This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52004IE0965
Opinion of the European Economic and Social Committee on ‘EU-Turkey relations with a view to the European Council of December 2004’
Arvamus, mis käsitleb “EL-i ja Türgi suhteid pidades silmas Euroopa Ülemkogu 2004. aasta detsembri tippkohtumist”
Arvamus, mis käsitleb “EL-i ja Türgi suhteid pidades silmas Euroopa Ülemkogu 2004. aasta detsembri tippkohtumist”
ELT C 302, 7.12.2004, p. 80–85
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
7.12.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 302/80 |
Arvamus, mis käsitleb “EL-i ja Türgi suhteid pidades silmas Euroopa Ülemkogu 2004. aasta detsembri tippkohtumist”
(2004/C 302/17)
28. jaanuaril 2004. aastal otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma töökorra 29. reegli alusel koostada omaalgatusliku arvamuse, mis käsitleb: “EL-i ja Türgi suhteid pidades silmas Euroopa Ülemkogu 2004. aasta detsembri tippkohtumist”.
Välissuhete osakond, mis vastutas selle küsimusega seoses komitee töö ettevalmistamise eest, võttis arvamuse vastu 7. juunil 2004. Raportööriks oli hr Tom Etty.
Oma 410. plenaaristungil, mis peeti 30. juunil ja 1. juulil 2004. aastal (1. juuli koosolekul), võttis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastu alljärgneva arvamuse 166 poolt-, 17 vastu- ja 28 erapooletu häälega:
1. Taust
1.1 |
EMSK on jälginud Türgis toimunud arenguid juba mitmeid aastaid. Türgi assotsieerus Euroopa ühendustega 1963. aastal, taotles liikmestaatust 1987. aastal ning sai EL-i partneriks tolliliidus 1995. aastal. |
1.2 |
Ühise nõuandekomitee kaudu, mis loodi Türgi organiseeritud kodanikuühiskonnaga ja mis alates 1995. aastast hästi toimib, on EMSK hästi kursis Türgi sotsiaalsete ja majanduslike huvigruppide püüdlustega seoses nende riigi saamisega EL-i liikmeks. EMSK on alati neid püüdlusi arvesse võtnud ja siiralt loodab, et detsembri 2004 Euroopa tippkohtumine saab otsusele jõuda, et Türgi vastab 1993 Kopenhaageni poliitilistle kriteeriumide nõuetele ning otsustab seepärast, et laienenemise läbirääkimised avatakse viivituseta. |
1.3 |
Türgi on mitme kümnendi jooksul näidanud, et on ühemõtteliselt otsustanud end Euroopa suunas pöörata. |
1.4 |
Türgi on riik, mille elanikkond kuulub valdavas enamuses islamiusku, kuigi tegemist on ilmaliku riigiga. Türgi soovib seetõttu minna moodsa ja ilmaliku demokraatia teed. Türgi on äärmiselt oluline eeskuju neile riikidele, kus elanikkond on ülekaalukalt islamiusku ja kus tahetakse oma poliitilisi struktuure ilmalikkuse ja demokraatia osas tugevdada. Türgi liitumine EL-ga tõendaks kõrget taset, mille EL on saavutanud pluralismi küsimuses, mis põhineb võimel pidada dialoogi kultuuride ja religioonide vahel, samuti EL rollil rahu ja õigluse edendamisel maailmas. |
1.5 |
Türgi on demograafiliselt noor riik, mille suure potentsiaaliga majandus jõudsalt kasvab. Siiski oleks vale pidada Türgit jätkuvalt vaid suureks turuks Euroopa ekspordi jaoks või madalate investeerimiskuludega piirkonnaks. |
1.6 |
Türgi on paljude aastate jooksul omandanud ühest küljest puhvertsooni ja teisest küljest ida ja lääne vahelise silla rolli, kuid ei ole kunagi lakanud end Euroopasse kuuluvaks pidamast. Kui Türgil õnnestub EL-i liikmeks saada, saaks see veelgi otsesemalt toetada EL-i tegevust konfliktide ärahoidmisel, eriti tänu oma suurepärastele suhetele Kesk-Aasia piirkonnas, Lähis-Idas ja Pärsia lahe ümbruses. |
2. Sissejuhatus
2.1 |
EL-i ja Türgi vahelistes suhetes domineerib praegu ja jääb kestvalt kuni aasta lõpuni domineerima küsimus, kas liitumisläbirääkimisi alustatakse või mitte. Euroopa tippkohtumisel tehakse selle kohta otsus, mis toimub selle aasta detsembris. |
