52006SC0110

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 1.2.2006

SEK(2006) 110 lõplik

Soovitus:

NÕUKOGU ARVAMUS

kooskõlas nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9 kolmanda lõikega Läti ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta aastateks 2005–2008

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Taust

1. juulil 1998 jõustunud stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil muuta valitsemissektori eelarveseisund püsivaks, mis on hindade stabiilsuse ning uute töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva kasvu tingimuste tugevdamise vahend. Pakti muudeti esimest korda 2005. aastal. Reformimisel tunnistati pakti kasulikkust eelarvedistsipliini kehtestamisel, kuid sooviti tugevdada pakti tõhusust ja selle mõju majandusele ning kindlustada riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust.

Nõukogu määruses (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta[1], mis moodustab osa paktist, on sätestatud, et liikmesriigid peavad nõukogule ja komisjonile esitama stabiilsus- või lähenemisprogrammid ja nende iga-aastased ajakohastatud versioonid (ühisraha kasutusele võtnud liikmesriigid esitavad (ajakohastatud) stabiilsusprogrammid ja ühisraha veel mitte kasutavad liikmesriigid esitavad (ajakohastatud) lähenemisprogrammid). Läti esitas esimese lähenemisprogrammi mais 2004. Vastavalt määrusele esitas nõukogu 5. juulil 2004 arvamuse komisjoni soovituse alusel ja pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega. Sama menetluse kohaselt peab komisjon ajakohastatud stabiilsus- ja lähenemisprogramme hindama ning majandus- ja rahanduskomitee peab neid kontrollima. Nõukogul on lähenemisprogrammide kontrollimise õigus.

Nimetatud programmides peavad liikmesriigid täpsustama oma keskmise pikkusega perioodi eesmärgid seoses eelarveseisundiga ja esitama nende saavutamise ja hoidmise poliitilised meetmed, sealhulgas majandusprognoosid. Pakti reformimise järel tuleks igal liikmesriigil määrata erinev keskmise pikkusega perioodi eesmärk, pidades silmas liidu majanduslikku ja eelarvelist mitmekesisust, sealhulgas jätkusuutlikkusega seotud eelarveriske. Reformi osa on ka vajadus majanduse tõusuperioodidel kõrgendatud eelarvedistsipliini järgimise abil luua tervet majandustsüklit hõlmav korrastatum lähenemine eelarvepoliitikale, samas kui ajutisel kõrvalekaldumisel keskmise pikkusega perioodi eesmärkidest või sellele eesmärgile suunatud kohandamiskavas tuleks arvestada olulisi struktuurireforme, millel on tõestatav mõju pikaajalisele jätkusuutlikkusele.

Võttes arvesse komisjoni talituste 2005. aasta sügise majandusprognoosi, tegevusjuhendit[2], potentsiaalse SKT ja tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaalu ühiselt kokkulepitud hindamismetoodikat, 2005.–2008. aasta integreeritud suunistes sisalduvate majanduspoliitika üldsuuniste soovitusi, on komisjon kontrollinud Läti hiljuti esitatud ajakohastatud lähenemisprogrammi ja võtnud alljärgneva hinnangu põhjal vastu soovituse nõukogule asjakohase arvamuse esitamiseks.

Hinnang

1. Läti kolmas ajakohastatud lähenemisprogramm saadeti komisjonile 30. novembril ja see hõlmab ajavahemikku 2005–2008. Programmis on järgitud üldjoontes uue tegevusjuhendiga kehtestatud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide näidisstruktuuri. Programmis on puudusi uue tegevusjuhendiga ette nähtud vabatahtlikes andmetes (eelkõige puuduvad andmed tööjõu tootlikkuse ja töötatud tundide kohta).

