ olla ühes vormidest, millele on viidatud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 lõikes 2.

5. Soovitused, arvamused, resolutsioonid, järeldused, deklaratsioonid ega muud õigusliku toimeta aktid ei ole põhiõigusaktid √ alusaktid ∏ käesoleva artikli tähenduses.

6. Erandina lõigetest 1–4 võib järgmisi assigneeringuid siiski kasutada √ alusaktita ∏ põhiõigusaktita, tingimusel et meetmed, mille rahastamiseks need on mõeldud, kuuluvad Euroopa Liidu pädevusse:

a) assigneeringud katselist laadi pilootprojektideks, mille eesmärk on kindlaks teha meetme teostatavus ja kasulikkus. Asjaomkohased kulukohustuste assigneeringud võib kirjendada √ kanda ∏ eelarvesse üksnes √ kõige rohkem ∏ kaheks järjestikuseks eelarveaastaks;

b) assigneeringud ettevalmistavateks tegevusteks √ meetmeteks ∏ , mis kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu, Euratomi asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu VI jaotise kohaldamisalasse √ reguleerimisalasse ∏ ja mis on välja töötatud ettepanekute koostamiseks edaspidiste meetmete vastuvõtmise eesmärgil. Ettevalmistavate meetmete puhul tuleb järgida ühtset lähenemisviisi ja need võivad olla mitmesuguses vormis. Asjaomkohased kulukohustuste assigneeringud võib kirjendada √ kanda ∏ eelarvesse kõige rohkem kolmeks järjestikuseks eelarveaastaks. Seadusandlik menetlus tuleb lõpule viia enne kolmanda eelarveaasta lõppu. Seadusandliku menetluse käigus tuleb assigneeringute sidumisel arvesse võtta ettevalmistava meetme tunnusjooni seoses kavandatavate tegevuste, taotletavate eesmärkide ja abisaajatega. Seetõttu ei saa kasutatavate vahendite maht vastata lõpliku meetme rahastamiseks kavandatud vahendite mahule.

Koos eelarveprojektiga esitab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele punktides a ja b osutatud meetmeid käsitleva aruande, milles on √ antakse ∏ ka hinnang kavandatud tulemuste ja √ kavandatud ∏ järelmeetmete kohta;

c) assigneeringud ettevalmistavateks meetmeteks Euroopa Liidu lepingu V jaotise (mis käsitleb ÜVJPd) valdkonnas. Kõnealused meetmed on üksnes lühiajalised ja √ nende eesmärk on ∏ töötatakse välja selleks, et määrata kindlaks tingimused, mille alusel Euroopa Liidu meetmeid kasutatakse ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide täitmiseks ja √ võetakse ∏ vajalikeud õigusaktideid vastuvõtmiseks.

ELi kriisiohjeoperatsioonide puhul töötatakse ettevalmistavad meetmed muu hulgas välja selleks, et hinnata operatiivvajadusi, võimaldada vahendite rakendamise kiiret alustamist või luua kohapeal tingimused operatsiooni alustamiseks.

Nõukogu lepib koostöös komisjoniga kokku Eettevalmistavates meetmetes osas √ lepib kokku nõukogu koostöös komisjoniga ∏ . Sel eesmärgil teavitab eesistujariik, keda abistab nõukogu peasekretär ja ÜVJP kõrge esindaja, komisjoni võimalikult varakult nõukogu kavatsusest käivitada ettevalmistav meede ja eelkõige sel eesmärgil vajalikest hinnangulistest vahenditest. Kooskõlas käesoleva määrusega sätetega võtab komisjon kõik vajalikud meetmed, et tagada vahendite kiire väljamaksmine;

d) assigneeringud ühekordseteks või määramata kestusega meetmeteks, mida komisjon teostab √ võtab ∏ ülesannete tõttu, mis tulenevad tema õigustest institutsioonide tasandil Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euratomi asutamislepingu kohaselt, välja arvatud tema seadusandliku algatuse õigusest, millele on osutatud punktis b, ja erivolitustest, mis on talle nende asutamislepingutega √ aluslepingutega ∏ otse antud ja mis on loetletud rakenduseeskirjades;

e) assigneeringud iga institutsiooni √ halduslikult iseseisvaks ∏ toimimiseks haldusliku iseseisvuse raames.

ê 1605/2002 (kohandatud)

Artikkel 50

√ Eelarve täitmine teiste institutsioonide poolt ∏

Komisjon annab teistele institutsioonidele vajalikud volitused nende eelarveosade √ eelarvejagude ∏ täitmiseks.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 26 (kohandatud)

Iga institutsioon kasutab neid volitusi vastavalt käesolevale määrusele ja heakskiidetud assigneeringute piires.

ê 1605/2002 (kohandatud)

Artikkel 51

√ Eelarve täitmise volituste delegeerimine ∏

Komisjon ja kõik teised institutsioonid võivad oma üksuste piires delegeerida eelarve täitmisega seotud volitusi käesolevas määruses ja oma põhikirjas √ sise-eeskirjades ∏ ettenähtud tingimuste kohaselt ja volikirjas sätestatud ulatuses. Volitatud esindajad √ isikud ∏ võivad tegutseda ainult √ neile selgesõnaliselt antud ∏ oma otseste volituste piires.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 27 (kohandatud)

Artikkel 52

√ Huvide konflikt ∏

1. Kõigil finantsjuhtimises osalejatel ja mis tahes teistel isikutel, kes on seotud eelarve täitmise, haldamise, auditeerimise või sisekontrolliga, on keelatud võtta mis tahes meetmeid, mille tagajärjel võivad nende oma huvid sattuda vastuollu Euroopa Liidu huvidega. Sellise vastuolu tekkimisel peab asjaomane isik hoiduma sellistest meetmetest ja suunama asja pädevale asutusele.

2. Huvide vastuolu √ konflikt ∏ esineb siis, kui lõikes 1 märgitud √ osutatud ∏ finantsjuhtimises osaleja või muu isiku ülesannete erapooletut ja objektiivset täitmist ohustavad perekonna-, tunnete √ emotsionaalsete ∏ , poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud põhjused või muud põhjused, mis tulenevad ühistest huvidest abisaajaga.

⎢ 1605/2002

2. PEATÜKK

EELARVE TÄITMISE VIISID

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 28 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 53

√ Üldeelarve täitmise viisid ∏

1. Komisjon täidab eelarvet vastavalt artiklites 53a–53d sätestatud sätetele ühel järgmistelst viisidelst:

a1) tsentraliseeritult ð oma talituste või artiklis 55 osutatud rakendusametite kaudu ï ;

b2) koostöös liikmesriikidega või detsentraliseeritult; ð kaudselt, kas koostöös liikmesriikidega või delegeerides eelarve täitmise ülesanded: ï

ò uus

a) kolmandatele riikidele või nende poolt määratud asutustele ;

b) rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele;

c) finantseerimisasutustele, kellele on delegeeritud VIb jaotise kohaste rahastamisvahendite rakendamine;

d) Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile või mis tahes muule nimetatud panga tütarettevõtjale;

e) artiklites 185 ja 185a osutatud asutustele;

f) avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kes esitavad piisavad finantstagatised, või avalik-õiguslikele asutustele;

g) liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

h) isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste meetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis käesoleva määruse artikli 49 tähenduses.

2. Liikmesriikidel ning lõike 1 punktis 2 loetletud üksustel ja isikutel ei ole volitatud eelarvevahendite käsutaja staatust.

3. Komisjon ei või delegeerida kolmandatele isikutele oma aluslepingutest tulenevaid täidesaatvaid volitusi, kui sellise delegeerimisega kaasneb ulatuslik kaalutlusõigus, mis tähendaks poliitiliste valikute tegemist.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 28

c) ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 29 (kohandatud)

Artikkel 53a

√ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega ∏

Kui komisjon täidab eelarvet tsentraliseeritult, täidavad täitmisülesandeid vahetult tema talitused või täidetakse neid delegeerimise teel artiklite 54–57 kohaselt.

ò uus

1. Euroopa Liidu vahendite haldamisel järgivad liikmesriigid usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning tagavad Euroopa Liidu tegevuse läbipaistvuse. Sel eesmärgil täidavad liikmesriigid kontrolli- ja auditeerimiskohustust ning võtavad endale sellest tuleneva käesolevas määruses sätestatud vastutuse. Valdkondlikes eeskirjades võidakse kehtestada täiendavad sätte d.

ò uus

2. Euroopa Liidu eelarve täitmisega seotud ülesannete täitmisel liikmesriigid väldivad, tuvastavad ja kõrvaldavad eeskirjade eiramisi ja pettusi. Sel eesmärgil korraldavad nad eel- ja järelkontrolle, sealhulgas vajaduse korral kohapealseid kontrolle, et tagada eelarvest rahastatavate meetmete tulemuslik elluviimine ja õige rakendamine, nõuavad tagasi alusetult makstud summad ja algatavad vajaduse korral kohtumenetlusi.

Liikmesriigid rakendavad vahendite saajate suhtes tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid rahalisi karistusi kooskõlas valdkondlikes eeskirjades ja siseriiklikes õigusaktides sätestatuga.

3. Kooskõlas valdkondlike eeskirjadega akrediteerivad liikmesriigid ühe või mitu avalik-õiguslikku asutust, kes on ainuisikuliselt vastutavad nende vahendite nõuetekohase haldamise ja kontrolli eest, mille jaoks neile akrediteering on antud. See ei piira kõnealuste asutuste võimalust täita ka Euroopa Liidu vahendite haldamisega mitteseotud ülesandeid ega nende võimalust delegeerida oma teatavaid ülesandeid teistele asutustele.

Akrediteeringu annab liikmesriigi ametiasutus kooskõlas valdkondlike eeskirjadega ja tagab selle, et asjaomane akrediteeritav asutus on suuteline vahendeid nõuetekohaselt haldama. Valdkondlikes eeskirjades võib kindlaks määrata ka komisjoni rolli akrediteerimismenetluses.

Akrediteeriv ametiasutus vastutab akrediteeritud asutuse üle järelevalve tegemise eest ja kõigi meetmete võtmise eest, mis on vajalikud mis tahes puuduste kõrvaldamiseks selle tegevuses, sealhulgas akrediteeringu peatamise või tagasivõtmise eest.

4. Käesoleva artikli lõike 3 kohaselt akrediteeritud asutused:

a) kehtestavad tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ja tagavad selle toimimise;

b) kasutavad majandusaasta aruannete koostamise süsteemi, mis annab õigeaegselt täpset, täielikku ja usaldusväärset teavet;

c) lasevad akrediteeritud asutusest sõltumatult tegutseval audititalitusel teha enda suhtes sõltumatu välisauditi, mis korraldatakse kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditega;

d) tagavad kooskõlas artikli 30 lõikega 3 Euroopa Liidu vahendite saajate iga-aastase tagantjärele avalikustamise;

f) tagavad isikuandmete kaitse kooskõlas direktiivis 95/46/EÜ sätestatud põhimõtetega.

5. Käesoleva artikli lõike 3 kohaselt akrediteeritud asutused esitavad komisjonile järgneva eelarveaasta 1. veebruariks:

a) oma raamatupidamisarvestuse, mis on koostatud neile delegeeritud ülesannete täitmise käigus kantud kulude kohta;

b) kokkuvõtte kõigi tehtud auditite ja kontrollide kättesaadavatest tulemustest, sealhulgas süsteemsete või korduvate nõrkuste analüüsi ning võetud või kavandatud parandusmeetmed;

c) haldusliku kinnitava avalduse majandusaasta aruande täielikkuse, täpsuse ja õigsuse, sisekontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise, raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise kohta;

d) sõltumatu auditeerimisasutuse arvamuse käesoleva lõike punktis c osutatud haldusliku kinnitava avalduse kohta, mis hõlmab kõiki selle osi.

Kui liikmesriik on ühe poliitikavaldkonna kohta akrediteerinud rohkem kui ühe asutuse, esitab ta järgneva eelarveaasta 15. veebruariks komisjonile koondaruande, milles ta annab riigi tasandil ülevaate kõigist asjaomase poliitikavaldkonna raames esitatavatest halduslikest kinnitavatest avaldustest ja nende suhtes antud sõltumatutest auditiarvamustest.

6. Komisjon:

a) kohaldab menetlusi, mille eesmärk on akrediteeritud asutuste majandusaasta aruannete õigeaegne finantskontroll ja heakskiitmine , tagab, et majandusaasta aruanded on täielikud, täpsed ja õiged, ning võimaldab eeskirjade eiramise juhtumite õigeaegset kõrvaldamist ;

b) arvab Euroopa Liidu rahastatavatest kuludest välja maksed, mis on tehtud Euroopa Liidu õigust rikkudes.

Tingimused, mille korral komisjon võib maksed liikmesriikidele peatada või volitatud eelarvevahendite käsutaja need katkestada, on reguleeritud valdkondlike eeskirjadega.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 29 (kohandatud)

Artikkel 53b

√ Kaudne eelarve täitmine koostöös teiste üksuste ja isikutega kui liikmesriigid ∏

1. Kui komisjon täidab eelarvet koostöös liikmesriikidega, delegeeritakse täitmisülesanded liikmesriikidele. Seda meetodit kohaldatakse eelkõige teise osa I ja II jaotises osutatud tegevuse suhtes.

2. Ilma et see piiraks valdkondlikes määrustes esitatud täiendavate sätete kohaldamist ja vahendite nõuetekohase kasutamise tagamiseks eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega, võtavad liikmesriigid kõik õiguslikud, regulatiivsed, haldus- või muud meetmed, mis on vajalikud ühenduse finantshuvide kaitseks. Selleks teevad nad eelkõige järgmist:

a) veenduvad, et ühenduse eelarvest rahastatavad meetmed ka tegelikult ellu viiakse ja tagavad, et neid rakendatakse õigesti;

b) väldivad rikkumisi ja pettusi ning tegelevad nendega;

c) nõuavad tagasi valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid ja rikkumiste või vigade tagajärjel kaduma läinud vahendid;

d) tagavad asjakohaste valdkondlike määruste abil ja kooskõlas artikli 30 lõikega 3 eelarvest saadud vahenditest abi saajate asjakohase iga-aastase tagantjärele avaldamise.

Sel eesmärgil viivad liikmesriigid läbi kontrollimisi ja seavad sisse tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi vastavalt artikli 28a sätetele. Vajaduse korral algatavad nad asjakohaseid kohtumenetlusi.

3. Liikmesriigid koostavad iga-aastaselt kokkuvõte olemasolevatest audititest ja kinnitustest vastava riigi tasandil.

4. Selle tagamiseks, et vahendeid kasutatakse kohaldatavate eeskirjade kohaselt, kohaldab komisjon raamatupidamise kontrollimise ja heakskiitmise menetlusi või teeb finantskorrektsioone, mis võimaldavad tal võtta lõpliku vastutuse eelarve täitmise eest.

ò uus

1. Üksused ja isikud , kellele on artikli 53 lõike 1 punkti 2 alapunktide a − h kohaselt delegeeritud eelarve täitmise ülesanded, järgivad Euroopa Liidu vahendite haldamisel usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtet ning tagavad Euroopa Liidu tegevuse nähtavuse. Euroopa Liidu vahendite haldamisel tagavad nad Euroopa Liidu finantshuvide kaitse taseme, mis on samaväärne käesoleva määruse kohaselt nõutavaga, võttes nõuetekohaselt arvesse järgnevat:

1. delegeeritud ülesannete laad ja asjaomased summad ;

2. seonduvad finantsriskid ;

3. kindlusaste, mis tuleneb nende süsteemidest, eeskirjadest ja menetlustest, koos meetmetega, mille komisjon on võtnud delegeeritud ülesannete täitmise järelevalveks ja toetuseks .

2. Sel eesmärgil lõikes 1 nimetatud üksused ja isikud:

a) kehtestavad tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi ja tagavad selle toimimise;

b) kasutavad majandusaasta aruannete koostamise süsteemi, mis annab õigeaegselt täpset, täielikku ja usaldusväärset teavet ;

c) lasevad asjaomasest üksusest või isikust sõltumatult tegutseval audititalitusel teha enda suhtes sõltumatu välisauditi, mis on kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditega;

d) kohaldavad Euroopa Liidu vahenditest toetuste, hangete ja rahastamisvahendite kaudu rahastamise korral asjakohaseid eeskirju ja menetlusi;

e) tagavad kooskõlas artikli 30 lõikega 3 Euroopa Liidu vahendite saajate iga-aastase tagantjärele avalikustamise;

f) tagavad mõistliku isikuandmete kaitse.

Artikli 53 lõike 1 punkti 2 alapunktis h osutatud isikud võivad täita kõnealused kohustused järk-järgult. Nad võtavad vastu oma finantseeskirjad komisjoni eelneval nõusolekul.

3. Euroopa Liidu eelarve täitmisega seotud ülesannete täitmisel lõikes 1 nimetatud üksused ja isikud väldivad, tuvastavad ja kõrvaldavad eeskirjade eiramisi ja pettusi. Sel eesmärgil teostavad nad eel- ja järelkontrolle, sealhulgas vajaduse korral kohapealseid kontrolle, et tagada eelarvest rahastatavate meetmete tulemuslik elluviimine ja õige rakendamine, nõuavad tagasi alusetult makstud summad ja algatavad vajaduse korral kohtumenetlusi.

4. Komisjon võib peatada maksed lõikes 1 nimetatud üksustele ja isikutele, eelkõige juhul, kui tuvastatakse süsteemseid vigu, mis seavad kahtluse alla asjaomase üksuse või isiku sisekontrollisüsteemide usaldusväärsuse või raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse.

Volitatud eelarvevahendite käsutaja võib maksed sellistele üksustele ja isikutele täiendava kontrolli eesmärgil kas täielikult või osaliselt katkestada, kui ta saab teavet, mis osutab märkimisväärsetele puudujääkidele sisekontrollisüsteemide toimimises või sellele, et asjaomase üksuse või isiku tõendatud kulud on seotud tõsise eeskirjade eiramisega ja neid kulusid ei ole korrigeeritud, tingimusel et katkestamine on vajalik, et vältida Euroopa Liidu finantshuvide olulist kahjustamist.

5. Lõikes 1 nimetatud üksused ja isikud esitavad komisjonile järgneva:

a) neile delegeeritud ülesannete täitmist käsitleva aruande;

b) oma raamatupidamisarvestuse, mis on koostatud neile delegeeritud ülesannete täitmise käigus kantud kulude kohta ;

c) kokkuvõtte kõigi tehtud auditite ja kontrollide kättesaadavatest tulemustest, sealhulgas süsteemsete või korduvate nõrkuste analüüsi ning võetud või kavandatud parandusmeetmed ;

d) haldusliku kinnitava avalduse majandusaasta aruande täielikkuse, täpsuse ja õigsuse, sisekontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise, raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimise kohta;

e) sõltumatu auditeerimisasutuse arvamuse käesoleva lõike punktis d osutatud haldusliku kinnitava avalduse kohta, mis hõlmab kõiki selle osi .

Kõnealused dokumendid, välja arvatud punktis e nimetatud auditiarvamus, esitatakse komisjonile järgneva eelarveaasta 1. veebruariks. Kõnealune aruanne esitatakse hiljemalt 15. märtsil.

Kõnealused kohustused ei piira rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega sõlmitud lepingute sätete kohaldamist. Kõnealuste sätetega nähakse vähemalt ette selliste üksuste kohustus esitada komisjonile igal aastal kinnitav avaldus selle kohta, et asjaomasel eelarveaastal on Euroopa Liidult saadud vahendeid kasutatud ja nende üle raamatupidamisarvestust peetud kooskõlas käesoleva artikli lõikes 2 osutatud nõuetega ning asjaomase rahvusvahelise organisatsiooni või kolmanda riigiga sõlmitud lepingus sätestatud kohustustega.

6. Komisjon:

a) tagab delegeeritud ülesannete täitmise üle järelevalve tegemise ja hindamise;

b) kohaldab menetlusi, mille eesmärk on tagada volitatud üksuste ja isikute majandusaasta aruannete õigeaegne finantskontroll ja heakskiitmine, tagab selle, et majandusaasta aruanded on täielikud, täpsed ja õiged, ning võimaldab eeskirjade eiramise juhtumite õigeaegset kõrvaldamist ;

c) arvab Euroopa Liidu rahastatavatest kuludest välja maksed, mis on tehtud kohaldatavaid eeskirju rikkudes.

7. Käesoleva artikli lõikeid 5 ja 6 ei kohaldata üksuste ja isikute puhul, kelle suhtes eelarvepädevad institutsioonid kohaldavad eraldi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 29 (kohandatud)

Artikkel 53c

√ Eelkontrollid ja lepingud kaudse eelarve täitmise raames ∏

1. Kui komisjon täidab eelarvet detsentraliseeritult, delegeeritakse täitmisülesanded kolmandatele riikidele vastavalt artiklile 56 ja teise osa IV jaotisele, ilma et see piiraks kõrvalülesannete delegeerimist artikli 54 lõikes 2 osutatud asutustele.

2. Selle tagamiseks, et vahendeid kasutatakse kohaldatavate eeskirjade kohaselt, kohaldab komisjon raamatupidamise kontrollimise ja heakskiitmise menetlusi või teeb finantskorrektsioone, mis võimaldavad tal võtta lõpliku vastutuse eelarve täitmise eest.

3. Kolmandad riigid, kellele täitmisülesanded delegeeritakse, tagavad kooskõlas artikli 30 lõikega 3 eelarvest saadud vahenditest abi saajate asjakohase iga-aastase tagantjärele avaldamise.

ò uus

1. Enne eelarve täitmise ülesannete delegeerimist artikli 53 kõike 1 punkti 2 alapunktides a − h loetletud üksustele ja isikutele peab komisjon saama tõendid selle kohta, et täidetud on artikli 53b lõike 2 punktides a−d nimetatud nõuded.

Asjaomane üksus või isik teatab komisjonile viivitamata kõigist olulistest muutustest oma süsteemides, eeskirjades ja menetlustes, mis seonduvad neile delegeeritud Euroopa Liidu vahendite haldamisega. Kui toimunud on selline muutus, vaatab komisjon asjaomase üksuse või isikuga sõlmitud lepingud läbi tagamaks, et artikli 53b lõike 2 punktides a − d sätestatud tingimused on endiselt täidetud.

2. Artikli 53 lõike 1 punkti 2 alapunktides b, c, f ja g loetletud kategooriatesse kuuluvate üksuste valimisel võtab komisjon nõuetekohaselt arvesse delegeeritavate ülesannete iseloomu, samuti asjaomaste üksuste kogemusi ning tegevus- ja finantssuutlikkust. Valikut põhjendatakse objektiivsetel alustel ja sellest ei tohi tuleneda huvide konflikti.

3. Kaudse eelarve täitmise raames sõlmitud lepingutes sätestatakse artikli 53b lõike 2 punktides a − d nimetatud nõuded. Neis määratakse selgelt kindlaks, millised on delegeeritavad ülesanded, ning nähakse ette asjaomase üksuse või isiku kohustus täita artikli 53b lõike 2 punktides e ja f sätestatud kohustusi ja hoiduda mis tahes tegevusest, millest võib tuleneda huvide konflikt.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 29

Artikkel 53d

1. Kui komisjon täidab eelarvet ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega, delegeeritakse teatavad täitmisülesanded rakenduseeskirjade kohaselt rahvusvahelistele organisatsioonidele järgmistel juhtudel:

a) alati, kuil komisjon ja rahvusvaheline organisatsioon on seotud pikaajalise raamlepinguga, millega on sätestatud nende koostöö halduslik ja finantskorraldus;

b) alati, kui komisjon ja rahvusvaheline organisatsioon töötavad välja ühisprojekti või -programmi;

c) kui tegemist meetmetega, mille korral mitme rahastaja vahendid ühendatakse ja neid ei kirjendata sihtotstarbelistesse kuluartiklitesse ega -kategooriatesse, st kui tegemist on mitme rahastajaga meetmetega.

Need organisatsioonid kohaldavad oma raamatupidamis-, auditi-, sisekontrolli- ja hankemenetlustes standardeid, mis annavad rahvusvaheliselt tunnustatud standarditest tulenevatega võrdväärsed tagatised.

2. Rahvusvahelise organisatsiooniga rahastamise kohta sõlmitud individuaalleping sisaldab üksikasjalikke sätteid rahvusvahelisele organisatsioonile antud ülesannete täitmise kohta.

3. Rahvusvahelised organisatsioonid, kellele täitmisülesanded delegeeritakse, tagavad kooskõlas artikli 30 lõikega 3 eelarvest saadud vahenditest abi saajate asjakohase iga-aastase tagantjärele avaldamise.

⎢ 1605/2002

Artikkel 54

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 30 alapunkt a

1. Komisjon ei või delegeerida kolmandatele isikutele asutamislepingutest tulenevaid täidesaatvat võimu, kui nende volitustega kaasneb suur kaalutlusõigus põhimõtteliste valikute tegemisel. Delegeeritavad täitmisülesanded peavad olema selgelt määratletud ja nende kasutamise järele tuleb valvata täies ulatuses.

Eelarve täitmisülesannete delegeerimine peab vastama usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele, mis nõuab tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli ning tagama vastavuse mittediskrimineerimise põhimõttele ja ühenduse tegevuse läbipaistvuse. Selline täitmisülesannete delegeerimine ei tohi põhjustada huvide vastuolu.

ê 1605/2002

è1 1995/2006 artikli 1 punkti 30 alapunkt b

2. è1 Täites eelarvet tsentraliseeritult ja delegeerimise teel artikli 53 lõike 2 alusel, võib komisjon lõikes 1 sätestatud piires anda avaliku võimu teostamise ja eelkõige eelarve täitmisega seotud ülesandeid: ç

a) artiklis 55 osutatud asutustele, mille suhtes kohaldatakse ühenduse õigust, edaspidi "täitevasutused";

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 30 alapunkt b

b) artiklis 185 osutatud, ühenduste asutatud asutustele ja muudele spetsialiseeritud ühenduse asutustele, nagu Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond, tingimusel et sellised ülesanded on kooskõlas asutuse ülesannetega, mis on määratletud põhiõigusaktis.

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 30 alapunkt b

c) siseriiklikele või rahvusvahelistele avalik-õiguslikele asutustele või eraõiguslikele asutustele, kes osutavad avalikke teenuseid, esitavad piisavad finantstagatised ning vastavad rakenduseeskirjades sätestatud tingimustele.

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 30 alapunkt b

d) isikutele, kellele on usaldatud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on määratletud asjakohases põhiõigusaktis käesoleva määruse artikli 49 tähenduses.

⎢ 1605/2002

3. Kui lõikes 2 osutatud asutused täidavad täitmisülesandeid, kontrollivad nad korrapäraselt, kas eelarvest rahastatavaid meetmeid on rakendatud õigesti.

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 30 alapunkt c

Sellised asutused või isikud võtavad asjakohaseid meetmeid, et vältida rikkumisi ja pettusi, ja algatavad vajaduse korral kohtumenetlusi, et nõuda tagasi valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 31 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 55

√ Rakendusametid ∏

1. Täitevasutused √ Rakendusametid ∏ on Euroopa Liidu õigusele alluvad √ alusel tegutsevad ∏ juriidilised isikud, kes on asutatud komisjoni otsusega ja kellele võib täielikult või osaliselt edasi anda √ delegeerida volitused ∏ ühenduse programmi või projekti teostamise √ rakendamiseks ∏ komisjoni huvides √ nimel ∏ ja vastutusel kooskõlas nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded.[28]

2. Vastavate tegevusassigneeringute kasutamise õigus on asutuse √ ameti ∏ juhatajal ð otsese eelarve täitmise raames ï .

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 31

Artikkel 56

1. Kui komisjon täidab eelarvet kaudselt ja tsentraliseeritud korras, nõuab ta kõigepealt tõendeid, et üksustes, millele ta täitmise delegeerib, kasutatakse järgmisi asjakohaseid ja toimivaid süsteeme ja menetlusi:

a) läbipaistvad hanke- ja toetuste andmise menetlused, mis toimuvad kedagi diskrimineerimata ja välistavad huvide vastuolu ning mis on kooskõlas vastavalt V ja VI jaotise sätetega;

b) tulemuslik ja tõhus toimingute haldamise sisekontrollisüsteem, mis hõlmab eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja või neile vastavate ametikohtade ülesannete tõhusat eristamist;

c) raamatupidamisarvestuse süsteem, mis võimaldab kindlaks teha, kas ühenduse vahendeid on õigesti kasutatud, ja kajastada ühenduse raamatupidamisarvestuses vahendite kasutamist;

d) sõltumatu välisaudit;

e) teabe üldkättesaadavus ühenduse määrustega ettenähtud tasandil;

f) eelarvest saadud vahenditest abi saajate asjakohane iga-aastane tagantjärele avaldamine kooskõlas artikli 30 lõikega 3.

