52006SC0109

Brüssel 1.2.2006

SEK(2006) 109 lõplik

Soovitus:

NÕUKOGU ARVAMUS

kooskõlas nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9 kolmanda lõikega Eesti ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta aastateks 2005–2009

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Taust

1. juulil 1998 jõustunud stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada valitsemissektori rahaliste vahendite usaldusväärsus, mis on hindade stabiilsuse ning uute töökohtade loomist soodustava tugeva ja püsiva kasvu tingimuste tugevdamise vahend. 2005. aastal muudeti pakti esimest korda. Reformimisel tunnistati pakti kasulikkust eelarvedistsipliini kehtestamisel, kuid sooviti tugevdada nii pakti tõhusust ja selle mõju majandusele kui ka tagada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus.

Nõukogu määruses (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta[1], mis moodustab osa paktist, on sätestatud, et liikmesriigid peavad esitama nõukogule ja komisjonile stabiilsus- või lähenemisprogrammid ja nende iga-aastased ajakohastatud versioonid (ühisraha kasutusele võtnud liikmesriigid peavad esitama (ajakohastatud) stabiilsusprogrammid ja ühisraha veel mitte kasutavad liikmesriigid peavad esitama (ajakohastatud) lähenemisprogrammid). Eesti esitas esimese lähenemisprogrammi mais 2004. Vastavalt määrusele esitas nõukogu 5. juulil 2004 arvamuse komisjoni soovituse alusel ja pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega. Vastavalt samale menetlusele peab komisjon ajakohastatud stabiilsus- ja lähenemisprogramme hindama, majandus- ja rahanduskomitee neid kontrollima, samas kui nõukogul on õigus neid kontrollida.

Nimetatud programmides peavad liikmesriigid täpsustama oma keskmise pikkusega perioodi eesmärgid seoses eelarveseisundiga ja esitama meetmed nende saavutamiseks ja hoidmiseks, sealhulgas asjakohased prognoosid majanduse kohta. Pakti reformimise järel peaks keskmise pikkusega perioodi eesmärk olema iga liikmesriigi puhul diferentseeritud, pidades silmas liidu majanduslikku ja eelarvelist mitmekesisust, sealhulgas jätkusuutlikkusega seotud eelarveriske. Reformi osaks on ka vajadus luua majanduse tõusuperioodidel kõrgendatud eelarvedistsipliini abil korrastatum lähenemine eelarvepoliitikas majandustsükli jooksul, samas kui ajutisel kõrvalekaldumisel keskmise pikkusega perioodi eesmärkidest või sellele eesmärgile suunatud kohandamiskavas tuleks arvestada olulisi struktuurireforme, millel on tõestatav mõju pikaajalisele jätkusuutlikkusele.

Võttes arvesse komisjoni talituste 2005. aasta sügise majandusprognoosi, tegevusjuhendit[2], 2005.–2008. aasta majanduspoliitika integreeritud suunistes sisalduvat potentsiaalse SKT ja tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaalu ühiselt kokkulepitud hindamismetoodikat ning majanduspoliitika üldsuuniseid, on komisjon kontrollinud Eesti hiljuti esitatud ajakohastatud lähenemisprogrammi ja võtnud alljärgneva hindamise põhjal vastu soovituse nõukogule asjakohase arvamuse esitamiseks.

Hinnang

1. Eesti esitas 1. detsembril 2005 viimase ajakohastatud lähenemisprogrammi aastateks 2005–2009[3]. Ajakohastatud programmis järgitakse üldjoontes uues tegevusjuhendis sätestatud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide näidisstruktuuri[4].