2. Viimasel kümnendil on Läti SKT aastane reaalkasv olnud keskmiselt 6%, olles muljetavaldavalt taastunud pärast üleminekuga seotud majanduse häiritust. Eeldatakse, et 2005. aastal ületab reaalne SKT viimaks 1991. aasta eelse taseme. Selle kasvuga on kaasnenud märkimisväärne tootlikkuse tõus ja hiljuti ka tööhõive kasv. Kuid on kogunenud ka tõendeid ülekuumenemisest, sellest annavad tunnistust maksebilansi defitsiidi kasv, inflatsioon ja laenude kiire lisandumine. Suur maksebilansi defitsiit on teinud Läti sõltuvaks kapitali sissevoolust ja välisvõla suhe SKTsse on tõusnud. Ajakohastatud programmis prognoositakse SKT reaalkasvu vähenemist 8,4%lt 2005. aastal 7,5%le 2006. aastal, millele järgneb kasvu edasine aeglustumine 7,0%le nii 2007. kui ka 2008. aastal. Peamisteks kasvu toetajateks jäävad prognoosi kohaselt eratarbimine ja investeeringud, puhaseksport peaks prognooside kohaselt muutuma kergelt positiivseks. Üldiselt on prognoositud SKT kasv komisjoni talituste sügisprognoosidega (2007. aastaks) ja potentsiaalse SKT kasvuga võrreldes usutav. Ajakohastatud programmi andmete alusel ühiselt kokkulepitud metoodika põhjal tehtud arvutused näitavad, et SKT potentsiaalse kasvu määrad peaksid jääma suhteliselt kõrgeks, kuid näitavad keskmise pikkusega perioodil kerget langustendentsi; 2007. aastast ilmneb negatiivne SKT lõhe. Arvutusi potentsiaalse SKT kasvu kohta (ja seega ka SKT lõhe kohta) tuleb riikide puhul, kes kiiresti mahajäämust tasa teevad, tõlgendada ettevaatlikult. Kuid programmi prognoosid THHI inflatsiooni kohta (mis langes liikmesriikide kõrgeimalt tasemelt – 6,9%lt 2005. aastal 3,5%le 2008. aastal) ja jooksevkonto puudujäägi kohta (mis vähenes 13,0%lt SKTst 2005. aastal 8,0%le SKTst) on jällegi optimistlikud, seda eelkõige komisjoni talituste sügisprognooside taustal. Üldiselt sisaldab makromajanduslik stsenaarium olulisi riske, millele tuleb lähenemisprotsessi kontekstis tähelepanu pöörata.

3. Pärast liitumist ERM IIga 2. mail 2005 on latt jäänud Läti valitsuse kehtestatud kõikumispiiridesse ±1 protsenti keskkursi suhtes. Lati ja euro kolme kuu intresside vahe vähenes aasta jooksul märkimisväärselt; jaanuari alguses oli see üle 100 baaspunkti ja novembri lõpus ligikaudu 40 baaspunkti. Rahaturuintresside vahe suurenes teravalt detsembri lõpus, kuid see tundus olevat põhjustatud ajutistest likviidsusteguritest, mis olid seotud reservimäära suurenemisega 6 protsendilt 8 protsendile alates 24. detsembrist 2005. Enamiku riigi võlakirjade intresside vahe võrreldes euroala kontrollmääraga püsis madalal tasemel 50 baaspunkti lähedal.

4. Nõukogu kiitis eelmises, 2004.–2007. aastat hõlmavas ajakohastatud lähenemisprogrammis esitatud eelarvestrateegia heaks oma 8. märtsil 2005 esitatud arvamuses. Ehkki nõukogu ei pidanud vajalikuks teha majanduspoliitilisi ettepanekuid, oli ta siiski seisukohal, et riigi rahanduse hinnang sõltub sellest, kas majanduspoliitika on piisavalt asjakohane, et vastata majanduses valitsevatele nõudluspainetele nii, et inflatsioon langeks oma hiljutiselt kõrgtasemelt tagasi mõõdukale tasemele. Silmas pidades eelarve täitmist 2005. aastal, oli komisjoni talituste 2005. aasta sügisprognoosides valitsemissektori hinnanguline puudujääk 1,2% SKTst (põhinedes 9,1% SKT kasvul), võrreldes eelmise ajakohastatud lähenemisprogrammi eesmärgiga, mis oli 1,6% SKTst (SKT kasv oli 6,7%). Viimased kassapõhised andmed riigieelarve täitmise kohta näitavad, et tulemus on veelgi parem. Seega on väga tõenäoline, et 2005. aasta puudujääk on madalam kui praeguses ajakohastatud programmis prognoositud valitsemissektori puudujääk 2005. aastaks, mis on 1,5% SKTst (põhinedes 8,4% SKT reaalkasvul).

