52008PC0197

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 16.4.2008

KOM(2008) 197 lõplik

2008/0078 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

migreerumise kohta Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II)

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust

● Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva ettepanekuga ja nõukogu samateemalise otsuse vastuvõtmiseks esitatava ettepanekuga soovitakse luua õiguslik raamistik, millega reguleeritakse migreerumist Schengeni infosüsteemi praegusest versioonist SIS 1+ teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II).

● Üldine taust

19. juuni 1990. aasta konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta, edaspidi „Schengeni konventsioon”) IV jaotise alusel loodud Schengeni infosüsteem (edaspidi „SIS”) ning selle edasiarendus SIS 1+ on tähtsad vahendid Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis ’ kohaldamiseks.

Teise põlvkonna SISi (edaspidi „SIS II”) väljatöötamine on tehtud komisjoni ülesandeks vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2424/2001 ja nõukogu 6. detsembri 2001. aasta otsusele 2001/886/JSK teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta. SIS II asendab süsteemi SIS 1+. SIS II väljaarendamisel arvestatakse infotehnoloogia valdkonna viimaseid arengusuundi ning see võimaldab lisada täiendavaid funktsioone.

SIS II loomist, toimimist ja kasutamist käsitlevad sätted on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist[1], ning nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsusega 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist.[2] Vastavalt nendele aktidele kohaldatakse neid sätteid süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide suhtes alates kuupäevadest, mis määratakse kindlaks nõukogu otsusega, mille teevad ühehäälselt süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide valitsusi esindavad liikmed. Alates nendest kuupäevadest asendatakse SIS 1+ käsitlevad Schengeni acquis ’ sätted, eelkõige Schengeni konventsiooni asjakohased sätted, nimetatud aktidega.

Enne nimetatud asendust peavad SIS 1+ kasutajad migreeruma SIS II keskkonda. Seepärast on vaja määrata kindlaks õiguslik raamistik, millega reguleeritakse migreerumist süsteemist SIS 1+ SIS II keskkonda. Teenusehäirete riski vähendamiseks migreerumise ajal võimaldab SIS 1+ ajutine tehniline ülesehitus üleminekuperioodil toimida süsteemil SIS 1+ ja SIS II ülesehituse teatud tehnilistel osadel paralleelselt. Migreerumisaeg peaks olema võimalikult lühike.

● Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

- Konventsioon, 19. juuni 1990, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta[3] (edaspidi „Schengeni konventsioon”);

- nõukogu määrus (EÜ) nr 2424/2001, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta[4], muudetud nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1988/2006[5];

- nõukogu otsus 2001/886/JSK, 6. detsember 2001, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta[6], muudetud nõukogu 21. detsembri 2006. aasta otsusega 2006/1007/JSK[7];

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1987/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist;

- nõukogu otsus 2007/533/JSK, 12. juuni 2007, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist;

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II)[8];

- komisjoni otsused 2007/170/EÜ ja 2007/171/EÜ, 16. märts 2007, millega nähakse ette nõuded teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi võrgule[9]; - nõukogu määrus (EÜ) nr 189/2008, 18. veebruar 2008, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) testimise kohta[10]; - nõukogu otsus 2008/173/EÜ, 18. veebruar 2008, teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) testimise kohta[11]. |

● Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Ei kohaldata.

2. Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

● Konsulteerimine huvitatud isikutega

Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

Liikmesriikide eksperdid on eelkõige SIS II komitee raames aktiivselt kaasatud SIS II väljatöötamisse. 13. septembril 2007 asutas SIS II komitee nõuandva töörühma (migreerumise töörühm), kelle ülesandeks on analüüsida konkreetseid küsimusi, mis seonduvad migreerumisega SIS II. Migreerumise erinevate võimalustega seonduvate küsimuste analüüsimisest võtsid osa kõik asjaosalised. Analüüsi tulemusena saadud hinnangus on väga põhjalikult kirjeldatud süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migreerumise strateegiat, kava ja ülesannete jagunemist.

Lisaks sellele kutsus nõukogu oma 28. veebruari 2008. aasta istungil komisjoni üles viivitamatult esitama õigusaktide ettepanekuid, mis võimaldaksid Euroopa Liidu eelarves kajastada kõiki 2009. aasta SIS II-ga seotud kulutusi, sealhulgas vajaduse korral kulutusi, mis on seotud süsteemi edasiarendamisega, ning milles oleks reguleeritud SIS II-ga seotud tegevused kuni süsteemi töölerakendamiseni. Komisjoni kutsuti ka üles looma väga piiratud ajavahemikuks SIS 1+ ja SIS II ühendavat vahelüli, et tagada SISi toimimine mis tahes tegevuskava korral.

Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

Käesolevas ettepanekus on võetud arvesse liikmesriikidega, eelkõige SIS II komitee raames peetud laiaulatuslike arutelude tulemust.

● Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Käesoleva ettepaneku ettevalmistamisel ei kasutatud väliseksperte.

● Mõju hindamine

Käesolev ettepanek nõukogu määruse kohta, mis ei kuulu komisjoni iga-aastasesse õigusloome- ja töökavva, ei eelda mõju hindamist.

