Neljapäev, 5. juuni 2008
P6_TC1-COD(2007)0097

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 5. juunil 2008. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2008 bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artiklit 71,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ║

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, (2)

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 16. märtsi 1992. aasta määrusesse (EMÜ) nr 684/92 bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo ühiseeskirjade kohta (4) ja nõukogu 11. detsembri 1997. aasta määrusesse (EÜ) nr 12/98, millega kehtestatakse tingimused, mille kohaselt mitteresidendist vedajad võivad osutada liikmesriigis riigisisese reisijate autoveo teenuseid, (5) tuleb teha mitmeid olulisi muudatusi. Selguse ja lihtsuse huvides tuleks kõnealused määrused uuesti sõnastada ja koondada üheks määruseks.

(2)	Ühise transpordipoliitika loomine hõlmab muu hulgas ka bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo suhtes kohaldatavate ühiseeskirjade kehtestamist nagu ka tingimuste kehtestamist, mille kohaselt võivad mitteresidendist vedajad osutada riigisiseseid veoteenuseid.

(3)

Selleks et tagada bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo ühtne raamistik kogu ühenduses, tuleks käesolevat määrust kohaldada kõigi ühenduse territooriumil tehtavate rahvusvaheliste vedude suhtes. Liikmesriigist kolmandasse riiki tehtavad veod on suures osas jätkuvalt hõlmatud liikmesriikide ja asjaomaste kolmandate riikide vaheliste kahepoolsete lepingutega. Seepärast ei tuleks käesolevat määrust kohaldada reisi selle osa suhtes, mis tehakse selle liikmesriigi territooriumil, kus reisijad peale võetakse või maha pannakse, kuni vajalikku lepingut ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahel ei ole veel sõlmitud. Seda tuleks siiski kohaldada transiidi käigus läbitava liikmesriigi territooriumil kulgeva reisi osa suhtes.

(4)	Teenuste osutamise vabadus on ühise transpordipoliitika üldpõhimõte ja eeldab seda, et kõigi liikmesriikide vedajatele oleks tagatud juurdepääs rahvusvahelistele veondusturgudele, ilma et toimuks diskrimineerimist kodakondsuse või asukoha põhjal.

(5)

Bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo tingimuseks peaks olema ühenduse litsentsi olemasolu. Vedajatelt tuleks nõuda, et iga nende sõiduki pardal hoitaks ühenduse litsentsi tõestatud koopiat, et hõlbustada ja tõhustada kontrollimist, mida viivad läbi järelevalveorganid, eelkõige need, mis asuvad väljaspool vedaja asukohaliikmesriiki. Tuleks kehtestada ühenduse litsentsi väljaandmisega seotud tingimused, selle kehtivusaeg ning üksikasjalikud kasutamiseeskirjad. Samuti on vaja sätestada ühenduse litsentsi ja tõestatud koopiate vormi ning muude omadustega seotud üksikasjalikud kirjeldused.

(6)	Turunõuete rahuldamiseks, tuleks regulaarsete erivedude ja teatavate juhuvedude jaoks ette näha teatavaid tingimusi arvessevõttev paindlik kord.

(7)	Käesolevat määrust ei peaks kohaldama vedajate suhtes, kellel on juurdepääs vaid bussiteenuste riiklikule turule, ega litsentside suhtes, mida neile väljastavad kõnealuste vedajate asukohaliikmesriigid.

(8)	Kuigi tuleks säilitada teatav lubade kord regulaarvedude jaoks, tuleks teatavaid eeskirju muuta eelkõige lubade andmise korra osas.

(9)

Seepärast tuleks regulaarvedusid hõlmav luba välja anda juhul, kui taotleja puhul ei esine selgelt määratletud põhjendusi sellest keeldumiseks. Kehtima peaks jääma üksnes üks asjaomase turuga seotud keeldumispõhjendus, mis hõlmab nimelt seda, kui taotletav teenus mõjutaks suuresti teise samasuguse teenuse elujõulisust, mida osutatakse avaliku teenindamise kohustuse raames asjaomastes piirkondades.

(10)	Mitteresidendist vedajad peaksid saama osutada teatavat liiki riigisiseseid reisijateveo teenuseid, pidades silmas iga veo eripära.

(11)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) (6) sätteid kohaldatakse juhul, kui vedajad lähetavad nendega töösuhetes olevaid töötajaid regulaarvedudele väljapoole seda liikmesriiki, kus nad harilikult töötavad.

(12)

Regulaarvedude puhul tuleks mitteresidendist vedajatele võimaldada juurdepääs teatavatel tingimustel, eelkõige kooskõlas vastuvõtvas liikmesriigis kehtivate õigusaktidega, ainult selliste regulaarvedude korral, mis moodustavad rahvusvaheliste regulaarvedude ühe osa, välja arvatud linna- ja linnalähiliinid.

(13)	On soovitatav, et liikmesriigid osutaksid käesoleva määruse kohaseks kohaldamiseks üksteisele vastastikust abi.

(14)

Haldusformaalsuste hulka tuleks vähendada nii palju kui võimalik, ilma et loobutaks kontrollimisest ja karistustest, mille abil tagatakse käesoleva määruse nõuetekohane kohaldamine ja tõhus jõustamine. Seepärast tuleks ühenduse litsentsi kehtetuks tunnistamist käsitlevaid kehtivaid eeskirju täpsustada ja parandada. Kehtivaid eeskirju tuleks kohandada, et muudes liikmesriikides kui asukohaliikmesriigis toimunud tõsiste rikkumiste▐ korral võimaldada ka tõhusaid karistusi. Karistused ei tohiks olla diskrimineerivad ja need peaksid olema rikkumise raskusastmega proportsionaalsed. Tuleb ette näha kaebuse esitamise võimalus.

(15)	Liikmesriigid peaksid kandma oma riiklikku autoveo-ettevõtjate registrisse kõik tõsised rikkumised ▐, mille on toime pannud vedajad ning millega on kaasnenud karistus.

(16)

Selleks et tugevdada ja hõlbustada riiklike asutuste vahelist teabevahetust, peaksid liikmesriigid vahetama teavet riiklike kontaktpunktide kaudu, mis luuakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruse (EÜ) nr …/2008 [millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta] (7) alusel.

