52004PC0846

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 4.1.2005

KOM(2004) 846 lõplik

2002/0254 (COD)

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu alusel nõukogu ühise seisukoha kohta

suplusvete kvaliteeti käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi vastuvõtmise osas

2002/0254 (COD)

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILEEÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teise lõigu aluselnõukogu ühise seisukoha kohta

suplusvete kvaliteeti käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi vastuvõtmise osas

MENETLUS

Ettepaneku KOM(2002) 581 (lõplik) edastati Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 175 lõikega 1 ettenähtud kaasotsustamismenetlusele.

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee esitas oma arvamuse 19. juunil 2003.

Regioonide komitee esitas oma arvamuse 9. aprillil 2003.

Euroopa Parlament esitas oma arvamuse esimesel lugemisel 21. oktoobril 2003.

Pärast Euroopa Parlamendi arvamuse esitamist ja vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 250 lõikele 2 võttis komisjon 5. aprillil 2004 vastu muudetud ettepaneku KOM (2004) 245 (lõplik).

Pärast Euroopa Parlamendi arvamuse esitamist ja vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 250 lõikele 2 jõudis komisjon ühisseisukoha suhtes poliitilisele kokkuleppele 28.6.2004. Nõukogu võttis ühehäälselt ühisseisukoha ametlikult vastu 20.12.2004.

2. KOMISJONI ETTEPANEKU EESMÄRK

Komisjoni ettepaneku eesmärgiks oli asendada olemasolev 1976. aastal vastuvõetud direktiiv suplusvee kohta. Kuigi kõnealuse direktiivi abil on väga tulemuslikult edendatud suplusvee kõrgemaid standardeid, peetakse seda aegunuks ning 1970ndate keskpaiga tehnika ja teaduse tasemele vastavaks. Komisjoni ettepanekus muudeti kohustuslikud mikrobioloogilised standardid rangemaks ning uuendati haldus- ja järelevalvekorda.

KOMISJONI MÄRKUSED

Üldised märkused

Komisjon nõustus täielikult, osaliselt või põhimõtteliselt 22ga Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel tehtud 37 muudatusettepanekust. Kõnealustest 22 muudatusest 17 on lisatud ühisseisukohale.

Komisjon nõustus kõigi muudatustega, millega suurendati selgust, parandati avalikkusele antavat teavet või tõhustati haldust.

Komisjon lükkas tagasi eelkõige need muudatused, millega laiendati direktiivi reguleerimisala või mis oleksid kattunud veepoliitika raamdirektiiviga.

Üksikasjalikud märkused

Komisjoni poolt heakskiidetud parlamendi muudatused, mis lisatakse täielikult või osaliselt ühisseisukohale.

Ühisseisukohas võib leida järgmised muudatused, mis komisjon täielikult või osaliselt heaks kiitis: muudatused nr 10, 11, 15, 17, 18, 20, 21, 23, 24, 25, 26, 28, 32, 34, 35, 52 ja 57.

Komisoni poolt heakskiidetud parlamendi muudatused, mida ei lisata ühisseisukohale.

Muudatuses 6 käsitletakse „suplusvee” määratluse osa selgitust: ühisseisukoha artiklite 1 ja 2 uue sõnastuse korral ei ole kõnealune muudatus enam asjakohane.

Muudatuses 29 käsitletakse I lisas osutatud analüüsimeetodite muutmist. Muudatuse kohaselt näib, nagu oleks katsemenetluse muutmine kohustuslik, mitte vajaduste hindamisest lähtuv vabatahtlik tegu. Komisjon nõustub liikmesriikide sooviga säilitada sõna „võib”, ning ei asendada seda sõnaga „peab”, nagu nõudis parlament.

Muudatuses 30 käsitletakse kohustust kehtestada parameetrid viiruste suhtes, mis on olulised mikrobioloogilised saasteained, kuid mille puhul puuduvad kindlad katsemeetodid. Komisjonil oli valmis selle muudatusega nõustuma ning on juba algatanud uurimisprojekti kindlate katsemenetluste väljatöötamiseks, et teha kindlaks vastavate viiruste tase vees ja seda mõõta. Komisjon teeb kõnealuse projekti tulemuste põhjal asjakohased ettepanekud. Kohustus lisada direktiivi viiruste parameetrid ei ole ühisseisukoha osa, kuid komisjon saab algatusõiguse raames selliseid ettepanekuid igal ajal teha.

Muudatuses 31 käsitletakse fütoplanktoni õite hindamiskriteeriumi „negatiivne katsetulemus” komisjoni esialgse ettepaneku lisas 1. Kuna kõnealune parameeter on tabelist välja jäetud, on muudatus liigne.

Muudatuses 75 käsitletakse rikutud proovide puhul kasutatavaid arvutusmeetodeid. Kuna II lisasse lisatakse nüüd sätted proovide mittearvestamise kohta, ei ole kõnealused meetodid enam asjakohased.

Komisjoni poolt tagasilükatud parlamendi muudatused, mis moodustavad ühisseisukoha osa.

