19.1.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 18/5

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ühenduse põllumajandusmudel: tootmiskvaliteet ja tarbijate teavitamine kui konkurentsivõime tegurid” (ettevalmistav arvamus)

2011/C 18/02

Raportöör: Carlos TRÍAS PINTO

20. jaanuaril 2010 otsustas Euroopa Liidu eesistujariik Hispaania vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ühenduse põllumajandusmudel: tootmiskvaliteet ja tarbijate teavitamine kui konkurentsivõime tegurid” (ettevalmistav arvamus).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon võttis arvamuse vastu 25. märtsil 2010.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 462. istungjärgul 28.–29. aprillil 2010 (28. aprilli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 116 liiget, vastu hääletas 1 liige ja erapooletuks jäi 5 komitee liiget.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab tugevdada kvaliteedipoliitikat ja tarbijate teavitamist kui olulisi tegureid, mis aitavad tõsta Euroopa põllumajandustoiduainete tööstuse konkurentsivõimet ning parandada põllumajanduse mainet. Selleks on vaja:

—	soodustada sotsiaalsete ning keskkonna, tervishoiu ja loomade heaoluga seotud aspektide edendamist põllumajandustootmises, kasutades uusi, info- ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinevaid vahendeid;

—	saavutada selgitamis-, ühtlustamis- ja lihtsustamissuuniste abil olemasolevate akrediteerimismehhanismide suurem sidusus ja kooskõla;

—	tugevdada dialoogikanaleid tootjate, töösturite, turustajate ja tarbijate vahel ning töötada välja tõhusaid kodanike teavitamise strateegiaid.

1.2   Täpsemalt teeb komitee ettepaneku võtta mitmesuguseid järgmisi meetmeid.

1.2.1   Vahendid

—

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine teavitusvahendina. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on osa meie igapäevaelust, kuid ostmisel seda veel ei kasutata. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine poeriiulitel teabevahendina võimaldab teavet pidevalt ajakohastada (põllumajandustooted vahetuvad kiiresti), aitab tarbijal teabe alusel valikuid teha ja teavet mis tahes kohast kätte saada.

—

Jälgitavus kui väidete usaldusväärsuse tagamise vahend. Kogu tootmisahela pikkuses osalevad selles mitmesugused osapooled, kes vastutavad eri sotsiaalsete ja keskkonnaalaste aspektide eest, mis moodustavad kokku tervikliku kvaliteedi. Jälgitavus ei võimalda tuvastada mitte ainult ahelas osalejaid, vaid ka seda, mida nad on tootega teinud, ja tootega seotud näitajaid.

1.2.2   Mehhanismid

—	Hõlmata tervikliku kvaliteedi kriteeriumid olemasolevatesse vabatahtlikesse mehhanismidesse, nagu ELi ökomärgis, laiendades selle ulatust põllumajandustoodetele, või kehtivatesse kvaliteedistandarditesse, nagu kaitstud päritolunimetused ja kaitstud geograafilised tähised.

—	Luua uus vabatahtlik sertifitseerimissüsteem, mis hõlmab sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid aspekte ning võimaldab tarbijal kiiresti, lihtsalt ja usaldusväärselt hinnata toodet tervikliku kvaliteedi seisukohast.

1.2.3   Strateegiad

—	Euroopa kvaliteedi edendamine. Komitee teeb ettepaneku korraldada Euroopa põllumajandustoodete teabekampaaniaid, tuues esile toodete kõrged kvaliteedinormid ja nende mitmekesisuse.

—	Meetmete edendamine ja integreerimine. Haldusasutustel on võimalus kasutada nende käsutuses olevaid vahendeid, et edendada sotsiaalselt vastutustundlikke ja keskkonnahoidlikke põllumajandustooteid: riigihanked, diferentseeritud maksustamine, teabekampaaniad ja tootmissoodustused.

