20.10.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 308/66

A.

arvestades, et subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete õige kohaldamine on vajalik Euroopa Liidu nõuetekohaseks toimimiseks ning selle asutuste tegevuse nõuetekohaseks kohandamiseks kodanike, ühisturul tegutsevate ettevõtjate ning riigi- ja kohalike asutuste ootustele, ning tagamaks, et otsuseid tehtaks nii kodanikulähedaselt kui võimalik;

B.

arvestades, et parem õigusloome on saanud Euroopa Liidu tõhusa toimimise vältimatuks eelduseks ning võib aidata olulisel määral kaasa majanduskriisist ülesaamisele ja majanduskasvule;

C.

arvestades, et parema õigusloome problemaatikat ei tule vaadelda mitte ainult seoses komisjoni programmiga, mille eesmärk on reguleerimispoliitika keskkonna parandamine (better regulation), vaid ka laiemast vaatepunktist, mis on seotud Lissaboni lepingu jõustumisega;

D.

arvestades, et Lissaboni lepinguga antakse Euroopa Parlamendile seadusandlikus tavamenetluses nõukoguga võrdne roll;

E.

arvestades, et Lissaboni lepinguga nähakse ette liikmesriikide parlamentide ametlik kaasamine järelevalvesse subsidiaarsuspõhimõtte kohaldamise üle;

F.

arvestades, et parem õigusloome oli eelmise komisjoni prioriteet ning peaks olema ka uue komisjoni põhiülesanne;

G.

arvestades, et reguleerimispoliitika keskkonna parandamine liidus hõlmab mitmeid küsimusi, näiteks mõju hindamine, halduskoormuse vähendamine ning kehtivate õigusaktide lihtsustamine ja ühtlustamine;

H.

arvestades, et konsulteerimine kõigi huvitatud pooltega, eelkõige tööturu osapooltega, on õigusdokumentide (sh mõju hindamise) ettevalmistamisel ülimalt tähtis;

I.

arvestades, et parlamendil on vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 225 võimalus taotleda, et komisjon esitaks asjakohased ettepanekud küsimuste kohta, mille puhul ta peab aluslepingute rakendamisel vajalikuks liidu õigusakti vastuvõtmist;

J.

arvestades alates 2005. aastast elluviidavat programmi Euroopa Liidu õigusaktidest tuleneva halduskoormuse vähendamiseks, mille eesmärk on vähendada koormust 2012. aastaks 25 % võrra;

K.

arvestades, et üks selle programmi olulisemaid valdkondi on niinimetatud standardkulude mudelil põhinev halduskulude baasarvestus;

L.

arvestades, et uuesti sõnastamine ja kodifitseerimine kehtiva õiguse lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks võimaldab muudatusi teha arusaadavamalt ja ühtlustatumalt;

M.

arvestades, kui oluline on Euroopa Liidu direktiivide nõuetekohane ja õigeaegne rakendamine liikmesriikides, ning arvestades ikka veel esinevat nn õigusaktide kuldamist (gold-plating), mille käigus lisatakse sätteid, mis on Euroopa õigusaktide nõudmistest rangemad;

N.

arvestades, et Lissaboni lepinguga asendati komiteemenetlus ning nüüd eristatakse selles delegeeritud õigusakte ja rakendusakte;

O.

arvestades Lissaboni lepingus ette nähtud Euroopa kodanikualgatust kui uut vahendit, mis võimaldab kodanikel Euroopa Liidus loodud õigust mõjutada;

P.

arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud kodanike õiguste hulka kuulub ka õigus heale haldusele, mida ei ole võimalik saavutada ilma kodanikele arusaadavate selgete õigusaktideta,

1.

rõhutab, et tingimata on vaja õigusloomet, mis on lihtne, läbipaistev ja Euroopa Liidu kodanikele arusaadav;

2.

rõhutab, et Euroopa Liidu institutsioonid peavad ettepanekuid koostades austama subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ning järgima Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitlevas protokollis sätestatud kriteeriume;

3.

