(1)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 3 lõikega 2 moodustab liit vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva sisepiirikontrollita ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine ja kus sellega seoses rakendatakse välispiirikontrolliga, varjupaiga ja sisserändega ning kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemisega seotud asjakohaseid meetmeid.

(2)

Sellise ala loomine, kus isikud saavad vabalt liikuda üle sisepiiride, kuulub liidu suurimate saavutuste hulka. On oluline, et sellise usaldusel ja solidaarsusel põhineva ala tavapärane toimimine ja tugevdamine oleks liidu ja selles osalema nõustunud liikmesriikide ühine eesmärk. Sellega seoses peaks sisepiiridel piirikontrolli ajutine taaskehtestamine olema erandlik ja seda tuleks kasutada üksnes viimase abinõuna, asjakohasel juhul asjaomaste liikmesriikide ning komisjoni kui aluslepingute täitmise järelevalvaja vaheliste konsultatsioonide ja koostöö alusel.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/399 (4) (edaspidi „Schengeni piirieeskirjad“) on sätestatud normid, millega reguleeritakse isikute liikumist sisepiirikontrollita alale (edaspidi „Schengeni ala“) ja sellelt alalt välja ning isikute liikumist Schengeni alasse kuuluvate liikmesriikide vahel.

(4)

Viimastel aastatel on Schengeni alal olnud enneolematuid probleeme, mis ei ole oma olemuse tõttu piirdunud vaid mõne üksiku liikmesriigi territooriumiga. Need on toonud esile asjaolu, et avaliku korra ja julgeoleku säilitamine Schengeni alal on jagatud vastutus, mis nõuab nii liikmesriikide kui ka liidu tasandi ühist ja koordineeritud tegevust. Samuti on need juhtinud tähelepanu lünkadele kehtivates õigusnormides, millega reguleeritakse Schengeni ala toimimist nii välis- kui ka sisepiiridel, ning vajadusele luua tugevam ja kindlam raamistik, mis võimaldaks Schengeni alal tekkivatele probleemidele tulemuslikumalt reageerida, et tugevdada vastastikust usaldust ja solidaarsust ning tagada, et sisepiiride ületamisel isikuid ei kontrollita, olenemata nende kodakondsusest, võimaldades samal ajal liikmesriikidel reageerida tulemuslikult probleemidele, millega nad kokku puutuvad.

(5)

Välispiirikontroll ei ole üksnes nende liikmesriikide huvides, kelle välispiiril seda tehakse, vaid kõigi sisepiiridel piirikontrolli kaotanud liikmesriikide ning liidu kui terviku huvides. Liikmesriigid peavad tagama oma välispiiride haldamise ranged standardid, muu hulgas piirivalveametnike, politsei, tolli ja muude asjaomaste asutuste tõhustatud koostöö abil. Liit toetab neid aktiivselt, pakkudes asjakohaste liidu asutuste kaudu rahalist toetust ning hallates nõukogu määrusega (EL) 2022/922 (5) kehtestatud Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi. Välispiiride suhtes kohaldatavaid õigusnorme tuleb tugevdada, et paremini reageerida neil piiridel viimasel ajal esile kerkinud uutele probleemidele.

(6)

Euroopa integreeritud piirihaldus põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1896 (6) sätestatud neljatasandilisel riiki sissepääsu kontrolli mudelil. Piirikontroll, sealhulgas meetmed seadusliku piiriületuse lihtsustamiseks, on Euroopa integreeritud piirihalduse keskne osa. Piiriülese kuritegevuse, eelkõige rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, inimkaubanduse ja terrorismi tõkestamiseks ja avastamiseks välispiiridel peaksid liikmesriigid koos määrusega (EL) 2019/1896 loodud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga rakendama Euroopa integreeritud piirihaldust neljatasandilise riiki sissepääsu kontrolli mudeli põhjal.

