16.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 306/51

1.1

Takistused ja tegevustasandid: ühtlustatud ja demokraatlikult kontrollitavad menetlused suurendaksid rahvusvaheliste suhete, ELi valikute, hindade määramise ja toimijate (võrkude reguleerijate ja haldajate) kasumite läbipaistvust. Vaja on kuulata kohalike elanike nägemusi ja teavitada tarbijaid.

1.2

Vaidlused: liikmesriigid peavad oma energiavalikutes vabaks jääma. Komisjon võib täita kooskõlastamise ülesannet, võttes arvesse kodanike nõudmisi seoses energiapakkumise ja ruumilise arenguga. Euroopa põhivõrguettevõtjate võrgustiku ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (1) rolli ning nende otsuste kehtivust ja jõustatavust tuleb täpsustada.

1.3

Teadus- ja arendustegevus: vaja on hinnata teadus- ja arendustegevuse rahastamise osakaalu, mida on võimalik ainult suurendada. Teadus- ja arendustegevus annab panuse võrgustike tõhususse, hooldusesse ja vastupidavusse ning energiatõhususse, mis võib vähendada energiasõltuvust ja juhtida ELi uude energiaajastusse.

1.4

Peamine tegevus: pidades alati silmas lõpptarbijat, on vaja viia võrkude rajamine lõpule, nagu ka määratleda ühised strateegilised suunised ja turu raameeskirjad ning ületada nende vajakajäämised energiatranspordi tagamiseks kõikjal ELis, kindlustada energiapakkumine ja -varustamine ning piiritleda selgelt pädevused ja kohustused. Üldhuvi tähendab pakkuda toimivaid võrke, kvaliteetset teenust ja kõiki vahendeid tagamaks teenuste üldise ligipääsetavuse, turvalisuse ja järjepidevuse taskukohase hinnaga.

1.5

Suhted kolmandate riikidega: komitee soovib, et EL kõneleks energia valdkonnast ja energiatranspordi võrkudest rahvusvahelisel areenil ühehäälselt, käsitleks neid valdkondi oma diplomaatia lahutamatu osana ning pakuks transiidiriikides välja avaliku halduse norme.

Dialoogi arendamine Türgiga tundub kasulik. Vaja on põhjalikult hinnata investeerimisriski seoses oodatavate eelistega, austada kohalike töötajate õigusi ning luua seos energeetikameetmete ja arengupoliitika vahel. Komitee leiab, et energeetika, transport ja keskkond moodustavad kolmeosalise terviku.

1.6

Lähenemisviis, toetus ja investeerimine: ainult ELil võib olla terviklik nägemus varustamisest ja võimalus tegutseda piiriüleselt. ELi diplomaatia on tugi kohalike riskide ja teiste sidusrühmade huvisfääride vastu. Komisjon peaks täpsustama, kas ta peab silmas infrastruktuure või varustamist. Infrastruktuuri jaoks on TEN-E oluline. TEN-E peaks põhinema avaliku sektori otsustel ja selle jaoks peaks säilima otstarbekal tasemel eraldi rahastamine ELi eelarvest. Võrkudesse investeeritud ühenduse toetuse kärpeid ei tohiks üle kanda tarbijahindadele. Ettevõtjate eelarved peavad olema läbipaistvad. Vaja on luua võimalusi investoritele ELi tagatiste pakkumiseks ja ettevõtjatele laenu andmiseks. EL peab välja töötama uue avaliku halduse korra investeeringute jaoks.

1.7

Suuniste läbivaatamine: komitee soovib, et infrastruktuuride tõhusust ja kodanike teavitamist eesootavatest väljakutsetest parandataks teadustegevuse kaudu. Komitee teeb ettepaneku, et 1) algatataks tõeline sotsiaaldialoog ja tõelised valdkondlikud dialoogid ning 2) viidaks läbi uurimusi selliste üleeuroopaliste energiaalaste üldhuviteenuste otstarbekuse ja võimalikkuse kohta, mis oleksid suunatud kodanikele (2).