rõhutab, et kõikide õigusaktide eelnõud peavad sisaldama põhjusi, millest saab järeldada, et eesmärki on võimalik paremini saavutada ELi tegevusega, ning seda tuleb põhjendada kvalitatiivsete ja võimaluse korral kvantitatiivsete näitajatega vastavalt eespool nimetatud protokollile;

4.

toetab otsustavalt õiguskeskkonna parandamise protsessi, mille eesmärk on Euroopa Liidu õiguse suurem läbipaistvus, tõhusus ja järjepidevus; rõhutab komisjoni kui õigusakte algatava institutsiooni olulist rolli kvaliteetsete õigusakti ettepanekute ettevalmistamisel; kohustub tegema kõik võimaliku, et neid ettepanekuid vastavalt ettenähtud seadusandlikule menetlusele kontrollitaks; rõhutab lisaks liikmeriikide koostöö olulisust selle õiguse nõuetekohase rakendamise tagamisel;

5.

märgib komisjoni pühendumist ülalnimetatud protsessile, mis väljendub mitmetes dokumentides, eriti komisjoni koostatud kolmandas strateegilises ülevaates parema õigusloome kohta Euroopa Liidus ning sellega kaasnevas tegevuses; märgib samal ajal, et programm on suuremale osale sihtrühmast tundmatu ning palub komisjonilt programmi arusaadavamalt edendada;

6.

nõustub nõukogu 4. detsembri 2009. aasta järelduste punktides 3 ja 15 esitatud seisukohtadega, mis puudutavad ühist vastutust õiguskeskkonna parandamisel ning kõigi protsessis osalevate institutsioonide ja isikute vastutuse suurendamist;

7.

märgib ära Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee osalemise arutelus parema õigusloome ning halduskoormuse vähendamise üle ning loodab selles valdkonnas viljakat koostööd;

8.

on seisukohal, et institutsioonidevahelise koostöö parandamiseks selles laias valdkonnas tuleb 2003. aasta parema õigusloome kokkulepe läbi vaadata; juhib sellega seoses tähelepanu oma 9. veebruari 2010. aasta resolutsiooni (Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelise läbivaadatud raamkokkuleppe kohta järgmiseks õigusloomeperioodiks) nendele punktidele, mis on olulised ka kõnealuse küsimuse jaoks, eelkõige kahe institutsiooni ühisele lubadusele leppida kokku põhiliste muudatuste osas, valmistudes ette tulevasteks läbirääkimisteks ministrite nõukoguga paremat õigusloomet käsitleva kokkuleppe kohandamise üle Lissaboni lepingu uute sätetega;

9.

nõuab tungivalt, et komisjon teeks poliitilise kokkuleppe alusel, mis põhineb 9. veebruari 2010. aasta resolutsioonil parlamendi ja komisjoni raamkokkuleppe kohta, kõik endast oleneva, et parlamenti ja nõukogu koheldaks õigusloomeprotsessis võrdsetel alustel, rakendades sellega Lissaboni lepingust tulenevat parlamendi ja nõukogu võrdse kohtlemise põhimõtet, eelkõige teavitades mõlemat institutsiooni samaaegselt ja täielikult kõigist õigusloomeprotsessi mõjutavatest sündmustest ja muutustest ning tagades neile võrdsed võimalused kohtumistel ja ettepanekute esitamisel osaleda ning muud teavet saada;

10.

rõhutab, et õigusaktide lihtsustamise protsess ei tohi tuua kaasa olemasolevates õigusaktides sisalduvate normide leevendamist, mistõttu peavad kõnealuse protsessi kohustuslikuks osaks olema konsultatsioonid kõigi osapooltega, sealhulgas sotsiaalpartneritega;

11.

väljendab rahulolu liikmesriikide parlamentide tihedama kaasamise üle Euroopa õiguse loomise protsessi, eriti õigusaktide ettepanekute subsidiaarsuspõhimõttele vastavuse kontrolli protsessi; rõhutab, et liikmesriikide parlamendid peavad oma seisukohad esitama sätestatud kaheksanädalase tähtaja jooksul;

