11.9.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 218/46

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika kohta: tegevuskava”

KOM(2008) 397 lõplik

2009/C 218/10

16. juulil 2008 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon võttis arvamuse vastu 28. jaanuaril 2009. Raportöör oli José María ESPUNY MOYANO.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 451. istungjärgul 25.–26. veebruaril 2009 (25. veebruari istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 104, erapooletuks jäi 2 liiget.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hindab kõrgelt komisjoni esitatud säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika tegevuskava ning seda, et kõnealune tegevuskava sisaldab uute meetmete väljatöötamist ja mitmete õigusnormide muutmist. Komitee on varemgi mitmel korral kinnitanud oma pühendumist säästvale arengule, mis aitab kaasa Euroopa Liidu keskkonna, majanduse ja ühiskonna arengule.

1.2

Komitee soovib juhtida tähelepanu ettevõtete, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) nõrgemale olukorrale praeguses majandus- ja finantskriisis ning vajadusele tagada tegevuskava rakendamine viisil, mis tugevdaks ettevõtete tõhusust ja konkurentsivõimet ning aitaks anda majandusele uue hoo, edendades samal ajal ka säästvat tootmist ja tarbimist.

1.3

Komisjoni kavandatud tegevuskava kannatab teatud määral sisu ja ulatuse ebaselguse all. Need kahtlused tuleb võimalikult kiiresti hajutada, et lihtsustada tegevuskava rakendamist ja võimaldada asjaomastel majandussektoritel seda õigesti hinnata. Seepärast palub komitee, et komisjoni kavade väljatöötamine toimuks piisavas koostöös asjaomaste sektoritega ning pidades alati silmas kindlaid, selgeid ja praktikas kohaldatavaid teaduslikke ja tehnilisi kriteeriume.

1.4	Lisaks majandussektoritelt nõutavatele jõupingutustele pooldab komitee vankumatult toetusmeetmete väljatöötamist, eelkõige teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas, ning meenutab, et eelkõige just kriisiperioodidel tuleb sellist tegevust tugevdada.

1.5

Väga oluline on, et komisjon tunnistaks vajadust kaasata tegevuskava väljatöötamisse kõik asjaomased sektorid. Seepärast väljendab komitee muret jaemüügifoorumi üle, mis on ebatäielik ja vaieldav algatus, sest sellega seataks tarnijatele tingimusi ilma nende nõusolekuta ja tugeva turupositsiooni alusel. Ainuke vastuvõetav ja elujõuline lähenemisviis oleks jaemüügifoorumi asendamine ümarlauaga, kus kõik asjaomased sektorid osaleksid võrdsetel alustel.

1.6

Seoses ökodisaini ettepanekuga juhib komitee tähelepanu asjaolule, et keskkonnanõuded tuleb määratleda pigem soovitavate eesmärkidena kui tehniliste lahendustena, mida ökodisaini kaudu võiks käivitada. Toodete keskkonnanäitajate pidev parandamine tuleb saavutada toodete olelusringi analüüsides, toetudes omakorda sellistele näitajatele nagu kasvuhoonegaaside heitkogus, veetarbimine, mittetaastuvate energiaallikate kasutamine, biomitmekesisuse vähenemine, õhusaaste, maapinna reostus jms. Vaid kõigi nende tegurite laiaulatuslik arvestamine koos sobivate meetodite ja teadusliku toe kasutamisega saab viia sobiva lahenduseni.

1.7

Seoses tootemärgistusega meenutab komitee, et märgistus on oluline, kuid mitte ainuke tarbijate teavitamise viis, et kõige parem on kõnealuse valdkonna õigusnormide ühtlustamine, lihtsustamaks eesmärkide saavutamist, ning et teatud sektorites, nagu toiduainete sektor, kehtivad kõnealuses valdkonnas juba karmid nõuded. Komitee leiab, et tarbijate koolitamine on ideaalne vahend, et tõsta tarbijate teadlikkust, parandada arusaamist ning muuta nende tarbimisharjumusi.

