52010DC0125

[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 31.3.2010

KOM(2010)125 lõplik

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Kolmas järelevalvearuanne Bulgaaria terasesektori ümberkorraldamise kohta

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Kolmas järelevalvearuanne Bulgaaria terasesektori ümberkorraldamise kohta

SISSEJUHATUS

Euroopa lepingule[1] lisatud protokolli nr 2 kohaselt nõustus Euroopa Liit üleminekukorra kehtestamisega ümberkorraldusabi suhtes, et võimaldada Bulgaarial viia lõpule terasesektori ümberkorraldamine. Bulgaarial lubati anda ümberkorraldamiseks riigiabi järgmistel tingimustel:

– see aitab muuta abisaavad äriühingud ümberkorraldusperioodi lõpuks tavalistes turutingimustes elujõulisteks,

– sellise abi suurus ja osatähtsus on rangelt piiratud elujõulisuse taastamiseks hädavajalikuga ning seda vähendatakse järk-järgult,

– ümberkorralduskava eesmärk on ratsionaliseerimine ning Bulgaaria üldise tootmisvõimsuse vähendamine.

Esialgne ümberkorraldusperiood pidi kestma kuni 2006. aasta lõpuni. Bulgaaria teatas, et olemasolevat riiklikku ümberkorraldusprogrammi ja individuaalset äriplaani järgides, ei suuda ta protokolli nr 2 nõudeid täita. Seepärast esitas Bulgaaria enne ELiga ühinemist muudetud ümberkorralduskava ja äriplaani ning taotles ümberkorraldusperioodi pikendamist. ELi-Bulgaaria assotsiatsiooninõukogu 29. detsembri 2006. aasta otsusega nr 3/2006[2] muudeti protokolli nr 2, pikendades ümberkorraldusperioodi kuni 2008. aasta lõpuni ning kehtestades komisjoni järelevalve- ja aruandluskohustuse. Pikendatud ümberkorraldusprogramm hõlmas ainult äriühingut Kremikovtzi AD.

Komisjon on vastu võtnud kaks järelevalvearuannet – 2006.[3] ja 2007.[4] aastal.

Järelevalve tulemused

Kolmas ja ühtlasi viimane järelevalvearuanne täiendab komisjoni eelmisi järelevalvearuandeid ning selles antakse hinnang ümberkorraldamise viimase aasta (st 2008. aasta) lõpuks saavutatud tulemustele. Juba eelmistes aruannetes märkis komisjon, et jätkuvalt ei täideta ümberkorraldamise eesmärke, mis on loetletud protokollis ning mis käsitlevad elujõulisust, tehnoloogilisi ja keskkonnainvesteeringuid, müüki, kulude vähendamist ja tootlikkust. Seejärel teatasid Bulgaaria ametiasutused komisjonile, et Kremikovtzi AD individuaalse äriplaani rakendamine lõpetati 6. augustil 2008 pärast äriühingu maksejõuetuks kuulutamist ning pankrotimenetluse algatamist Sofia linnakohtus. Äriühingu tegevust kontrollib kohtu poolt määratud pankrotihaldur.

Ümberkorraldamise põhikriteeriumide järelevalve

Riigiabi

Nõukogu otsuses 3/2006 on sätestatud äriühingule Kremikovtzi AD antava riigiabi ülemmäär ning keelatud kõikidele teistele terasesektori äriühingutele riigiabi andmine. Äriühingule Kremikovtzi AD antava riigiabi summa piirmääraks oli sätestatud 432,6 miljonit Bulgaaria levi. Kuna äriühing ei kasutanud ning seetõttu ka ei saanud abi personali struktuuri ümberkorraldamiseks, oli väljamakstud riigiabi tegelik summa 431,1 miljonit Bulgaaria levi.

2008. aastal ei makstud riigiabi ei äriühingule Kremikovtzi AD ega ka ühelegi teisele Bulgaaria terasesektori äriühingule.

Tootmisvõimsuse vähendamine

Selleks et tasakaalustada riigiabist tulenevaid eeliseid, pidi äriühing Kremikovtzi AD sulgema lõplikult valtstraaditehase, mille võimsus oli 500 000 tonni lõpptoodangut. Kontrollimisel selgus, et valtstraaditehas suleti kooskõlas ELi asjaomaste õigusaktidega[5] ümberkorraldusperioodi lõpuks.