12.

väljendab rahulolu komisjoni tegevusega, mille eesmärk on tagada liikmesriikide parlamentide vahel tõhus infovahetus ning teavitada sellest parlamenti ja nõukogu; julgustab liikmesriikide parlamente eristama selgelt seisukohti, mis puudutavad subsidiaarsuspõhimõtteid, ning seisukohti, mis on seotud komisjoni ettepanekute sisuga;

13.

rõhutab komisjoni esmast kohustust viia läbi mõju hindamisi; nõuab selliste mehhanismide väljatöötamist, mis tagavad analüüside sõltumatuse ja usaldusväärsuse; kohustub samal ajal hindama nende oluliste muudatuste mõju, mida parlament teeb ise komisjoni ettepanekutesse;

14.

kutsub sel eesmärgil komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt kahe kuni nelja lehekülje pikkuseid mõjuhinnangu kokkuvõtteid ning terviklikke mõjuhinnanguid õigusaktide ettepanekute esitamise ajal;

15.

kutsub kõiki Euroopa Parlamendi komisjone üles vahetama komisjoniga arvamusi mõjuhinnangu kohta enne komisjoni õigusakti ettepanekute käsitlemist;

16.

tunnistab senise kogemuse põhjal, et institutsioonidevaheline ühine lähenemisviis mõju hindamisele tuleb uuesti läbi vaadata ja kutsub kõiki institutsioone üles täitma oma kohustusi mõju hindamise osas; juhib tähelepanu komisjonide esimeeste konverentsi töödokumendis esitatud järeldustele kõnealuse teema kohta; kiidab heaks parlamendikomisjonide üleskutsed komisjonile esitada kõik mõjuhindamised, et asjaomased komisjonid saaksid enne esimest arvamuste vahetust nendega põhjalikult tutvuda;

17.

tuletab komisjonile samal ajal meelde, et kõigi uute ettepanekute hindamisel tuleb arvestada kõigi mõjudega, kusjuures rakendada tuleb integreeritud lähenemisviisi, mis nõuab samal ajal nii majanduslike, sotsiaalsete kui ka keskkonnapoliitiliste mõjude hindamist;

18.

rõhutab, et eelkõige tuleb analüüsida õigusaktide ettepanekute sotsiaalseid mõjusid, kaasa arvatud mõju Euroopa tööturule ja ühiskonna elatustasemele; toonitab veel kord, et on vaja hoolikalt uurida õigusaktide mõju ettevõtetele;

19.

teeb ettepaneku, et komisjon hindaks kõigi halduskoormuse vähendamise ettepanekute mõjusid, mis võimaldab analüüsida selliste ettepanekute võimalikke kõrvalmõjusid;

20.

tuletab meelde, et komisjon peab mõjude objektiivseks hindamiseks konsulteerima süstemaatiliselt kõigi huvitatud pooltega, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega; tunnistab, et huvitatud pooli tuleb konsultatsioonides osalemise võimalusest paremini teavitada ning nõuab praegu kehtiva konsultatsioonide kaheksanädalase tähtaja pikendamist; palub, et komisjoni koostaks ja avaldaks selge nimekirja järgmiseks aastaks plaanitavatest mõju hindamistest, mis võimaldaks kõigil osapooltel selleks vajalikul määral valmistuda;

21.

on seisukohal, et objektiivsed mõjuhinnangud on komisjoni ettepanekute hindamiseks äärmiselt olulised, ning nõuab seetõttu, et mõjuhinnangute läbiviimise üle teostaks järelevalvet sõltumatu välisasutus, mis peaks siiski andma oma tegevusest aru Euroopa Parlamendile;

22.