3. Ettepaneku õiguslik külg

● Kavandatud meetmete kokkuvõte

Käesoleva ettepanekuga soovitakse luua õiguslik raamistik, millega reguleeritakse migreerumist süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II, sealhulgas igakülgset katsetamist, et saada eelkõige kinnitus, et SIS II toimib vähemalt samal tasemel kui seda tegi SIS 1+. Lisaks kavatsetakse õigusliku raamistikuga reguleerida täiendava teabe vahetamise katsetamist.

Ettepanekuga muudetakse ka Schengeni konventsiooni, luues süsteemile SIS 1+ üleminekuperioodiks kuni migreerumise lõpuniviimiseni migreerumiseks vajaliku ajutise ülesehituse.

Selleks määratakse ettepanekus kindlaks Schengeni infosüsteemi ajutine ülesehitus ning sätestatakse nii selle väljatöötamisega seonduvad kui ka migreerumise ajal täidetavad ülesanded ja kaasnev vastutus.

Tehniline ülesehitus võimaldab üleminekuperioodil jätkata Schengeni konventsiooni artiklis 92 nimetatud SIS 1+ praeguse kesksüsteemi (C.SIS) toimimist.

Lisaks SIS 1+ ja SIS II kesksüsteemi kättesaadavusele luuakse vaheperioodil tehniline vahend (vahelüli), mis võimaldab edukalt vahetada SISi andmeid süsteemi SIS 1+ ja süsteemi SIS II vahel ning mida kasutatakse väga piiratud aja jooksul.

Mõned ajutise ülesehituse osad teevad kättesaadavaks liikmesriigid, st Prantsusmaa, tegutsedes liikmesriikide nimel, ja teised osad komisjon. Komisjon võib teatavate ülesannete täitmise anda muu hulgas avalik-õiguslikele asutustele. Komisjon ja liikmesriigid peavad SISi ajutise ülesehituse tehniliste osade väljatöötamise ja nende toimimise vallas tegema tihedat koostööd.

Käesolev ettepanek hõlmab SIS II kesksüsteemi, sideinfrastruktuuri ja riiklike süsteemide (N.SIS II) hooldust ja edasiarendamist, mis on vajalik käesoleva ettepaneku kohaldamiseks.

● Õiguslik alus

Käesoleva määruse õiguslik alus on EÜ asutamislepingu artikkel 66, sest selles käsitletakse meetmeid, millega tagatakse nii liikmesriikide asjaomaste valitsusasutuste vaheline kui ka selliste asutuste ja komisjoni vaheline koostöö küsimustes, mis on seotud isikute vaba liikumisega.

● Subsidiaarsuse põhimõte

Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele ei saa liikmesriigid kavandatava meetme peamist eesmärki, nimelt migreerumist süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II, üksinda saavutada.

● Proportsionaalsuse põhimõte

Käesolev ettepanek ei lähe oma eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Ettepanek vastab proportsionaalsuse põhimõttele, sest komisjoni tegevus on piiratud SIS II kesksüsteemiga, koordineerimistegevuse ja sellise tehnilise vahendi (vahelüli) loomisega, mis võimaldab vahetada SIS 1+ andmeid süsteemi SIS 1+ ja süsteemi SIS II vahel. Liikmesriigid jäävad vastutama andmete migreerimise ja riiklike süsteemide eest.

● Õigusakti valik

Nõukogu määrus, mis tugineb EÜ asutamislepingu artiklile 66, on kavandatava meetme jaoks kõige asjakohasem õigusakt, arvestades vajadust kohaldada migreerumise ajal täielikult ühtlustatud eeskirju. Käesoleva määruse sätted, mis oma olemuse tõttu ei nõua liikmesriikidelt nende ülevõtmist riiklikku õigusse, peavad olema täpsed ja ilma tingimusteta ning vahetult, ühtselt ja kohustuslikult kohaldatavad.

Arvestades asjaolu, et SIS II kuulub I ja III samba reguleerimisalasse, täiendab nõukogu otsus, mis tugineb Euroopa Liidu lepingu artikli 30 lõike 1 punktidele a ja b ning artikli 34 lõike 2 punktile c, käesolevat kavandatavat nõukogu määrust.

4. Mõju eelarvele

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 2424/2001 ja nõukogu otsusega 2001/886/JSK (teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta) on sätestatud, et SIS II väljatöötamisega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1987/2006 artiklile 5 ning nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsuse 533/2007 artiklile 5 kaetakse ka SIS II kesksüsteemi ja sideinfrastruktuuri sisseseadmise, toimimise ja hooldusega seotud kulud Euroopa Liidu üldeelarvest. Iga N.SIS II sisseseadmise, toimimise ja hooldusega seotud kulud kannab asjaomane liikmesriik.

Kooskõlas nimetatud õigusliku raamistikuga nähakse käesolevas ettepanekus ette, et kesksel tasandil (SIS II kesksüsteem ja sideinfrastruktuur) migreerumise, igakülgse katsetamise ning hooldus- ja arendamismeetmetega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest. Riiklike süsteemide, sealhulgas N.SIS II katsetamise, migreerumise, hoolduse ja arendamisega seotud kulud kannab asjaomane liikmesriik.