(17)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (8).

(18)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus määrata kindlaks teatavate käesoleva määruse kohaldamiseks vajalike dokumentide vorm ning kohandada I lisa tehnika arenguga. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(19)	Tõhususe eesmärgil tuleks kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegu kõnealuste meetmete vastuvõtmiseks lühendama.

(20)	Liikmesriigid peaksid võtma käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed eelkõige tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste osas.

(21)

Kuna kõnealuse meetme eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning meetme ulatuse ja toime tõttu on neid parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(22)

Bussireiside soodustamiseks eriti madalama sissetulekuga turistide seas ja piirkondliku turismi edendamiseks tuleb edasi-tagasi bussireisidele taaskehtestada 12 päeva reegel, nagu märgiti Euroopa Parlamendi 29. novembri 2007. aasta resolutsiooni (ELi uuendatud turismipoliitika kohta: partnerluse edendamiseks Euroopa turismis) (9) lõikes 78. Seetõttu tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist, (10) vastavalt muuta.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse ühenduse territooriumil bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo suhtes, mida teevad liikmesriigis selle õigusaktide kohaselt asutatud vedajad rendi või tasu eest või omal kulul, kasutades kõnealuses liikmesriigis registreeritud sõidukeid, mis sobivad oma ehituse ja seadmete poolest rohkem kui üheksa inimese (juht sealhulgas) vedamiseks ja on selleks ette nähtud, samuti nende sõidukite tühisõitude suhtes, mis on seotud selliste vedudega.

Sõiduki vahetus või veo katkestamine selleks, et kasutada ülejäänud reisiks muud transpordivahendit, ei mõjuta käesoleva määruse kohaldamist.

2.   Kui reisijatevedu toimub liikmesriigist kolmandasse riiki või vastupidi, kohaldatakse käesolevat määrust transiidi käigus läbitava liikmesriigi territooriumil kulgeva reisi osa suhtes. Seda ei kohaldata reisi selle osa suhtes, mis toimub selle liikmesriigi territooriumil, kus reisijad peale võetakse või maha pannakse, kuni vajalikku lepingut ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahel ei ole veel sõlmitud.

3.   Kuni lõikes 2 osutatud lepingute sõlmimiseni ühenduse ja asjaomaste kolmandate riikide vahel ei piira käesolev määrus liikmesriigist kolmandasse riiki või vastupidi toimuva veo kohta kehtivaid sätteid, mis sisalduvad liikmesriikide ja kõnealuste kolmandate riikide vahelistes kahepoolsetes lepingutes. Liikmesriigid kohandavad siiski neid lepinguid, et tagada mittediskrimineerimise põhimõtte järgimine ühenduse vedajate vahel.

4.   Käesolevat määrust kohaldatakse rendi või tasu eest ajutiselt osutatava riigisisese reisijateveo teenuse suhtes, mida pakub mitteresidendist vedaja vastavalt V peatükile.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„regulaarvedu” on reisijate vedu kindlate vaheaegade järel kindlaksmääratud marsruudil, kusjuures reisijad võetakse peale ja pannakse maha varem kindlaksmääratud peatustes;

b)	„regulaarne erivedu” on mis tahes vedaja korraldatav teatavate reisijaterühmade regulaarvedu, millest muud reisijad on välja arvatud;

c)	„juhuvedu” on vedu, mis regulaarvedude, sealhulgas regulaarsete erivedude mõiste alla ei kuulu ja mille põhiline eripära on see, et veetakse kliendi või vedaja enda algatusel kokku pandud reisijaterühmi;

d)

„omal kulul toimuvad veod” on veod, mida teevad füüsilised või juriidilised isikud mittekaubanduslikel ja mittetulunduslikel eesmärkidel, kus: — veod on sellele füüsilisele või juriidilisele isikule ainult kõrvaltegevus, — kasutatavad sõidukid kuuluvad nimetatud füüsilisele või juriidilisele isikule, on omandatud järelmaksuga või neid kasutatakse pikaajalise liisingulepingu alusel ja neid juhivad kõnealune füüsiline isik, tema heaks töötav isik või juriidilise isiku töötaja;

e)	„kabotaažveod” on rendi või tasu eest tehtavad riigisisesed reisijateveod, mida vedaja teostab vastuvõtvas liikmesriigis ajutiselt;

f)	„vastuvõttev liikmesriik” on liikmesriik, kus vedaja teostab veo, aga mis ei ole vedaja registrijärgne asukoht;

g)	„autoveoalaste ühenduse õigusaktide tõsine rikkumine▐” on rikkumine , mis pärast kohtumenetlust võib viia hea maine kaotamiseni vastavalt määruse (EÜ) nr …/2008 [millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtjate tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta] artikli 6 lõigetele 1 ja 2.

Artikkel 3

Teenuste osutamise vabadus

1.   Artiklis 1 osutatud rendi või tasu eest tegutsevad vedajad võivad käesoleva määruse kohaselt pakkuda bussiga tehtavaid regulaarvedusid, sealhulgas regulaarseid erivedusid või juhuvedusid, ilma et toimuks diskrimineerimist kodakondsuse või registreeritud asukoha põhjal, kui:

a)	neil on asukohaliikmesriigi luba tegeleda bussivedudega kas regulaarvedude, sealhulgas regulaarsete erivedude või juhuvedude vormis vastavalt siseriiklikes õigusaktides sätestatud turulepääsu tingimustele;

b)	nad vastavad ühenduse eeskirjade kohaselt kehtestatud siseriikliku või rahvusvahelise reisijate autoveo-ettevõtjate tegevusalale lubamise tingimustele;

c)

nad täidavad juhtidele ja sõidukitele kehtestatud standardite osas juriidilisi nõudeid, mis on sätestatud eelkõige nõukogu 10. veebruari 1992. aasta direktiivis 92/6/EMÜ teatavate kategooriate mootorsõidukite kiiruspiirikute paigaldamise ja kasutamise kohta ühenduses,  (11) nõukogu 25. juuli 1996. aasta direktiivis 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass  (12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2003. aasta direktiivis 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta  (13).