Komisjon võib tunnistada lõigetes 1 ja 2 osutatud üksuste auditi-, raamatupidamisarvestus- ja hankesüsteemid enda omadega samaväärseks, võttes nõuetekohaselt arvesse rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid.

2. Detsentraliseeritud haldamise korral kohaldatakse lõikes 1 sätestatud kriteeriume, välja arvatud punktis e sätestatud kriteeriumi, kas täies ulatuses või osaliselt, olenevalt komisjoni ja asjakohase kolmanda riigi, siseriikliku või rahvusvahelise avalik-õiguslike asutuse vahel kokkulepitud detsentraliseerituse astmest.

Olenemata lõike 1 punktis a ja artiklis 169a sätestatust võib komisjon:

4. vahendite ühiskasutuse korral ja

5. põhiõigusaktis sätestatud tingimuste kohaselt otsustada,

kasutada abi saava partnerriigi või rahastajate vahel kokkulepitud hanke- või toetuste andmise menetlusi.

Enne sellise otsuse tegemist peab komisjon eelnevalt iga üksikjuhtumi kohta eraldi saama tõendid selle kohta, et asjaomased menetlused vastavad läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõttele, välistavad igasuguse huvide konflikti, pakuvad rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega võrdväärseid garantiisid ja tagavad vastavuse tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli nõudva usaldusväärse finantsjuhtimise sätetele.

Asjakohane kolmas riik, siseriiklik või rahvusvaheline avalik-õiguslik asutus täidab järgmisi kohustusi:

a) täidab lõikes 1 sätestatud tingimusi, kui käesoleva lõike esimesest lõigust ei tulene teisiti;

b) tagab, et lõike 1 punktis d osutatud auditi viib läbi siseriiklik sõltumatu välisauditi tegemise asutus;

c) kontrollib korrapäraselt, kas ühenduse eelarvest rahastatavaid meetmeid on rakendatud õigesti;

d) võtab vastu asjakohaseid meetmeid, et vältida rikkumisi ja pettusi, ning vajaduse korral algatab kohtumenetlusi, et nõuda valesti makstud vahendid tagasi.

3. Komisjon tagab delegeeritud ülesannete täitmise järelevalve, hindamise ja kontrolli. Ta võtab oma kontrollisüsteemide abil kontrollimiste tegemisel arvesse kontrollisüsteemide võrdväärsust.

ê 1605/2002 (kohandatud)

Artikkel 57

√ Volituste delegeerimise piirangud ∏

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 32 (kohandatud)

1. Komisjon ei või anda √ delegeerida ∏ eelarvest saadavate vahendite kasutamist, sealhulgas maksmise ja sissenõudmisega seotud ülesandeid, välistele eraõiguslikele üksustele või asutustele, välja arvatud artikli 54 lõike 2 punktis c √ 53 lõike 1 punkti 2 alapunktides f ja g ∏ osutatud juhul või erijuhtudel, kui asjaomased maksed, millele √ suhtes ∏ kohaldatakse komisjoni määratud tingimusi ja summasid, tehakse komisjoni määratud abisaajatele ja nendega ei kaasne kaalutlusõiguse kasutamist makseid tegeva üksuse või asutuse poolt.

ê 1605/2002 (kohandatud)

2. √ Muudele kui avalikke teenuseid osutavatele ∏ vVälistele eraõiguslikele üksustele √ või asutustele ∏ peale nende, kes osutavad avalikke teenuseid, võib lepingu alusel anda tehnilisi erialaseid ülesandeid ja haldus-, ettevalmistus- või abiülesandeid, mis ei hõlma avaliku võimu ega kaalutlusõiguse kasutamist.

3. PEATÜKK

FINANTSJUHTIMISES OSALEJAD

1. JAGU

ÜLESANNETE LAHUSUSE PÕHIMÕTE

Artikkel 58

√ Ülesannete lahusus ∏

Eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesanded on lahutatud √ seisavad üksteisest lahus ∏ ja neid ei või omavahel ühendada.

2. JAGU

EELARVEVAHENDITE KÄSUTAJA

Artikkel 59

√ Eelarvevahendite käsutaja ∏

1. Institutsioon täidab Eeelarvevahendite käsutaja ülesandeid √ täidab institutsioon ∏ .

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 33 alapunkt a (kohandatud)

1a. Käesolevas jaotises kasutatakse mõistet "personal" √ "töötajad" ∏ isikute kohta, kellele √ suhtes ∏ kohaldatakse personalieeskirju.

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 33 alapunkt b (kohandatud)

2. Iga institutsioon määrab oma √ asutusesisestes ∏ sisehalduseeskirjades asjakohase tasandi töötajad, keda ta volitab oma töökorras sisalduvate √ ettenähtud ∏ tingimuste kohaselt täitma eelarvevahendite käsutaja ülesandeid, delegeeritavate volituste ulatuse ja volitatud √ isikute ∏ esindajate võimaluse √ volitusi ∏ neid omakorda edasi volitada √ delegeerida ∏ .

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 33 alapunkt c (kohandatud)

3. Eelarvevahendite käsutaja volitusi delegeeritakse või delegeeritud volitusi delegeeritakse edasi üksnes personalile √ töötajatele ∏ .

ê 1605/2002 (kohandatud)

4. Volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad võivad tegutseda üksnes volikirjas või edasivolitamiskirjas sätestatud ulatuses. Vastutavat volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutajat võib tema ülesannete täitmisel abistada üks töötaja või mitu töötajat, kellele usaldatakse √ delegeeritakse volitatud või edasivolitatud ∏ eelarvevahendite käsutaja vastutusel teatavate eelarve täitmiseks ja raamatupidamisaruandluseks √ majandusaasta aruande esitamiseks ∏ vajalike toimingute tegemine.

Artikkel 60

√ Eelarvevahendite käsutaja volitused ja ülesanded ∏

1. Igas institutsioonis vastutab eelarvevahendite käsutaja tulude ja kulude usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohase haldamise ning √ selle ∏ seaduslikkuse ja korrakohasuse tagamise eest √ , et seaduslikkuse ja korrektsuse nõudeid oleks täidetud ∏.

ê 1605/2002 artikli 60 lõige 4 (kohandatud)

ð uus

42. Juhtimiskeskkonna ja rahastatavate meetmete laadiga seotud ohte asjakohaselt arvesse võttes √ Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel ∏ kehtestab volitatud eelarvevahendite käsutaja ð kooskõlas artikliga 28a ja ï institutsiooni vastuvõetud miinimumnõuetega kohaselt organisatsioonilise struktuuri ja oma ülesannete täitmiseks kohandatud haldus- ja sisekontrollimenetlused √ organisatsioonilise struktuuri ja sisekontrollisüsteemi, võttes nõuetekohaselt arvesse juhtimiskeskkonna ja rahastatavate meetmete laadiga seotud ohte ∏ ð ; kõnealuse struktuuri ja süsteemide kehtestamist peab toetama igakülgne riskianalüüs ï , sealhulgas vajaduse korral järelkontrollimise. Enne toimingu heakskiitmist kontrollitakse selle teostus- ja finantsaspekte; kontrollijaks ei või olla toimingu algatanud isik. Toimingu algatamine ning selle eel- ja järelkontrollimine on eraldiseisvad ülesanded.

ê 1605/2002 (kohandatud)

2. Kulude haldamisel võtabvad volitatud ja edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja eelarvelisi √ kulukohustusi ∏ ja juriidilisi kulukohustusi, tõendabvad kulusid ja kinnitabvad makseid ning valmistabvad ette assigneeringute kasutamist.

3. Tulude haldamine hõlmab saadaolevate summade eelarvestuste koostamist, √ sissenõutavate ∏ nõuete kindlaksmääramist ja sissenõudekorralduste väljastamist. √ Vajaduse korral võib ∏ sSee võib hõlmata ka kindlaksmääratud nõuetest loobumist.

4. Juhtimiskeskkonna ja rahastatavate meetmete laadiga seotud ohte asjakohaselt arvesse võttes kehtestab volitatud eelarvevahendite käsutaja institutsiooni vastuvõetud miinimumnõuete kohaselt organisatsioonilise struktuuri ja oma ülesannete täitmiseks kohandatud haldus- ja sisekontrollimenetlused, sealhulgas vajaduse korral järelkontrollimise. Enne toimingu heakskiitmist kontrollitakse selle teostus- ja finantsaspekte; kontrollijaks ei või olla toimingu algatanud isik. Toimingu algatamine ning selle eel- ja järelkontrollimine on eraldiseisvad ülesanded.

ò uus

4. Iga toimingu suhtes tehakse vähemalt eelkontroll, mis põhineb dokumentaalsel kontrollil ning toimingu tegevuslike ja finantsaspektidega seoses juba tehtud kontrollide kättesaadavate tulemuste läbivaatamisel.

Eelkontroll hõlmab toimingu algatamist ja kontrolli.

Iga tehingu puhul peab toimingut kontrolliv töötaja olema toimingu algatanud töötajast erinev isik ja ei tohi olla viimase alluv.

5. Volitatud eelarvevahendite käsutaja võib sisse seada järelkontrollid, et kontrollida eelkontrolli järel juba heakskiidetud toiminguid. Kõnealuseid kontrolle võib olenevalt riskidest korraldada pisteliselt.

Eelkontrolle teevad järelkontrollide eest vastutavatest töötajatest erinevad töötajad. Järelkontrollide eest vastutavad töötajad ei tohi olla eelkontrollide eest vastutavate töötajate alluvad.

ê 1605/2002 (kohandatud)

56. Kõikidel töötajatel, kes vastutavad finantstoimingute √ haldamise ∏ kontrollimise eest, peavad olema vajalikud kutseoskused. Nad täidavad asjaomase institutsiooni kehtestatud kutsenorme.

67. Kui töötaja, kes osaleb finantsjuhtimises ja tehingute kontrollimises, leiab, et otsus, mille täitmist √ kohaldamist ∏ või millega nõustumist tema ülemus temalt nõuab, on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete või kutse-eeskirjadega, mida ta peab täitma, teatab ta sellest √ kirjalikult ∏ volitatud eelarvevahendite käsutajale, kirjalikult ja kui viimane ei võta meetmeid, √ siis ∏ artikli 66 lõikes 4 osutatud toimkonnale. Õigusvastase √ Ebaseadusliku ∏ tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada Euroopa Liidu huve, teatab ta sellest kohaldatavates õigusegaktides √ kindlaks ∏ määratud √ ametiasutustele ∏ või võimu- ja muudele organitele.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 34 (kohandatud)

ð uus

78. Volitatud eelarvevahendite käsutaja annab oma institutsioonile oma ülesannete täitmisest aru iga-aastase tegevusaruande vormis, millele on lisatud finants- ja haldusteave, mis kinnitab, et ð mis sisaldab finants- ja haldusteavet, sealhulgas kontrollide tulemusi, ja milles ta kinnitab, et ï aruandes sisalduv teave annab tõese ja erapooletu ülevaate, välja arvatud kui √ määratletud kulu- ja tuluvaldkondadega ∏ kulude ja tulude määratletud valdkondadega seotud reservatsioonides ei ole teisiti määratletud √ täpsustatud teisiti ∏ , ð võib ta piisava kindlusega kinnitada, et ï :.

a) aruandes esitatud teave annab õige ja õiglase ülevaate;

ò uus

b) aruandes kirjeldatud tegevuse jaoks ettenähtud vahendeid on kasutatud ettenähtud eesmärkidel ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

c) kehtestatud kontrollimenetlus annab vajaliku tagatise seoses raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 34 (kohandatud)

Kõnealuses aruandes võrreldakse tegevuse tulemusi seatud eesmärkidega, ja esitatakse tegevusega seotud riskid ning kirjeldatakse käsutusse antud vahendite kasutamist ning sisekontrollisüsteemi tulemuslikkust ja tõhusust. Siseaudiitor tutvub aastaaruande ja muude üksikasjalike andmetega. Komisjon saadab igal aastal hiljemalt 15. juunil eelarvepädevatele institutsioonidele eelmise aasta √ kohta koostatud ∏ tegevusaruannete kokkuvõtte.

ê 1605/2002 (kohandatud)

è1 1995/2006 artikli 1 punkti 35 alapunkt a

ð uus

3. JAGU

PEAARVEPIDAJA

Artikkel 61

√ Peaarvepidaja volitused ja ülesanded ∏

1. Iga institutsioon nimetab ametisse peaarvepidaja, kes vastutab institutsioonis järgmiste ülesannete eest:

a) maksete nõuetekohane sooritamine √ maksete tegemine ∏ , tulude kogumine ja kinnitatud √ kindlaksmääratud ∏ saadaolevate summade sissenõudmine;

b) raamatupidamisaruannete √ majandusaasta aruande ∏ koostamine ja esitamine VII jaotise kohaselt;

c) raamatupidamisarvestuse √ pidamine ∏ VII jaotise kohaselt;

d) raamatupidamisarvestuse korra ja kontoplaani kehtestamine VII jaotise kohaselt;

e) raamatupidamisarvestusesüsteemide kehtestamine ja heakskiitmine ning vajaduse korral selliste eelarvevahendite käsutaja sisseseatud süsteemide √ heakskiitmine ∏ kehtestamine, mis on mõeldud raamatupidamisandmete koostamiseks või põhjendamiseks; è1 peaarvepidajal on õigus ð igal ajal ï kontrollida heakskiitmise kriteeriumitde järgmist; ç

f) sularahahaldus.

ò uus

1a. Komisjoni peaarvepidaja vastutab raamatupidamiseeskirjade ja ühtlustatud kontoplaani kehtestamise eest VII jaotise kohaselt.

ê 1605/2002 (kohandatud)

2. Peaarvepidaja hangib eelarvevahendite käsutajatelt kogu vajaliku teabe, mida on vaja ühenduste varasid √ mis on vajalik institutsioonide finantsseisundit ∏ ja eelarve täitmist √ õigesti ∏ tõeselt kajastavate √ majandusaasta aruande ∏ raamatupidamisaruannete koostamiseks, kusjuures eelarvevahendite käsutajad tagavad sellise teabe usaldusväärsuse.

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 35 alapunkt b (kohandatud)

ð uus

2a. Enne institutsiooni √ või artiklis 185 osutatud asutuse ∏ poolset heakskiitmist allkirjastab √ kirjutab ∏ peaarvepidaja √ alla ∏ √ majandusaasta aruande ∏ raamatupidamisaruanded, tõendades seega, et ta on piisavalt kindel, et √ majandusaasta aruanne ∏ raamatupidamisaruanded annabvad institutsiooni √ või artiklis 185 osutatud asutuse ∏ finantsolukorrast tõese ja erapooletu √ finantsseisundist õige ja õiglase ∏ ülevaate.

Sel eesmärgil veendub peaarvepidaja selles, et raamatupidamisaruanded √ majandusaasta aruanne ∏ on koostatud kooskõlas tema vastutusel kehtestatud √ Euroopa Liidu ∏ raamatupidamisarvestuse korra √ raamatupidamiseeskirjade ∏ , meetodite ja süsteemidega vastavalt käesolevas määruses tema institutsiooni raamatupidamisarvestuse kohta sätestatule ð ja raamatupidamisarvestuse korraga ï ning et kõik tulud ja kulud on raamatupidamises kajastatud.

Volitatud eelarvevahendite käsutajad edastavad kogu teabe, mida peaarvepidajal on oma kohustuste √ ülesannete ∏ täitmiseks vaja.

Eelarvevahendite käsutajad jäävad täielikult vastutavaks nende hallatavate vahendite nõuetekohase kasutamise, ning nende kontrolli all olevate kulude seaduslikkuse ja korrapärasuse √ korrektsuse ∏ ð ning peaarvepidajale edastatud teabe täielikkuse ja täpsuse ï eest.

2b. Peaarvepidajal on õigus saadud teavet kontrollida ja viia läbi mis tahes täiendavaid kontrolle, mida ta peab raamatupidamisaruannete √ majandusaasta aruande ∏ √ allakirjutamiseks ∏ allkirjastamiseks vajalikuks.

Vajadusel √ korral ∏ teeb peaarvepidaja reservatsioone, selgitades täpselt kõnealuste reservatsioonide iseloomu ja ulatust.

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 35 alapunkt c (kohandatud)

3. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, on ainuüksi peaarvepidajal õigus hallata sularaha ja √ raha ∏ selle ekvivalente. Ta vastutab nende säilimise √ hoidmise ∏ eest.

ò uus

4. Programmi või meetme rakendamise raames võib komisjoni nimele ja tema nimel avada usalduskontod, et võimaldada nende haldamist artikli 53 lõike 1 punkti 2 alapunktis c või d osutatud üksuse poolt.

Kõnealused kontod avatakse programmi või meetme rakendamise eest vastutava eelarvevahendite käsutaja vastutusel kokkuleppel komisjoni peaarvepidajaga.

Pangakontot hallatakse eelarvevahendite käsutaja vastutusel.

ê 1605/2002 (kohandatud)

Artikkel 62

√ Volitused, mida peaarvepidaja võib delegeerida ∏

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 36 (kohandatud)

Peaarvepidaja võib oma ülesannete täitmisel delegeerida teatavad ülesanded √ talle ∏ alluvatele personalile √ töötajatele ∏ .

ê 1605/2002 (kohandatud)

Volikirjas täpsustatakse vVolitatudtele √ isikutele delegeeritud ∏ usaldatud ülesanded √ täpsustatakse volikirjas ∏ .

4. JAGU

AVANSIKONTODE HALDAJA

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 37 (kohandatud)

Artikkel 63

√ Avansikontod ∏

1. Muude tulude kogumiseks peale omavahendite ja väikeste summade maksmiseks vastavalt rakenduseeskirjades √ kindlaks ∏ määratule võib sisse seada avansikontod.

Artiklis 110 nimetatud häda- ja humanitaarabi valdkonnas võib avansikontosid siiski kasutada summa suurusele piiranguid seadmata, arvestades samas eelarvepädevate institutsioonide otsustatud √ assigneeringute taset, mis on esitatud ∏ jooksva eelarveaasta vastaval eelarvereal esitatud assigneeringute taset.

2. Avansikontosid varustab vahenditega institutsiooni peaarvepidaja ja nende eest vastutavad tema määratud avansikontode haldajad.

ê 1605/2002 (kohandatud)

4. PEATÜKK

FINANTSJUHTIMISES OSALEJATE VASTUTUS

1. JAGU

ÜLDEESKIRJAD

Artikkel 64

√ Eelarvevahendite käsutajate volituste peatamine ja tühistamine ∏

1. Ilma et see piiraks distsiplinaarmeetmete võtmist, võib volitatud ja edasivolitatud eelarvevahendite käsutajad ametisse nimetanud asutus √ igal ajal ∏ nende volitamise või edasivolitamise ajutiselt √ peatada ∏ või lõplikult tühistada.

2. Ilma et see piiraks distsiplinaarmeetmete võtmist, võib peaarvepidaja ametisse nimetanud asutus igal ajal √ tema ametivolitused ∏ ajutiselt √ peatada ∏ või lõplikult √ tühistada ∏ peatada tema ametivolitused.

3. Ilma et see piiraks distsiplinaarmeetmete võtmist, võib avansikontode haldajad ametisse nimetanud asutus √ nende ametivolitused ∏ igal ajal ajutiselt √ peatada ∏ või lõplikult √ tühistada ∏ peatada nende ametivolitused.

Artikkel 65

√ Eelarvevahendite käsutaja vastutus ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral ∏

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 38 (kohandatud)

1. Käesoleva peatüki sätted ei piira kriminaalvastutust, mida võidakse artiklis 64 osutatud finantsjuhtimises osalejate suhtes kohaldada asjaomkohaste siseriiklike õigusaktide ja samuti kehtivate sätete alusel, mis käsitlevad Euroopa Liidu finantshuvide kaitset ja võitlust Euroopa Liidu ametnikke või liikmesriikide ametnikke hõlmava korruptsiooni vastu.

ê 1605/2002 (kohandatud)

2. Ilma et see piiraks artiklite 66-68 √ 66, 67 ja 68 ∏ kohaldamist, võib eelarvevahendite käsutaja, peaarvepidaja ja avansikontode haldaja suhtes rakendada distsiplinaarmeetmeid ja rahalist vastutust, nagu sätestatud personalieeskirjades. Õigusvastase √ Ebaseadusliku ∏ tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada Euroopa Liidu huve, suunatakse küsimus kohaldatavates õigusega √ õigusaktides kindlaks ∏ määratud √ ametiasutusele või ∏ võimu- ja muule organile.

2. JAGU

VOLITATUD JA EDASIVOLITATUD EELARVEVAHENDITE KÄSUTAJATE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED √ EESKIRJAD ∏

Artikkel 66

√ Eelarvevahendite käsutajate suhtes kohaldatavad eeskirjad ∏

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 39 alapunkt a

1. Eelarvevahendite käsutaja on personalieeskirjade kohaselt rahaliselt vastutav kahju hüvitamise eest.

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 39 alapunkt b (kohandatud)

1a. Kahju hüvitamise kohustust kohaldatakse eriti siis √ juhul ∏ , kui:

a) eelarvevahendite käsutaja kas tahtlikult või omapoolse raske hooletuse tõttu määrab kindlaks sissenõutavaid summasid, väljastab sissenõudekorraldusi, võtab kulukohustusi või allkirjastab √ kirjutab ∏ maksekorraldusitele √ alla ∏ käesolevat finantsmäärust ja rakenduseeskirju eirates;

b) eelarvevahendite käsutaja kas tahtlikult või omapoolse raske hooletuse tõttu jätab koostamata dokumendi, milles määrabtakse kindlaks saadaoleva summa, ei väljasta sissenõudekorraldust või jääb selle väljastamisega hiljaks või jääb hiljaks maksekorralduse väljastamisega, mille tagajärjel võivad kolmandad isikud institutsiooni vastu tsiviilhagi esitada.

ê 1605/2002 (kohandatud)

2. Kui volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja leiab, et otsus, mille tegemine on tema ülesanne, on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, teatab √ ta ∏ sellest volitajale kirjalikult. Kui volitaja annab volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutajale √ seejärel ∏ põhjendatud ja kirjalikud juhised kõnealuse otsuse tegemiseks, ei saa √ seda ∏ eelarvevahendite käsutajat vastutusele võtta.

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 39 alapunkt c (kohandatud)

3. Oma üksuse √ talituse ∏ piires edasivolitamise korral √ jääb ∏ vastutab volitatud eelarvevahendite käsutaja √ vastutavaks ∏ sisseseatud √ asutusesiseste ∏ haldus- ja sisekontrollisüsteemide tulemuslikkuse ja tõhususe ning edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja valimise eest ka edaspidi.

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 39 alapunkt d

4. Iga institutsioon moodustab finantsrikkumiste uurimise eritoimkonna või osaleb mitme institutsiooni ühiselt moodustatud toimkonnas. Toimkonnad tegutsevad sõltumatult ja teebvad kindlaks, kas on toimunud finantsrikkumine, ja missugused on võimalikud tagajärjed.

ê 1605/2002 (kohandatud)

Selle √ Kõnealuse ∏ toimkonna arvamuse põhjal otsustab institutsioon, kas algatada menetlus distsiplinaarvastutuse kohaldamiseks või kohustada asjaosalisi hüvitist maksma. Kui toimkond avastab süsteemseid probleeme, saadab ta aruande koos soovitustega eelarvevahendite käsutajale ja volitatud eelarvevahendite käsutajale, tingimusel et viimane ei ole asjaosaline, ning siseaudiitorile.

3. JAGU

PEAARVEPIDAJATE JA AVANSIKONTODE HALDAJATE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED √ EESKIRJAD ∏

Artikkel 67

√ Peaarvepidajate suhtes kohaldatavad eeskirjad ∏

Peaarvepidaja kannab distsiplinaarvastutust ja peab hüvitama kahju personalieeskirjade sätete ja nendega ettenähtud korra kohaselt. Teda võib vastutusele võtta eeskätt järgmistel juhtudel:

a) tema valduses olev raha, vara või dokumendid lähevad kaduma või √ saavad ∏ kahjustuvada;

b) ta muudab alusetult pangakontosid või postižiirokontosid;

c) tema sissenõutavad või makstavad summad ei ole kooskõlas vastavate sissenõude- või maksekorraldustega;

d) ta ei nõua sisse saadaolevat tulu.

Artikkel 68

√ Avansikontode haldajate suhtes kohaldatavad eeskirjad ∏

Avansikontode haldaja kannab distsiplinaarvastutust ja peab hüvitama kahju personalieeskirjade sätete ja nendega ettenähtud korra kohaselt. Teda võib vastutusele võtta eeskätt järgmistel juhtudel:

a) tema valduses olev raha, vara või dokumendid lähevad kaduma või √ saavad ∏ kahjustuvada;

b) ta ei suuda esitada nõuetekohaseid tõendavaid dokumente enda tehtud maksete kohta;

c) ta teeb makseid isikutele, kellel ei ole õigust neid saada;

d) ta ei nõua sisse saadaolevat tulu.

5. PEATÜKK

TULUTOIMINGUD

1. JAGU

OMAVAHENDITE KASUTATAVAKS √ KÄTTESAADAVAKS ∏ TEGEMINE

Artikkel 69

√ Omavahendid ∏

Eelarvesse kirjendatakse √ kantakse ∏ eurodes Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitlevas nõukogu otsuses osutatud omavahenditest moodustuv arvestuslik tulu. See tehakse kasutatavaks √ kättesaadavaks ∏ kõnealust otsust rakendava nõukogu määrusega.

2. JAGU

SAADAOLEVATE SUMMADE EELARVESTUS

ê 1605/2002 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 70

√ Saadaolevate summade eelarvestus ∏

1. ð Kui vastutaval eelarvevahendite käsutajal on piisaval hulgal usaldusväärset teavet mis tahes meetme või olukorra kohta, millest võib tuleneda summa võlgnemine Euroopa Liidule, koostab ta kõigepealt saadaolevate summade eelarvestuse. ï

ò uus

1a. Vastutav eelarvevahendite käsutaja korrigeerib saadaolevate summade eelarvestust niipea, kui ta saab teada asjaoludest, mis muudavad meedet või olukorda, millest ajendatuna ta selle koostas.

Sissenõudekorralduse koostamisel seoses meetme või olukorraga, millest tulenevalt on eelnevalt koostatud saadaolevate summade eelarvestus, korrigeerib vastutav eelarvevahendite käsutaja asjaomase korralduse summat sellele vastavalt.

Kui sissenõudekorraldus koostatakse samale summale, siis vähendatakse saadaolevate summade eelarvestust nullini.

ê 1605/2002 (kohandatud)

2. Erandina lõikest 1 ei koostata ühtki saadaolevate summade eelarvestust enne √ seda ∏ , kui liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitlevas nõukogu otsuses määratletud omavahendid, mida liikmesriigid maksavad kindlaksmääratud ajavahemike tagant. Vastutav eelarvevahendite käsutaja väljastab nende summade √ kohta ∏ sissenõudmise korralduse √ sissenõudekorralduse ∏ .

ê 1605/2002 (kohandatud)

3. JAGU

SAADAOLEVATE SUMMADE KINDLAKSMÄÄRAMINE

Artikkel 71

√ Saadaolevate summade kindlaksmääramine ∏

1. Saadaoleva summa kindlaksmääramine on toiming, millega volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja:

a) kontrollib võla olemasolu;

b) määrab kindlaks võla √ tegelikkusele vastavuse∏ olemasolu ja suuruse √ summa ∏ või kontrollib seda;

c) kontrollib võla maksmisele kuulumise tingimusi.

2. Komisjonile kättesaadavaks tehtud omavahendid ja kõik saadaolevad summad, mis on kindlad, kindlasummalised ja kuuluvad maksmisele, tuleb kindlaks määrata peaarvepidajale antavas sissenõudekorralduses, millele järgneb võlgnikule saadetav võlateade; mõlemad koostab vastutav eelarvevahendite käsutaja.

3. Valesti √ Ebaõigesti ∏ makstud summad nõutakse tagasi.

4. Tingimused, mille alusel tuleb Euroopa Liidule maksta viivist, sätestatakse rakenduseeskirjades.

4. JAGU

SISSENÕUDMISE KINNITAMINE

Artikkel 72

√ Sissenõudmise kinnitamine ∏

1. Sissenõudmise kinnitamine on toiming, millega vastutav volitatud või edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja annab peaarvepidajale sissenõudekorralduse väljastamise teel käsu √ juhised ∏ nõuda sisse saadaolev summa, mille esimesena nimetatu on kindlaks määranud.

