52007DC0023

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 24.1.2007

KOM(2007) 23 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Halduskoormuse vähendamise tegevusprogramm Euroopa Liidus

{SEK(2007) 84}{SEK(2007) 85}

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Halduskoormuse vähendamise tegevusprogramm Euroopa Liidus

1. Sissejuhatus

2006. aasta novembris tegi komisjon ettepaneku alustada ulatuslikku tegevusprogrammi ELi kehtivatest õigusaktidest tuleneva kalduskoormuse vähendamiseks. Selle programmi osana tegi komisjon ettepaneku, et kevadine Euroopa Ülemkogu püstitaks eesmärgi vähendada 2012. aastaks halduskoormust 25% võrra. Eesmärgi saavutamise nimel peavad tegutsema EL ja liikmesriigid ühiselt.[1] Sellega rõhutatakse komisjoni püüdlusi saavutada parem õiguslik reguleerimine majanduskasvu ja töökohtade loomise strateegia raames.

Üldeesmärk, milleks on vähendada halduskoormust 25% võrra, on ühine eesmärk, mida saab saavutada ainult liikmesriikide ja Euroopa Liidu ametiasutuste jagatud vastutuse ning ühiste püüdluste abil. On oluline, et kõik selles tegevuses osalejad tegutseksid asjakohaselt ja kiiresti, et poliitilised eesmärgid konkreetseteks meetmeteks vormida, nii et sellest oleks kasu ettevõtluskeskkonnale, eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele ning tarbijatele.

Käesolev tegevusprogramm ei tähenda õiguslikust reguleerimisest loobumist. Samuti ei ole selle eesmärk kehtivates ühenduse õigusaktides sätestatud poliitiliste sihtide ega nende õigustekstide eesmärkide muutmine. Pigem väljendatakse kõnealuse tegevusprogrammiga suurt tahet ühtlustada ja muuta vähem koormavaks viisid, kuidas poliitilisi eesmärke rakendatakse; need viisid on õigusliku reguleerimise kvaliteedi olulisteks meetmeteks igal tasandil. Ebavajalikul ja ebaproportsionaalsel halduskoormusel võib olla tegelik majanduslik mõju. Seda nähakse ettevõtlust häiriva tegurina ning peetakse tihti lihtsustamise esmaseks eesmärgiks. Komisjon on kohustunud kaasa lööma selle ebavajaliku koormuse alandamisel igal tasandil ning rõhutab, et liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid jagavad omavahel seda vastutust.

Käesolevas tegevusprogrammis sätestatakse, kuidas komisjoni arvates tuleks teabe edastamise kohustusi määratleda, mõõta ja vähendada. Programmis nähakse ette halduskulude mõõtmine, nende kulude hulgas ebavajaliku koormuse kindlaksmääramine ja ebavajaliku halduskoormuse vähendamine. Kui mõõtmise tulemused on selgunud, analüüsib komisjon neid tulemusi ning teeb vajalikud algatused ebavajaliku koormuse vähendamiseks. Käesolevas teatises esitatud strateegia on ambitsioonikas ja selle edu sõltub suuresti liikmesriikide ja teiste ELi institutsioonide koostööst ja üksteise aktiivsest toetamisest. Praeguseks läbiviidud katseprojekt ja riiklikud mõõtmised[2] on kinnitanud, et halduskoormuse vähendamise eest vastutavad ühiselt Euroopa Parlament, nõukogu, komisjon ja liikmesriigid.

Tabel 1 võtab kokku tegevusprogrammi erinevad osad ja viitab käesoleva teatise kohtadele, kus teemat üksikasjalikumalt käsitletakse.

Tabel 1. ELi halduskoormuse vähendamise tegevusprogrammi koostisosad |

Kulude mõõtmise metoodika (2. peatükk – 2.1.–2.2. jagu) ja koormuse vähendamise põhimõtted (5. peatükk) |

Vastavalt EÜ õigusaktidega ning „üksnes“ riiklike ja piirkondlike õigusaktidega seonduva ebavajaliku halduskoormuse vähendamise ja mõõtmise esmatähtsad valdkonnad (2.3. jagu) |

Kavandatud korralduslik struktuur (2.4. jagu) |

Halduskoormuse vähendamise eesmärgid (3. peatükk) |

Koheselt võetavate meetmete ettepanekud (4. peatükk) |

Tegevusprogramm on seega suunatud eelkõige aegunud, üleliigse või korduva teabe esitamise kohustuse vastu, mida tuleb selgelt eristada õigusakti koostamise neist elementidest, mis on sellega kooskõlas või vajalikud selleks, et täita õigusakti ülesandeid. Programmiga tahetakse vähendada ettevõtete halduskoormust; samas aitab programm kaasa ka tarbijate olukorra parandamisele nt madalamate hindade kaudu.On selge, et need meetmed ei tohiks negatiivselt mõjutada õigusaktide eesmärki, ning loomulikult võib muu hulgas esineda juhtumeid, mille puhul on rahvatervise või keskkonnakaitse, või vajaduse tõttu kaitsta ühenduse finantshuve ja tagada usaldusväärne finantsjuhtimine, endiselt vaja teabe esitamise nõudeid.

Ettepaneku põhiline mõte on, et komisjon, keda abistavad liikmesriigid, mõõdab ühenduse õigusaktide ja nende riigi õigusesse ülevõtmisega seonduvat halduskoormust ning kavandab asjakohased koormuse vähendamise ettepanekud, samal ajal kui liikmesriigid mõõdavad ja vähendavad ainult riiklike ja piirkondlike õigusaktidega seonduvat halduskoormust. Tegevusprogrammiga alustatakse mais 2007 ja selle eesmärk on, et novembris 2008 esitatakse hinnang välja valitud ühenduse õigusaktide tekitatud halduskuludele. See aitab kaasa ettevõtete halduskoormuse vähendamisele 25% võrra aastaks 2012. Selle suurejoonelise eesmärgi saavutamiseks peavad liikmesriigid ja komisjon tegema koostööd ettevõtetel lasuva ebavajaliku halduskoormuse kaardistamisel, mõõtmisel ja vähendamisel.

Käesolev programm suurendab pikaajalist majanduslikku kasu, andes ka käegakatsutavaid, konkreetseid tulemusi lühi- ja keskpikas perspektiivis. Programmi pearõhk on ebavajaliku halduskoormuse vähendamine teatavates esmatähtsates valdkondades. ELi õigusakte käsitlevad esmatähtsad valdkonnad määrati kindlaks oktoobris 2006 lõpuleviidud katseprojekti[3] tulemuste alusel,koostöös sidusrühmadega käimasoleva lihtsustamisprogrammi raames ning komisjoni 14. novembril 2006. aastal vastu võetud töödokumendiga algatatud arutelude tulemuste põhjal. Valituks osutunud esmatähtsad valdkonnad katavad õiguslikke nõudeid, mida peetakse ettevõtluse haldukulude peamisteks tekitajateks; seega saavad komisjon ja vastutavad õigusaktide koostjad keskendada oma pingutused ja vahendid valdkondadele, kus ettevõtluskeskkonna õigusliku reguleerimise parandamisele saab avaldada kõige enam mõju. Siiski, vastavaid muudatusi tuleks teha ainult siis, kui need ei ohusta õigusktide eesmärke. Hilisemas etapis võib komisjon otsustada laiendada seda programmi neile valdkondadele, mis ei ole praegu esmatähtsate valdkondade loetelus.