2. Olles kasutanud julgete reformi- ja stabiliseerimispüüdluste kiireid eeliseid 1990ndate aastate keskel, toimus Eestis 1998. aasta Vene kriisi mõjul ajutine tagasiminek ja 1999. aastal majanduskasv aeglustus. Tänu kõikehõlmavatele struktuurireformidele rahandus- ja ettevõtlussektoris, mis suurendasid majanduse reageerimisvõimet turujõududele, ning tänu majanduse rahvusvahelisele avatusele, taastus kasv kiiresti alates 2000. aastast. Viimasel kümnel aastal on keskmine SKT reaalkasv aastas olnud 6%, mis on märksa rohkem kui ELi keskmine 1,7%. Suurim makromajanduse tasakaalunihe on suur võlgnevus välismaailma suhtes, mis 2004. aastal oli 10,5% SKTst.

3. Ajakohastatud programmis prognoositakse 2005. aastal SKT reaalkasvuks 6,5%, 2006. aastal 6,6% ja ülejäänud programmiperioodiks 2007–2009 ühtlaselt 6,3%. Üldiselt on ajakohastatud programmi aluseks olev makromajanduslik stsenaarium märkimisväärselt ettevaatlik võrreldes komisjoni talituste 2005. aasta sügisprognoosi hinnanguga. Komisjoni talituste poolt programmi alusel vastavalt ühiselt kokkulepitud metoodikale tehtud arvutuste kohaselt peaks SKT potentsiaalne kasv jääma suhteliselt suureks, kuid olema keskmise perioodi jooksul kergelt väheneva suundumusega. SKT reaalkasvu ettevaatlik prognoos tingib negatiivse SKT lõhe kogu programmiperioodi jooksul, samas kui komisjoni talituste 2005. aasta sügisprognoosis on esitatud 2005. ja 2006. aastaks positiivne SKT lõhe ning 2007. aastaks ainult vähesel määral kasutamata majandusvõimsust. Eeldatavasti on tööhõive kasv järgmistel aastatel suur. Eeldatakse, et inflatsioon langeb 3,5%lt 2005. aastal 2,6%le 2006. ja 2007. aastal ning püsib 2008. ja 2009. aastal mõõdukal 2,7% tasemel. Kuna tegelik THHI inflatsiooni kasv oli 2005. aastal 4,1%, peegeldades ühinemisega seotud mõjusid ning kõrget energiahinda, on 2006. aasta prognoos suhteliselt optimistlik, kuid 2007. aasta prognoos on kooskõlas komisjoni prognoosiga. Võlgnevus välismaailma suhtes on hinnanguliselt langenud 9%ni SKTst 2005. aastal, kusjuures 2003. aastal oli see 13,4%. Kuigi valitsemissektori rahanduse pidev ülejääk on aidanud vähendada Eesti majanduse tasakaalustamatust, ei toetata programmis järgmistel aastatel eriti selle lõhe vähendamist. Eesti on 2005. aastal säilitanud oma valuutanõukogu raames täieliku vahetuskursi stabiilsuse vahetuskursimehhanismis ERM II, mis toimib ühepoolse kohustusena selles mehhanismis. Rahaturu ja pankade laenuintressimäärad olid 2005. aastal madalad ja stabiilsed, kajastades Eesti rahandusraamistiku usaldusväärsust.

4. Nõukogu kiitis oma 17. veebruari 2005. aasta arvamuses heaks eelarvestrateegia, mis esitati eelmises ajakohastatud lähenemisprogrammis aastateks 2004–2008. 2005. aasta eelarve täitmisega seoses prognoositi komisjoni talituste 2005. aasta sügisprognoosis valitsemissektori eelarve ülejäägiks 1,1% SKTst, kusjuures eelmises ajakohastatud lähenemisprogrammis seati eesmärgiks tasakaalus eelarve. Tänu suurele majanduskasvule ja paranenud maksude kogumisele oli 2005. aasta tegelik ülejääk palju suurem, ligikaudu 2,5% SKTst.