2. Institutsioon võib Euroopa Liidu toimimise lepingu √ artikli 299 ∏ tähenduses täitmisele pööratava otsusega √ ametlikult ∏ kindlaks määrata √ saadaolevana kindlaks ∏ summasid, mis on saada teistelt √ muudelt ∏ isikutelt √ kui ∏ peale riikidelt.

5. JAGU

SISSENÕUDMINE

Artikkel 73

√ Sissenõudmise eeskirjad ∏

1. Peaarvepidaja täidab sissenõudekorraldusi, mis käsitlevad vastutava eelarvevahendite käsutaja nõuetekohaselt kindlaksmääratud saadaolevaid summasid. Ta hoolitseb selle eest √ täidab hoolsuskohustust selle tagamisel ∏ , et Euroopa Liit saab oma tulu ja et tema õigusi kaitstakse.

Summade sissenõudmisel tasaarvestab peaarvepidaja Euroopa Liidu nõuded võlgnikele samaväärsete nõuetega, mis viimastel on Euroopa Liidu suhtes ja mis on kindlad, kindlasummalised ja kuuluvad maksmisele.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 40 (kohandatud)

ð uus

2. Kui vastutav volitatud eelarvevahendite käsutaja kavatseb loobuda või osaliselt loobuda kindlaksmääratud saadaoleva summa sissenõudmisest, tagab ta, et loobumine on korrakohane ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõttega rakenduseeskirjades sätestatud korra ja tingimuste kohaselt. Loobumisotsust tuleb põhjendada. Eelarvevahendite käsutaja võib selle otsuse tegemiste delegeerida üksnes rakenduseeskirjade kohaselt.

Vastutav volitatud eelarvevahendite käsutaja võib kindlaksmääratud saadaoleva summa ka ð osaliselt või täielikult ï tühistada või seda korrigeerida vastavalt rakenduseeskirjades sätestatud tingimustele. ð Kindlaksmääratud saadaoleva summa osaline tühistamine ei tähenda, et Euroopa Liit loobuks oma kindlaksmääratud nõudest. ï

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 41 (kohandatud)

Artikkel 73a

√ Aegumistähtaeg ∏

Ilma et see mõjutaks √ piiraks ∏ erimäärustesätete ja Euroopa Liidu omavahendite süsteemi käsitleva nõukogu otsuse kohaldamist, kohaldatakse kolmandatele isikutele esitatavate Euroopa Liidu nõuete ja Euroopa Liidule esitatavate kolmandate isikute nõuete suhtes viieaastast aegumistähtaega.

Aegumistähtaja arvutamise kuupäev ja selle arvestusperioodi katkestamise tingimused sätestatakse rakenduseeskirjades.

ò uus

Artikkel 73b

Euroopa Liidu nõuete käsitlemine liikmesriikides

Euroopa Liidu saadaolevaid summasid ei käsitleta ebasoodsamalt kui selle liikmesriigi avalik-õiguslike üksuste nõudeid, kus sissenõudmisemenetlust läbi viiakse.

ê 1605/2002 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 74

√ Komisjoni määratud trahvid, rahalised karistused ja kogunenud intressid ∏

Trahvidest, ja karistusmaksetest √ rahaliste karistustena ∏ saadud ð ning sanktsioonidest tulenevad ï tulu √ summad ∏ ning kogunenud viivis ð või neist tulenev muu tulu ï kirjendatakse √ kajastatakse ∏ lõplikult eelarvetuluna alles siis, kui nende määramise otsuseid ei ole enam võimalik Euroopa Kohtus tühistada.

ò uus

Esimeses lõigus osutatud summa kajastatakse eelarvetuluna hiljemalt sellele eelarveaastale järgneval aastal, mil on ammendunud kõik õiguskaitsevahendid, tingimusel et kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega neid üksusele, kes need maksis, tagasi ei maksta.

Siiski võib esimeses lõigus osutatud kogusummast teatava osa, mis ei ületa sellest 2 %, tagatisena kinni pidada, et tagada vahenditelt minimaalne tootlus, kui trahvi määramise otsus Euroopa Kohtu otsusega tühistatakse. Kõnealune osa summast kajastatakse eelarvetuluna järgnevatel eelarveaastatel.

ê 1605/2002 (kohandatud)

è1 1995/2006 artikli 1 punkt 42

ð uus

Esimenest lõiku ei kohaldata √ majandusaasta aruande ∏ raamatupidamisavestuse kontrollimist ja heakskiitmist √ ega ∏ või finantskorrektsioone käsitlevate otsuste suhtes.

6. PEATÜKK

KULUTOIMINGUD

Artikkel 75

√ Rahastamisotsus ∏

1. Iga kuluartikkeli seotakse √ suhtes võetakse kulukohustus ning ∏ , kulu tõendatakse, kinnitatakse ja makstakse.

2. Kulukohustuse võtmisele eelneb rahastamisotsus, mille teeb institutsioon või asutus, kelle institutsioon on selleks volitanud, välja arvatud assigneeringute puhul, mida è1 artikli 49 lõike 6 punkti e ç kohaselt võib kasutada põhiõigusaktita √ alusaktita ∏ .

1. JAGU

KULUKOHUSTUSTE VÕTMINE

Artikkel 76

√ Kohustuste liigid ∏

1. Eelarveliste kulukohustuste võtmine on toiming, millega seotakse assigneering, mida on vaja hilisemateks makseteks, et täita juriidilist kohustust √ juriidilisi kohustusi ∏ .

Juriidilise kohustuse võtmine on toiming, mille abil eelarvevahendite käsutaja võtab kohustuse või kinnitab √ määrab kindlaks ∏ kohustuste, millest tuleneb kulu.

Eelarvelise √ kulukohustuse ∏ ja juriidilise kulukohustuse võtab üks ja sama eelarvevahendite käsutaja, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, nagu √ mis on ∏ sätestatud rakenduseeskirjades.

2. Eelarveline kulukohustus on individuaalne, kui abisaaja ja kulu suurus on teada.

Eelarveline kulukohustus on üldine, kui vähemalt üks individuaalse √ kulukohustuse kindlaksmääramiseks vajalikest ∏ kohustuse tunnustest on kindlaks määramata √ ei ole veel teada ∏ .

Eelarveline kulukohustus on esialgne, kui see on mõeldud artiklis 150 osutatud kulude või jooksvate halduskulude katmiseks ja kui √ kas ∏ summa või lõplik abisaaja ei ole teada.

3. Eelarvelised kulukohustused, mis on seotud rohkem kui üht eelarveaastat hõlmavate meetmetega, võib jaotada mitme eelarveaasta peale aastasteks osamakseteks üksnes põhiõigusaktiga √ alusaktiga ∏ ettenähtud juhtudel ja ð või ï halduskulude puhul. Kui eelarveline kulukohustus on niiviisi aastasteks osamakseteks jagatud, sätestatakse see juriidilises kohustuses, välja arvatud personalikulude puhul.

Artikkel 77

√ Kohustuste suhtes kohaldatavad eeskirjad ∏

1. Iga meetme puhul, mis võib põhjustada eelarvest tehtava kulutuse √ kantava kulu ∏ , peab vastutav eelarvevahendite käsutaja √ enne kolmandate isikute ees juriidilise kohustuse võtmist ∏ ð või artikli 164 kohaselt vahendite usaldusfondi kandmist ï esmalt võtma eelarvelise kulukohustuse enne juriidilise kohustuse võtmist kolmandate isikute suhtes.

ò uus

1a. Lõikes 1 sätestatud kohustus võtta eelarveline kulukohustus enne juriidilise kohustuse võtmist ei ole kohaldatav juriidiliste kohustuste suhtes, mis on võetud pärast kriisiolukorra väljakuulutamist talitluspidevuse kava raames kooskõlas menetlustega, mille komisjon on vastu võtnud oma haldusliku iseseisvuse raames.

ê 1605/2002 (kohandatud)

ð uus

2. Kui teise osa IV jaotise erisätetest ei tulene teisiti, hõlmavad √ katavad ∏ üldised eelarvelised kulukohustused aasta n + 1 31. detsembrini võetud vastavate individuaalsete juriidiliste kohustuste koguväärtust √ kogumaksumuse ∏ .

Kui artikli 76 lõikest 3 ja artikli 179 lõikest 2 ei tulene teisiti, võetakse individuaalsete või esialgsete eelarveliste kulukohustustega seotud individuaalsed juriidilised kohustused hiljemalt aasta n 31. detsembril.

Esimeses ja teises lõigus osutatud tähtpäevade √ tähtaegade ∏ möödumisel tühistab √ vabastab ∏ vastutav eelarvevahendite käsutaja kasutamata jäänud osaga seotud √ kõnealuste ∏ eelarvelisteed kulukohustusteed √ kasutamata jäänud saldo ∏ .

Enne üldise kulukohustuse alusel võetud individuaalse juriidilise kohustuse allakirjutamist kirjendab vastutav eelarvevahendite käsutaja selle summa eelarve raamatupidamisarvestusse ja arvab selle maha üldisest kulukohustusest. ð Humanitaarabi, kodanikukaitse valdkonnas antava abi ja kriisiabi korral võib juhul, kui see on põhjendatud olukorra kiireloomulisusega, kirjendada summad viivitamata pärast neile vastava individuaalse juriidilise kohustuse allakirjutamist. ï

ê 1605/2002 (kohandatud)

3. √ Eelarvelistel kulukohustustel ja ∏ jJuriidilistel kohustustel, mis on võetud seoses meetmetega, mis hõlmavad rohkem kui ühte eelarveaastat, ja vastavatel eelarvelistel kulukohustustel √ välja arvatud personalikulude korral, ∏ on täitmise lõpptähtpäev, mis on kehtestatud kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, välja arvatud juhul, kui tegemist on personalikuludega.

Kõnealuste kulukohustuste osad, mida ei ole täidetud kuue kuu jooksul kõnealusest kuupäevast √ arvates ∏ , tühistatakse √ vabastatakse ∏ artikli 11 kohaselt.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 43

ð uus

Eelarvelise kulukohustuse summa, millele vastava juriidilise kohustuse kohta ei ole kolme aasta jooksul pärast juriidilise kohustuse allakirjuastamist tehtud ühtegi makset artikli 81 tähenduses, vabastatakse ð , välja arvatud juhtumite korral, mille suhtes on pooleli kohtu või vahekohtuorgani menetlus ï .

ê 1605/2002 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 78

√ Kohustuste suhtes kohaldatavad kontrollid ∏

1. Eelarvelise kulukohustuse võtmisel tagab vastutav eelarvevahendite käsutaja, et:

a) kulu on kirjendatud √ kantud ∏ õigesse eelarvepunkti;

b) assigneeringud on kasutatavad √ kättesaadavad ∏ ;

c) kulud on kooskõlas asutamislepingute √ aluslepingute ∏ , eelarve, käesoleva määruse, rakenduseeskirjade ja √ ning ∏ kõikide, asutamislepingute √ aluslepingute ∏ ja määruste kohaselt vastuvõetud õigusnormidega;

d) järgitakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet. ð Eelmaksete tegemise võimalus, nende summad ja üldine maksegraafik peab olema vastavuses kavandatud kestuse, rakendamisel tehtud edusammude ja finantsriskidega, mis selliste eelmaksetega kaasnevad. ï

2. Juriidilise kohustuse kirjendamisel √ registreerimisel ∏ tagab vastutav eelarvevahendite käsutaja ð füüsilise või elektroonilise allkirjaga ï, et:

a) kohustus on kaetud vastava eelarvelise kulukohustusega;

b) kulud on korrakohased √ korrektsed ∏ ja kooskõlas asutamislepingute √ aluslepingute ∏ , eelarve, käesoleva määruse, rakenduseeskirjade √ ning ∏ ja kõikide, asutamislepingute √ aluslepingute ∏ ja määruste kohaselt vastuvõetud õigusnormidega;

c) järgitakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet.

2. JAGU

KULUDE TÕENDAMINE

Artikkel 79

√ Kulude tõendamine ∏

Kulude tõendamine on toiming, mille käigus vastutav eelarvevahendite käsutaja:

a) kontrollib kreeditori nõudeõiguste √ olemasolu ∏ ;

b) määrab kindlaks nõude seisu √ tegelikkusele vastavuse ∏ ja summa või kontrollib seda;

c) kontrollib nõude tasumisele vastavuse √ kuulumise ∏ tingimusi.

3. JAGU

KULUDE KINNITAMINE

Artikkel 80

√ Kulude kinnitamine ∏

Kulude kinnitamine on toiming, mille käigus vastutav eelarvevahendite käsutaja, olles kindlaks teinud, et assigneeringud on kasutatavad √ kättesaadavad ∏ , annab peaarvepidajale maksekorralduse väljastamise teel √ juhised ∏ käsu teha kulutus √ maksta kuluna välja summa ∏ , mille esimesena nimetatu on tõendanud.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 44 (kohandatud)

Perioodiliste maksete tegemisel seoses osutatud teenuste, sealhulgas renditeenuste, või tarnitud kaupadega, võib eelarvevahendite käsutaja anda √ oma ∏ riskianalüüsi alusel korralduse otsekorralduse süsteemi kohaldamiseks.

ê 1605/2002 (kohandatud)

ð uus

4. JAGU

KULUDE MAKSMINE

Artikkel 81

√ Maksete liigid ∏

1. Maksmine toimub siis, kui tõendatakse, et asjaomkohane meede on kooskõlas põhiõigusakti √ alusakti ∏ või lepingu sätetega, ja see hõlmab üht või mitut järgmistest toimingutest:

a) kogu maksmisele kuuluva summa tasumine;

b) maksmisele kuuluva summa tasumine mõnel järgmistest viisidest:

i) üks eelmakse või mitu eelmakset ð , mis tehakse pärast delegeerimislepingule, lepingule või toetuslepingule allakirjutamist või toetuse andmise otsuse kättesaamist ï ;

ii) üks vahemakse või mitu vahemakset ð , mis tehakse pärast meetme osalist rakendamist ï ;

iii) lõppmakse ð , mis tehakse pärast meetme täielikku rakendamist ï .

2. Lõikes 1 nimetatud eri liiki maksed eristatakse √ eelarve ∏ raamatupidamisarvestuses nende tegemise ajal.

ò uus

3. Artiklis 133 osutatud raamatupidamiseeskirjad hõlmavad eeskirju, mis käsitlevad eelmaksete tasaarvestamist raamatupidamisarvestuses ja kulude rahastamiskõlblikuks tunnistamist.

4. Vastutav eelarvevahendite käsutaja tasaarvestab eelmakseid regulaarselt. Sel eesmärgil tuleb lepingutes, toetuse andmise otsustes ja lepingutes ning delegeerimislepingutes, millega eelarve täitmise ülesanded delegeeritakse artikli 53 lõike 1 punkti 2 alapunktides a a −h osutatud üksustele ja isikutele, näha ette asjakohased sätted.

5. Toetuse saajatele ühekordse makse vormis tehtud täiendavaid osamakseid käsitletakse vahemaksetena.

ê 1605/2002 (kohandatud)

Artikkel 82

√ Maksete tegemine kättesaadavate vahendite piires ∏

Peaarvepidaja tasub kulud kasutatavate √ kättesaadavate ∏ vahendite piires.

5. JAGU

KULUTOIMINGUTE TÄHTAJAD

Artikkel 83

√ Kulutoimingute tähtajad ∏

Kulude tõendamine, kinnitamine ja maksmine peab toimuma tähtaegade jooksul, mis on sätestatud rakenduseeskirjades, milles täpsustatakse ka asjaolud, mille korral on kreeditoril õigus saada hilinenud makse eest viivist, mis kirjendatakse √ kantakse kuluna põhisummaga ∏ samale eelarvereale kui põhisumma.

7. PEATÜKK

ANDMETÖÖTLUSSÜSTEEMID √ IT-SÜSTEEMID ∏

Artikkel 84

√ Toimingute elektrooniline haldamine ∏

Kui tulu- ja kulutoiminguid hallatakse arvutisüsteemide abil, võib dokumenteidele allkirjastada √ alla kirjutada ∏ elektrooniliselt.

ò uus

Artikkel 84a

Eelneval kokkuleppel asjaomaste institutsioonidega võib igasugune dokumentide edastamine institutsioonide vahel toimuda elektrooniliselt.

ê 1605/2002 (kohandatud)

8. PEATÜKK

SISEAUDIITOR

Artikkel 85

√ Siseaudiitori ametisse nimetamine ∏

Iga institutsioon näeb ette siseauditi ülesande √ funktsiooni ∏ , mida tuleb täita asjaomkohaste rahvusvaheliste standardite kohaselt. Institutsiooni nimetatud siseaudiitor vastutab institutsiooni ees eelarve täitmise süsteemide ja menetluste nõuetekohase toimimise kontrollimise eest. Siseaudiitoriks ei või olla eelarvevahendite käsutaja ega peaarvepidaja.

Artikkel 86

√ Siseaudiitori volitused ja ülesanded ∏

1. Siseaudiitor nõustab oma institutsiooni riskide juhtimisel, esitades sõltumatuid arvamusi haldus- ja kontrollisüsteemide taseme kohta ning andes soovitusi toimingute teostamise tingimuste parandamiseks ja usaldusväärse finantsjuhtimise edendamiseks.

Tema ülesanne on eelkõige:

a) hinnata √ asutusesiseste ∏ sisehaldussüsteemide sobivust ja tõhusust ning talituste tegevust tegevuspõhimõtete √ poliitika ∏ , programmide ja meetmete rakendamisel, lähtudes nendega seotud riskidest;

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 45 (kohandatud)

b) hinnata √ kõigi ∏ eelarve täitmise toimingute suhtes kohaldatavate sisekontrolli- ja -auditisüsteemide sobivust ja taset √ tulemuslikkust ja tõhusust ∏ .

ê 1605/2002 (kohandatud)

2. Siseaudiitori tegevusvaldkond √ täidab oma ülesandeid ∏ hõlmab kõiki institutsiooni √ kõigi ∏ toiminguteid ja talitustei suhtes. Tal on täielik ja piiramatu juurdepääs √ kogu teabele, mis on vajalik tema ∏ kõikidele oma ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele, vajaduse korral kohapeal, sealhulgas liikmesriikides ja kolmandates riikides.

ê 1605/2002 artikli 60 lõike 7 teise lõigu teine lause (kohandatud)

Siseaudiitor tutvub √ eelarvevahendite käsutajate ∏ aastaaruande ja muude üksikasjalike andmetega.

ê 1605/2002 (kohandatud)

3. Siseaudiitor annab oma tähelepanekutest √ leidudest ∏ ja soovitustest aru institutsioonile. Institutsioon tagab audititest √ tulenevate ∏ põhjal tehtud soovituste järgimise √ põhjal meetmete võtmise ∏ . Siseaudiitor esitab institutsioonile ka siseauditi aastaaruande, milles on märgitud tehtud siseauditite arv ja liik, antud soovitused ja nende soovituste põhjal võetud meetmed.

4. Igal aastal esitab institutsioon eelarve täitmisele √ heakskiidu andmise ∏ eest vastutavale asutusele aruande √ kokkuvõtte ∏ , milles võetakse kokku √ esitatakse ∏ tehtud siseauditite arv ja liik, antud soovitused ja nende soovituste põhjal võetud meetmed.

Artikkel 87

√ Siseaudiitori sõltumatus ∏

Institutsioon kehtestab siseaudiitori suhtes kohaldatavad erisätted √ erieeskirjad ∏ , mis √ tagavad ∏ on sellised, et oleks tagatud tema täieliku sõltumatuse oma ülesannete täitmisel ja √ milles määratakse ∏ oleks kindlaks määratud tema vastutus.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 46

Kui siseaudiitoriks on koosseisuline töötaja, kannab ta vastutust personali- ja rakenduseeskirjade kohaselt.

⎢ 1605/2002 (kohandatud)

V JAOTIS

HANKED

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1. JAGU

KOHALDAMISALA √ REGULEERIMISALA ∏ JA LEPINGUTE SÕLMIMISE PÕHIMÕTTED

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 47 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 88

√ Avaliku hanke lepingute määratlus ∏

1. Riigihankelepingud √ Avaliku hanke lepingud ∏ on rahalise tasuga seotud lepingud, mis on sõlmitud kirjalikult ühe või enama ettevõtja ja ühe või enama tellija √ hankija ∏ poolt artiklites 104 ja 167 määratletud tähenduses, et täielikult või osaliselt eelarvest tehtava makse eest saada vallas- või kinnisvara või lasta teha töid √ ehitustöid ∏ või saada teenuseid.

Nende lepingute hulka kuuluvad:

a) ehitise ostmise või rentimise ð kinnisvaraga seotud ï lepingud;

b) tarnelepingud;

c) ehitustöölepingud;

d) teenuslepingud.

2. Raamlepingud on ühe või mitme tellija √ hankija ∏ ja ühe või mitme ettevõtja vahel sõlmitud lepingud, mille eesmärk on kehtestada tingimused, mida kohaldatakse teatava aja jooksul sõlmitavate lepingute suhtes, eelkõige seoses hindade ja vajaduse korral kavandatavate kogustega. Neid reguleerivad käesoleva jaotise √ hankemenetlust ∏ pakkumismenetlust, sealhulgas reklaami, käsitlevad sätted.

3.

Käesolevat jaotist ei √ kohaldata ∏ käsitle toetusite suhtes, ilma et see piiraks artiklite 93–96 kohaldamist ð , või teenuslepingute suhtes, mis on sõlmitud ühelt poolt komisjoni ja teiselt poolt Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Investeerimisfondi või Euroopa Investeerimispanga mis tahes muu tütarettevõtja vahel ï .

ê 1605/2002 (kohandatud)

Artikkel 89

√ Avaliku hanke lepingute suhtes kohaldatavad põhimõtted ∏

1. Kõik √ avaliku hanke lepingud ∏ riigihankelepingud, mida rahastatakse täielikult või osaliselt eelarvest, on kooskõlas läbipaistvuse, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega.

2. Kõikide hankelepingute puhul korraldatakse võimalikult laiaulatuslik √ hankemenetlus ∏ pakkumine, välja arvatud juhul, kui rakendatakse artikli 91 lõike 1 punktis d osutatud läbirääkimistega menetlust.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 48 (kohandatud)

Tellijad √ Hankijad ∏ ei või kasutada raamlepinguid nõuetevastaselt ega sellisel viisil, et selle eesmärgiks või tagajärjeks on konkurentsi takistamine, piiramine või moonutamine.

ê 1605/2002 (kohandatud)

2. JAGU

AVALIKUSTAMINE

Artikkel 90

√ Avaliku hanke lepingute avaldamine ∏

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 49 alapunkt a (kohandatud)

1. Kõik hanked, mis ületavad artiklites 105 või 167 sätestatud künniseid, avalikustatakse √ avaldatakse ∏ Euroopa Liidu Teatajas .

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 49 alapunkt a (kohandatud)

Hanketeated √ Hanke kohta ∏ avaldatakse √ eelteade ∏ eelnevalt, välja arvatud käesoleva määruse artikli 91 lõikes 2 osutatud juhtudel vastavalt rakenduseeskirjades täpsustatule ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi direktiivi 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta)[29] IIB lisas sätestatud teenuslepingute puhul.

ê 1605/2002 (kohandatud)

Teatava teabe avaldamisest √ avalikustamisest ∏ pärast lepingu sõlmimist võib loobuda, kui see takistaks õigusnormide kohaldamist, oleks vastuolus üldiste huvidega või kahjustaks riigi osalusega või eraettevõtjate õigustatud ärihuve või võiks moonutada nendevahelist ausat konkurentsi.

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 49 alapunkt b

2. Hanked, mille väärtus jääb allapoole artiklites 105 või 167 sätestatud künniseid, ning direktiivi 2004/18/EÜ IIB lisas osutatud teenuslepingud tehakse teatavaks sobival viisil vastavalt rakenduseeskirjadele.

ê 1605/2002 (kohandatud)

3. JAGU

HANKEMENETLUSED

Artikkel 91

√ Hankemenetlused ∏

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 50 alapunkt a (kohandatud)

ð uus

1. Hankemenetluse vorm võib olla üks järgmistest:

a) avatud menetlus;

b) piiratud menetlus;

c) konkurss √ ideekonkurss ∏ ;

d) läbirääkimistega menetlus;

e) konkurentidega peetav dialoog √ võistlev dialoog ∏ .

Kui riigihankeleping √ avaliku hanke leping ∏ või raamleping on kahe või enama institutsiooni, täitevasutuse √ rakendusameti ∏ või artiklites 185 ð ja 185a ï osutatud asutuse huvides ning kui on võimalik tõsta √ suurendada ∏ tõhusust, püüavad asjaomased tellijad √ hankijad ∏ hankemenetluse läbi viia institutsioonidevahelistel alustel.

Kui riigihankeleping √ avaliku hanke leping ∏ või raamleping on vajalik ühe institutsiooni ja liikmesriigi tellija √ hankija ∏ vahelise ühismeetme rakendamiseks, võivad see institutsioon ja tellija √ hankija ∏ hankemenetluse läbi viia ühiselt vastavalt rakenduseeskirjades täpsustatule.

⎢ 1605/2002

2. Hangete puhul, mille väärtus ületab artiklites 105 või 167 sätestatud künnised, on läbirääkimistega menetluse rakendamine lubatud üksnes rakenduseeskirjades sätestatud juhtudel.

ê 1605/2002 (kohandatud)

3. Künnised, millest allpool võib tellija √ hankija ∏ rakendada kas läbirääkimistega menetlust või erandina artikli 88 lõike 1 esimesest lõigust lihtsalt tasuda kulud arvete alusel, määratakse kindlaks rakenduseeskirjades.

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 50 alapunkt c (kohandatud)

4. Rakenduseeskirjades määratletakse √ määratakse kindlaks ∏ lõikes 1 viidatud hankemenetlus, mida kohaldatakse direktiivi 2004/18/EÜ IIB lisa kohaste teenuslepingute ja salajaseks kuulutatud lepingute korral, mille täitmisega peavad kaasnema julgeolekualased erimeetmed, või kui see on vajalik või Euroopa Liidu oluliste huvide kaitseks.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 51 (kohandatud)

Artikkel 92

√ Hankedokumentide sisu ∏

Pakkumiskutsega seotud dokumentides √ Hankedokumentides ∏ esitatakse hanke sisu täielik, selge ja täpne kirjeldus ning täpsustatakse lepingu suhtes kohaldatavad menetlusest väljajätmise √ kõrvalejätmise ∏ , valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumid √ kvalifitseerimise ja hindamiskriteeriumid ∏.

ê 1605/2002 (kohandatud)

è1 1995/2006 artikli 1 punkti 52 alapunkt a

ð uus

Artikkel 93

√ Hankemenetluses osalemisest kõrvalejätmise kriteeriumid ∏

1. è1 Taotlejad või pakkujad ei saa hankemenetluses osaleda, kui ç:

a) nad on pankrotis või likvideerimisel, neile on kohus määranud halduri, nad on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, nad on peatanud oma äritegevuse, nende suhtes kohaldatakse nimetatud küsimustega seotud menetlust või nad on samalaadses olukorras, mis tuleneb siseriiklike õigusnormidega ettenähtud samasugusest menetlusest;

b) nad ð või isikud, kellel on volitused neid esindada, teha nende eest otsuseid või neid kontrollida, ï on ð liikmesriigi pädeva asutuse ï res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud ametialaste käitumisreeglitega seotud süüteos;

c) nad on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja tellija √ hankija ∏ suudab seda mis tahes viisil tõendada ð , sealhulgas Euroopa Investeerimispanga ja rahvusvaheliste organisatsioonide otsuste abil ï;

d) nad ei ole täitnud kohustusi, mis on seotud sotsiaalkindlustusmaksete või maksude tasumisega ja mis tulenevad nende asukohariigi või tellija √ hankija ∏ riigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õigusnormidest;

e) nad ð või isikud, kellel on volitused neid esindada, teha nende eest otsuseid või neid kontrollida, ï on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses osalemises ð , rahapesus ï või mõnes muus ebaseaduslikus tegevuses, mis kahjustab Euroopa Liidu finantshuve;

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 52 alapunkt a

f) nende suhtes kehtib artikli 96 lõikes 1 viidatud halduskaristus.

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 52 alapunkt a (kohandatud)

Esimese lõigu Ppunkte a–d ei kohaldata varude ostu puhul erakordselt soodsatel tingimustel kas tarnijalt, kes on oma äritegevust lõpetamas, või pankrotihalduritelt või likvideerijatelt võlausaldajaga sõlmitud kokkuleppe või siseriiklike õigusaktidega ettenähtud muu samalaadse menetluse alusel.

Punkte b ja e ei kohaldada, kui taotlejad ja pakkujad suudavad tõendada, et on võetud asjakohaseid meetmeid isikute vastu, kellel on volitused neid esindada, teha nende eest otsuseid või kontrollida neid ning kelle suhtes on tehtud nendes punktides osutatud kohtuotsus.