SIS 1+ tasandi tegevusega, sealhulgas liikmesriikide nimel (süsteemi SIS 1+ vallas) tegutseva Prantsusmaa täiendava tegevusega seotud kulud kaetakse vastavalt Schengeni konventsiooni artiklile 119. Selle artikliga nähakse ette, et liikmesriigid katavad ühiselt konventsiooni artikli 92 lõikes 3 osutatud süsteemi SIS 1+ tehnilise abi üksuse loomise ja kasutamise kulud, kaasa arvatud kaabelduskulud, mis kaasnevad ühenduse pidamisega Schengeni infosüsteemi riiklike osade ja tehnilise abi üksuse vahel, kuid Schengeni infosüsteemi riikliku osa moodustamise ja kasutamise kulud kannab iga liikmesriik iseseisvalt.

Komisjon koostas finantsselgituse, mis on lisatud käesolevale ettepanekule.

5. Täiendav teave

● Kehtiva õigusakti muutmine

Ettepaneku vastuvõtmisega kaasneb Schengeni konventsiooni muutmine.

● Läbivaatamis-/muutmis-/aegumisklausel

Ettepanek sisaldab aegumisklauslit. Määrus kaotab kehtivuse kuupäeval, mille määrab nõukogu vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõikele 2.

● Ajakava

Selleks et tagada ettevalmistuste jätkumine ja vajaliku tegevuse õigeaegne elluviimine, tuleb käesolev määrus võtta vastu hiljemalt oktoobris 2008.

2008/0078 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

migreerumise kohta Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 66,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[12]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[13]

ning arvestades järgmist:

1. 19. juuni 1990. aasta konventsiooni (millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta[14], edaspidi „Schengeni konventsioon”) IV jaotise alusel loodud Schengeni infosüsteem (edaspidi „SIS”) ning selle edasiarendus SIS 1+ on tähtsad vahendid Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni acquis ’ kohaldamiseks.

2. Teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (edaspidi „SIS II”) väljatöötamine on tehtud komisjoni ülesandeks vastavalt nõukogu 6. detsembri 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 2424/2001 teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta[15] ning nõukogu otsusele 2001/886/JSK teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) väljatöötamise kohta[16]. Mõlemad õigusaktid kaotavad 31. detsembril 2008 kehtivuse. Käesolev määrus täiendab nimetatud õigusakte ning peaks kaotama kehtivuse kuupäeval, mille määrab nõukogu vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 (mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi SIS II loomist, toimimist ja kasutamist[17]) artikli 55 lõikele 2.

3. SIS II loodi määrusega (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsusega 2007/533/JSK[18].

4. Käesolev määrus ei tohiks piirata määruse (EÜ) nr 1987/2006 ning otsuse 2007/533/JSK kohaldamist ega eelkõige kõnealuse määruse artikli 51 lõike 2 ja kõnealuse otsuse artikli 67 alusel loodud regulatiivkomitee ülesandeid ja vastutust. Nimetatud õigusaktide alusel loodud regulatiivkomitee on muude küsimuste hulgas pädev selliste protokollide ja tehniliste menetluste koostamises, millega tagatakse riiklike süsteemide ühilduvus SIS II tehnilise abi üksusega.

5. On tarvis kehtestada tingimused, menetlused ja vastutus, mis peaksid olema süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migreerumise aluseks.

6. SIS II igakülgne katsetamine peaks toimuma liikmesriikide ja komisjoni täielikus koostöös. Liikmesriigid peaksid katsetama täiendava teabe vahetamist.

7. Liikmesriigid, kes ei ole ühendatud süsteemi SIS 1+, kuid kes osalevad SIS II igakülgses katsetamises ja täiendava teabe vahetamise katsetamises, ei tohiks mõjutada nimetatud katsetuste edukat lõpuleviimist.

8. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema kogu migreerumise ajal tihedat koostööd, et viia protsess lõpule.

9. Schengeni konventsiooni artiklis 92 on seoses süsteemiga SIS 1+ ette nähtud tehnilise abi üksus (C.SIS). Seoses süsteemiga SIS II on määruses (EÜ) nr 1987/2006 ning otsuses 2007/533/JSK ette nähtud SIS II kesksüsteem, mis koosneb tehnilise abi üksusest ja ühtsest riiklikust liidesest (NI-SIS). SIS II kesksüsteemi tehnilise abi üksus hakkab asuma Strasbourgis (Prantsusmaa) ning varuüksus Sankt Johann im Pongaus (Austria).

10. Selleks et hõlbustada migreerumist süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II, tuleks luua Schengeni infosüsteemi migreerumiseks vajalik ajutine ülesehitus ja seda katsetada. Selline ajutine ülesehitus ei tohiks mõjutada SIS 1+ toimimise kättesaadavust. Tehnilise vahendi, mis võimaldab luua ajutise ülesehituse, peaksid nägema ette süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid ja komisjon.