5. 2005. aasta valitsemissektori puudujäägi kohta tehtud väga tagasihoidliku hinnangu kohaselt on ajakohastatud programmi eesmärk puudujäägi tagasihoidlik vähendamine programmiperioodi lõpul. Ajakohastatud programmis nähakse ette, et puudujääk on 2006. aastal 1,5%, vähenedes 2007. aastal 1,4%le ja programmi lõpuaastal, milleks on 2008. aasta, 1,3%le. Nii tulude kui kulude suhe SKTsse peaks programmiperioodi jooksul kavakohaselt suurenema (2 protsendipunkti võrra). Riiklikud investeeringud ja määratlemata „muud kulud“ peaksid kasvama kõige enam ning rahalised sotsiaalsiirded vähenema kõige enam. Esmane tasakaal peaks samal ajavahemikul kavakohaselt vähenema 0,1 protsendipunkti võrra. 2005. aasta novembris esitatud ajakohastatud programmis kinnitatakse üldjoontes eelmises ajakohastatud programmis kavandatud kohandamist nii tagasihoidliku ulatuse kui ajastuse osas, hoolimata viimase ajakohastatud programmi märkimisväärselt paremast makromajanduslikust stsenaariumist.

6. Komisjoni talituste poolt programmi alusel vastavalt ühiselt kokkulepitud metoodikale tehtud arvutuste kohaselt peaks struktuurne tasakaal (st tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaal ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) kavakohaselt paranema programmiperioodi jooksul vaid pisut (0,75 protsendipunkti võrra SKTst). Kavandatud eelarvemeetmete raskuskese on programmi lõpus ja suunatud aastatele, mil SKT lõhe peaks olema negatiivne. Ajakohastatud programmis püstitatakse stabiilsuse ja kasvu paktis ette nähtud keskmise pikkusega perioodi eelarveseisundi eesmärgiks struktuurne puudujääk umbes 1% SKTst, mida loodetakse saavutada programmiperioodi viimasel aastal. Kuna programmi keskmise pikkusega perioodi eesmärk on alammäärast (hinnanguliselt puudujääk ligikaudu 2% SKTst) ambitsioonikam, peaks selle täitmine võimaldama saavutada ka ülemäärase puudujäägi suhtes kindlusvaru tagamise eesmärgi. Programmi keskmise pikkusega perioodi eesmärk on sobiv, sest kajastab piisavalt võla suhet ja keskmist potentsiaalset SKT kasvu pikas plaanis. Arvestades eespool esitatud ohte majanduse lähenemise jätkusuutlikkusele, oleks ambitsioonikam keskmise pikkusega perioodi eesmärk asjakohane.

7. Eelarve tulemus võib olla programmis kavandatust halvem. Positiivne on see, et arvestades ettevaatlikku eelarveplaneerimist varasematel aastatel, võivad tulemused olla kavandatust paremad (nagu 2004. aastal ja komisjoni talituste prognooside kohaselt ka 2005. aastal). Eelarve aluseks olevad prognoosid majanduskasvu ja maksude elastsuse kohta on senini olnud pigem madalad. Peale selle ei ole eelarvesse kirjendatud kulusid alati täies mahus tehtud, peamiselt viivituste tõttu osaliselt ELi rahastatud projektide elluviimisel. Teisalt tundub praeguses ajakohastatud programmis esitatud maksuelastsus üsna suur ja lisaks viidatakse programmis mitmetele (kavandatavatele) sotsiaalpoliitilistele meetmetele, mille tulemusel kulud suureneksid, kuigi samas ennustatakse programmis selliste kulude suhte vähenemist.

8. Seda riskihinnangut silmas pidades ei pruugi programmi eelarvestrateegia olla piisav, et tagada programmiperioodi lõpuks struktuurne eelarveseisund, mida võiks pakti kohaselt pidada asjakohaseks. Arvestades hinnangut, mille kohaselt on eelarve täitmine 2005. aastal tõenäoliselt olnud märkimisväärselt parem kui programmis kavandatud ning võimalik, et lähedane keskmise pikkusega perioodi eesmärgile, võib 2006. aasta eelarve eesmärk võib tähendada keskmise pikkusega perioodi eesmärgist kõrvale kaldumist ligikaudu kuni 0,5% võrra SKTst 2006. ja 2007. aastal. Kui 2005. aasta parem tulemus leiab kinnitust ja 2006. aasta eesmärgist peetakse kinni, on olemas oht, et 2006. aasta rahanduspoliitika on ekspansiivne ja põhjendamatu, arvestades et ajavahemikku 2005–2006 võib pidada majanduslikult headeks aegadeks. Euroala ja ERM II liikmesriikidelt nõutakse stabiilsuse ja kasvu paktiga struktuurse tasakaalu paranemist vähemalt 0,5% võrra SKTst aastas (see on alammäär), majanduse tõusuaegadel isegi rohkem. Kavandatust ambitsioonikam struktuurse kohandamise kava oleks samuti asjakohane, et tagada stabiilne makromajanduslik lähenemisprotsess.