5. Eesti eelarveraamistiku eesmärk on säilitada usaldusväärne riigi rahandus jätkusuutliku suure majanduskasvu ja kasvava tööhõive taustal. Selleks kuuluvad eelarveraamistikku valitsemissektori tasakaalustatud eelarve nõue ja keskvalitsuse kulutuste nominaalsed ülemmäärad. Programmis on seatud sihiks valitsemissektori eelarve tasakaal alates 2007. aastast pärast ülejääki 0,3% SKTst 2005. aastal ja 0,1% SKTst 2006. aastal. Valitsemissektori ülejäägid 2005. ja 2006. aastaks on veidi suuremad eelmises ajakohastatud programmis esitatutest, kuid kajastavad üksnes osaliselt oodatust paremat tulemust 2005. aastal. Kavandatakse nii kulu- kui ka tulusuhte järkjärgulist vähenemist programmiperioodi lõpuks. Eelmise programmiga võrreldes kinnitatakse üldiselt 2005. aasta detsembri ajakohastatud programmis, et kavandatakse igal aastal tasakaalustatud eelarvega fiskaalstrateegiat märkimisväärselt soodsama makromajandusliku stsenaariumi taustal.

6. Komisjoni talituste poolt programmi alusel vastavalt ühiselt kokkulepitud metoodikale tehtud arvutuste kohaselt peaks struktuurne tasakaal (ülejääk) järgmisel neljal aastal järkjärguliselt vähenema ligikaudu 0,5%lt SKTst 2005. aastal ja jõudma tasakaalu 2009. aastal. Ajakohastatud programmis püstitatakse stabiilsuse ja kasvu paktis ette nähtud keskmise pikkusega perioodi eelarveseisundi eesmärgiks struktuurselt tasakaalustatud eelarve, st tsükliliselt tasakaalustatud ning ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta eelarve. Kuna programmi keskmise pikkusega perioodi eesmärk on alammäärast ambitsioonikam (prognoositav puudujääk ligikaudu 2% SKTst), peaks selle saavutamine täitma ka kindlusvaru tagamise eesmärgi ülemäärase puudujäägi esinemise puhuks. Programmi keskmise pikkusega perioodi eesmärk on asjakohane, sest see mahub stabiilsuse ja kasvu pakti ning tegevusjuhendiga euroala ja ERM II liikmesriikidele ette nähtud vahemikku ning see on oluliselt ambitsioonikam, kui võiks eeldada pikaajalises plaanis võlasuhet ja potentsiaalset keskmist SKT kasvu arvestades.

7. Eelarve tulemused võivad olla oluliselt paremad, kui on prognoositud programmis, ning seda isegi pärast 2005. aastat. Aluseks olev majandusprognoos aastateks 2006–2009 on väga konservatiivne. Lisaks sellele on Eesti korduvalt ületanud rahanduslikke eesmärke, mis lubab eeldada, et riske jääb üha vähemaks.

8. Riskianalüüsi seisukohast on programmi eelarvepõhimõtted piisavad, et tagada programmi keskmise pikkusega perioodi eesmärkide täitmine kogu programmiperioodi jooksul. Kuna programmi keskmise pikkusega perioodi eesmärk on alammäärast ambitsioonikam, peaks selle saavutamine täitma ka kindlusvaru tagamise eesmärgi, et ei ületataks kogu programmiperioodi jooksul puudujäägiläve 3% SKTst tavaliste makromajanduslike kõikumiste juures. Võttes siiski arvesse tõenäosust, et 2005. aasta tulemus on kavandatust parem, võib majanduse tõusuaegadel kaasneda protsüklilisuse risk, juhul kui 2006. aastal ületatakse eelarve ülejääk 0,1% SKTst.

9. Eesti koguvõla suhe on kõige väiksem ELis, ning on oluliselt alla asutamislepingus sätestatud kontrollväärtuse. Vastavalt ajakohastatud programmile ja kooskõlas komisjoni talituste prognoosiga aastateks 2005–2007 väheneb võla suhe kogu programmiperioodil veelgi, jõudes tasemele 2,8% SKTsse 2009. aasta lõpus.