1.8

TEN-E laiendamine: komitee toetab naftatööstuse infrastruktuuride hõlmamist ja soovitab pärast olukorra kaardistamist tagada ühenduse toetus neile naftaettevõtetele, kes ei ole võimelised oma kohustusi täitma. Komitee ei toeta süsinikdioksiidi hõlmamist. Komitee leiab, et TEN-E kohaldamisala laiendamine süsinikdioksiidi kogumisvõrkudele oleks enneaegne, kuni selle torutranspordi võrgu otstarbekus ja turvalisus on kindlaks tehtud. See eeldab ulatuslikku ühiskondlikku arutelu selgete ettepanekute üle, mis peaksid dokumendis sisalduma.

1.9

Uued prioriteetsed projektid: rõhu asetamine võrkude ühendamisele on tervitatav. Komitee toetab võrkude ühendamist selliste taastuvenergia allikatega, nagu näiteks Läänemere ja Põhjamere tuuleturbiinidega. 2050. aastaks teostatavate projektide puhul tuleks kavandada ühendusi ka tuleviku energiaallikatega (merealune avamere energia jne).

1.10

Varustuskindlus ja solidaarsus: kodanike silmis aitaksid nähtavust tõsta hea teabevahetus ja tajutavad tulemused jaemüügihinnas. Rohelises raamatus ei täpsustata liikmesriikidevahelise solidaarsuse vahendeid. Selles oletatakse, et kõik püüavad kaasa aidata energia liikumisele ELi sees ning koguvad strateegilisi varusid, et anda need hädaolukorras teiste liikmesriikide kasutada. Liikmesriigid peaksid koos ELiga kaitsma energiasolidaarsust maailmas ning järgima ühenduses üldhuvi põhimõtet.

1.11

Täiendavad meetmed seoses säästva infrastruktuuriga: energia valdkonnas peetakse säästvaks uute taastuvenergia allikate ühendamist, ent see ei ole siiski kindel. Elektrivõrkude puhul tuleks käsitleda nende ajakohastamist seoses edastuskadude, sageduse, pinge ja liikmesriikidevaheliste vastavate eeskirjade ühtlustamisega. Gaasi puhul tuleb parandada gaasihoidlate mahutavust ja turvalisust.

1.12

TEN-E nõuab kvaliteetset hooldust, mis eeldab väga kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu. Komitee leiab, et Lissaboni strateegia ja säästva arengu strateegia järgimiseks tuleks vältimatult arvesse võtta sotsiaalset aspekti, mis on rohelises raamatus kõrvale jäetud. Komitee on seisukohal, et Euroopa ekspertide võrgualaseid teadmisi tuleb arendada, et säilitada Euroopas asjatundlikkus ja tööhõive. Komitee soovib, et loodaks energiat ja kliimamuutusi käsitlev Euroopa nõuandekomitee.

1.13

Komitee toetab sellise Euroopa erifondi loomist, mille abil tagataks konkreetselt Euroopa solidaarsus kodanike heaks. Samuti on vaja välja töötada Euroopa integreeritud energiapoliitika vältimatu lisand – ühenduse õigusakt ettevõtete vastutuse kohta kodanike ees. Euroopa energiatarbijate hartat tuleks rakendada.

2.1

Euroopa Komisjon leiab, et ELi energiavõrkude praegune olukord ei võimalda ühendusel saavutada energiapoliitika eesmärke (säästev, konkurentsivõimeline ja turvaline energia) ega kliimamuutuste osas seatud „20-20-20” eesmärke. TEN-Ed ja võrkude poliitikat tuleb ajakohastada. Roheline raamat keskendub TEN-E ja selle rahastamisvahendi suuniste läbivaatamisele.

2.2

Hiljuti muutus olukord veelgi pingelisemaks: uus gaasikriis idas, uus konflikt Lähis-Idas ja ülemaailmne finantskriis – kõik need võivad mõjutada TEN-E lõpuleviimist.

3.1

EL soovib oma infrastruktuuripoliitikat arendada kuue piirkondliku prioriteedi kaudu, milleks on: Balti riikide võrkude ühendamine, Lõuna-Euroopa gaasitransiidikoridor, Vahemere piirkonna energiaalane koostöö, põhja ja lõuna vaheliste gaasi- ja elektrivõrkude ühendamine Kesk- ja Kagu-Euroopas, veeldatud maagaas, Põhjamere tuuleenergiavõrgu kava ning üleeuroopaliste energiavõrkude loomise ja turu integreerituse kaudu.