Elujõulisus

Ümberkorraldusperioodi lõpuks 2008. aastal pidi äriühing Kremikovtzi AD muutuma elujõuliseks[6]. Paraku halvenes äriühingu olukord 2008. aasta keskel sedavõrd, et ta ei suutnud enam oma võlgu teenindada ja tema suhtes tuli algatada pankrotimenetlus. Komisjoni riigiabistandardite kohaselt ei ole maksujõuetu äriühing elujõuline.

Asjaolu, et äriühing ei ole elujõuline, kinnitasid ka äriühingu finantstulemused. Äriühingu esitatud finantstulemused ei kajasta nõuetekohaselt olukorda, sest mitut tähtsat küsimust ei ole selgitatud ning audiitorid keeldusid arvamuse esitamisest äriühingu Kremikovtzi AD konsolideerimata raamatupidamise 2006., 2007. ja 2008. aasta aruande kohta. Auditeerimata raamatupidamisaruannetest selgus siiski, et 2008. aasta finantstulemused olid negatiivsed, mis ei ole kooskõlas individuaalses äriplaanis sätestatud elujõulisuse nõuetega. Tulemused olid isegi kehvemad kui 2007. aastal: –33,1 % EBITDA/käive (eesmärk: 13,5 %) ja –107,1 % EBIT/käive (eesmärk: 1,5 %).

Kõnealuse olukorra peamiseks põhjuseks olid likviidsusprobleemid, mis tekkisid seetõttu, et äriühingu omanikud ei suutnud leida omaosaluseks vajalikke investeeringuid nagu see oli individuaalses äriplaanis kokku lepitud. Likviidsusprobleemide tulemusena kehtestasid toorainetarnijad krediiditingimused, mis kergitasid tehase poolt tooraine eest makstavat hinda (lisaks maailma teraseturul toimunud hinnatõusule).

2008. aasta lõpus ei ostnud äriühing toorainet enam maailmaturult vaid peamiselt bartertehingute kaudu (jätkuvate likviidsusprobleemide tõttu), lepingute kohaselt vahetati toorainet lõpptoodangu vastu. Seega mõjutas tooraine hinna tõus äriühingu elujõulisust vaid väga piiratud ulatuses, sest tegelik hind ei sõltunud mitte hinnamuutustest maailmaturul, vaid pigem äriühingu Kremikovtzi AD tegevustingimustest.

Samal ajal mõjutas elujõulisust negatiivselt äriühingus kohaldatud eelrahastamise strateegia – vastutasuks madalate hindade eest küsiti tarbijatelt ettemaksu. Vaatamata väikesele marginaalile keskendus äriühing pigem hulgimüüjatele kui lõpptarbijatele. Kõnealustes kaubanduslepingutes sätestatud tingimustest lähtuvalt müüs äriühing toodangut keskmisest turuhinnast madalama hinnaga.

Kulude vähendamine

Likviidsusprobleemide tõttu jäid tegemata ka investeeringud äriühingu moderniseerimiseks, mis olid vajalikud äriühingu konkurentsivõime suurendamiseks eelkõige terasetootmise metallivalu etapis, kus tehnilise varustuse tase on eriti oluline. Mõnes valdkonnas, nagu energia- ja toorainetarbimine, saab kulusid vajalikul määral vähendada üksnes pikas perspektiivis, investeerides moderniseerimisse nagu oli ette nähtud individuaalses äriplaanis. Aastatel 2006–2008 tehti kõnealuseid investeeringuid ainult 43 % ulatuses individuaalses äriplaanis seatud eesmärkidest. 2008. aastal moodustasid tehnoloogilised investeeringud vaid 1,7 % individuaalses äriplaanis kõnealuseks aastaks seatud eesmärgist.

Täiendav põhjus, miks kulude vähendamine ja elujõulisuse suurendamine ei õnnestunud, oli tootmisvõimsuse vähene kasutamine 2008. aastal (terase tootmisel 30 % ning pooltoodete ja lõpptoodete tootmisel 20 %), mistõttu ei suutnud Kremikovtzi AD vähendada vahendite ja tooraine osatähtsust toodetud ühiku hinnas.