10. Eesti rahanduse jätkusuutlikkuse puhul on vananeva elanikkonnaga seotud eelarvekulude prognoosist tulenevad ohud väikesed. Koguvõlg on praegu väga väike ning eeldatakse, et see jääb alla 60% kontrollväärtuse kogu programmiperioodi jooksul. Eesti strateegia asetada jätkusuutlikkus fiskaalpoliitika keskmesse, sealhulgas pensionireform, mis hõlmab varade akumuleerimist, aitab positiivselt kaasa riigi rahanduse väljavaatele. Praegune ülejäägis eelarve aitab piirata elanikkonna vananemise prognoositud mõju eelarvele ning keskmise pikkusega perioodi eelarvekava – säilitada tasakaalus eelarve – vastab riigi rahanduse jätkusuutlikkuse madalale riskile.

11. Riigi rahanduse valdkonnas kavandatud meetmed on üldiselt kooskõlas integreeritud suunistes sisalduvate majanduspoliitika üldsuunistega ajavahemikuks 2005–2008. Eelkõige on eelarve suur ülejääk 2005. aastal aidanud tõepoolest kaasa välistasakaalu märkimisväärsele vähenemisele alla 10% SKTst. Kogu programmiperioodi jooksul on Eesti poliitika erinevate tahkude nurgakivi arukas fiskaalpoliitika, mille eesmärk on toetada välistasakaalu edasist vähendamist jätkusuutliku tasemeni. Ajakohastatud programmis esitatakse ka meetmed majanduskasvu ja tööhõive tõstmisele suunatud ressursside jaotamise soodustamiseks, eelkõige riigi osatähtsuse vähendamisega majanduses ja maksukoormuse ümbersuunamisega otsestelt maksudelt kaudsetele maksudele.

12. Eesti 15. oktoobril 2005 esitatud riiklikus reformiprogrammis on kindlaks määratud järgmised probleemid, millel on märkimisväärne mõju riigi rahandusele: i) riigi rahanduse jätkusuutlikkus; ii) majanduskasvu ja töökohtade loomist toetav fiskaalpoliitika ja iii) stabiilse makromajandusliku keskkonna tagamine. Riiklikus reformiprogrammis sätestatud meetmete mõju eelarvele kajastub täielikult lähenemisprogrammi eelarveprognoosides. Lähenemisprogrammis riigi rahandusega seoses kavandatud meetmed on kooskõlas riiklikus reformiprogrammis ettenähtud meetmetega. Eelkõige on lähenemisprogrammis sätestatud meetmed 2002. aasta pensionireformi lõpuleviimiseks, tarbimis- ja keskkonnamaksude tõstmiseks koos tööjõumaksude alandamisega ning süstemaatiliseks eelarvevahendite suunamiseks investeeringutesse, teadus- ja arendustöö ning kutseõppe edendamisse. Lähenemisprogrammis täiendatakse neid meetmeid muudatustega riigi rahanduse institutsioonilises korralduses, nimelt viiakse lõpule IT-põhise eelarvesüsteemi rakendamine, mis ühendab kõik ministeeriumid rahandusministeeriumi kontrolli alla, muudetakse formaalsemaks strateegilise planeerimise protsessi ja koostatakse uusi õigusakte finantsjuhtimise parandamiseks kohalike omavalitsuste tasandil.

Üldiselt on eelarveseisund kindel ning eelarvestrateegia on heaks näiteks paktiga kooskõlas läbiviidava fiskaalpoliitika kohta. Kuid võttes siiski arvesse eespool esitatud hinnangut ja 2005. aasta eelarvetulemusi, mis on ilmselt märkimisväärselt paremad programmis prognoositust, oleks Eestil kohane suurendada kavandatavat eelarveülejääki 2006. aastal ja järgnevatel aastatel, et jätkuvalt toetada välistasakaalu vähendamist.