2.2 |
See otsus on otsustava tähtsusega sündmus pärast rohkem kui viieteistkümne aasta pikkust perioodi, mil Türgi on oodanud selget vastust oma taotlusele saada EL-i liikmeks. Helsingis toimunud Euroopa Ülemkogu tippkohtumisel 1999. aasta detsembris anti Türgile liikmekandidaadi staatus. Kopenhaageni tippkohtumisel 2002. aasta detsembris otsustas ülemkogu, et läbirääkimiste alustamise kohta tehakse otsus hinnangu tulemustest, kui Türgi vastab selleks ajaks 1993. aasta Kopenhaageni poliitilistele kriteeriumidele. Nendele kriteeriumide täitmist peetakse oluliseks eeltingimuseks, et asuda täisliikmeks saamise teele. |
2.3 |
Vastu võetav ostus ei ole ilmselgelt oluline mitte ainult Türgile, vaid ka EL-ile. |
2.4 |
Senini on Euroopa Komisjoni teostatud Türgi sellekohaste edusammude jälgimise tulemused olnud positiivsed. Komisjoni sõnul on reformiprotsessi tulemused olnud viimasel kahel või kolmel aastal eriti muljetavaldavad. Ent kohtusüsteemi sõltumatuse, sõnavabaduse, sõjaväe rolli ja kultuuriliste õigustega osas on tarvis teha veel märkimisväärselt suuremaid edusamme – eriti Türgi kaguosas. Oma viimati esitatud aruandes Türgi kohta annab Euroopa Parlament samasuguse hinnangu. Euroopa Parlament leiab, et vaatamata kõigile senini tehtud pingutustele ei vasta Türgi ikka veel Kopenhaageni kriteeriumidele. Suured puudujäägid on 1982. aasta põhiseaduses, mille vastuvõtmise ajal valitses Türgis sõjaväeline režiim. Alates 2001. aastast teostatud reformid ei ole veel muutnud selle autoritaarset põhiolemust. Muude oluliste probleemidena, vastavalt Parlamendi aruandele, mainiti reformide ellurakendamist, jätkuvaid piinamisi politseijaoskondades, inimõiguste organisatsioonide kimbutamist ja vähemuste (eriti kurdide) õiguste mitteaustamist. |
2.5 |
Türgi ei ole mitte ainult täide viinud muljetavaldavat seadusandlusprogrammi, vaid on lisaks võtnud kasutusele olulised meetmed nende uute õigusaktide ellurakendamise jälgimiseks. |
2.6 |
See eelnõu on muu hulgas ette valmistatud ka EL – Türgi Ühise Nõuandekomitee asjakohase töö põhjal. See on võimaldanud EMSK-l arvesse võtta Türgi kodanikuühiskonna märkimisväärse osa seisukohti, püüdlusi ja ootusi. |
3. Üldised tähelepanekud
3.1 |
Algusest peale peab olema selge, et uurimisrühma jaoks on hetkel kõige olulisemateks arutamist vajavateks teemadeks sellised poliitilised küsimused nagu demokraatia, õigusriik, inimõigused ja vähemuste kaitsmine, nagu Euroopa Ülemkogu 2002. aastal Kopenhaagenis otsustas. |
3.2 |
Majanduskriteeriume ja acquis'd käsitletakse siin ainult sedavõrd, kui Türgi edusammud neis valdkondades aitavad kaasa inimõiguste, kodanikuühiskonna ja demokraatia tugevdamisele. |
3.3 |
EMSK on viimasel ajal hoolega jälginud asjasse puutuvat teavet, eriti Euroopa Komisjoni 2003. aasta korralist aruannet Türgi edusammude kohta liitumise suunas, Euroopa Parlamendi 2004. aasta aruannet Türgi kohta ja Euroopa Nõukogu 2003. aasta inimõiguste aruannet Türgi kohta. EMSK jagab neis hinnangutes reformiprotsessile antud üldist hinnangut. EMSK leiab, et selle muudetud arvamuse eelnõu lisandväärtuseks on seisukohad poliitiliste kriteeriumide kohta, mis on eriti olulised majanduslikele ja sotsiaalsetele huvigruppidele. Seetõttu keskendub käesolev muudetud arvamuse eelnõu neile aspektidele. |
3.4 |
EMSK jaoks on poliitiliste kriteeriumide eriti olulised aspektid järgmised:
|
3.5 |
1999. aasta Helsingi tippkohtumisel avaldas ülemkogu selget seisukohta, et Türgi reformide läbiviimist hinnatakse samade liitumiskriteeriumide alusel, mis kehtivad teiste kandidaatriikide suhtes. |
3.6 |