rõhutab, et mõju hindamise kvaliteeti tuleb pidevalt kontrollida; võtab teadmiseks nõukogu seisukoha mõju hindamise ja selle kvaliteedi üldise parandamise kohta; märgib, et nõukogu kasutab rangemaid hindamiskriteeriume; märgib samal ajal, et nõukogu poolt algul tagasi lükatud mõjuhinnangute kõrge osakaal (üle 30 %) näitab, et komisjoni vastavad talitused peavad mõjuhinnangute kvaliteeti parandama; lisaks sellele nõuab nõukogu personali suurendamist;

23.

tervitab asjaolu, et komisjon on välja töötanud mõju hindamise uued suunised, ning on eelkõige rahul sellega, et suunistele on lisatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega seotud küsimuste kogumik; loodab, et uued suunised aitavad mõju hindamist oluliselt parandada ning parandavad seega ka õigusaktide ettepanekute kvaliteeti;

24.

tervitab eriti asjaolu, et komisjoni uute mõju hindamise suunistes nõutakse VKEdega seotud tulevaste õigusaktide ja haldusalgatuste mõju analüüsi (VKE-test) ja selle tulemuste arvestamist ettepanekute kavandamisel; rõhutab, et VKE-testi süstemaatilisel kohaldamisel komisjoni mõjuhinnangus on oluline roll väikeettevõtlusalgatuse rakendamises ning see aitab olulisel määral kaasa VKE-sõbralikuma regulatiivse keskkonna kujundamisele; kutsub liikmesriike üles kohaldama VKE-testi siseriiklikul tasandil;

25.

kutsub komisjoni üles täpsustama aruka reguleerimise kava, millest räägib komisjoni president Barroso oma poliitilistes suunistes eelkõige seoses jõupingutuste tugevdamisega järelhindamise valdkonnas, ja samuti lisama nimetatud kavasse kvantitatiivseid näitajaid, eriti neid, mille eesmärk on vähendada bürokraatlikku koormust;

26.

kutsub komisjoni üles teostama vastuvõetud õigusaktide süstemaatilist järelhindamist, et vastavalt võimalusele muu hulgas kontrollida oma ettepanekute mõjuhinnangute prognooside õigsust;

27.

võtab teadmiseks, et kontrollikoda on otsustanud analüüsida mõjuhinnangute süsteemi ja ootab huviga selle analüüsi tulemusi;

28.

rõhutab, et on oluline vähendada Euroopa Liidu ettevõtete tegevuskulusid, et võimaldada neil edukalt tegutseda ka rasketes majandustingimustes ja olla konkurentsivõimeline ülemaailmsel tasandil; rõhutab, et riiklike haldusorganite tegevuskorda tuleb tõhusamaks muuta; rõhutab, et halduskoormuse vähendamisel tuleb keskenduda asjatutele teavitamisnõuetele, ning toetab täielikult väikeettevõtlusalgatuses esitatud põhimõtet „ainult üks kord”; rõhutab, et ettevõtete halduskulude vähendamine ei tohi kaasa tuua negatiivseid sotsiaalseid ja keskkonda mõjutavaid tagajärgi;

29.

tunneb heameelt komisjoni senise töö tulemuste üle ettepanekute ettevalmistamisel, mis pärast vastuvõtmist võimaldavad vähendada halduskoormust 2012. aastaks kuni 33 %, ületades senise 25 % vähendamiskohustuse; märgib, et nii võib kokku hoida üle 40 miljardi euro (5);

30.

juhib eelkõige tähelepanu edusammudele komisjoni ettepanekute ettevalmistamisel, mis võimaldavad suurimat kokkuhoiupotentsiaali (näiteks mikroettevõtjatele erandi tegemine liidu raamatupidamisnõuete osas ning käibemaksudirektiivi muutmine, mis peab lihtsustama arvete elektroonilist esitamist); kutsub liikmesriike üles konstruktiivsele koostööle nõukogus ning vastuvõetud dokumentide tõhusale ülevõtmisele oma õigusesse;

31.

märgib, et halduskoormuse arvestamise programm on osutunud kasulikuks, kuid kulukaks meetodiks; julgustab komisjoni kaaluma alternatiivseid meetodeid halduskoormuse arvutamiseks, näiteks konsultatsioonid osapooltega, mis võimaldab neid koormusi konkreetsetel juhtudel kiirelt kõrvaldada;