9. Stabiilsuse ja kasvu pakti kohaselt tuleks programmi keskmise pikkusega perioodi eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskava koostamisel või programmi keskmise pikkusega perioodi eesmärgist ajutise kõrvalekalde lubamisel arvesse võtta „peamisi struktuurireforme“, millel on tõestatav mõju riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele. Programmis märgitakse, et jätkuv pensionireform ja eelkõige teise samba kasutuselevõtt vähendavad järk-järgult sotsiaalkindlustusmaksete osakaalu valitsemissektori eelarves võrreldes 2004. aasta tasemega. Programmis ennustatakse, et pensionireformi netokulud on 2005. aastal 0,25% SKTst, tõustes 2008. aastaks järk-järgult 1,25%le SKTst. See võib võimaldada ajutist kõrvalekaldumist nõutavast aastasest programmi keskmise pikkusega perioodi eesmärgi saavutamiseks kehtestatud kohandamiskavast, mis on 0,5% SKTst, sest struktuurireforme, millel see põhineb, on programmis kirjeldatud piisavalt üksikasjalikult ja need omavad märkimisväärselt soodsat mõju riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele. Lisaks tundub olevat tagatud vastavus asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu paktiga nõutavatele eelarvenõuetele seose kindlusvaru tagamisega, et programmiga hõlmatud aastatel ei ületataks puudujäägi kontrollväärtust 3% SKTst. Eespool antud soovitus kiirendada kohandamist programmi keskmise pikkusega perioodi eesmärgi saavutamiseks tundub kohane, arvestades et programmi algusaastatel on pensionireformi hinnanguline puhaskulu tagasihoidlik.

10. Eeldatav võla suhe on 2005. aastal 14,9% SKTsse, mis on alla asutamislepingus sätestatud 60%lise kontrollväärtuse. Võla suhe peaks prognooside kohaselt programmiperioodi jooksul pisut vähenema, jõudes 2008. aastal 14,7%ni SKTsse, puudujääkide mõju leevendab märkimisväärselt kõrge SKT nominaalkasv.

11. Läti rahanduse jätkusuutlikkusega seoses on vananeva elanikkonnaga seotud eelarvekulude prognoosist tulenevad riskid madalad. Hetkel väga madal koguvõla tase peaks prognooside kohaselt jääma alla 60% kontrollväärtuse kogu prognoosidega hõlmatud ajavahemiku (2005–2050) jooksul. 1996. aastal algatatud Läti pensionireform aitab märkimisväärselt nõrgendada elanikkonna vananemisest tulenevat mõju eelarvele.

12. Riigi rahanduse valdkonnas kavandatud meetmed on üldiselt kooskõlas 2005.—2008. aasta integreeritud suunistes sisalduvate majanduspoliitika üldsuunistega. Eelkõige tuuakse lähenemisprogrammis välja meetmed töökohtade loomiseks ja majanduskasvu edendamiseks, muutes tulude ja kulude struktuuri (eelkõige muutes maksukoormust otsese maksustamise asemel kaudsemaks ja kärpides siirdeid) ja muutes riiklikud investeeringud prioriteediks. Piisavalt pole uuritud rahanduspoliitika potentsiaalset mõju põhieesmärkide saavutamisele, eelkõige inflatsiooni ohjeldamisele ja välismaksebilansi defitsiidi vähendamisele.

13. Tööhõivet ja majanduskasvu käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia kontekstis 21. oktoobril 2005 esitatud Läti riiklikus reformiprogrammis nimetatakse makromajandusliku stabiilsuse tagamist peamise riigi rahandust mõjutava probleemina ning põhiroll selle saavutamisel on fiskaaldistsipliini tugevdamisel ning eelarve planeerimisel. Riiklikus reformiprogrammis sätestatud piiratud arvu konkreetsete reformimeetmete mõju eelarvele kajastub lähenemisprogrammi eelarveprognoosides. Lähenemisprogrammis riigi rahandusega seoses kavandatud meetmed on kooskõlas riiklikus reformiprogrammis ettenähtud meetmetega. Nagu eespool mainitud, tuuakse lähenemisprogrammis välja meetmed töökohtade loomiseks ja majanduskasvu edendamiseks, muutes tulude ja kulude struktuuri (eelkõige muutes maksukoormust otsese maksustamise asemel kaudsemaks ja kärpides siirdeid) ja muutes riiklikud investeeringud prioriteediks.