2.   Artiklis 1 osutatud omal kulul toimuvate vedude tegijad võivad pakkuda artikli 5 lõikes 5 määratletud veoteenuseid, ilma et toimuks diskrimineerimist kodakondsuse või registreeritud asukoha põhjal, kui:

a)	neil on asukohaliikmesriigi luba tegeleda bussivedudega vastavalt siseriiklikes õigusaktides sätestatud turulepääsu tingimustele;

b)	nad täidavad juhtidele ja sõidukitele kehtestatud standardite osas juriidilisi nõudeid, mis on eelkõige sätestatud direktiivides 92/6/EMÜ , 96/53/EÜ ║ ning 2003/59/EÜ.

II   peatükk

Ühenduse litsents ja turulepääs

Artikkel 4

Ühenduse litsents

1.   Bussiga rahvusvahelist reisijatevedu teostatakse vastavalt ühenduse litsentsile, mille on välja andnud vedaja registrijärgse asukoha pädev asutus.

2.   Registrijärgse asukohaliikmesriigi pädevad asutused annavad loa valdajale ühenduse litsentsi originaali, mida säilitab vedaja, ning samuti sellise arvu tõestatud koopiaid, mis vastab ühenduse litsentsi valdaja käsutuse olevate rahvusvaheliseks reisijateveoks kasutatavate sõidukite arvule olenemata sellest, kas veokid kuuluvad täielikult vedajale või mitte (nt osamaksetega tasumise lepingu, rendilepingu või liisingulepingu korral).

Ühenduse litsents ja tõestatud koopiate vorm on esitatud I lisas.

Neil peab olema väljaandva asutuse tempel või pitser, samuti allkiri ja seerianumber. Ühenduse litsentsi ja tõestatud koopiate seerianumbrid kantakse määruse (EÜ) nr …/2008 [millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta] artikliga 15 ettenähtud riiklikku elektroonilisse autoveo-ettevõtjate registrisse osana vedajat hõlmavast teabest.

Komisjon kohandab I lisa tehnika arenguga. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3.   Ühenduse litsents antakse vedaja nimele ja seda ei saa edasi anda. Ühenduse litsentsi tõestatud koopia peab olema alati sõidukis ja see tuleb esitada volitatud kontrolliametniku nõudmisel.

4.   Ühenduse litsents antakse välja viieks aastaks ja seda võib pikendada.

Enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva väljaantud ühenduse litsentsid ja tõestatud koopiad kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni. ║

5.   Registrijärgse liikmesriigi pädevad asutused kontrollivad litsentsitaotluse esitamisel ja vähemalt iga viie aasta järel pärast seda, kas vedaja vastab artikli 3 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

6.   Kui artikli 3 lõikes 1 osutatud tingimused ei ole täidetud, keelduvad registrijärgse asukohaliikmesriigi pädevad asutused ühenduse litsentsi välja andmast või litsentsi kehtivust pikendamast või tunnistavad ühenduse litsentsi kehtetuks põhjendatud otsusega.

7.   Liikmesriigid tagavad ühenduse litsentsi taotleja või valdaja õiguse kaevata edasi registrijärgse asukohaliikmesriigi otsus litsentsi andmisest või pikendamisest keeldumise kohta.

8.   Liikmesriigid võivad otsustada, et ühenduse litsents kehtib ka riigisiseste vedude korral.

Artikkel 5

Turulepääs

1.   Regulaarvedusid võivad kasutada kõik ja vajaduse korral võib sellega kaasneda kohustuslik ettetellimine.

Nendeks on vaja III peatüki sätetele vastavat luba.

Regulaarveo olemust ei mõjuta asjaolu, et selle tingimusi võib muuta.

Regulaarvedude puhul toimuvate paralleelvedude või ajutiste vedude korraldamisel, mis pakuksid teenust samale tarbijaskonnale kui regulaarveod, kohaldatakse teatavate peatuste vahelejätmise ja täiendavates peatustes peatumise suhtes samu eeskirju kui olemasolevate regulaarvedude puhul.

2.   Regulaarseid erivedusid teostatakse lõikes 1 täpsustatud tingimustel. Regulaarsete erivedude alla kuuluvad:

a)	töötajate vedu kodust tööle ja tagasi;

b)	õpilaste ja üliõpilaste vedu õppeasutusse ja tagasi.

Regulaarse eriveo olemust ei mõjuta asjaolu, et seda võib muuta vastavalt selle kasutajate vajadustele.

Regulaarseteks erivedudeks ei ole luba vaja, kui korraldaja ja vedaja on sõlminud nende vedude kohta lepingu.

3.   Juhuvedudeks ei ole luba vaja.

Paralleel- või ajutisteks vedudeks, mis on võrreldavad olemasolevate regulaarvedudega ja millega teenindatakse sama tarbijaskonda, on vaja III peatükis sätestatud korra kohast luba.

Juhuveod jäävad ikkagi juhuvedudeks, hoolimata sellest, et need toimuvad kindlate vaheaegade järel.

Juhuvedusid võib pakkuda vedajate rühm, kes tegutseb sama töövõtja nimel ja kelle puhul reisijad võivad ümber istuda ja jätkata reisi sama kontserni mõne muu vedajaga mõne liikmesriigi territooriumil.

Komisjon kehtestab korra, mis hõlmab selliste vedajate nimede ning teel olevate ümberistumiskohtade teatamist asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

4.   Ka seoses lõike 2 kolmandas lõigus ja lõikes 3 osutatud veotoimingutega toimuvateks tühisõitudeks ei ole luba vaja.

5.   Omal kulul toimuvate autovedude suhtes kehtib vabastus igasugustest loasüsteemidest ja nende puhul kasutatakse sertifikaatide süsteemi.

Sertifikaate annab välja selle liikmesriigi pädev asutus, kus sõiduk on registreeritud, ja need kehtivad kogu reisi ajal, kaasa arvatud transiidi korral.

Komisjon kehtestab sertifikaatide vormi. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

III   peatükk

Regulaarveod, milleks on vaja luba

Artikkel 6

Loa olemus

1.   Load antakse välja vedaja nimele. Vedaja ei või luba edasi anda kolmandatele isikutele. Artikli 7 lõikes 1 osutatud asutuse nõusolekul võib loa saanud vedaja siiski teha vedusid allhankija vahendusel. Sellisel juhul märgitakse loale viimati nimetatud ettevõtja nimi ja tema roll allhankijana. Allhankija peab vastama artikli 3 lõikes 1 osutatud tingimustele.