Soovitus:

NÕUKOGU ARVAMUS

kooskõlas nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9 kolmanda lõikega Eesti ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta aastateks 2005–2009

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta[5], eriti selle artikli 9 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

olles konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

13. Olles kasutanud julgete reformi- ja stabiliseerimispüüdluste kiireid eeliseid 1990ndate aastate keskel, toimus Eestis 1998. aasta Vene kriisi mõjul ajutine tagasiminek ja 1999. aastal majanduskasv aeglustus. Tänu kõikehõlmavatele struktuurireformidele rahandus- ja ettevõtlussektoris, mis suurendasid majanduse reageerimisvõimet turujõududele, ning tänu majanduse rahvusvahelisele avatusele, taastus kasv kiiresti alates 2000. aastast. Viimasel kümnel aastal on keskmine SKT reaalkasv aastas olnud 6%, mis on märksa rohkem kui ELi keskmine 1,7%. Suurim makromajanduse tasakaalunihe on suur võlgnevus välismaailma suhtes, mis 2004. aastal oli 10,5% SKTst. Eelarvearenguid iseloomustab üldine arukas fiskaalpoliitika, mille tulemuseks oli oluline ülejääk.

14. Nõukogu kiitis oma 17. veebruari 2005. aasta arvamuses heaks eelarvestrateegia, mis esitati eelmises ajakohastatud lähenemisprogrammis aastateks 2004–2008. 2005. aasta eelarve täitmisega seoses prognoositi komisjoni teenistuste 2005. aasta sügisprognoosis valitsemissektori eelarve ülejäägiks 1,1% SKTst, kusjuures eelmises ajakohastatud lähenemisprogrammis seati eesmärgiks tasakaalus eelarve. Tänu suurele majanduskasvule ja paranenud maksude kogumisele oli 2005. aasta tegelik ülejääk palju suurem, ligikaudu 2,5% SKTst.

15. Nõukogu kontrollis [14. veebruaril 2006] Eesti ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2005–2009. Ajakohastatud programmis järgitakse üldjoontes uues tegevusjuhendis sätestatud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide näidisstruktuuri[6].

16. Programmi aluseks olevas makromajanduslikus stsenaariumis kavandatakse SKT reaalkasvu suurenemist 6,5%lt 2005. aastal 6,6%le 2006. aastal ja keskmiselt 6,3%le ülejäänud programmiperioodi jooksul. Praegu olemasoleva teabe alusel hinnates näib, et see stsenaarium põhineb märkimisväärselt ettevaatlikelkasvueeldustel. Komisjoni talituste poolt programmi alusel vastavalt ühiselt kokkulepitud metoodikale tehtud arvutuste kohaselt peaks SKT potentsiaalne kasv jääma suhteliselt suureks, kuid olema keskmise perioodi jooksul kergelt väheneva suundumusega. Järelikult põhjustab SKT reaalkasvu konservatiivne prognoos negatiivse SKT lõhe kogu programmiperioodi jooksul, kusjuures komisjoni talituste 2005. aasta sügisprognoosis on esitatud 2005. ja 2006. aastaks positiivne SKT lõhe. Programmi lühiajaline inflatsiooniprognoos on samuti madal.

17. Eesti keskmise pikkusega eelarveraamistiku eesmärk on säilitada usaldusväärne riigi rahandus jätkusuutliku suure majanduskasvu ja kasvava tööhõive taustal. Programmis on seatud sihiks valitsemissektori eelarve tasakaalu säilimine alates 2007. aastast pärast ülejääki 0,3% SKTst 2005. aastal ja 0,1% SKTst 2006. aastal. Esmane tasakaal on ainult ebaoluliselt kõrgem tühise intressikoormuse tõttu. Kavandatavad valitsemissektori ülejäägid 2005. ja 2006. aastaks on veidi suuremad eelmises ajakohastatud programmis esitatutest, kuid kajastavad üksnes osaliselt oodatust paremat tulemust 2005. aastal, mil ülejääk oli ligikaudu 2,5% SKTst peamiselt seoses suurenenud majanduskasvu ja paranenud maksukogumisega. Kavandatakse nii kulu- kui ka tulusuhte järkjärgulist vähenemist programmiperioodi lõpuks. Eelmise ajakohastatud programmiga võrreldes kinnitatakse üldiselt 2005. aasta detsembri ajakohastatud programmis, et kavandatakse igal aastal tasakaalustatud eelarvega fiskaalstrateegiat märkimisväärselt soodsama makromajandusliku stsenaariumi taustal.

18. Kavandatakse, et struktuurne ülejääk (s.t tsükliliselt kohandatud tasakaal, välja arvatud ühekordsed ja ajutised meetmed), mida arvutatakse vastavalt ühiselt kokkulepitud metoodikale, väheneb keskmiselt 0,1% SKTst aastas. Programmi eelarveseisundi keskmise pikkusega perioodi eesmärk on struktuurne tasakaalustatud eelarve ning struktuurset tasakaalu planeeritakse säilitada, mis vastab programmi keskmise pikkusega perioodi eesmärgile kogu programmiperioodi jooksul. Kuna programmi keskmise pikkusega perioodi eesmärk on alammäärast ambitsioonikam (prognoositav puudujääk ligikaudu 2% SKTst), peaks selle saavutamine täitma ka kindlusvaru tagamise ülemäärase puudujäägi korral. Programmi keskmise pikkusega perioodi eesmärk on asjakohane, sest see mahub stabiilsuse ja kasvu pakti ning tegevusjuhendiga euroala ja ERM II liikmesriikidele ette nähtud vahemikku ning see on oluliselt ambitsioonikam, kui võiks eeldada pikaajalises plaanis võlasuhet ja potentsiaalset keskmist SKT kasvu arvestades.

19. Eelarve tulemused võivad olla oluliselt paremad, kui on prognoositud programmis, ning seda isegi pärast 2005. aastat. Aluseks olev majandusprognoos aastateks 2006–2009 on väga konservatiivne. Lisaks sellele on Eesti korduvalt ületanud rahanduslikke eesmärke, mis lubab eeldada, et riske jääb üha vähemaks.

20. Käesolevat riskihinnangut arvestades on eelarvestrateegia piisav, et saavutada struktuurne eelarveseisund, mida võib lugeda pakti alusel kohaseks kogu programmi kestel. Lisaks sellele tagab programmi eelarvestrateegia piisava kindlusvaru, et tavapäraste makromajanduslike kõikumiste juures ei ületataks kogu programmi jooksul puudujäägiläve 3% SKTst. Võttes siiski arvesse tõenäosust, et 2005. aasta tulemus on kavandatust parem, võib majanduse tõusuaegadel kaasneda protsüklilisuse risk, juhul kui 2006. aastal ületatakse eelarve ülejääk 0,1% SKTst.

21. Eeldatav võla suhe on 2005. aasta lõpuks 4,6% SKTsse, mis on oluliselt vähem asutamislepingus sätestatud 60% kontrollväärtusest ning kõige madalam ELis. Programmis prognoositakse, et võla suhe väheneb programmiperioodi jooksul 1,8 protsendipunkti võrra.

22. Eesti rahanduse jätkusuutlikkuse puhul on vananeva elanikkonnaga seotud eelarvekulude prognoosist tulenevad ohud väikesed. Koguvõlg on praegu väga väike ning eeldatakse, et see jääb alla 60% kontrollväärtuse kogu programmiperioodi jooksul. Eesti strateegia asetada jätkusuutlikkus fiskaalpoliitika keskmesse, sealhulgas pensionireform, mis hõlmab varade akumuleerimist, aitab positiivselt kaasa riigi rahanduse väljavaatele. Praegune ülejäägis eelarve aitab piirata elanikkonna vananemise prognoositud mõju eelarvele ning keskmise pikkusega perioodi eelarvekava – säilitada tasakaalus eelarve – vastab riigi rahanduse jätkusuutlikkuse madalale riskile.

23. Riigi rahanduse valdkonnas kavandatud meetmed on üldiselt kooskõlas integreeritud suunistes sisalduvate majanduspoliitika üldsuunistega ajavahemikuks 2005–2008. Eelkõige on eelarve suur ülejääk 2005. aastal aidanud tõepoolest kaasa välistasakaalu märkimisväärsele vähenemisele alla 10% SKTst. Kogu programmiperioodi jooksul on Eesti poliitika erinevate tahkude nurgakivi arukas fiskaalpoliitika, mille eesmärk on toetada välistasakaalu edasist vähendamist jätkusuutliku tasemeni. Ajakohastatud programmis esitatakse ka meetmed majanduskasvu ja tööhõive tõstmisele suunatud ressursside jaotamise soodustamiseks, eelkõige riigi osatähtsuse vähendamisega majanduses ja maksukoormuse ümberlülitamisega otsestelt maksudelt kaudsetele maksudele.

24. Eesti riiklikus reformiprogrammis, mis esitati 15. oktoobril 2005 tööhõive ja majanduskasvu käsitleva uuendatud Lissaboni strateegia kontekstis, on välja toodud järgmised riigi rahandust oluliselt mõjutavad probleemid: i) riigi rahanduse jätkusuutlikkus; ii) majanduskasvu ja töökohtade loomist toetav fiskaalpoliitika ja iii) stabiilse makromajandusliku keskkonna tagamine. Riiklikus reformiprogrammis sätestatud meetmete mõju eelarvele kajastub täielikult lähenemisprogrammi eelarveprognoosides. Lähenemisprogrammis riigi rahandusega seoses kavandatud meetmed on kooskõlas riiklikus reformiprogrammis ettenähtud meetmetega. Eelkõige on lähenemisprogrammis sätestatud meetmed 2002. aasta pensionireformi lõpuleviimiseks, tarbimis- ja keskkonnamaksude tõstmiseks koos tööjõumaksude alandamisega ning süstemaatiliseks eelarvevahendite suunamiseks investeeringutesse, teadus- ja arendustöö ning kutseõppe edendamisse. Lähenemisprogrammis täiendatakse neid meetmeid muudatustega riigi rahanduse institutsioonilises korralduses, nimelt viiakse lõpule IT-põhise eelarvesüsteemi rakendamine, mis ühendab kõik ministeeriumid rahandusministeeriumi kontrolli alla, muudetakse formaalsemaks strateegilise planeerimise protsessi ja koostatakse uusi õigusakte, mis parandavad finantsjuhtimist kohalike omavalitsuste tasandil.

Eespool esitatud hinnangut arvestades märgib nõukogu, et üldiselt on eelarveseisund kindel ning eelarvestrateegia on heaks näiteks paktiga kooskõlas oleva fiskaalpoliitika kohta. Kuid nõukogu märgib siiski, et arvestades 2005. aasta eelarvetulemusi, mis on ilmselt märkimisväärselt paremad programmis prognoositust, oleks Eestil kohane suurendada kavandatavat eelarveülejääki 2006. aastal ja järgnevatel aastatel, et jätkuvalt toetada välistasakaalu vähendamist.

