52010DC0533

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 24.9.2010

KOM(2010) 533 lõplik

2010. AASTA ÜLDEELARVE PARANDUSEELARVE PROJEKT nr 8

KULUDE EELARVESTUS JAGUDE KAUPAIII jagu – Komisjon

(esitanud komisjon)

2010. AASTA ÜLDEELARVE PARANDUSEELARVE PROJEKT nr 8

KULUDE EELARVESTUS JAGUDE KAUPAIII jagu – komisjon

Võttes arvesse:

- Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 314, koostoimes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga, eriti selle artikliga 106a,

- nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust,[1] eriti selle artiklit 37,

- 17. detsembril 2009 vastuvõetud Euroopa Liidu 2010. aasta üldeelarvet[2],

- 19. mail 2010 vastuvõetud paranduseelarve projekti nr 1/2010[3],

- 16. juunil 2010 vastuvõetud paranduseelarve projekti nr 2/2010[4],

- 7. septembril vastuvõetud paranduseelarvet nr 3/2010,

- paranduseelarve projekte nr 2/2010,[5] 3/2010,[6] 5/2010,[7] 6/2010[8] ja 7/2010[9],

esitab Euroopa Komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele 2010. aasta eelarve paranduseelarve projekti nr 8.

TULUDE JA KULUDE EELARVESTUSE MUUDATUSED EELARVEJAGUDE KAUPA

Tulude ja kulude eelarvestuses eelarvejagude kaupa tehtavad muudatused on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/budget/www/index-et.htm). Käesolevale projektile on teadmiseks lisatud nende muudatuste ingliskeelne versioon, mis moodustab eelarve lisa.

Sisukord

1. Sissejuhatus 3

2. Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine 3

2.1. Iirimaa: üleujutus 3

3. Rahastamine 5

4. Koondtabel finantsraamistiku rubriikide kaupa 7

1. SISSEJUHATUS

2010. aasta paranduseelarve projektis nr 8 käsitletakse järgmisi küsimusi:

- Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine 13 miljoni euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena seoses Iirimaad kahjustanud raskete üleujutuste tagajärgedega;

- Vastav maksete assigneeringute vähendamine 13 miljoni euro ulatuses eelarvereal 04 02 01 — Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine — 1. eesmärk (2000–2006).

2. Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutuselevõtmine

2.1. Iirimaa: üleujutus

2009. aasta novembris tabasid Iirimaad tugevad sajud, mis põhjustasid raskeid üleujutusi. Üleujutused kahjustasid oluliselt põllumajandussektorit, elamuid, äriühinguid, teedevõrgustikku ja muud infrastruktuuri.

Iirimaa esitas taotluse abi saamiseks Euroopa Liidu solidaarsusfondist.

Komisjoni talitused on taotluse põhjalikult läbi vaadanud kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2012/2002,[10] eriti selle artiklitega 2, 3 ja 4. Hinnangu kõige olulisemad punktid võib kokku võtta järgmiselt:

1. Taotlus saabus komisjonile 27. jaanuaril 2010 kümnenädalase tähtaja jooksul alates esimeste kahjustuste registreerimisest 19. novembril 2009. 15. juunil 2010 esitas Iirimaa valitsus vastavalt komisjoni 24. märtsil saadetud nõudele täiendavat teavet, milles kinnitas muu hulgas otsese kahju hinnangulise kogusumma ja esitas kahju täpsema hinnangu.

2. Tegemist oli loodusõnnetusega ja see kuulub solidaarsusfondi rakendamisalasse.

3. Iirimaa ametiasutused hindavad loodusõnnetusest tekkinud otseste kahjude kogusummaks 520,9 miljonit eurot. Kõnealune summa moodustab 55,68 % Iirimaa puhul 2010. aastal kohaldatavast tavalisest solidaarsusfondi kasutuselevõtu künnisest (935,45 miljonit eurot, s.o 0,6 % rahvamajanduse kogutulust 2008. aasta andmete alusel).