ò uus

2. Kui läbirääkimistega menetluse puhul saab tehnilistel, kunstilistel või ainuõiguse kaitsmisega seotud põhjustel lepingu sõlmida ainult teatava ettevõtjaga, võib institutsioon otsustada mitte jätta kõnealust ettevõtjat menetlusest kõrvale lõike 1 punktides a, c ja d märgitud põhjustel, kui see on hädavajalik institutsiooni tegevuse järjepidevuse tagamiseks. Sellisel juhul põhjendab institutsioon oma otsust.

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 52 alapunkt b (kohandatud)

ð uus

23. Taotlejad või pakkujad peavad tõendama, et nende puhul ei kehti ükski lõikes 1 loetletud olukord. Tellija √ Hankija ∏ võib aga mitte nõuda nimetatud tõendamist väga madala √ väikese ∏ maksumusega lepingute puhul vastavalt rakenduseeskirjades täpsustatule.

Lõike 1 nõuetekohaseks kohaldamiseks peab taotleja või pakkuja tellija √ hankija ∏ nõudmisel alati:

a) juhul kui taotleja või pakkuja on juriidiline isik, esitama teabe selle kohta, kes on juriidilise isiku omanikud või juhtkonna liikmed, kes juriidilist isikut kontrollib ja kes on tema esindusõiguslikud isikud ð , ning tõendama, et nende isikute puhul ei kehti ükski lõikes 1 loetletud olukordadest ï ;

b) kui nähakse ette allhange, tõendama, et alltöövõtja puhul ei kehti ükski lõikes 1 osutatud olukord.

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 52 alapunkt c (kohandatud)

34. Rakenduseeskirjades määratletakse maksimumperiood, mille kestel lõikes 1 viidatud olukorrad annavad alust taotlejate ja pakkujate hankemenetlusest välja √ kõrvale ∏ jätmiseks. Maksimaalne periood ei ületa kümmet aastat.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 53 (kohandatud)

Artikkel 94

√ Hankemenetluse käigus sellest kõrvalejätmise kriteeriumid ∏

Lepingut ei sõlmita taotleja või pakkujaga, kes kõnealuse lepingu asjaomase √ ∏ hankemenetluse käigus:

a) on olukorras, kus tal on huvide konflikt;

b) on hankemenetluses osalemiseks vajalike, ostja √ hankija ∏ nõutavate andmetena esitanud valeandmeid või on nõutavad andmed esitamata jätnud;

c) on asjaomase hankemenetluse puhul ühes artikli 93 lõikes 1 osutatud olukordadest, mis tingib menetlusest väljajätmise √ kõrvalejätmise ∏.

Artikkel 95

√ Kõrvalejätmise juhtumeid käsitlev keskandmekogu ∏

1. Komisjon loob keskandmekogu ja haldab seda vastavalt isikuandmete kaitset käsitlevatele ühenduse √ Euroopa Liidu ∏ eeskirjadele. Andmekogu sisaldab andmeid taotlejate ja pakkujate kohta, kes on mõnes artiklis 93, artiklis 94 ja artikli 96 lõike 1 punktis b ja artiklil 96 lõike 2 punktis a nimetatud olukorras. Andmekogu on institutsioonide, täitevasutuste √ rakendusametite ∏ ja artiklis 185 osutatud asutuste jaoks ühine.

2. Liikmesriikide ja kolmandate riikide ametivõimud ning lõikes 1 nimetamata asutused, kes osalevad eelarve täitmisel vastavalt artiklitele 53 ja 54, edastavad pädevale eelarvevahendite käsutajale teabe taotlejate ja pakkujate kohta, kes on mõnes artikli 93 lõike 1 punktis e nimetatud olukorras, kui asjaomase ettevõtja tegevus on kahjustanud Euroopa Liidu finantshuviside. Eelarvevahendite käsutaja saab kõnealuse teabe ja nõuab peaarvepidajalt selle sisestamist andmekogusse.

Käesoleva lõike Eesimeses taandes √ lõigus ∏ nimetatud ametivõimudel ja asutustel on juurdepääs andmekogus sisalduvale teabele ja nad võivad seda vajaduse korral oma vastutusel arvesse võtta eelarve täitmisega seotud lepingute sõlmimisel.

ò uus

3. Euroopa Keskpangal, Euroopa Investeerimispangal ja Euroopa Investeerimisfondil on omavahendite kaitsmiseks juurdepääs andmekogus sisalduvale teabele ning nad võivad seda vajaduse korral oma vastutusel arvesse võtta lepingute sõlmimisel vastavalt oma hankelepingute sõlmimise korrale.

Kõnealused asutused edastavad komisjonile teabe taotlejate ja pakkujate kohta, kes on mõnes artikli 93 lõike 1 punktis c nimetatud olukorras, kui asjaomase ettevõtja tegevus on kahjustanud Euroopa Liidu finantshuve.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 53 (kohandatud)

34. Rakenduseeskirjades sätestatakse läbipaistvad ja ühtsed tingimused, et tagada menetlusest väljajätmise √ kõrvalejätmise ∏ kriteeriumide proportsionaalne kohaldamine. Komisjon määratleb √ määrab ∏ andmekogu haldamiseks √ kindlaks ∏ standardsed menetlused ja tehnilised näitajad.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 53 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 96

√ Haldus- ja rahalised karistused ∏

1. Tellija √ Hankija ∏ võib määrata haldus- või rahalisi karistusi:

a) ð töövõtjatele, ï taotlejatele või pakkujatele artikli 94 punktis b osutatud juhul;

b) töövõtjatele, kelle puhul on leitud, et nad on eelarvest rahastatavate lepingute kohaseid kohustusi tõsiselt √ raskelt ∏ rikkunud.

Igal juhul annab tellija √ hankija ∏ siiski asjaomasele isikule võimaluse esitada oma seisukohad.

2. Lõikes 1 osutatud karistused peavad olema proportsionaalsed lepingu tähtsuse ja süüteo raskusega, ning võivad seisneda järgnevas:

a) asjaomasel taotlejal, pakkujal või töövõtjal ei lubata kuni kümme aastat osaleda eelarvest rahastatavates hankemenetlustes ja toetuste andmise menetlustes; ning/või

b) rahatrahvi maksmine taotlejale, pakkujale või töövõtjale poolt √ määratakse rahaline karistus, mille suurus võib ulatuda ∏ kuni kõnealuse lepingu väärtuses √ maksumuseni ∏ .

ò uus

3. Institutsioonid võivad avaldada otsuse või otsuse kokkuvõtte, milles on esitatud ettevõtja nimi, asjaolude lühikirjeldus ja menetlusest kõrvalejätmise kestus või rahalise karistuse summa.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 54 (kohandatud)

Artikkel 97

√ Lepingu sõlmimise kriteeriumid ∏

1. Lepingud sõlmitakse lepingute sõlmimise kriteeriumide √ hindamiskriteeriumide ∏ alusel, mida kohaldatakse pakkumuiste sisu suhtes pärast seda, kui pakkumiskutsega seotud dokumentides √ hankedokumentides ∏ esitatud valikukriteeriumide √ kvalifitseerimise kriteeriumide ∏ alusel on kontrollitud nende ettevõtjate suutlikkust, keda artiklite 93, 94 ja artikli 96 lõike 2 punkti a kohaselt menetlusest välja ei jäetud.

2. Lepingud sõlmitakse enampakkumise √ madalaima hinnaga pakkumuse ∏ või majanduslikult soodsaima pakkumuise valimise abil.

ê 1605/2002 (kohandatud)

Artikkel 98

√ Pakkumuste esitamine ∏

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 55 alapunkt a (kohandatud)

1. Pakkumuiste esitamiste kord on selline, et √ korraga ∏ tagatakse, et toimub tõeline konkurents ja et pakkumuiste sisu jääb salajaseks seni, kuni need kõik samal ajal avatakse.

2. Kui seda loetakse asjakohaseks ja proportsionaalseks, võib tellija √ hankija ∏ kohustada pakkujaid rakenduseeskirjade kohaselt eelnevalt esitama tagatise pakkumiste tagasivõtmise vältimiseks.

ê 1605/2002 (kohandatud)

3. Taotlused ja pakkumuised avab selleks määratud avamiskomisjon, välja arvatud artikli 91 lõikes 3 silmas peetud √ osutatud ∏ väikese maksumusega lepingute puhul. Kõik pakkumuised ja taotlused, mis kõnealune komisjon tunnistab tingimustele mittevastavaks, lükatakse tagasi.

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 55 alapunkt b (kohandatud)

4. Kõiki osalemistaotlusi või pakkumuisi, mille avamiskomisjon on tunnistanud ettenähtud tingimustele vastavaks, hinnatakse pakkumiskutsega seotud dokumentides √ hankedokumentides ∏ sätestatud kriteeriumide põhjal eesmärgiga teha tellijale √ hankijale ∏ ettepanek, kellega leping tuleks sõlmida, või enne √ viia läbi ∏ elektroonilinse oksjoni läbiviimist.

ê 1605/2002 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 99

√ Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtted ∏

Hankemenetluse vältel peabvad kogu tellija √ kõik hankija ∏ ja taotlejate või pakkujate vahelinsed sidepidamine √ kontaktid ∏ vastama tingimustele, millega tagatakse läbipaistvus ja võrdne kohtlemine. Sidepidamine √ Kontaktid ∏ ei tohi põhjustada lepingu või esialgse pakkumuise tingimuste muutumist.

Artikkel 100

√ Lepingu sõlmimise otsus ∏

1. Kooskõlas valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumidega √ kvalifitseerimise kriteeriumide ja hindamiskriteeriumidega ∏, mis on eelnevalt sätestatud pakkumiskutsega seotud dokumentides √ hankedokumentides ∏, ja hankelepingute sõlmimise korraga otsustab eelarvevahendite käsutaja, kellega leping sõlmitakse.

2. Ostja √ Hankija ∏ teeb kõikidele taotlejatele ja pakkujatele, kelle taotlused või pakkumuised on tagasi lükatud, teatavaks tehtud otsuse √ põhjused ∏ ja kõikidele pakkujatele, kelles pakkumised on vastuvõetavad ð täidavad kvalifitseerimise kriteeriumid, keda kõrvalejätmise kriteeriumid ei puuduta ï ja kes √ seda ∏ esitavad kirjalikult taotlusevad, eduka pakkumuise tunnused ja suhtelised eelised ja selle pakkuja nime, kellega leping sõlmitakse.

Teatavaid andmeid ei ole siiski vaja avalikustada, kui see takistaks õigusnormide kohaldamist, oleks vastuolus üldiste huvidega või kahjustaks riigi osalusega või eraettevõtjate õigustatud ärihuve või võiks moonutada nendevahelist ausat konkurentsi.

Artikkel 101

√ Hankemenetluse tühistamine ∏

Tellija √ Hankija ∏ võib enne lepingule allkirjastamist √ allakirjutamist ∏ kas hankest loobuda või tühistada √ hankemenetluse ∏ pakkumismenetluse, kusjuures taotlejatel või pakkujatel ei ole õigust nõuda mingisugust hüvitist.

Otsus peab olema põhjendatud ja see tuleb taotlejatele või pakkujatele teatavaks teha.

4. JAGU

TAGATISED JA JÄRELEVALVE

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 56 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 102

√ Tagatised ∏

1. Tellija √ Hankija ∏ nõuab töövõtjatelt eelneva tagatise esitamist rakenduseeskirjas täpsustatud juhtudel.

2. Kui seda loetakse asjakohaseks ja proportsionaalseks, võib tellija √ hankija ∏ nõuda töövõtjatelt sellise tagatise esitamist, et:

a) tagada lepingu täielik täitmine; ð või ï

b) piirata eelmaksetega seotud finantsriske.

Artikkel 103

√ Vigade, rikkumiste ja pettuse esinemine menetluses ∏

Kui selgub, et pakkumismenetluses √ hankemenetluses ∏ on esinenud olulisi vigu, rikkumisi või pettusti, peatabvad institutsioonid √ hankija ∏ menetluse ja võibvad võtta mis tahes vajalikke meetmeid, sealhulgas menetluse tühistada.

Kui pärast lepingu sõlmimist selgub, et pakkumismenetluses √ hankemenetluses ∏ on esinenud olulisied viguead, rikkumisied või pettusted, siis olenevalt etapist, kuhu menetlus jõudnud on, võibvad institutsioonid ð hankija ï kas hoiduda lepingu sõlmimisest või peatada lepingu täitminse või vajadusel √ vajaduse korral ∏ lõpetada lepingu.

Kui sellistes vigades, rikkumistes või pettuses on süüdi töövõtja, võibvad institutsioonid ð hankija ï olenevalt vigade, rikkumiste või pettuse raskusest lisaks sellele keelduda maksmisest, nõuda tagasi juba makstud summad või lõpetada kõik selle töövõtjaga sõlmitud lepingud.

ê 1605/2002 (kohandatud)

è1 1995/2006 artikli 1 punkt 57

2. PEATÜKK

ÜHENDUSE √ EUROOPA LIIDU ∏ INSTITUTSIOONIDE OMA HUVIDES SÕLMITAVATE LEPINGUTE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED

Artikkel 104

√ Hankija ∏

Ühenduse √ Euroopa Liidu ∏ institutsioone käsitaletakse tellijana √ hankijana ∏ lepingute puhul, mille nad sõlmivad oma huvides. è1 Nad delegeerivad vastavalt artiklile 59 tellija √ hankija ∏ ametiülesannete täitmiseks vajalikud volitused ç.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 58 (kohandatud)

Artikkel 105

√ Kohaldatavad künnised ∏

1. Kui käesoleva määruse teise osa IV jaotisest ei tulene teisiti, sätestatakse direktiivis 2004/18/EÜ künnised, mille abil määratakse kindlaks:

a) artiklis 90 osutatud avaldamiskord;

b) artikli 91 lõikes 1 osutatud menetluste valik;

c) vastavad tähtajad.

2. Kui rakenduseeskirjades täpsustatud eranditest ja tingimustest ei tulene teisiti, siis ei allkirjuasta tellija √ hankija ∏ lepingute puhul, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/18/EÜ, lepingulet või raamlepingulet eduka pakkujaga alla enne ooteaja möödumist.

ê 1605/2002 (kohandatud)

Artikkel 106

√ Osalemiskord ∏

Pakkumismenetluses √ Hankemenetluses ∏ võivad võrdsetel tingimustel osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes kuuluvad √ aluslepingute reguleerimisalasse ∏ asutamislepingute kohaldamisalasse, ja kõik sellise kolmanda riigi füüsilised ja juriidilised isikud, kellega Euroopa Liit on riigihangete √ avalike hangete ∏ vallas sõlminud erikokkuleppe, selles kokkuleppes sätestatud tingimustel.

Artikkel 107

√ Maailma Kaubandusorganisatsiooni hankelepingute sõlmimise kord ∏

Kui kohaldatakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames sõlmitud mitmepoolset riigihankelepingut, võivad hangetes osaleda ka kõnealuse lepingu ratifitseerinud riikide kodanikud selles lepingus sätestatud tingimustel.

VI JAOTIS

TOETUSED

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 59

1. PEATÜKK

TOETUSTE ULATUS JA VORM

ê 1605/2002 (kohandatud)

Artikkel 108

√ Toetuste ulatus ∏

1. Toetused on eelarvest annetustena antavad rahalised otsetoetused, mille abil rahastatakse:

a) kas meedet, mis on kavandatud selleks, et aidata saavutada Euroopa Liidu poliitika osaks olev eesmärk;

b) või mõne sellise asutuse toimimist, kes tegutseb Euroopa Liidu üldistes huvides või kellel on liidu poliitika osaks olev eesmärk √ (tegevustoetus) ∏ .

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 60 alapunkt a

Toetuste kohta sõlmitakse kas kirjalik leping või võetakse vastu komisjoni otsus, millest edukat taotlejat teavitatakse.

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 60 alapunkt b (kohandatud)

ð uus

2. Toetusteks käesoleva jaotise tähenduses ei ole:

a) kulutused institutsioonide liikmetele ja personalile kulud ning osamaksed √ rahaline toetus ∏ Euroopa koolidele;

b) laenud, ühenduse riskiga seotud instrumendid või ühenduse osamaksed sellistesse instrumentidesse, artiklis 88 osutatud riigihankelepingud √ avaliku hanke lepingud ∏ ning makromajandusliku finantsabina ja eelarvetoetusena makstud toetused;

c) erainvestori põhimõtte kohased omakapitaliinvesteeringud, kvaasiomakapitali kaudu rahastamine ja ð esimese osa VIb jaotises osutatud rahastamisvahendid ning ï osalus kapitaliosalused rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides √ finantseerimisasutuste ∏, näiteks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas (EBRD) või spetsialiseeritud ühenduse √ Euroopa Liidu ∏ asutustes, näiteks Euroopa Investeerimisfondis (EIF) √ aktsia- või omakapitalis ∏;

d) osamaksued, mille ühendused on tasunud liikmemaksudena organisatsioonidele, mille liikmed nad on;

e) kulutused, mis on tehtud kantud eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega, detsentraliseeritult või ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega ð kaudse eelarve täitmise raames ï artiklite 53–53d √ c ∏ tähenduses;

f) maksed, mis on tehtud asutustele, millele artikli 54 lõike 2 kohaselt on delegeeritud täitmisülesanded, ja √ toetused ∏ osamaksed, mis on √ makstud ∏ tehtud seadusandja loodud ð artikli 55 alusel loodud ï asutustele nende asutamise aluseks oleva põhiõigusakti √ alusakti ∏ kohaselt;

g) kulud, mis seonduvad kalandusturgudega, millele on osutatud nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta)[30] artikli 3 lõike 2 punktis f;

h) institutsioonide poolt kutsutud või volitatud isikute kantud reisikulude tagasimaksed ja päevarahad ning kui see on asjakohane, siis neile makstavad mis tahes muud hüvitised.;

ð i) konkursi tulemusena antavad auhinnad, mille suhtes kohaldatakse esimese osa VIa jaotist. ï

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 60 alapunkt c (kohandatud)

3. Järgmised summad võrdsustatakse toetustega ja kui see on asjakohane, kohaldatakse nende suhtes käesoleva jaotise sätteid:

a) tulu teatavate laenude intressitoetustelt;

b) omakapitaliinvesteeringud või kapitaliosalused, välja arvatud lõike 2 punktis c osutatud.

43. Iga institutsioon võib sõlmida lepinguid teabevahetustegevuseks, kui nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ei ole riigihankemenetluse √ avaliku hanke menetluse ∏ kasutamine asjakohane.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 61 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 108a

√ Toetuste vorm ∏

1. Toetused võivad olla järgmises vormis:

a) teatava protsendi tegelikult kantud abikõlblike √ rahastamiskõlblike ∏ kulude hüvitamine;

b) ühekordsed maksed;

ð bb) ühikuhindade standardiseeritud astmikul põhinev hüvitamine; ï

c) kindlasummalised maksed;

d) punktides a, b, ð bb ï ja c nimetatud vormide kombinatsioon.

2. Toetused ei tohi ületada üldist absoluutväärtusena väljendatud ülemmäära.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 62

2. PEATÜKK

PÕHIMÕTTED

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 63 (kohandatud)

Artikkel 109

√ Toetuste suhtes kohaldatavad üldpõhimõtted ∏

1. Toetuste suhtes kohaldatakse läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid.

√ 2. Toetused ei või kumuleeruda, ja neid ei tohi anda tagasiulatuvalt ∏ ja nendega peab kaasnema kaasrahastamine.

Mingil juhul ei tohi ületada rakenduseeskirjades täpsustatud rahastamiskõlblike kulutuste kogumaksumust.

√ 3. Toetustega peab kaasnema kaasrahastamine, ilma et see piiraks teise osa IV jaotise erisätete kohaldamist. ∏

√ Toetused ei tohi ületada üldist absoluutväärtusena väljendatud ülemmäära, mis kehtestatakse hinnanguliste rahastamiskõlblike kulude alusel. ∏

√ Mingil juhul ei tohi t T oetused ei tohi ületada rahastamiskõlblikke kulusid. ∏

23a. Toetuse eesmärgiks ega tagajärjeks ei tohi olla √ meetme või tööprogrammi raames ∏ abisaajale kasumi tootmine.

3. Lõiget 2 √ Esimest lõiku ∏ ei kohaldata:

√ a) meetmete suhtes, mille eesmärk on abisaaja finantssuutlikkuse parandamine või tulu teenimine; ∏

ab) füüsilistele isikutele makstavate õppe-, teadusuuringute ja koolitusstipendiumide suhtes;

b) konkursiauhindade suhtes;

c) meetmete suhtes, mille eesmärgiks on tugevdada abisaaja finantssuutlikkust või toota tulu välismeetmete raames.

ê 1525/2007 artikkel 1 (kohandatud)

4. Kui Euroopa tasandi erakonna tulud ületavad kulusid sellise eelarveaasta lõpuks, mille jooksul erakond on saanud tegevustoetust, võib erandina lõikes 2 sätestatud kasumi taotlemist keelavast eeskirjast kuni 25 % selle eelarveaasta kogutuludest üle kanda järgmisesse eelarveaastasse tingimusel, et see kasutatakse ära enne järgmise eelarveaasta esimese kvartali lõppu.

Kasumi taotlemist keelava eeskirja täitmise kontrollimisel ei võeta arvesse omavahendeid, eelkõige Euroopa tasandi erakonna aastase tegevuse käigus kogutud annetusi ja liikmemakse, mis ületavad 15 % toetusesaaja √ abisaaja ∏ rahastamiskõlblikest kuludest.

Teise lõigu sätteid ei kohaldata, kui Euroopa tasandi erakonna rahaline reserv ületab 100 % erakonna keskmisest aastasissetulekust.

ò uus

5. Ühekordsete maksete, ühikuhindade standardiseeritud astmiku ja kindlasummaliste maksete kasutamise korral võetakse summade kindlaksmääramise või toetustaotluse hindamise ajal piisavad meetmed, et pidada kinni lõigetes 3 ja 3a sätestatud eeskirjadest kasumi taotlemise keelu ja kaasrahastamise kohta.

6. Artikleid 114, 115 ja 116 ei kohaldata Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Investeerimisfondi või Euroopa Investeerimispanga mis tahes muu tütarettevõtja antud toetuste suhtes.

ê 1605/2002 (kohandatud)

Artikkel 110

√ Läbipaistvus ∏

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 64 (kohandatud)

ð uus

1. Toetused põhinevad √ tööprogrammil ∏ aastaprogrammil, mis avaldatakse aasta alguses.

Seda aastaprogrammi √ Tööprogrammi ∏ rakendatakse √ toetustaotluste esitamise kutse ∏ pakkumiskutsete avaldamise teel, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel või juhul, kui abisaaja või asjaomase meetme tunnuste √ laadi ∏ tõttu ei ole vastava meetme puhul muud valikut või kui abisaaja on toetuse saajana määratletud √ kindlaks määratud ∏ põhiõigusaktis √ alusaktis ∏ .

Esimest lõiku ei kohaldata kriisi- kriisiohjamis-ð , kodanikukaitse- ï ja humanitaarabioperatsioonide korral.

⎢ 1605/2002

ð uus

2. Kõik eelarveaasta käigus antud toetused tehakse teatavaks kord aastas ð vastavalt artikli 30 lõigetele 3 ja 4 ï , võttes nõuetekohaselt arvesse konfidentsiaalsus- ja turvalisusnõudeid.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 65 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 111

√ Ühe toetuse põhimõte ∏

Iga meetme kohta võib ühele ja samale abisaajale anda eelarvest ainult ühe toetuse, välja arvatud juhul, kui asjaomaste põhiõigusaktidega √ alusaktidega ∏ on lubatud teisiti.

Abisaajale võib anda eelarvest ainult ühe tegevustoetuse eelarveaasta kohta.

Taotleja teavitab eelarvevahendite käsutajaid viivitamatault kõigist sama meetme või sama tööprogrammiga seotud mitme taotluse või mitme toetuse juhtudest.

Mingil juhul ei rahastata samasid kulusid ühenduse eelarvest kaks korda.

Artikkel 112

√ Tagasiulatuvad toetused ∏

1. Toetust võib anda juba alanud √ alustatud ∏ meetmeks üksnes juhul, kui taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuse andmist.

Sellistel juhtudel ei tohi rahastamiskõlblikud kulud olla tehtud enne toetustaotluse esitamispäeva √ esitamise päeva ∏ , välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, mis on sätestatud põhiõigusaktis √ alusaktis ∏, ja ð äärmiselt kiireloomulises olukorras ï kulude puhul, mida on vaja häda- või humanitaarabi √ kriisiohjamis- ∏ð , kodanikukaitse- ï √ ja humanitaarabioperatsioonide teostamiseks ∏ nõuetekohaseks andmiseks vastavalt rakenduseeskirjadele.

Ühtegi toetust ei või anda juba lõpule viidud meetmetele tagasiulatuvalt.

2. Tegevustoetus antakse kuue kuu jooksul abisaaja eelarveaasta √ majandusaasta ∏ algusest arvates. Rahastamiskõlblikud kulud ei tohi olla tehtud enne toetustaotluse esitamist ega abisaaja eelarveaasta √ majandusaasta ∏ algust.

ê 1605/2002 (kohandatud)

Artikkel 113

√ Toetuste järkjärgulise vähendamise põhimõte ∏

1. Toetuse abil ei või rahastada meetme kulusid täies ulatuses, kui teise osa IV jaotisest ei tulene teisiti.

Toetuse abil ei või rahastada toetust saava asutuse tegevuskulusid täies ulatuses.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 66 (kohandatud)

ð uus

2. Kui põhiõigusaktis √ alusaktis ∏ ð või artikli 49 lõike 6 punkti d kohast toetust käsitlevas rahastamisotsuses ï ei ole sätestatud teisiti, vähendatakse Euroopa Liidu üldistes huvides tegutsevate asutuste puhul tegevustoetuste andmisel enam kui neljaks järjestikuseks aastaks pärast neljandat aastat järk-järgult nende suurust. Käesolevat sätet ei kohaldata toetuste suhtes, mida antakse mõnes artikli 108a lõike 1 punktides b ja c nimetatud vormis.

ê 1605/2002

3. PEATÜKK

TOETUSTE ANDMISE MENETLUS

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 67 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 114

√ Toetustaotlused ∏

1. Toetustaotlused esitatakse kirjalikult.

2. Toetustaotlus võetakse vastu, kui selle on esitanud:

a) juriidiline isik; toetustaotlus võidakse vastu võtta, kui selle on esitanud üksused, millel kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt puudub juriidilise isiku staatus, tingimusel et nende esindajad omavad õigust √ on volitatud ∏ võttma üksuste nimel juriidilisi kohustusi, ja võtavad rahalise vastutuse ð esitavad samaväärse tagatise Euroopa Liidu finantshuvide kaitsmiseks kui juriidilised isikud ï ;

b) füüsiline isik, kui meetme laad või iseloom või taotleja eesmärk seda nõuab.

3. ð Toetuste taotlejate suhtes kohaldatakse analoogia põhjal artikleid 93–96 ï Toetusi ei või anda taotlejatele, kes on toetuste andmise menetluse ajal mõnes artikli 93 lõikes 1, artiklis 94 ja artikli 96 lõike 2 punktis a osutatud olukorras.

Taotlejad peavad tõendama, et ükski esimeses lõigus mainitud √ nimetatud artiklites kirjeldatud ∏ olukord nende puhul ei kehti. Eelarvevahendite käsutaja võib aga vastavalt rakenduseeskirjades täpsustatule mitte nõuda nimetatud tõendamist väga madala maksumusega toetuste puhul vastavalt rakenduseeskirjades täpsustatule.:

ò uus

a) väga väikese maksumusega toetuste puhul; või

b) juhul kui sellised tõendid on hiljuti esitatud muu toetuse andmise menetluse käigus; või

c) juhul kui selliseid tõendeid on praktiliselt võimatu esitada.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 67

4. Eelarvevahendite käsutaja võib vastavalt artiklile 96 määrata taotlejatele tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi.

Selliseid karistusi võib määrata ka abisaajatele, kes on taotluse esitamise hetkel või toetuse rakendamise ajal eelarvevahendite käsutaja nõutavate andmete esitamisel esitanud valeandmeid või on andmed esitamata jätnud.

ê 1605/2002 (kohandatud)

Artikkel 115

√ Kvalifitseerimise kriteeriumid ja hindamiskriteeriumid ∏

1. Valikukriteeriumid √ Kvalifitseerimise kriteeriumid ∏ võimaldavad hinnata taotleja suutlikkust viia lõpule väljapakutud meede või tööprogramm.