(7)

COVID-19 pandeemia on näidanud, et ohud rahvatervisele võivad nõuda ühtseid norme, millega reguleeritakse liitu reisida soovivatele kolmanda riigi kodanikele kehtestatud reisipiiranguid. Kui välispiiridel võetakse nende ohtudega tegelemiseks ebajärjepidevaid ja erinevaid meetmeid, mõjutab see negatiivselt kogu Schengeni ala toimimist, vähendab prognoositavust kolmanda riigi kodanikust reisijate jaoks ning pärsib kontakte liidu ja kolmanda riigi kodanike vahel. Selleks et Schengeni ala edaspidisteks COVID-19 pandeemiaga võrreldava ulatusega probleemideks ette valmistada, tuleks luua uus mehhanism, mis võimaldaks liidu tasandil koordineeritud meetmeid aegsasti vastu võtta ja kaotada. Uut mehhanismi tuleks välispiiril kohaldada ulatusliku rahvatervise hädaolukorra puhul, millega kaasneb tõsine piiriülene terviseoht ja mida komisjon on liidu tasandil tunnistanud, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2371 (7) kohaldamist, võttes arvesse liikmesriikide pädevatelt asutustelt saadud teavet.

(8)

Ulatusliku rahvatervise hädaolukorra korral tuleks mehhanismiga ette näha, et võetakse vastu rakendusmäärus, milles sätestatakse ajutised reisipiirangud, sealhulgas sisenemispiirangud ja ajutised tervisega seotud miinimumpiirangud, ning nende kaotamise tingimused. Kuna liikmesriikide territooriumile sisenemise õigust käsitlevad piirangud on poliitiliselt tundlikud, tuleks nõukogule anda rakendamisvolitused komisjoni ettepaneku põhjal sellise rakendusmääruse (edaspidi „rakendusmäärus“) vastuvõtmiseks.

(9)

Tähtis on lubada kooskõlas liidu ja rahvusvahelise õiguse alusel kohaldatavate kohustustega alati liitu siseneda liidu kodanikel ja kolmanda riigi kodanikel ning nende pereliikmetel, kellel on ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt asjaomaste kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingute alusel liidu kodanikega samaväärne vaba liikumise õigus. Ka liidus alaliselt elavatel isikutel peaks olema alati lubatud liitu tagasi pöörduda, eelkõige liikmesriiki, kus nad seaduslikult elavad. Rakendusmääruses tuleks sätestada ajutised tervisega seotud miinimumpiirangud, mida nende isikute suhtes võidakse kohaldada. Liikmesriigid peaksid vastastikusel alusel lubama Iirimaal seaduslikult elavatel kolmanda riigi kodanikel Iirimaale tagasi pöördumiseks läbida liikmesriikide territooriumi. Iirimaad kutsutakse üles viima oma riiklik poliitika kooskõlla Euroopa Liitu reisimise piirangutega. Rakendusmäärus peaks sisaldama kõiki vajalikke osi, millega tagada, et reisipiirangud on mõjusad, sihipärased, mittediskrimineerivad ja muutuva epidemioloogilise olukorraga proportsionaalsed. Kui ulatusliku rahvatervise hädaolukorra laad seda nõuab, tuleks selles kindlaks määrata XI lisa B osas loetletud hädavajalikke reise tegevate isikute kategooriad, kes vabastatakse sisenemispiirangutest, ning sätestada tingimused, mille alusel peaks olema võimalik erandkorras nende reisijate suhtes reisipiiranguid kehtestada. Lisaks või alternatiivina tuleks rakendusmääruses määrata kindlaks ka geograafilised piirkonnad või kolmandad riigid, kust reisimise suhtes võidakse rakendada erimeetmeid, ning kehtestada olukorra ja reisipiirangute korrapärase läbivaatamise kord, lähtudes objektiivsest metoodikast ja sellele korrale kohaldatavatest objektiivsetest kriteeriumidest, eelkõige epidemioloogilisest olukorrast. Rakendusmääruses võiks esitada tingimused, mille alusel reisimist lubada, näiteks testimine, karantiin, eneseisolatsioon või muud asjakohased meetmed, näiteks nõue, et reisija täidaks asukoha vormi, või nõue kasutada muud kontaktide jälgimise vahendit, ning eelkõige võiks arvesse võtta kõiki liidu süsteeme, näiteks digitõendite süsteeme, mis on välja töötatud selleks, et hõlbustada reisimist ohututes tingimustes. Kui see on asjakohane, võiks rakendusmäärusega luua ka mehhanismi, mis võimaldaks võtta lisameetmeid, kui epidemioloogiline olukord ühes või mitmes geograafilises piirkonnas oluliselt halveneb.