2.   Sissejuhatus

2.1   Meie ühiskond muutub iga päevaga üha enam teadlikuks suurtest sotsiaalsetest ja keskkonnaalastest väljakutsetest, alates kliimamuutuste tagajärgede tajumisest, loodusvarade järkjärgulisest otsalõppemisest ning rikkuse üha ebavõrdsemast jaotumisest.

2.2   Paradoksaalselt ei käi selle järkjärgulise teadlikkuse suurenemisega kaasas vastavad ostuotsused (tegevus, mida on nimetatud teadlikuks ja vastutustundlikuks tarbimiseks). Seetõttu tuleb järjest enam ilmsiks kasvav lõhe tarbijate teoreetiliste seisukohtade (1) ja igapäevatavade vahel.

2.3   Ei tohi siiski unustada, et suure majandusliku ebakindluse ajal muutub väga keeruliseks lisada traditsioonilisse hinna ja toote võrrandisse (2) pidevalt selliseid muutujaid nagu sotsiaalne ja keskkonnamõju, eelkõige siis, kui see mõjutab tarbija makstavat hinda. Ei saa aga eirata seda, et sotsiaal-majanduslik kriis on langenud ajaliselt kokku keskkonnaalase kriisiga, ning ei ole võimalik pöörata tähelepanu neist ühele ja jätta teine arvesse võtmata. Teist moodi väljendudes võib öelda nagu Jacques Delors, et väärtuste kriis seisneb selles, et me elame maailmas, kus kõike on võimalik osta. Seega on vaja meie väärtused ümber hinnata.

2.4   Õnneks kehtib Euroopa Liidus põllumajandustoiduainete tootmise süsteem, mis põhineb rangetel tervishoiu-, keskkonna-, sotsiaalsetel ja loomade heaolu normidel. Seda süsteemi võib määratleda kui tervikliku kvaliteedi süsteemi, mis annab meile kahtlemata lisaväärtust muu maailmaga võrreldes, kuid sisaldab ka konkurentsiriske.

2.5   Paljud terviklikku kvaliteeti kujundavad aspektid sisalduvad õigusaktides või on osa Euroopa põllumajandustoiduainete tööstuse tavadest ning seepärast tooted ja tootjad juba järgivad neid. Kahjuks ei saa sama öelda paljude kolmandatest riikidest imporditud toodete kohta. See tähendab üha suuremat erinevust Euroopa Liidu ja kolmandate riikide põllumajandustoodete hindades, mistõttu ELi toodete konkurentsivõime väheneb.

2.6   See kvaliteedile keskendumine, mis tuleneb pikaaegsest traditsioonist ja pingsast, tipptasemele suunatud tööst, peab muutma (nagu tänapäeval toimubki) konkurentsiriski suuremaks arenguvõimaluseks. Selleks on vaja kaaluda uusi strateegiaid, mis väärtustaksid ELi tootmismudelit eristavaid omadusi ja suunaksid tarbijat eelistama Euroopa tooteid. Selleks tuleb pöörata tähelepanu eelkõige tarbija teavitamise poliitikale, võttes kasutusele mitmesuguseid kanaleid ning luues eeskätt IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) abil tõhusaid tarbijate koolitamise ja teavitamise vahendeid (3).

2.7   Samal ajal tuleb kaaluda vajalike, nii tehniliste kui ka majanduslike toetuste tagamist, et jätkata edusamme multifunktsionaalse põllumajandusmudeli raames, tagades Euroopa põllumajandusettevõtete elujõulisuse, tootjatele õiglaste hindade maksmise ning stabiilsete ja kvaliteetsete töökohtade säilimise – see on kõnealuse mudeli püsimajäämiseks oluline.

2.8   Komitee juhib tähelepanu ka sellele, et konkurentsivõime suurendamine põllumajanduskvaliteedi ja tarbijate teavitamise poliitika abil peab käima käsikäes põllumajandustoiduainete väärtusahela uuesti tasakaalustamise meetmetega. Praegu kannatab väärtusahel paljude hinnamoonutuste käes, mis on tekkinud teatud ettevõtete domineeriva positsiooni ärakasutamise tõttu (4).