2. Ettepanekute √ Toetustaotluste ∏ esitamise kutses eelnevalt teatavaks tehtud √ hindamiskriteeriumid ∏ toetuste andmise kriteeriumid võimaldavad hinnata esitatud ettepanekute √ taotluste ∏ sisu seatud eesmärkide ja prioriteetide põhjal.

Artikkel 116

√ Hindamismenetlus ∏

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 68 (kohandatud)

1. Ettepanekuid √ Toetustaotlusi ∏ hinnatakse eelnevalt teatavaks tehtud √ kvalifitseerimise kriteeriumide ja hindamiskriteeriumide ∏ valikukriteeriumide ja toetuste andmise kriteeriumide põhjal, et kindlaks teha, millised ettepanekud √ toetustaotlused ∏ on rahastamiskõlblikud.

ê 1605/2002 (kohandatud)

2. Seejärel koostab vastutav eelarvevahendite käsutaja lõikes 1 sätestatud hindamise tulemuste põhjal abisaajate ja heakskiidetud summade loendi.

3. Vastutav eelarvevahendite käsutaja teatab taotlejale tema taotluse kohta tehtud otsusest kirjalikult. Kui taotletavat toetust ei anta, põhjendab institutsioon taotluse tagasilükkamist, tuginedes seejuures eeskätt juba teatavaks tehtud valikukriteeriumidele ja toetuste andmise kriteeriumidele √ kvalifitseerimise kriteeriumidele ja hindamiskriteeriumidele ∏.

4. PEATÜKK

MAKSMINE JA JÄRELEVALVE

Artikkel 117

Maksete ajakavade koostamisel lähtutakse asjakohastest finantsriskidest, meetme kestusest ja edenemisest või abisaaja kantud kuludest.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 69 (kohandatud)

Artikkel 118

√ Eelmaksetagatis ∏

1. Kui seda loetakse √ peetakse ∏ asjakohaseks ja proportsionaalseks, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja nõuda abisaajalt eelneva tagatise esitamist, et piirata eelmaksetega seotud finantsriske.

2. Eelarvevahendite käsutaja nõuab abisaajalt kõnealuse eelneva tagatise esitamist rakenduseeskirjas täpsustatud juhtudel.

ê 1605/2002 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 119

√ Toetuste maksmine ja järelevalve ∏

1. Toetuse summa loetakse lõplikuks alles siis, kui institutsioon ð vastutav eelarvevahendite käsutaja ï on lõplikud tegevus- √ aruanded ∏ ja raamatupidamisaruande √ majandusaasta aruande ∏ heaks kiitnud, ilma et see takistaks institutsiooni tegemast hilisemaid kontrollimisi.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 70

ð uus

2. Kui abisaaja ei täida oma juriidilisi või lepingulisi kohustusi, peatatakse toetuse maksmine ja toetust vähendatakse või toetuse andmine lõpetatakse rakenduseeskirjades sätestatud juhtudel, ð Kui toetuse andmise menetluse või toetuse rakendamise käigus esineb olulisi vigu, rikkumisi või pettust, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja võtta mis tahes artiklis 103 nimetatud meetmeid, ï olles abisaajale eelnevalt andnud võimaluse esitada oma seisukohad.

ò uus

3. Kui kontrollimiste või auditite tulemusena ilmneb, et abisaaja puhul esineb korduvaid vigu, mis mõjutavad ka auditeerimata projekte, milles abisaaja osaleb või on osalenud, võib eelarvevahendite käsutaja järeldada, et need leiud laienevad kõnealustele projektidele, ja nõuda vigadega seotud summa hüvitamist; seejuures võidakse kõnealuseid projekte veel toetuslepingu alusel auditeerida.

Ärakuulamismenetluse käigus võib abisaaja tema suhtes kohaldatud korrektsiooni vaidlustada, tõendades arvutatud korrektsiooni ebaõigsust ja esitades uue arvutuse.

⎢ 1605/2002

5. PEATÜKK

RAKENDAMINE

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 71 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 120

√ Allhanked ja toetuse ümberjagamine kolmandatele isikutele ∏

1. Kui meetme rakendamine ð või tegevustoetuse puhul tööprogrammi rakendamine ï eeldab abisaajalt hankelepingute sõlmimist, sätestatakse sellekohased menetlused vastavalt rakenduseeskirjadele.

2. Kui meetme ð või tööprogrammi ï rakendamine eeldab rahalise toetuse andmist kolmandatele isikutele, võib ühenduselt √ Euroopa Liidult ∏ toetust saav abisaaja anda sellist rahalist toetust, kui järgmised tingimused on täidetud:

a) rahaline toetus ei ole meetme esmane eesmärk;

ò uus

a) vastutav eelarvevahendite käsutaja on enne toetuse andmist kontrollinud, et abisaaja esitatud tagatised on piisavad komisjonile võlgnetavate summade sissenõudmiseks;

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 71 (kohandatud)

ð uus

b) toetuse andmise tingimused on rangelt määratletud √ kindlaks määratud ∏ toetuse andmise otsuses või abisaaja ja komisjoni vahel sõlmitud toetuslepingus, ilma võimaluseta √ et abisaaja ei saaks ∏ kasutada kaalutlusõigust;

c) asjaomased summad on √ rakenduseeskirjade määratluse kohaselt ∏ madalad √ väikesed ∏ .

Punkti c kohaldamisel määratletakse rakenduseeskirjades maksimaalne rahalise toetuse summa, mida abisaaja saab kolmandale isikule maksta.

3.

Igas toetuslepingus või toetuse andmise otsuses peab olema selgesõnaliselt selge sõnaga sätestatud ühenduse √ komisjoni ∏ ja kontrollikoja õigus kontrollida dokumente ð ja teavet, sealhulgas elektroonilisel andmekandjal, ï ja teha kohapealseid kontrolle kõigi töövõtjate ja alltöövõtjate √ kolmandate isikute ∏ puhul, keda ühendus √ Euroopa Liit ∏ on rahastanud.

ò uus

VIA JAOTIS

AUHINNAD

Artikkel 120a

Määratlus

Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse auhinnana konkursi tulemusena antud rahalist toetust.

Artikkel 120a-i

Üldeeskirjad

1. Auhindade suhtes kohaldatakse läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet.

2. Auhindu antakse artiklis 110 nimetatud tööprogrammi raames, mille kinnitab komisjon. Auhindade andmise suhtes kohaldatakse artikli 110 lõiget 2.

Konkursieeskirjades määratakse kindlaks vähemalt auhinna andmise tingimused ja kriteeriumid ning auhinna summa ja selle väljamaksmise kord.

Auhindu ei tohi anda ilma konkursita ja auhinna andmise kohta avaldatakse teade samamoodi nagu toetustaotluste esitamise kutse puhul.

3. Auhinna määrab vastutav eelarvevahendite käsutaja või žürii. Viimati nimetatutel on vabadus otsustada, kas auhind määrata või määramata jätta, sõltuvalt konkursieeskirjade kohaselt taotluste kvaliteedile antud hinnangust.

4. Auhinna suurus ei ole seotud selle saaja kantud kuludega.

5. Kui toetuse saaja või töövõtja määrab üle 500 000 euro suuruse auhinna, kinnitab selle andmise tingimused ja kriteeriumid komisjon.

VIB JAOTIS

RAHASTAMISVAHENDID

Artikkel 120b

Määratlus ja reguleerimisala

1. Käesoleva määruse kohaldamisel käsitatakse rahastamisvahendina Euroopa Liidu meedet, millega Euroopa Liidu eelarvest antakse konkreetse poliitilise eesmärgi saavutamiseks rahalist toetust laenu, tagatise, omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringute või osaluse või muu riskiga seotud instrumendi teel, mida võidakse kombineerida toetusega.

2. Käesolevat jaotist kohaldatakse ka rahastamisvahenditega otseselt seotud vahendite, sealhulgas tehnilise abi suhtes.

3. Komisjon võib rakendada rahastamisvahendeid otsese või kaudse eelarve täitmise raames, andes viimasel juhul täitmisülesanded artikli 53 lõike 1 punkti 2 alapunktides c ja d nimetatud üksustele.

Artikkel 120c

Rahastamisvahendite suhtes kohaldatavad põhimõtted

1. Euroopa Liidu rahastamisvahendid tehakse lõplikele abisaajatele kättesaadavaks usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete kohaselt ning vastavalt eesmärkidele, mis on sätestatud asjaomaste rahastamisvahendite suhtes kohaldatavas alusaktis.

2. Ilma et see piiraks artikli 46 lõike 1 punktide 4 ja 5 kohaldamist, jäävad rahastamisvahendiga seotud eelarvelised kulud selle jaoks ette nähtud eelarvelise kulukohustuse piiresse.

3. Rahastamisvahendiga seotud finantstoimingute teostamises osalevad finantsvahendajad järgivad asjaomaseid rahapesu- ja terrorismivastase võitluse alaseid nõudeid. Kõnealused finantsvahendajad ei tohi asuda territooriumidel, kus ei tehta rahvusvaheliselt kokkulepitud maksustandardite rakendamise valdkonnas Euroopa Liiduga koostööd.

4. Igas artikli 53 lõike 1 punkti 2 alapunktides c ja d nimetatud üksuse ja käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud finantsvahendaja vahel sõlmitud lepingus peab olema selge sõnaga sätestatud komisjoni ja kontrollikoja õigus kontrollida dokumente ja teavet, sealhulgas elektroonilisel andmekandjal, ja teha kohapealseid kontrolle kõikide kolmandate isikute puhul, keda Euroopa Liit on rahastanud.

ê 1605/2002 (kohandatud)

VII JAOTIS

MAJANDUSAASTA ARUANDE ESITAMINE JA RAAMATUPIDAMISARVESTUS

1. PEATÜKK

MAJANDUSAASTA ARUANDE ESITAMINE

Artikkel 121

√ Euroopa Liidu majandusaasta aruande struktuur ∏

Euroopa Liidu raamatupidamisaruandlus hõlmab √ majandusaasta aruanne koosneb järgnevast ∏ :

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 72 alapunkt a (kohandatud)

ð uus

a) ð konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne, milles esitatud konsolideeritud finantsteave hõlmab ï artikli 126 kohaseid ð Euroopa Liidu eelarvest rahastatavate ï institutsioonide raamatupidamisaruandeid √ raamatupidamise aastaaruandeid ∏ , artiklis 185 osutatud asutuste raamatupidamisaruandeid √ raamatupidamise aastaaruandeid ∏ ja √ teiste ∏ muude asutuste raamatupidamisaruandeid √ raamatupidamise aastaaruandeid ∏ , kui need √ nende majandusaasta aruanded ∏ kuuluvad √ Euroopa Liidu ∏ ühenduse raamatupidamiseeskirjade kohaselt konsolideerimisele;

⎢ 1605/2002

ð uus

b) konsolideeritud raamatupidamisaruandeid, milles esitatakse punktis a osutatud institutsioonide ja asutuste raamatupidamisaruannetes sisalduv finantsteave koondatud kujul ð eelarve raamatupidamisarvestuse koondaruanne, milles esitatud teave hõlmab Euroopa Liidu eelarvest rahastatavate institutsioonide eelarve raamatupidamisarvestuse aruandes sisalduvat teavet ï;

c) institutsioonide ja artiklis 185 osutatud asutuste eelarve täitmise aruandeid;

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 72 alapunkt b

d) eelarve täitmise koondaruandeid, milles esitatakse punktis c osutatud aruannetes sisalduv teave.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 73 (kohandatud)

Artikkel 122

√ Eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne ∏

1. √ Iga ∏ Institutsioonide ja asutuste artiklis 121 osutatud √ institutsioon ja asutus koostab aruande ∏ raamatupidamisaruannetele lisatakse aruanne, mis käsitleb eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist.

ò uus

Kõnealuse aruande saadavad nad järgneva eelarveaasta 31. märtsiks eelarvepädevatele institutsioonidele ja kontrollikojale.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 73 (kohandatud)

2. Lõikes 1 osutatud aruandes esitatakse muu hulgas √ vähemalt ∏ andmed assigneeringute kasutamise määra kohta koos kokkuvõtva teabega assigneeringute ümberpaigutuste kohta erinevate eelarvepunktide vahel.

ê 1605/2002 (kohandatud)

Artikkel 123

√ Majandusaasta aruannet reguleerivad eeskirjad ∏

ò uus

Artiklis 121 osutatud raamatupidamise aastaaruanne peab vastama Euroopa Liidu raamatupidamiseeskirjadele, mille võtab vastu komisjoni peaarvepidaja, ning andma varadest ja kohustustest, kuludest ja tuludest ning rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate.

Artiklis 121 osutatud eelarve raamatupidamisarvestuse aruanne peab vastama käesolevas määruses sätestatud eelarvepõhimõtetele. See peab andma eelarve tulu- ja kulutoimingutest õige ja õiglase ülevaate.

ê 1605/2002 (kohandatud)

ð uus

Raamatupidamisaruanne peab olema eeskirjadega kooskõlas, õige ja terviklik ning andma tõese ja erapooletu ülevaate:

a) raamatupidamisaruannete puhul varadest ja kohustustest, kuludest ja tuludest, varade ja kohustuste all esitamata nõuetest ja kohustustest, samuti rahavoogudest;

b) eelarve täitmise aruannete puhul tulu- ja kulutoimingutest.

Artikkel 124

√ Raamatupidamispõhimõtted ∏

ð Artiklis 121 osutatud ï Raamatupidamisaruanded √ raamatupidamise aastaaruandes ∏ ð esitatakse teave, sealhulgas raamatupidamispõhimõtted, sellisel viisil, et see on asjakohane, usaldusväärne, võrreldav ja selgesti arusaadav. See ï koostatakse Euroopa Liidu raamatupidamisarvestuse korras √ raamatupidamiseeskirjades ∏ kirjeldatud üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt ., milleks on:

ê 1605/2002 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 125

1. Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtte kohaselt esitatakse raamatupidamisaruannetes eelarveaasta kulud ja tulud maksmise või laekumise kuupäevast olenemata.

2. Varade ja kohustuste väärtus määratakse kindlaks artiklis 133 sätestatud raamatupidamiskorra kohaselt.

Artikkel 126

√ Raamatupidamise aastaaruanne ∏

1. Raamatupidamisaruanne √ Raamatupidamise aastaaruanne ∏ koostatakse miljonites eurodes ja selles on √ see koosneb järgnevast ∏ :

a) bilanss ja majandustulemuse aruanne ð ning tulemiaruanne ï , milles kajastatakse varasid ja kohustusi, √ finantsseisundit ∏ ning majandus tulemust eelnenudva eelarveaasta 31. detsembri seisuga; need esitatakse teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid käsitlevates Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides sätestatud struktuuri järgi, võttes seejuures arvesse ühenduste tegevuse eripära ð kooskõlas asjaomaste raamatupidamiseeskirjadega, mille võtab vastu komisjoni peaarvepidaja ï ;

b) rahavoogude tabel ð aruanne ï , milles on näidatud eelarveaasta jooksul sissenõutud √ laekunud ∏ ja väljamakstud summad ning sularahaseis aasta lõpus;

c) ð netovara muutuste ï aruanne kapitali muutuste kohta, milles esitatakse üksikasjalikult kapitalikontode punktide kaupa eelarveaasta jooksul toimunud suurenemised ja vähenemised ð ülevaade eelarveaasta jooksul toimunud reservide muutustest ning kumulatiivsed tulemused ï .

2. Raamatupidamisaruande √ Raamatupidamise aastaaruande ∏ lisad täiendabvad ja selgitabvad lõikes 1 kirjeldatud aruandnetes esitatud teavet ja annabvad kogu täiendava teabe, mida rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamistava eeldab, kui selline teave on ühenduste tegevuse puhul asjakohane ð mis on ette nähtud asjaomaste raamatupidamiseeskirjadega, mille võtab vastu komisjoni peaarvepidaja ï .

Artikkel 127

√ Eelarve täitmise aruanne ∏

Eelarve täitmise aruanne koostatakse miljonites eurodes. Sellesse kuulub √ See koosneb järgnevast ∏ :

a) eelarve täitumise ülevaade ð eelarve täitmise aruanne ï , millesse esitatakse ð on koondatud ï kõik eelarveaasta tulu- ja kulutoimingud; selle ülevaate struktuur on samasugune kui eelarve oma;

b) eelarve täitumise ülevaate ð eelarve täitmise aruande ï lisad, mis täiendabvad ja selgitabvad ülevaates ð aruandes ï esitatud teavet.

ò uus

Eelarve täitmise aruande struktuur on samasugune kui eelarve oma.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 74 (kohandatud)

Artikkel 128

√ Esialgne majandusaasta aruanne ∏

Muude √ Teiste artiklis 121 osutatud ∏ institutsioonide ja artiklis 121 osutatud asutuste peaarvepidajad saadavad komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. märtsil oma esialgse √ majandusaasta aruande ∏ raamatupidamisaruande koos aruandega, mis käsitleb eelarvehaldust ja finantsjuhtimist asjakohasel aastal.

ò uus

Samuti saadavad artiklis 121 osutatud teiste institutsioonide ja asutuste peaarvepidajad komisjoni peaarvepidajale hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. märtsil aruandluspaketi, mis on koostatud standardvormi alusel, mille komisjoni peaarvepidaja kehtestab konsolideerimise eesmärgil.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 74 (kohandatud)

ð uus

Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib need esialgsed √ majandusaasta ∏ raamatupidamisaruanded komisjoni esialgse √ majandusaasta ∏ raamatupidamisaruandega ja saadab kontrollikojale hiljemalt järgneva aasta 31. märtsil komisjoni ð ja konsolideeritud Euroopa Liidu ï esialgse ð konsolideeritud ï √ majandusaasta ∏ raamatupidamisaruande, millele on lisatud komisjoni aruanne eelarvehalduse ja finantsjuhtimise kohta eelarveaastal, koos esialgse konsolideeritud raamatupidamisaruandega.

Samuti saadab iga institutsiooni ja artiklis 121 osutatud asutuse peaarvepidaja Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt teises lõigus märgitud kuupäeval eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande.

ê 1605/2002 (kohandatud)

è1 1995/2006 artikli 1 punkti 75 alapunkt a

ð uus

Artikkel 129

√ Lõpliku konsolideeritud majandusaasta aruande heakskiitmine ∏

1. Kontrollikoda esitab hiljemalt 15. ð 1. ï juunil oma tähelepanekud √ teiste ∏ iga institutsiooni ja iga asutuse è1 artiklis 121 ç osutatud √ institutsioonide ja asutuste ∏ esialgsete √ majandusaasta aruannete ∏ raamatupidamisaruande kohta ð ning esitab hiljemalt 15. juunil oma tähelepanekud komisjoni esialgse majandusaasta aruande ja Euroopa Liidu esialgse konsolideeritud majandusaasta aruande kohta ï .

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 75 alapunkt b (kohandatud)

ð uus

2. Muud √ Teised artiklis 121 osutatud ∏ institutsioonid peale komisjoni ja iga artiklis 121 osutatud asutus koostab oma lõpliku √ majandusaasta aruande ∏ raamatupidamisaruande ja saadab selle lõpliku konsolideeritud √ majandusaasta aruande ∏ raamatupidamisaruande koostamiseks komisjoni peaarvepidajale, ja kontrollikojale ð , Euroopa Parlamendile ja nõukogule ï hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. juulil.

ò uus

Samuti saadavad teiste artiklis 121 osutatud institutsioonide ja asutuste peaarvepidajad komisjoni peaarvepidajale hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. juulil aruandluspaketi, mis on koostatud standardvormi alusel, mille komisjoni peaarvepidaja kehtestab konsolideerimise eesmärgil.

2a. Iga artiklis 121 osutatud institutsiooni ja asutuse peaarvepidaja saadab oma lõpliku majandusaasta aruande esitamise tähtajaga samaks tähtajaks kirjaliku kinnituse kõnealuse majandusaasta aruande kohta kontrollikojale ning nimetatud kinnituse koopia komisjoni peaarvepidajale.

Lõplikule majandusaasta aruandele lisatakse peaarvepidaja koostatud lisa, milles ta tõendab, et see on koostatud kooskõlas käesoleva jaotisega ning kohaldatavate raamatupidamispõhimõtete, -eeskirjade ja -meetoditega.

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 75 alapunkt c (kohandatud)

ð uus

2ab. Komisjoni peaarvepidaja koostab lõpliku konsolideeritud √ majandusaasta aruande ∏ raamatupidamisaruande teiste ð artiklis 121 osutatud ï institutsioonide ð ja asutuste ï poolt lõike 2 kohaselt esitatud teabe alusel. Lõplikule konsolideeritud √ majandusaasta aruandele ∏ raamatupidamisaruandele lisatakse komisjoni peaarvepidaja koostatud deklaratsioon √ lisa ∏ , millesga ta tõendab, et see on koostatud kooskõlas VII jaotisega ja finantsaruannete √ raamatupidamise aastaaruande ∏ lisas toodud raamatupidamispõhimõtete, -eeskirjade ja -meetoditega.

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 75 alapunkt d (kohandatud)

3. Pärast lõpliku konsolideeritud √ majandusaasta aruande ∏ raamatupidamisaruande ja komisjoni enda lõpliku √ majandusaasta aruande ∏ raamatupidamisaruande heakskiitmist saadab komisjon need Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale enne järgneva eelarveaasta 31. juulit.

ò uus

Komisjoni peaarvepidaja peaks saatma kontrollikojale samaks tähtajaks ka kirjaliku kinnituse lõpliku konsolideeritud majandusaasta aruande kohta.

ê 1605/2002 (kohandatud)

è1 1995/2006 artikli 1 punkti 75 alapunkt e

è2 1995/2006 artikli 1 punkti 76 alapunkt a

è3 1995/2006 artikli 1 punkti 76 alapunkt b

è4 1995/2006 artikli 1 punkt 77

è5 1995/2006 artikli 1 punkt 78

è6 1995/2006 artikli 1 punkt 79

ð uus

4. Lõplik konsolideeritud √ majandusaasta ∏ raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt järgneva eelarveaasta è1 15. novembril ç koos kinnitava avaldusega, mille kontrollikoda on teinud kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 287 ja Euratomi asutamislepingu artikliga 160c.

2. PEATÜKK

TEAVE EELARVE TÄITMISE KOHTA

Artikkel 130

√ Eelarveliste tagatiste ja riskide aruanne ∏

Lisaks artiklites 126 ja 127 sätestatud aruannetele esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule kaks ð üks ï korda aastas aruande √ artikli 46 lõikes 4 ∏ osutatud eelarveliste tagatiste ja nendega seotud riskide kohta.

See teave edastatakse samal ajal ka kontrollikojale.

Artikkel 131

√ Eelarve täitmise aruanne ∏

1. Lisaks artiklites 126 ja 127 sätestatud aruannetele saadab è2 komisjoni peaarvepidaja ç üks kord kuus Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelarve täitmist käsitlevad, vähemalt peatüki tasandil koondatud arvnäitajad √ andmed ∏ nii tulude kui ka kulude kohta, √ võrrelduna koguassigneeringutega ∏ vastavalt kõikidele assigneeringutele.

Nendes arvnäitajates √ andmetes ∏ esitatakse ka üksikasjalik ülevaade √ varasematest eelarveaastatest ülekantud ∏ assigneeringute kasutamisest.

Arvnäitajad √ Andmed ∏ saadetakse kümne tööpäeva jooksul pärast iga kuu lõppu.

2. Kolm korda aastas, 31. maile, 31. augustile ja 31. detsembrile järgneva 30 tööpäeva jooksul saadab è3 komisjoni peaarvepidaja ç Euroopa Parlamendile ja nõukogule eelarve täitmise aruande, mis hõlmab nii tulusid kui ka kulusid liigendatuna peatükkide, artiklite ja punktide kaupa.

Selles aruandes esitatakse ka üksikasjalik ülevaade varasematest eelarveaastatest ülekantud assigneeringute kasutamise kohta.

3. Arvnäitajad √ Kõnealused andmed ∏ ja eelarve täitmise aruanne saadetakse samal ajal ka kontrollikojale.

3. PEATÜKK

RAAMATUPIDAMISARVESTUS

1. JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 132

√ Raamatupidamissüsteem ∏

1. Institutsiooni raamatupidamisarvestus √ raamatupidamissüsteem ∏ on süsteem, mille eesmärk on korrastada eelarve- ja finantsteavet nii, et arvnäitajaid √ andmeid ∏ saab sisestada, liigitada ja salvestada.

2. Raamatupidamisarvestus koosneb üldisest raamatupidamisarvestusest ja eelarve raamatupidamisarvestusest. Raamatupidamisarvestus toimub eurodes ja kalendriaasta põhjal.

3. Üldise raamatupidamisarvestuse ja eelarve raamatupidamisarvestuse andmed kinnitatakse eelarveaasta lõpus, et oleks võimalik koostada 1. peatükis osutatud raamatupidamisaruandeid.

43. Olenemata lõigetest ð lõikest ï 2 ja 3 võib volitatud eelarvevahendite käsutaja pidada analüütilist arvestust.

Artikkel 133

√ Üldsätted institutsioonide raamatupidamissüsteemi kohta ∏

1. Komisjoni peaarvepidaja võtab pärast teiste è4 artiklis 121 ç osutatud √ institutsioonide ja ∏ asutuste peaarvepidajatega konsulteerimist vastu raamatupidamiskorra √ raamatupidamiseeskirjad ∏ ja ühtlustatud kontoplaani, mida kohaldatakse kõikides √ Euroopa Liidu eelarvest rahastatavates ∏ institutsioonides, teises osa V jaotises osutatud Euroopa talitustes √ ametites ∏ ja kõikides è4 artiklis 121 ç osutatud asutustes.

2. Lõikes 1 osutatud korra √ eeskirjade ja meetodite ∏ vastuvõtmisel juhindub komisjoni peaarvepidaja rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditest, kuid võib nendest kõrvale kalduda, kui seda õigustab Euroopa Liidu tegevuse eripära.

2. JAGU

ÜLDINE RAAMATUPIDAMISARVESTUS

Artikkel 134

√ Üldine raamatupidamisarvestus ∏

Üldisse raamatupidamisarvestusse märgitakse √ kantakse ∏ ajalises järjestuses kahekordse kirjendamise meetodi abil kõik sündmused ja toimingud, mis mõjutavad institutsioonide ja è5 artiklis 121 ç osutatud √ institutsioonide ja ∏ asutuste majanduslikku ja rahalist seisundit √ finantsseisundit ∏ ning nende varasid ja kohustusi.

Artikkel 135

√ Raamatupidamiskirjed ∏

1. Liikumised kontodel ja saldod kirjendatakse arvestusraamatutesse.

2. Kõik raamatupidamiskirjed, sealhulgas √ paranduskirjed ∏ kontoparandused, põhinevad vastavatel tõendavatel dokumentidel √ , millele neis ka viidatakse ∏ .

3. Raamatupidamisarvestuse süsteemi √ Raamatupidamissüsteemi ∏ peab jääma jälg kõikidest raamatupidamiskirjetest.

Artikkel 136

√ Raamatupidamisarvestuse korrigeerimised ∏

Eelarveaasta lõpu ja √ majandusaasta ∏ raamatupidamisaruande esitamise vahelisel ajal teeb peaarvepidaja kõik korrigeerimised, mida on vaja raamatupidamisest √ õige ja õiglase ∏ tõese, erapooletu ja ning √ Euroopa Liidu raamatupidamiseeskirjadele vastava ∏ korrakohase ülevaate andmiseks, kuid mis ei hõlma √ kõnealuse aastaga seonduvaid ∏ väljamakseid ega laekumisi seoses kõnealuse aastaga.

3. JAGU

EELARVE RAAMATUPIDAMISARVESTUS

Artikkel 137

√ Eelarve raamatupidamisarvestus ∏

1. Eelarve raamatupidamisarvestus annab üksikasjaliku ülevaate eelarve täitmisest.

2. Lõike 1 kohaldamiseks märgitakse √ kantakse ∏ eelarve raamatupidamisarvestusse kõik eelarvega seotud tulu- ja kulutoimingud, mis on sätestatud esimese osa IV jaotises.

4. PEATÜKK

VARA INVENTARINIMESTIKUD

Artikkel 138

√ Inventarinimestikud ∏

1. Iga institutsioon ja è6 artiklis 121 ç osutatud √ institutsioon ja ∏ asutus peab inventarinimestikke, milles on komisjoni peaarvepidaja koostatud näidise järgi näidatud kogu Euroopa Liidu materiaalse, immateriaalse ja finantsvara kogus ja väärtus.

Iga institutsioon ja è6 artiklis 121 ç osutatud √ institutsioon ja ∏ asutus teeb kindlaks, kas nimestikus esitatu vastab tegelikule olukorrale.