Eespool toodud hinnangut arvestades ja silmas pidades vajadust tagada jätkusuutlik lähenemine, kaasa arvatud vajadus vähendada välismaksebilansi defitsiiti ja ohjeldada inflatsiooni, peaks Läti püüdma saavutada hetkel kavandatust ambitsioonikamat eelarveseisundit, eelkõige tuues programmis seatud keskmise pikkusega perioodi eesmärgi ettepoole, pidades sellest kinni kogu programmiperioodi jooksul ning vältides majanduse tõusuaegadel protsüklilist rahanduspoliitikat.

Soovitus:

NÕUKOGU ARVAMUS

kooskõlas nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9 kolmanda lõikega Läti ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta aastateks 2005–2008

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta[3], eriti selle artikli 9 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

14. Nõukogu kontrollis [14. veebruaril 2006] kontrollis nõukogu Läti ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2005–2008.

15. Viimasel kümnendil on SKT aastane reaalkasv Lätis olnud keskmiselt üle 6%. Selle kasvuga on kaasnenud märkimisväärne tootlikkuse tõus ja hiljuti ka tööhõive kasv. Suur maksebilansi defitsiit on teinud Läti sõltuvaks kapitali sissevoolust ja välisvõla suhe SKTsse on tõusnud. Inflatsioonitempo on tõusnud alates 2003. aasta keskpaigast ja on jätkuvalt üle 6%, õõnestades majanduse välist konkurentsivõimet ja ohustades kasvu. Programmi aluseks olevas makromajanduslikus stsenaariumis kavandatakse SKT reaalkasvu vähenemist 8,4%lt 2005. aastal keskmiselt 7,2%le ülejäänud programmiperioodi jooksul. Praegu kättesaadava teabe põhjal tundub, et stsenaarium tugineb usutavatele kasvuprognoosidele. Programmi prognoosid inflatsiooni- ja jooksevkonto puudujäägi kohta tunduvad madalad.

16. Programmis on järgitud üldjoontes uue tegevusjuhendiga kehtestatud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide näidisstruktuuri[4].

17. Ajakohastatud programmis on valitsemissektori hinnanguline puudujääk 2005. aastal 1,5% SKTst ja see põhineb 8,4%lisel SKT kasvul. See tähendab pisut väiksemat puudujääki ning märkimisväärselt paremat kasvu, kui eelmises programmis prognoositi (puudujääk oli 1,6% SKTst, kasv 6,7%). Komisjoni talituste sügisprognoosides nähakse ette puudujääki 1,2% SKTst, ning 9,1% SKT kasvu. Kuid viimased kassapõhised andmed riigieelarve täitmise kohta näitavad, et tulemus on parem, kui ajakohastatud programmis ja komisjoni talituste sügisprognoosis ennustati.

18. Nõukogu 8. märtsil 2005. aastal vastu võetud arvamuses eelmise ajakohastatud programmi kohta majanduspoliitilisi ettepanekuid ei tehtud. Sellest hoolimata mainiti, et hinnang kohandamiskavale ja rahandusolukorra asjakohasusele sõltub välismaksebilansi soodsatest arengutest, majanduses valitsevatest nõudluspainetest ja sellest, et inflatsioon langeks oma hiljutiselt kõrgtasemelt tagasi mõõdukale tasemele.

19. Ajakohastatud programmis on eesmärgiks seatud valitsemissektori puudujäägi tagasihoidlik vähendamine. Ajakohastatud programmis prognoositakse valitsemissektori puudujäägiks 2005. aastal 1,5%, 2006. aastal 1,5%, 2007. aastal 1,4% ja viimasel, 2008. aastal 1,3%. Esmane tasakaal peaks samal ajavahemikul kavakohaselt vähenema 0,1 protsendipunkti võrra. Nii tulude kui ka kulude suhe SKTsse peaks programmiperioodi jooksul kavakohaselt suurenema (vastavalt 2,1 protsendipunkti ja 1,9 protsendipunkti võrra). Riiklikud investeeringud ja määratlemata muud kulud peaksid kasvama kõige enam (vastavalt 2,3%lt SKTst 2005. aastal 3,3%le SKTst 2008. aastal ja 12,3%lt SKTst 13,8%le SKTst 2008. aastal) ning rahalised sotsiaalsiirded vähenema kõige enam (9,3%lt SKTst 2005. aastal 8,9%le SKTst 2008. aastal). Eelmise ajakohastatud programmiga võrreldes kinnitatakse novembris 2005 esitatud ajakohastatud programmis kavandatud kohandamist, kuid oluliselt soodsamate kasvuväljavaadete tingimustes.