11. Liikmesriigid, kes on sisestanud hoiatusteate, peaksid vastutama Schengeni infosüsteemi sisestatud andmete õigsuse, ajakohasuse ja seaduslikkuse eest.

12. Liikmesriigid, kes osalevad süsteemis SIS 1+, peaksid liikmesriikide nimel tegutseva Prantsusmaa ja komisjoni toetusel migreeruma selle jaoks loodud ajutise ülesehituse abil süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II.

13. Komisjon vastutab ja peaks jääma vastutama SIS II kesksüsteemi ja selle sideinfrastruktuuri eest. SIS II kesksüsteemi ja selle sideinfrastruktuuri on vaja hooldada ja vajaduse korral edasi arendada. SIS II kesksüsteemi edasiarendamine peaks alati hõlmama vigade parandamist. Komisjon peaks koordineerima ja toetama ühiseid tegevusi.

14. Liikmesriigid vastutavad ja peaksid jääma vastutama oma riiklike süsteemide eest (N.SIS II). Süsteeme N.SIS II on vaja hooldada ja vajaduse korral edasi arendada.

15. Prantsusmaa vastutab ja peaks jääma vastutama üksuse C.SIS eest.

16. Komisjon võib käesoleva määrusega talle pandud ülesannete ja eelarve täitmisega seotud ülesannete täitmise anda kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[19]) kolmandatele isikutele, sealhulgas avalik-õiguslikele asutustele.

17. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[20]) kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes, mida teostab komisjon.

18. Euroopa andmekaitseinspektor, kes on ametisse nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. detsembri 2003. aasta otsuse 2004/55/EÜ (millega määratakse EÜ asutamislepingu artiklis 286 sätestatud sõltumatu järelevalveasutus[21]) kohaselt, on pädev kontrollima ühenduse institutsioonide ja asutuste tegevust seoses isikuandmete töötlemisega. Schengeni konventsiooni artiklid 126–130 sisaldavad erisätteid isikuandmete kaitse kohta. Schengeni konventsiooni artikkel 118 sisaldab erisätteid isikuandmete turbe kohta.

19. Kuna kavandatava meetme eesmärki, nimelt migreerumiseks vajaliku ajutise ülesehituse loomist ja andmete migreerimist süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II, ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada ning meetme ulatuse ja mõju tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mida on vaja nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

20. Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

21. Schengeni konventsiooni tuleks muuta, et lubada süsteemi SIS 1+ integreerida migreerumiseks vajalikku ajutisse ülesehitusse.

22. Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele. Arvestades, et käesolev määrus põhineb vastavalt EÜ asutamislepingu kolmanda osa IV jaotisele Schengeni acquis ’l, peaks Taani kõnealuse protokolli artikli 5 kohaselt otsustama kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse vastuvõtmist, kas ta rakendab seda oma riiklikus õiguses.

23. Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis ’ sätetes[22]. Seepärast ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmises ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

24. Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis ’ sätetes[23]. Seepärast ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmises ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

25. Käesolev määrus ei piira Ühendkuningriigi ja Iirimaa Schengeni acquis ’s osalise osalemise korra kohaldamist, mis on kindlaks määratud vastavalt otsuses 2000/365/EÜ ja otsuses 2002/192/EÜ.

26. Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelisele lepingule viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis ’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises[24] nende Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist, mis kuuluvad nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis ’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega[25]) artikli 1 punktis G osutatud valdkonda.

27. Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus vastavalt Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega[26] nende Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist, mis kuuluvad valdkonda, millele on osutatud otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G, mida tuleb tõlgendada koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ[27] (sõlmida Euroopa Ühenduse nimel nimetatud leping) artikliga 3.

28. Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus vastavalt Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelisele protokollile (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) nende Schengeni acquis ’ sätete edasiarendamist, mis kuuluvad valdkonda, millele on osutatud nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis G, mida tuleb tõlgendada koostoimes nõukogu 28. veebruari 2008. aasta otsuse 2008/261/EÜ ( mis käsitleb Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Ühenduse poolt allakirjutamist ja protokolli teatavate sätete ajutist kohaldamist [28]) artikliga 3.

29. Käesolevat määrust tuleks kohaldada Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes alates kuupäevadest, mis määratakse nende riikide suhtes kindlaks Schengeni acquis ’ kohaldamist käsitlevates asjaomastes õigusaktides ettenähtud korras,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesoleva määrusega määratakse kindlaks süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II migreerumisega, sealhulgas SIS II lõplike katsetustega seonduvad ülesanded ja kaasnev vastutus.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „SIS II kesksüsteem” – teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) tehnilise abi üksus, mis sisaldab andmebaasi (SIS II andmebaas) ning ühtset riiklikku liidest (NI-SIS);

b) „C.SIS” – süsteemi SIS 1+ tehnilise abi üksus;

c) „N-SIS” – süsteemi SIS 1+ riiklik süsteem, mis koosneb üksusega C.SIS ühenduses olevatest riiklikest andmesüsteemidest;

d) „N.SIS II” – süsteemi SIS II riiklik süsteem, mis koosneb SIS II kesksüsteemiga ühenduses olevatest riiklikest andmesüsteemidest;

e) „vahelüli” – tehniline vahend, mis võimaldab üksusel C.SIS suhelda SIS II kesksüsteemiga.