2. Vallasvara ð Vara ï müük kuulutatakse välja nõuetekohasel viisil.

VIII JAOTIS

VÄLISAUDIT JA EELARVE TÄITMISELE KINNITAMINE √ HEAKSKIIDU ANDMINE ∏

1. PEATÜKK

VÄLISAUDIT

Artikkel 139

√ Kontrollikoja tehtav välisaudit ∏

1. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon teavitavad kontrollikoda võimalikult kiiresti kõigist otsustest ja eeskirjadest, mis on vastu võetud artiklite 9, 13, 18, 22, 23, 26 ja 36 kohaselt.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 80

2. Iga institutsioon teavitab kontrollikoda ja eelarvepädevatid institutsioonie kõigist finantsküsimusi reguleerivatest sise-eeskirjadest, mille nad on vastu võtnud.

ê 1605/2002 (kohandatud)

è1 1995/2006 artikli 1 punkti 81 alapunkt a

ð uus

3. Kontrollikojale teatatakse eelarvevahendite käsutajate, siseaudiitorite, peaarvepidajate ja avansikontode haldajate ametissenimetamisest ja artiklite 51, 61, 62, 63 ja 85 kohastest volitamisest √ delegeerimisotsustest ∏ .

Artikkel 140

√ Auditeerimiseeskirjad ja -menetlused ∏

1. √ Selle kindlakstegemiseks, kas kõik tulud on saadud ja kulud välja makstud seaduslikult ja nõuetekohaselt ∏ Kõikide tulude ja kulude õiguspärasuse ja korrakohaselt, kindlakstegemisel võtab kontrollikoda arvesse asutamislepingu √ aluslepingute ∏ sätteid, eelarvet, käesolevat määrust, rakenduseeskirju ja kõiki muid asutamislepingute √ aluslepingute ∏ kohaselt vastuvõetud õigusakte.

2. Oma ülesannete täitmisel on kontrollikojal õigus tutvuda artiklis 142 sätestatud viisil kõikide dokumentide ja andmetega √ kogu teabega ∏ , mis on seotud talituste ja asutuste finantsjuhtimisega ja käsitlevad Euroopa Liidu rahastatavaid või kaasrahastatavaid meetmeid. Kontrollikojal on õigus küsitleda kõiki tulu- ja kulutoimingute eest vastutavaid ametnikke ja kasutada kõiki auditeerimismenetlusi, mis on kõnealuste talituste või asutuste puhul asjakohased. Liikmesriikides toimub audit koostöös siseriiklike auditeerimisasutustega või kui neil puuduvad vajalikud volitused, siis pädevate siseriiklike talitustega. Kontrollikoda ja liikmesriikide auditeerimisasutused teevad koostööd usalduslikult, säilitades samal ajal oma sõltumatuse.

Kontrollikoda võib √ kogu teabe saamiseks, mida tal on vaja ∏ talle asutamislepingutega √ aluslepingutega ∏ või nende kohaselt vastuvõetud õigusaktidega antud ülesannete täitmiseks, kogu vajaliku teabe saamiseks viibida omal soovil eelarve täitmise raames mõne √ audititoimingute juures, mida tehakse mis tahes ∏ Euroopa Liidu institutsiooni √ poolse või nimel toimuva eelarve täitmise raames ∏ või viimase huvides tehtavate audititoimingute juures √ , esitades selleks eelnevalt vastava taotluse ∏.

Kontrollikoja taotluse korral lubavad institutsioonid Euroopa Liidu hoiuseid hoidvatel rahaasutustel √ finantseerimisasutustel ∏ lasta kontrollikojal kindlaks teha, kas väljastpoolt saadud andmed on √ majandusaasta aruandega ∏ kooskõlas raamatupidamisarvestusega.

3. Oma ülasannete täitmiseks teatab kontrollikoda käesoleva määrusega hõlmatud institutsioonidele ja asutustele √ , kelle suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, ∏ oma töötajate nimed, kellel on õigus neid auditeerida.

Artikkel 141

√ Väärtpaberite ja sularahaga seonduvad kontrollid ∏

Kontrollikoda tagab, et kõiki hoiustatud või kassas olevaid väärtpabereid ja kogu sellist sularaha kontrollitakse hoiustaja √ hoiulevõtja ∏ √ allakirjutatud ∏ allkirjastatud Ö asjaomaste ∏ maksedokumentide alusel või √ hoitava ∏ sularaha ja väärtpaberite ametlike õiendite alusel. Kontrollikoda võib selliseid kontrollimisi ise teha.

Artikkel 142

√ Kontrollikoja juurdepääsuõigus ∏

1. Komisjon, teised institutsioonid, Euroopa Liidu √ nimel ∏ huvides tulusid ja kulusid haldavad asutused ja eelarvest tehtavate maksete lõppsaajad aitavad kontrollikoda igakülgselt ja annavad kontrollikojale √ talle ∏ kogu teabe, mida too √ ta ∏ peab oma ülesannete täitmiseks vajalikuks. Nad annavad kontrollikoja käsutusse kõik Euroopa Liidu eelarvest rahastatavate lepingute sõlmimist ja täitmist käsitlevad dokumendid, kõik sularaha või materiaalse vara arvestusdokumendid, kõik raamatupidamisdokumendid või tõendavad dokumendid ning nendega seotud haldusdokumendid, kõik tulude ja kuludega seotud dokumendid, kõik inventarinimestikud, kõik √ talituste ∏ organisatsiooniskeemid, mida kontrollikoda peab vajalikuks eelarve täitumist ja majandustulemust käsitleva aruande auditeerimiseks dokumentide põhjal või kohapeal, ja samaks otstarbeks ka kõik magnetkandjal loodud või säilitatavad dokumendid ja andmed.

√ Liikmesriikide ∏ aAsjaomaste √ ametiasutuste ∏ valitsuste muud üksused ja siseauditiorganid aitavad kontrollikoda igal viisil, mida viimane peab oma ülesannete täitmiseks vajalikuks.

Esimene lõik kehtib ka füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta √ suhtes ∏ , kes saavad makseid Euroopa Liidu eelarvest.

2. Ametnikud, kelle tegevust kontrollikoda kontrollib, on kohustatud:

a) esitama kassas oleva sularaha, kogu ülejäänud sularaha, väärtpaberidte ja materiaalse vara, √ üle peetavat arvestust käsitlevad dokumendid, samuti ∏ kõik tõendavad dokumendid nende valdusesse antud rahaliste vahendite hooldamise √ haldamise ∏ kohta ning kõik arveraamatud, registrid ja muud seonduvad dokumendid;

b) esitama kirjavahetuse ja kõik muud dokumendid, mida on vaja artikli 140 lõikes 1 osutatud auditi teostagemiseks täies ulatuses.

Esimese lõigu punktis b osutatud teavet võib nõuda ainult kontrollikoda.

3. Kontrollikojal on õigus kontrollida √ auditeerida ∏ Euroopa Liidu tulude ja kuludega seotud dokumente, mis on institutsioonide talituste, eelkõige kõnealuste tulude ja kuludega seotud otsuste tegemise eest vastutavate talituste, Euroopa Liidu huvides √ nimel ∏ tulusid ja kulusid haldavate asutuste ja eelarvest makseid saavate füüsiliste ja juriidiliste isikute valduses.

4. Tulude √ saamise ∏ ja kulude √ väljamaksmise ∏ seaduslikkuse ja korrakohasuse √ nõuetekohasuse ∏ ning finantsjuhtimise usaldusväärsuse kindlakstegemine hõlmab ka toetustena saadud Euroopa Liidu vahendite kasutamist institutsioonidevälistes asutustes.

5. Institutsioonidevälistele abisaajatele Euroopa Liidu vahendite maksmise eelduseks on abisaajate kirjalik nõusolek või selle puudumisel töövõtjate või alltöövõtjate kirjalik nõusolek kontrollikoja auditiga, mis käsitleb võimaldatud √ saadud ∏ vahendite kasutamist.

6. Komisjon esitab kontrollikojale viimase soovil kõik andmed √ taotlusel kogu teabe ∏ laenutehingute kohta.

7. Ühtsete √ Integreeritud ∏ arvutisüsteemide kasutamine ei tohi piirata kontrollikoja võimalusti tutvuda tõendavate dokumentidega.

Artikkel 143

√ Kontrollikoja aastaaruanne ∏

1. Kontrollikoja aastaaruande suhtes kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 2-6.

21. Kontrollikoda edastab komisjonile ja asjaomastele institutsioonidele hiljemalt è1 30. ð 15. ï juunil ç ð ning teistele artiklis 121 osutatud institutsioonidele ja asutustele hiljemalt 1. juunil ï kõik tähelepanekud, mis tema arvates tuleks avaldada √ kontrollikoja ∏ aastaaruandes. Need tähelepanekud peavad jääma konfidentsiaalseks ð ja nende suhtes kohaldatakse ärakuulamismenetlust ï . Kõik institutsioonid saadavad kontrollikojale vastuse hiljemalt è1 15. oktoobril ç . Institutsioonide vastused, välja arvatud komisjoni omad, saadetakse samal ajal ka komisjonile.

ò uus

2. Pärast ärakuulamismenetluse lõpuleviimist saadab iga asjaomane institutsioon ja asutus hiljemalt 15. oktoobril oma vastuse kontrollikojale. Institutsioonide ja asutuste vastused, välja arvatud komisjoni omad, saadetakse samal ajal ka komisjonile.

ê 1605/2002 (kohandatud)

ð uus

3. Aastaaruandes on √ antakse ∏ hinnang finantsjuhtimise usaldusväärsuse kohta.

4. Aastaaruandes on osa iga institutsiooni kohta. Kontrollikoda võib oma äranägemise järgi lisada kokkuvõtva aruande või üldised tähelepanekud.

Kontrollikoda võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kõikide institutsioonide vastused tema tähelepanekutele avaldatakse vahetult √ kas iga tähelepanekuga ∏ ð kõrvuti või ï √ selle järel ∏ pärast asjakohaseid tähelepanekuid.

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 81 alapunkt b (kohandatud)

5. Kontrollikoda edastab eelarve täitmisele kinnitamise √ heakskiidu andmise ∏ eest vastutavatele asutustele ja teistele institutsioonidele hiljemalt 15. novembril oma aastaaruande koos institutsioonide vastustega ning tagab nende avaldamise Euroopa Liidu Teatajas .

ê 1605/2002 (kohandatud)

è1 1995/2006 artikli 1 punkti 81 alapunkt c

ð uus

6. Niipea kui kontrollikoda on edastanud aastaaruande, saadab √ teavitab ∏ komisjon asjaomasteleid liikmesriikidele viivitamata ð kontrollikoja tähelepanekutest ï kõnealuses aruandes sisalduva teabe, mis käsitlebvad selliste vahendite haldamist, mille eest viimased √ kõnealused liikmesriigid ∏ vastutavad kohaldatavate eeskirjade alusel √ vastutavad ∏ .

Pärast selle teabe kättesaamist vastavad √ teavitavad ∏ liikmesriigid komisjonile 60 ð 100 ï päeva jooksul ð meetmetest, mille nad on oma riigiga seonduvaid kontrollikoja eespool nimetatud tähelepanekuid silmas pidades võtnud ï . Komisjon esitab enne è1 28. veebruari ç kokkuvõtte ð edastab selle teabe ï kontrollikojale, nõukogule ja Euroopa Parlamendile.

Artikkel 144

√ Kontrollikoja eriaruanded ∏

1. Kontrollikoda teatab √ edastab ∏ asjaomasele institutsioonidele ð või asutusele ï kõikidest tähelepanekutestd, mis tema arvates tuleks avaldada eriaruandes. Need tähelepanekud peavad jääma konfidentsiaalseks ð ja nende suhtes kohaldatakse ärakuulamismenetlust ï .

Asjaomasel institutsioonil ð või asutusel ï on kaks ja pool kuud aega teatada kontrollikojale kõigist märkustest √ vastustest ∏ , mida ta soovib teha kõnealuste tähelepanekute kohta √ esitada ∏ .

Kontrollikoda võtab asjakohase eriaruande lõpliku sõnastuse √ teksti ∏ vastu järgneva kuu jooksul ð , eeldusel, et ta on kätte saanud asjaomase institutsiooni või asutuse vastused ï .

Eriaruanded koos asjaomaste institutsioonide ð või asutuste ï vastustega edastatakse viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule, kellest kumbki otsustab, vajaduse korral koostöös komisjoniga, milliseid meetmeid tuleks selles küsimuses √ kõnealuseid vastuseid silmas pidades ∏ võtta.

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 82 alapunkt a

Kui kontrollikoda otsustab mõne sellise eriaruande avaldada Euroopa Liidu Teatajas , avaldatakse see koos asjaomaste institutsioonide vastustega.

ò uus

Kontrollikoda võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kõikide asjaomaste institutsioonide ja asutuste vastused tema tähelepanekutele avaldatakse kas iga tähelepanekuga vahetult kõrvuti või selle järel.

ê 1605/2002 (kohandatud)

è1 1995/2006 artikli 1 punkti 82 alapunkt b

2. è1 Kontrollikoda võib Euroopa Liidu Teatajas avaldada √ Euroopa Liidu toimimise lepingu ∏ EÜ asutamislepingu artikli 248 √ 287 ∏ lõikes 4 ja Euratomi asutamislepingu artikli 160c lõikes 4 osutatud arvamused, mis ei ole seotud ettepanekute või eelnõudega, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku konsulteerimiskorda √ konsulteerimismenetlust ∏ ç . Kontrollikoda otsustab avaldamise üle pärast konsulteerimist institutsiooniga, kes taotles arvamuse andmist √ esitamist ∏ või keda see käsitleb. Avaldamisel lisatakse arvamustele asjaomaste institutsioonide võimalikud märkused.

ò uus

Artikkel 144a

Esialgsete leidude aruanne

1. Kontrollikoda saadab asjaomastele institutsioonidele, asutustele ja liikmesriikidele oma auditi põhjal tehtud esialgsete leidude aruande. Need esialgsed leiud, mis tuleks kontrollikoja arvamuse kohaselt aastaaruandes avaldada, edastatakse hiljemalt aruandes käsitletavale eelarveaastale järgneva eelarveaasta 1. juunil. Esialgsete leidude aruanne peab jääma konfidentsiaalseks.

2. Asjaomasel institutsioonil, asutusel või liikmesriigil on kaks ja pool kuud aega teatada kontrollikojale kõigist märkustest, mida ta soovib kõnealuse esialgsete leidude aruande kohta teha.

ê 1605/2002 (kohandatud)

è1 1995/2006 artikli 1 punkt 83

2. PEATÜKK

EELARVE TÄITMISELE KINNITAMINE √ HEAKSKIIDU ANDMINE ∏

Artikkel 145

√ Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse ajakava ∏

1. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava √ vastu võetud ∏ nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse √ heakskiidu ∏ komisjoni tegevusele aasta n eelarve täitmise kohta enne aasta n + 2 è1 15. maid ç

2. Kui lõikes 1 ettenähtud kuupäevast ei ole võimalik kinni pidada, teatab Euroopa Parlament või nõukogu komisjonile otsuse tegemise edasilükkamise põhjustest.

3. Kui Euroopa Parlament lükkab eelarve täitmistele √ heakskiitu andva ∏ kinnitava otsuse tegemise edasi, püüab √ teeb ∏ komisjon √ kõik endast oleneva, et ∏ võimalikult kiiresti võtta meetmeid selle otsuse tegemist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks √ või kõrvaldamise hõlbustamiseks ∏ .

Artikkel 146

√ Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus ∏

1. Otsus eelarve täitmisele √ heakskiidu andmise ∏ kinnitamise kohta hõlmab Euroopa Liidu kõigi tulude ja kulude kontosid ja nende saldot ning bilansis esitatud Euroopa Liidu varasid ja kohustusi.

2. Eelarve täitmisele √ heakskiidu andmiseks ∏ kinnitamiseks tutvub Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 318 ja Euratomi asutamislepingu artiklis 179a osutatud √ majandusaasta aruande ∏ raamatupidamisaruannete ja bilansiga √ raamatupidamise aastaaruandega ∏ kõigepealt nõukogu ja seejärel Euroopa Parlament. Euroopa Parlament tutvub ka kontrollikoja aastaaruande ja auditeeritud institutsioonide vastustega, asjakohomase eelarveaasta kohta kontrollikoja koostatud võimalike √ asjaomaste ∏ eriaruannetega ja kontrollikoja √ kinnitava ∏ avaldusega, mis kinnitab √ majandusaasta aruande ∏ raamatupidamisandmete usaldatavust ning nende √ raamatupidamisarvestuse ∏ aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrakohasust √ korrektsust ∏ .

3. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab komisjon talle Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 319 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjakohomast eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele √ heakskiidu andmise ∏ kinnitamise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.

Artikkel 147

√ Järelmeetmed ∏

1. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 319 ja Euratomi asutamislepingu artikli 180b kohaselt võtavad komisjon ja teised institutsioonid √ kõik ∏ asjakohaseid meetmeid, et järgida √ eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale ∏ Euroopa Parlamendi otsusele eelarve täitmise kinnitamise kohta lisatud tähelepanekuid ja nõukogu vastuvõetud √ heakskiidu andmise ∏ kinnitamissoovitusele lisatud märkusi.

2. Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral annavad institutsioonid aru √ kõnealuste ∏ nende tähelepanekute ja märkuste põhjal võetud meetmetest ja eelkõige juhtnööridest, mis nad on andnud oma talitustele, kes vastutavad eelarve täitmise eest. Liikmesriigid teevad komisjoniga koostööd, teatades viimasele meetmetest, mis nad on võtnud nende √ kõnealuste ∏ tähelepanekute järgimiseks, et komisjon saaks neid oma aruande koostamisel arvesse võtta. Institutsioonide aruanded edastatakse ka kontrollikojale.

TEINE OSA

ERISÄTTED

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 84

I JAOTIS

EUROOPA PÕLLUMAJANDUSE TAGATISFOND

ê 1605/2002 (kohandatud)

Artikkel 148

√ Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi käsitlevad erisätted ∏

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 85 (kohandatud)

1. Käesoleva määruse esimest ja kolmandat osa kohaldatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) käsitlevates eeskirjades osutatud asutuste ja organite √ kulude ∏ tehtavate kulutuste ja nende tulude suhtes, kui käesolevast jaotisest ei tulene teisiti.

ê 1605/2002 (kohandatud)

2. Meetmeid, mida haldab vahetult komisjon, rakendatakse esimese ja kolmanda osa sätete kohaselt.

Artikkel 149

√ EAGFi vahenditega seotud kulukohustused ∏

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 86 alapunkt a (kohandatud)

1. Iga eelarveaasta kohta sisaldab EAGF liigendamata assigneeringuid, välja arvatud √ nende kulude ∏ kulutuste puhul, mis seonduvad määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 3 lõikes 2 osutatud meetmetega, mis kaetakse liigendatud assigneeringutest.

ê 1605/2002 (kohandatud)

2. Maksete assigneeringud, mis on üle kantud, kuid mida ei ole eelarveaasta lõpuks kasutatud, √ tühistatakse. ∏ annulleeritakse.

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 86 alapunkt b (kohandatud)

3. Kasutamata jäänud assigneeringud, mis on seotud määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 3 lõikes 1 nimetatud meetmetega, võib üle kanda üksnes järgmisesse eelarveaastasse.

Selline ülekandmine peab jääma 2 % piiresse esimeses lõigus nimetatud esialgsetest assigneeringutest ning ei tohi ületada summat, mille võrra eelmisel eelarveaastal otsetoetusi vähendati vastavalt nõukogu 29. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks)[31] artiklile 11.

Ülekantavad assigneeringud kantakse tagasi üksnes eelarveridadele, mis käsitlevad määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 3 lõike 1 punktis c viidatud meetmeid.

Sellise ülekandmise tulemusel võib täiendavaid makseid teha ainult lõplikule abisaajale, kelle suhtes eelneval eelarveaastal kohaldati otsetoetuste vähendamist vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklile 11.

Komisjon teeb ülekandmisotsuse hiljemalt selle aasta 15. veebruaril, millisesse assigneeringud üle kantakse, ja teatab sellest eelarvepädevatele institutsioonidele.

ê 1605/2002 (kohandatud)

Artikkel 150

√ EAGFi assigneeringutega seotud üldised esialgsed kulukohustused ∏

1. Komisjon hüvitab liikmesriikide kantud kulud.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 87 (kohandatud)

2. Komisjoni otsused, millega kinnitatakse nende maksete suurus, kujutavad endast üldisi esialgseid kohustusi EAGFile √ ettenähtud ∏ kirjendatud assigneeringute kogusumma piires.

3. Alates 15. novembrist võib EAGF jooksvaid halduskulusid eelnevalt siduda kulukohustustega järgnevaks eelarveaastaks ettenähtud assigneeringute arvelt. Sellised kulukohustused ei tohi siiski ületada kolme neljandikku kõigist jooksva eelarveaasta vastavatest assigneeringutest. Sellised kohustused võivad olla seotud üksnes kuludega, mis põhinevad olemasoleval √ alusaktil. ∏ põhiõigusaktil.

ê 1605/2002 (kohandatud)

è1 1995/2006 artikli 1 punkt 88

Artikkel 151

√ EAGFi vahenditega seotud eelarveliste kulukohustuste täitmise ajakava ∏

1. è1 EAGFi käsitlevates eeskirjades osutatud asutuste ja organite √ kulude ∏ tehtavate kulutuste suhtes võetakse kahe kuu jooksul pärast liikmesriikide saadetud kuluaruannete kättesaamist kohustused peatükkide, artiklite ja punktide kaupa. Sellise kohustuse võib võtta pärast nimetatud kahekuulise tähtaja möödumist alati, kui on vaja kohaldada asjaomaste eelarveridade assigneeringute ümberpaigutamise menetlust. Summad √ kantakse eelarvesse ∏ kirjendatakse maksetena selle sama kahekuulise tähtaja jooksul, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid ei ole veel makset teinud või kui makse √ rahastamiskõlblikkus ∏ abikõlblikkus ei ole kindel. ç

Eelarvelised kulukohustused arvatakse maha artiklis 150 osutatud üldisest esialgsest kohustusest.

2. √ Üldised ∏ Eesialgsed üldised kulukohustused, mis on võetud eelarveaastaks ja mille põhjal ei ole võetud eelarve liigenduse kohaseid kulukohustusi järgneva eelarveaasta 1. veebruariks, √ tühistatakse ∏ annulleeritakse seoses algse eelarveaastaga.

3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse juhul, kui raamatupidamisarvestuse √ majandusaasta aruande ∏ kontrollimisest ja heakskiitmisest ei tulene teisiti.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 89 (kohandatud)

Artikkel 152

√ EAGFi vahendite kajastamine raamatupidamisarvestuses ∏

Eelarve raamatupidamisarvestuses kirjendatakse kulud eelarveaasta kontodele maksete põhjal, mille komisjon on teinud kulude √ tagasimaksmiseks ∏ hüvitamiseks liikmesriikidele hiljemalt asjakohomase aasta 31. detsembril, tingimusel et peaarvepidaja on maksekorralduse kätte saanud hiljemalt järgneva eelarveaasta 31. jaanuaril.

ê 1605/2002 (kohandatud)

Artikkel 153

√ EAGFi assigneeringute ümberpaigutamine ∏

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 90

1. Kui komisjon võib artikli 23 lõike 1 kohaselt assigneeringuid ümber paigutada, teeb ta oma otsuse hiljemalt järgneva eelarveaasta 31. jaanuaril ja teavitab eelarvepädevaid institutsioone vastavalt artikli 23 lõikele 1.

ê 1605/2002

2. Muudel kui lõikes 1 kirjeldatud juhtudel esitab komisjon assigneeringute ümberpaigutamise ettepanekud eelarvepädevatele institutsioonidele hiljemalt järgneva eelarveaasta 10. jaanuaril.

Eelarvepädevad institutsioonid otsustavad selliste ümberpaigutuste tegemise artiklis 24 sätestatud korras, kuid kolme nädala jooksul.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 91 (kohandatud)

Artikkel 154

√ EAGFi vahenditega seotud sihtotstarbelised tulud ∏

1. Käesoleva jaotise kohased sihtotstarbelised tulud √ kantakse eelarvesse ∏ kirjendatakse päritolu järgi artikli 18 lõike 24 kohaselt.

2. Määruse (EÜ) 1290/2005 artiklis 30 osutatud raamatupidamisarvestuse √ majandusaasta aruande ∏ kontrollimist ja heakskiitmist käsitlevate otsuste tulemus √ kantakse ∏ kirjendatakse ühte artiklisse.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 92 (kohandatud)

II JAOTIS

STRUKTUURIFONDID, ÜHTEKUULUVUSFOND, EUROOPA KALANDUSFOND, EUROOPA MAAELU ARENGU √ EUROOPA ∏ PÕLLUMAJANDUSFOND NING VABADUSEL, TURVALISUSEL JA ÕIGUSEL RAJANEVA ALA FONDID, MILLE PUHUL EELARVE TÄITMINE TOIMUB KOOSTÖÖS LIIKMESRIIKIDEGA

ê 1605/2002 (kohandatud)

Artikkel 155

√ Muid Euroopa Liidu fonde käsitlevate erisätete reguleerimisala ∏

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 93 alapunkt a (kohandatud)

1. Kui käesolevast jaotisest ei tulene teisiti, kohaldatakse käesoleva määruse esimest ja kolmandat osa √ nendes ∏ √ eeskirjades ∏ määrustes osutatud asutuste ja organite √ kulude ∏ tehtavate kulutuste ja nende tulude suhtes, mis käsitlevad Euroopa Maaelu Arengu √ Euroopa ∏ Põllumajandusfondi (EAFRD),[32] Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF), √ [33] ∏ Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), √ [34] ∏ Ühtekuuluvusfondi, √ [35] ∏ Euroopa Kalandusfondi (EKFF) √ [36] ∏ √ ja vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala fonde (edaspidi „“fondid”), mille puhul eelarvet täidetakse vastavalt artiklile 53a koostöös liikmesriikidega ∏ .

⎢ 1605/2002

2. Meetmeid, mida haldab vahetult komisjon, rakendatakse samuti käesoleva määruse esimese ja kolmanda osa sätete kohaselt.

ê 1605/2002 (kohandatud)

Artikkel 156

√ Muudest Euroopa Liidu fondidest toetuse maksmine ning vahemaksete ja tagasimaksete tegemine ∏

1. Komisjon maksab fondidest rahaliste √ toetust ∏ osaluse välja kooskõlas artiklis 155 sätestatud eeskirjadega.

2. Komisjoni vahemaksete tegemise tähtaeg sätestatakse artiklis 155 osutatud eeskirjades.

3. Liikmesriikide tagasimaksete käsitlemine ja tagasimaksete mõju fondide √ toetuse ∏ osaluse suurusele sätestatakse artiklis 155 osutatud eeskirjades.

ò uus

4. Erandina artiklist 10 võib ettemaksete tagasimaksmisest tulenevad kulukohustuste assigneeringud, mis on kättesaadavad 31. detsembril, kanda üle kuni programmi lõpetamiseni ning neid võib vajaduse korral kasutada, tingimusel et muud kulukohustuste assigneeringud ei ole enam kättesaadavad.

ê 1605/2002 (kohandatud)

Artikkel 157

√ Muude Euroopa Liidu fondide assigneeringute vabastamine ∏

Komisjon vabastab kulukohustuste assigneeringud automaatselt artiklis 155 sätestatud eeskirjade kohaselt.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 94 (kohandatud)

Vabastatud assigneeringud võib √ uuesti kättesaadavaks ∏ taaskasutatavaks teha juhul, kui ainuüksi komisjon on teinud ilmse vea.

ê 1605/2002 (kohandatud)

Selleks uurib komisjon eelmisel eelarveaastal toimunud vabastamisi ja otsustab vajadust silmas pidades jooksva aasta 15. veebruariks, kas vastavaid assigneeringuid on vaja uuesti √ kättesaadavaks ∏ kasutatavaks teha.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 95 (kohandatud)

Artikkel 158

√ Muude Euroopa Liidu fondide assigneeringute vastastikune ümberpaigutamine ∏

Käesolevas jaotises osutatud tegevuskulude puhul, võib komisjon, välja arvatud EAFRD korral, teha ümberpaigutusi ühest jaotisest teise, tingimusel et asjakohomased assigneeringud on ette nähtud samaks otstarbeks artiklis 155 osutatud fonde käsitlevate √ eeskirjade ∏ määruste tähenduses või need on √ kulud ∏ kulutused tehniliseks abiks.

ê 1605/2002 (kohandatud)

Artikkel 159

√ Muude Euroopa Liidu fondide projektide valik, haldamine ja auditeerimine ∏

Projektide haldamist ja valikut ning auditeerimist käsitlevad sätted sisalduvad artiklis 155 osutatud eeskirjades.

