6.3.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 51/7

---

Regioonide Komitee arvamus teemal “Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta”

(2007/C 51/02)

REGIOONIDE KOMITEE,

võttes arvesse dokumenti “Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta” (KOM(2005) 646 lõplik — 2005/0260 (COD));

võttes arvesse nõukogu 7. veebruari 2006. aasta otsust vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 265 lõikele 1 taotleda Regioonide Komiteelt kõnealuses küsimuses arvamuse koostamist;

võttes arvesse Regioonide Komitee presidendi 16. veebruari 2006. aasta otsust teha sellekohase arvamuse koostamine ülesandeks kultuuri-, haridus- ja teaduskomisjonile;

võttes arvesse nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/553/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigusnormide kooskõlastamise kohta, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1997. aasta direktiiviga 97/36/EÜ;

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust teemal “Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa regulatiivse audiovisuaalse poliitika tuleviku kohta” (1) (CdR 67/2004 fin) (2);

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust teemal “Komisjoni neljas aruanne piirideta televisiooni direktiivi 89/552/EMÜ kohaldamise kohta” (3) (CdR 90/2003 fin) (4);

võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsiooni piirideta televisiooni kohta (2003/2033(INI));

võttes arvesse komisjoni viiendat aruannet nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele direktiivi 89/552/EMÜ “Piirideta televisioon” kohaldamise kohta (KOM(2006) 49 lõplik);

võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele “Seitsmes teatis, piirideta televisiooni direktiivi 89/552/EMÜ, muudetud direktiiviga 97/36/EÜ, artiklite 4 ja 5 kohaldamise kohta aastatel 2003–2004” (KOM(2006) 459 lõplik);

võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele interaktiivsete digitaaltelevisiooniteenuste koostalitlusvõime läbivaatamise kohta vastavalt 30. juuli 2004. aasta teatisele KOM(2004) 541 (KOM(2006) 37 lõplik);

võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa elektroonilise side reguleerimine ja turud 2005 (11. aruanne) (KOM(2006) 68 lõplik);

võttes arvesse kultuuri-, haridus- ja teaduskomisjoni poolt 20. juunil 2006. aastal vastu võetud arvamuse eelnõud (CdR 106/2006 rev. 2) (raportöör: hr LAMBERTZ, Belgia saksakeelse kogukonna peaminister (BE/PES));

ning arvestades järgmist:

1)

Alates teleringhäälingut käsitleva direktiivi vastuvõtmisest 1989. aastal ja selle muutmisest 1997. aastal on jätkunud tehnoloogiline areng. Eelkõige seoses digitaliseerimise ja meedia lähenemisega on tarvis kohaldada kehtivat õigusraamistikku. Tulevikus on võimalik levitada digitaliseeritud teavet erinevate ülekandekanalite kaudu ning seeläbi toimetada see vastuvõtjatele erinevaid lõppseadmeid pidi, millega pakutakse ulatuslikult teavet ja meelelahutust.

2)

Kõnealuse arenguga tuleb õigustikus ka seetõttu arvestada, et vältida konkurentsimoonutusi klassikaliste teleringhäälinguteenuste ja muude meediateenuste vahel. Regioonide Komitee ja Euroopa Parlament on korduvalt toetanud olemasoleva teleringhäälingut käsitleva direktiivi kohandamist struktuurimuutustele ja tehnoloogia arengule ning nõudnud kõiki meediateenuseid hõlmavate põhieeskirjade kehtestamist.

3)

Seoses audiovisuaalse meedia keskse tähendusega Euroopa kultuurilise mitmekesisuse säilitamisele ja pluralistliku ühiskonna arengule tuleb kohandada ühenduse õigusraamistikku, et võimaldada ja toetada jätkuvaid positiivseid arenguid kõnealuses valdkonnas. Meedia mängib väga olulist rolli piirkondliku ja kohaliku kultuurilise mitmekesisuse ning identiteedi säilitamisel. Lisaks aitab piirkondliku ja kohaliku meedia olemasolu kaasa vastava teabe ning sageli ka vähemuskeelte levitamisele.