Kõrvuti vähendamise eesmärgi ja esmatähtsate valdkondade kirjeldamisega sisaldab tegevusprogramm ka kiireloomuliste meetmete loetelu, mida tuleb algatada Saksamaa eesistujariigiks olemise ajal (III lisa). Need meetmed kujutavad endast esmast panust koormuse vähendamise eesmärgi saavutamisel, andes kiiresti lühiajalisi tulemusi ja rõhutades komisjoni panuse tähtsust halduskoormuse vähendamise strateegia rakendamisel. Tegevusprogramm püüab järjepidevalt saada konkreetseid tulemusi, mis muudavad ettevõtjate elu lihtsamaks.

1.1. Halduskoormus ja ELi ettevõtluskeskkond

ELi õigusaktidega viiakse ellu asutamislepinguga sätestatud ning neid riikliku poliitika eesmärke, mida saab paremini saavutada ühenduse kui liikmesriigi tasandil. Nendega tagatakse tõhusalt toimiva siseturu tingimuste olemasolu, sealhulgas vastavate ohutuse-, turvalisuse- ja sotsiaalstandardite tasemed. Teave ja aruandlus mängivad otsustavat rolli vastastikuse usalduse tekkimisel siseturul, et tagada võrdsete tegutsemisvõimalused. Teave ja aruandlus on olulised ka sellistes poliitikavaldkondades nagu ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajandus, kus toetusesaajaid rahastatakse avalikest vahenditest. Tasakaal nende nõuete kasuteguri ja neist tuleneva halduskoormuse vahel vajab pidevat järelevalvet ning võib aja jooksul muutuda – osa praegu kehtivatest menetlustest on muutunud tarbetult aeganõudavaks, liiga keerukaks või aegunuks, mõnel juhul on nõutav teave juba mõne teise allika kaudu kättesaadav.

Haldusnõuded on ettevõtluskeskkonna olulised näitajad, kuna ettevõtted kogu ELis on kohustatud kulutama märkimisväärselt palju aega blankette täites ja mitmetes küsimustes aru andes. Need kulud on praegu ELis hinnanguliselt 3,5% SKT-st. Näiteks kasutu aruandluse vähendamisega saaks ettevõtte töötajad kulutada rohkem aega ettevõtte põhitegevusele, mis omakorda vähendab tootmiskulusid ning võimaldab tegeleda täiendava investeerimise ja innovatsiooniga, mis omakorda peaks suurendama tootlikkust ja üldist konkurentsivõimet.

Ühine eesmärk vähendada halduskoormust 25% võrra 2012. aastaks hõlmab nii ühenduse õigusakte kui ka õigusliku reguleerimise riiklikke meetmeid. Selle eesmärgi saavutamine võiks keskpikas perspektiivis kaasa tuua ELi SKT taseme kasvu umbes 1,4% võrra või 150 miljardi euro ulatuses.[4]

1.2. Halduskulude ja koormuse määratlemine

On oluline selgitada halduskulude ja halduskoormuse mõisteid – need mõisted on allpool esitatud rahvusvaheliselt kokkulepitud standardkulude mudeli käsiraamatus ja ELi standardkulude mudeli metoodikas esitatud mõistete põhjal.[5]

Täitmiskulud on kõik kulud, mida kantakse seoses õigusakti täitmisega, erandiks on otsesed finantskulud ja pikaajalised struktuurimuutused. Standardkulude mudeli järgi võib need jagada „otsesteks täitmiskuludeks“ ja „halduskuludeks“.

Halduskulud on ettevõtetele, vabatahtlikule sektorile, ametiasutustele ja kodanikele langevad kulud, mis on seotud kohustusega anda teavet oma tegevusest või toodangust, kas ametiasutustele või erasektorile.

Teavet tuleb siin mõista laias tähenduses: see hõlmab teabe esitamiseks ja registreerimiseks vajalikke märgistamis-, aruandlus-, järelevalve- ja hindamiskulusid. Mõnel juhul tuleb teave edastada ametiasutustele või erasektorile. Muul juhul peab teave olema kättesaadav vaid kontrolli jaoks või esitamiseks taotluse korral.

Oluline on eristada teavet, mida ettevõtted koguksid ka siis, kui see ei ole õigusaktidega ette nähtud, ja teavet, mida ei kogutaks, kui see ei oleks vastavate õigusnormidega ette nähtud. Kulu, mida põhjustab viimatinimetatu, on halduskoormus. Osa halduskoormusest on vajalik, et efektiivselt täita õigusaktiga ettenähtud eesmärke ja asutamislepingus määratletud üksikasjalikult kirjeldatud kaitse taset; näiteks olukorras, kus teavet on vaja turgude läbipaistvuse saavutamiseks. Kuid on ka mitmeid olukordi, kus koormust võiks ühtlustada ja vähendada mõjutamata seeläbi õigusaktiga ettenähtud eesmärke kui selliseid – viimatinimetatu on selgelt ebavajalik koormus.

Käesoleva tegevusprogrammi eesmärk on mõõta halduskulusid, määrata ja vähendada halduskoormust, kahjustamata seejuures õigusaktiga ettenähtud eesmärke.[6]

2. KOGU ELI HÕLMAVA HALDUSKULUDE MÕÕTMISE VÄLJATÖÖTAMINE

2.1. ELi standardkulude mudel

23. märtsil 2005 nõudis Euroopa Ülemkogu, et komisjon ja nõukogu arutaksid ühiseid halduskoormuse mõõtmise meetodeid, eesmärgiga jõuda 2005. aasta lõpuks kokkuleppele. Komisjoni 16. märtsi 2005. aasta teatisele (parema õigusliku reguleerimise kohta majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks) lisati komisjoni talituste töödokumendi vormis ELi netohalduskulude võimaliku mudeli[7] üksikasjalik kirjeldus, mis põhineb standardkulude mudelil[8].

ELi netohalduskulude võimaliku mudeli kirjeldust muudeti ja täpsustati aprillist kuni septembrini 2005 toimunud katseetapis ning selle tulemusena esitas komisjon läbivaadatud metoodika, mida nimetati samuti ELi standardkulude mudeliks.[9] Komisjon nimetas ka mitu võimalikku ELi standardkulude mudeli parandusettepanekut, kinnitades samal ajal, et kõnealune täiendamine ei ole mudeli rakendamise eeltingimus. Mudeli rakendamise tööjuhend lisati mõju hindamise suunistesse[10] 15. märtsil 2006 ning tõlgiti kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse, hõlbustamaks meetodite lähendamist. ELi standardkulude mudel on lisatud paljudele juba avaldatud või avaldamist ootavatele mõju hindamistele,[11] et tagada uute õigusaktidega kaasneva halduskoormuse õigustatus ja võimalikult väike osakaal.[12]

2.2. Teabe esitamise kohustuse mõõtmine ja kindlaksmääramine ELis

Tegevusprogrammis nähakse ette, et suurima koormusega teabe esitamise kohustuse, st käesoleva teatisega ettenähtud esmatähtsates valdondades kehtivate teabe esitamise nõuete (nt vastavussertifikaadi esitamine) kindlaksmääramisel, kasutatakse ELi standardkulude mudelit (ELi SKM),[13] et hinnata neid nõudeid ja pakkuda välja võimalusi, kuidas saaks koormust vähendada.