III JAOTIS

TEADUSUURINGUD

Artikkel 160

√ Teadusuuringuteks ettenähtud vahendid ∏

1. Esimest ja kolmandat osa kohaldatakse teadusuuringute ja √ tehnoloogiaarenduse ∏ tehnoloogia arenduse assigneeringute suhtes, kui käesolevast jaotisest ei tulene teisiti.

Need assigneeringud √ kantakse ∏ kirjendatakse mõnda √ teadusuuringute poliitikavaldkonda ∏ tegevusvaldkonda käsitlevasse √ eelarvejaotisse ∏ eelarvejakku otsese või kaudse teadusuuringutega seotud tegevuse alla või mõnda teadusuuringuid käsitlevasse peatükki mõnes muus √ jaotises ∏ jaos.

Neid kasutatakse rakenduseeskirjades loetletud meetmete rakendamiseks.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 96 (kohandatud)

1a. Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud, ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolliga asutatud söe ja terase teadusfondi tuluga seonduvaid assigneeringuid käsitletakse sihtotstarbelise tuluna artikli 18 tähenduses. Selle tuluga seoses tekkivad kulukohustuste assigneeringud tehakse √ uuesti kättesaadavaks ∏ taaskasutatavaks niipea, kui saadaolev summa on eelarvestatud, ja maksete assigneeringud niipea, kui tulu on laekunud.

ê 1605/2002 (kohandatud)

2. Käesolevas jaotises osutatud tegevuskulude puhul võib komisjon teha ümberpaigutusi ühest √ jaotisest ∏ jaost teise, tingimusel et assigneeringuid kasutatakse samaks otstarbeks.

3. Eksperdid, kellele makstakse palka teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse assigneeringutest, võetakse tööle korras, √ mille ∏ mis nõukogu kehtestab iga teadusuuringute raamprogrammi vastuvõtmisel.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 97 (kohandatud)

Artikkel 160a

√ Teadusuuringuteks ettenähtud vahenditega seotud kulukohustused ∏

1. Kulukohustuste assigneeringud, mis vastavad √ nende ∏ teadusuuringutega seotud projektide √ täieliku või osalise rakendamata jätmise tulemusel vabastatud kulukohustuste maksumusele, ∏ √ mille jaoks need on eelarvesse kantud, ∏ millesse need on kirjendatud, täieliku või osalise rakendamata jätmise tulemusel vabastatud kulukohustuste maksumusele, võib erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel teha √ uuesti kättesaadavaks, ∏ taaskasutatavaks, kui see on hädavajalik algselt kavandatud programmi elluviimiseks, välja arvatud juhul, kui jooksva eelarveaasta eelarve sisaldab selleks otstarbeks vahendeid.

2. Lõikes 1 märgitud eesmärgil vaatab komisjon iga eelarveaasta alguses eelmisel eelarveaastal vabastatud assigneeringud läbi ja hindab vajadustele tuginedes, kas assigneeringute √ uuesti kättesaadavaks tegemine ∏ taaskasutatavaks muutmine on vajalik.

Nimetatud hindamise alusel võib komisjon esitada eelarvepädevatele institutsioonidele asjakohased ettepanekud iga eelarveaasta 15. veebruariks, märkides iga eelarvepunkti puhul ära nende assigneeringute √ uuesti kättesaadavaks tegemise ∏ taaskasutatavaks muutmise põhjused.

3. Eelarvepädevad institutsioonid teevad komisjoni ettepanekute osas otsuse kuue nädala jooksul. Kui nimetatud tähtajaks ei ole otsust tehtud, loetakse ettepanekud heakskiidetuks.

Kulukohustuste summa, mis eelarveaastal n √ uuesti kättesaadavaks ∏ taaskasutatavaks tehakse, ei tohi mingil juhul ületada 25 % eelarveaastal n-1 samal eelarvereal vabastatud assigneeringute kogusummast.

4. √ Uuesti kättesaadavaks ∏ Taaskasutatavaks tehtud kulukohustusi ei kanta järgmisesse perioodi üle.

√ Uuesti kättesaadavaks ∏ Taaskasutatavaks tehtud kulukohustustega seonduvad juriidilised kohustused võetakse eelarveaasta n 31. detsembriks.

Eelarveaasta n lõpus vabastab vastutav eelarvevahendite käsutaja √ selliste uuesti kättesaadavaks ∏ nende taaskasutatavaks tehtud kulukohustuste kasutamata saldo lõplikult.

ê 1605/2002 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 161

√ Teadusuuringute Ühiskeskuse osalus muudes kui teadusuuringuteks ettenähtud vahenditest rahastatavates meetmetes ∏

1. Teadusuuringute Ühiskeskus (TÜK) võib mujale kui artikli 160 lõikes 1 osutatud √ jaotistesse ∏ jagudesse ja peatükkidesse √ kantud ∏ kirjendatud assigneeringute arvelt saada raha osalemiseks konkursi või läbirääkimiste alusel ühenduse meetmetes, ð esimese osa V ja VI jaotises kirjeldatud hanke- ja toetuse andmise menetlustes, ï mida rahastatakse täielikult või osaliselt üldeelarvest.

ò uus

Hanke- ja toetuse andmise menetlustes osalemise eesmärgil käsitatakse Teadusuuringute Ühiskeskust liikmesriigis asuva juriidilise isikuna.

ê 1605/2002 (kohandatud)

2. Assigneeringuid, mis on seotud meetmetega, milles TÜK osaleb konkursi alusel, käsitletakse sSihtotstarbelisne tuluna artikli 18 lõike 2 tähenduses. √ on assigneeringud, mis on seotud: ∏

ò uus

a) hanke- ja toetuse andmise menetlustega, milles Teadusuuringute Ühiskeskus osaleb, või

b) tegevusega, mida Teadusuuringute Ühiskeskus teostab kolmandate isikute nimel, või

c) tegevusega, mida teostatakse teiste institutsioonide või komisjoni muude talitustega tehniliste või teadusteenuste osutamiseks sõlmitud halduskokkulepete alusel.

ê 1605/2002 (kohandatud)

Sellest Punktides a ja c osutatud tulust tulenevad kulukohustuste assigneeringud tehakse √ kättesaadavaks ∏ kasutatavaks niipea, kui saadaoleva summa arvestuslik suurus on teada.

ò uus

Punktis c osutatud tegevuse puhul tühistatakse assigneeringud, mida ei ole viie aasta jooksul kasutatud.

ê 1605/2002 (kohandatud)

Nende assigneeringute kasutamist kajastatakse eelarve täitumise √ aruandes ∏ ülevaates sisalduvas analüütilises arvestuses iga asjakohomase meetmeliigi osas; see on eraldatud tuludest, mis saadakse kolmandate (era- või avalik-õiguslike) isikute võimaldatavast rahastamisest, ja tuludest, mis saadakse muude teenuste eest, mis komisjon osutab kolmandatele isikutele.

ò uus

3. Kui Teadusuuringute Ühiskeskus osaleb kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 hanke- või toetuse andmise menetlustes, ei kohaldata tema suhtes artikli 93, artikli 94 punktides b ja c, artiklites 95 ja 96 ning artikli 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimusi, mis hõlmavad hanke- ja toetuse andmise menetlustest kõrvalejätmist ja sanktsioone.

Samuti eeldatakse, et Teadusuuringute Ühiskeskus täidab majandus- ja finantssuutlikkuse nõudeid.

Teadusuuringute Ühiskeskus vabastatakse artiklites 102 ja 118 sätestatud tagatise esitamise nõudest.

ê 1605/2002 (kohandatud)

è1 1995/2006 artikli 1 punkt 98

ð uus

34. Esimese osa V jaotises sisalduvaid hanke-eeskirju ei kohaldata tegevuse suhtes, mida √ Teadusuuringute Ühiskeskus ∏ TÜK teostab kolmandate isikute nimel.

45. Erandina artiklist 23 võib komisjon √ poliitikavaldkonda ∏ tegevusvaldkonda “„Teadusuuringutega seotud Otsene teadustegevus” käsitleva eelarvejao piires teha peatükkide vahel ümberpaigutusi kuni 15 % ulatuses selle eelarverea assigneeringutest, kust ümberpaigutus tehakse.

IV JAOTIS

VÄLISTEGEVUS

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 162

√ Välistegevus ∏

1. Esimest ja kolmandat osa kohaldatakse eelarvest rahastatava välistegevuse suhtes, kui käesolevast jaotisest ei tulene teisiti.

2. Komisjon kasutab lõikes 1 osutatud meetmeteks mõeldud assigneeringuid:

a) kas iseseisvalt antava abi raames

b) või ð partnerluses artikli 53 lõike 1 punkti 2 alapunktis a viidatud kolmanda riigiga rahastamiskokkuleppele allakirjutamise kaudu. ï ühe või mitme abi saava kolmanda riigiga sõlmitud kokkulepete alusel

c) või artiklis 53 osutatud rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud kokkulepete alusel.

2. PEATÜKK

MEETMETE RAKENDAMINE

Artikkel 163

√ Välismeetmete rakendamine ∏

è1 Käesolevas jaotises kirjeldatud meetmeid võib/võivad rakendada kas tsentraliseeritult √ otse ∏ komisjon või detsentraliseeritult abi saav kolmas riik või abi saavad kolmandad riigid või võidakse seda teha koostöös liikmesriikidega või ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega ð või kaudselt iga artikli 53 lõike 1 punkti 2 alapunktides a–h loetletud üksus või isik ï kooskõlas artiklite 53–57 asjakohaste sätetega ç. Välistegevuseks mõeldud assigneeringud võib ühise eesmärgi saavutamiseks ühendada muudest allikatest pärinevate rahaliste vahenditega.

ò uus

Artikkel 164

Välistegevuse usaldusfondid

Komisjon võib hädaolukorra aegsete, hädaolukorra järgsete või temaatiliste meetmete jaoks asutada usaldusfonde pärast kokkuleppe sõlmimist teiste rahastajatega. Iga usaldusfondi asutamisaktis määratakse kindlaks fondi eesmärgid.

Euroopa Liidu ja teiste rahastajate toetussummad kantakse selleks otstarbeks ettenähtud pangakontole. Kõnealuseid toetussummasid ei integreerita Euroopa Liidu eelarvesse ja komisjon delegeerib nende haldamise eelarvevahendite käsutajale. Artikli 53 lõike 1 punkti 2 alapunktides a–h osutatud üksustele ja isikutele võib kooskõlas kaudse eelarve täitmise eeskirjadega delegeerida eelarve täitmise.

Komisjoni peaarvepidaja on ühtlasi ka usaldusfondi peaarvepidaja. Peaarvepidaja vastutab raamatupidamisarvestuse korra ja kontoplaani kindlaksmääramise eest.

Komisjoni siseaudiitoril ja kontrollikojal on usaldusfondi suhtes samasugused volitused nagu neil on komisjoni muude meetmete suhtes.

Usaldusfondi pangakonto avab ja sulgeb peaarvepidaja.

Komisjon tagab, et peaarvepidaja ja eelarvevahendite käsutaja ülesanded hoitakse rangelt lahus.

Igal usaldusfondil on nõukogu, mille eesistuja on komisjon ja milles on esindatud ka teised rahastajad. Nõukogu teeb otsuseid vahendite kasutamise üle.

Usaldusfondidesse koondatud vahendeid hallatakse usaldusväärse finantsjuhtimise ning läbipaistvuse põhimõtte kohaselt. Vahendite eraldamise ja väljamaksmise eest vastutavad komisjoni finantsametnikud.

Komisjonil on õigus kasutada kuni 7 % usaldusfondi koondatud summast oma halduskulude katteks. Selliseid haldustasusid käsitatakse kogu usaldusfondi tegevusaja jooksul sihtotstarbeliste tuludena finantsmääruse artikli 18 lõike 2 punkti b tähenduses.

Peaarvepidaja täidab usaldusfondist rahastatud meetmetega seotud sissenõudekorraldusi. Sissenõudekorralduste alusel tehtud tagasimaksed kantakse uuesti usaldusfondi pangakontole. Sissenõudekorralduste tühistamine ja sissenõudmisest loobumine toimub finantsmääruse artikli 73 eeskirjade kohaselt.

Usaldusfondid asutatakse nende asutamislepingus kindlaksmääratud piiratud ajaks. Komisjon võib fondi nõukogu taotluse korral teha otsuse fondi tegevusaja pikendamise kohta.

Usaldusfondi tegevuse lõpetamise kohta teeb komisjon otsuse pärast fondi tegevusaja lõppu.

Usaldusfondide haldamise, aruandluse ja juhtimise tingimused on üksikasjalikult sätestatud rakenduseeskirjades.

ê 1605/2002 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 165

√ Välismeetmete rakendamine kaudse eelarve täitmise raames ∏

Komisjon teostab järelevalvet selle üle, kuidas abi saavad kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid meetmeid rakendavad. ð kaudse eelarve täitmise raames rakendatavate meetmete üle. ï Sellist järelevalvet teostatakse kas eelneva heakskiitmise, järelkontrollimiste või liitmenetluse abil.

Artikkel 166

√ Välismeetmete rakendamist käsitlevad lepingud ∏

1. Rakendatavate meetmete kohta sõlmitakse √ üks või mitu järgmist lepingut ∏ :

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 100 alapunkt a (kohandatud)

ð uus

a) rahastamisleping ühendusi esindava komisjoni ja abi saava kolmanda riigi või abi saavate kolmandate riikide või nende määratud asutuste (edaspidi "abisaajad") ð artiklis 163 osutatud üksuse vahel ï ;

b) toetus- või muu leping komisjoni ja riiklike või rahvusvaheliste avalik-õiguslike asutuste või komisjoni ja √ meetmete rakendamise eest vastutavate ∏ füüsiliste või juriidiliste isikutega, √ vahel ∏. kes vastutavad meetmete rakendamise eest.

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 100 alapunkt b

Välisabi andmise tingimused kehtestatakse dokumendis, mille alusel käesoleva lõike punktides a ja b sätestatud lepinguid ja toetusi hallatakse.

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 100 alapunkt c (kohandatud)

ð uus

2. Lõike 1 punktis a osutatud rahastamislepingud abi saavate kolmandate riikidega ð üksustega ï sõlmitakse hiljemalt 31. detsembril aastal n + 1 , kusjuures aasta n on eelarvelise kulukohustuse võtmise aasta.

ð Lepingutes sätestatakse ajavahemik, mille jooksul lõike 1 punktis a osutatud üksused sõlmivad kõik ï Individuaallepingud, toetuslepingud ja toetuse andmise otsused ja √ toetuslepingud, ∏ millega ð meetmeid ï rakendatakse. ð Välja arvatud mitme rahastajaga meetmete puhul, ei ole ï √ selline ajavahemik pikem kui ∏ Selliseid rahastamislepinguid rakendatakse, sõlmitakse või võetakse vastu hiljemalt kolme aastat √ alates ∏ möödudes rahastamislepingu sõlmimise päevast., √ välja arvatud ∏ :

√ a) ∏ Aauditeerimist ja hindamist käsitlevad konkreetsed individuaallepingud; võib sõlmida hiljem.

ò uus

b) järgmised erandjuhtumid:

- juba sõlmitud lepingute täiendamine;

- ii) lepingud, mis sõlmitakse kehtiva lepingu ennetähtaegse lõpetamise järel;

- iii) muudatused üksuses, kellele on delegeeritud asjaomased ülesanded.

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 100 alapunkt d

ð uus

3. Lõikget 2 kohaseid sätteid ei kohaldata ð jagatud kulukohustuste kaudu rakendatavate ï mitmeaastaste programmide suhtes järgmistel juhtudel:

- ð Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi üleminekuabi ja institutsioonide väljaarendamise, ï piiriülese koostöö, regionaalarengu, inimressursi arendamise ja maaelu arendamise komponendid;

- Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitika piiriülese koostöö komponent.

Neil juhtudel kohaldatakse järgmisi eeskirju: ð vabastab komisjon kulukohustuste assigneeringud automaatselt kooskõlas valdkondlike eeskirjadega. ï

Mis tahes osa sellise mitmeaastase programmi jaoks ettenähtud eelarvelistest kulukohustustest vabastatakse automaatselt, kui 31. detsembriks kolmandal aastal pärast aastat n, mil eelarveline kulukohustus võeti:

i) ei ole seda kasutatud eelmakseteks või

ii) ei ole seda kasutatud vahemakseteks või

iii) sellega seoses ei ole esitatud ühtegi kuludeklaratsiooni.

See osa eelarvelistest kulukohustustest, mis on 2017. aasta 31. detsembril veel avatud ja millega seoses ei ole kuludeklaratsioone 2018. aasta 31. detsembriks veel esitatud, vabastatakse automaatselt.

ê 1605/2002 (kohandatud)

3. PEATÜKK

HANKED

Artikkel 167

√ Välistegevuse valdkonna hanked ∏

1. Artiklit 56 ja eEsimese osa V jaotise 1. peatükki, mis käsitlebvad hangetega seotud üldsätteid, kohaldatakse käesoleva jaotisega hõlmatud hangete suhtes, kui rakenduseeskirjades sisalduvatest erisätetest, mis käsitlevad välishangete künnisväärtusi ja korda, ei tulene teisiti. Tellijaks √ Hankijaks ∏ käesoleva peatüki tähenduses on:

a) komisjon ühe või mitme abisaaja √ kolmanda riigi ∏ nimel ja arvel;

b) abisaaja või abisaajad;

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 101 alapunkt a

ð uus

c) riiklik või rahvusvaheline avalik-õiguslik asutus või füüsiline või juriidiline isik, kes saab toetust välismeetme rakendamiseks. ð Artiklis 163 osutatud üksused, kellele on delegeeritud eelarve täitmine. ï

ê 1995/2006 artikli 1 punkti 101 alapunkt b (kohandatud)

2. Hankemenetlused tuleb sätestada artiklis 166 sätestatud rahastamislepingutes,. toetuslepingus või toetuse andmise otsuses.

ò uus

3. Käesolevat peatükki ei kohaldata valdkondlike alusaktidega kriisiohjamis-, kodanikukaitse- ja humanitaarabioperatsioonide korral rakendatavate meetmete suhtes, nagu on osutatud artiklis 110.

ê 1605/2002 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 168

√ Hankemenetluses osalemise eeskirjad ∏

1. √ Hankemenetluses ∏ Pakkumismenetluses võivad võrdsetel tingimustel osaleda kõik isikud, kes kuuluvad √ aluslepingute reguleerimisalasse ∏ asutamislepingute kohaldamisalasse, ja √ kõik teised füüsilised ja juriidilised isikud vastavalt ∏ asjakohomast koostöövaldkonda käsitlevate √ alusaktide ∏ põhiõigusaktide erisätetele. kohaselt kõik sellised füüsilised ja juriidilised isikud, kes on abi saavate kolmandate riikide või mõne muu, kõnealustes õigusaktides selgesõnaliselt nimetatud kolmanda riigi kodanikud.

2. ð Artiklis 49 osutatud juhtudel ning erandlikel asjaoludel, mida eelarvevahendite käsutaja on nõuetekohaselt põhjendanud, ï Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võidakse koostööd käsitlevates põhiõigusaktide sätestatud eritingimuste põhjal otsustada lubada √ hankemenetluses ∏ pakkumismenetluses osaleda lõikega 1 hõlmamata kolmandate riikide kodanikel.

3. Kui kohaldatakse √ kauba- ja teenusturgude ∏ kaupade ja teenuste hangete avamist käsitlevat kokkulepet, mille osaliseks on ühendus, võivad eelarvest rahastatavates hangetes osaleda sellises kokkuleppes sätestatud tingimustel ka lõigetega 1 ja 2 hõlmamata kolmandate riikide kodanikud.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 102

4. PEATÜKK

TOETUSED

ê 1605/2002 (kohandatud)

Artikkel 169

√ Välistegevuse täielik rahastamine ∏

Meedet võidakse eelarvest täies ulatuses rahastada üksnes juhul, kui see on meetme rakendamiseks hädavajalik.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 103 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 169a

√ Välistegevuse toetuste suhtes kohaldatavad eeskirjad ∏

ð Artiklis 163 osutatud üksuste ï Abi saavate kolmandate riikide poolt √ kaudse eelarve täitmise ∏ detsentraliseeritud halduse korras kohaldatavad toetuse √ andmise ∏ menetlused sätestatakse √ komisjoni ja nimetatud üksuste vahel sõlmitud ∏ artiklis 166 osutatud rahastamislepingutes.

ò uus

Artikkel 169b

Meetmest saadud tulu

Juhul kui toetuslepinguga on ette nähtud tulude moodustamine ja kui tulu investeeritakse uuesti meetmesse selle jätkumise tagamiseks, arvab vastutav eelarvevahendite käsutaja kõnealuse tulu artikli 109 lõikes 4 osutatud kasumist maha.

ê 1605/2002 (kohandatud)

5. PEATÜKK

√ MAJANDUSAASTA ARUANDE ∏ AAUDITEERIMINE

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 104 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 170

√ Välistegevuse toetuste auditeerimine Euroopa Liidu tasandil ∏

Igas ð komisjoni ja artiklis 163 viidatud üksuse vahel sõlmitud ï rahastamislepingus, toetuslepingus või toetuse andmise otsuses tuleb selgesõnaliselt sätestada komisjoni ja kontrollikoja õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on saanud √ Euroopa Liidu ∏ ühenduse vahendeid.

ê 1605/2002 (kohandatud)

V JAOTIS

EUROOPA √ AMETID ∏ TALITUSED

Artikkel 171

√ Euroopa ametid ∏

1. Käesoleva jaotise kohaldamisel on Euroopa √ ametid ∏ talitusteks ühe või mitme institutsiooni loodud haldusüksused, mille ülesanne on täita valdkondadevahelisi eriülesandeid.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 105 (kohandatud)

2. Käesolevat jaotist, välja arvatud artikleid 174, 174a ja artikli 175 lõiget 2, kohaldatakse Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) tegevuse suhtes.

ê 1605/2002 (kohandatud)

3. Esimest ja kolmandat osa kohaldatakse Euroopa √ ametite ∏ talituste tegevuse suhtes, kui käesolevast jaotisest ei tulene teisiti.

Artikkel 172

√ Ametite assigneeringud ∏

1. Iga Euroopa √ ameti ∏ talituse assigneeringud, mille kogumaht √ kantakse ∏ kirjendatakse eraldi eelarvereale komisjoni √ eelarvejaos ∏ eelarveosas, esitatakse üksikasjalikult selle √ eelarvejao ∏ eelarveosa lisas.

Lisa esitatakse tulude ja kulude eelarvestusena, mis on liigendatud samamoodi kui √ eelarvejaod ∏ eelarveosad.

Sellesse lisasse √ kantud ∏ kavandatud assigneeringutest kaetakse iga Euroopa √ ameti ∏ talituse kõik rahalised vajadused, mis tekivad ülesannete täitmisel institutsioonide √ nimel ∏ huvides.

2. Iga Euroopa √ ameti ∏ talituse ametikohtade loetelu lisatakse komisjoni omale.

3. Iga Euroopa √ ameti ∏ talituse juhataja otsustab lõikes 1 sätestatud lisa piires tehtavad ümberpaigutused. Komisjon teatab nendest ümberpaigutustest eelarvepädevatele institutsioonidele.

4. Iga Euroopa √ ameti ∏ talituse √ majandusaasta ∏ raamatupidamisaruanded moodustavad artiklis 121 osutatud Euroopa Liidu √ majandusaasta aruande ∏ raamatupidamisaruandluse lahutamatu osa.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 106 (kohandatud)

Artikkel 173

√ Institutsioonidevaheliste ametite eelarvevahendite käsutaja ∏

Komisjon annab iga Euroopa √ ameti ∏ talituse jaoks lisasse √ kantud ∏ kirjendatud assigneeringute osas eelarvevahendite käsutaja volitused edasi asjaomase Euroopa √ ameti ∏ talituse juhatajale artikli 59 kohaselt.

ê 1605/2002 (kohandatud)

è1 1995/2006 artikli 1 punkt 107

Artikkel 174

√ Institutsioonidevaheliste ametite raamatupidamisarvestus ∏

1. Iga institutsioonidevaheline Euroopa √ amet ∏ talitus peab kulude kohta analüütilist arvestust, mille alusel saab kindlaks teha nende teenuste mahu, mis ta on igale institutsioonile osutanud. è1 Asjaomase Euroopa √ ameti ∏ talituse juhataja võtab raamatupidamisarvestuse süsteemi põhimõtted vastu pärast √ juhatuselt ∏ juhtkonnalt heakskiidu saamist. ç

2. Selgitustes eraldi eelarverea kohta, kuhu on √ kantud ∏ kirjendatud kõik institutsioonidevahelise Euroopa √ ameti ∏ talituse assigneeringud, esitatakse eelarvestus igale institutsioonile talituse osutatavate √ nende ∏ teenuste maksumuse kohta √ , mida amet igale institutsioonile osutab ∏ . See põhineb lõikes 1 sätestatud analüütilisel arvestusel.

3. Iga institutsioonidevaheline Euroopa √ amet ∏ talitus teatab asjaomastele institutsioonidele analüütilise arvestuse tulemustest.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 108 (kohandatud)

Artikkel 174a

√ Volituste delegeerimine institutsioonidevahelistele ametitele ∏

1. Iga institutsioon võib √ delegeerida ∏ anda eelarvevahendite käsutaja volitused oma √ eelarvejakku ∏ eelarveossa √ kantud ∏ kirjendatud assigneeringute haldamiseks edasi institutsioonidevahelise Euroopa √ ameti ∏ talituse juhatajale ning kehtestab nende volituste piirid ja tingimused.

2. Komisjoni siseaudiitor täidab kõiki esimese osa IV jaotise 8. peatükis sätestatud kohustusi.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 109 (kohandatud)

Artikkel 175

√ Teenuste osutamine kolmandatele isikutele ∏

Kui Euroopa √ amet ∏ talitus √ teeb ∏ sooritab oma ülesannete raames kolmandatele isikutele tarneid rahalise tasu eest, kehtestab selle juhataja selliste tarnete √ tegemise ∏ sooritamise korra ja vastavat raamatupidamisarvestust käsitlevad eeskirjad pärast √ juhatuselt ∏ juhtkonnalt heakskiidu saamist.

ê 1605/2002 (kohandatud)

è1 1995/2006 artikli 1 punkti 111 alapunkt a

è2 1995/2006 artikli 1 punkti 111 alapunkt b

ð uus

VI JAOTIS

HALDUSASSIGNEERINGUD

Artikkel 177

√ Üldsätted ∏

Esimest ja kolmandat osa kohaldatakse haldusassigneeringute suhtes, kui käesolevast jaotisest ei tulene teisiti.

Artikkel 178

√ Kulukohustused ∏

1. Iga aasta 15. ð oktoobrist ï novembrist võib jooksvaid halduskulusid eelnevalt siduda kulukohustustega järgnevaks eelarveaastaks ettenähtud assigneeringute arvelt. è1 Sellised kulukohustused ei tohi siiski ületada ühte neljandikku eelarvepädevate institutsioonide otsustatud jooksva eelarveaasta vastaval eelarvereal esitatud assigneeringutest. ç Need ei tohi olla seotud uute kuludega, mida ei ole viimases nõuetekohaselt vastuvõetud eelarves veel üldiselt heaks kiidetud.

2. Kulusid, mis õigusnormide või lepingusätete kohaselt tuleb tasuda ette, näiteks üürikulud, võidakse tasuda alates 1. detsembrist järgneva eelarveaasta assigneeringute arvelt. è2 Sel juhul lõikes 1 nimetatud piirangut ei kohaldata. ç

Artikkel 179

√ Haldusassigneeringuid käsitlevad erisätted ∏

ê Parandus, EÜT L 025, 30.1.2003, lk 43

1. Haldusassigneeringud on liigendamata assigneeringud.

ê 1605/2002 (kohandatud)

è1 Parandus, ELT L 099, 14.4.2007, lk 18

è1 √ Halduskulud ∏ Tegevuskulud, mis tulenevad ç lepingutest, mis hõlmavad eelarveaastast kaugemale ulatuvaid ajavahemikke kas tulenevalt kohalikest tavadest või seadmete tarnimisest, √ kantakse ∏ kirjendatakse selle eelarveaasta eelarvesse, mil kulud tehakse.

3. Institutsioonid teatavad mõlemale eelarvepädevale institutsioonile võimalikult kiiresti igast kinnisvaraprojektist, millel on tõenäoliselt oluline rahaline mõju eelarvele.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 112 (kohandatud)

a) Kui üks eelarvepädev institutsioon kavatseb esitada √ arvamuse ∏ otsuse, teavitab ta kahe nädala jooksul pärast kinnisvaraprojekti kohta teabe saamist asjaomaseid institutsioone oma kavatsusest selline √ arvamus esitada ∏ otsus välja anda. Kui sellist teatamist ei toimu, võib asjaomane institutsioon rakendada kavandatud meetme oma haldusliku iseseisvuse alusel, kui Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 335 ja Euratomi asutamislepingu artiklist 185 ei tulene Euroopa Liidu esindamise osas teisiti.