4. Kuna summa on tavapärasest künnisest madalam, käsitleti taotlust määruse (EÜ) nr 2012/2002 artikli 2 lõike 2 viimases lõigus sätestatud nn erakorralise piirkondliku katastroofi kriteeriumi alusel, milles määratakse kindlaks solidaarsusfondi kasutuselevõtu tingimused „erandlikel asjaoludel”. Kõnealuse kriteeriumi alusel võib piirkond erandkorras fondilt abi saada, kui kõnealune piirkond on kannatanud erakorralise katastroofi, eeskätt loodusõnnetuse tõttu, mis on tõsiselt ja püsivalt mõjutanud elanikkonna valdava osa elutingimusi ja piirkonna majanduslikku stabiilsust. Määruses kutsutakse üles keskenduma kõrvalistele ja isoleeritud piirkondadele, nagu on asutamislepingu artiklis 349 määratletud saared ja äärepoolseimad alad. Määruses nõutakse „suurimat rangust” erakorralise piirkondliku katastroofi kriteeriumi alusel esitatud taotluste hindamisel.

5. Iirimaa moodustab osa Euroopa suuruselt kolmandast saarest, mis asub Mandri-Euroopa loodepiiril. Ehkki Iirimaa ei ole isoleeritud ala asutamislepingu tähenduses, mõjutavad tema asumine saarel ja kaugus Mandri-Euroopast selgesti ta majanduslikku olukorda ja seavad ta ebasoodsamasse olukorda. Loetletud tegureid ei saa jätta arvesse võtmata, hinnates Iirimaa taotlust saada abi solidaarsusfondist.

6. Solidaarsusfondi aastaaruandest (2002–2003)[11] võib lugeda, et komisjon on seisukohal, et piirkondlike loodusõnnetuste erikriteeriumide mõttekuse tagamiseks riigi tasandil tuleb teha vahet tõsiste piirkondlike ja kohaliku mõjuga sündmuste vahel. Subsidiaarsuspõhimõtte kohaselt vastutavad viimaste eest riigi ametiasutused, samal ajal kui esimeste puhul võib kaaluda abistamist solidaarsusfondist. Üleujutus mõjutas oluliselt enamikku Iirimaa territooriumist. Iirimaa ametiasutused väidavad, et loodusõnnetus halvendas tugevasti olukorda Iirimaal, kes kannatas juba niigi viimaste aastakümnete raskeima majanduslanguse käes.

7. Solidaarsusfondi erakorralise kasutamise üks, määruses nr 2012/2002 sätestatud tingimus on, et katastroof peab olema mõjutanud suurt osa katastroofipiirkonna elanikkonnast. Iirimaa taotlus põhines ühtsel piirkonnal, mis koosneb 15 krahvkonnast ja kus elab üle 1,7 miljoni elaniku (umbes kaks kolmandikku Iirimaa territooriumist ja 40 % elanikkonnast). Taotluses kirjeldatakse, kuidas elanikkond sai kannatada isikliku kahju, äritegevuse katkemise, häiritud põhiteenuste ning teedevõrgu katkestuste ja kahjustuste läbi. Kui Corki ja Galway linnad välja arvata, langes enamik kahjust maapiirkondadele, kus teedevõrgul on igapäevase majandustegevuse seisukohalt otsustav tähtsus. Märkimisväärne hulk otsese kahju kannatajaid on saanud abi sotsiaal- ja pereasjade ministeeriumi humanitaarabi kava kaudu. Eriliseks teguriks on üleujutuse pikk kestus, mis ulatus mõnedes piirkondades mitme kuuni. Seega saab järeldada, nagu kirjeldati ka Iirimaa taotluses, et mõjutatud oli suurem osa elanikkonnast.