4)

Erinevad elektroonilised pakkumised, millega kasutajad tänapäeval erineval moel ja pidevalt silmitsi seisavad, on muutnud kommertsteadaannete tajumist. Seetõttu tuleks ajakohastada muudetava direktiivi kvantitatiivseid reklaamipiiranguid, kuna aeg on sobiv ja põhjus selleks olemas. Siiski tuleb teatud kvalitatiivsetele piirangutele vaatamata tagada, et säiliks audiovisuaalsete meediateenuste toimetamise ja meediasaadete sõltumatus, mis on riiklikul ja piirkondlikul tasandil demokraatliku seisukoha kujundamiseks väga vajalik. Seejuures tuleb piisavalt arvestada ka tarbijakaitse ja alaealiste kaitse huvidega.

võttis täiskogu 66. istungjärgul 11.–12. oktoobril 2006 (11. oktoobri istungil) vastu järgmise arvamuse:

1.   Regioonide Komitee seisukohad

Regioonide Komitee

Seoses direktiivi kohaldamisalaga

1.1

tervitab direktiivi kohaldamisala laiendamist. Tulenevalt suurenevast lähenemisest on kõigi meediateenuste puhul kohane lähtuda teatud miinimumstandarditest, mis puutub alaealiste ja inimväärikuse kaitsesse Euroopa ja sõltumatute teoste edendamisel, ning anda neile õigus lühikeste uudistesõnumite koostamiseks avaliku tähendusega juhtumite kohta;

1.2

leiab siiski, et komisjoni ettepanek ei ole kõnealuses seoses piisav, ning peab vajalikuks teleringhäälingut puudutava direktiivi veelgi neutraalsemaks muutmist jaotuskanalite suhtes, et hõlmata kõik elektrooniliselt levitatavad materjalid, mis kasutavad liikuvat pilti, seda eelkõige seoses tehnilise lähenemisega, mis toob kaasa ka suurema sisulise lähenemise;

1.3

toetab seda, et lisaks helile ja tekstile ka liikuvat pilti kasutavatele meediateenustele kehtivad miinimumstandardid alaealiste ja inimväärikuse kaitse valdkonnas ning kõnealuste teenuste puhul ei tohi lähtuda mitte ainult majandusõiguslikest eeskirjadest (nt elektroonilist kaubandust käsitlev direktiiv);

Seoses diferentseeritud reguleerimisega

1.4	peab komisjoni kavandatud diferentseeritud reguleerimist lineaarsete ja mittelineaarsete audiovisuaalsete meediateenuste vahel kohaseks, arvestades kasutaja erinevaid valiku- ja kontrollivõimalusi, ning toetab seda, et kõigile audiovisuaalsetele meediateenustele kehtiks teatud põhistandardid;

Seoses edastava riigi põhimõttega

1.5

tervitab seda, et komisjon lähtub edastava riigi põhimõttest; nõuab siiski tõhusamaid tegutsemisvõimalusi vastuvõtvale liikmesriigile juhul, kui teatud meediateenuste osutaja kogu tegevus või suurem osa sellest on suunatud vastuvõtjatele teise liikmesriigi territooriumil väljaspool saatvat liikmesriiki;

Seoses isereguleerimisega

1.6	tervitab seda, et komisjon kavatseb kehtestada isereguleerimise ja kutsub liikmesriike üles edendama eeskirju kõnealuses valdkonnas;

1.7	pooldab siiski pädevuse piirides kõnealuste eeskirjade säilitamist. Seoses kultuurilise mitmekesisuse ja subsidiaarsusega ei tohiks isereguleerimissüsteemide sisu liikmesriikidele ja piirkondadele ette kirjutada;

Seoses lühikeste uudistesõnumite koostamise õigusega

1.8

toetab seda, et piiriülese teabevoo ja teabele vaba juurdepääsu tagamiseks kehtestataks sätted lühiülevaadete edastamise õiguse kohta. See annab olulise panuse arvamuste paljususe ja piiriülesesse teabe levitamisse seoses oluliste sündmustega teistes piirkondades. Lisaks aitab see teleringhäälinguga seonduvaid valdkondi paremini kohandada Euroopa Nõukogu vastava kokkuleppega;

1.9	avaldab veelkord toetust sellele, et õigus lühiülevaadete edastamiseks tuleb tagada ka vähemuskeeltes tegutsevatele meediateenuste osutajatele;