3.2

EL võiks:

3.3

Kõnealuse rohelise raamatuga soovitakse edendada üldsuse arusaamist ja solidaarsust, et saavutada 2020. aastaksseatud eesmärgid.

4.1

Rohelise raamatu pealkiri ja sissejuhatus tunduvad viitavat üldisele lähenemisviisile, mille eesmärk on muuta energiavõrgud turvaliseks ja säästvaks. Selle asemel keskendutakse rohelises raamatus hoopis rahvusvaheliste seoste loomisele, esitamata ettepanekuid hooldust, töötajate koolitust ja kvalifikatsiooni või teadus- ja arendustegevust käsitleva hindamise teostamiseks. Need on siiski turvalisuse ja säästvuse olulised osad.

4.2

Konkurents huvitab tarbijaid juhul, kui see on vahend ja mitte eesmärk omaette. See võib olla tarbijate huvides, kui aitab neil säästa raha ja pakub sama usaldusväärset teenust kui monopolistlikus süsteemis. Erasektori rahastamine ja partneritele esitatud üleskutse TEN-E lõpuleviimiseks on huvipakkuvad: need toovad siiski esile üleeuroopaliste integreeritud gaasi- ja elektrivõrkude arendamise teel seisva tõelise takistuse – ELi tugeva tahte ja piisava rahalise toetuse puudumise.

4.3

Energia on üldhuviteenus ja erasektori rahastamist on pikas perspektiivis raske sellega sobitada. Turg ei suuda tagada energia- ja kliimamuutuste paketiga taotletavat üleminekut uuele energiaajastule, kui toetutakse endiselt vanadele tootmis- ja transpordiviisidele. Komisjon, kes soovib innustada erasektori vahendite kaasamist, võib otse piiriülesel tasandil tegutseda, et luua uus terviklik kava ja pakkuda välja uus avalik halduse kord investeeringute jaoks. Nii on võimalik tagada, et tänu võrkudele jääb energiavarustus ka edaspidi üldhuviteenuseks.

5.1

Komitee arvates nõuab TEN-E kõigi sidusrühmade tegevuse kooskõlastamist piisavalt tsentraliseeritud organi poolt. See on aga vastuolus turuloogikaga. Komisjon peaks kinnitama, et tema eesmärk on otsida optimaalseid kulutõhusaid lahendusi tarbijate heaks, kuna vastasel juhul võivad tarbijad küsida, milleks on energia siseturgu vaja.

Euroopa põhivõrguettevõtjate võrgustike ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti roll on rohelises raamatus ebaselge. Need asutused on kooskõlastamise keskused, ent nad ei peaks olema kaasatud avaliku sektori vahendite kasutamisega seotud otsustesse. Lisaks peaks EL hoolitsema teadus- ja arendustegevuse järjepidevuse tagamise eest ning sellega ei peaks tegelema nimetatud asutused.

6.1

Kui eraldataks enam vahendeid, aitaksid võrgud kaasa energiasolidaarsuse kasvule. EL peaks tegema kindlaks puuduvad lülid oma võrkudes ja tegema jõupingutusi nende vajakajäämiste kõrvaldamiseks. Komitee leiab, et edu pandiks on õnnestunud Euroopa naabruspoliitika. Komitee täheldab, et rohelises raamatus ei käsitleta üldse võrkude geograafilist piiritlemist, rajamise viisi, sageduse ja elektripinge hoolduse eest vastutavaid organisatsioone, võrgu ühe osa tõrke korral rakendatavat poliitikat või kohustuste ja pädevuste jagunemist, sh ELi kooskõlastustegevuse puhul.

Komitee leiab, et kuna tegemist on väga keeruliste, ülistruktureeritud ja pikaajaliste infrastruktuuridega, tuleb investoreid ja kodanikke turuperspektiividest täiesti läbipaistvalt teavitada.

Komitee soovib uurimuste läbiviimist selliste üleeuroopaliste energiaalaste üldhuviteenuste otstarbekuse ja võimalikkuse kohta, mis oleksid suunatud kodanikele ja hõlmaksid ühist lähenemist hindadele, maksustamisele, finantssektori ohutusstandarditele, majandusarengule ja kliimakaitsele.