8. Üleujutuse mõju ja tagajärgede ning nõude osas tõendada raskeid ja kestvaid tagajärgi piirkonna elutingimustele ja majanduslikule stabiilsusele, nimetatakse taotluses põllumajandussektori destabiliseerimist ja üleujutuse mõju teede infrastruktuurile, kusjuures kahju ainuüksi viimatinimetatule oli üle 159 miljonit euro. Üleujutusest mõjutatud piirkond hõlmab Borderi, Midlandi ja Westerni NUTS2 piirkonna krahvkondi, kus kogulisandväärtus inimese kohta on (2007. aasta andmetel) ainult 69,3 % riigi keskmisest. Midlandi piirkonnas on kogulisandväärtus madalaim – 65,8 % riigi keskmisest. Seoses viimaste aastate järsu majanduslanguse ja praeguste väheste töövõimalustega, süvendas üleujutus tööpuudust veelgi. Õnnetusest mõjutatud piirkonna põllumajanduse osa kogulisandväärtuses on suurem kui kõigi teiste Iirimaa piirkondade oma. Paljudele põllumajandustootjatele tuli anda abi hävinud sööda abikava kaudu, sest nende kogu söödavaru hävis. Põllumajandustootmise häirete mõju on mõjustatud piirkondades proportsionaalselt suurem ja hõlmab rohkem inimesi kui põllumajandussektorist vähem sõltuvates piirkondades. Iirimaa asumine saarel ja tema suhteline kaugus Mandri-Euroopast raskendavad juba niigi raskest olukorrast väljatulekut veelgi. Üldiselt võib järeldada, et üleujutus põhjustas raskeid ja kestvaid tagajärgi elutingimustele ja majanduslikule stabiilsusele peamiselt maapiirkonnas, kus nähakse vaeva elustandardite parandamise ja investeerimisvõimaluste stimuleerimisega.

9. Määruse nr 2012/2002 artikli 3 lõike 2 kohaste abikõlblike meetmete maksumus on hinnanguliselt 111,5 miljonit eurot ja see jaguneb 4 kategooriasse: A) infrastruktuuri kasutatavuse otsene taastamine, B) ajutine majutus ja päästeteenused, C) preventiivne infrastruktuur ja kultuuripärandi otsene kaitse ning D) loodusõnnetuspiirkonna korrastamine.

10. Mõjustatud piirkonnad on abikõlblikud struktuurifondidest (2007–2013) kui konkurentsivõime ja tööhõive piirkonnad (8 piirkonda) ning järkjärguliselt toetatavad piirkonnad (7 piirkonda).

11. Iirimaa ametiasutused teatasid, et abikõlblikel kuludel ei ole kindlustuskatet.

Eespool loetletud põhjustel võib taotluses nimetatud üleujutust pidada määruse tähenduses erakordseks ning vastavaks määruse 2012/2002 artikli 2 lõike 2 viimases lõigus sätestatud solidaarsusfondi kasutuselevõtmise tingimustele.

3. Rahastamine

Solidaarsusfondi aasta kogueelarve on üks miljard eurot. Et fondi loomise keskne põhjus oli solidaarsus, on komisjon seisukohal, et sellest antav abi peab olema progresseeruv. See tähendab, et varasema tava kohaselt peaks abi osatähtsus olema suurem läve (0,6 % kogurahvatulust või 3 miljardit eurot 2002. aasta hindades, olenevalt sellest, kumb on madalam) ületava kahju puhul kui kahju puhul, mis läveni ei küündi. Varem kasutatud määr assigneeringute määramiseks suurõnnetustele on 2,5 % kogu otsesest kahjust, kui see on fondi kasutuselevõtmise lävest allpool, ning 6 %, kui see läve ületab. Solidaarsusfondist antava abi arvutamise metoodika esitati solidaarsusfondi aastaaruandes (2002–2003) ning metoodika kiitsid heaks nõukogu ja Euroopa Parlament.

Tehakse ettepanek rakendada samu protsendimäärasid ka käesoleval juhul ja määrata järgmised abisummad:

eurodes |

Otsene kahju | Lävi | 2,5 % põhinev summa | 6 % põhinev summa | Kavandatava abi kogusumma |

Iirimaa, 2009. aasta üleujutus | 520 900 000 | 935 456 000 | 13 022 500 | 0 | 13 022 500 |

Kokku | 13 022 500 |

See hüvitise summa jätab vähemalt 25 % Euroopa Liidu solidaarsusfondist abi andmiseks aasta viimases kvartalis, nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 2012/2002 artikli 4 lõikes 2.

Praegu on eelarverea 04 02 01 — Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) meetmete lõpuleviimine — 1. eesmärk (2000–2006) eeldatavad vajadused sellised, et 13 022 500 euro ulatuses maksete assigneeringuid saab paigutada ELi solidaarsusfondi kasutuselevõtmisega seotud vajaduste katmiseks ümber eelarvereale 13 06 01.