Artikkel 3

Igakülgne katsetamine

30. Süsteemis SIS 1+ osalevad liikmesriigid korraldavad koos komisjoniga igakülgse katsetamise.

31. Igakülgne katsetamine hõlbustab eelkõige liikmesriikidel lõplikult välja töötada SIS II andmete töötlemiseks vajaliku tehnilise korra ning aitab kinnitada, et SIS II toimib vähemalt samal tasemel kui seda tegi SIS 1+.

32. Igakülgne katsetamine toimub vastavalt ajakavale ning tugineb tehnilistele nõuetele, mille on kindlaks määranud nõukogus tegutsevad liikmesriigid koostöös komisjoniga.

33. Katsetamise tulemusi analüüsivad nõukogus tegutsevad liikmesriigid ja komisjon.

34. Liikmesriigid, kes ei osale süsteemis SIS 1+, võivad osaleda igakülgses katsetamises.

Artikkel 4

Täiendava teabe vahetamise katsetamine

35. Liikmesriigid, kes osalevad süsteemis SIS 1+, korraldavad täiendava teabe vahetamise katsetamise.

36. Täiendava teabe vahetamise katsetamine toimub ajakava kohaselt ning põhineb tehnilistel nõuetel, mille on kindlaks määranud nõukogus tegutsevad liikmesriigid koostöös komisjoniga.

37. Katsetamise tulemusi analüüsivad nõukogus tegutsevad liikmesriigid.

38. Liikmesriigid, kes ei osale süsteemis SIS 1+, võivad osaleda täiendava teabe vahetamise katsetamises.

Artikkel 5

Migreerumiseks vajalik ajutine ülesehitus

39. SISi migreerumiseks luuakse ajutine ülesehitus, mis ühendab üleminekuperioodil SIS II kesksüsteemi, üksust C.SIS ning süsteeme N.SIS II ja N-SIS.

40. Komisjon loob SIS II kesksüsteemi raames vahelüli. Prantsusmaa, tegutsedes süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide nimel, ühendab üksuse C.SIS koostöös komisjoniga SIS II kesksüsteemiga. Prantsusmaa, tegutsedes liikmesriikide nimel, teeb vajaduse korral katsetamist käsitlevad andmed kättesaadavaks, et katsetada migreerumiseks vajalikku ajutist ülesehitust.

41. Prantsusmaa, tegutsedes liikmesriikide nimel, katsetab koos liikmesriikide ja komisjoniga migreerumiseks vajalikku ajutist ülesehitust.

Artikkel 6

Migreerumine süsteemi SIS II

42. Liikmesriigid, kes osalevad süsteemis SIS 1+, migreeruvad liikmesriikide nimel tegutseva Prantsusmaa ja komisjoni toetusel migreerumiseks loodud ajutise ülesehituse abil süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II.

43. Migreerumine toimub vastavalt nõukogus tegutsevate liikmesriikide kindlaks määratud ajakavale.

44. Prantsusmaa, tegutsedes liikmesriikide nimel, teeb SIS 1+ andmebaasi kättesaadavaks.

45. Komisjon paigaldab SIS 1+ andmebaasi SIS II kesksüsteemi.

Artikkel 7

Hooldus ja arendamine

46. Komisjon hooldab ja vajadusel arendab SIS II kesksüsteemi ja sideinfrastruktuuri edasi, parandades ühtlasi vead.

47. Liikmesriigid hooldavad ja vajaduse korral arendavad edasi oma süsteemi N.SIS II.

Artikkel 8

Koostöö

Liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd kogu migreerumise ajal, et viia protsess lõpule.

Artikkel 9

SIS II kesksüsteemi registrite pidamine

48. Piiramata Schengeni konventsiooni IV ja VI jaotise asjakohaste sätete kohaldamist, tagab komisjon, et iga päring SIS II kesksüsteemis asuvate isikuandmete kohta ja selliste isikuandmete igasugune vahetamine registreeritakse, et kontrollida päringute õiguspärasust, jälgida andmetöötluse õiguspärasust ning tagada SIS II kesksüsteemi ja riiklike süsteemide nõuetekohane toimimine, andmete terviklus ja turvalisus.

49. Registrites on eelkõige näha andmete edastamise kuupäev ja kellaaeg, päringute teostamisel kasutatud kriteeriumid, viide edastatud andmetele ning andmetöötluse eest vastutava pädeva asutuse nimi.

50. Registreid võib kasutada ainult lõikes 1 viidatud eesmärkidel ning need kustutatakse hiljemalt kolm aastat pärast nende loomist.

51. Registreid võib säilitada kauem juhul, kui neid vajatakse juba alanud järelevalvemenetlustes.

52. Pädevatel asutustel, kes kontrollivad päringu õiguspärasust, jälgivad andmetöötluse õiguspärasust ning tagavad SIS II kesksüsteemi nõuetekohase toimimise, andmete tervikluse ja turvalisuse, on nimetatud ülesannete täitmiseks oma pädevuse piires ja taotluse korral juurdepääs kõnealustele registritele.