Kui ettevõtjad on regulaarvedude tegemiseks ühinenud, antakse load välja kõigi ettevõtjate nimele. Luba antakse ettevõtjale, kes juhib vedude tegemist, ning teistele antakse koopiad. Lubadele on märgitud kõigi ettevõtjate nimed.

2.   Loa kehtivusaeg on kuni viis aastat. Taotleja soovil või nende liikmesriikide pädevate asutuste vastastikusel nõusolekul, kelle territooriumil reisijad peale võetakse või maha pannakse, võib loa kehtivusaeg olla lühem.

3.   Loale märgitakse järgmised andmed:

a)

veoliik;

b)	veomarsruut, eelkõige väljumiskoht ja sihtkoht;

c)	loa kehtivusaeg;

d)	peatused ja sõiduplaan.

4.   Komisjon kehtestab lubade vormi. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

5.   Luba annab selle valdaja(te)le õiguse teha regulaarvedusid kõigi liikmesriikide territooriumidel, mida veomarsruut läbib.

6.   Regulaarveo ettevõtja võib ajutiste ja erandlike asjaoludega toimetulemiseks kasutada lisasõidukeid. Regulaarveo ettevõtja teavitab liikmesriiki, mille territooriumil asub lähtepunkt, selle ajutise ja erakorralise olukorra põhjustest.

Sellisel juhul tagab vedaja, et sõidukis on olemas järgmised dokumendid:

a)	liiniloa koopia;

b)	regulaarveo ettevõtja ja lisasõidukid taganud ettevõtja vahelise lepingu koopia või samaväärne dokument;

c)	regulaarveo ettevõtjale antud ühenduse litsentsi tõestatud koopia.

7.     Liikmesriigid võivad mitte kohaldada lubade andmise korda piiriüleste regulaarvedude puhul, mis ei toimu kaugemale kui 50 km piirist. Liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni ja naaberriike.

Artikkel 7

Loataotluste esitamine

1.   Taotlus regulaarveo loa saamiseks esitatakse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kelle territooriumil asub väljumiskoht.

2.   Komisjon kehtestab taotluste vormi. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

3.   Luba taotlevad isikud esitavad täiendavad andmed, kui nad peavad seda vajalikuks või kui lubade andmisega tegelev asutus seda nõuab, eelkõige sõiduplaani, mis võimaldab jälgida, kas järgitakse ühenduse õigusakte puhke- ja sõiduaja kohta, ning artiklis 4 sätestatud ühenduse litsentsi rendi või tasu eest bussidega toimuva rahvusvahelise reisijateveo kohta.

Artikkel 8

Loa väljaandmise kord

1.   Load antakse välja kõigi nende liikmesriikide asutuste nõusoleku, kelle territooriumil reisijad peale võetakse või maha pannakse. Lubade andmisega tegelev asutus edastab sellistele asutustele (ja nende liikmesriikide pädevatele asutustele, kelle territoorium läbitakse reisijaid peale võtmata ja maha panemata) taotluse koopia koos muude asjaomaste dokumentide koopiatega ja hinnangu selle kohta.

2.   Nende liikmesriikide pädevad asutused, kelle nõusolekut on küsitud, teatavad lubade andmisega tegelevale asutusele oma otsuse avalduse kohta kahe kuu jooksul. Nimetatud tähtaega arvestatakse kuupäevast, mil saabus avaldus nõusoleku saamiseks ja mis on kirjas vastuvõtuteatisel. Kui lubade andmisega tegelev asutus ei ole vastust saanud kahe kuu jooksul, eeldatakse, et asutused, kellega konsulteeriti, on andnud oma nõusoleku ja lubade andmisega tegelev asutus võib loa anda.

3.   Lubade andmisega tegelev asutus teeb otsuse kolme kuu jooksul pärast vedaja poolt taotluse esitamise kuupäeva.

4.   Luba ei anta:

a)	kui taotluse esitaja ei suuda otseselt tema käsutuses olevate vahenditega pakkuda vedu, mille kohta taotlus esitati;

b)

kui taotleja ei ole varem järginud autoveoalaseid siseriiklikke või rahvusvahelisi õigusakte, eelkõige reisjate rahvusvahelise autoveo lubade tingimusi ja nõudeid, või on toime pannud liiklusohutusalaste õigusaktide tõsise rikkumise ▐, eelkõige seoses sõidukite suhtes kohaldatavate ning ║ sõidu- ja puhkeaja eeskirjadega , ning kui kõnealune rikkumine on viinud hea maine kaotamiseni vastavalt määrusele (EÜ) nr …/2008 [millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta] ;

c)	kui loa kehtivuse pikendamise taotluse korral ei ole täidetud loa saamise tingimused;

d)

kui liikmesriik otsustab üksikasjaliku analüüsi põhjal, et asjaomane vedu mõjutaks oluliselt samalaadsete teenuste, mida osutatakse avaliku teenindamise lepingu alusel, millega määratakse kindlaks avaliku teenindamise kohustus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrusele (EÜ) nr 1370/2007 (reisijateveoteenuse osutamise kohta raudteel ja maanteel)  (14), elujõulisust asjaomases piirkonnas.

▐

Pelgalt asjaolu, et vedaja pakub madalamaid hindu kui teised autovedudega tegelevad ettevõtjad, või asjaolu, et asjaomasel marsruudil tegutsevad juba teised autoveo-ettevõtjad, ei ole piisav põhjendus taotluse tagasilükkamiseks.

5.   Lubade andmisega tegelev asutus ja kõigi asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused, kes on kaasatud lõikes 1 osutatud kokkuleppe saavutamisse, võivad taotluse tagasi lükata ainult põhjustel, mis on ette nähtud käesoleva määrusega.

6.   Lubade andmisega tegelev asutus annab pärast käesoleva artikli lõigetes 1–5 sätestatud korra täitmist loa välja või lükkab taotluse ametlikult tagasi.

Loa andmisest keeldumise otsuses tuleb märkida keeldumise põhjused. Liikmesriigid tagavad, et autoveo-ettevõtjatele antakse loa andmisest keeldumise korral võimalus esitada oma seisukohad.