1.8	Lõpetuseks kordab komitee, et kõik nõuded, mida Euroopa majanduses osalejad peavad täitma komisjoni tegevuskava elluviimisel, peavad kehtima ka imporditud toodetele, nii et Euroopa tootjate jaoks ei tekiks nende oma siseturul diskrimineerivat ja koormavat süsteemi.

2.   Komisjoni ettepaneku põhisisu

2.1	Euroopa Liit on astunud olulisi samme, et saavutada Lissaboni strateegias seatud majanduskasvu ja tööhõive eesmärke. Praegune väljakutse on integreerida see majandusedu säästvuse raamistikku. Komisjoni arvates tuleb selle küsimusega viivitamatult tegeleda.

2.2

Niisiis esitab komisjon oma teatises KOM(2008) 397 lõplik strateegia, mille eesmärk on toetada terviklikku ühenduse tasandi lähenemisviisi, millega edendada säästvat tarbimist ja tootmist ning säästvat tööstuspoliitikat. Nimetatud strateegia täiendab energiakasutuse valdkonnas juba olemasolevaid strateegiaid, eriti energia- ja kliimapaketti, mille komisjon võttis vastu 2008. aastal.

2.3

Komisjoni dokumendis esitatakse tegevuskava, mille eesmärk on parandada toodete energia- ja keskkonnatõhusust ning soodustada niisuguste toodete tarbimist. Lõppeesmärk on parandada toodete üldist keskkonnatõhusust kogu nende olelusringi vältel, keskendudes toodetele, mille keskkonnamõju on võimalik oluliselt vähendada. Tõeline väljakutse on seega luua positiivne mõjuring: parandada toodete keskkonnatõhusust kogu nende olelusringi vältel, edendada ja innustada nõudlust paremate toodete ja tootmistehnoloogiate järele ning aidata tarbijatel teha paremaid valikuid ühtsema ja lihtsustatud märgistuse abil, muutes samas ka Euroopa majandust konkurentsivõimelisemaks.