Seoses Euroopa päritoluga teoste ja sõltumatute toodete toetamisega

1.10	tervitab selgesõnaliselt kvoodisüsteemi säilitamist Euroopa päritoluga teoste toetamiseks, sest need annavad olulise panuse piirkondliku identiteedi hoidmisse ja arendamisse; nõuab siiski kõnealuse süsteemi rangemat ja ühtlasemat rakendamist;

1.11	peab vajalikuks, et liikmesriigid hoolitseks oma võimaluste piires ja asjakohaste vahenditega selle eest, et nende jurisdiktsiooni all olevad mittelineaarsete meediateenuste osutajad toetaksid Euroopa päritoluga ja sõltumatute teoste tootmist ja kättesaadavust;

Seoses reklaamile kehtivate eeskirjadega

1.12	on arvamusel, et direktiivi ettepanekus esmakordselt lubatud tooteasetust puudutavad mööndused lähevad liiga kaugele ning toovad kaasa märgatava ohu meediateenuse osutaja sõltumatuse suhtes, isegi kui seda püütakse välistada ettepaneku artikli 3h lõikega 1;

1.13

leiab, et artiklis 11 kehtestatud eeskirjad reklaamipausidevahelise aja ning artiklis 18 kehtestatud eeskirjad reklaami osakaalu piiramise kohta igas tunnis ei ole enam kohased ning soovitab seetõttu tugevamini liberaliseerida lineaarsete teenuste pakkujatele kehtivaid kvantitatiivsed reklaamieeskirju;

1.14	peab aga kõnealuste sätete kehtetuks tunnistamise korral vajalikuks alaealiste kaitse ja tarbijakaitse huvides keelata laste- ja uudistesaadete katkestamine reklaami eesmärgil;

1.15	soovitab sätet, mille kohaselt moodustavad eraldiseisvad reklaamilõigud erandi, muuta nii, et kõrvale kaldumine oleks õigustatud põhjustel lubatud;

Seoses riigi reguleerivate asutuste sõltumatusega

1.16

toetab riigi reguleerivate asutuste kavandatud sõltumatust, kuid on siiski arvamusel, et meedia kontrollimise organiseerimine peab põhimõtteliselt jääma liikmesriikide ning vajadusel seadusandliku võimuga piirkondade pädevusse, seda eriti juhul, kui neil on pluralistlikul alusel organiseeritud avalik-õiguslik ringhääling.

2.   Regioonide Komitee soovitused

Soovitus 1

Punkt 2, artikli 1a) uus versioon

Komisjoni ettepanek

RK muudatusettepanek

2. Artikkel 1 asendatakse järgmisega: “Artikkel 1 Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) audiovisuaalne meediateenus — asutamislepingu artiklites 49 ja 50 määratletud teenus, mille põhiline otstarve on pakkuda riigi elanikkonnale teavitamise, meelelahutuse või harimise eesmärgil liikuvaid pilte koos heliga või ilma elektrooniliste sidevõrkude kaudu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ artikli 2 punkti a tähenduses.”

2. Artikkel 1 asendatakse järgmisega: “Artikkel 1 Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) audiovisuaalne meediateenus — asutamislepingu artiklites 49 ja 50 määratletud teenus, mille põhiline otstarve on ka pakkuda riigi elanikkonnale teavitamise, meelelahutuse või harimise eesmärgil liikuvaid pilte koos heliga või ilma (sh sellega kaasnevat tekstitelevisiooni) elektrooniliste sidevõrkude kaudu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ artikli 2 punkti a tähenduses. Siia alla ei kuulu hasartmängud, millega kaasneb rahaline panus õnnemängudesse (k.a loteriid ja kihlveod).”