20. Komisjoni talituste poolt programmi alusel vastavalt ühiselt kokkulepitud metoodikale tehtud arvutuste kohaselt peaks struktuurne tasakaal (st tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaal ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) kavakohaselt paranema programmiperioodi jooksul vaid pisut (0,75 protsendipunkti võrra SKTst). Kavandatud eelarvemeetmete raskuskese on programmi lõpus ja suunatud aastatele, mil SKT lõhe peaks olema negatiivne. Ajakohastatud programmis püstitatakse stabiilsuse ja kasvu paktis ette nähtud keskmise pikkusega perioodi eelarveseisundi eesmärgiks struktuurne puudujääk umbes 1% SKTst, mida loodetakse saavutada programmiperioodi viimasel aastal. Kuna programmi keskmise pikkusega perioodi eesmärk on alammäärast (hinnanguliselt puudujääk ligikaudu 2% SKTst) ambitsioonikam, peaks selle täitmine võimaldama saavutada ka ülemäärase puudujäägi suhtes kindlusvaru tagamise eesmärgi. Programmi keskmise pikkusega perioodi eesmärk on sobiv, sest kajastab piisavalt võla suhet ja keskmist potentsiaalset SKT kasvu pikas plaanis. Arvestades eespool esitatud ohte majanduse lähenemise jätkusuutlikkusele, oleks ambitsioonikam keskmise pikkusega perioodi eesmärk asjakohane.

21. Eelarve tulemus võib olla programmis kavandatust halvem. Isegi kui eelmiste eelarvete aluseks olnud prognoosid majanduskasvu ja maksuelastsuse kohta on osutunud ettevaatlikeks, pole see nõnda käesoleva programmi puhul, sest selles esitatud maksuelastsuse prognoos tundub soodne. Lisaks viidatakse programmis ka mitmetele (kavandatud) sotsiaalpoliitilistele meetmetele, mis pigem tõstaksid selle valdkonna kulusid, mitte ei langetaks, nagu programmis kavandatud.

22. Seda riskihinnangut silmas pidades ei pruugi programmi eelarvestrateegia olla piisav, et tagada programmiperioodi lõpuks struktuurne eelarveseisund, mida võiks pakti kohaselt pidada asjakohaseks. Nagu eespool mainitud, oleks soovitav pisut ambitsioonikam strateegia kui programmis esitatud. Programmis esitatud kohandamise tempo programmi keskmise pikkusega perioodi eesmärgi saavutamiseks ei ole kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga, milles on sätestatud, et euroala ja ERM II liikmesriikidel peab struktuurne tasakaal paranema vähemalt 0,5% SKTst aastas, ja et kohandamine peab olema suurem majanduse tõusuaegadel. Eelkõige tähendaks 2006. aasta struktuurse tasakaalu võimalik halvenemine, mille tooks kaasa 2006. aasta eesmärgist kinnipidamine juhul, kui 2005. aasta tulemused on oodatust märkimisväärselt paremad, fiskaalpoliitika märkimisväärset leebemaks muutumist, samas kui nõudlussurve ja stabiilsust ohustavad riskid on jätkuvalt väga suured.

23. Stabiilsuse ja kasvu pakti kohaselt tuleks programmi keskmise pikkusega perioodi eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskava koostamisel või programmi keskmise pikkusega perioodi eesmärgist ajutise kõrvalekalde lubamisel arvesse võtta peamisi struktuurireforme, millel on tõestatav mõju riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele. Programmis märgitakse, et jätkuv pensionireform ja eelkõige teise samba kasutuselevõtt vähendavad järk-järgult sotsiaalkindlustusmaksete osakaalu valitsemissektori eelarves võrreldes 2004. aastaga. Programmis ennustatakse, et pensionireformi netokulud on 2005. aastal 0,25% SKTst, tõustes 2008. aastaks järk-järgult 1,25%le SKTst. See võib võimaldada ajutist kõrvalekaldumist nõutavast aastasest programmi keskmise pikkusega perioodi eesmärgi saavutamiseks kehtestatud kohandamiskavast, mis on 0,5% SKTst, sest struktuurireforme, millel see põhineb, on programmis kirjeldatud piisavalt üksikasjalikult ja omavad märkimisväärselt soodsat mõju riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele. Lisaks tundub olevat tagatud vastavus asutamislepingu ning stabiilsuse ja kasvu paktiga nõutavatele eelarvenõuetele seoses kindlusvaru tagamisega, et programmiga hõlmatud aastatel ei ületataks puudujäägi kontrollväärtust 3% SKTst. Eespool antud soovitus kiirendada kohandamist programmi keskmise pikkusega perioodi eesmärgi saavutamiseks tundub kohane, arvestades et programmi algusaastatel on pensionireformi hinnanguline puhaskulu tagasihoidlik.