2.4

Tegevuskava sisaldab järgmist kaheksat meedet. 2.4.1 Ökodisain enamate toodete puhul. Praegu on ökodisaini direktiivis sätestatud miinimumnõuded selliste energiat tarbivate toodete jaoks nagu arvutid, soojendid, televiisorid ja tööstuslikud õhukonditsioneerid. Komisjoni eesmärk on kasutada kõnealust tegevuskava nimetatud direktiivi reguleerimisala laiendamiseks energia tarbimist mõjutavatele toodetele, mis ei tarbi küll kasutamisel energiat, kuid millel on energiatarbimisele kaudne mõju, nt aknad. Koos miinimumnõuetega tuleb direktiivis määratleda vabatahtlikud keskkonnatõhususe sihttasemed, mida keskkonnasõbralikud tooted saavutama peavad. 2.4.2 Energia- ja keskkonnamärgistuse parandamine. Märgistamine tagab läbipaistvuse tarbijate jaoks, andes teavet toote energia- või keskkonnatõhususe kohta. Seepärast teeb komisjon ettepaneku laiendada niisuguse märgistamise kohustust suuremale hulgale toodetele, sh energiat tarbivatele ja energia tarbimist mõjutavatele toodetele. Energiamärgistuse direktiivis 92/75/EMÜ antud toodete loetelu, mille põhjal praegu nõutakse tarbitava energiahulga näitamist elektriliste kodumasinate puhul, laiendatakse esmalt sellistele muudele toodetele nagu aknad, mille puhul tuleb näidata nende isolatsioonivõime. Teiseks lihtsustatakse ja laiendatakse olemasolevat kõige keskkonnasõbralikumaid tooteid tunnustavat vabatahtlikku ökomärgistuse süsteemi, et see hõlmaks toitu ja jooke ning nendega seotud teenuseid. 2.4.3 Stiimulid. Tegevuskavas tehakse ettepanek, et stiimulite andmisega tuleks toetada ning liikmesriigid ja ühenduse institutsioonid ostaksid vaid teatava energia- ja keskkonnatõhususe taseme saavutanud tooteid, mille tunneb ära märgistusklassi järgi, kui see on kohustuslik, kusjuures liikmesriikidel on õigus otsustada, millal ja kuidas stiimuleid määrata. 2.4.4 Keskkonnasäästlike riigihangete edendamine. Riigiasutused kulutavad 16 % ELi SKPst toodete ja teenuste hankimisele. Keskkonnasäästlike toodete ja teenuste ostmine saadaks turule selge sõnumi ning stimuleeriks nõudlust sedalaadi toodete ja teenuste järele. Seega teeb komisjon ettepaneku koostada uus teatis keskkonnasäästlike riigihangete kohta, mis annaks riigiasutustele suuniseid nimetatud eesmärgi täitmisel ning sisaldaks ühiseid kriteeriume, eesmärke ja hangete tehnilisi kriteeriume. 2.4.5 Järjepidevad andmed ja meetodid. Komisjon on seisukohal, et vaid niisugustel alustel on võimalik hinnata toodete üldiseid keskkonnaalaseid toimeomadusi ja turuosa ning kontrollida tehtud edusamme. 2.4.6 Töö jaemüüjate ja tarbijatega. Praegu on loomisel jaemüügifoorum, mille abil edendada säästvamate toodete ostmist, vähendada jaemüügi ja selle tarneahela ökoloogilist jalajälge ning teavitada paremini tarbijaid. 2.4.7 Loodusvarade tõhusama kasutuse, ökoinnovatsiooni ja tööstuse keskkonnaalase potentsiaali tugevdamise toetamine. Komisjon leiab, et loodusvarade tõhus kasutus tähendab suurema väärtuse loomist vähema koguse ressursside kasutamisega, ning teeb ettepaneku tugevdada praegu tehtavaid jõupingutusi seire ja edendamise ning sihttasemete määramise meetmete abil. Samuti tuleb teha tööd selleks, et suurendada ökoinnovatsiooni olulisust ELi innovatsioonipoliitikas. Komisjon teeb ka ettepaneku luua ELi tasandil vabatahtlik riiklikult rahastatav keskkonnatehnoloogia kontrollisüsteem, et tekitada usaldust uute turule tulevate tehnoloogiate vastu. Lõpetuseks teeb komisjon ettepaneku vaadata uuesti läbi praegune ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteem (EMAS), et aidata ettevõtetel oma tootmisprotsesse optimeerida ning loodusvarasid tõhusamalt kasutada. Eesmärk on suurendada ettevõtete osalust ning vähendada VKEde kulusid. 2.4.8 Globaalsed meetmed. Komisjoni püüdlused laienevad ka rahvusvahelisele tasandile, kuna tema ettepaneku eesmärk on muu hulgas soodustada valdkondlikke kokkuleppeid rahvusvahelistes läbirääkimistes kliimamuutuste üle, edendada häid tavasid ja koostööd selles valdkonnas ning arendada rahvusvahelist toodete ja teenustega kauplemist.

2.5	Tegevuskavas kirjeldatud eesmärkidega kaasnevad kolm õigusakti ettepanekut: — laiendada ökodisaini direktiivi reguleerimisala, — vaadata läbi ökomärgise määrus, — vaadata läbi EMASi määrus ning samuti koostada teatis keskkonnasäästlike riigihangete kohta.

3.   Üldised märkused

3.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab Euroopa Komisjoni edasipüüdlikku algatust, mis tähendab edusammu ühenduse säästvusmudeli saavutamise suunas, ning meenutab, et ühenduse säästvusmudelit on juba käsitletud mitmetes komitee uuringutes ja arvamustes. Nende seas võiks mainida järgmisi:

—	Euroopa Liidu säästva arengu strateegia kahe aasta tagant koostatav eduaruanne, (1)

—	Euroopa Liidu keskkonnaõigusaktide mõju tööstuse muutustele, (2)

—	Ökoloogiline tootmine (3).