Motivatsioon

Eelkõige seoses tehnilise lähenemisega, mis toob kaasa ka suureneva sisulise lähenemise, ei ole mõttekas hõlmata vaid selliseid audiovisuaalseid meediateenuseid, mille põhiline otstarve seisneb heliga või helita liikuva pildi edastamises. Moonutamata konkurentsi huvides on kohane kehtestada kõigile meediateenustele, mis kasutavad ka liikuvat pilti, artiklites 3d kuni 3h toodud miinimumstandardid. Kõnealust ettepanekut toetab ka tõsiasi, et piirid erinevate meediateenuste vahel, mille peamine eesmärk on heliga või helita liikuva pildi edastamine ning mis kasutavad heliga või helita liikuvat pilti vaid teisejärgulise eesmärgina (nt elektrooniline ajakirjandus või interneti teel edastatav raadio), sulavad üha enam ühte. Ka ei ole õigustatud, miks ei kehti lisaks liikuvale pildile samaväärselt või peamiselt heli ja teksti kasutavatele meediateenustele miinimumstandardid alaealiste ja inimväärikuse kaitse valdkonnas ning kõnealuste teenuste puhul tuleb lähtuda vaid pigem majandusõiguslikest eeskirjadest (nt elektroonilist kaubandust käsitlev direktiiv).

Direktiiv peaks hõlmama ka audiovisuaalsete meediateenustega kaasnevat tekstitelevisiooni. Tekstitelevisioon on kehtiva direktiiviga juba kaetud, seetõttu tuleks sellele artikli 1 punktis a) selgelt viidata.

Avalikku korra ja turvalisuse tagamise, kuritegude takistamise ja tarbijate kaitsmise eesmärgil ei ole õnnemängude puhul tegemist tavalise majandusliku tegevusega. Kooskõlas e-kaubanduse direktiivi sätetega on seetõttu tarvis ka audiovisuaalseid meediateenuseid käsitlevas direktiivis välja tuua, et selles sisalduv piiriüleste tegevuste lihtsustamise kord ei hõlma erinevaid õnnemänge. Audiovisuaalseid meediateenuseid käsitlevas direktiivis õnnemänge otseselt ei mainita, kuid siiski ei ole direktiivi kohaldamisala kavandatud laiendamise tõttu mittelineaarsetele audiovisuaalsetele meediateenustele välistatud, et direktiiv hõlmaks õnnemängudega seonduvaid teenuseid. Seetõttu tuleks täiendada artikli 1 punkti a), võttes üle e-kaubanduse direktiivi artikli 1 lõike 5 sõnastuse, milles esitatakse direktiivi kohaldamisalasse mitte kuuluvad erandid.

Soovitus 2

Punkt 2, artikli 1c) uus sõnastus

Komisjoni ettepanek

RK muudatusettepanek

Artikli 1 punkt c) “c) teleringhääling või telesaade — lineaarne audiovisuaalne meediateenus, mille puhul meediateenuste osutaja otsustab, millisel ajahetkel konkreetset programmi edastatakse, ja kehtestab saatekava;”

Artikli 1 punkt c) “c) teleringhääling või telesaade — lineaarne audiovisuaalne meediateenus, mille puhul meediateenuste osutaja otsustab, millisel ajahetkel konkreetset programmi edastatakse, ja kehtestab saatekava. lineaarne teenus (st telesaade): audiovisuaalne meediateenus, mis eksisteerib kodeerimata või kodeeritud teleprogrammide esialgse edastusena määramata arvule võimalikele televaatajatele, kellele samaaegselt edastatakse needsamad pildid sõltumata pildi edastamiseks kasutatud tehnoloogiast.”

Motivatsioon

“Lineaarse teenuse” üksikasjalikumaks määratluseks annab võimaluse Euroopa Kohtu väide seoses mõistega “Telesaade” Mediakabeli otsuses. Mõistete “lineaarne” ja “mittelineaarne teenus” paremaks eristamiseks tuleks lisaks välja tuua direktiivi seletuskirjas Euroopa Komisjoni poolt nimetatud näited (vt dokumendi KOM 2005/646 kommenteeritud kokkuvõtte punkt 5) ja komisjoni 2006. aasta veebruari arvamuskirja põhjendustes esitatud erandid.

Soovitus 3

Punkt 2, artikli 1h) uus sõnastus

Komisjoni ettepanek

RK muudatusettepanek

Artikli 1 punkt h) “h) varjatud reklaam — kaubatootja või teenuseosutaja kaupade, teenuste, nime, kaubamärgi või tegevuse esitamine programmides sõnas või pildis, kui ringhäälinguorganisatsiooni eesmärk on sellise esitusega pakkuda reklaami ja kui see võib avalikkust esituse olemuse osas eksitada. Sellist esitamist käsitletakse tahtlikuna, eriti kui seda tehakse tasu või samalaadse hüvitise eest;”