Katseprojekti olulisim järeldus on see, et mõõtmisprogrammi aluseks peab olema erinevate teabe esitamise kohustuste väljaselgitamine. Kuigi teabe esitamise kohustuste arv on liikmesriigiti teadupärast väga erinev,[14] on teabe esitamise kohustusi kergem võrrelda kui terveid õigusakte, mis on igas liikmesriigis erinevad. Seega tuleb mis tahes kulude vähendamise programmi aluseks võtta teabe esitamise kohustused. See eeldab teabe esitamise kohustuste selget liigitamist nii peamistes õigusaktides kui ka nende rakenduseeskirjades, nii ELi kui ka riiklikul tasandil. Kõnealuse tegevuse esimene etapp koosneks seega peamiste õigusaktide alusel ametlikult nõutavate teabe esitamise kohustuste väljaselgitamisest. Ühenduse õigusaktidega ettenähtud teabe esitamise kohustused selgitataks välja esimesena, et seejärel selgitada välja need, mis on seotud ühenduse õigusaktidega, kuid lisatud liikmesriikide poolt nende poolt ülevõetud õigusaktidesse. Komisjon ja liikmesriigid teevad tihedat koostööd teabe esitamise kohustuste määramisel enne, kui kulude hindamine aset leiab.

Kuna liikmesriigid, kes on oma algolukorra mõõtmised juba lõpule viinud, on kasutanud algsest standardkulude mudelist veidi erinevaid variante, osutub andmete riikidevaheline võrdlemine siiski keeruliseks, eelkõige kui püütakse saada koondtulemusi ja välja selgitada teabe esitamise kohustuste päritolu. Vajalik on teatav tehniline ühtlustamine (vt I lisa).

2.3. Tegevusprogrammi kohaldamisala: milliseid õigusakte hinnatakse

Kooskõlas majanduskasvu ja töökohtade loomise strateegiaga ning pärast konsulteerimisi ja arutelusid töödokumendis[15] esitatu üle, tegi komisjon ettepaneku piirata tegevusprogrammi kohaldamisala nende kohustustega, mida esitatakse ettevõtetele.[16]

Veelgi enam, pärast konsulteerimisi novembri töödokumendi põhjal, jõuti põhjalikule kokkuleppele, et komisjon koos liikmesriikidega peaks keskenduma teabe esitamise kohustuste väljaselgitamisele, mõõtes vastavaid kulusid ja määrates meetodid koormuse vähendamiseks järgmistes valdkondades:[17]

liikmesriigid ja komisjon:

- ELi määrused ja direktiivid (sealhulgas rahvusvahelisest õigusest tulenevad teabe esitamise kohustused) neis esmatähtsates valdkondades, kus koormus on kõige suurem ja/või mida peetakse sellisteks („ettevõtlust segavad tegurid“)

ning

- meetmed kõnealuste ELi määruste ja direktiivide ülevõtmisel liikmesriikide õigusesse ja vastavad rakendusmeetmed.

Liikmesriigid:

- Liikmesriigid peaksid vahepeal kas viima läbi teabe esitamise kohustuse algolukorra mõõtmised oma riigis või määrama vastavad koormuse mõõtmise ja vähendamise esmatähtsad valdkonnad ainult riiklike ja piirkondlike teabe esitamise kohustuste jaoks.

Komisjoni innustab tõsiasi, et 2006. aastal otsustas mõõta ja vähendada halduskoormust 17 liikmesriiki eelneva aasta 11 riigiga võrreldes ja et veel kaks riiki katsetavad seda metoodit. Tegevusprogrammis nähakse ette, et 2009. aastaks on kõik liikmesriigid mõõtnud halduskoormust nende enda jaoks esmatähtsates riiklikes ja piirkondlikes valdkondadas. Liikmesriigid ja komisjon peaksid ka kokku leppima algolukorra, millest lähtutakse esmatähtsate valdkondade mõõtmisel, ning koormuse vähendamise eesmärgid, mida ühendus ja liikmesriigid halduskoormuse päritolu tõttu jagavad. 14. novembri 2006. aasta töödokumendi arutelude tulemusena määras komisjon ühenduse õigusakte käsitlevad järgmised esmatähtsad valdkonnad, mida tuleks silmas pidada.

1. Äriühinguõigus

2. Farmaatsiaalased õigusaktid

3. Töökeskkond/tööalased suhted

4. Maksuõigus (käibemaks)

5. Statistika

6. Põllumajandus ja põllumajandustoetused

7. Toidu ohutus

8. Transport

9. Kalandus

10. Finantsteenused

11. Keskkond

12. Ühtekuuluvuspoliitika

13. Riigihanked

II lisas on nende esmatähtsate valdkondade loetelule lisatud neis valdkondades kehtivad konkreetsed õigusaktid, mille halduskoormust mõõta. Neis valdkondades, kus halduskulude mõõtmise või õigusaktide laiaulatusliku majandusliku mõju hindamisega juba 2007. aastal tegeletakse või kus see töö on plaanis (nt äriõigus, põllumajandus, riigihanked ja ühtekuuluvuspoliitika), tagatakse võimalikult suure koostoime saavutamiseks tihe koostöö. Kui edasise töö käigus tulevad ELi õigusaktide tasandil ilmsiks eriti suure koormusega õigusaktid, mida on vaja lisatud loetelule lisada, seda ka tehakse. Esmatähtsate valdkondade ja konkreetsete õigusaktide loetelu ei ole piirav tegur halduskoormuse vähendamise edasiste meetmete võtmisel. Mõnel juhul võivad mõõtmised jällegi kinnitada, et õigusaktiga kehtestatud koormus on tõepoolest vajalik. On selge, et niisuguseid kohustusi ei kõrvaldata.

2.4. Korralduslikud küsimused

Komisjon teeb ettepaneku, et koostöös liikmesriikidega jätkub eespool kirjeldatud lähenemine. Komisjon tagab vastavuse selle tegevuse ja varasemate kohustuste vahel, millega väljendati kohustust esitada õigeaegselt oma tegevusprogrammides loetletud ettepanekuid.

2.4.1. Väliseksperdid

Komisjon teeb ühenduse õigusaktide halduskoormuse tegeliku mõõtmise ülesandeks väliseksperdile, kes valitakse 2007. aasta alguses konkursi alusel. Eksperdid viivad mõõtmised läbi tihedas koostöös liikmesriikide ja komisjoniga;

ja annavad aru mõõtmiseks väljavalitud õigusaktide kohta ja esitavad komisjonile soovitusi koormuse vähendamiseks kõigis poliitikavaldkondades. Programmi ulatust võib laiendada, et määrata teabe esitamise kohustused, mida võiks edaspidi vähendada.

2.4.2. Liikmesriigid ja Euroopa Komisjon

Projekti järelevalvega tegeleb järelevalverühm ja mitu väiksemat ekspertide rühma, kes määratakse hilisemas etapis.

On ettepanek, et liikmesriikide kaasatus tagatakse liikmesriikide parema õigusloome ekspertide kõrgetasemelise rühma kaudu. Kõnealune rühm jälgib korrapäraselt tegevuse käiku, annab komisjonile nõu ja tagab liikmesriikide haldusasutuste kontaktisikute ning komisjoni talituste ja nende kontaktisikute vahelise teabevahetuse. Muude ekspertrühmade liikmed, kes komisjonile nõu annavad, on tegevad konkreetsete esmatähtsate valdkondade kontaktisikutena.

Samuti plaanitakse praegu standardkulude mudelit kasutavate riikidega korrapäraselt arvamusi vahetada ning paluda nende abi, kui tekib metoodikaprobleeme. Lisaks teeb komsjon koostööd liikmesriikidega, et määratleda ja levitada riikliku/piirkondliku tasandi suure koormusega teabekohustuste vähendamise häid tavasid.

Komisjonil on kavas Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt tegevusprogrammi käigust aru anda.