Sellega seoses tuleb märkida, et mõned riigid, kellega alustati liitumisläbirääkimisi mitu aastat tagasi, ei täitnud nendega läbirääkimiste alustamise hetkel ilmselgelt kõiki poliitilisi kriteeriume. Nii mõneski neist on veel praegugi tõsiseid vajakajäämisi, isegi nüüd kui neist on saanud EL-i liikmesriigid. Siinkohal mõeldakse selliseid olulisi tegureid nagu korruptsioon, kohtusüsteemi sõltumatus ja vähemuste kohtlemine. Selle taustal on oluline märkida, et meie arvates ei tuleks Türgit ainult kontrollida samade kriteeriumide alusel kui teisi kandidaatriike, vaid neid kriteeriume tuleks samal viisil kohaldada. |
3.7 |
Kui ülemkogu pani 2002. aasta detsembris paika tähtaja Türgiga läbirääkimiste alustamise kohta jaatava või eitava otsuse tegemiseks, võis nende otsus tähendada ainult seda, et nad leidsid, et selleks hetkeks oli Türgi teinud piisavalt edusamme, õigustamaks ootust, et kui nad järelejäänud kahekümne nelja kuu jooksul tõsiselt pingutaksid, oleks võimalik järelejäänud puudusi tõepoolest kõrvaldada. Kui see poleks nii olnud, oleks Türgile sellise väljavaate andmine olnud mõttetu ja ebaõiglane. |
3.7.1 |
Mõne järelejäänud võtmeprobleemi puhul, nagu sõjaväe roll ühiskonnas ja vähemuste (eriti Türgi kaguosas elavate kurdide) kohtlemine, mis on paljude kümnendite jooksul keeruliseks küsimuseks olnud, on kaks aastat väga lühike aeg. Seetõttu on õigustatud järeldada, et ülemkogu ei võinud silmas pidada, et Türgi on võimeline poliitilisi kriteeriume 2004. aasta detsembriks täielikult täitma. |
3.7.2 |
Kui see on ülemkogu otsuse (detsember 1992. a) korrektne tõlgendus, on küsimus selles, kui palju edusamme on poliitiliste kriteeriumide mingite aspektide puhul realistlik Türgilt enne läbirääkimiste alustamist nõuda. |
3.8 |
Praeguse arutelu puhul Türgiga liitumisläbirääkimiste alustamise üle viidatakse pidevalt Küprose probleemile. Arvesse tuleb võtta positiivset rolli, mida Türgi on mänginud lahenduse otsimisel ja sellele järgnenud hääletust, kus saare taasühendamise poolt oli 65 % Küprose türgi kogukonnast. Küpros jääb kahtlemata tähtsaimaks küsimuseks, nii põhimõtteliselt kui poliitiliste realiteetide koha pealt. Ent kui vankumatult ja ausalt kinni pidada 2002. aasta detsembri Kopenhaageni tippkohtumise otsusest, millele on viidatud lõigus 1.2, ei või Euroopa Liit Küprose probleemi lahendamist läbirääkimiste alustamise uueks tingimuseks seada, kuna see tähendaks tagantjärele lisatingimuse seadmist. |
4. Konkreetsed märkused
4.1 Inimõigused
4.1.1 |
Majanduslikud ja sotsiaalsed huvigrupid on tihedalt seotud ILO konventsioonides nr 87 ja 98 ning Euroopa sotsiaalhartas kirja pandud organiseerumisõiguse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse küsimustega. Türgi on ratifitseerinud mõlemad ILO konventsioonid ning ühinenud Euroopa sotsiaalhartaga. Türgi on teinud reservatsioone harta artiklite 5 (organiseerumisõigus) ja 6 (kollektiivläbirääkimiste õigus, streigiõigus) suhtes. |
4.1.2 |
Viimase kahe kümnendi jooksul ja eriti pärast 1980. aasta septembri sõjaväelist riigipööret on aset leidnud nende õiguste tõsiseid rikkumisi. Sõjaväeline režiim läks nii kaugele, et kirjutas mitmed põhiliste ametiühinguõiguste tõsised rikkumised sisse 1982. aasta põhiseadusesse. |
4.1.3 |
Viimastel aastatel on mitmeid neist põhiseaduse artiklitest ja nendel põhinevatest õigusaktidest muudetud. |
4.1.4 |