Lubade andmisega tegelev asutus teatab kõigile lõikes 1 osutatud asutustele oma otsuse ja saadab neile kõikide lubade koopiad.

7.   Kui lõikes 1 osutatud kokkuleppe saavutamise kord ei võimalda lubade andmisega tegeleval asutusel taotluse üle otsustada, võib küsimuse edastada komisjonile ühe kuu jooksul pärast kuupäeva, mil üks või mitu liikmesriiki, kellega peeti nõu vastavalt lõikele 1, eitavast otsusest teada andis.

8.   Kui komisjon on saanud lubade andmisega tegelevalt asutuselt teatise, teeb ta pärast asjaomaste liikmesriikidega konsulteerimist 10 nädala jooksul otsuse, mis jõustub kolmekümne päeva jooksul pärast asjaomastele liikmesriikidele teatamist.

9.   Komisjoni otsust kohaldatakse, kuni asjaomased liikmesriigid jõuavad omavahel kokkuleppele.

Artikkel 9

Loa kehtivuse pikendamine ja selle muutmine

Artiklit 8 kohaldatakse mutatis mutandis loa kehtivuse pikendamise taotluste ja loas käsitletava veoteenuse pakkumise tingimuste muutmise taotluste suhtes.

Kui tegutsemistingimusi muudetakse vaid väga vähe, eelkõige 1 intervalle, piletihindu ja sõiduplaane, peab lubade andmisega tegelev asutus esitama teistele asjaomastele liikmesriikidele ainult muutmist hõlmava teabe.

Asjaomased liikmesriigid võivad kokku leppida selles, et teenuse osutamise tingimuste muutmise üle otsustab lubade andmisega tegelev asutus ainuisikuliselt.

Artikkel 10

Loa aegumine

1.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1370/2007 sätete kohaldamist, aegub regulaarvedudeks antud luba kehtivusaja lõppedes või kolm kuud pärast seda, kui lubade andmisega tegelev asutus on saanud loa valdajalt teate kavatsuse kohta lõpetada veoteenuse pakkumine. Sellises teates tuleb esitada nõuetekohased põhjused.

2.   Kui vajadus veoteenuse järele on kadunud, on lõikega 1 ette nähtud etteteatamistähtaeg üks kuu.

3.   Lubade andmisega tegelev asutus teatab loa aegumisest teiste asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele.

4.   Loa valdaja teatab asjaomase veoteenuse kasutajatele teenuse kaotamisest kuu aega ette, kasutades selleks otstarbekaid teabevahendeid.

Artikkel 11

Vedajate kohustused

1.   Kui tegemist ei ole vääramatu jõuga, võtavad regulaarvedude ettevõtjad kuni loa kehtivusaja lõpuni kõik meetmed, et tagada tagamaks katkematud, regulaarsed ja piisava mahuga veoteenused, mis vastavad ka muudele tingimustele, mille pädev asutus on kehtestanud kooskõlas artikli 6 lõikega 3.

2.   Vedajad esitavad veoteenuse marsruudi, bussipeatused, sõiduplaani, piletihinnad ja veotingimused selliselt, et oleks tagatud selle teabe hõlbus kättesaadavus kõigile kasutajatele.

3.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1370/2007 kohaldamist, on asjaomastel liikmesriikidel võimalik vastastikusel kokkuleppel ja loa valdaja nõusolekul muuta regulaarvedude tegemise tingimusi.

IV   peatükk

Juhuveod ja muud veod, milleks ei ole luba vaja

Artikkel 12

Kontrollidokumendid

1.   Juhuvedusid tehakse sõidulehe alusel, välja arvatud artikli 5 lõike 3 teises lõigus osutatud veod.

2.   Juhuvedusid tegev vedaja täidab sõidulehe enne iga reisi.

3.   Sõiduleht sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a)	veoteenuse liik;

b)	peamine reisi marsruut;

c)	asjaomane vedaja / asjaomased vedajad.

4.   Komisjon kehtestab sõidulehe vormi ja selle kasutamise korra. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Komisjon ja liikmesriigid kohustuvad võtma vajalikke meetmeid, et tagada kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepetest tulenevaid sõidulehti käsitlevate sätete kooskõlastamine käesoleva määruse sätetega hiljemalt 1. jaanuariks 2010.

5.   Sõidulehtede päevikuid väljastavad tõhusal ja kasutajasõbralikul viisil selle liikmesriigi pädevad asutused, kus on vedaja registreeritud asukoht, või nende pädevate asutuste määratud organid.

6.   Komisjon kehtestab sõidulehtede raamatu vormi ja selle kasutamise korra. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

7.   Artikli 5 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud regulaarsete erivedude puhul käsitatakse lepingut või selle tõestatud koopiat kontrollidokumendina.

Artikkel 13

Kohalikud ekskursioonid

Rahvusvahelise juhuveo raames võib vedaja teha juhuvedusid (kohalikke ekskursioone) ka liikmesriigis, kus ei ole tema registreeritud asukoht.

Sellised veoteenused on mõeldud ▐ reisijatele, keda sama vedaja on varem vedanud ühe esimeses lõigus osutatud rahvusvahelise veoteenuse raames, ja nende veoteenuste osutamiseks tuleb kasutada sama sõidukit või sama vedaja või vedajate kontserni mõnda teist sõidukit.

V   peatükk

Kabotaaž

Artikkel 14

Põhimõte

1.   Kõik rendi või tasu eest vedajad, kes osutavad riigisisese reisijate autoveo teenuseid ja kellel on ühenduse litsents, võivad vastavalt käesoleva peatükiga kehtestatud tingimustele ning sõltumata nende rahvusest või registrisse kantud asukohast osutada artikli 15 kohaseid kabotaažteenuseid.

2.   Ühenduse litsentsi tõestatud koopiat hoitakse sõidukis ja esitatakse kontrollima volitatud ametniku nõudmisel.

Artikkel 15

Lubatud kabotaažveod

Kabotaaž on lubatud järgmistel juhtudel:

a)	regulaarsed eriveod, kui korraldaja ja vedaja vahel on sõlmitud leping;

b)

juhuveod;

c)

regulaarveod, kui vedaja, kes ei ole vastuvõtva liikmesriigi resident, teeb neid käesoleva määrusega ettenähtud rahvusvahelise regulaarveo käigus, v.a veoteenused, mis vastavad linnakeskuse või linnastu, samuti kõnealuse keskuse või linnastu ja seda ümbritsevate piirkondade vahelise transpordi vajadustele. Kabotaaži ei teostata eraldi kõnealusest rahvusvahelisest veost.