6.2

Säästvus saavutataks võrkude ühendamisel taastuvate energiaallikatega (tuuleturbiinid põhjas) ja süsinikdioksiidi transportimisel hoidlatesse, ent see ei puuduta otseselt TEN-E säästvust. Elektrivõrkude osas peaks komisjon rääkima nende ajakohastamisest, et tegeleda probleemidega seoses edastuskadude, sageduse, pinge, liikmesriikide vastavate eeskirjade ühtlustamise ja intelligentsete võrkude arendamisega.

6.3

Ehkki komitee on teadlik, et tehnika võimaldab süsinikdioksiidi koguda, peab ta TEN-E kohaldamisala laiendamist süsinikdioksiidi transpordivõrkudele enneaegseks. Selle küsimuse osas tuleks kõigepealt läbi viia ulatuslik ühiskondlik arutelu (3).

6.4

Komitee hinnangul on varustuskindluse tagamisel kaks tasandit:

6.5

Komitee leiab, et EL peaks kõnelema energiatranspordi võrkudest rahvusvahelisel areenil ühehäälselt. Energiamõõde peaks olema ELi diplomaatia lahutamatu osa ning põhinema uuel poliitilisel solidaarsusel liikmesriikide vahel ja suhtluses naaberriikidega. Rohelises raamatus oleks võinud käsitleda sellealaseid konkreetseid meetmeid.

6.6

Võrgud ei peaks muutuma konflikti allikaks, mis viivad relvastatud kokkupõrgeteni või seadustega katmata valdkondadeni, eelkõige töötajate jaoks. Võrgud peaksid hoopis olema arengupoliitika alustalaks. Arendada tuleks energiadialoogi strateegilise piirkonna Türgiga ja edendada euro süstemaatilist kasutamist tehingutes.

6.7

Energiasolidaarsus toimib kolmel tasandil: liikmesriikide vahel, kodanike ja ELi vahel ning ettevõtete vahel. Rohelises raamatus ei täpsustata liikmesriikidevahelise solidaarsuse vahendeid. Ettevõtetevahelised kaubanduslikud või lepingulised tavad ei toeta nende solidaarsust (aktsionäride nõudmised), ehkki nad peaksid kaitsma omavahelist solidaarsust energia valdkonnas kogu maailmas. Kõik peaksid kaasa aitama energia liikumisele ELi sees, keeldumata ühenduste ehitamisest ning takistamata nende loomist. Komitee toetab õiguslikke vahendeid, mis võimaldaksid hädaolukorras ja ühisel otsusel viia turule kasutamata ressursid (kohustuslik edasimüük põhimõtte „use it or lose it” alusel).

6.8

Hädaolukordadeks ettenähtud eraldi Euroopa reservifondi loomine võiks olla veel üheks märgiks Euroopa solidaarsusest, et kaitsta liikmesriike ja kodanikke riskide eest, mis tulenevad tootmiskohtadest ning nende geograafilisest ja geopoliitilisest olukorrast.

6.9

TEN-E kavandamisel tuleks anda selged volitused Euroopa põhivõrguettevõtjate võrgustikule ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametile ning määratleda ELi vahendajaroll. Seda küsimust ei käsitleta rohelises raamatus piisavalt selgelt. Komitee peab kahetsusväärseks, et enamike Euroopa reguleerivate asutuste ametlik ülesanne piirdub konkurentsile avatud turgude loomisega, ilma ühegi viiteta varustuskindlusele. Samuti ei ole komisjoni pädevus selgelt määratletud. Riiklike reguleerivate asutuste koostöö ei ole siiski sama kui Euroopa reguleeriv amet. Komitee kahtleb sellise organi õiguslikus staatuses, tema pädevuste ulatuses ja nende kontrollis. Komitee on seisukohal, et komisjoni üks ülesanne peaks olema tegutseda selle nimel, et ennetada vaidlusi võrkude loomise üle, kaasates kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused TEN-E projektidesse juba väga varases faasis.

6.10

Antud teemat mainitakse komisjoni dokumendis, et õigustada avaliku võimu sekkumist turutõrke puhul. Ehkki Euroopa mõõde on väga oluline, avaldab komitee kahetsust, et selle tingimusi ei ole täpsustatud.

6.11

ELi poolne rahastamine on katalüsaator (5) uute projektide loomisele. Liikmesriigid peavad katma suurema osa rahastamisest, eriprojektidele on aga võimalik taotleda otsetoetusi. Ühenduse finantsabi 2007—2013. aasta programmiperioodil on eelmise perioodiga võrreldes suhteliselt stabiilne, teisisõnu on see reaalväärtuses kahanenud. Komisjon teeb ettepaneku viia läbi kõigile kasutoovaid ülduurimusi.