Ent mõned olulised kõrvalekalded põhilistest ILO konventsioonidest on ikka veel säilinud. Põhiseaduse artikkel 54 sisaldab ikka veel üksikasjalikke piiranguid streigiõigusele. Põhiseaduse artiklit 51, mis sätestab eeltingimused ametiühingutegelaste valimiseks, on muudetud, et viia see kooskõlla ILO konventsiooniga nr 87. Teoksil on algatused sarnaste sätete muutmiseks seaduses 2821 ametiühingute kohta ja seaduses 2822 kollektiivsete töölepingute kohta, streikide ja töösulgudega tegeldakse. Samas, vastavalt 2004. aasta ekspertide komitee ILO ratifitseeritud konventsioonide raporti kohta rahvusvahelisel tööjõu konverentsil, alustas valitsus hiljuti nende õigusaktide põhjal kohtumenetluse, DISK-i vastu, mis on esindatud EL-i ja Türgi Ühises Nõuandekomitees. |
4.1.5 |
ILO järelevalveorganid (sõltumatu konventsioonide kohaldamise ekspertkomitee, rahvusvahelise töökonverentsi konventsioonide rakendamise komitee ning juhtorgani ühinemisvabaduse komitee) on rohkem kui kakskümmend aastat neid rikkumisi karmilt kritiseerinud ja viidanud sellele, et Türgi peaks neile lõpu tegema. Üksteisele järgnenud Türgi valitsuste tegevus on olnud olukorra parandamisel pettumustvalmistavalt aeglane ja kahjuks on ikka veel liiga vähe märke edusammudest. |
4.1.6 |
EL-i ja Türgi Ühise Nõuandekomitee 12. kohtumiseks koostatud aruanne sotsiaaldialoogi ning majanduslike- ja sotsiaalsete õiguste kohta Türgis (1) tõstis eriti esile piirangud organiseerumisõigusele ja streigiõigusele avalikus sektoris. Vaatamata mitmetele reformidele ametiühingute ja töösuhete alases seadusandluses püsivad need piirangud kahjuks tänapäevani. |
4.1.7 |
Mis puutub õigusesse organiseeruda valitsusvälistesse organisatsioonidesse, siis selle suhtes on ühingute seaduses õiguslikke piiranguid seoses nt liikmelisuse, rahaliste vahendite kogumise ja tegevusulatusega. Tegelikkuses takistatakse nende organisatsioonide tegevust sageli üsna tugevalt. Valitsusvälised organisatsioonid, keda peetakse valitsusvastasel seisukohal olevaiks, seisavad rahumeelsel viisil vastakuti sisseimbumise, tähelepaneliku jälgimisega, tsensuuriga jne. |
4.1.8 |
(Usu-)vähemuste sihtasutustel on eriti raske seoses varaliste õigustega. Valitsus paistab olevat valmis neid piiranguid leevendama, et nad saaksid vabalt tegutseda. Olukorra paranemist on lubatud 2004. aasta kevadeks, kuid neid ei ole täidetud seni. |
4.1.8.1 |
Jätkuvalt on tõsiseid probleeme usuvähemuste vaimulike koolitamisega, eriti kreeka õigeusu vaimulike osas. Halki Teoloogiakolledž on olnud suletud rohkem kui kolmkümmend aastat. |
4.1.9 |
Mis puutub naiste õigustesse, siis täheldab komitee mitmeid tõsiseid puudusi vaatamata sellele, et Türgi on ratifitseerinud põhilised ILO konventsioonid võrdse palga kohta (nr 100) ja diskrimineerimise (tööhõive ja töökohad) kohta (nr 111). Konventsioonid on mõningaste eranditega (nt naiste juurdepääsule teatud töökohtadele on olemas seaduslikud takistused) seadustes rakendatud. Ellurakendamises on siiski palju nõrku kohti, nt seoses võrdse palgaga samal töökohal ja sama erialase ettevalmistuse juures ning seoses juurdepääsuga kindlat tüüpi kvaliteetsetele töökohtadele. Sarnaseid probleeme on paljudes EL-i liikmesriikides. |
4.1.9.1 |
Tõsiseks probleemiks on võimsad kriminaalsed ühendused, mis ekspluateerivad sundprostitutsiooni ning siseriiklik ja rahvusvaheline naiste, poiste ja tüdrukute ning organitega kauplemine. |
4.1.10 |
Vaatamata olulistele muudatustele seadusandluses on jätkuvalt suuri probleeme seoses kurdide kohtlemisega tegelikkuses. Kurdide kui vähemuse kultuurilisi õigusi ei austata veel piisavalt, vaatamata hiljutistele olulistele edusammudele seoses kurdikeelsete saadete edastamisega. 1923. aasta Lausanne'i lepingu põhjal, milles räägitakse ainult usulistest vähemustest, on Türgis vähemuse staatus reserveeritud ainult riigi usulistele rühmitustele. |
4.2 Demokraatia
4.2.1 |