Artikkel 10

Kulud

53. SIS II kesksüsteemi tasandil migreerumise, igakülgse katsetamise, täiendava teabe vahetamise katsetamise ning hooldus- ja arendamismeetmetega, samuti sideinfrastruktuuriga seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu üldeelarvest.

54. Riiklike süsteemide migreerumise, katsetamise, hoolduse ja arendamisega seotud kulud kannab asjaomane liikmesriik.

55. SIS 1+ tasandi tegevusega, sealhulgas süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide nimel tegutseva Prantsusmaa täiendava tegevusega seotud kulud kaetakse vastavalt Schengeni konventsiooni artiklile 119.

Artikkel 11

Schengeni konventsiooni muutmine

Schengeni konventsiooni muudetakse järgmiselt.

1. Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 92A

56. Alates nõukogu määruse (EÜ) nr …/2008 ja nõukogu otsuse …/2008/JSK jõustumisest võib Schengeni infosüsteemi tehnilist ülesehitust täiendada järgnevaga:

a) SIS II kesksüsteemi kuuluv vahelüli;

b) tehnilise abi üksuse ja SIS II kesksüsteemi vaheline tehniline ühendus;

c) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi riiklik süsteem (N.SIS II);

d) SIS II kesksüsteemi ja riiklike süsteemide vaheline sideinfrastruktuur.

57. Süsteemiga N.SIS II võib asendada käesolevas konventsioonis nimetatud riikliku osa ja sellisel juhul ei pea liikmesriigid riiklikku andmefaili käigus hoidma.

58. Kui liikmesriik asendab oma riikliku osa süsteemiga N.SIS II, muutuvad artikli 92 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tehnilise abi üksuse kohustused riiklike osade ees kohustusteks SIS II kesksüsteemi ees. SIS II kesksüsteem pakub teenuseid, mis on vajalikud SISi andmete sisestamiseks ja töötlemiseks.

59. Prantsusmaa, tegutsedes liikmesriikide nimel, liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd tagamaks, et otsing süsteemi N.SIS II andmefailides või SIS II andmebaasis annab tulemuse, mis on võrdne otsingu tulemusega artikli 92 lõikes 2 nimetatud riikliku osa andmefailis.”

2. Artikli 119 esimese lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

„Konventsiooniosalised katavad ühiselt artikli 92 lõikes 3 osutatud tehnilise abi üksuse loomise ja kasutamise kulud, kaasa arvatud kaabelduskulud, mis kaasnevad ühenduse pidamisega Schengeni infosüsteemi siseriiklike osade ja tehnilise abi üksuse vahel, ning tegevuskulud, mis tekivad nõukogu otsuse …/2008/JSK, nõukogu määruse (EÜ) nr …/2008 ja nõukogu otsuse …/2008/JSK alusel süsteemis SIS 1+ osalevate liikmesriikide nimel tegutsevale Prantsusmaale määratud ülesannete täitmisest.”

3. Artikli 119 teine lõik asendatakse järgmisega.

„Schengeni infosüsteemi riikliku osa moodustamise ja kasutamise kulud ning nõukogu määrusega (EÜ) nr …/2008 ja nõukogu otsusega .../2008/JSK riiklikele süsteemidele määratud ülesannete täitmisest tulenevad kulud kannab iga liikmesriik iseseisvalt.”

Artikkel 12

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas . Määrus kaotab kehtivuse kuupäeval, mille määrab nõukogu vastavalt määruse (EÜ) nr 1987/2006 artikli 55 lõikele 2.

Käesolev määrus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja […]

FINANTSSELGITUS

60. ETTEPANEKU NIMETUS

Käesolev selgitus on lisatud kahe õigusakti kohta tehtud ettepanekule:

ettepanek: nõukogu määrus migreerumise kohta Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II);

ettepanek: nõukogu otsus migreerumise kohta Schengeni infosüsteemist (SIS 1+) teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II).

61. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed:

Jaotis 18: vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala

Peatükk 18 02: solidaarsus – välispiirid, viisapoliitika ja isikute vaba liikumine

62. EELARVEREAD

63. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B..A read)), sh järgmised nimetused:

18.02.04 01 – Schengeni infosüsteem (SIS II)

64. Meetme ja finantsmõju kestus:

Kulukohustuste assigneeringud on ette nähtud 2009. aastaks rahastamispaketis, millest rahastatakse suuremahulisi IT-süsteeme. Arendustegevus andmete migreerimiseks süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II toimub suures osas 2008. aastal. Käesoleva määruse reguleerimisalas olevate ülesannete täitmine on kavandatud peamiselt 2009. aastaks. Maksed tehakse eeldatavasti 2009. aastal.