3.2   Säästvuse kontseptsioon nõuab kolme alussamba – keskkonna, ühiskonna ja majanduse – tervikuks ühendamist. Komitee toetab tegevuskava eesmärki vähendada toodete keskkonnamõju nende olelusringi vältel, kuid juhib ka tähelepanu sellele, et ülejäänud sambad – ühiskond ja majandus – ei tohiks olla kõrvalise tähtsusega, kui soovitakse tõesti panustada mudeli säästvusesse.

3.3   Praegune olukord

3.3.1   Olles seda küsimust mõne aasta jooksul uurinud, otsustas komisjon 2008. juulis avaldada kõnealuse teatise säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika tegevuskava kohta.

3.3.2   Euroopa tööstusettevõtted seisavad praegu kahtlemata silmitsi erakordse väljakutsega, mistõttu on vaja uut, säästvusel põhinevat tootmis- ja tarbimismudelit. Ettepaneku ambitsioonikuse tõttu ei tohiks siiski mööda vaadata sellest, millisel ajahetkel kavandatakse strateegiat arendada ja sellega kaasnevaid õigusmeetmeid vastu võtta. Kogu maailma majanduses on praegu finantskriis, mille vastu võetakse meetmeid riiklikul, ühenduse ja mitmepoolsel tasandil, kuid nende meetmete mõju ei ole kohene.

3.3.3   Arvestades nimetatud tundlikke asjaolusid, mida praegu alles lahendatakse, tahab komitee juhtida õigusloojate tähelepanu kõnealuse meetmepaketi võimalikule mõjule tegelikule majandusele – tööstus ja tarbijad –, mille jaoks see on mõeldud. Kaotamata silmist ettepaneku kiiduväärseid keskpikas perspektiivis saavutatavaid eesmärke, tuleks ettepanekus arvestada ka lühikese perspektiiviga ning see ei tohiks tekitada ebakindlust ega panna tööstusettevõtetele ebavajalikku koormust.

3.4   Niisuguse laiaulatusliku algatuse üks oluline aspekt on selle sõnumite edastamise selgus ja üksikasjalikkus, mistõttu oleks soovitav, et komisjon täpsustaks selgemalt, milliseid majandusharusid ja konkreetseid valdkondi see ettepanek puudutab. Komitee toonitab, et komisjoni tegevuskavas ei pöörata piisavalt tähelepanu ühise mõjuhindamissüsteemi saavutamiseks vajalikule metodoloogiale ja teaduslikele alustele, mis aitaksid vältida süsteemide suurt hulka, mis muudab küsitavaks siseturu põhimõtted ja ajab tarbijad segadusse.

3.5   Komitee tervitab komisjoni ettepanekut pakkuda heldeid stiimuleid ettevõtete toetamiseks nende jõupingutustes uute asjaoludega kohanemisel. See tähendab, et sarnaselt põhimõttele „saastaja maksab” saavad toetust need, kes püüdlevad keskkonna parandamise ning eriti säästva tootmise ja tarbimise poole.

3.6   Kui komisjoni väljapakutud tegevuskava nõuab tõepoolest Euroopa tootjatelt oluliste jõupingutuste tegemist oma tegevuse kohandamiseks ja parandamiseks, juhib komitee tähelepanu vajadusele kindlustada eranditeta kinnipidamine sätestatud uutest nõuetest. Komisjon peaks seega tagama, et sisseveetud ja ELis toodetud tooteid koheldaks ühenduse turul võrdselt, et vältida diskrimineerimist ja sooduskohtlemist, millega karistataks ebaõiglaselt Euroopa tootjaid. Seega leiab komitee, et oleks vaja eelnevat siseturgu käsitlevat põhjalikku uuringut, mille eesmärk oleks tagada, et kolmandatest riikidest sisseveetud tooteid koheldaks võrdselt ELis toodetud toodetega.