Selle pealkirja all soovib osakond veelkord rõhutada Türgi uue majandus- ja sotsiaalnõukogu tähtsust. See nõukogu võib anda märkimisväärse panuse demokraatliku protsessi tugevdamisse oluliste majandus- ja sotsiaalküsimustes otsuste tegemisel, aidates valitsuse konsulteerida kõige tähtsamate huvigruppidega. Selles mõttes tähendab see nõukogu palju enamat kui vaid EL-i sotsiaalse dialoogi elementi, nagu komisjon seda oma korralises aruandes nimetab. |
4.2.2 |
Türgi Majandus- ja Sotsiaalnõukogu loodi 2001. aastal. Peaminister juhib nõukogu ning mitmed ministrit osalevadvad selle töös. Nõukogu loomisest saadik ei olnud see kordagi kokku tulnud enne praeguse valitsuse võimuletulekut poolteist aastat tagasi. Nüüdseks on see vastavalt kehtestatud ajakavale kohtunud kolmel korral, kuid ei ole kindlasti tegutsenud nii, nagu seda soovitati EL-i ja Türgi Ühise Nõuandekomitee aruandes sotsiaaldialoogi ning majanduslike ja sotsiaalsete õiguste kohta, mida mainiti eespool lõigus 3.1.4. Nimetatud nõukogu paistab olevat pigem jututuba, milles tehakse avaldusi ja peetakse mitte kuskile viivaid arutelusid, mitte mõjuvõimas organ, kus sotsiaalsed ja majanduslikud huvigrupid, kellega valitsus ametlikult konsulteerib, teevad tõsiseid jõupingutusi oma pädevus- ja tegevusvaldkondade keerulistes küsimustes konsensuse saavutamiseks. On selge, et sellist organit ja selliseid tegevusi ei saa luua üleöö. Aga senini pole valitsusel õnnestunud motiveerida nõukogus esindatud organisatsioone üksteisega tõeliselt kokku leppima, näiteks neile kindlust andes ja neile tõestades, et kui neil õnnestub saavutada tähendusrikkaid kompromisse, peegeldub viimane märkimisväärselt valitsuse poliitikas. EMSK loodab, et Türgi valitsus hakkab majandus- ja sotsiaalnõukoguga tõsiselt ja konstruktiivselt koostööd tegema, mis võimaldab sellel Türgi demokratiseerimisprotsessi oluliseks elemendiks areneda. Käesoleva aasta veebruaris teatas valitsus, et kavatseb majandus- ja sotsiaalnõukogu koosseisu, eriti aga enda domineeriva rolli selles uuesti üle vaadata. |
4.2.3 |
Lisaks soovib komitee esile tõsta sõnavabaduse ja vaba ajakirjanduse tähtsust Türgi demokratiseerimisprotsessile. EMSK tunnustab selles konkreetses valdkonnas toimunud reformide suurt hulka. Ent EMSK jagab Euroopa Nõukogu inimõiguste komissari muret, et mõnda neist muudatustest (näiteks põhiseaduses) võib tõlgendada nii, nagu need oleksid veelgi kitsendavamad kui sätted, mille asemele need tulid. Peale selle on uute artiklite ellurakendamine ja tõlgendamine nende ja ka muude valdkondade reformide oluliseks proovikiviks. Esialgsed kogemused kohtumenetlustes ei ole selle koha pealt kahjuks eriti järjekindlad olnud. |
4.3 Sõjaväe roll Türgi ühiskonnas
4.3.1 |
Osakond on teadlik, kui oluline roll on sõjaväel olnud ja on veel praegugi Türgi ajaloos ning tänapäeva Türgi ühiskonnas. Osakond tunnistab, et on olnud juhtumeid, kus see roll on olnud positiivne. Ent tuleb märkida ka seda, et paljud neist raskustest, millega Türgi praegu 1993. aasta Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumide täitmisel kokku puutub, tulenevad sõjaväe äärmiselt laiaulatusliku ja sügavast osalusest ühiskondlikus elus. Taoline osalus tuleb konkreetse programmi ja range ajakava põhjal kaotada. |
4.3.2 |
Osakond mõistab, et seda domineerivat rolli, mis läheb kõvasti kaugemale sõjaväe tavapärasest rollist (riigikaitse, riigisisene julgeolek), pole paljudes eluvaldkondades võimalik välja juurida väga lühikese aja jooksul. Ent Türgile tuleb täiesti selgeks teha, et kui ta tahab EL-i liikmeks saada, peab tema sõjaväe roll piirnema samade ülesannetega, mis on omased teiste liikmesriikide sõjavägedele, st seisnema vaid riigi välis- ja sisejulgeoleku tagamises ning rahvusvahelistes operatsioonides osalemises ja seda parlamendi demokraatliku kontrolli all. |
4.3.3 |