24. Eeldatav võla suhe on 2005. aastal 14,9% SKTsse, mis on alla asutamislepingus sätestatud 60% kontrollväärtuse. Võla suhe peaks prognooside kohaselt programmiperioodi jooksul pisut vähenema, jõudes 2008. aastal 14,7%ni SKTsse, puudujääkide mõju leevendab märkimisväärselt kõrge SKT nominaalkasv.

25. Läti rahanduse jätkusuutlikkusega seoses on vananeva elanikkonnaga seotud eelarvekulude prognoosist tulenevad riskid madalad[5]. Hetkel väga madal koguvõla tase peaks prognooside kohaselt jääma alla 60% kontrollväärtuse kogu prognoosidega hõlmatud ajavahemiku (2005–2050) jooksul. 1996. aastal algatatud pensionireform, mida Läti praegu rakendab, aitab märkimisväärselt nõrgendada elanikkonna vananemisest tulenevat mõju eelarvele.

26. Riigi rahanduse valdkonnas kavandatud meetmed on üldiselt kooskõlas 2005.—2008. aasta integreeritud suunistes sisalduvate majanduspoliitika üldsuunistega. Eelkõige tuuakse lähenemisprogrammis välja meetmed töökohtade loomiseks ja majanduskasvu edendamiseks, muutes tulude ja kulude struktuuri (eelkõige muutes maksukoormust otsese maksustamise asemel kaudsemaks ja kärpides siirdeid) ja muutes riiklikud investeeringud prioriteediks. Rohkem tuleb siiski rõhku panna põhieesmärkide saavutamisele, eelkõige inflatsiooni ohjeldamisele, välismaksebilansi defitsiidi vähendamisele ja tööturul osalemise edendamisele, toetades võrdsete võimalustega tööturu loomist.

27. Tööhõivet ja majanduskasvu käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia kontekstis 21. oktoobril 2005 esitatud Läti riiklikus reformiprogrammis nimetatakse makromajandusliku stabiilsuse tagamist peamise riigi rahandust mõjutava väljakutsena ning selle saavutamine sõltub eelkõige fiskaaldistsipliini tugevdamisest ning eelarve planeerimisest. Riiklikus reformiprogrammis sätestatud piiratud arvu konkreetsete reformimeetmete mõju eelarvele kajastub lähenemisprogrammi eelarveprognoosides. Lähenemisprogrammis riigi rahandusega seoses kavandatud meetmed on kooskõlas riiklikus reformiprogrammis ettenähtud meetmetega. Nagu eespool mainitud, tuuakse lähenemisprogrammis välja meetmed töökohtade loomiseks ja majanduskasvu edendamiseks, muutes tulude ja kulude struktuuri (eelkõige muutes maksukoormust otsese maksustamise asemel kaudsemaks ja kärpides siirdeid) ja muutes riiklikud investeeringud prioriteediks.

Eespool toodud hinnangut arvestades ja silmas pidades vajadust tagada jätkusuutlik lähenemine, kaasa arvatud vajadus vähendada välismaksebilansi defitsiiti ja ohjeldada inflatsiooni, on nõukogu seisukohal, et Läti peaks püüdma saavutada hetkel kavandatust ambitsioonikamat eelarveseisundit, eelkõige tuues programmis seatud keskmise pikkusega perioodi eesmärgi ettepoole, pidades sellest kinni kogu programmiperioodi jooksul ning vältides majanduse tõusuaegadel protsüklilist rahanduspoliitikat.