(10)

Liitu reisimise piirangute mõjusus põhineb ühtsete normide kohaldamisel kolmandate riikide ja kolmanda riigi kodanike suhtes. Ühtsete normide kohaldamine rakendusmäärusega peaks tagama rahvatervise kaitse ja seega säilitama sisepiirikontrollita ala toimimise. Liikmesriigid võivad kehtestada rakendusmääruses sätestatust rangemad ajutised tervise- ja muud seotud piirangud, tingimusel et sellistel piirangutel ei ole negatiivset mõju sisepiirikontrollita ala toimimisele. Lisaks võivad liikmesriigid näha ette reisipiiranguid rakendusmääruse puudumise korral. Rakendusmääruses tuleks arvesse võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 355 lõikes 2 osutatud ja selle II lisas loetletud ülemeremaadele ja -territooriumidele omast olukorda.

(11)

Ajutisi tervisega seotud reisipiiranguid ei tohiks kohaldada liidu kodanike ja nende pereliikmete ning hädavajalikke reise tegevate isikute teatud kategooriate liidusisese transiidi suhtes nende lõppsihtkohta. Mis tahes ajutiste tervisega seotud piirangute rakendamisel tuleks seda teha lõppsihtkohta saabumisel.

(12)

Samuti on vaja tugevdada liidu õiguses sisalduvaid norme ja kaitsemeetmeid, mis võimaldavad liikmesriikidel kiiresti vastu astuda rändajate vahendina kasutamise olukordadele. Rändajate vahendina kasutamist tuleks mõista Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1359 (8) artikli 1 lõike 4 punkti b esimese lause tähenduses. Olukordi, kus vaenulikud valitsusvälised osalejad on seotud organiseeritud kuritegevusega, eelkõige rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega, ei tohiks käsitada rändajate vahendina kasutamisena, kui puudub eesmärk destabiliseerida liitu või mõnda liikmesriiki. Peale selle ei tohiks rändajate vahendina kasutamisena käsitada humanitaarabi andmist, kui puudub eesmärk destabiliseerida liitu või mõnda liikmesriiki.

(13)

Seoses Küprosega sätestati nõukogu määruses (EÜ) nr 866/2004 (9) erinormid, mida kohaldatakse seoses eraldusjoonega, mis eraldab Küprose Vabariigi alasid, mis on Küprose Vabariigi valitsuse tegeliku kontrolli all, nendest aladest, mis ei ole Küprose Vabariigi valitsuse tegeliku kontrolli all. Kuigi kõnealune eraldusjoon ei ole käsitatav välispiirina, tuleb sellest järeldada, et olukorda, kus kolmas riik või vaenulik valitsusväline osaleja soodustab või hõlbustab kolmanda riigi kodanike liikumist üle kõnealuse eraldusjoone, tuleks käsitada vahendina kasutamisena.

(14)

Rändajate vahendina kasutamise olukorra tekkides peaks sellest mõjutatud liikmesriigil olema vajaduse korral võimalik piirata piiriliiklus miinimumini ja sulgeda ajutiselt mõned piiripunktid, ent samal ajal peaks ta tagama tegeliku ja tulemusliku juurdepääsu rahvusvahelise kaitse menetlustele. Iga sellise otsuse tegemisel tuleks arvesse võtta, kas Euroopa Ülemkogu on kinnitanud, et liit või üks või mitu selle liikmesriiki seisab silmitsi rändajate vahendina kasutamise olukorraga. Lisaks tuleks selliste piirangute kehtestamisel täiel määral arvesse võtta liidu kodanike, rahvusvahelise lepingu alusel vaba liikumise õigust omavate kolmanda riigi kodanike ja nende kolmanda riigi kodanike õigusi, kes on riigisisese või liidu õiguse alusel pikaajalised elanikud või kellel on pikaajaline viisa, ning nende pereliikmete õigusi. Kõnealuseid piiranguid tuleks kohaldada viisil, millega tagatakse rahvusvahelise kaitse võimaldamisega seotud kohustuste täitmine, eelkõige tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimine.