Nimetatud √ arvamus ∏ otsus edastatakse asjaomasele institutsioonile kahe nädala jooksul sellisest teatamisest.

ò uus

b) Institutsioonid taotlevad eelarvepädeva institutsiooni heakskiitu, kui neil on kavas võtta laenu kinnisvara omandamiseks või mõne muu kinnisvaraprojekti elluviimiseks.

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 113 (kohandatud)

ð uus

VII JAOTIS

EKSPERDID

Artikkel 179a

√ Eksperdid ∏

Rakenduseeskirjad sisaldavad konkreetset menetlust selliste ð füüsilistest isikutest ï ekspertide valikuks, kes aitavad institutsioone eelkõige ettepanekute ja toetustaotluste, √ projektide ja ∏ või hankemenetluse pakkumiuste hindamisel √ ning ∏ ð avaldavad konkreetsetel juhtudel oma arvamust ja annavad nõu. ï või pakuvad tehnilist tuge eelarvest rahastatavate projektide järelmeetmete ja lõpliku hindamise juures ning kellele tasutakse selle eest kindla summa alusel. √ Ekspertidele makstakse tasu eelnevalt kindlaksmääratud summas ∏ ð ja eksperte valitakse kutsealase suutlikkuse alusel. Valikumenetlus põhineb kvalifitseerimise kriteeriumidel, mis on kooskõlas mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise ja huvide konflikti puudumise põhimõtetega. ï

ê 1605/2002

KOLMAS OSA

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

I JAOTIS

ÜLEMINEKUSÄTTED

ê 1995/2006 artikli 1 punkt 115 (kohandatud)

Artikkel 181

√ Üleminekusätted ∏

1. Artiklil 155 lõikes 1 nimetatud fondide puhul, mille √ alusaktid ∏ põhiõigusaktid tunnistati kehtetuks enne käesoleva määruse kohaldamise √ alguskuupäeva ∏ kuupäeva, võib artikli 157 lõike 1 kohaldamisel vabastatud assigneeringud teha √ uuesti kättesaadavaks ∏ taaskasutatavaks juhul, kui ainuüksi komisjon on teinud ilmse vea või kui ilmneb vääramatu jõud, millel on tõsised tagajärjed √ kõnealustest ∏ struktuurifondidest toetatavate meetmete rakendamisele.

2. Artiklis 95 osutatud keskandmekogu luuakse 1. jaanuariks 2009.

32. Nende assigneeringute ümberpaigutamise puhul, mis √ on seotud ∏ käsitlevad programmitöö perioodil 2000–2006 struktuurifonde ja Ühtekuuluvusfondi reguleerivates määrustes osutatud tegevuskulusidega, mille osas ühenduse makseid tehakse abi lõpetamiseni veel täitmata ühenduse kulukohustuste rahaliseks arveldamiseks, teeb komisjon ümberpaigutused ühest jaotisest teise, tingimusel et kõnealused assigneeringud:

- on ette nähtud samal eesmärgil või

- on seotud ühenduse algatustega või tehnilise abi ja innovaatiliste meetmetega ning paigutatakse ümber sama laadi meetmetesse.

4. Artikli 30 lõiget 3 kohaldatakse artikli 148 lõikes 1 nimetatud fondi suhtes esimest korda 2008. aasta eelarvest tehtavate maksete puhul.

ê 1605/2002 (kohandatud)

ð uus

II JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 182

√ Eelarvepädevate institutsioonide teabenõuded ∏

Euroopa Parlament ja nõukogu võivad nõuda mis tahes teavet ja selgitusi oma pädevuses olevate eelarveküsimuste kohta.

Artikkel 183

√ Rakenduseeskirjade vastuvõtmine ∏

Komisjon võtab ð kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 ï vastu käesoleva määruse rakenduseeskirjuad ð käsitleva delegeeritud määruse ï .

ò uus

Artikkel 183aa

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse määramata ajaks volitused võtta vastu artiklis 183 osutatud delegeeritud õigusakte.

2. Kui komisjon võtab vastu delegeeritud õigusakti, teatab ta sellest viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3. Volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile artiklites 183ab ja 183ac sätestatud tingimustel.

ò uus

Artikkel 183ab

Delegeeritud volituste tagasivõtmine

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 183 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada delegeeritud volituste tagasivõtmise üle, teatab sellest teisele institutsioonile ja komisjonile mõistliku aja jooksul enne lõpliku otsuse tegemist, viidates delegeeritud volitustele, mille ta võib tagasi võtta, ja võimalikele tagasivõtmise põhjustele.

3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või selles täpsustatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .

ò uus

Artikkel 183ac

Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse kõnealust ajavahemikku ühe kuu võrra.

2. Kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kõnealuse ajavahemiku jooksul delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub õigusaktis sätestatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne kõnealuse ajavahemiku möödumist juhul, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad teatanud komisjonile oma kavatsusest jätta vastuväited esitamata.

3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab delegeeritud õigusakti suhtes vastuväite, õigusakt ei jõustu. Delegeeritud õigusakti suhtes vastuväited esitanud institutsioon esitab ka vastuväidete põhjenduse.

ê 1605/2002 (kohandatud)

Artikkel 184

√ Läbivaatamine ∏

Iga kolme aasta tagant või siis, kKui see osutub vajalikuks, vaadatakse käesolev määrus läbi Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 322 EÜ asutamislepingu artiklis 279 ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu Euratomi asutamislepingu artiklis 183 sätestatud korras pärast lepitusmenetluse rakendamist, kui Euroopa Parlament seda nõuab.

ê 1605/2002 (kohandatud)

è1 1995/2006 artikli 1 punkti 116 alapunkt a

ð uus

Artikkel 185

√ Raamfinantsmäärus Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel asutatud ametitele ja asutustele ∏

1. è1 Komisjon kehtestab ð kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 ï √ raamfinantsmääruse ∏ raamfinantskorra sellistele √ kõnealuse aluslepingu või Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ∏ ühenduse asutatud asutustele, kellel on juriidilise isiku seisund ja kes tegelikult saavad √ Euroopa Liidu ∏ eelarvest väljamakseid. ç

ð Raamfinantsmäärus põhineb käesolevas määruses sätestatud eeskirjadel ja põhimõtetel. ï

Nende asutuste finantseeskirjad ei tohi lahkneda √ raamfinantsmäärusest ∏ raamkorrast, välja arvatud juhul, kui nende tegevusega seotud erivajadused seda eeldavad ja kui komisjon annab selleks eelnevalt nõusoleku. ð Erandit ei tehta esimese osa II jaotises käsitletud eelarvepõhimõtete, ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtte või käesolevas artiklis käsitletavate asutuste alusaktide erisätete puhul. ï

2. √ Heakskiidu ∏ Llõikes 1 osutatud asutuste eelarvete täitmisele kinnituse annab nõukogu soovituse põhjal Euroopa Parlament.

3. Komisjoni siseaudiitoril on lõikes 1 osutatud asutuste suhtes samad volitused kui komisjoni talituste suhtes.

ð 4. Kui lõikes 1 osutatud alusaktides ei ole sätestatud teisiti, kontrollib kontrollikoda enne kõnealuste asutuste majandusaasta aruannete konsolideerimist komisjoni majandusaasta aruandega asutuste kulude ja tulude seaduslikkust ja korrektsust. Sellise kontrollimise aluseks on auditiaruanne, mille koostab asjaomase asutuse nimetatud sõltumatu välisaudiitor, kelle ülesanne on kontrollida asutuse majandusaasta aruande vastavust käesoleva määruse artiklile 123. ï

ð 5. Artikleid 183aa, 183ab ja 183ac kohaldatakse käesoleva artikli suhtes mutatis mutandis . ï

ò uus

Artikkel 185a

Näidisfinantsmäärus asutustele, mis põhinevad avaliku ja erasektori partnerlusel

Asutused, millel on juriidilise isiku seisund, mis on asutatud alusaktiga ja millele on vastavalt artikli 53 lõike 1 punkti 2 alapunktile e usaldatud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine, võtavad vastu oma finantseeskirjad.

Kõnealused eeskirjad sisaldavad Euroopa Liidu vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise tagamise põhimõtteid, nendes võetakse eelkõige arvesse käesoleva määruse artiklit 53b ning nende koostamisel võetakse aluseks lihtsustatud näidisfinantsmäärus, mille võtab vastu komisjon kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290.

Artikleid 183aa, 183ab ja 183ac kohaldatakse käesoleva artikli suhtes mutatis mutandis .

ò uus

Artikkel 185b

Euratomi Tarneagentuuri käsitlevad erisätted

Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel asutatud Euratomi Tarneagentuuri jaoks Euroopa Liidu eelarves ettenähtud assigneeringutega seotud halduskulusid kantakse kooskõlas käesoleva määruse asjaomaste sätete ja käesoleva määruse rakenduseeskirjade üksikasjalike sätetega.

ê 1605/2002 (kohandatud)

ð uus

Artikkel 186

√ Kehtetuks tunnistamine ∏

Käesolevaga tunnistatakse kehtetuks 21. detsembri 1977. aasta finantsmMäärus. √ (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 tunnistatakse kehtetuks ∏ , välja arvatud selle artikkel 53b, mida kohaldatakse artiklis 155 osutatud fondide kõikide nende kulukohustuste suhtes, mis on võetud enne 31. detsembrit 2013.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja loetakse II lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 187

√ Jõustumine ∏

Käesolev määrus jõustub kolmandal kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Ühenduste Teatajas .

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2003. ð kuupäevast, mil hakatakse kohaldama komisjoni määrust, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad, ning hiljemalt alates 1. jaanuarist 2012. ï

ò uus

Artiklit 53a kohaldatakse alates kuupäevast, mil hakatakse kohaldama uusi eeskirju, millega reguleeritakse struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi, Euroopa Kalandusfondi ning nende vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala fondide toimimist, mille puhul eelarvet täidetakse vastavalt artiklile 53a koostöös liikmesriikidega, finantsraamistiku alusel, mis võetakse vastu 1. jaanuaril 2014 algavaks ajavahemikuks.

ê 1605/2002 (kohandatud)

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

[Koht], [kuupäev]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[…] […]

LISA

Artiklis 186 osutatud

VASTAVUSTABEL

21. detsembri 1977. aasta finantsmäärus | 25. juuni 2002. aasta finantsmäärus |

I osa. Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavad sätted | Esimene osa. Üldsätted |

I jaotis. Üldpõhimõtted | II jaotis. Eelarvepõhimõtted |

Artikli 1 lõige 1 | Artikli 4 lõiked 1 ja 2 |

Artikli 1 lõige 2 | Artikkel 6 |

Artikli 1 lõige 3 | Artikli 179 lõige 2 |

Artikli 1 lõiked 4 ja 5 | Artikkel 7 |

Artikli 1 lõige 6 | Välja jäetud |

Artikli 1 lõige 7 | Artikli 77 lõige 3 |

Artikkel 2 | Artikkel 27 ja artikli 48 lõige 2 |

Artikkel 3 | Artikkel 28 |

Artikli 4 lõige 1 | Artikkel 17 |

Artikli 4 lõige 2 | Artiklid 17 ja 18 |

Artikli 4 lõige 3 | Artikkel 19 |

Artikkel 5 | Artikkel 5 |

Artikkel 6 | Artiklid 6 ja 8 |

Artikli 7 lõige 1 | Artikli 9 lõiked 1, 2, 4 ja 6 |

Artikli 7 lõige 2 | Artikli 9 lõiked 1, 2, 3, 5 ja 6 |

Artikli 7 lõige 3 | Välja jäetud |

Artikli 7 lõige 4 | Artikkel 10 |

Artikli 7 lõige 5 | Artikli 9 lõige 1 |

Artikli 7 lõige 6 | Artiklid 11 ja 157 |

Artikli 7 lõige 7 | Välja jäetud, välja arvatud artikli 156 lõige 3 |

Artikli 7 lõige 8 | Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse |

Artikli 7 lõige 9 | Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse |

Artikli 8 lõige 1 | Artikkel 12 |

Artikli 8 lõiked 2 ja 3 | Artikli 150 lõige 3 ja artikkel 178 |

Artikkel 9 | Artikkel 13 |

Artikkel 10 | Artikli 29 lõige 2 |

Artikkel 11 | Artikkel 16 |

II jaotis. Eelarve koostamine ja struktuur | III jaotis. Eelarve koostamine ja struktuur |

I jagu. Eelarve koostamine | 1. peatükk. Eelarve koostamine |

Artikkel 12 | Artikkel 31 |

Artikkel 13 | Artikkel 33 |

Artikkel 14 | Artikkel 34 |

Artikkel 15, välja arvatud lõige 2 | Artikkel 37 |

Artikli 15 lõige 2 ja artikli 16 lõige 2 | Artikkel 38 |

Artikli 16 lõige 1 | Artikkel 35 |

Artikkel 17 | Artikkel 36 |

Artikkel 18 | Artikkel 39 |

II jagu. Eelarve struktuur ja esitusviis | 2. peatükk. Eelarve struktuur ja esitusviis |

Artikli 19 lõige 1 | Artiklid 40 ja 41 |

Artikli 19 lõiked 2 ja 3 | Artikkel 41 |

Artikli 19 lõige 4 | Artikkel 43 |

Artikli 19 lõige 5 | Artikkel 44 |

Artikli 19 lõige 6 | Välja jäetud |

Artikli 19 lõige 7 | Artikli 30 lõige 1 |

Artikli 19 lõige 8 | Artikkel 45 |

Artikkel 20, välja arvatud lõige 4 | Artikkel 46 |

Artikli 20 lõige 4 | Artikkel 47 |

III jaotis. Eelarve täitmine | IV jaotis. Eelarve täitmine |

I jagu. Üldsätted | 1. peatükk. Üldsätted |

Artikkel 21 | Artikkel 58 |

Artikli 22 lõige 1 | Artiklid 48 ja 49 |

Artikli 22 lõige 2 | Artikkel 50, artikli 54 lõige 1 ja artikli 57 lõige 1 |

Artikli 22 lõige 3 | Välja jäetud |

Artikli 22 lõige 4 | Artiklid 51, 52 ja 59 |

Artikli 22 lõige 4a | Artikkel 56 |

Artikli 22 lõige 5 | Artikli 1 teine lõik |

Artikkel 23 | Artikkel 84 |

Artikkel 24 | Välja jäetud |

Artikkel 24a | Artiklid 85 ja 86 |

Artikkel 25 | Artikkel 61 |

Artikli 26 lõige 1 | Artikkel 21 |

Artikli 26 lõiked 2 ja 4 | Artikkel 22 |

Artikli 26 lõige 3 | Artikkel 23 |

Artikli 26 lõige 5 | Artikkel 24 |

Artikli 26 lõiked 6 ja 7 | Välja jäetud |

Artikli 26 lõiked 8 ja 9 | Artikkel 25 |

Artikli 26 lõiked 10 ja 11 | Artikkel 26 |

Artikli 27 lõige 1 | Artikli 20 lõige 1 |

Artikli 27 lõiked 2 ja 5 | Välja jäetud |

Artikli 27 lõige 2a | Artikli 20 lõige 2 |

Artikli 27 lõige 3 | Välja jäetud |

Artikli 27 lõige 4 | Artikli 20 lõige 3 |

II jagu. Eelarvetulud ja kasutusel olevate rahaliste vahendite haldamine | 5. peatükk. Tulutoimingud |

Artikli 28 lõige 1 | Artikli 70 lõige 1 |

Artikli 28 lõige 2 | Artikli 71 lõige 2 |

Artikli 28 lõige 3 | Artikli 70 lõige 2 |

Artikkel 28a | Artikkel 74 |

Artikkel 29 | Artikkel 73 |

Artikkel 30 | Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse |

Artikkel 31 | Artikkel 69 |

Artikkel 32 | Artikkel 15 |

Artikkel 33 | Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse |

Artikkel 34 | Artikkel 131 |

Artikkel 35 | Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse |

III jagu. Kulukohustuste võtmine ning kulude tõendamine, kinnitamine ja maksmine | 6. peatükk. Kulutoimingud |

Artikkel 36 | Artikli 77 lõiked 1 ja 2 ja artikli 166 lõige 2 |

Artikkel 37 | Välja jäetud |

Artikkel 38 | Välja jäetud |

Artikkel 39 | Välja jäetud |

Artikkel 40 | Artikkel 79 |

Artikkel 41 | Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse |

Artikkel 42 | Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse |

Artikkel 43 | Artikkel 80 |

Artikkel 44 | Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse |

Artikkel 45 | Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse |

Artikkel 46 | Artikkel 81 |

Artikkel 47 | Välja jäetud |

Artikkel 48 | Välja jäetud |

Artikkel 49 | Artikli 71 lõige 4 |

Artikkel 50 | Välja jäetud |

Artikli 51 lõige 1 | Välja jäetud |

Artikli 51 lõige 2 | Artikkel 82 |

Artikli 51 lõige 3 | Välja jäetud |

Artikkel 52 | Välja jäetud |

Artikkel 53 | Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse |

Artikkel 54 | Artikkel 63 |

IV jagu. Ametikohtade haldamine |

Artikkel 55 | Välja jäetud |

IV jaotis. Lepingute sõlmimine, varaloendid ja raamatupidamine | V jaotis. Hanked |

I jagu. Kaupade tarnimise ja teenuste osutamise lepingud; ostu- ja üürilepingud |

Artikkel 56 | Artikkel 105 |

Artikkel 57 | Välja jäetud |

Artikli 58 lõige 1 | Artikkel 88, artikli 89 lõige 2 ja artikkel 91 |

Artikli 58 lõige 2 | Artikkel 90 |

Artikli 58 lõige 3 | Artikli 97 lõige 1 |

Artikli 58 lõige 4 | Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse |

Artikkel 59 | Artikli 91 lõige 2 |

Artikkel 60 | Artikli 91 lõige 3 |

Artikkel 61 | Välja jäetud |

Artikkel 62 | Artikli 89 lõige 1 |

Artikkel 63 | Välja jäetud |

Artikkel 64 | Välja jäetud |

Artikkel 64a | Artikkel 102 |

II jagu. Vallas- ja kinnisvaraloendid | VII jaotis. Raamatupidamisaruandlus ja raamatupidamisarvestus |

4. peatükk. Vara inventarinimestikud |

Artikkel 65 | Artikli 138 lõige 1 |

Artikkel 66 | Artikli 138 lõige 2 |

Artikkel 67 | Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse |

Artikkel 68 | Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse |

III jagu. Raamatupidamine | 3. peatükk. Raamatupidamisarvestus |

Artikkel 69 | Artiklid 132 ja 133 |

Artikkel 70 | Artiklid 132, 133, 134 ja 137 |

Artikkel 70a | Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse |

Artikkel 71 | Välja jäetud |

Artikkel 72 | Artikli 132 lõige 3 ja artikkel 136 |

V jaotis. Eelarvevahendite käsutajate, finantskontrolöride, peaarvepidajate ja avansikontode haldajate vastutus | IV jaotis. Eelarve täitmine 4. peatükk. Finantsjuhtimises osalejate vastutus |

Artikkel 73 | Artikkel 66 |

Artikkel 74 | Välja jäetud |

Artikli 75 lõige 1 | Artikkel 67 |

Artikli 75 lõige 2 | Artikkel 68 |

Artikli 75 lõige 3 | Välja jäetud |

Artikli 75 lõige 4 | Välja jäetud |

Artikli 75 lõige 5 | Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse |

Artikkel 76 | Artikli 65 lõige 2 |

Artikkel 77 | Välja jäetud |

VI jaotis. Raamatupidamisaruandlus ja auditeerimine | VII jaotis. Raamatupidamisaruandlus ja raamatupidamisarvestus 1. peatükk. Raamatupidamisaruandlus |

Artikkel 78 | Artikkel 128 |

Artikkel 79 | Artikkel 128 |

Artikkel 80 | Artiklid 122 ja 127 |

Artikkel 81 | Artiklid 126 ja 128 |

Artikkel 82 | Artikli 128 teine lõik |

Artikli 83 lõige 1 | Artikli 140 lõige 3 |

Artikli 83 lõiked 2-4 | Artikkel 139 |

Artikkel 84 | Välja jäetud |

Artikkel 85 | Artikli 140 lõiked 1 ja 2 |

Artikkel 86 | Artikkel 141 |

Artikkel 87 | Artikli 142 lõiked 1-5 |

Artikkel 88 | Artikkel 143 |

Artikkel 88a | Välja jäetud |

Artikli 89 lõige 1 | Artikli 145 lõige 1 |

Artikli 89 lõiked 2, 3 ja 5 | Artikkel 146 |

Artikli 89 lõige 4 | Artikli 145 lõiked 2 ja 3 |

Artikli 89 lõige 6 | Välja jäetud |

Artikli 89 lõiked 7 ja 8 | Artikkel 147 |

Artikli 89 lõiked 9 ja 10 | Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse |

Artikkel 90 | Artikkel 144 |

VII jaotis. Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse assigneeringuid käsitlevad erisätted | Teine osa. Erisätted III jaotis. Teadusuuringud |

Artikkel 91 | Artikli 160 lõige 1 |

Artikli 92 lõiked 1 ja 2 | Artikli 160 lõige 1 |

Artikli 92 lõige 3 | Artikli 161 lõige 1 |

Artikli 92 lõige 4 | Artikli 161 lõige 3 |

Artikkel 93 | Välja jäetud |

Artikkel 94 | Välja jäetud |

Artikkel 95 | Artikli 161 lõige 4 |

Artikli 96 lõiked 1 ja 4 | Artikli 161 lõige 2 |

Artikli 96 lõiked 2 ja 3 | Välja jäetud |

Artikkel 97 | Välja jäetud |

VIII jaotis. Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastut käsitlevad erisätted | Teine osa. Erisätted I jaotis. Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi tagatisrahastu |

Artikkel 98 | Artikkel 148 |

Artikli 99 lõige 1 | Artikli 150 lõiked 1 ja 2 |

Artikli 99 lõige 2 | Välja jäetud |

Artikkel 100 | Artikli 151 lõige 1 |

Artikkel 101 | Artikkel 152 |

Artikkel 102 | Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse |

Artikkel 103 | Artikli 151 lõige 2 |

Artikkel 104 | Artikkel 153 |

IX jaotis. Välisabi käsitlevad erisätted | Teine osa. Erisätted IV jaotis. Välistegevus |

I jagu. Üldsätted | 1. peatükk. Üldsätted |

Artikli 105 lõiked 1 ja 2 | Artikkel 162 |

Artikli 105 lõige 3 | Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse |

Artikli 105 lõige 4 | Välja jäetud |

Artikli 105 lõige 5 | Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse |

Artikli 106 lõige 1 | Artikkel 166 |

Artikli 106 lõige 2 | Välja jäetud |

Artikli 106 lõige 3 | Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse |

II jagu. Rakendamine | 2. peatükk. Meetmete rakendamine |

Artikkel 107 | Välja jäetud |

Artikkel 108 | Välja jäetud |

Artikkel 109 | Välja jäetud |

Artikkel 110 | Välja jäetud |

Artikkel 111 | Välja jäetud |

III jagu. Lepingute sõlmimine | 3. peatükk. Hanked |

Artikkel 112 | Artikli 167 lõige 1 |

Artikkel 113 | Artikli 167 lõige 2 |

Artikkel 114 | Artikkel 168 |

Artikkel 115 | Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse |

Artikkel 116 | Välja jäetud |

Artikkel 117 | Välja jäetud |

Artikkel 118 | Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse |

Artikkel 119 | Välja jäetud |

IV jagu. Auditeerimine | 4. peatükk. Auditeerimine |

Artikkel 120 | Artikkel 170 |

X jaotis. Ühenduses asuvate asutuse ja allasutuste ja väljaspool ühendust asuvate esinduste töötajatega ning nende organite haldamisega seotud assigneeringute haldamist käsitlevad erisätted | Välja jäetud |

Artikkel 121 | Välja jäetud |

Artikkel 122 (välja jäetud) | Välja jäetud |

Artikkel 123 | Välja jäetud |

XI jaotis. Erisätted, mis käsitlevad kolmandate isikute ja väliste organite rahalist osalemist ühenduse meetmetes | Välja jäetud |

I jagu. Üldsätted |

Artiklid 124-126 | artikli 18 lõike 1 punkt d |

II jagu. Euroopa Majanduspiirkonna lepingu kohast osalemist käsitlevad sätted |

Artiklid 127-132 | artikli 18 lõike 1 punkt d |

XIa jaotis. Määruse (EÜ) nr 1467/97 4. jaos osutatud mõjutusvahendeid käsitlevad erisätted |

Artikkel 132a | Artikli 18 lõike 1 punkt b |

XII jaotis. Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitust käsitlevad erisätted | V jaotis. Euroopa talitused |

Artikkel 133 | Artiklid 171-175 |

II osa. Euroopa ühenduste laenutehinguid käsitlevad sätted |

Artikkel 134 | Artikkel 130 |

Artikkel 135 | Üle viidud artiklis 183 sätestatud eeskirjadesse |

Artikkel 136 | Välja jäetud |

Artikkel 137 | Artikli 142 lõige 6 |

III osa. Ülemineku- ja lõppsätted | Kolmas osa. Ülemineku- ja lõppsätted |

Artikkel 138 | Artikkel 182 |

Artikkel 139 | Artikkel 183 |

Artikkel 140 | Artikkel 184 |

Artikkel 141 | Artikkel 186 |

Artikkel 142 | Artikkel 185 |

Artikkel 143 | Artikkel 187 |

⎡

I LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 | (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) |

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1995/2006, 13. detsember 2006 | (ELT L 390, 30.12.2006, lk 1) |

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1525/2007, 17. detsember 2007 | (ELT L 343, 27.12.2007, lk 9) |

V LISA

VASTAVUSTABEL

Määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 | Käesolev määrus |

Artikkel 1 |

- | I lisa |

Lisa | II lisa |

________

[1] Nõukogu määrus (EÜ) nr 1605/2002, 26. juuni 2002.

[2] Komisjoni teatis KOM(2010) 2020, punkt 3.2.

[3] EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.

[4] Komisjoni määrus nr 2342/2002, 23. detsember 2002.

[5] KOM(2010) 85, 24.3.2010.

[6] KOM(2010) 71, 3.3.2010.

[7] http://ec.europa.eu/budget/library/consultations/FRconsult2009/draft_report_en.pdf

[8] Finantsmääruse artikkel 2.

[9] Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 310 lõige 6.

[10] Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 nähakse ette, et seadusandja võib anda komisjonile delegeeritud volitused üksnes selliste aktide vastuvõtmiseks, „[...] mis täiendavad või muudavad [asjaomase] seadusandliku akti teatavaid mitteolemuslikke osi.”

[11] Vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvealase koostöö kohta) punktile 20 esitatakse finantsplaneering eelarvepädevatele institutsioonidele kaks korda aastas. Vt KOM(2010) 73, 3.3.2010. Säte vastab kehtiva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 46.

[12] Direktiiv 2004/18/EÜ.

[13] EÜT C 162, 5.6.2001, lk 1 ja EÜT C 92, 17.4.2002, lk 1.

[14] ELT C […], […], lk […].

[15] ELT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[16] ELT L 356, 31.12.1977, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 762/2001 (EÜT L 111, 20.4.2001, lk 1).

[17] √ EÜT L 357, 31.12.2002, lk 1. ∏

[18] ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

[19] K(2009) 4264 [kuupäev].

[20] ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.

[21] ELT L 297, 15.11.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1524/2007 (Vt lk 5 käesolevas Euroopa Liidu Teatajas ).

[22] √EÜT L 222, 14.8.1978, lk 11. ∏

[23] EÜT L 161, 26.6.1999, lk 1.

[24] EÜT L 198, 21.7.2001, lk 1.

[25] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[26] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[27] EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[28] ELT L 11, 16.1.2003, lk 1.

[29] ELT L 134, 30.4.2004, lk 114. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2083/2005 (ELT L 333, 20.12.2005, lk 28).

[30] ELT L 209, 11.8.2005, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 320/2006 (ELT L 58, 28.2.2006, lk 42).

[31] ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1405/2006 (ELT L 265, 26.9.2006, lk 1).

[32] Määrus (EÜ) nr 1290/2005.

[33] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1080/2006, √ 5. juuli 2006, ∏ mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 1).

[34] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1081/2006, √ 5. juuli 2006, ∏ mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi (ELT L 210, 31.7.2006, lk 12).

[35] Nõukogu 11. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1084/2006, √ 11. juuli 2006, ∏ millega asutatakse Ühtekuuluvusfond (ELT L 210, 31.7.2006, lk 79).

[36] Nõukogu 27. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1198/2006 √ , 27. juuli 2006, ∏ Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).