4. Koondtabel finantsraamistiku rubriikide kaupa

Finantsraamistik Rubriik/alamrubriik | 2010. aasta finantsraamistik | Eelarve 2010 (k.a PE 1–3 ja PEP 2–3 + PEP 5–7) | PEP nr 8/2010 | Eelarve 2010 (k.a PE 1–3 ja PEP 2–3 + PEP 5–8) |

|KA |MA |KA |MA |KA |MA |KA |MA | | 1. JÄTKUSUUTLIK KASV | | | | | | | | | | 1a. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks |14 167 000 000 | |14 861 853 253 |11 342 270 803 | | |14 861 853 253 |11 342 270 803 | |1b. Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks |49 388 000 000 | |49 387 592 092 |36 384 885 000 | |-13 022 500 |49 387 592 092 |36 371 862 500 | | Kokku |63 555 000 000 | |64 249 445 345 |47 727 155 803 | | |64 249 445 345 |47 740 178 303 | | Varu[12] | | |-194 445 345 | | | |-194 445 345 | | | 2. LOODUSVARADE KAITSE JA MAJANDAMINE | | | | | | | | | | millest: turuga seotud kulud ja otsesed maksed |47 146 000 000 | |43 819 801 768 |43 701 207 586 | | |43 819 801 768 |43 701 207 586 | | Kokku |59 955 000 000 | |59 498 833 302 |58 135 640 809 | | |59 498 833 302 |58 135 640 809 | | Varu | | |456 166 698 | | | |456 166 698 | | | 3. KODAKONDSUS, VABADUS, TURVALISUS JA ÕIGUS | | | | | | | | | | 3a. Vabadus, turvalisus ja õigus |1 025 000 000 | |1 006 487 370 |738 570 370 | | |1 006 487 370 |738 570 370 | |3b. Kodakondsus |668 000 000 | |668 000 000 |659 387 500 |+13 022 500 |+13 022 500 |681 022 500 |672 410 000 | | Kokku |1 693 000 000 | |1 674 487 370 |1 397 957 870 |+13 022 500 |+13 022 500 |1 687 509 870 |1 410 980 370 | | Varu[13] | | |18 512 630 | | | |18 512 630 | | | 4. ELi KUI ÜLEMAAILMNE PARTNER[14] | 7 893 000 000 | | 8 160 182 000 |7 787 695 183 | | | 8 160 182 000 |7 787 695 183 | | Varu | | | -18 300 000 | | | | -18 300 000 | | | 5. HALDUS[15] |7 882 000 000 | |7 918 504 785 |7 917 999 785 | | |7 918 504 785 |7 917 999 785 | | Varu | | | 43 495 215 | | | | 43 495 215 | | | KOKKU |140 978 000 000 |134 289 000 000 |141 501 452 802 |122 966 449 450 |+13 022 500 | |141 514 475 302 |122 966 449 450 | | Varu | | |518 729 198 |11 651 432 550 | | |518 729 198 |11 651 432 550 | |

[1] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[2] ELT L 64, 12.3.2010.

[3] ELT L 183, 16.7.2010.

[4] ELT L 206, 6.8.2010.

[5] KOM(2010) 108.

[6] KOM(2010) 149.

[7] KOM(2010) 320.

[8] KOM(2010) 315.

[9] KOM(2010) 383.

[10] Nõukogu määrus (EÜ) nr 2012/2002, 11. november 2002, Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3).

[11] Aastaaruanne 2002–2003 ja uue vahendi esimesest kasutusaastast saadud kogemuste aruanne (KOM(2004)397 (lõplik), 26.5.2004).

[12] Alamrubriigi 1a 500 miljoni euro suuruse varu arvutamisel ei ole arvestatud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi. Ettenähtud piirmäära ületavad 195 miljonit eurot saadakse paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise teel.

[13] Euroopa Liidu Solidaarsusfondi summa on kantud eelarvesse suuremana, kui vastavate rubriikide puhul on ette nähtud, nagu on sätestatud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes (ELT C 139, 14.6.2006).

[14] Rubriigi 4 2010. aasta varus ei ole arvestatud hädaabireserviga seotud assigneeringuid (248,9 miljonit eurot).

[15] Rubriigis 5 ülemmäära suhtes jääva varu arvutamisel on võetud arvesse aastate 2007–2013 finantsraamistiku joonealuses märkuses 1 nimetatud 80 miljonit eurot töötajate sissemakseid pensionikavasse.