Artikkel 16

Kabotaaži suhtes kohaldatavad eeskirjad

1.   Kui ühenduse õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, toimub artiklis 15 nimetatud kabotaaž kooskõlas vastuvõtvas liikmesriigis kehtivate õigus- ja haldusnormidega, mis käsitlevad järgmisi valdkondi:

a)	veolepingut reguleerivad tingimused;

b)	maanteesõidukite mass ja mõõtmed;

c)	teatavate reisijaterühmade, näiteks kooliõpilaste, laste ja liikumispuudega isikute veo suhtes kehtivad nõuded;

d)	▐ sõiduaeg ja puhkeperioodid;

e)	veoteenuste käibemaks;

f)	töötajate lähetamine vastavalt direktiivis 96/71/EÜ sätestatule .

Vajaduse korral võivad esimese lõigu punktis b osutatud mass ja mõõtmed olla vedaja asukohaliikmesriigis kohaldatavatest suuremad, kuid mitte mingil juhul ei tohi need ületada vastuvõtva liikmesriigi kehtestatud piiranguid riigisiseste vedude osas või tehnilisi omadusi, millele on viidatud direktiivi 96/53/EÜ artikli 6 lõikes 1 nimetatud tõendites.

2.   Kui ühenduse õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, toimub artikli 15 punktiga c ettenähtud veoteenuste hulka kuuluv kabotaaž kooskõlas vastuvõtvas liikmesriigis kehtivate õigus- ja haldusnormidega, mis käsitlevad lube, pakkumismenetlusi, teenindatavaid liine, teenuste osutamise regulaarsust, järjepidevust ja sagedust ning marsruute.

3.   Kabotaažil kasutatavate sõidukite konstruktsiooni ja varustuse tehnilised standardid peavad ühtima rahvusvahelisse veondusse lubatud sõidukitele kehtestatud standarditega.

4.   Liikmesriigid kohaldavad lõigetes 1 ja 2 nimetatud siseriiklikke õigus- ja haldusnorme mitteresidendist vedajate suhtes oma kodanikega samadel tingimustel, et takistada diskrimineerimist rahvuse või registrisse kantud asukoha põhjal.

Artikkel 17

Kabotaažvedudeks vajalikud kontrollidokumendid

1.   Juhuvedude vormis toimuvat kabotaaži tehakse artiklis 12 osutatud sõidulehe alusel, mis peab olema sõidukis ja mis esitatakse kontrollima volitatud ametniku nõudmisel.

2.   Sõidulehele lisatakse järgmine teave:

a)	veoteenuse lähte- ja sihtkoht;

b)	veoteenuse lähte- ja lõppkuupäev.

3.   Artikli 12 kohaselt antakse sõidulehed välja raamatuna, mille on tõestanud registrijärgse liikmesriigi pädev asutus või ametkond.

4.   Regulaarsete erivedude korral on kontrollidokumendiks vedaja ja veo korraldaja vahel sõlmitud leping või selle tõestatud koopia.

Sõidulehed täidetakse igakuuliste aruannete vormis.

5.   Kasutatud sõidulehed tagastatakse registrijärgse liikmesriigi pädevale asutusele või ametkonnale kõnealuse asutuse või ametkonna sätestatud korras.

Artikkel 18

Kaitsemeetmed

1.     Tõsiste häirete korral veonduse siseturul teatavas geograafilises piirkonnas, mis tulenevad kabotaažist või on selle tõttu süvenenud, võib iga liikmesriik kaitsemeetmete vastuvõtmiseks pöörduda kõnealuse küsimusega komisjoni poole, edastades talle vajaliku teabe ja teatades kõikidest meetmetest, mida ta kavatseb võtta residentidest vedajate suhtes.

2.     Lõikes 1 on kasutatud järgmisi mõisteid:

—	„tõsised häired veonduse siseturul teatavas geograafilises piirkonnas” – kõnealusele turule eriomaste probleemide ilmnemine, mis väljendub selles, et pakkumine ületab nõudmist tõsisel määral ning tõenäoliselt jätkuvalt, ohustades finantsstabiilsust ja paljude reisijateveo-ettevõtjate püsimajäämist

—	„geograafiline piirkond” – piirkond, mis moodustab kogu liikmesriigi territooriumi või osa sellest või ulatub mõne teise liikmesriigi kogu territooriumile või osale sellest.

3.     Komisjon tutvub olukorraga ja pärast konsulteerimist artiklis 27 osutatud komiteega otsustab ühe kuu jooksul alates vastava liikmesriigi taotluse vastuvõtmisest, kas kaitsemeetmed on vajalikud või mitte, ning kui need on vajalikud, võtab need vastu. Käesoleva artikli kohaselt kasutusele võetud meetmed kehtivad tähtaja jooksul, mis on kuni kuus kuud ning mida võib üks kord samaks kehtivusajaks pikendada. Komisjon teatab liikmesriikidele ja nõukogule viivitamata kõikidest käesoleva lõike kohaselt võetud meetmetest.

4.     Kui komisjon otsustab võtta kaitsemeetmeid ühe või mitme liikmesriigi suhtes, peavad pädevad asutused võtma samasuguses ulatuses meetmeid residentidest vedajate suhtes ning teavitama sellest komisjoni. Neid meetmeid rakendatakse kõige hiljemalt alates samast kuupäevast kui komisjoni poolt otsustatud kaitsemeetmeid.

5.     Kõik liikmesriigid võivad pöörduda lõikes 3 osutatud komisjoni otsuse osas nõukogu poole 30 päeva jooksul alates selle teatavakstegemisest. 30 päeva jooksul pärast liikmesriigi pöördumist, või kui pöördumise on esitanud mitu liikmesriiki, siis pärast esimest pöördumist, võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha teistsuguse otsuse.