3.   Tarbijad, kvaliteet ning sotsiaalsed ja keskkonnaalased aspektid

3.1   Komitee on varemgi mitmel korral kinnitanud oma pühendumist säästvale arengule, mis aitab kaasa Euroopa Liidu keskkonna, majanduse ja ühiskonna arengule. See pühendumine võib tugevdada juba olemasolevat Euroopa põllumajandusmudelit, muutes praegust käsitust kvaliteedist, mis põhineb peamiselt toote sisemistel tavapärastel kvaliteediaspektidel (maitse, välimus, suurus jne), ja täiendades seda muude kriteeriumidega, mis puudutavad toote tootmiskeskkonda, nagu sotsiaalsed, keskkonna-, tervishoiu-, ohutuse ja loomade heaolu aspektid. Nimetagem seda „terviklikuks kvaliteediks”, mis põhineb uutel tipptaseme näitajatel.

3.1.1   Näitena, kuid mitte täieliku ega piirava loeteluna, võib esile tuua mitmesuguseid kriteeriume või näitajaid, millega võiks arvestada (5).

Keskkonnamõju — niisutuse tüüp — tootega seotud energiatarbimine — kaugus tootmiskohast — pakendi tüüp — jäätmekäitlus

Sotsiaalsed tegurid — päritoluriigi seaduste järgimine — tarbija makstava müügihinna ja tootjale makstava ostuhinna vahe — töölepingu liik (tähtajatu/tähtajaline) — puuetega inimeste töölevõtmine — sooline võrdõiguslikkus

Loomade heaolu — kasvatuse liik ja loomade hoiukoha tüüp — sööda tüüp — transpordisüsteem — tapmismeetod

3.2   Uues tervikliku kvaliteedi raamistikus saavad Euroopa tooted eristuda teiste tootjariikide toodetest, sest praegu täidavad Euroopa tooted tänu ELi ja liikmesriikide õigusnormidele, mis on palju rangemad kui ülejäänud tootjariikide omad, juba paljusid nimetatud kriteeriume. Probleem on selles, et enamik reguleeritud aspekte on tarbija jaoks tundmatud. See tähendab, et nendega ei arvestata ostuotsuse tegemisel, eeskätt siis, kui tarbija kahtleb esitatud väidete õigsuses. Seepärast on vaja tarbijat koolitada ja teavitada, et soodustada nõudlust paremate tavade abil toodetud toodete järele.

3.3   Toiduohutust ei ole mainitud seepärast, et tegemist ei ole lihtsalt ühe tipptaseme kriteeriumiga, vaid pigem võõrandamatu elemendiga, mis aitab tagada Euroopa kodanike õiguse tervisele. Komitee väljendab taas nördimust selle üle, kui lihtsalt antakse impordiluba toiduainetele, millel puudub täielik jälgitavus (kahtlase tõlgenduse tõttu, mille komisjon ja liikmesriigid on andnud toidualastele õigusnormidele) või mida on töödeldud ELis keelatud sünteetiliste ainetega. Nende laskmine turule kujutab endast tarbijate petmist ning põhjustab Euroopa tootjate jaoks ebaausat konkurentsi.

4.   Jälgitavus kui kvaliteedist teavitamise vahend

4.1   Praegu kerkib maailmas esile mitmeid algatusi (6) toote jälgimiseks kogu tema elutsükli jooksul. Osa algatusi on kohustuslikud (näiteks veise- ja vasikaliha ELis), osa on vabatahtlikud (erinevad turustusahelad või CO2-jalajälje tüüpi algatused).

4.2   Komitee viitab kõnealuse kvaliteedivaldkonna vahendi uuele (alguses vabatahtlikule) kasutusele, mis seisneb mitmesuguste tootega seotud sotsiaalsete ja keskkonnalaste aspektide või näitajate hõlmamises, et lihtsustada tooteinfo lugemist tarbija poolt. Seega teeb komitee ettepaneku, et see tõhus ja usaldusväärne vahend, millega kaasnevad asjaomased sertifikaadid või kontrollid, aitaks tarbijal teha ostuotsuseid teadlikult ning õigetele ja tegelikele andmetele toetudes.