32.

rõhutab, et halduskoormuse mõõtmise standardkulude mudelile ei ole antud sõltumatut hinnangut;

33.

märgib samal ajal, et spetsiaalse internetilehe kaudu tehtud ettepanekute arv on suhteliselt väike (2008. aastal 148 ettepanekut); märgib, et komisjon peab avalikult teavitama asjaolust, et osalistel on võimalus Euroopa või siseriiklikest õigusaktidest tulenevatest liigsetest halduskuludest teada anda;

34.

jagab komisjoni arvamust, et elektroonilised sidevahendid annavad suurepärase võimaluse halduskoormust vähendada, ning kutsub komisjoni üles rakendama e-komisjoni teatise 2006–2010 teese ning strateegiat i2010, mille eesmärk on ajakohastada Euroopa haldust;

35.

kutsub komisjoni üles halduskoormuse vähendamise sektoripõhiste kavade teese jätkuvalt ellu viima; kohustub tõhusalt kontrollima vastavaid õigusaktide ettepanekuid;

36.

märgib sõltumatute sidusrühmade kõrgetasemelise rühma positiivset panust halduskoormuse valdkonnas, mille rühm on andnud Euroopa Komisjoni elluviidavasse halduskoormuse vähendamise programmi; rõhutab siiski, et rühma koosseis peaks olema paremini tasakaalustatud ning sellesse tuleks kaasata rohkem kodanikuühiskonda esindavaid ja teistest liikmesriikidest pärit eksperte; nõuab sellise laiendatud rühma volituste pikendamist 2013. aastani;

37.

juhib tähelepanu sellele, et kodanikud ei suuda eristada Euroopa õigusaktidest tulenevat halduskoormust siseriiklikest õigusaktidest tulenevast halduskoormusest ning et siseriiklik halduskoormus aitab kaasa Euroopa Liidu negatiivse kuvandi loomisele;

38.

juhib tähelepanu sellele, et halduskoormuse vähendamise programmi edukaks elluviimise ning tõlgenduserinevuste ja niinimetatud kuldamise vältimiseks on vajalik komisjoni aktiivne koostöö liikmesriikidega;

39.

kutsub liikmesriike üles viima järjepidevalt ellu nende endi riiklikke eesmärke halduskoormuse vähendamisel ning loodab teha selles valdkonnas liikmesriikide parlamentidega viljakat koostööd;

40.

kutsub komisjoni üles laiendama ELi halduskoormuse vähendamise tegevusprogrammi uutele prioriteetsetele valdkondadele ja teistele õigusaktidele, tuginedes konsulteerimisele huvitatud isikutega, keda need mõjutavad, sealhulgas tööturu osapooltega, ja olemasolevate õigusaktide järelhindamisele; kutsub komisjoni üles jätkama seda tegevusprogrammi ka pärast 2012. aastat;

41.

tunnustab komisjoni seniseid pingutusi ettepanekute väljatöötamisel ja ettevalmistamisel Euroopa õiguse lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks; tuletab samal ajal meelde hea institutsioonidevahelise koostöö vajadust selles valdkonnas, eriti juhul, kui komisjon võtab tarbetuks osutunud õigusaktide ettepanekud tagasi;

42.

palub komisjonil panustada rohkem õigusdokumentide kodifitseerimisse ning esitada 2009. aastaks väljakuulutatud raport, milles kirjeldataks kogu õigusliku ühtlustamise programmi tulemusi (6);

43.

rõhutab, et kehtivate õigusaktide muutmisel tuleb alati kasutada uuestisõnastamist; tunnustab ja hindab samal ajal komisjoni õigusi õigusloomeprotsessis;

44.

tuletab meelde, et muud õigusaktide lihtsustamise algatused toimuvad seadusandliku tavamenetluse korras ja neile kehtivad vastavad tähtajad; kinnitab sealjuures, et teeb kõik endast oleneva, et käsitleda komisjoni ettepanekuid nii kiiresti kui võimalik;