Nõukogu otsuse suhtes kohaldatakse lõikes 3 sätestatud kehtivusaega Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused peavad võtma samasuguses ulatuses meetmeid residentidest vedajate suhtes ja teavitama sellest komisjoni. Kui nõukogu ei võta vastu otsust esimeses lõigus sätestatud tähtaja jooksul, on komisjoni otsus lõplik.

6.     Kui komisjoni arvates on lõikes 3 nimetatud meetmeid tarvis pikendada, esitab ta ettepaneku nõukogule, kes teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

VI   peatükk

Kontrollimine ja karistused

Artikkel 19

Sõidupiletid

1.   Regulaarveoteenuseid (välja arvatud regulaarseid erivedusid) osutavad vedajad peavad väljastama kas isikliku või kollektiivse sõidupileti, millele on märgitud järgmised andmed:

a)	väljumis- ja sihtkoht ning vajaduse korral ka tagasisõit,

b)	pileti kehtivusaeg,

c)	veoteenuse hind.

2.   Lõikes 1 osutatud sõidupilet tuleb esitada volitatud kontrollametniku nõudmisel.

Artikkel 20

Kontroll teel ja ettevõtjate juures

1.   Luba või kontrollidokument peab olema alati sõidukis ja see tuleb esitada volitatud kontrolliametniku nõudmisel.

2.   Bussidega rahvusvahelist reisijatevedu osutavad ettevõtjad võimaldavad teha kõiki kontrollimisi, mille eesmärk on tagada veoteenuste nõuetekohane pakkumine, eelkõige seoses sõidu- ja puhkeaegadega. Käesoleva määruse rakendamise raames on volitatud kontrollametnikel lubatud teha järgmist:

a)	kontrollida vedaja tegevusega seotud dokumente;

b)	teha ettevõtja ruumides ärakirju ja väljavõtteid raamatupidamisdokumentidest ja muudest dokumentidest;

c)	pääseda ligi kõigile vedaja ruumidele, tegutsemiskohtadele ja sõidukitele;

d)	nõuda raamatupidamisdokumentides, muudes dokumentides või andmebaasides sisalduva teabe esitamist.

Artikkel 21

Vastastikune abistamine

Liikmesriigid abistavad üksteist käesoleva määruse kohaldamisel. Nad vahetavad teavet määruse (EÜ) nr …/2008 [millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta] artikli 17 alusel loodud riiklike kontaktpunktide kaudu.

Artikkel 22

Ühenduse litsentside ja lubade kehtetuks tunnistamine

1.   Vedaja registrijärgse asukohaliikmesriigi pädevad asutused tunnistavad artiklis 4 osutatud litsentsi kehtetuks, kui selle valdaja:

a)	ei vasta enam artikli 3 lõikes 1 sätestatud tingimustele;

b)	on esitanud tegelikkusele mittevastavat teavet andmete kohta, mida oli vaja ühenduse litsentsi väljaandmiseks.

2.   Lubade andmisega tegelev asutus tunnistab loa kehtetuks, kui selle valdaja ei vasta enam tingimustele, mille alusel anti välja käesoleva määruse kohane luba, eelkõige kui seda taotleb liikmesriik, kus vedaja on registreeritud. Nimetatud asutus teavitab viivitamata asjaomase liikmesriigi pädevaid asutusi.

Artikkel 23

Asukohaliikmesriigi karistused rikkumiste korral

1.   Mis tahes liikmesriigis toime pandud või tuvastatud autoveoalaste ühenduse õigusaktide tõsise rikkumise ▐ korral, eelkõige sõidukite ja juhtide sõidu- ja puhkeaja eeskirjade rikkumise või artikli 5 lõike 1 neljandas lõigus osutatud paralleelvedude või ajutiste vedude loata pakkumise korral teevad rikkumise toime pannud vedaja registrijärgse asukohaliikmesriigi pädevad asutused hoiatuse ja võivad muu hulgas määrata järgmised halduskaristused:

a)	ühenduse litsentsi kõigi või osade tõestatud koopiate ajutine või alaline kehtetuks tunnistamine;

b)	ühenduse litsentsi ajutine või alaline kehtetuks tunnistamine;

c)	rahatrahvid .

Karistused määratakse vastavalt ühenduse litsentsi valdaja toimepandud rikkumise raskusastmele ja litsentsi valdajale rahvusvaheliste veoteenuste jaoks antud tõestatud koopiate koguarvule.

2.   Liikmesriikide pädevad asutused keelavad vedaja tegutsemise oma territooriumil käesoleva määruse alusel rahvusvahelise reisijateveo ettevõtjana, kui pärast kõigi vedajale avatud otsuse läbivaatamist käsitlevate õiguslike võimaluste ammendumise järgset lõplikku otsust selgub, et vedaja rikub ▐ tõsiselt liiklusohutusega seotud autoveoalaseid ühenduse õigusakte, eelkõige sõidukite suhtes kohaldatavaid ning juhtide sõidu- ja puhkeaja eeskirju. Nad teavitavad viivitamata asjaomase liikmesriigi pädevaid asutusi.

3.   Artikli 24 lõikes 1 osutatud juhul tuvastatud tõsise rikkumise korral otsustavad asukohaliikmesriigi pädevad asutused, missugune karistus määratakse asjaomase vedaja suhtes ▐. Nad teavitavad selle liikmesriigi pädevaid asutusi, kus rikkumised tuvastati, võimalikult kiiresti ning hiljemalt kolme kuu jooksul alates sellest, kui nad said teadlikuks rikkumisest, mille suhtes on määratud käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2 ettenähtud karistused. Kui selliste karistuste määramine ei ole olnud võimalik, esitavad nad sellekohased põhjendused.

4.   Pädevad asutused võtavad arvesse kõiki liikmesriigis kehtestatavaid karistusi ja tagavad, et asjaomase vedaja suhtes kehtestatavad karistused tervikuna on proportsionaalses vastavuses rikkumistega, mille põhjal kõnealused karistused kehtestati.

Karistus, mille asukohaliikmesriigi pädevad asutused on kehtestanud pärast konsulteerimist vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutustega artikli 24 lõikes 1 osutatud juhul, võib sisaldada autoveo-ettevõtja tegevusloa kehtetuks tunnistamist.

5.   Samuti võib vedaja asukohaliikmesriigi pädev asutus vastavalt oma õigusele algatada vedaja suhtes menetluse siseriiklikus kohtus. Kõnealune pädev asutus teatab vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele sellekohasest otsustest.