2.4.3. Seos teiste vastavate meetmetega

Ühenduse tegevusprogramm halduskoormuse vähendamiseks toimub paralleelselt mitmete teiste käimasolevate meetmetega, eelkõige komsjoni lihtsustamisprogrammiga, mis juba tegeleb mitmete käesoleva tegevusprogrammi esmatähtsate valdkondade õigusaktidega. Halduskoormuse vähendamine on lihtsustamise konkreetne vorm ja kõnealuses tegevusprogrammis ettenähtud mõõtmise ja vähendamise analüüs langeb seega komsjoni lihtsustamisprogrammiga üldjoontes kokku.

Mitmed praegu või tulevikus toimuvad halduskoormuse mõõtmist käsitlevad uuringud konkreetsetes majandusvaldkondades on samuti kõnealuse tegevusprogrammi jaoks olulise tähtsusega.[18] Näiteks, nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel 2003. aastal läbi viidud talupidajate halduskoormuse mõõtmise uuringu tulemusena algatati detsembris 2006 ühise põllumajanduspoliitika reform.

2.4.4. Mõõtmis- ja lihtsustamisettepanekute tulemused

Kõnealuse mõõtmisega tegeletakse umbes kaks aastat, kuid käesoleva tegevusprogrammiga käivitatakse ka kohesed meetmed. Komisjon ei oota, kuni projekt lõpeb, et teha halduskoormuse vähendamise ettepanekuid. Ka mõõtmise ajal püüab komisjon pidevalt välja selgitada nõudeid, mida saaks lihtsustada või muuta, et vähendada ebavajalikku halduskoormust.

2.4.5. Sidusrühmade kaasatus

Tegevusprogrammi lähenemine on läbipaistev, kus pidevalt arvestatakse kogu Euroopast pärit sidusrühmade ettepanekuid[19]. Veelgi enam, Euroopa ettevõtetele antakse võimalus mõõtmistegevuses sügavuti osaleda, nt põhjalike küsitluste näol. Uuritakse ka elektroonilisi võimalusi suhtluse parandamiseks.

3. Halduskoormuse vähendamise eesmärgid

Komisjon on kavandanud ulatusliku strateegia, mille abil ELi halduskoormust välja selgitada, mõõta ja vähendada. Ühine eesmärk vähendada koormust tagab poliitilise toe ja suurendab iga tasandi vastutust. Konkreetsete sihtide seadmise abil on kogu halduskoormuse vähendamise protsessi lihtsam jälgida.[20] Kui halduskoormus ära mõõdetakse, siis saab seda vähendada.

Komisjon tegi ettepaneku seada ELi ühiseks eesmärgiks, mis hõlmab nii ühenduse kui ka riikliku ja piirkondliku tasandi eesmärke, vähendada halduskoormust 2012. aastaks 25% võrra. See vastab seatud riiklikele eesmärkidele.[21]

3.1. Eesmärkide seadmine neljas liikmesriigis

Jälgides halduskulude mõõtmise ja vähendamise programmidega juba alustanud nelja liikmesriigi võetud meetmeid, võib ELi strateegia väljatöötamist silmas pidades esile tuua järgmised kogemused.

Neljas liikmesriigis tehtud täielikud algolukorra mõõtmised, mis hõlmasid nii ühenduse kui liikmesriigi tasandil tekkinud kulusid, tõendavad, et halduskoormust on võimalik 25% vähendada teabe esitamise nõuete ühtlustamisega mõlemal tasandil. Seda kinnitavad ka suurema arvu liikmesriikide andmed, mis saadi eraldi sektorites läbi viidud mõõtmiste tulemusel. Need empiirilised tulemused näitavad märkimisväärse halduskoormuse olemasolu, mida on võimalik vähendada, kasutades mitmeid allpool kirjeldatud kulude vähendamise meetodeid, ilma et see mõjutaks asjaomaste õigusaktide eesmärke.

3.2. Kogemused, millest õppida eesmärkide seadmisel ELis

3.2.1. Käesoleva programmi ühine põhieesmärk 25%

Eespool analüüsitud liikmesriikide kogemus näitab, et üldeesmärk tuleks seada varases etapis koos kokkulepitud metoodikal põhineva mõõtmistegevuse käivitamisega. Komisjon on arvamusel, et Euroopa Ülemkogu peaks püstitama 2007. aasta kevadel selle ühise eesmärgi. On tehtud ettepanek, et tuleks arvestada 25% halduskoormuse vähendamisega kogu ELis ja et seda eesmärki tuleks kasutada strateegilise põhieesmärgina meetme toetamiseks.

Täpsemalt leiab komisjon veel, et Euroopa Ülemkogu peaks 25% vähendamise eesmärgi püstitama nii EÜ õigusaktide kui ka nende ülevõtmise ja rakendamise meetmete suhtes. Euroopa Ülemkogu peaks kutsuma kõiki liikmesriike üles püstitama samaväärsed eesmärgid riiklikul tasandil hiljemalt 2008. aasta oktoobriks. Ainult sellise omavahel põimunud strateegia abil on võimalik saavutada see, et ettevõtted saavad otsest kasu ettevõtluskeskkonna parandamisest

3.2.2. ELi ja liikmesriikide ühised meetmed halduskoormuse vähendamisel

Käesolevas tegevusprogrammis esitab komisjon oma kava ühenduse õigusaktide ja nende ülevõtmisega seonduva halduskoormuse mõõtmiseks ja vähendamiseks. Siiski tuleb maksimaalse kasu, st ühise 25% eesmärgi saavutamiseks samavõrra pühenduda liikmesriikidel selles osas, mis puudutab üksnes riiklike ja piirkondlikke meetmeid ja nende liikmesriigi õigusesse ülevõtmist.

Komisjoni ja liikmesriikide koostöös läbiviidava mõõtmise puhul on meetmed suunatud käesolevas tegevusprogrammis loetletud esmatähtsate valdkondade õigusaktidest tulenevale koormusele.[22] 25% eesmärk loodetakse saavutada viie aastaga. On tehtud ettepanek hinnata edusamme 2009. aasta kevadel. See ajaline raamistik on ambitsioonikas, arvestades, et varem ei ole sellises ulatuses mõõtmisi toimunud ning see võtab palju aega – praeguste hinnangute kohaselt vähemalt 1,5 aastat. Komisjon ja liikmesriigid peavad kavandama vähendamise ettepanekuid, milles põhjendatakse, miks teabe esitamise kohustused enam vajalikud ei ole. Kokkuvõttes toimub ühenduse tasandil tehtavate muudatuste üle otsustamine enamasti institutsioonidevahelise protsessi käigus. Seepärast nõuab kirjeldatud ajaline raamistik ELi institutsioonidelt ja liikmesriikidelt suurt pühendumist, et tagada ELi ja liikmesriigi tasandil läbiviidavate õiguslike menetluste õigeaegne lõpuleviimine 2012. aastal jõustuvate asjakohaste meetmete elluviimiseks.

On tehtud ettepanek, et 2009. aasta kevadisel Euroopa Ülemkogul seatakse mõõtmistulemuste alusel poliitikavaldkondade kaupa konkreetsemad osaeesmärgid: kõrgemaid vähendamise eesmärke võidakse ette näha nendes poliitikavaldkondades, kus halduskoormus on eriti ränk ja vähendamise ulatus suur. Üldjuhul tuleks meeles pidada, et vähendamine 25% võrra on üldine poliitiline eesmärk. Sellest lähtuvalt võib kavandada teisigi eesmärke. Eesmärgid võivad liikmesriigiti erineda, olenedes õigusliku reguleerimise traditsioonidest erinevates sektorites ja isegi konkreetsetest õigusaktidest, sõltudes õigusliku reguleerimise ulatusest ja halduskorra lihtsustamise vajadusest.