(15)

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet abistab liikmesriike välispiiride haldamise praktiliste aspektide rakendamisel, sealhulgas aitab hõlbustada teabevahetust, hankida varustust, suurendada liikmesriikide piirivalveametnike suutlikkust ja neid koolitada, anda sihipärast teavet ja teha riskianalüüse, siirab kohapeale Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve alalise korpuse ning abistab merehätta sattunud inimeste otsimise ja päästmise operatsioonidel, mis algatatakse ja viiakse ellu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 656/2014 (10). Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti uued volitused annavad liikmesriikidele laialdasi võimalusi saada abi piirikontrolli ülesannetes, muu hulgas seoses taustakontrolli tegemise ja tagasisaatmistoimingutega.

(16)

Tehnilised vahendid ebaseadusliku piiriületuse ärahoidmiseks võiksid hõlmata nüüdisaegset tehnoloogiat, näiteks mehitamata õhusõidukeid ja liikumisandureid, aga ka mobiilseid üksusi ning asjakohasel juhul igat liiki paikset ja mobiilset taristut. Neid tehnilisi vahendeid, iseäranis sellist tehnoloogiat, mille abil on võimalik koguda isikuandmeid, tuleb kasutada selgete riigisiseste õigusnormide alusel ja nendega kooskõlas.

(17)

Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada määrust (EL) 2016/399 seoses XI lisa B osasse hädavajalikke reise tegevate isikute kategooriate lisamisega ning seoses patrull- ja vaatlustegevust hõlmavate lisameetmetega, sealhulgas patrull- ja vaatlustegevuse ühiste miinimumnõuete väljatöötamisega. Nendes ühistes miinimumnõuetes tuleks arvesse võtta piiride liiki, näiteks maismaa-, mere- või õhupiir, määruse (EL) 2019/1896 artikli 34 kohaselt igale välispiiri piirilõigule määratud mõjutaset ning muid asjakohaseid tegureid, näiteks geograafilist eripära. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (11) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(18)

Sisepiirikontrollita alal peaksid inimesed saama liikmesriikide vahel vabalt ja turvaliselt liikuda, olenemata nende kodakondsusest. Sellega seoses tuleks selgitada, et sisepiiridel piirikontrolli keelamine ei mõjuta liikmesriikide pädevust teha oma territooriumil, sealhulgas piirialadel muid kontrolle, mis ei ole piirikontrollid. Eriti oleks tarvis täpsustada, et liikmesriikide pädevatel asutustel, muu hulgas tervishoiu- või õiguskaitseasutustel, on põhimõtteliselt õigus teostada riigisisese õiguse kohaselt avalikku võimu, tingimusel et niisuguse avaliku võimu teostamise mõju ei ole piirikontrolliga samaväärne.

(19)

Piirikontrolli keeld sisepiiridel laieneb ka samaväärse toimega kontrollidele, ent liikmesriikide pädevate asutuste tehtavat kontrolli ei tohiks käsitada piirikontrolliga samaväärsena juhul, kui selle eesmärk ei ole piirikontroll, kui see põhineb politsei käsutuses oleval üldisel teabel ja asjakohastel kogemustel või rahvatervisealasel teabel, mis on seotud võimalike ohtudega avalikule julgeolekule või avalikule korrale, kui kontrollimise eesmärk on eelkõige võidelda piiriülese kuritegevuse vastu, vähendada ebaseaduslikku sisserännet või piirata sellise nakkushaiguse levikut, mis võib Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse hinnangul vallandada epideemia, kui see on kavandatud ja tehtud viisil, mis erineb selgesti isikute süstemaatilisest kontrollimisest piiridel, ning kui seda tehakse transpordisõlmedes, näiteks sadamates, rongi- või bussi- ja lennujaamades ning kaubaterminalides, või otse reisijateveoteenuste osutaja pardal, ning kui see põhineb riskihindamisel.