65. Eelarve tunnusjooned ( lisage vajadusel ridu ):

Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik |

18 02 04 01 | Mittekohustuslik | Liigend.[29]/[30] | EI | EI | EI | Nr 3a |

66. ÜLEVAADE VAHENDITEST

67. Rahalised vahendid

68. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | 2008 | 2009 | 2010 | Kokku |

Tegevuskulud |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1 | a | 9,350 | 9,350 |

Maksete assigneeringud | b | 9,350 | 9,350 |

Võrdlussummas sisalduvad halduskulud |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4 | c |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 9,350 | 9,350 |

Maksete assigneeringud | b+c | 9,350 | 9,350 |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | d | 4,245 | 4,245 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 | e | 0,321 | 0,321 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 13,916 | 13,916 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 13,916 | 13,916 |

Kaasrahastamise andmed

Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või muude asutuste (palun täpsustada) poolset kaasrahastamist, peaks allpool esitatud tabelis näitama, milline on selle kaasrahastamise hinnanguline tase (kui kaasrahastajaid on mitu, võib lisada täiendavaid ridu): ei kohaldata.

69. Kooskõla finantsplaneeringuga

X Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[31] sätete kohaldamine (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamine).

70. Finantsmõju tuludele

( Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

X Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

- Norra ja Islandi osamaks moodustab Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis ’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises, EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36 ) artikli 12 lõike 1 teise lõigu kohaselt vastavalt 2,219512 % ja 0,107994 % tegevuskuludest (2006. aasta andmed).

- Šveitsi osamaks moodustab Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis ’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, ELT L 53, 27.2.2008, lk 52) artikli 11 lõike 3 teise lõigu kohaselt 2,57 % tegevuskuludest (2006. aasta andmed).

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meetme raken-damist [aasta n-1] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personal kokku | 45 |

Praegu on arendustegevusega, mis on vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2424/2001 tehtud komisjoni ülesandeks, hõivatud 41 töötajat. Nimetatud 41 töötajat jäävad käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva tegevusega hõivatuks ning neile lisandub veel neli töötajat. Sellest tulenevad töötajatega seonduvad kulud kaetakse alates 2009. aastast.

71. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

Andmed ettepaneku tausta kohta on esitatud seletuskirjas. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Ettepanekuga soovitakse luua õiguslik raamistik nii järkjärguliseks ja sujuvaks migreerumiseks süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II, et liikmesriigid saaksid end selleks ette valmistada, kui ka raamistik lõplike igakülgsete (üld-)katsetuste jaoks, mis eelnevad migreerumisele. SIS II igakülgse katsetamise korraldab komisjon 2008. ja 2009. aastal välislepingupartnerite abil. Migreerumiseks on vaja luua süsteemidele ajutine tehniline ülesehitus, mis võimaldab süsteemil SIS 1+ toimida kesksel tasandil süsteemiga SIS II paralleelselt.

72. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ning võimalik koostoime

Käesolev ettepanek täiendab ja hõlbustab uue põlvkonna Schengeni infosüsteemi väljaarendamist ning loob sünergia süsteemi SIS 1+ ja süsteemi SIS II vahel.

73. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Ettepaneku peamine eesmärk on tagada, et SIS II rakenduks edukalt. Käesoleva ettepaneku oodatav tulemus on andmete sujuv migreerimine süsteemist SIS 1+ süsteemi SIS II ning täielik üleminek süsteemile SIS II. Vastavaks näitajaks on see, et kõik liikmesriigid on oma andmed ja süsteemid edukalt migreerinud.

74. Rakendusmeetod (soovituslik)

Märkige allpool meetme rakendamiseks valitud meetodid.

ٱX Tsentraliseeritud haldamine

X otse, haldajaks on komisjon

kaudselt, haldamine on delegeeritud:

täitevasutustele

ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

ٱriigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

ٱHaldamine detsentraliseeritult või koostöös

liikmesriikidega

kolmandate riikidega

Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Asjakohased märkused:

75. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

76. Järelevalvekord

Tehtud edusamme hinnatakse korrapäraselt ning tegevust mõõdetakse kehtestatud nõuete ja eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumite alusel. See peaks näitama, et investeering annab soovitud tulemusi.

Järelevalvet tehakse kvaliteedi tagamise eest vastutava välistöövõtja kaudu.

77. Hindamine

78. Eelhindamine

SIS II komitee 19. detsembri 2007. aasta järeldused, mis koostati migreerumise töörühma poolt ettevalmistatud mõju hindamise aruande põhjal.

79. Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid)

Ei kohaldata.

80. Edasise hindamise tingimused ja sagedus

Edasine hindamine toimub pärast igakülgset katsetamist (esimene hindamine) ning pärast migreerumist (teine hindamine). Mõlema hindamise raames tuleb hinnata meetmete tõhusust ning märkida, kas katsetamine ja migreerumine toimusid nõuetekohaselt.

81. Pettusevastased meetmed

Kohaldatakse komisjoni lepingute sõlmimise korda, mis tagab vastavuse riigihankelepinguid käsitlevale ühenduse õigusele.