Aastatel 2006–2008 tehti keskkonnainvesteeringuid ainult 23 % ulatuses individuaalses äriplaanis seatud eesmärkidest.

Tootlikkus ja tööhõive

2008. aastal töötas äriühingus Kremikovtzi AD 5190 inimest, mis on 8 % vähem kui individuaalses äriplaanis kõnealuseks aastaks seatud eesmärk. Väikese tootmismahu tõttu tootlikkus võrreldes 2007. aastaga siiski ei suurenenud, kuigi enne majanduskriisi 2008. aasta esimesel poolel saavutatud tootlikkus moodustas 20 % individuaalses äriplaanis seatud eesmärgist. Ümberkorraldusperioodi lõpus oli tootlikkus 26 % individuaalses äriplaanis seatud eesmärgist (vähem kui 20 % rahvusvahelisest standardist) ning ainult 13 % Bulgaaria teiste terasetootjate keskmisest tootlikkusest. See mõjutas negatiivselt äriühingu tegevuse tõhusust ja tulemuslikkust.

Keskkonnakaitse

Bulgaaria taotles saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi[7] kohaldamiseks üleminekuperioodi. Tehtud erandi kohaselt oleks Kremikovtzi AD pidanud hankima 30. oktoobriks 2007 täielikult koordineeritud loa, mis sisaldanuks siduvat ajakava täieliku vastavuse saavutamiseks 31. detsembriks 2011. 2007. aasta aprillis tegi EMEPA otsuse mitte anda äriühingule Kremikovtzi AD täielikult koordineeritud luba. 2007. aasta mais esitas äriühing uue taotluse. Pankroti väljakuulutamise tõttu jäi taotluse menetlemine pooleli.

JÄRELDUSED

Esialgse ümberkorraldusperioodi lõpuks 2006. aastal ei suutnud Kremikovtzi AD ümberkorralduslikke eesmärke saavutada. Erakorraliselt lubati äriühingul ümberkorraldusperioodi kahe aasta võrra pikendada. Paraku selle aja jooksul olukord ei paranenud ning viimaks kuulutati välja äriühingu pankrot.

Komisjoni arvamuse kohaselt oli ümberkorraldusabi andmise peamiseks tingimuseks äriühingu ja selle omanike märkimisväärsed jõupingutused. Riiklikest vahenditest antud finantstoetusele pidi äriühing lisama ka oma finantsosaluse. Kremikovtzi AD individuaalses äriplaanis ette nähtud omainvesteeringute summa kohta ei ole tõendeid esitatud. Moderniseerimiseks vajalike investeeringute ja käibekapitali puudumine olid peamised põhjused, mis äriühing ei suutnud elujõulisust saavutada.

Komisjon rõhutab, et olukorra põhjuseks ei olnud majanduskriis. Peamiselt käibekapitali vähesuse tõttu kasutas äriühing juba 2007. aastal ja 2008. aasta esimesel poolel oma vahendeid väiksemas ulatuses kui oli ette nähtud individuaalses äriplaanis seatud eesmärgiga. Sama põhjus oli takistuseks ka investeerimiskava rakendamisel. 2008. aasta esimesel poolel mõjutas tegevuse tulemuslikkust müügimahu ja -summa järsk vähenemine, mis koos tegevustingimuste halvenemisega oli kahjumi tekkimise põhjuseks. Mõlemad elujõulisuse näitaja (EBIT ja EBITDA) suhtes seatud eesmärgid olid juba täitmata. Seega ei saa olukorda selgitada ülemaailmse majanduskriisiga, sest äriühingu olukord halvenes juba 2007. aastal, kui teraseturul oli erakordselt suur tõus. Ka pankrotimenetlus algatati 2008. aasta augustis, enne finantskriisi algust 2008. aasta septembris.