4.3   Asjaomaste näitajate nähtavaks muutmiseks tuleb kehtestada vajalikud mehhanismid, mis ulatuvad märgistel esitatud tavapärasest teabest väärtusastmiku (nt energiatõhususe märgis), logo (nt ökomärgis, päritolunimetus) või toodet iseloomustava väite (nt „ümbertöödeldav toode”) vormis kuni info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuseni.

5.   Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pakutavad võimalused tarbijate teavitamisel põllumajandustoodete kvaliteedist

5.1   Seni on tarbijate peamine allikas teabe saamiseks toodete kohta olnud märgistus. Kuigi viimane on esmatähtis teabe läbipaistvuse seisukohast, esitatakse sellel väikeste mõõtudega pinnal siiski järjest rohkem vabatahtlikke või kohustuslikke andmeid, mis võib sõnumite loetavuse ja arusaadavuse keeruliseks muuta mitte ainult teabe paljususe, vaid ka mõnede andmete keerukuse tõttu (üks selge näide sellest on munadele trükitud kood, milles on märgitud tootmisviis, päritoluriik ja tootja eraldusnumber).

5.2   Lisaks iseloomustab põllumajandustooteid oluline eripära: nende sage vahetumine kaubariiulitel, mis tuleneb toodete hooajalisusest ja tootjate vahetumisest aasta või isegi hooaja jooksul.

5.3   Paljud kodanikud on juba hästi kursis info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga, mis on läbi teinud väga suure arengu nii seoses teabe (nt QR-koodide (7) edastamise ja säilitamise võimega kui ka hindade odavnemise osas. Tarbijate teavitamise seisukohast tuleks kaaluda juba olemasolevate isiklike seadmete (nt mobiiltelefonide) kohandamist ning müügiasutustes asuvate seadmete (LCD puuteekraanid) kasutamist nagu Interneti kasutamine enne ja pärast ostu tegemist.

5.4   Teatavates riikides nagu Itaalias on kõnealune tehnoloogia juba kasutusel, et parandada tarbijate teavitamise ja toodete kvaliteedi sertifitseerimise süsteeme:

—	Nn Campagna Amica toiduturud näitavad, et tootmise ja tarbimise hinna erinevuse osas jääb palju mänguruumi, et tagada peredele sisseostude tegemisel taskukohased hinnad ja samas toetada põllumajandustootjate sissetulekut.

—

Tac salva mozzarella on esimene analüüsisüsteem, mille abil saab teada, kas mozzarella juust on tõepoolest värskest piimast toodetud või on kasutatud vanemat sügavkülmutatud või jahutatud kalgendit. Uus tehnoloogia on konkreetne vahend põllumajandustootjate ja tarbijate kaitsmiseks toidu võltsimise eest.

5.5   Eespool toodu taustal teeb komitee ettepaneku uurida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pakutavaid võimalusi tarbijate teavitamise parandamiseks, eelkõige neid võimalusi, mis võivad olla kasulikud toote ostmisel, arvestades, et tarbija teeb ostuotsuseid enamasti poeriiuli ees.

6.   Märgistamine ja uued tipptasemenäitajad

6.1   ELi ökomärgise (Euroopa lill) rakendusala laiendamine toiduainetele

6.1.1   ELi märgis on sümbol keskkonnaalase kvaliteedi märgistamiseks. Lähtepunkt selleks, et määratleda keskkonnakvaliteedi kriteeriumid, millele peab vastama ELi ökomärgisega kaup või teenus, on selle oletustsükli analüüs kindlustamaks, et toode vastaks teatavatele keskkonnanõuetele kogu oma kasutusaja jooksul.

6.1.2   Komisjoni kavandatud uurimise (8) valmides (31. detsembriks 2011) avaldab komitee kõnealusel teemal seisukoha, kusjuures tuleb arvestada kaht olulist aspekti:

—	lisatakse uus märgis toiduainete juba niigi palju teavet sisaldavatesse märgistustesse;

—	võib tekkida mõisteline segadus mahepõllumajanduslike toodete märgistusega (nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta).