82. ANDMED VAHENDITE KOHTA

83. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

(Esitada eesmärkide, meetmete ja väljundite nimetused) | Väljundi liik | Keskmine kulu | 2009 | KOKKU |

Väljundite arv | Kulud kokku | Väljundite arv | Kulud kokku |

- 2. väljund | Kvaliteedi tagamine | 1,250 | 1,250 |

- 3. väljund | Uuringud | 1,500 | 1,500 |

- 4. väljund | Muutmistaotlused | 2,000 | 2,000 |

- 5. väljund | Juhendamine | 0,500 | 0,500 |

- 6. väljund | Katsetustega seotud hooldustööd ja analüüsid | 1,000 | 1,000 |

- 7. väljund | Täiendav abi süsteemi rakendamiseks | 2,100 | 2,100 |

- 8. väljund | sTESTA-ga seotud ettenägematud kulud | 0,500 | 0,500 |

84. Halduskulud

85. Ametikohtade arv ja liigid

Ametikoha liik | Meetme haldamiseks vajalik olemasolev ja/või täiendav personal (täistööajale taandatud ametikohtade arv) |

2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 |

Ametnikud või ajutine personal[34] (18 01 01 01 01) | A*/AD | 21 |

B*, C*/AST | 8 |

Art 18 01 02 01 ja 18 01 02 01 03 kohaselt rahastatav personal[35] | 16 |

Art XX 01 04/05 kohaselt rahastatav muu personal[36] |

KOKKU | 45 |

Meetme jaoks vajalikud ja tabelis märgitud inimressursid saadakse ainult talitusesiseste ümberpaigutuste abil.

86. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Projektijuhtimine;

tehniline haldus;

hindamine ja järelevalve;

hanked, lepingute haldus ja finantsjuhtimine.

87. Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal)

X Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks n ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (talitusesisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

88. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

Ei kohaldata.

89. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametikoha liik | 2008 | 2009 | 2010 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 jj |

Ametnikud ja ajutine personal (18 01 01 01 01) | 3,393 |

Art 18 01 02 01 ja 18 01 02 01 03 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) | 0,852 |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 4,245 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal (18 01 01 01)

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1.

AD/AST – 117 000 eurot aastas * 29 töötajat = 3,393 miljonit eurot

Arvestus – Art 18 01 02 01 kohaselt rahastatav personal

Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1.

Lepinguline personal (18 01 02 01 01) – keskmiselt 55 874 eurot aastast * 8 töötajat = 0,447 miljonit eurot

Riikide lähetatud eksperdid (18 01 02 01 03) – 50 578 eurot aastast * 8 töötajat = 0,405 miljonit eurot

Allikas: Euroopa Komisjon, individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ameti prognoos 2007. aastaks, 19.1.2007.

8.2.6 Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

aasta n | aasta n+1 | aasta n+2 | aasta n+3 | aasta n+4 | aasta n+5 jj | KOKKU |

18 01 02 11 01 – Lähetused | 0,131 | 0,131 |

18 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid | 0,190 | 0,190 |

2. Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3. Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) |

Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummast VÄLJA) | 0,321 | 0,321 |

Lähetused hõlmavad kahe töötaja visiite kõikidesse süsteemis SIS I+ osalevatesse 27 liikmesriiki (0,131 miljonit eurot).

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

–

[1] ELT L 381, 28.12.2006, lk 4.

[2] ELT L 205, 7.8.2007, lk 63.

[3] EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19. Konventsiooni on viimati muudetud nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsusega 2007/533/JSK (ELT L 205, 7.7.2007, lk 63).

[4] EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4.

[5] ELT L 411, 30.12.2006, lk 1.

[6] EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1.

[7] ELT L 411, 30.12.2006, lk 78.

[8] ELT L 381, 28.12.2006, lk 1.

[9] ELT L 79, 20.3.2007, lk 20 ja ELT L 79, 20.3.2007, lk 29.

[10] ELT L 57, 1.3.2008, lk 1.

[11] ELT L 57, 1.3.2008, lk 14.

[12] ELT C […], […], lk […].

[13] ELT C […], […], lk […].

[14] EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19. Konventsiooni on viimati muudetud nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsusega 2007/533/JSK (ELT L 205, 7.7.2007, lk 63).

[15] EÜT L 328, 13.12.2001, lk 4. Määrust on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1988/2006 (ELT L 411, 30.12.2006, lk 1).

[16] EÜT L 328, 13.12.2001, lk 1. Otsust on muudetud nõukogu otsusega 2006/1007/JSK (ELT L 411, 30.12.2006, lk 78).

[17] ELT L 381, 28.12.2006, lk 4.

[18] ELT L 205, 7.8.2007, lk 63.

[19] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1525/2007 (ELT L 343, 27.12.2007, lk 9).

[20] EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[21] ELT L 12, 17.1.2004, lk 47.

[22] EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

[23] EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

[24] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

[25] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

[26] ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

[27] ELT L 53, 27.2.2008, lk 1.

[28] ELT L 83, 26.3.2008, lk 3.

[29] Liigendatud assigneeringud.

[30] Edaspidi viidatakse ka liigendamata assigneeringutele.

[31] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[32] Vajaduse korral, st kui meedet rakendatakse üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge.

[33] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

[34] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[35] Ametikoha kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[36] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.