Artikli 1 punkt h) “h) varjatud reklaam — kaubatootja või teenuseosutaja kaupade, teenuste, nime, kaubamärgi või tegevuse esitamine programmides sõnas või pildis, kui ringhäälinguorganisatsiooni audiovisuaalse meediateenuse osutaja eesmärk on sellise esitusega pakkuda reklaami ja kui see võib avalikkust esituse olemuse osas eksitada. Sellist esitamist käsitletakse tahtlikuna, eriti kui seda tehakse tasu või samalaadse hüvitise eest või kui lubamatult rõhutatakse mingit kaupa, teenust, nime, kaubamärki või tegevust. Rõhutamine on lubamatu, kui see ei ole põhjendatud programmi toimetamise vajadustega (eelkõige elulise tegelikkuse esitamiseks).”

Motivatsioon

Seoses kohaldamisala laiendamisega peaks varjatud reklaami keeld vastavalt kehtima kõigile audiovisuaalsete meediateenuste pakkujatele ja mitte ainult ringhäälinguorganisatsioonidele/ lineaarsetele teenustele. Seetõttu tuleks artikli 1 punktis h) asendada “ringhäälinguorganisatsioon”“audiovisuaalse meediateenuse osutajaga”.

Keelatud varjatud reklaami mõistet artikli 1 punktis h) tuleb täpsustada, viidates Euroopa Komisjoni telereklaami käsitleva tõlgendava teatise punktile 33 (lubamatu rõhutamise tunnus). Sel viisil, laiendades artikli 3h) lõiget 1, kirjeldatakse üksikasjalikult piiratud tingimusi, mille puhul on toodete kasutamiseks andmine audiovisuaalse materjali tootmisel lubatud.

Soovitus 4

Punkt 4c lisamine

Komisjoni ettepanek	RK muudatusettepanek
	c) Artiklisse 2a lisatakse lõige 4: “Mittelineaarsete teenuste puhul võivad liikmesriigid võtta meetmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ (e-kaubanduse direktiiv) artikli 3 lõigetele 3–5 ja artikli 12 lõikele 3.”

Motivatsioon

Regioonide Komitee toetab päritoluriigi põhimõtet kui direktiivi üldpõhimõtet. Siiski peaks liikmesriikidele ka edaspidi jääma võimalus paremäärmuslike teemade tõkestamiseks. Liikmesriikidel on küll võimalus vastavate teemade vastu tegutsemiseks lineaarsete teenuste puhul vastavalt artikli 2a) lõikele 2(a), kuid mittelineaarsete teenuste puhul valitseb hetkel seaduslünk, sest audiovisuaalseid meediateenuseid käsitlev direktiiv tõrjuks kõrvale senised sekkumisvõimalused e-kaubanduse direktiivi alusel. Seetõttu tuleb liikmesriikidele anda võimalus mittelineaarsete teenuste puhul väljastada keelustamiskorraldusi nagu senini e-kaubanduse direktiivi alusel. Selleks tuleks teha selge viide artikli 2a) lõikesse 4, et liikmesriigid tohivad mittelineaarsete teenuste puhul võtta meetmeid vastavalt e-kaubanduse direktiivi artikli 3 lõigetele 3–5 ja artikli 12 lõikele 3.

Soovitus 5

Punkt 5, artikli 3 lõike 3 uus sõnastus

Komisjoni ettepanek	RK muudatusettepanek
Artikkel 3 lõige 3 “Liikmesriigid soodustavad kaas- ja isereguleerimise korda käesoleva direktiiviga kooskõlastatud valdkondades. Kõnealune kord peab olema põhiliste huvirühmade seas laialt aktsepteeritud ja nägema ette tõhusa jõustamise.”	Artikkel 3 lõige 3 “Kõnealuse direktiivi sätete rakendamiseks ja jõustamiseks toetavad L liikmesriigid soodustavad kaas- ja isereguleerimise korda käesoleva direktiiviga kooskõlastatud valdkondades. Kõnealune kord peab olema vastava liikmesriigi põhiliste huvirühmade seas laialt aktsepteeritud ja nägema ette tõhusa jõustamise.”