Asjaolusid arvestades otsustas komisjon, et Euroopa lepingule lisatud protokolli nr 2[8] ning ELi-Bulgaaria assotsiatsiooninõukogu 29. detsembri 2006. aasta otsuse nr 3/2006[9] (millega nimetatud protokolli muudetakse) sätteid on täidetud ainult antud ümberkorraldusabi summa ja tootmisvõimsuse vähendamise osas. Komisjon märgib, et ümberkorraldamise eesmärgid (elujõulisus, tootlikkus ja kulude vähendamine) jäid täitmata ning saavutused olid kokkulepitust palju tagasihoidlikumad.

Komisjon leiab, et riiklikku reformikava ja individuaalset äriplaani ei suudetud täies mahus rakendada ning see ei ole kooskõlas protokolli nr 2 nõuetega.

Kuna abi saaja ei suutnud ümberkorralduslikke eesmärke saavutada, on õiguslik tagajärg, et Bulgaaria peab vastavalt ELi-Bulgaaria assotsiatsiooninõukogu 29. detsembri 2006. aasta otsuse nr 3/2006 (millega muudetakse Euroopa lepingule lisatud protokolli nr 2) artiklile 1 esitama taotluse toetussummade tagasimaksmiseks kõnealuse otsuse artikli 3 kolmandas lõigus sätestatud korras.

„Juhul kui restruktureerimiskava ja plaanide rakendamise järelevalve näitab, et Euroopa lepingu protokolli nr 2 asjaomased nõuded ja peamised restruktureerimismeetmed (sealhulgas kõik teostatud investeeringud) on täitmata, või kui restruktureerimisperioodi vältel on Bulgaaria andnud terasetööstusele ja eelkõige Kremikovtzi AD-le täiendavat riigiabi, peab Bulgaaria kogu kõnealuste tingimustega vastuolus antud abi vastavalt enne või pärast Euroopa Liiduga ühinemist sisse nõudma”.

Riigiabi andnud Bulgaaria ametiasutused on sellest kohustusest tulenevat sissenõudmist teadmiseks võtnud ning algatanud sissenõudmismenetluse. Sissenõudekorraldus on pankrotimenetluse käigus vaidlustatud. Komisjon selgitas üksikasjalikult, millised võivad olla selle praktilised ja õiguslikud tagajärjed Bulgaaria ametiasutustele. Käesolev lõpparuanne kinnitab komisjoni esialgset hinnangut. Seda arvesse võttes tuleb komisjoni teavitada pankrotimenetluse edasisest käigust ning eelkõige riigiabi sissenõudmise taotlusega seotud sammudest.

Vastavalt ELi-Bulgaaria assotsiatsiooninõukogu 29. detsembri 2006. aasta otsuse nr 3/2006 (millega muudetakse Euroopa lepingule lisatud protokolli nr 2) artiklile 1 võtab komisjon vastu artikli 3 teise lõigu kohase sui generis otsuse, milles:

„ Euroopa Komisjon otsustab, kas restruktureerimiskava ja plaanid on täielikult täidetud ja kooskõlas Euroopa lepingu protokolli nr 2 artikli 9 lõike 4 nõuetega”.

[1] EÜT L 358, 31.12.1994, lk 3–222.

[2] EL-BG 1908/06 — http://register.consilium.europa.eu/pdf/en/06/st01/st01908-re01.en06.pdf.

[3] KOM(2008)/511.

[4] KOM(2009)/146.

[5] Otsus nr 3010/91/ESTÜ, EÜT L 286, 16.10.1991, lk 20.

[6] ELT C 244, 1.10.2004, lk 2.Elujõulisuse all peetakse silmas, et äriühingud saavutavad ümberkorraldusperioodi lõpuks uuesti püsiva kulutasuvuse. Vastavalt pikaajalisele praktikale peab komisjon asjakohaseks, et äriühingud peavad vastama järgmistele kriteeriumidele:– brutokasum (st % enne intresse, makse, amortisatsiooni): vähemalt 10 % käibest integreerimata terase-ettevõtete puhul ja 13,5% käibest integreeritud terasetehaste puhul;– miinimumtulu (st % enne intresse ja makse): vähemalt 1,5 % käibest.

[7] Nõukogu direktiiv 96/61/EÜ, 24. september 1996; EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26.

[8] EÜT L 358, 31.12.1994, lk 3-222.

[9] EL-BG 1909/06. Otsuse nr 3/2006 vastuvõtmine.