6.1.3   Positiivne oleks see, et tarbijale võiks kõnealune sümbol juba tuttav olla, kuna seda on enne kasutatud teiste toodete puhul, ning et kehtiksid laiahaardelisemad kriteeriumid kui mahepõllundusliku tootmise puhul.

6.1.4   Komitee teeb komisjonile ettepaneku, et seoses teostatava uurimusega uuritaks võimalust lisada toiduainete puhul kogu süsteemi jaoks katseprojektina sotsiaalmajanduslikud kriteeriumid (nagu loomade heaolu, võrdsed võimalused jne), ületamata ökomärgise andmist reguleerivas määruses (EÜ) nr 1980/2000 sätestatud raame.

6.2   Keskkonna- ja sotsiaalsete kriteeriumide lisamine praegu kehtivatesse eri kvaliteedistandarditesse

6.2.1   Teatavasti ja nagu komitee on mitmel korral rõhutanud, kehtivad ELi põllumajandustoodete suhtes mitmesugused kvaliteedieeskirjad ning on olemas palju eraõiguslikke märgistusi ja sertifikaate, millega taotletakse muu hulgas järgmisi ühiseid eesmärke:

—	toodete ohutuse ja kvaliteedi tagamine lõpptarbija jaoks;

—	toodetele endisest suurema lisaväärtuse loomine, et tõsta turul eri osalejate (tootjate, töötlejate ja turustajate) konkurentsivõimet.

6.2.2   Arvestades ELi tegevusraamistikus praegu olemasolevate – avaliku või erasektori – võrdlusaluste suurt mitmekesisust, nõrgenevad eespool toodud eesmärgid oluliselt ja võivad lõppkokkuvõttes anda algselt soovitule hoopis vastupidiseid tulemusi, nagu näiteks:

—	tarbijad satuvad segadusse, kuna nad ei tunne erinevaid süsteeme;

—	tarbijatel puudub usaldus märgistuste ja sertifikaatide vastu;

—	tekivad lahkhelid sertifitseerimis- ja märgistamissüsteemidesse kuuluvate ja neisse mittekuuluvate tootjate vahel. Lahkhelisid võib tekkida isegi erinevatesse sertifitseerimis- või märgistamissüsteemidesse kuuluvate tootjate vahel;

—	sertifitseeritud kohalikel toodetel ei ole (ELi tasandil) piisavat kaitset kolmandate riikide suhtes.

6.2.3   Sellega seoses oleks mõttekas, et EL annaks tõuke meetmeteks, millega saaks lihtsustada ELi toiduainete kvaliteedisüsteeme ja vähendada nende arvu.

6.2.4   Kõnealuste süsteemide või kriteeriumide ühtlustamisega seoses soovitab komitee komisjonil edendada keskkonna- ja sotsiaalsete kriteeriumide lisamist miinimumnõuetena olemasolevatesse ametlikesse sertifitseerimissüsteemidesse (või muuta neid vastavalt), mille hulka kuuluvad mahepõllunduslike toodete märgistus, kaitstud päritolunimetus, kaitstud geograafiline tähis, garanteeritud traditsiooniline eritunnus jt.

6.2.5   Ka teatud turustusnormidesse peaks lisama kõnealused tipptaseme näitajad, eriti nendesse õigusnormidesse, millesse need on juba osaliselt lisatud (nagu võimalikud vabalt valitavad vabatahtlikud märked „mägitoode” või „madal süsinikusisaldus” (9).