6.12

Tundub, et arvesse ei ole võetud 1) tulevast tarbimist, 2) võrkude seisukorda ja nende hoolduskulu ja 3) uute tehnoloogiate mõju (uued taastuvenergiaallikad, uued viisid nende transportimiseks (intelligentsed võrgud) ja tarbimiseks, energiatõhusus).

6.13

Rohelises raamatus tehakse ettepanek praeguste rahastamisviiside ühildamiseks erasektori kasvava rahastamisega. Komitee märgib, et turg ei tee meeleldi investeeringuid, mis muutuvad tasuvaks alles pika aja möödudes. Sellegipoolest toetab komitee uuenduslike rahastamisviiside otsimist strateegiliselt oluliste projektide jaoks – tingimusel, et see ei tõsta avaliku sektori koormust. Komitee leiab, et TEN-E peab põhinema avaliku sektori otsustel.

6.14

Komisjon tuletab meelde, et „üleeuroopalised võrgud olid algselt siseturu rahastamisvahendid. Energiasektori puhul eeldati, et investeeringuid teevad turul tegutsevad ettevõtjad, kes suunavad kulud edasi tarbijatele.” Komitee leiab, et kuna EL kaasrahastab TEN-Ed, siis peaks ta välja töötama uue avaliku halduse korra investeeringutele. Võrkudesse investeeritud summade kärpeid ei tohiks üle kanda tarbijahindadele.

6.15

Rohelises raamatus ei mainita, mille poolest oleks uus olukord „konkurentsivõimelisem”, ega ka seda, kuidas võimaldaks energiatranspordi paindlikumaks muutmine suurendada konkurentsivõimet või kuidas tarbijad sellest kasu saaksid. Komitee tuletab meelde komisjoni hüpoteesi seoses kõigi üleeuroopaliste energiavõrkude sidumisega.

6.16

Komitee on seisukohal, et EL peaks suunama oma jõupingutused teadustegevusele, et Euroopas säiliksid energiatõhususe ja energiatranspordi eelduseks olevad tehnoloogilised ekspertteadmised.

6.17

Kuna oskusteavet ei leidu alati samas riigis, kus võrgud või ühendused paiknevad, soovib komitee töötajate teise riiki lähetamist käsitleva direktiivi mittepiiravat rakendamist. Komitee soovib, et loodaks energiat ja kliimamuutusi käsitlev Euroopa nõuandekomitee.

6.18

Komitee on komisjoniga ühel meelel, et üldsuse arusaamist tuleb edendada. ELi rahastatavad suured projektid peavad olema suunatud kodanike elutingimuste parandamisele ja üldteenuste pakkumisele tehnikate abil, mis tagavad kõige taskukohasema hinna – mis konkurentsile avatud turul ei toimu alati iseenesest. Selleks, et aidata liikmesriikidel abistada kodanikke kohustuste täitmatajätmise ja/või võrgutõrke korral, võimaldaks hädaolukorraks ettenähtud Euroopa fond tagada teenuse järjepidevuse vaatamata võrgutõrkele (nt force majeure'i, sõja, pankroti, börsikrahhide jne puhul). Uurida võiks võimalust muuta võrguettevõtted kodanike ees vastutavaks.

6.19

Kontrolli- ja hindamisasutused peaksid olema avatud enamatele osalejatele ja kaasama kõik sidusrühmad sotsiaalpartneritest kodanikuühiskonnani.

6.20

Üldsuse toetuse saamiseks tuleb teha konkreetseid jõupingutusi, mis läheksid teabevahetusest kaugemale. Vaja on tõsiselt võtta ja läbipaistvalt käsitleda põhjuseid, miks on kohalikud elanikud peaaegu süstemaatiliselt vastu võrkude ühendamise projektidele (6).

6.21

Komitee leiab, et varustuskindlus, liikmesriikidevaheline solidaarsus ja võitlus kliimamuutustega võivad anda tõuke uueks majanduskasvuks.

6.22

Komitee rõhutab, et energia-, transpordi- ja keskkonnapoliitikat tuleks käsitleda kolmeosalise tervikuna.