45.

juhib tähelepanu, et ELi toimimise leping (7) välistab selgelt selliste õigusdokumentide vastuvõtmist parlamendi ja nõukogu poolt, mis ei ole ette nähtud vastava valdkonna lepingusätetes;

46.

hoiatab vajalikest õigusaktidest loobumise eest isereguleerimise, kaasreguleerimise või muude õigusloomega mitteseotud meetmete kasuks; on seisukohal, et igal konkreetsel juhul tuleb tõsiselt analüüsida vastava otsuse tagajärgi, arvestades asutamislepingut ja konkreetse institutsiooni rolli;

47.

rõhutab samal ajal, et niinimetatud pehme õiguse vahendeid tuleb kasutada suurima ettevaatlikkusega ja nõuetekohaselt põhjendatud juhul, ilma õiguskindlust või kehtiva õiguse arusaadavust kahjustamata ning olles konsulteerinud Euroopa Parlamendiga, nagu seda on rõhutatud parlamendi resolutsioonis muudetud raamkokkuleppe kohta;

48.

tunneb heameelt teabe ja dokumentide parema vahetuse üle seoses täitetoimingutega (komiteemenetlus), eelkõige seoses kontrolliga seotud uute reguleerimismenetluste toimimisega; väljendab samal ajal lootust, et üleminek uuele, Lissaboni lepingus ettenähtud süsteemile on tõhus ega too kaasa asjatuid viivitusi;

49.

peab oluliseks tervet rida Lissaboni lepinguga ette nähtud institutsioonilisi muudatusi, mis avaldavad mõju Euroopa Liidu õigusloomele; rõhutab eriti Euroopa kodanikualgatuse tähtsust, millel on potentsiaali saada Euroopa avaliku arutelu oluliseks osaks, ning tunneb heameelt, et komisjon on esitanud sellel teemal määruse ettepaneku; rõhutab Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelise koostöö vajalikkust tõhusa ja arusaadava teostamisvahendi loomiseks, millel on selged vastuvõetavuse kriteeriumid ning mis on kooskõlas ELi õigusloomeprotsessi hea tavaga;

50.

toetab komisjoni ettepanekut uurida kavandatud esialgse kodanikualgatuse vastuvõetavust juba siis, kui see on saanud ühe kolmandiku vajalikest toetusavaldustest, mis võimaldab vältida kodanikele pettumuse valmistamist juhul, kui algatus kuulutatakse vastuvõetamatuks;

51.

kutsub komisjoni üles määrama kindlaks nii ametlikult esitatud algatuse läbivaatamise tähtaja kui ka õigusloomega seotud ettepaneku esitamise tähtaja, kui algatus osutub vastuvõetavaks;

52.

nõuab tungivalt, et komisjon määraks kindlaks tähtajad, mille jooksul täidetakse parlamendi nõudmised vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 225, ja viitaks eraldi raamlepingu kohasele kohustusele koostada aruanne kõikide õigusloomega seotud algatuste järelmeetmete kohta kolme kuu jooksul pärast õigusloomega seotud algatuse raportit ja esitada õigusloomega seotud ettepanek hiljemalt ühe aasta jooksul;

53.

palub komisjonil, arvestades parlamendi seniseid resolutsioone ühenduse õiguse kohaldamise kontrolli üle, kasutada täiel määral Lissaboni lepingu artiklitest 258 ja 260 tulenevaid õigusi, eelkõige juhul, kui liikmesriigid ei teavita direktiivide ülevõtmise meetmetest;

54.

juhib tähelepanu sellele, et parema õigusloome küsimus on otseselt seotud järelevalve teostamisega Euroopa Liidu õiguse rakendamise üle;

55.

jälgib hoolikalt sellise järelevalve ELi katseprojekti elluviimist; tunneb muret selle pärast, et kavandatud meetod kaebuste läbivaatamiseks võib muuta komisjoni liikmesriikidest ülemäära sõltuvaks;

56.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.