3.7   Tegevuskava üks põhiaspekt on jaemüügifoorum. Kuigi komitee toetab eesmärki saavutada piiratud loodusvarade säästev kasutamine, leiab ta, et jaemüügiettevõtete juhitava tööfoorumi loomine ei ole parim viis selle saavutamiseks.

3.7.1   Praeguse turuolukorra puhul (vähesed, kuid suure mõjujõuga jaemüüjad ning tootjad, kelle hulgas on palju väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid) on ainsaks tulemuseks tarnijatele surve avaldamine ja ühtede toodete eelistamine teistele. Jaemüügifoorumi sujuva ja tasakaalustatud töö tagamiseks oleks mõttekas sätestada selle töömeetodid. Jaemüügifoorum peaks võrdsetel alustel koondama kõik tarneahela asjaomased osapooled (tootjad, jaemüüjad, logistikasektor, tarbijad ja akadeemilised ringkonnad), et tagada, et nad töötaksid koos lahenduste leidmiseks.

3.7.2   Selline platvorm peaks edendama ka vabatahtlikke meetmeid näiteks mõõtmismeetodite ja kogu tarneahelas tarbimist säästvamaks muutmise valdkonnas.

3.8   Ökodisaini direktiivi puhul väljendab komitee muret seoses mõiste „energia tarbimist mõjutavad tooted” ebamäärasusega. Tuleks täpselt määratleda, mida selle all mõeldakse ja milliseid tooteid ettepanek hõlmab, sest vaid nii on võimalik tagada majandusahelas minimaalne õiguskindlus.

3.9   Komisjoni tegevuskava hõlmab ka uusi sätteid tootemärgistuse kohta. Sellega seoses juhib komitee tähelepanu sellele, et keskkonnamärgiseid tuleb paremini reklaamida, kiirendamaks nende kasutuselevõttu tööstuses. Sellega seoses on kõige sobivam lahendus märgistust puudutavad sätted standardida, lihtsustamaks seatud eesmärkide saavutamist.

3.9.1   Pealegi paljudele sektoritele, näiteks toiduaine- ja joogitööstus, on juba nende toodete olemuse tõttu seatud väga karmid märgistusnõuded, mille kohta kehtivad vastavad eeskirjad.

3.9.2   Nagu varemgi, meenutab komitee ka siinkohal, et on ka muid viise tarbijate teavitamiseks, näiteks veebilehed ja tasuta telefoninumbrid, mis aitavad täpselt samamoodi komisjoni seatud eesmärke saavutada. Tootemärgistuse kohta on vaja koostada analüüs, milles käsitletakse nii märgistuste vormi kui ka sisu. Samuti on vaja soodustada tootemärgistusel esitatavate andmete standardimist, sest see võib edendada kaubavahetust, aidata tarbijaid ja luua eeliseid tootjatele. Siiski käsitleb komitee laiemas plaanis tarbijate koolitamist kui ideaalset vahendit, et tõsta tarbijate teadlikkust, parandada arusaamist ning muuta nende tarbimisharjumusi.

3.10   Komitee arvates on kahetsusväärne, et komisjon ei paku oma tegevuskava toetava meetmena välja otsustavamat tõuget teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile. Just kriisiperioodil on vaja teadustegevust jätkata ning seepärast kutsub komitee üles teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tugevdamisele kõigis säästva tootmise ja tarbimisega seotud valdkondades.

---

(1)  Raportöör: Lutz Ribbe, ELT C 256, 27. oktoober 2007.

(2)  Raportöör: Antonello Pezzini, ELT C 120, 16. mai 2008.

(3)  Raportöör: Anna Maria Darmanin, ELT C 224, 30. august 2008.

---