6.2.6   Erasektori sertifikaatide vallas oleks kohane, kui EL kehtestaks miinimumtasemed, mida peavad täitma kõik standardid, sh ka keskkonna- ja sotsiaalsed näitajad, ning edendaks erinevate sertifitseerimissüsteemide ühtlustamist ja ühendamist. Näiteks võiks tuua standardi COSMOS (http://www.cosmos-standard.org), millesse on koondatud mitmed Euroopa sertifitseerimisasutused, et luua looduslike ja ökoloogiliste kosmeetikatoodete sertifitseerimise jaoks üksainus süsteem, mis põhineb lihtsatel eeskirjadel, milles juhindutakse ennetamise ja ohutuse põhimõttest tootmise kõigil tasanditel, alates tooraine saamisest ja lõpetades lõpptootega. Kõnealune sertifitseerimissüsteem on kasutuselevõtuks valmis alates 2010. aasta aprillist.

6.3   Uue vabatahtliku sertifitseerimissüsteemi loomine sotsiaalökoloogiliste aspektide arvessevõtmiseks

6.3.1   Eesmärk on edendada uut tipptaseme sertifitseerimissüsteemi, milles võetakse arvesse sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte, tagades nii selle, et põllumajandustoodete keskkonnamõju toodete kogu olelustsükli jooksul on viidud miinimumini, kui ka vastavuse sellistele sotsiaalsetele nõuetele nagu võrdsus, õiglane töötasu ja väärtusahela tasakaalus hoidmine.

6.3.2   Kõnealuse süsteemiga kaasneks uue teabe lisamine märgistusse, aga ka sotsiaalselt ja keskkonna seisukohast eeskujulike toodete (või tootjate) eristamine teiste seast. Praegu uuritakse mitmes – nii avalikku kui ka erasektorisse kuuluvas – asutuses selliste süsteemide loomist.

6.3.3   Uue süsteemi väljatöötamisel tuleks täita standardite seerias ISO 1402X sätestatud nõudeid, mis hõlmavad muu hulgas täpsuse, kontrollitavuse, asjakohasuse ja teabe tõepärasuse nõuet. Väljatöötamise järgus oleks vaja kaaluda järgmisi süsteemi jaoks esmatähtsaid küsimusi:

—	Kas tegemist peaks olema kvalitatiivse (logo või muu hindamissüsteem) või kvantitatiivse (näitajate loetlemine koos nende väärtustega) süsteemiga?

—	Kas süsteem võiks põhineda tootjate endi esitatud teabel või on vaja sertifitseerimismenetlust?

—	Kas näitajad on kohustuslikud (JA/EI), kas kasutatakse punktisüsteemi või kas süsteem peaks olema kombineeritud?

—	Kuidas tagada süsteemi läbipaistvus?

7.   Euroopa toodete edendamine (Euroopa kvaliteet)

7.1   Kuigi komitee on juba avaldanud vastuseisu märgise „ELi nõuded” kasutusele (NAT 413 (10), on siiski vaja edendada Euroopa toiduainete (keskkonnaaspektidele laiendatud) kvaliteediväärtusi, et parandada nende positsiooni kolmandatest riikidest pärit toodete suhtes.

7.2   Komitee palub komisjonil edendada sidusrühmadega saavutatava üksmeele alusel toiduainete sektori jaoks spetsiifilisi teabevahetusvahendeid ja -instrumente, mille abil tõstetakse esile Euroopa toodete kvaliteediväärtusi. Teistes sektorites on ju juba – kuigi teatavate erinevustega – olemas seda laadi elemente, mis aitavad tarbijatel ära tunda kvaliteettooteid, nagu nt energiatõhususe märgistus (toodete märgistamine ja liigitamine vastavalt nende energiatõhususele; märgistus innustas tootjaid selgelt tootma rohkem energiatõhusaid tooteid) või märgis (ohutusnõuetele vastavus toote müügi jaoks ELis, märgistus kohustab kolmandatest riikidest importijaid täitma ELi standardeid).

7.3   Samuti on vaja edeneda kõnealustest (enamasti kohustuslikest) kvaliteeditunnustest teavitamist teabekampaaniate abil, kasutades mõjusaid lööklauseid või loosungeid, millega tõstetakse esile mõnd asjaomase toote peamist kvaliteeditunnust. Kõnealused kampaaniad võiksid olla üldise iseloomuga (nt loodus- ja ökotooteid edendav kampaania) või suunatud konkreetsele tootele või tooterühmale.

8.   Meetmete integreerimise suunas (terviklik tootepoliitika – Integrated Product Policy)

8.1   Juba 7. veebruari 2001. aasta rohelises raamatus tervikliku tootepoliitika kohta räägiti meetmete integreerimisest keskkonnasäästlike toodete edendamiseks, kasutades ära kõiki ametivõimude käsutuses olevaid vahendeid ostust teavitamise ja diferentseeritud maksustamiseni. Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika tegevuskava kohta käsitletakse sama küsimust uuesti, kuid pöörates erilist tähelepanu tööstustoodetele, jättes sisuliselt mainimata põllumajanduslikku päritolu tooted.

8.2   Tuleks muu hulgas uurida põhjalikumalt võimalusi, mida pakub riigihange (mis praegu keskendub vaid mahepõllunduslikele ja/või integreeritud põllumajanduse mõistetele ning loomade heaolule), ning kuidas soodustada vastutustundlikku tootmist (pakkudes soodustusi sotsiaalsetele ja keskkonnanõuetele vastavatele toodetele) või tarbijate teavitamist. Sellega seoses on väga oluline rõhutada vajadust lisada tipptaseme näitajad toote kvaliteedi toote võrdlusalusena. Praegu seostub suurel enamikul tarbijatest kvaliteedi mõiste veel hea välimusega toodetega ja teiste tootele iseloomulike omadustega. On ka tarbijaid, kelle jaoks mahepõllumajanduslik toode võrdub sotsiaalsete ja keskkonnanõuete osas tipptasemel näitajatega tootega, mis aga ei pruugi alati paika pidada.

8.3   Üksnes kõnealuste, pakkumist ja nõudlust kokku viivate elementide koostoime kaudu on võimalik ületada eetiliste hoiakute ja tegeliku käitumise vastuolulisus, ning seda nii tarbijate kui ka tootjate ja turustajate osas.

8.4   Lõpetuseks teeb komitee ettepaneku koostada mõjuanalüüs, et välja selgitada pakutud meetmete rakendamise eelised ja nõrkused ELi põllumajandusmudeli jaoks.

---

(1)  Eurobaromeetri 2009. aasta juulis avaldatud uuringust selgus, et igast viiest eurooplasest neli väidavad, et nad arvestavad ostetavate toodete mõjuga keskkonnale, pooldades enamuses meetmete rakendamist, mis aitavad parandada toodete keskkonnasäästvust.

(2)  Ostuotsuse tegemisel lähtutakse ka tootele omastest elementidest (välimus, maine, toiteväärtus jne) ning samuti sõltub see tarbijast endast (ostuks kasutada olev aeg, lähedus jne).

(3)  Laiemas tähenduses, st hõlmates ka potentsiaalseid tarbijaid: tuleb tegeleda ka kooliõpilastega, laiendades tarbijate koolitamise vahendite kohaldamisala.

(4)  Teatis KOM(2009) 591 „Toiduainete tarneahela parem toimimine Euroopas”.

(5)  Vaid näitena, et illustreerida erinevaid näitajaid tervikliku kvaliteedi eri aspektide jaoks. Vastavalt toote tüübile ja töötlemise astmele on vaja kehtestada konkreetsemad näitajad.

(6)  www.tracefood.org; www.foodtraceability.eu.

(7)  QR-kood (Quick Reference) on riba- ehk maatrikskood, millesse salvestatakse andmeid ning mis võimaldab foto- või veebikaameraga varustatud mobiilse seadme abil lugeda koodi ja näidata selles sisalduvat infot.

(8)  Nagu märgitud ELi ökomärgist käsitleva määruse läbivaatamise eelnõu artiklis 6 (Euroopa Parlamendi 2. aprilli 2009. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse [ühenduse ökomärgise kava kohta] vastuvõtmiseks (KOM(2008)0401 – C6-0279/2008 – 2008/0152(COD)).

(9)  Teatis KOM(2009) 234 põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika kohta.

(10)  ELT C 218, 11.9.2009.

---