Muudatuses 54 käsitletakse kavandatud proovivõtmise kuupäeva muutmist nelja päeva võrra. Ühisseisukoha üldises kontekstis võib komisjon kõnealuse täiendava järeleandmisega nõustuda.

Muud nõukogu poolt ettepanekusse tehtud muudatused

Ühisseisukoht sisaldab märkimisväärset arvu muudatusi võrreldes komisjoni esialgse ettepanekuga. Teksti ülesehitust on ratsionaliseeritud esialgse teksti mitme artikli liitmisega. Sellegipoolest on kõik komisjoni esialgse ettepaneku olulised elemendid alles jäänud.

Sisu osas käsitlevad kõige olulisemad ühisseisukoha muudatused suplusvee kvaliteedi hindamist ja klassifitseerimist, nagu on ette nähtud ühisseisukoha artikliga 4 ning I ja II lisaga.

Klassifitseerimise kriteeriumid. Ühisseisukohta on lisatud neljas klassifitseerimiskategooria „rahuldav”, mis muutub kohustuslikuks standardiks, mille liikmesriigid peavad saavutama. Kõnealune standard ei põhine mitte 95 protsentiilile vastaval väärtusel, vaid 90 protsentiilile vastaval väärtusel. Kaitstuse tase, mida võimaldatakse kvaliteedistandardi klassifikatsiooni „rahuldav” alusel, ei ole nii kõrge kui komisjoni esialgse ettepaneku klassifikatsioon „hea”.

Magevee standardid. Ühisseisukoha kohaselt kehtestatakse erinevad kvaliteedistandardid magevee ja rannikuvete suhtes. Komisjoni esialgses ettepanekus kehtestati standardite kogumid kõigi suplusvete suhtes.

Standarditele vastamise tähtaeg. Ühisseisukohaga nähakse ette kohustuslikele standarditele (klassifikatsioon „rahuldav”) vastamine hiljemalt 2015. aastal. Komisjoni esialgse ettepanekuga nähti ette klassifikatsioonile „hea” vastamine umbes 2009./2010. aastaks.

Proovide mittearvestamine. Lühiajaliste saastejuhtumite mõju arvessevõtmiseks võimaldatakse ühisseisukohas (II lisa) mitte arvestada 15% kõikidest veeproovidest.

Vähem parameetreid. Ühisseisukoha I lisast on välja jäetud kõik parameetrid, välja arvatud need, milles käsitletakse mikrobioloogilisi saasteaineid. Muid saasteliike käsitlevad sätted on nüüd esitatud artiklites 8 ja 9.

JÄRELDUS

Ettepanekut on arutatud kolme eesistujariigi juhtimise all ning peamine takistus kokkuleppe saavutamisel on alati olnud vee kvaliteedi standardite rangus. Mitmed liikmesriigid tundsid muret selle üle, et komisjoni esialgne ettepanek on ebarealistlik ning et rahvatervise parandamisest tulenev kasu oleks olnud võrreldes selleks tehtavate kulutustega ebaproportsionaalne.

Komisjon oleks kindlalt eelistanud esialgses ettepanekus sätestatud kvaliteedistandardite säilitamist. Kuid samas püüab komisjon tagada, et 1976. aasta algdirektiivi ajakohastataks, et lisada: i) tõhusam lähenemine supluspiirkondade haldamisele; ii) paremad sätted avalikkuse teavitamise kohta ja iii) täiustatud järelevalvekord, mis keskenduks tegelikele terviseriskidele.

Komisjon leiab, et ühisseisukoht kujutab endast olemasoleva direktiiviga ettenähtud korra märkimisväärset parandamist ning toetab seetõttu ühisseisukohta. Komisjon tunnistab, et uute standarditega võimaldatava kaitstuse taseme puhul on lahendamata küsimusi, eriti magevee osas, ning kohustub kõnealuseid küsimusi käsitlema 6. raamprogrammiga kaasrahastatavate projektide raames. Komisjon tegi asjakohase avalduse, et see kantaks nõukogu protokolli (vt lisa).

I LISA

Komisjoni deklaratsioon

Komisjoni esialgses ettepanekuga olid ette nähtud kohustuslikud vee kvaliteedi standardid, mis olid rangemad kui nõukogu poolt heaks kiidetud tekstis. Siiski tunnistab komisjon, et kehtivat, 1976. aastal vastu võetud direktiivi tuleks kiiresti ajakohastada, ning seetõttu saab komisjon eesistujariigi teksti heaks kiita, kuna üldiselt kujutab see olemasoleva korra märkimisväärset paranemist. Komisjon leiab, et epidemioloogilised ja muud teadusuuringud parandaksid meie arusaamist suplemisega, eriti magevees suplemisega seotud terviseriskidest. Sellega seoses kohustub komisjon viima läbi teadusuuringu, mille tulemused avaldatakse 2008. aastaks. Kui kõnealune teadusuuring toob ettepandud standardite osas kaasa probleeme, teeb komisjon vajaduse korral asjakohased ettepanekud.