Peamiste makromajanduslike ja eelarveprognooside võrdlus

2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 |

Reaalne SKT (muutus, %) | LP nov 2005 | 8.5 | 8.4 | 7.5 | 7.0 | 7.0 |

KOM nov 2005 | 8.3 | 9.1 | 7.7 | 7.1 | puudub |

LP dets 2004 | 8.1 | 6.7 | 6.5 | 6.5 | puudub |

THHI inflatsioon (%) | LP nov 2005 | 6.2 | 6.9 | 5.6 | 4.3 | 3.5 |

KOM nov 2005 | 6.2 | 6.8 | 6.0 | 4.8 | puudub |

LP dets 2004 | 6.2 | 4.3 | 3.0 | 3.0 | puudub |

SKT lõhe (% potentsiaalsest SKTst) | LP nov 20053 | 0.5 | 0.8 | 0.4 | -0.5 | -1.1 |

KOM nov 20055 | 0.1 | 0.8 | 0.3 | -0.7 | puudub |

LP dets 20043 | 1.6 | 0.9 | 0.0 | -0.5 | puudub |

Valitsemissektori tasakaal1 (% SKTst) | LP nov 2005 | -1.0 | -1.5 | -1.5 | -1.4 | -1.3 |

KOM nov 2005 | -1.0 | -1.2 | -1.5 | -1.5 | puudub |

LP dets 2004 | -1.7 | -1.6 | -1.5 | -1.4 | puudub |

Eelarve esmane tasakaal (% SKTst) | LP nov 2005 | -0.2 | -0.7 | -0.8 | -0.6 | -0.6 |

KOM nov 2005 | -0.2 | -0.5 | -0.8 | -0.8 | puudub |

LP dets 2004 | -0.9 | -0.8 | -0.8 | -0.7 | puudub |

Tsükliliselt kohandatud tasakaal = struktuurne tasakaal2 (% SKTst) | LP nov 20053 | -1.1 | -1.7 | -1.6 | -1.3 | -1.0 |

KOM nov 20054 | -1.0 | -1.5 | -1.6 | -1.3 | puudub |

LP dets 2004 | puudub | puudub | puudub | puudub | puudub |

Valitsemissektori koguvõlg (% SKTst) | LP nov 2005 | 13.1 | 14.9 | 13.6 | 13.7 | 14.7 |

KOM nov 2005 | 14.7 | 12.8 | 13.0 | 13.2 | puudub |

LP dets 2004 | 14.2 | 14.5 | 15.8 | 15.0 | puudub |

Märkused: 1 Toimuva pensionireformi (teise samba kasutuselevõtt) kulud on puudujäägis kajastatud. Hinnangulised kulud on 0,27% SKTst 2005. aastal, 0,37% SKTst 2006. aastal, 0,62% SKTst 2007. aastal ja 1,32% SKTst 2008. aastal. 2 Tsükliliselt kohandatud tasakaal (nagu eelmistes ridades), välja arvatud ühekordsed ja ajutised meetmed. Programmis ennustatud tsükliliselt kohandatud tasakaalu iga-aastane paranemine, arvestades ka järk-järgult elluviidava pensionireformi mõju, oleks 2006. aastal 0,2% SKTst, 2007. aastal 0,6% SKTst ja 2008. aastal 1,0% SKTst, ajavahemiku 2006–2008 keskmine oleks 0,6%. Kuna programmis pole täpsustatud muid ühekordseid ega ajutisi meetmeid, on tsükliliselt kohandatud ja struktuurne tasakaal ühesugused. 3 Komisjoni talituste arvutused programmis sisalduva teabe alusel. 4 Komisjoni talituste prognoosid ei sisalda ühekordseid ega muid ajutisi meetmeid. 5 Vastavalt prognoositud potentsiaalsele kasvule, mis on 7,9% aastal 2004, 8,3% aastal 2005, 8,3% aastal 2006 ja 8,2% aastal 2007. Allikas: lähenemisprogramm (LP); komisjoni talituste 2005. aasta sügise majandusprognoos (KOM); komisjoni talituste arvutused. |

[1] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1055/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 1). Kõik dokumendid, millele on viidatud käesolevas tekstis, asuvad veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm

[2] Majandus- ja rahandusministrite nõukogu 11. oktoobril 2005 heaks kiidetud majandus- ja rahanduskomitee arvamus „Stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise täpsustused ning juhised stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta".

[3] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1055/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 1). Dokumendid, millele on käesolevas tekstis viidatud, on kättesaadavad veebislaidil

http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm

[4] Programmis on puudusi uue tegevusjuhendiga ette nähtud vabatahtlikes andmetes (eelkõige puuduvad andmed tööjõu tootlikkuse ja töötatud tundide kohta).

[5] Üksikasjad pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta on esitatud komisjoni talituste tehnilises hinnangus programmile, mis avaldatakse veebisaidil

http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm