This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52006PC0179
Draft interinstitutional agreement on inter-institutional co-operation in the framework of international Conventions to which the European Atomic Energy Community and its Member States are parties {SEC(2006) 519}
Eelnõu: institutsioonidevaheline kokkulepe institutsioonidevahelise koostöö kohta rahvusvaheliste konventsioonide raames, mille osalised on Euroopa Aatomienergiaühendus ja selle liikmesriigid {SEK(2006) 519}
Eelnõu: institutsioonidevaheline kokkulepe institutsioonidevahelise koostöö kohta rahvusvaheliste konventsioonide raames, mille osalised on Euroopa Aatomienergiaühendus ja selle liikmesriigid {SEK(2006) 519}
/* KOM/2006/0179 lõplik */
Eelnõu: institutsioonidevaheline kokkulepe institutsioonidevahelise koostöö kohta rahvusvaheliste konventsioonide raames, mille osalised on Euroopa Aatomienergiaühendus ja selle liikmesriigid {SEK(2006) 519} /* KOM/2006/0179 lõplik */
[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 28.4.2006 KOM(2006) 179 lõplik Eelnõu: INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOKKULEPE institutsioonidevahelise koostöö kohta rahvusvaheliste konventsioonide raames, mille osalised on Euroopa Aatomienergiaühendus ja selle liikmesriigid (komisjoni esitatud) {SEK(2006) 519} SELETUSKIRI 1. EESMÄRK Käesoleva ettepaneku eesmärk on kehtestada institutsioonidevahelise kooskõlastamise üldised põhimõtted nõukogus esindatud liikmesriikidele ja komisjonile (kes esindab Euroopa Aatomienergiaühendust (edaspidi „ühendus“) osavõtmisel rahvusvahelistest sündmustest, mille temaatika kuulub osaliselt (Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga hõlmatud valdkondades) ühenduse pädevusse ja osaliselt liikmesriikide pädevusse. Komisjoni ja nõukogus esindatud liikmesriikide vaheline kooskõlastamine on vajalik selleks, et nii komisjon kui ka liikmesriigid saaksid sellistest sündmustest osavõtmisel täita oma ülesandeid täielikus kooskõlas asutamislepinguga ja ühenduse vaimuga. Vajadust Euratomi ja tema liikmesriikide ühiste osavõtupõhimõtete määratlemiseks rõhutati hiljuti tuumaohutuse konventsiooni läbivaatamist käsitlevatel koosolekutel ning tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni kavandatud muudatuste arvessevõtmist ja vastuvõtmist käsitleva konverentsi käigus. 2. EURATOMI VÄLISPÄDEVUS Vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 1 on 1957. aastal loodud Euroopa Aatomienergiaühenduse põhiülesanne „kaasa aidata elatustaseme tõstmisele liikmesriikides ja suhete arendamisele teiste riikidega, luues tuumatööstuse kiireks tekkeks ja arenguks vajalikud tingimused”. Selle ülesande täitmiseks andsid liikmesriigid Euratomi asutamislepingu allkirjastamisega ühendusele üle suveräänsed õigused järgmiste põhivaldkondade jaoks: uurimistegevus, tervisekaitse ja ohutus (töötajate ja elanikkonna tervise kaitsmine ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest), toorainetega varustamine ning tuumaenergiaalased kaitsemeetmed. Vastavalt Euratomi asutamislepingu artikli 2 punktile h on ühendusel õigus luua suhteid kolmandate riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega, et soodustada tuumaenergia rahuotstarbelise kasutamise arengut. Selleks võib ühendus oma volituste ja pädevuse piires sõlmida kokkuleppeid või lepinguid kolmanda riigi, rahvusvahelise organisatsiooni või kolmanda riigi kodanikuga (Euratomi asutamislepingu artikkel 101). Ühenduse välispädevus on kohtupraktikas kinnitust leidnud. Seoses ühenduse kavandatud ühinemisega rahvusvahelise tuumamaterjali füüsilise kaitsmise konventsiooniga kontrollis Euroopa Ühenduste Kohus 1978. aastal ühenduse välispädevust.[1] Kohtupraktikas kinnitust leidnud välispädevusele osutades märkis kohus, et kui ühendus arendab ühiseid ühendusesiseseid eeskirju, omandab ta pädevuse pidada ka välisläbirääkimisi, mis võivad kõnealuseid ühiseid eeskirju mõjutada.[2] Euroopa Kohus deklareeris ka, et kui ühendusel on konkreetse eesmärgi saavutamiseks sisepädevus, siis sellest tulenevalt kehtib väline ainupädevus kõnealuse eesmärgi kohta niivõrd, kuivõrd niisugune välistegevus on vajalik selle saavutamiseks.[3] Samuti nägi kohus ühenduse ja selle liikmesriikide poolt rahvusvahelise kohustuse rakendamise asjus ette, et ühenduse puhul võib konventsiooni rakendada ainult ühenduse institutsioonide ja liikmesriikide tiheda koostöö abil nii läbirääkimiste pidamise, otsuste tegemise kui ka võetud kohustuste täitmise teel. 1994. aastal kinnitas Euroopa Kohus otsuses 1/94,[4] et „kui on ilmne, et mõne lepingu või konventsiooni sisu kuulub osaliselt ühenduse ja osaliselt liikmesriikide pädevusse, on oluline tagada liikmesriikide ja ühenduse institutsioonide tihe koostöö läbirääkimiste pidamisel, otsuste tegemisel ning võetud kohustuste täitmisel“. Seoses ühenduse ühinemisega tuumaohutuse konventsiooniga kinnitas kohtujurist Jacobs oma arvamuses, mille alusel kohus tegi 10. detsembril 2002. aastal otsuse, järgmist: „Euratomi asutamislepingu artikli 101 lõikest 1 tulenevalt võib ühendus sõlmida rahvusvahelisi lepinguid „oma volituste ja pädevuse piires“. Seepärast on Euratomi välispädevuse reguleerimisala sama kui tema ühendusesisene reguleerimisala ehk teisiti öeldes, tal on õigus sõlmida rahvusvahelisi lepinguid igal alal, kus ta on õigustatud rahvusvaheliselt tegutsema”.[5] 3. EURATOMI KOHUSTUSED, MIS TULENEVAD RAHVUSVAHELISTEST SUHETEST 3.1. Sissejuhatus Euroopa Aatomienergia Ühenduse asutamislepingust tulenevalt on ühendus praegu viie rahvusvahelise konventsiooni osaline. Need on tuumaohutuse konventsioon, kasutatud tuumkütuse käitlemise ohutust ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitlev ühiskonventsioon, tuumaavariist operatiivse teatamise konventsioon, tuuma- või kiirgusavarii korral abistamise konventsioon ja tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsioon. Kõnealustes konventsioonides on sätestatud, et piirkondlikud integratsiooniorganisatsioonid saavad lepinguosaliseks olla ainult oma pädevuses. Oma pädevusest konventsioonidega hõlmatud teemade puhul peavad piirkondlikud integratsiooniorganisatsioonid teavitama ühinemiskirja hoiuleandmisel. Kõnealuste konventsioonidega ühinemisel andis ühendus hoiule komisjoni talituste töödokumendis loetletud deklaratsioonid. 3.2. Üldpõhimõtted Euratomi asutamislepingu allkirjastamisega andsid liikmesriigid ühendusele osaliselt üle oma pädevuse tuumavaldkonnas. Seetõttu on rahvusvahelistel konverentsidel ainult ühendusel (ainupädevuse korral) või ühendusel koos liikmesriikidega (jagatud pädevuse korral) õigus võtta ja täita kolmandate riikide ees niisuguseid lepingulisi kohustusi, mis mõjutavad kogu ühenduse pädevusala. Kui ühendus ja liikmesriigid täidavad rahvusvahelisi kohustusi, mis on osaliselt ühenduse ja osaliselt liikmesriikide pädevuses, peavad nad seetõttu arvesse võtma järgmisi põhimõtteid: - koostöö põhimõte : liikmesriigid ja ühenduse institutsioonid teevad tihedat koostööd parima võimaliku tulemuse saavutamiseks; - kooskõlastamise põhimõte : liikmesriigid ja ühendus kooskõlastavad oma seisukohti, et saavutada alati ühine seisukoht; - solidaarsuse põhimõte : See põhimõte on sätestatud Euratomi asutamislepingu artiklis 192: „Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust või ühenduse institutsioonide võetud meetmetest. Nad aitavad kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.“ ; - ühtsuse põhimõte : liikmesriigid toetavad ühendust, et tagada oma seisukohtade esitamise ühtsus kolmandate osaliste suhtes; - lisaväärtuse põhimõte : liikmesriigid peaksid ühendusse kuulumist käsitama lisaväärtusena, mis pigem toetab kui nõrgestab nende seisukohti rahvusvahelistel konverentsidel. 3.3. Ühenduse osavõtt ülevaatekoosolekutest Kahes Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri konventsioonis (tuumaohutuse konventsioonis ja kasutatud tuumkütuse käitlemise ohutust ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitlevas ühiskonventsioonis) on konventsiooniosalistele pandud kohustus pidada korrapäraselt iga kolme aasta järel ülevaatekoosolekuid. Kõnealuste koosolekute eesmärk on kontrollida konventsiooniosaliste esitatud, konventsioonidest tulenevate kohustuste rakendamiseks võetavaid meetmeid käsitlevaid ettekandeid. Komisjon, kes esindab ühendust sellistel ülevaatekoosolekutel, koostab ettekande Euratomi nimel võetud meetmetest nende konventsioonidest tulenevate kohustuste rakendamiseks, mis on Euratomi asutamislepingus tunnistatud tema pädevuses olevateks, ning võtab liikmesriikide kõrval osa koosolekutest oma pädevuses. Komisjon peaks enne kõnesoleva ettekande koostamise lõpetamist varakult enne ülevaatekoosolekut võtma ühendust nõukoguga, et võimaldada ettekande osasid selgitavate arutelude pidamist liikmesriikidega. Nõukogu on selliste arutelude jaoks sobiv foorum. Vastavalt eespool loetletud põhimõtetele peaksid ühenduse nimel esitatud ettekanded olema ühenduse dokumendid ning seetõttu ei peaks liikmesriigid neid rahvusvahelistel foorumitel arutama. Kõnesolevatel foorumitel arutatakse ja hinnatakse konventsiooniosaliste esitatud ettekandeid siiani vastastikuse hindamise põhimõttel nn riikide rühmades. Põhimõtteliselt on aruteludes lubatud osaleda ainult konkreetses riikide rühmas esindatud delegatsioonide liikmetel. Komisjoni esindajad esitavad ettekande Euratomi nimel. Üksikud liikmesriigid ei kuulu Euratomi delegatsiooni. Kavandatava kokkuleppega nähakse ette, et liikmesriigid, kes selleks soovi avaldavad, võivad osaleda Euratomi delegatsioonis, et tagada ühenduse seisukohtade esitamise ühtsus kolmandate osaliste suhtes. 3.4. Ühenduse osavõtt läbivaatamis- ja muutmiskonverentsidest Kõigis nimetatud konventsioonides sätestatakse nende läbivaatamis- ja muutmismehhanism. Ühendus võtab konventsiooniosalisena nendest konverentsidest osa, et tagada konventsioonidest tulenevate kohustuste kokkusobivus Euratomi asutamislepingu ja teiseste õigusaktide poliitika ja sätetega. Kui läbivaatamis- ja muutmiskonverentsi teema kuulub osaliselt (Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga hõlmatud valdkondades) ühenduse pädevusse ja osaliselt liikmesriigi pädevusse, tuleb ühenduse osavõtt kooskõlastada. Seetõttu peab komisjon enne konverentsi pidama vajalikke konsultatsioone nõukogus esindatud liikmesriikidega, et luua ühisseisukoht, mida seejärel ühenduse nimel edendada. Lisaks tuleb komisjoni või mõne liikmesriigi nõudmisel läbi viia nii palju komisjoni, liikmesriikide ja nõukogu vahelisi kohapealseid konsultatsioone kui on vaja konverentsil ühenduse nimel esitatava ühise seisukoha tagamiseks. 4. JÄRELDUS Käesolevas ettepanekus institutsioonidevahelise kokkuleppe sõlmimiseks sätestatakse institutsioonidevahelise kooskõlastamise üldpõhimõtted nõukogus esindatud liikmesriikidele ja komisjonile (kes esindab Euroopa Aatomienergia Ühendust koosolekutel, mis on korraldatud rahvusvaheliste konventsioonide raames, mille osalisteks on Euratom ja tema liikmesriigid), et tagada seisukohtade esitamise ühtsus kolmandate osaliste suhtes ning nii ühenduse kui ka riiklike kohustuste täitmine. Eelnõu: INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOKKULEPE institutsioonidevahelise koostöö kohta rahvusvaheliste konventsioonide raames, mille osalised on Euroopa Aatomienergiaühendus ja selle liikmesriigid EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 192, ning arvestades järgmist: (1) Kui mõne lepingu või konventsiooni valdkond kuulub osaliselt ühenduse ja osaliselt liikmesriikide pädevusse, on oluline tagada esindatud liikmesriikide tihe koostöö nõukogus ja komisjonis läbirääkimiste pidamisel, otsuste tegemisel ning võetud kohustuste täitmisel. See koostöökohustus tuleneb ühenduse rahvusvahelisel tasandil ühiselt tegutsemise nõudest. Komisjon ja liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada parim võimalik koostöö selles valdkonnas. (2) Euroopa Aatomienergiaühendus on praegu järgmise viie rahvusvahelise konventsiooni, s.o tuumaohutuse konventsiooni,[6] kasutatud tuumkütuse käitlemise ohutust ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitleva ühiskonventsiooni,[7] tuumaavariist operatiivse teatamise konventsiooni,[8] tuuma- või kiirgusavarii korral abistamise konventsiooni[9] ja tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni[10]osaline. (3) Rahvusvahelistel foorumitel osalemine peaks rajanema selgetel ja kokkulepitud põhimõtetel. (4) Tuumaohutuse konventsioonis ning kasutatud tuumkütuse käitlemise ohutust ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitlevas ühiskonventsioonis sätestatakse osalistele kohustus pidada korrapäraselt koosolekuid, et kontrollida aruandeid meetmete kohta, mis on võetud osaliste esitatud, konventsioonidega seotud kohustuste rakendamiseks. Aruannete puhul, mille on koostanud Euratomi nimel esitanud komisjon, tuleks piisavalt konsulteerida nõukoguga. (5) Komisjon, kes esindab konventsioonide osaliseks olevat Euroopa Aatomienergiaühendust, osaleb oma pädevuse piires liikmesriikide kõrval läbivaatamis- ja muutmiskonverentsidel. Et tagada ühenduse esindatuse ühtsus kolmandate osaliste suhtes, tuleks kõiki vajalikke konsultatsioone pidades püüda saavutada ühine seisukoht, mille puhul on võimalik tagada, et seda järgivad järjekindlalt nii komisjon kui ka liikmesriigid, ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES: 1. Eesmärk Käesoleva kokkuleppe eesmärk on liikmesriikidele ja komisjonile (kes esindab Euroopa Aatomienergiaühendust) üldiste põhimõtete kehtestamine, millega reguleeritakse osavõttu rahvusvahelistest sündmustest, mille sisu kuulub osaliselt (Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga hõlmatud valdkondades) komisjoni pädevusse ja osaliselt liikmesriikide pädevusse. 