6.   Liikmesriigid tagavad vedajatele nende suhtes vastavalt käesolevale artiklile kohaldatud halduskaristuste peale edasikaebamise õiguse.

Artikkel 24

Vastuvõtva liikmesriigi karistused rikkumiste korral

1.   Kui liikmesriigi pädevad asutused on teadlikud käesoleva määruse või autoveoalaste ühenduse õigusaktide tõsisest rikkumisest ▐, mille paneb toime mõni mitteresidendist vedaja, edastab see liikmesriik, kelle territooriumil rikkumine tuvastati, asukohaliikmesriigi pädevatele asutustele võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul pärast rikkumisest teadlikuks saamist järgmise teabe:

a)	rikkumise kirjeldus ja kuupäev ning aeg, mil see toime pandi;

b)	rikkumise kategooria, liik ja selle tõsidus;

c)	kehtestatud ja täideviidud karistused.

Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused võivad taotleda vedaja asukohaliikmesriigi pädevatelt asutustelt, et viimased kehtestaksid artikli 23 kohaseid halduskaristusi.

2.   Ilma et see piiraks kriminaalvastutusele võtmist, võib vastuvõttev liikmesriik määrata karistusi mitteresidendist vedajate suhtes, kes on kabotaažveo käigus rikkunud tema territooriumil käesolevat määrust või ühenduse või siseriiklikke veoeeskirju. Kõnealuseid karistusi kohaldatakse diskrimineerimata ja nende hulka võib muu hulgas kuuluda hoiatus ja/või tõsiste rikkumiste ▐ korral kabotaažveo ajutine keelamine selle vastuvõtva liikmesriigi territooriumil, kus eeskirju on rikutud , ja/või rahatrahvi määramine .

3.   Liikmesriigid tagavad vedajatele nende suhtes vastavalt käesolevale artiklile kohaldatud halduskaristuste peale edasikaebamise õiguse.

Artikkel 25

Sissekanne riiklikku registrisse

Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil asutatud vedajate poolt autoveoalaste ühenduse õigusaktide tõsine rikkumine ▐, mille eest on mis tahes liikmesriik karistuse määranud, samuti määratud karistused, kantakse määruse (EÜ) nr …/2008 [millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtjate tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta] alusel loodud riiklikku autoveo-ettevõtjate registrisse. Sellised registri sissekanded, mis hõlmavad ühenduse litsentsi ajutist peatamist või alalist kehtetuks tunnistamist, jäävad andmebaasi vähemalt kaheks aastaks.

VII   peatükk

Rakendamine

Artikkel 26

Liikmesriikidevahelised kokkulepped

1.   Liikmesriigid võivad sõlmida kahe- ja mitmepoolseid kokkuleppeid käesoleva määrusega hõlmatud teenuste täiendava liberaliseerimise kohta, eelkõige seoses loasüsteemiga ning kontrollidokumendi lihtsustamise või kaotamisega.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile lõike 1 alusel sõlmitud kokkulepetest.

Artikkel 27

Komitee

1.   Komisjoni abistab vastavalt nõukogu 20. detsembri 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 3821/85 (autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta)  (15) artikli 18 lõikele 1 asutatud komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja lõike 5 punkti b ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtaegadeks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõike 3 punkti c, lõike 4 punktide b ja e tähenduses kehtestatakse üks kuu.

Artikkel 28

Karistused

Liikmesriigid võtavad vastu meetmed, pidades eelkõige silmas käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste süsteemi, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, mis tagavad nende karistuste rakendamise. Kehtestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad vajalikest meetmetest komisjonile hiljemalt … (16) ning hilisematest muudatustest nii ruttu kui võimalik.

Liikmesriigid tagavad meetmete kohaldamise diskrimineerimata vedaja kodakondsuse või registreeritud asukoha põhjal.

Artikkel 29

Aruandlus

1.   Liikmesriigid edastavad iga aasta 31. jaanuariks komisjonile eelmise aasta jooksul regulaarvedude jaoks välja antud lubade arvu ning aruandlusperioodi lõpus kehtivate regulaarveolubade koguarvu. Teave esitatakse iga regulaarvedude sihtriigi kohta eraldi. Liikmesriigid esitavad komisjonile ka andmed kabotaaži kohta regulaarsete erivedude ja juhuvedude vormis, mida aruandlusperioodil teostasid residendist vedajad.

2.   Iga aasta 31. jaanuariks saadab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus komisjonile statistika lubade arvu kohta, mis on välja antud artikli 15 punktis c nimetatud regulaarvedudena osutatava kabotaaži kohta.

3.   Komisjon kehtestab lõikes 2 osutatud statistiliste andmete esitamiseks kasutatava tabeli vormi. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

4.   Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt iga aasta 31. jaanuaril, mitmel vedajal oli eelmise aasta 31. detsembri seisuga ühenduse litsents ja milline oli nimetatud kuupäeval kasutusel olnud sõidukite arvule vastav tõestatud koopiate arv.

Artikkel 30

Määruse (EÜ) nr 561/2006 muudatused

Määruse (EÜ) nr 561/2006 artiklisse 8 lisatakse järgmine lõige:

VIII   peatükk

Lõppsätted

Artikkel 31

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EMÜ) nr 684/92 ja (EÜ) nr 12/98 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 32

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

---

(1)  ELT C 10, 15.1.2008, lk 44 .

(2)  ELT C …

(3)  Euroopa Parlamendi 5. juuni 2008. aasta seisukoht.

(4)  EÜT L 74, 20.3.1992, lk 1. ║.

(5)  EÜT L 4, 8.1.1998, lk 4.

(6)  EÜT L 18, 21.1.1997, lk 1.

(7)  ELT L …

(8)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. ║.

(9)   Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0575.

(10)   ELT L 102, 11.4.2006, lk 1.

(11)  EÜT L 57, 2.3.1992, lk 27.║.

(12)  EÜT L 235, 17.9.1996, lk 59.

(13)  ELT L 226, 10.9.2003, lk 4.

(14)   ELT L 315, 3.12.2007, lk 1 .

(15)  EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8.

(16)  12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

(17)   ELT L … ”