Lisaks Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi poolt juba arutatud küsimustele (muu hulgas riikliku julgeolekunõukogu roll ja koosseis, poliitiline vastutus armee eelarve eest, sõjaväe esindajad tsiviilorganites hariduse ja audiovisuaalse meedia valdkonnas) tuleb märkida, et sõjaväel ja ohvitseridel on märkimisväärne positsioon ka majanduselus. 2003. aasta seadus sätestab, et lisaks kaks relavajõudude eelarve fondi lisatakse üldisse riigieelarvesse 2004. aasta lõpuks ning need lakkavad eraldi eelarveridadena olemast 2007. aastaks. Mis eeladab, et alates 2007. aastast relvajõudude eelarve on täielikult demokraatliku kontrolli all. Esialgu aga säilitavad relavjõud märkimisväärse võimu Türgi ühiskonnas ning majanduses: on laiaulatuslik sõjaväeline mõjuala – nii ametlik kui mitteametlik – mis tuleb muuta läbipaistvaks samal viisil kui kõik muud majanduslikud tegevused. (2) Seda majanduslikku aspekti on seni EL-is peetud aruteludel sõjaväe rolli üle Türgi ühiskonnas ignoreeritud. Seda teemat on käsitlenud ainult Euroopa Parlament oma viimases aruandes. |
5. Järeldused ja soovitused
5.1 |
EMSK peab Türgit arenevaks demokraatiaks, mis on eriti alates 2002. aasta detsembrist Kopenhaageni kriteeriumide täitmiseks olulisi edusamme teinud. |
5.2 |
Enne kui saab alustada liitumisläbirääkimisi, peaks Türgi mitte ainult vastama samadele poliitilistele kriteeriumidele kui teised liikmesriikide kandidaadid, vaid selle ellu viidud reforme tuleks hinnata samade standardite alusel, mida kasutati teiste liikmesriikide kandidaatide puhul. EL peaks igati püüdma vältida topeltstandardite vähimatki kasutamist. |
5.3 |
Kopenhaageni tippkohtumisel tehtud ülemkogu otsus tähendab, et EL oli sel hetkel veendunud, et Türgi võib tõsiseid jõupingutusi tehes kaheaastase ajavahemiku jooksul suuta täita etteantud poliitilised kriteeriumid. Seoses mõne valdkonnaga, kus on domineerinud pikaajalised traditsioonid ja tavad, sai see tähendada ainult seda, et poliitiliste kriteeriumide täielik täitmine 2004. aasta detsembriks on siiski võimatu ja läbirääkimiste alustamiseks nad pigem otsivad tegelike edusammude kriitilist massi. Isegi mõned uued liikmesriigid, mis on terve läbirääkimiste protsessi läbinud, ei vasta täna täielikult poliitilistele kriteeriumidele. |
5.3.1 |
Nendes konkreetsetes valdkondades võib ja peab EL Türgilt realistlikult nõudma, et 2004. aasta lõpuks oleks tehtud niivõrd usaldusväärseid edusamme, et võib eeldada, et selleks hetkeks on läbitud punkt, kust enam tagasiteed ei ole. Ilmseks näiteks on sõjaväe roll ja vähemuste, eelkõige Türgi kaguosa kurdide, kohtlemine. EMSK nõuab, et ulatuslikud reformid ühiskonnas relvajõudude võimu vähendamise suhtes, kui ka need, mis puudutavad vähemuste kultuurilisi õigusi, jätkuksid käesoleval kiirusel ning suunal, ja loodab, et tulevikus ei ilmne mitte mingisuguseid regressiivseid arenguid, mis võiksid ohustada ühinemisläbirääkimiste protsessi. |
5.3.2 |
Sõjaväe rolli tuleb väljaspool selle põhilisi riigikaitse ja julgeoleku alaseid ülesandeid otsustavalt vähendada, et EL saaks olla kindel, et toimumas on tagasipöördumatu protsess. Tarvitusele tuleb võtta sobivad meetmed, mis tagavad sõjaväe majandusliku mõju läbipaistvuse. Sõjaväe mõju tuleb muuta läbipaistavaks ning vajalike meetmetega tuleb tagada selline läbipaistvus ka tulevikus. Sõjaväe mõju nende pensionifondi kaudu tuleks muuta läbipaistvaks ja vajaduse korral ka kontrolli alla võtta. Sõjaväe majandusliku mõju ametlikud ja mitteametlikud võrgustikud tuleb paljastada ning selle mõju kontrolli all hoidmiseks tuleb vajalikke samme astuda. |
5.3.3 |