2. Üldpõhimõtted Sellistes rahvusvahelistes sündmustes osalevad liikmesriigid peavad tegema tihedat koostööd komisjoni ja nõukoguga vastavalt järgmistele üldpõhimõtetele. 1. Koostöö: liikmesriigid ja ühenduse institutsioonid töötavad parima võimaliku tulemuse saavutamiseks koos. 2. Koordineerimine: liikmesriigid ja ühenduse institutsioonid koordineerivad oma seisukohti, et saavutada ühine seisukoht. 3. Solidaarsus: liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et tagada ühenduse rahvusvaheliste kohustuste täitmist ning hoiduvad kõigist meetmetest, mis võivad nende täitmist ohustada. 4. Ühtsus: liikmesriigid toetavad ühendust kolmandate osaliste suhtes, tagades oma seisukohtade esitamise ühtsuse. 5. Lisaväärtus: liikmesriigid peaksid ühendusse kuulumist käsitama lisaväärtusena, mis pigem toetab kui nõrgestab nende seisukohti rahvusvahelistel konverentsidel. 3. Koosolekutest osavõtmine 1. Komisjon peaks enne koosoleku toimumist võtmama ühendust nõukoguga, enne kui on lõpetanud ettekande koostamise konventsioonidest tulenevate kohustuste rakendamiseks võetud meetmete kohta. 2. Liikmesriigid ja komisjon arutavad ühenduse ettekandeid ainult nõukogus. Arutelusid teistes foorumites tuleks vältida. 3. Liimesriigid võivad nimetada oma esindajad, kes osalevad koosolekutel komisjoni delegatsioonis. Need esindajad ei või olla ühtlasi riiklike delegatsioonide esindajad. 4. Osalemine läbivaatamis- ja muutmiskonverentsidel 1. Enne läbivaatamis- või muutmiskonverentsi konsulteerivad komisjon ja liikmesriigid nõukogus, et jõuda ühisele seisukohale. 2. Konverentsi jooksul organiseerivad komisjon ja nõukogu ühiselt kohapeal toimuvaid koosolekuid, kus osalevad kõik kohalolevad liikmesriigid. Plenaaristungil komisjoni nimel esitatava ühise seisukoha võtmiseks kutsutakse selline koosolek kokku iga kord, kui see on vajalik või kui liikmesriik või komisjon seda nõuab. 3. Komisjon esitab konverentsi ajal ühenduse nimel ühise seisukoha, kui tegemist on ühenduse ainupädevuses oleva valdkonnaga, ning selle esitab nõukogu, kui tegemist on riigi pädevusega, või esitatakse seisukoht koos, kui tegemist on ühispädevusega. Komisjon ja liikmesriigid võivad esineda ühise seisukoha toetuseks. 4. Liikmesriigid hääletavad vastavalt kokkulepitud ühisele seisukohale. 5. Avaldamine Käesolev kokkulepe avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Brüssel, […] Komisjoni nimel Nõukogu nimel eesistuja eesistuja [1] Kohtu 14. novembri 1978. aasta otsus, otsus 1/78. [2] 31. märtsi 1971. aasta kohtuasi 22/70 komisjon v. nõukogu, EKL 1971, lk 263 – AETR. [3] 26. aprilli 1977. aasta arvamus 1/76, Lepingu eelnõu, millega luuakse Euroopa siseveelaevade seiskamisfond, EKL 1977, lk 741. [4] Arvamus 1/94, 15.11.1994 [5] Kohtujurist Jacobsi 13. detsembril 2001. aastal esitatud arvamus, kohtuasi C-29/99. Euroopa Kohtu lahendid 2002, lk I-11221. [6] ELT L 318, 11.12.1999, lk 20. [7] ELT L 185, 16.7.2005, lk 33–34. [8] ELT L […], […], lk […]. [9] ELT L […], […], lk […]. [10] ELT L 149, 17.6.1980, lk 41.