On tehtud ettepanek, et eesmärk seatakse arvestades 2004. aasta halduskoormuse taset – nii kindlustatakse, et ühenduse ja liikmesriikide juba alustatud tegevus leiab tunnustust.[23]

Arvestades asjaolu, et kavandatavad halduskoormuse lihtsustamise ettepanekud on tehnilist laadi, on tehtud ettepanek, et halduskoormuse vähendamise ettepanekuid menetletakse institutsioonidevahelises otsustusprotsessis esmajärjekorras.[24]

4. Koheselt võetavate meetmete strateegia

Need eesmärgid lisanduvad ambitsioonikale pikaajalisele muutuste kavale. Komisjon teeb ka ettepaneku alustada mõnede halduskoormuse lihtsustamise ettepanekute elluviimisega juba 2007. aasta esimesel poolel. Komisjon on välja selgitanud mitmed kiireloomulised meetmed, kus märkimisväärset kasu saaks suhteliselt väikeste muudatuste tegemisega asjaomastes õigusaktides. Nende meetmete suhtes peaks otsuse vastu võtmine olema suhteliselt lihtne ja neid peaks olema lihtne rakendada, ilma õigusakti üldist eesmärki muutmata. Ettepanekud on tehtud sidusrühmadega konsulteerimise ning liikmesriikide ja komisjoni ekspertide soovituste alusel. Et need muudatused kiiresti ellu viia, on vaja nii nõukogu kui ka parlamendi tõelist pühendumist. Seetõttu palub komisjon, et Euroopa Ülemkogu pöörduks nõukogu ja Euroopa Parlamendi poole, et viimased arvestaksid III lisas esitatud meetmete erakordset prioriteetsust, kui komisjon vastavad ettepanekud esitab.

III lisas on esitatud teemad 11, mille abil saab halduskoormust vähendada 1,3 miljardi euro võrra.[25]

5. Halduskoormuse vähendamise ühised põhimõtted

Halduskulude mõõtmine ELis ei ole eesmärk omaette. Eesmärk on vähendada bürokraatiat, millega ettevõtted Euroopas kokku puutuvad. Vastates küsimusele, kuidas seda koormust vähendada, teeb komisjon ettepaneku juhinduda selles tegevuses järgmistest põhimõtetest, sest nende abil on võimalik halduskoormust märgatavalt vähendada:

- Tuleb vähendada kohustusliku aruandmise sagedust vähima, õigusaktide peamiste eesmärkide saavutamiseks vajaliku tasemeni ja kui võimalik kooskõlastada aruandluse sagedus erinevate, omavahel seotud õigusaktide raames.

- Tuleb kontrollida, kas sama teabe esitamise kohustust ei nõuta mitu korda eri kanalite kaudu, ning kõrvaldada dubleerimine (nt hulk keskkonnateabe esitamise kohustusi on praegu ette nähtud mitme õigusaktiga).

- Tuleb nõuda elektroonilist ja internetipõhist aruandlust, kus praegu on nõutav teabe kogumine paberil, kasutades võimaluse korral intelligentseid portaale.

- Tuleb võtta kasutusele teabe esitamise nõuete künnised; võimaluse korral nõuda väikestelt ja keskmise suurusega ettevõtetelt teavet üksnes väga piiratud ulatuses või tugineda valimile (on hästi teada, et VKEd kannatavad halduskoormuse all eriti rängalt – andmete kogumisel teabe saamiseks tuleks seda arvesse võtta).

- Tuleb kaaluda võimalust asendada teabe esitamise nõudmine kõigilt ühe valdkonna ettevõtetelt riskipõhise lähenemisviisiga teabe esitamisel – st nõuda teabe esitamist kõige kõrgema riskiga ettevõtjatelt.

- Tuleb vähendada teabe esitamise nõudeid või need kõrvaldada, kui need on seotud selliste nõuetega, millest on teabe esitamise nõude vastuvõtmisest saadik loobutud või mida on muudetud (nt maanteetranspordis kehtib endiselt teabe esitamise nõudeid, mis ulatuvad tagasi aega, mil rahvusvahelise transpordi jaoks oli vaja lube).

- Tuleb esitada ametlik selgitus õigusakti kõigi üksikasjade kohta, mis võivad aeglustada äritegevustvõi nõuavad õiguslikku pädevust.

6. Järgmised sammud

Komisjon näeb oma Euroopa Liidu parema õigusloome strateegilises ülevaates ette mitmeid samme.[26] Nende sammude hulka kuulub ka käesoleva halduskoormuse vähendamise tegevusprogrammi esitamine komisjoni töödokumentide ning parema õigusloome strateegilise ülevaate arutelude tulemuste põhjal.

[pic]

Komisjon, teised ELi institutsioonid ja liikmesriikide asutused käivitaksid seejärel mõõtmisprogrammi ja võtaksid meetmeid kiireloomulistes küsimustes. Komisjoni EÜ õigusakte ja nende ülevõtmismeetmeid käsitlev ulatuslik mõõtmisprogramm algab 2007. aasta kevadel ning kokkuvõtte esitatakse 2008. aasta neljandas kvartalis. Kõnealuste meetmete järelevalve toimub ka käimasoleva lihtsustamisprogrammi raames, mis juba sisaldab mitmed tähtsaid ettepanekuid halduskoormuse vähendamiseks.[27] Halduskoormuse vähendamise käigu kohta esitatakse pidevalt aruandeid. Samal ajal võiksid liikmesriigid võtta samalaadseid meetmeid ning teha otsuseid koormuse vähendamise kohta, muutes riiklikke ja/või piirkondlikke õigusakte. Liikmesriigid võiksid teatada oma riiklikest halduskoormuse vähendamise programmidest oma arenguaruannete parema õigusloome peatükis majanduskasvu ja töökohtade loomise strateegia raames. Sel moel saab komisjon edasimineku kohta oma iga-aastases arenguaruandes nii ühenduse kui ka liikmesriikide tasandil aru anda, aidates seeläbi Euroopa Ülemkogu selle programmi edasisel suunamisel. Nagu eespool öeldud on 2009. aasta kevadine Euroopa Ülemkogu kõnealuse tegevusprogrammi oluline keskpunkt ja seega peaks 2008. aasta komisjoni arenguaruanne sisaldama programmi vahehindamist, millele lisanduksid vajadusel edasised ettepanekud programmi hoogustamiseks.

Eeldatatakse, et märtsis 2009 on kõik liikmesriigid oma mõõtmised lõpetanud, vähemalt riikliku tasandi esmatähtsates valdkondades, ja on valmis püstitama konkreetseid riiklikke eesmärke. Liikmesriikide puhul on tegemist olukorraga, kus vältimatult tuleb arvestada erinevate lähtepunktidega, sest mitmed liikmesriigid on juba algolukorra mõõtmised läbi viinud ja juba alustanud kulude vähendamise programmiga.

Kui kõik programmi täideviijad annavad oma maksimaalse panuse vastavalt eespool esitatud ajakavale, siis on 2012. aasta kevadine Euroopa Ülemkogu võimeline andma kogu strateegilisele programmile hinnangu ja esitama selle kokkuvõtte.

7. Järeldused

Käesolevas teatises esitatud halduskoormuse vähendamise tegevusprogramm pakub võimaluse aidata oluliselt kaasa ELi ettevõtluskeskkonna parandamisele. Selles esitatakse nii üksikasjalik kava ebavajaliku halduskoormuse mõõtmiseks ja vähendamiseks ELis kui ka eesmärgid, millest selles tegevuses juhinduda.