EL peaks jätkama Türgiga arutelu vähemuste määratlemise asjus (mida Türgi teeb Lausanne'i lepingu põhjal), pidades silmas raskusi, mida see Türgi jaoks kaasa toob asjaomaste rahvusvaheliste õigusaktide reservatsioonideta ratifitseerimisel ning ellurakendamisel. Selle arutelu puhul peaks EL pöörama täit tähelepanu sellele, et mõned selle kahekümne viiest liikmesriigist kasutavad samuti vähemuste kitsamat tähendust, mis toob kaasa sama probleemi. |
5.3.3.1 |
EMSK viitab ühise nõuandekomitee poolt hiljuti regionaalarengu kohta tehtud tööle (3) ja rõhutab aktiivse regionaalarengupoliitika tähtsust Türgis, mida toetaks EL ja mis looks võimaluse kaasata Türgi kaguosa (aga ka teiste piirkondade) elanikkond oma piirkonna majanduslikku- ja regionaalsesse arengusse. EL-i regionaalpoliitika standardite järkjärguline kasutuselevõtmine on võimalus tihedama ja järjekindlama partnerluse edendamiseks organiseeritud kodanikuühiskonnas – eelkõige vabad, sõltumatud ja esinduslikud majanduslikud ja sotsiaalsed huvigrupid ühelt poolt ja kõigi asjaomaste tasandite asutused teiselt poolt. Nad peaksid koos välja töötama ühise seisukoha arengupoliitika kohta. Edendada tuleks kogemuste vahetamist EL-i ja Türgi sotsiaal-majanduslike organisatsioonide vahel. |
5.3.3.2 |
EMSK märgib huviga ära sellised Türgi valitsuse algatused, nagu 2000. aasta seaduseelnõu terrorismivastase tegevuse käigus julgeolekujõudude poolt tekitatud kahju kompenseerimiseks ning riigisiseselt ümberasustatud isikute ja “Tagasi külla ja rehabiliteerimine” projektid. Kaguprovintside elanikkonna õigustega seoses peab EMSK reformide usaldusväärsuse jaoks väga oluliseks, et need algatused hakkasid enne 2004. aasta detsembrit ohvritele konkreetset kasu tooma. |
5.4 |
Teiste valdkondade, näiteks inimõiguste puhul, millega seoses on Türgi pikka aega ILO ja Euroopa Nõukoguga mõtteid vahetanud ja kus muutused ei nõua või ei nõua nii palju aega, et juurida välja kehtinud jõupositsioone, tavasid ja uskumusi, peaks Türgi suutma teha suuri edusamme ja 2004. aasta lõpuks vastama nõuetele, mida ta on nüüdseks juba väga kaua aega teadnud. Näiteks tuleb selleks ajaks lõpetada ILO konventsioonide nr 87 ja 98 rikkumised, mis on nüüdseks kestnud juba umbes veerand sajandit. Samuti tuleb kaotada ebademokraatlikud piirangud valitsusväliste organisatsioonide tegevuse suhtes ühingute seaduses ja igapäevases praktikas. Praegu Türgis käimasolev reformiprotsess tekitab positiivseid ootusi. Siiski tuleb selles valdkonnas mainitud tähtajaks saavutada konkreetseid ja täielikke tulemusi. |
5.5 |
Türgi majandus- ja sotsiaalnõukogu tuleks juba selle aasta jooksul palju tõsisemalt kaasata majandus- ja sotsiaalpoliitika ettevalmistamisse. Valitsus peab nende valdkondade võtmeküsimuste osas majandus- ja sotsiaalnõukoguga konsulteerima ning viimase arvamusi ja soovitusi tõsiselt võtma. Ainult majanduslikele ja sotsiaalsetele huvigruppidele tõelist vastutust andes ja selle vastutuse võtmist hüvitades saab valitsus oodata, et huvigrupid võtaksid nõukogu ja valitsuse kavatsusi tõsiselt. EMSK täheldab huviga, et valitsus valmistub majandus- ja sotsiaalnõukogu osas muudatusi tegema. Ent seda ei tohiks kasutada argumendina, lükkamaks veelgi edasi organiseeritud kodanikuühiskonna aktiivset osalemist Türgi majandus- ja sotsiaalpoliitikas. |
5.6 |
Türgi kodanikuühiskonna tugevdamiseks peab valitsus lõpetama mitte ainult tõeliste valitsusväliste organisatsioonide ja sotsiaalsete huvigruppide tegevusse sekkumise, vaid selle asemel peaks julgustama nende teket, lihtsustama nende tegevust ja tegema nendega koostööd. |
5.7 |
EMSK seisukoht on, et Türgiga liitumisläbirääkimiste alustamise suhtes tuleb teha positiivne otsus, kui Türgi valitsus on järgmiseks detsembriks.
|
5.8 |
EMSK arvab, et Türgi valitsuse poolt seni tehtud reformid, mis puudutab probleeme sõjaväe rolli suhtes ühiskonnas aga ka neid mis puudutavad kurdide kultuurilisi õigusi kagu osas, esitavad suurt progressi ülal 5.3.1 lõigus toodud nõuete osas. |
5.9 |
Lisaks sellele, kui lõigus 5.7 üles loetletud punktid on 2004. aasta detsembri alguseks täidetud, on loodud usaldusväärne alus läbirääkimiste alustamiseks, mis toovad ühel hetkel kaasa mõlemale poolele kasulikud tulemused. Selle taustal on EMSK arvamusel, et iga Euroopa institutsioon, ka EMSK ise, peaks alustama ettevalmistamistustega Türgi liitumisega seotud tagajärgede suhtes Euroopa Liidu tegevusele ja kontseptsioonile. Sellise liitumise tulemusena oleks EL märgatavalt laienenud ning muutunud, mis vajab laiaulatuslikku tuge Euroopa avalikult arvamuselt. |
5.10 |
Ülemkogu detsembrikuisest otsusest sõltumata jätkab EMSK oma viljakat koostööd Türgi organiseeritud kodanikuühiskonnaga. |
Brüsselis, 1. juuli 2004.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
president
Roger BRIESCH
(1) “Sotsiaaldialoog ning majanduslikud ja sotsiaalsed õigused Türgis”.
(2) Selle näiteks on ohvitseride pensionifond, millele kuuluvad pank ja valdusettevõtete ning selle positsioon Türgipoolse osalejana suures autotööstuse ühisettevõttes. OYAK'ilt saadud informatsioonile tuginedes, on see rajatud suurkontserni põhimõttele, finantsiliselt ja administratiivselt sõltumatuna, Türgi tsiviil- ja majandusliku sedusandluse tingimustele allutatuna, nagu iga muu sarnane insitutsioon. Ta peamine funktsioon on tuua oma liikmetele kasu, lisaks neile soodustustele, mis on Türgi riikliku sotsiaalkindlustus plaaniga ette nähtud, ning ta vastab põhimõtteliselt EL-is toimivatele II samba pensionifondidele.
Kõik relvajõudude tegevteenistuses olevad ja riigiametnikena töötavad liikmed kuuluvad OYAK pensioni fondi. Nad on OYAK-i alalised liikmed. Siiski, välja arvatud oma liikmelisuse baasile rajanedes, ei ole OYAK-il mingisugust suhet riigi ja Türgi relvajõududega investeeringute või äriliste huvide põhjal: fondi ülekanded või riiklikud abid, või muud tüüpi finantstoetused. OYAK on kutsealane pensioni fond, nii nagu temale sarnased fondid EL-is.
Oma läbipaistvuse poliitika osana, avaldatakse OYAK-i aasta arunanded avalike teabevahendite kaudu ja iga-aastaselt auditeeritakse nii institutsiooni kui tema toetuste raamatupidamist rahvusvaheliste auditeerimisfirmade poolt. OYAK kinnitas pensioni lisahüved.
(3) Pr Cassina ja hr Guvenci aruanded piirkondlike erinevuste kohta Türgis ja regionaalarengu kohta REX/128 – DI CESE 234/2002 rev. 2