Peamiste makromajanduslike ja eelarveprognooside võrdlus

2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 |

Reaalne SKT (muutus, %) | LP dets 2005 | 7.8 | 6.5 | 6.6 | 6.3 | 6.3 | 6.3 |

KOM nov 2005 | 7.8 | 8.4 | 7.2 | 7.4 | puudub | puudub |

LP nov 2004 | 5.6 | 5.9 | 6.0 | 6.0 | 6.0 | puudub |

THHI inflatsioon (%) | LP dets 2005 | 3.0 | 3.5 | 2.6 | 2.6 | 2.7 | 2.7 |

KOM nov 2005 | 3.0 | 4.1 | 3.3 | 2.6 | puudub | puudub |

LP dets 20041 | 3.3 | 3.2 | 2.5 | 2.8 | 2.8 | puudub |

SKT lõhe (% potentsiaalsest SKTst) | LP dets 20052 | 0.1 | -0.4 | -0.6 | -0.7 | -0.5 | -0.1 |

KOM nov 20053 | -0.2 | 0.5 | 0.1 | -0.1 | puudub | puudub |

LP dets 20042 | -0.9 | -1.3 | -1.7 | -1.2 | -1.0 | puudub |

Valitsemissektori eelarve tasakaal (% SKTst) | LP dets 2005 | 1.7 | 0.3 | 0.1 | 0.0 | 0.0 | 0.0 |

KOM nov 2005 | 1.7 | 1.1 | 0.6 | 0.4 | puudub | puudub |

LP dets 2004 | 1.0 | 0.0 | 0.0 | 0.0 | 0.0 | 0.0 |

Eelarve esmane tasakaal (% SKTst) | LP dets 2005 | 1.9 | 0.5 | 0.3 | 0.2 | 0.1 | 0.1 |

KOM nov 2005 | 1.9 | 1.3 | 0.8 | 0.5 | puudub | puudub |

LP dets 2004 | 1.3 | 0.2 | 0.2 | 0.2 | 0.1 | puudub |

Tsükliliselt kohandatud tasakaal = struktuurne tasakaal4 (% SKTst) | LP dets 2005 | 1.7 | 0.4 | 0.3 | 0.2 | 0.1 | 0.0 |

KOM nov 2005 | 1.8 | 1.0 | 0.6 | 0.4 | puudub | puudub |

LP dets 2004 | puudub | puudub | puudub | puudub | puudub | puudub |

Valitsemissektori koguvõlg (% SKTst) | LP dets 2005 | 5.4 | 4.6 | 4.4 | 3.3 | 3.0 | 2.8 |

KOM nov 2005 | 5.5 | 5.1 | 4.0 | 3.1 | puudub | puudub |

LP dets 2004 | 4.8 | 4.6 | 4.3 | 3.1 | 2.9 | puudub |

Märkused: 1 2004. aasta ajakohastatud lähenemisprogrammis kasutatakse THId ja mitte THHId. Lahknevused on tühised. 2 Komisjoni talituste arvutused programmis sisalduva teabe alusel. 3 Kooskõlas prognoositava potentsiaalse kasvuga 7,2%, 7,1%, 6,7% ja 6,5% vastavalt aastatel 2004–2007. 4 Kuna programmis ei ole esitatud ühekordseid ega muid ajutisi meetmeid, võrdub tsükliliselt kohandatud tasakaal struktuurse tasakaaluga. Allikas: Lähenemisprogramm (LP); komisjoni talituste 2005. aasta sügise majandusprognoos (KOM);komisjoni talituste arvutused. |

[1] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1055/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 1). Kõik dokumendid, millele on viidatud käesolevas tekstis, asuvad veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm

[2] Majandus- ja rahanduskomitee arvamus „Stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise täpsustused ning juhised stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta", mille majandus- ja rahandusministrite nõukogu 11. oktoobril 2005 heaks kiitis.

[3] Programmi ingliskeelne tõlge esitati 2. jaanuaril 2006.

[4] Programmis on esitatud enamik uues tegevusjuhendis ette nähtud kohustuslikke ja vabatahtlikke andmeid.

[5] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1055/2005 (ELT L 174, 7.7.2005, lk 1). Dokumendid, millele on viidatud käesolevas tekstis, asuvad veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm

[6] Programmis on esitatud enamik uues tegevusjuhendis ette nähtud kohustuslikke ja vabatahtlikke andmeid.