Tegevusprogramm nõuab täit pühendumist liikmesriikidelt ja seadusandjatelt. Seetõttu peab 2007. aasta kevadine Euroopa Ülemkogu:

14. kinnitama käesolevas teatises esitatud halduskoormuse vähendamise tegevusprogrammi, sealhulgas valitud esmatähtsad valdkonnad, kavandatud metoodika, halduskoormuse vähendamise põhimõtted, kergesti saavutatavate sihtide loetelu ja korraldusliku struktuuri;

15. kutsuma liikmesriike toetama komisjoni ühenduse õigusaktide ja nende ülevõtmisega seonduva halduskoormuse mõõtmisel, nii nagu on kirjeldatud käesolevas teatises;

16. seadma ühiseks eesmärgiks vähendada 2012. aastaks EÜ ja riiklike õigusaktide poolt põhjustatud halduskoormust kokku 25% võrra; Et lihtsustada selle eesmärgi saavutamist, tuleb koormuse 25%-vähendamise eesmärk seada eelkõige just halduskoormusele, mis on seotud EÜ õigusaktide ja nende ülevõtmisega. Seda eesmärki täpsustatakse hiljem tegevusprogrammi tulemuste alusel esmatähtsate valdkondade kaupa.

17. kutsuma liikmesriike üles seadma halduskoormuse vähendamise eesmärke riiklikul tasandil hiljemalt oktoobriks 2008 ning andma igal aastal, alates 2007. aasta oktoobrist, aru riiklike majanduskasvu ja töökohtade loomise strateegia rakendamise arenguaruannete raames halduskoormuse mõõtmise ja vähendamise tulemustest.

18. pöörduma nõukogu ja Euroopa Parlamendi poole üleskutsega kuulutada III lisas sätestatud meetmed prioriteetseteks kohe, kui komisjon on esitanud vastavad ettepanekud, st võtta need vastu niipea kui võimalik 2007. aastal.

19. I lisa: Ühtlustamise miinimumnõuded

Kuna liikmesriigid, kes on oma algolukorra mõõtmised juba lõpule viinud, on kasutanud algsest standardkulude mudelist veidi erinevaid variante, osutub andmete riikidevaheline võrdlemine siiski keeruliseks, eelkõige kui püütakse saada koondtulemusi ja välja selgitada teabe esitamise kohustuste päritolu.

2006. aasta oktoobris lõpuleviidud katseprojekt näitas, et mõisteid on vaja teatud minimaalsel tasemel ühtlustada, et andmeid saaks valideerida ja võrrelda, et jõuda kasutuskõlblike tulemusteni ELi tasandil ning seada halduskoormuse vähendamisstrateegia vahe-eesmärke. Siin tuleb silmas pidada eelkõige:

- teabe esitamise kohustuste liigitust tekkeallika järgi;

- standarditud kulumäärasid (üldised);

- asjaomaste haldustoimingute liiki ja nendega seotud sihtrühmi (sektorite-firmade segmendid);

- „tõhusalt toimiva ettevõtte“ mõiste;

- asjaomased üksused (nt kodumajapidamised, ettevõtted, ametkonnad jne).

Kooskõlas majanduskasvu ja töökohtade loomise strateegiaga teeb komisjon ettepaneku piirata käesoleva tegevusprogrammi kohaldamisala ettevõtete suhtes kehtivate kohustustega[28]..

Annex II: Priority areas for the Commission's measurement of administrative burdens deriving from information obligations

No. | Area | EC Legislation |

1 | Company Law 1 | Fourth Council Directive 78/660/EEC of 25 July 1978 based on Article 54 (3) (g) of the Treaty on the annual accounts of certain types of companies. |

3rd Council Directive of 9 October 1978 (78/855/EEC) |

6th Council Directive of 17 December 1982 (82/891/EEC) |

Second Council Directive of 13 December 1976 on coordination of safeguards which, for the protection of the interests of members and others, are required by Member States of companies within the meaning of the second paragraph of Article 58 of the Treaty. |

2 | Pharmaceutical legislation | Directive 2001/83/EC of the European Parliament and of the Council of 6 November 2001 on the Community code relating to medicinal products for human use |

Directive 2001/20/EC on the approximation of laws, regulations and administrative provisions of the Member States relating to the implementation of good clinical practice in the conduct of clinical trials on medicinal products for human use |

3 | Working environment/ employment relations | Council Directive 89/391/EEC of 12 June 1989 on the introduction of measures to encourage improvements in the safety and health of workers at work |

Directive 92/57/EEC of 24 June 1992 on the implementation of minimum safety and health requirements at temporary or mobile construction sites |

4 | Tax law (VAT) | Sixth Council Directive 77/388/EEC of 17 May 1977 on the harmonization of the laws of the Member States relating to turnover taxes - Common system of value added tax: uniform basis of assessment |

5 | Statistics | Council Regulation (EEC) No 3330/91 on the statistics relating to the trading of goods between Member States |

Council Directive 2001/109/EC of the EP and Council on fruit trees; Council; Council Directive 93/23/EEC of 1 June 1993 on the statistical surveys to be carried out on pig production, Council Directive 93/24/EEC of 1 June 1993 on the statistical surveys to be carried out on bovine animals |

Council Regulation (EEC N) 3924/91of 19 December 1991 on the establishment of a Community survey of industrial production |

Council Regulation (EC, Euratom) No 58/97 of 20 December 1996 concerning structural business statistics |

Annex II: Priority areas for the Commission's measurement of administrative burdens deriving from information obligations |

No. | Area | EC Legislation |

6 | Agriculture and Agricultural Subsidies | Council Regulation (EC) 1782/2003 of 29 September 2003 establishing common rules for direct support schemes under the common agricultural policy and establishing certain support schemes for farmers 2. |

Commission Regulation (EC) No 1291/2000 of 9 June 2000 Laying down common detailed rules for the application of the system of import and export licences and advance fixing certificates for agricultural products. |

7 | Food Safety | Regulation (EC) No 1760/2000 of the European Parliament and of the Council of 17 July 2000 establishing a system for the identification and registration of bovine animals and regarding the labelling of beef and beef products and repealing Council Regulation (EC) No 820/97 |

Council Regulation (EC) No 21/2004 of 17 December 2003 establishing a system for the identification and registration of ovine and caprine animals and amending Regulation (EC) No 1782/2003 and Directives 92/102/EEC and 64/432/EEC. |

Directive 2000/13/EC of the European Parliament and of the Council of 20 March 2000 on the approximation of the laws of the Member States relating to the labelling, presentation and advertising of foodstuffs. |

Council Regulation (EC) 1/2005 - Protection of animals during transport and related operations. |

Regulation 1830/2003 GMOs - traceability rules require that operators have in place system to hold information for 5 years. |

Council Directive Plant health – legislation requires operators to keep plant passports (certificates confirming compliance with EC legislation in this area) for 1 year. |

Directive 98/6/EEC of the European Parliament and the Council of 16 February 1998 on consumer protection in the indication of the prices of products offered to consumers |

8 | Transport | Regulation (EC) No 561/2006 of the European Parliament and of the Council of 15 March 2006 on the harmonisation of certain social legislation relating to road transport and amending Council Regulations (EEC) No 3821/85 and (EC) No 2135/98 and repealing Council Regulation (EEC) No 3820/85 3 |

(Directive 2004/49/EC of the European Parliament and of the Council of 29 April 2004 on safety on the Community's railways and amending Council Directive 95/18/EC on the licensing of railway undertakings and Directive 2001/14/EC on the allocation of railway infrastructure capacity and the levying of charges for the use of railway infrastructure and safety certification (Railway Safety Directive);) |

9 | Fisheries | Council Regulation (EEC) No 2847/93 of 12 October 1993 establishing a control system applicable to the common fisheries policy |

Annex II: Priority areas for the Commission's measurement of administrative burdens deriving from information obligations |

No. | Area | EC Legislation |

10 | Financial Services | Directive 2006/48/EC of the European Parliament and of the Council of 14 June 2006 relating to the taking up and pursuit of the business of credit institutions. |

Directive 2006/49/EC of the European Parliament and of the Council of 14 June 2006 on the capital adequacy of investment firms and credit institutions. |

Directive 2002/83/EC of the European Parliament and of the Council of 5 November 2002 concerning life insurance |

11 | Environment | Regulation (EC) No 1013/2006 of the European Parliament and of the Council of 14 June 2006 on shipments of waste 4 |

Council Directive 96/61/EC of 24 September 1996 concerning integrated pollution prevention and control 5 |

Waste Electrical and Electronic Equipment (WEEE) Directive 2002/96/EC. |

Directive 2000/53/EC of the European Parliament and of the Council of 18 September 2000 on end-of life vehicles |

Directive 2003/105/EC of the European Parliament and of the Council of 16 December 2003 amending Council Directive 96/82/EC on the control of major-accident hazards involving dangerous substances |

12 | Cohesion policy | Council Regulation (EC) No 1105/2003 of 26 May 2003 amending Regulation (EC) No 1260/1999 laying down general provisions on the Structural Funds. |

Council Regulation (EC) No 1260/1999 of 21 June 1999 laying down general provisions on the Structural Funds. |

Commission Regulation (EC) No 621/2004 of 1 April 2004 laying down rules for implementing Council Regulation (EC) No 1164/94 as regards information and publicity measures concerning the activities of the Cohesion Fund. |

13 | Public Procurement 6 | Directive 2004/17/EC of the European Parliament and of the Council of 31 March 2004 coordinating the procurement procedures of entities operating in the water, energy, transport and postal services sectors. |

Directive 2004/18/EC of the European Parliament and of the Council of 31 March 2004 on the coordination of procedures for the award of public work contracts, public supply contracts and public service contracts. |

Commission Regulation (EC) No 1564/2005 of 7 September 2005 establishing standard forms for the publication of notices in the framework of public procurement procedures pursuant to Directives 2004/17/EC and 2004/18/EC of the European Parliament and of the Council (Text with EEA relevance). |

(1) A separate study to measure administrative cost stemming from company law is already in progress. |

(2) The administrative burden related to Council Regulation (EC) No 1782/2003 is measured in a separate study which is ongoing. The results of this study will be available in 2007 and will be taken into account when the regulation will be up for review in 2008. Any reduction in administrative burden resulting from this review will be taken into account for the 25% administrative burden target. |

(3) Measurement to focus on the benefits of the new act compared to the old legislation. 4) The measurement for this piece of legislation will commence only in 2008 in order to provide an insight into the expected reductions made by the 2006 revision as compared to the 1993 regulation. (5) The Commission is completing a full review of the IPPC directive and will propose a legislative revision before the end of 2007. Administrative burdens have been taken into account as a part of this review and the work of the consultants will therefore primarily focus on identifying and measuring those burdens that exist as a result of Member States' application of the directive. |

(6) Measurements in the public procurement area shall be carried out as an integrated part of the overall intermediate evaluation of these relevant Directives currently scheduled to commence in 2008. |

Annex III: Items for fast track actions

Area | Company Law |

Description | Ease requirements regarding written reports to the stockholders in case of merger and division |

EC legislation | Third Council Directive 78/855/EEC of 9 October 1978 based on Article 54(3)(g) of the Treaty concerning mergers of public limited liability companies and Sixth Council Directive 82/891/EEC of 17 December 1982 based on Article 54(3)(g) of the Treaty, concerning the division of public limited liability companies |

Reduction measure | Make the requirements voluntary and give stockholders the opportunity to decide whether the document should be drawn up in a national merger or division to align with the provision of the tenth directive |

Area | Agriculture |

Description | Ease the obligations for farmers, collectors and/or processors of energy crops that have to be complied with in order for the farmers to receive support for the cultivation of energy crops |

EC legislation | Commission Regulation (EC) No 1973/2004 |

Reduction measure | Reduce the reporting obligation for the operators and make it possible to replace the obligatory lodging of a security by the operators by another system offering equivalent assurance for the good financial control of the system |

Area | Agriculture |

Description | Ease the requirements concerning the documentary proof to be delivered by operators in order to receive export refunds for exporting certain agricultural produce |

EC legislation | Commission Regulation (EC) No 800/1999 |

Reduction measure | Raise threshold. Article 16(1) requires exporters to deliver a copy of a customs document as proof of importation in a third country in order to get differentiated refunds paid. Under certain conditions the paper copy may be replaced by IT generated information. Article 17 gives Member States the option to waive the requirement of Article 16(1) for refunds up to certain thresholds, depending on the destination. In that case only a transport document is required. To the extent possible, an extension of the waiver in order to cover more situations will be considered |

Area | Statistics |

Description | Ease certain statistical obligations on farmers |

EC legislation | Council Directives 93/23/EEC; 93/24/EEC and 93/25/EEC |

Reduction measure | Reduce frequency of certain agricultural statistics to once a year by merging and simplifying the 3 Directives. More specifically frequencies will be reduced for surveys in Member States with pig populations smaller than 3 million head and cattle population smaller than 1.5 million heads. Furthermore, Member States will be allowed to use sources other than surveys (e.g. the system for the identification and registration of bovine animals) to make the required estimates, thus easing the response burden on farmers |

Area | Statistics |

Description | Ease certain statistical obligations regarding the information society |

EC legislation | Implementing regulation applying (EC) No 808/2004 of the European Parliament and of the Council of 21 April 2004 concerning Community statistics on the information society |

Reduction measure | Simplify the ordinary and sector questionnaire in the annual Commission Regulation that implements regulation 808/2004, thus easing the administrative burdens for respondents. The proposal aims at reducing the volume of statistical questions posed to businesses in the information society |

Area | Transport |

Description | Ease certain obligations to provide transport statistics |

EC legislation | EEC Council: Regulation No 11 concerning the abolition of discrimination in transport rates and conditions, in implementation of Article 79(3) of the Treaty establishing the European Economic Community |

Reduction measure | Remove the obligation to provide information on tariffs, agreements, price deals and transport. The proposal will remove outdated requirements (from 1960) for documentation on a series of issues when transporting goods across national borders within the EU |

Area | Transport |

Description | Ease information obligations in the transport sector |

EC legislation | Council Directive 96/26/EC of 29 April 1996 on admission to the occupation of road haulage operator and road passenger transport operator and mutual recognition of diplomas, certificates and other evidence of formal qualifications intended to facilitate for these operators the right to freedom of establishment in national and international transport operations |

Reduction measure | Introduce electronic register to enhance exchange of data and allow targeted checks, thereby reducing administrative burdens on businesses |

Area | Transport |

Description | Ease information obligations in the maritime sector |

EC legislation | Council Directive 96/35/EC of 3 June 1996 on the appointment and vocational qualification of safety advisers for the transport of dangerous goods by road, rail and inland waterway |

Reduction measure | Simplify the administrative procedures both for public authorities (EU or national) and for private bodies |

Area | Food hygiene |

Description | Exempt small businesses from certain HACCP requirements |

EC legislation | Regulation (EC) No 852/2004 |

Reduction measure | Exempt mall retailers (butchers, bakers etc.) from certain HACCP (Hazard Analysis and Critical Control Point) requirements, thereby not imposing the same burdens on small butchers, bakers, etc. as on large supermarkets |

Area | Food hygiene |

Description | Simplify administrative requirements for small fishing vessels |

EC legislation | Regulation (EC) No 853/2004 |

Reduction measure | Remove unnecessary requirements for small fishing vessels |

[1] Komisjoni töödokument KOM(2006) 691: „Halduskulude mõõtmine ja halduskoormuse vähendamine Euroopa Liidus“; Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele KOM(2006)689: „Euroopa Liidu parema õigusloome strateegiline ülevaade.“

[2] „Halduskoormuse mõõtmise katseprojekt“, WIFO-CEPS, oktoober 2006.

[3] „Halduskoormuse mõõtmise katseprojekt“, WIFO-CEPS, oktoober 2006.

[4] Gelauff, G.M.M. and A.M. Lejour (2005). Lissaboni viis rõhuasetust: Nende eesmärkide saavutamise mõju majandusele. CPB dokument 104. CPB, Haag.

[5] ELi mudel – käsiraamat , märts 2006, lk 1 (http://ec.europa.eu/governance/impact/docs/sec_2005_0791_anx_10_en.pdf); Rahvusvaheline standardkulude mudeli käsiraamat – ettevõtete halduskoormuse mõõtmine ja vähendamine , oktoober 2005, lk 7 (http://www.oecd.org/dataoecd/32/54/34227698.pdf).

[6] „Rahvusvaheline halduskulude mudeli käsiraamat“ http://www.oecd.org/dataoecd/32/54/34227698.pdf

[7] Euroopa Komisjon, töödokument, 2005. aasta teatise „Parem õiguslik reguleerimine majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks Euroopa Liidus, millega vähendada õigusaktidest tulenevaid halduskulusid“ lisa; Võimaliku ELi halduskulude mudeli üksikasjalik iseloomustus; SEK(2005)175, 16. märts 2005.

[8] Standardkulude mudeli kasutamine on olnud väga edukas mitmete liikmesriikide õigusliku reguleerimise ajakohastamisel ning käesoleva tegevusprogrammi kindlaks eesmärgiks on tugineda neile kogemustele. Standardkulude mudelit kasutatakse praegu 17 liikmesriigis ja OECDs, http://www.administrative-burdens.com/

[9] Vt töödokumenti ELi ühise metoodika väljatöötamine ELi õigusaktidest tulenevate halduskulude hindamiseks – katseetapi aruanne (aprill – september 2005), SEK(2005) 1329, mis on teatise „ELi ühise metoodika väljatöötamine ELi õigusaktidest tulenevate halduskulude hindamiseks“ lisa (KOM(2005)518, 21. oktoober 2005).

[10] Vt http://ec.europa.eu/governance/impact/docs_en.htm.

[11] Vt näiteks „Mõju postiteenustele“, SEK(2006)1292, kaasneb dokumendiga KOM(2006)594.

[12] Kuigi tegemist on sama metoodikaga, on halduskoormuse vähendamine erinev tavalisest mõju hindamise praktikast. Mõju hindamise praktika eesmärk on koostada ulatuslikud õigusaktide mõõtmise kinnitavad järelaruanded õigusakti tasandite igas poliitikavaldkonnas ning määrata sellest tulenevalt halduskoormuse vähendamise eesmärgid. Teisest küljest aga mõõdetakse mõju hindamisega asjaomase võimaliku meetme kõiki kulusid ja eeliseid, samal ajal kui halduskoormuse metoodika on vaid vahend osaliseks mõõtmiseks, mida rakendatakse proportsionaalselt ja kasutatakse ainult kavandatud õigusakti muutmise mõju eelhindamiste puhul (marginaalne lähenemine).

[13] SEK(2005) 175.

[14] Ühendkuningriik on välja selgitanud pea 20 000 kohustust võrreldes vastavate arvudega Taanis (1100) ja Madalmaades (3000).

[15] Komisjoni töödokument COM(2006) 691: „Halduskulude mõõtmine ja halduskoormuse vähendamine Euroopa Liidus.“

[16] Siiski analüüsib komisjon kõigile ühtekuuluvuspoliitika fondidest abisaajatele esitatavaid haldusnõudeid. See ei takista komisjoni algatusi, mis on suunatud kodanike, riiklike haldusasutuste ja/või vabatahtliku sektori halduskoormuse vähendamisele. Täiendavaid tehnilisi üksikasju võib leida Euroopa Komisjoni talituste töödokumendist:

[17] Edasisi tehnilisi üksikasju saab vaadata: ELi mudel – käsiraamat (http://ec.europa.eu/governance/impact/docs/sec_2005_0791_anx_10_en.pdf).

[18] KOM(2006) 689, lk 10.

[19] Selle struktureerimise aluseks 2007. aastal tehtud katseprojekti ettepanek (vastav eelarverida: 26 01 08).

[20] Maailmapanga töörühma ülevaade Hollandi halduskoormuse vähendamise programmist, november 2006; Halduskorra lihtsustamine Madalmaades, OECD, 24. november 2006.

[21] Mõned riigid on seadnud enne tulemuste saamist (Ühendkuningriik, Rootsi) või isegi enne mõõtmisetapi alustamist (Madalmaad, Taani, Tšehhi, Austria) n.ö strateegilise eesmärgi. Kõik need riigid on seadnud eesmärgiks vähendada koormust 25% võrra, erandiks on Tšehhi 20%.

[22] Nõukogu määrusest (EÜ) nr 1782/2003 tulenevat halduskoormust mõõdetakse eraldi uuringu käigus, mis juba toimub. Nimetatud uuringu tulemused avaldatakse 2007. aastal ja neid arvestatakse määruse läbivaatamisel 2008. aastal. Kui selle uuringu tulemusena vähendatakse halduskoormust, arvestatakse see vähendamine halduskoormuse vähendamise eesmärgi 25% hulka.

[23] Käimasoleva lihtsustamisprogrammi raames saavutatud vähendamise tulemusi hinnatakse samuti.

[24] Institutsioonidevaheline kokkulepe parema õigusloome kohta, detsember 2003, (ELT C 321, 31.12.2003, lk 1).

[25] Kogusumma on veel arvutamisel.

[26] KOM(2006) 689, 14.11. 2006.

[27] Vt „Esimene arenguaruanne õigusloomega seotud keskkonna parandamise lihtsustamisstrateegia kohta“, komisjoni talituste töödokument, oktoober 2006. Nt järgmistes poliitikavaldkondades:keskkond: saastuse kompleksset vältimist ja kontrolli käsitleva direktiivi ja muude sellega seotud tööstusheitmeid käsitlevate õigusaktide läbivaatamine, et tagada suurem selgus ja järjepidevus (eelkõige aruandluse seisukohast) ja ühtlustada nõudeid; ehitustoodete direktiiv, et selgitada ja vähendada halduskoormust, eelkõige VKEde jaoks, suurema paindlikkuse kaudu tehnospetsifikaatide sõnastamisel ja kasutamisel, ehitustoodete täieliku siseturu loomist senini takistanud asjaolude kõrvaldamise ja kinnitamiseeskirjade leebemaks muutmise teel; statistika: kergendada ettevõtjate statistilise aruandluse koormust, võimaluse korral vabastada VKEd, võttes arvesse käimasoleva halduskulude mõõtmise ja vähendamise katseprojekti ja ühe teabevooga piirduva kogumissüsteemi töökindlust analüüsiva teostatavusuuringu tulemusi.

[28] Sellele vaatamata analüüsib komisjon kõigile ühtekuuluvuspoliitika fondidest abisaajatele esitatavaid haldusnõudeid. See on katseprojektiks. Lisaks ei taksita kõnealune tegevusprogramm muid komisjoni algatusi, mis on suunatud kodanike, riiklike haldusasutuste ja/või vabatahtliku sektori halduskoormuse vähendamisele.