Motivatsioon

Direktiivi elluviimine isereguleerimis- ja enesekontrollisüsteemide abil peaks olema võimalik ka edaspidi. Seetõttu tuleb direktiivi sätestavas osas (võimalusel ka põhjendustes) selgitada, et hõlmatakse ka isereguleerimist, kui see on seotud sellega, et riigile jääb lõplik vastutus ja võimalus vajadusel sekkuda. Lisaks tuleks selgitada, et väljend “laialt aktsepteeritud” kehtib aktsepteerimisele liikmesriigis ja mitte kogu ühenduse tasandil.

Soovitus 6

Punkt 6, artikli 3b muutmine

Komisjoni ettepanek

RK muudatusettepanek

“Artikkel 3b 1.   Liikmesriigid tagavad, et lühiuudiste puhul ei jäeta teistes liikmesriikides registreeritud ringhäälinguorganisatsioone ilma juurdepääsust võrdsetel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel alustel avalikkusele suurt huvi pakkuvatest üritustest, mida edastab nende jurisdiktsiooni alla kuuluv ringhäälinguorganisatsioon. 2.   Ringhäälinguorganisatsioonid võivad vabalt valida edastava ringhäälinguorganisatsiooni signaalist lühiuudiseid, viidates vähemalt nende allikale.”

“Artikkel 3b 1.   Liikmesriigid tagavad, et lühiuudiste puhul ei jäeta teistes liikmesriikides registreeritud või vähemuskeeltes saateid edastatavaid ringhäälinguorganisatsioone ilma juurdepääsust võrdsetel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel alustel avalikkusele suurt huvi pakkuvatest üritustest, mida edastab nende jurisdiktsiooni alla kuuluv ringhäälinguorganisatsioon. 2.   Ringhäälinguorganisatsioonid võivad kas vabalt valida edastava ringhäälinguorganisatsiooni signaalist lühiuudiseid, viidates vähemalt nende allikale, või vastavalt liikmesriigi seadustele omandada ülekandmise eesmärgil õiguse üritusele juurdepääsuks.”

Motivatsioon

Piirkondliku ja kultuurilise mitmekesisuse seisukohalt on oluline, et ka kodumaistel ringhäälinguorganisatsioonidel, kes kasutavad vähemuskeelt, oleks juurdepääs avalikkusele suurt huvi pakkuvatele üritustele. Nad on enam-vähem samasuguses olukorras nagu ringhäälinguorganisatsioonid, kelle registrijärgne asukoht on teises liikmesriigis.

Just arvamuste erinevuse vaatepunktist lähtudes tundub, et juurdepääsuõiguse andmine vaid olemasolevale signaalile ei ole piisav. Selle asemel peaks direktiiv jätma liikmesriigi pädevusse otsuse, kas ta soovib lühiuudiste saatmise õigust füüsilise juurdepääsuõiguse või signaalile juurdepääsu kaudu. Artikli 3b lõikesse 2 tuleks seetõttu lisada füüsilise juurdepääsu õigus lähtuvalt vastava liikmesriigi seadustest.

Soovitus 7

Punkt 6, artikli 3e muutmine

Komisjoni ettepanek	RK muudatusettepanek
Artikkel e) “Liikmesriigid tagavad asjakohaste meetmetega, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate teenuseosutajate audiovisuaalsed meediateenused ja audiovisuaalsed kommertsteadaanded ei sisalda vihkamisele õhutamist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal.”	Artikkel e) “Liikmesriigid tagavad asjakohaste meetmetega, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate teenuseosutajate audiovisuaalsed meediateenused ja audiovisuaalsed kommertsteadaanded ei sisalda vihkamisele õhutamist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal ega riku muul viisil inimväärikust.”

Motivatsioon

Ühtlustatud kaitsenõuete huvides peaks tekst vastama esmase õiguse sätetele, nimelt EÜ asutamislepingu artiklile 13. Lisaks ei tohiks kindlasti välja jätta inimväärikuse ülima väärtuse kaitset, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 1.

Soovitus 8

Punkt 6, artikli 3h muutmine

Komisjoni ettepanek

RK muudatusettepanek

“Artikkel 3h 1.   Sponsitavad või tooteasetust sisaldavad audiovisuaalsed meediateenused peavad vastama järgmistele nõuetele: (...) c) vaatajaid peab selgelt teavitama sponsorlepingust ja/või tooteasetusest. Sponsitud saated tuleb selgelt eristada, kasutades saate seisukohalt sobival viisil sponsori nime, logo ja/või muud sümbolit, nagu viidet sponsori toodetele või teenustele või eristavat märgistust saate alguses, lõpus ja/või selle kestel. Tooteasetust sisaldavad saated tuleb vaatajate võimaliku segaduse vältimiseks saate alguses vastavalt märgistada. (...) 4.   Uudiste- ja ajakohaste sündmuste saateid ei tohi sponsida ja need ei tohi sisaldada tooteasetust. Lastele suunatud audiovisuaalsed meediateenused ja dokumentaalsaated ei tohi sisaldada tooteasetust.”

“Artikkel 3h 1.   Sponsitavad või tooteasetust sisaldavad audiovisuaalsed meediateenused peavad vastama järgmistele nõuetele: (...) c) vaatajaid peab selgelt teavitama sponsorlepingust ja/või tooteasetusest. Sponsitud saated tuleb selgelt eristada, kasutades saate seisukohalt sobival viisil sponsori nime, logo ja/või muud sümbolit, nagu viidet sponsori toodetele või teenustele või eristavat märgistust saate alguses, lõpus ja/või selle kestel. Tooteasetust sisaldavad saated tuleb vaatajate võimaliku segaduse vältimiseks nii saate alguses, kestel kui ka lõpus selgelt vastavalt märgistada. (...) 4.   Uudiste- ja ajakohaste sündmuste saateid ei tohi sponsidaja need ei tohi sisaldada tooteasetust. Lastele suunatud audiovisuaalsed meediateenused ja dokumentaalsaated ei tohi sisaldada tooteasetust. Tooteasetust võib kasutada vaid kino- ja telefilmides ning täiskasvanutele mõeldud meelelahutussarjades.”

Motivatsioon

Vastupidiselt senisele õiguslikule olukorrale võimaldab direktiivi ettepanek esmakordselt kaasata tooteasetus audiovisuaalsetesse kommertsteadeannetesse. Selline järeleandmine algselt range reklaami ja saate eraldamise nõude osas, läheb liiga kaugele. Piisavalt ei arvestata seonduvate ohtudega saate ja meediateenuse osutaja sõltumatusele. Kuigi direktiivi ettepanekuga välistatakse tooteasetus teatud saadetes, kehtib see vaid uudiste- ja aktuaalseid päevaküsimusi käsitlevate saadete, laste- ja dokumentaalfilmide kohta. Seega on tooteasetus lubatud saadetes, mis puudutavad näiteks tarbijakaitset, reisimist või toodetest teavitamist. Sellest tulenevaid ohtusid ei ole võimalik välistada ka ettepaneku artikli 3h lõike 1 punktis a) toodud sättega. Senine kogemus on näidanud, et need, kes kasutavad tooteasutust, mõjutavad ka vastava saate ülesehitust. Teisest küljest ei saa salata, et traditsiooniline reklaam on saavutanud oma piirid ning juba mõnda aega eksisteerivad suures ulatuses teatud vormis tooteasetused (nt mängufilmides). Seetõttu on soovitatav piiratud tooteasetus kino- ja telefilmides. Kõnealused filmid, kui need on näiteks USAs toodetud, sisaldavad juba praegu sageli tooteasetust.

Tooteasetuste osalise lubamise eest tuleks tugevdada komisjoni ettepaneku artikli 3 lõike 1 punktis c) sisalduvaid sätteid, mille abil reguleeritakse selliseid asetusi sisaldavate programmide kindlakstegemist, sätestades kõnealuste programmide pideva tuvastamise viisi, et teavitada saadet vaid osaliselt vaatavaid televaatajaid saates kasutatavast reklaamipraktikast. Kõnealustes tingimustes on siis võimalik lubada tooteasetust ka meelelahutussarjades eeldusel, et need ei ole mõeldud lastele.

Soovitus 9

Punkt 10, artikli 11 uus sõnastus

Komisjoni ettepanek

RK muudatusettepanek

10. Artikkel 11 asendatakse järgmisega: “Artikkel 11 2.   Telefilmide (välja arvatud telesarjad, seeriafilmid, meelelahutussaated ja dokumentaalfilmid), kinematograafiateoste, lastesaadete ja uudistesaadete edastamise korral võib teha ühe katkestuse iga 35-minutilise ajavahemiku kohta reklaamide ja/või otsepakkumiste näitamiseks. Usutalituste ülekannete vahele ei või paigutada reklaami ega otsepakkumisi.”

10. Artiklit 11 muudetakse järgmiselt: “Artikkel 11 2.   Telefilmide (välja arvatud telesarjad, seeriafilmid, meelelahutussaated ja dokumentaalfilmid), ning kinematograafiateoste, lastesaadete ja uudistesaadete edastamise korral võib teha ühe katkestuse iga 35 30-minutilise ajavahemiku kohta reklaamide ja/või otsepakkumiste näitamiseks. Usutalituste ülekannete ülekandeid, lastesaateid ja uudistesaateid ei tohi katkestada vahele ei või paigutada reklaami ega või otsepakkumistei edastamiseks.”

Motivatsioon

Piirangute vähendamise ettepanek võimaldaks meediateenuste pakkujatele suuremat paindlikkust oma programmide koostamisel. Siiski on tarvis reklaamipausid keelustada lisaks komisjoni pakutule ka laste- ja uudistesaadete puhul. Mis puudutab lastesaateid, on reklaamipauside keelustamine põhjendatud seoses alaealiste kaitsega, sest lapsed ei ole veel võimelised reklaami saatest piisavalt eristama ning reklaamisõnumeid lahti mõtestama. Reklaamipausid on keelatud ka uudistesaadetes seoses viimaste erilise ülesandega sõltumatu arvamuse kujundamisel.

Soovitus 10

Punkt 20, artikli 23b muutmine

Komisjoni ettepanek

RK muudatusettepanek

20. Lisatakse järgmine artikkel 23b: “Artikkel 23b 1.   Liikmesriigid tagavad riigi reguleerivate asutuste sõltumatuse ja selle, et nad rakendavad oma võimu erapooletult ja läbipaistvalt. 2.   Liikmesriikide reguleerivad asutused edastavad üksteisele ja komisjonile käesoleva direktiivi sätete kohaldamiseks vajaliku teabe.”

20. Lisatakse järgmine artikkel 23b: “Artikkel 23b 1.   Liikmesriigid tagavad oma avalik-õiguslikele meediateenuste osutajatele kehtivaid eeskirju rikkumata riigi, ning olemasolu korral ka piirkondlike, reguleerivate asutuste sõltumatuse ja selle, et nad rakendavad oma võimu erapooletult ja läbipaistvalt. 2.   Liikmesriikide reguleerivad asutused edastavad üksteisele ja komisjonile käesoleva direktiivi sätete kohaldamiseks vajaliku teabe.”

Motivatsioon

Kuigi riigi reguleerivate asutuste sõltumatus on olulise tähtsusega ning igati tervitatav, peab meedia kontrollimise organiseerimine jääma liikmesriikide ning vajadusel seadusandliku võimuga piirkondade pädevusse. Lisaks sellele ei tohi artikkel 23b mõjutada negatiivselt avalik-õiguslikku ringhäälingut ega sätestada kõigi ringhäälinguorganisatsioonide kohustuslikku välist kontrolli. See kehtib eelkõige erinevate liikmesriikide ja piirkondade puhul, kes lähtuvalt oma põhiseadusest korraldavad avalik-õiguslikku ringhäälingut sisemiselt ja pluralistlikul alusel, ning rakendavad vaid piiratud riiklikku õigusalast järelevalvet.

Erapooletuse ja läbipaistvuse garantiid tuleks laiendada ka kõikidele piirkondlikele reguleerivatele asutustele, mis on loodud või luuakse piirkondades, millel on seadusandlik võim kommunikatsiooni valdkonnas, või föderatiivsetes või autonoomsete piirkondadega liikmesriikides. See ei mõjuta riigiasutuste võimutäiust; selle eesmärk on täpselt samade erapooletuse ja läbipaistvuse garantiide laiendamine kohalikule tasandile vastavalt Maastrichti lepingus sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele.

---

(1)  KOM(2003) 784 lõplik.

(2)  ELT C 318, 22.12.2004, lk 30.

(3)  KOM(2002) 778 lõplik.

(4)  ELT C 256, 24.10.2003, lk 85.

---