(20)

Ebaseadusliku sisserände ja sellest tulenevate piiriüleste kuritegude, näiteks inimkaubanduse, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, dokumendipettuse ja muude piiriülese kuritegevuse vormide vähendamiseks võiks rakendada meetmeid, mis võimaldavad kontrollida isikusamasust, isikute kodakondsust ja nende elanikustaatust, kui sellist kontrolli tehakse riskihindamise alusel ja mitte süstemaatiliselt.

(21)

Avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardavate ohtudega tegelemisel võib kasu olla nüüdisaegsest tehnoloogiast, mille abil saab jälgida liiklusvoogusid, eeskätt liikmesriikide poolt kindlaks määratud kiirteedel ja muudel olulistel maanteedel. Piirikontrolli keeldu sisepiiridel ei tohiks käsitada nii, et see takistab politseil või muul avaliku võimu teostaval asutusel teha sisepiirialadel õiguspärast kontrolli. Mõeldud on kontrolli, mille tegemiseks kasutatakse asjaomasel territooriumil tavaliselt kasutatavat seire- ja järelevalvetehnoloogiat või mis põhineb sisejulgeoleku kaitsmise eesmärgil tehtud riskihindamisel.

(22)

Tehnoloogia mõjusa toimimise tagamiseks peaks maanteepiiripunktides olema võimalik kohaldada proportsionaalseid kiiruspiiranguid.

(23)

On oluline, et politsei- või muu avaliku võimu teostamine liikmesriikide pädevate asutuste poolt nende territooriumil, eelkõige nende piirialadel, ei mõjutaks ebaproportsionaalselt liikluse sujuvust sisepiiride maanteepiiripunktides, eelkõige liiga pika ooteaja põhjustamisega. On oluline, et liikmesriigid teavitaksid dialoogi ja koostöö vaimus oma tegevusest naaberliikmesriike, eelkõige juhul, kui meetmel on eeldatavasti suurem mõju piiriülesele liiklusele.

(24)

Piirikontrolli keeld sisepiiridel ei tohiks piirata liidu õigusnormidega ette nähtud kontrollide tegemist. Käesoleva määruse sätted ei mõjuta seetõttu kohaldatavaid norme, mis käsitlevad reisijate andmete kontrollimist asjaomastes andmebaasides enne nende saabumist.

(25)

Tuleb tagada, et liikmesriikides riikliku pädevuse raames tehtav kontroll oleks täielikus kooskõlas alaga, kus piirikontroll sisepiiridel puudub. Mida rohkem on märke selle kohta, et liikmesriikide piirialadel teostatavatel kontrollidel on piirikontrolliga samaväärne mõju, võttes arvesse selliste kontrollide eesmärki, territoriaalset ulatust ja võimalikke erinevusi võrreldes kontrollidega, mida teostatakse asjaomase liikmesriigi ülejäänud territooriumil, seda suurem on Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt vajadus rangete ja üksikasjalike normide ja piirangute järele, millega määratakse kindlaks tingimused, mille alusel saavad liikmesriigid piirialal oma politseivõimu teostada.

(26)

Et Schengeni ala toimimist tugevdada, peaks liikmesriikidel olema võimalik võtta lisameetmeid, millega võidelda liikmesriikide vahel aset leidva ebaseadusliku liikumise vastu. Kui mõne liikmesriigi õiguskaitseasutused peavad pädevate asutuste poolt kahepoolse koostöö raames läbiviidavate kontrollide käigus, mis võivad hõlmata eelkõige ühiseid politseipatrulle, piirialadel kinni kõnealuses liikmesriigis viibimise õiguseta kolmanda riigi kodanikud, peaks neil asutustel olema võimalik anda kolmanda riigi kodanikud üle liikmesriiki, kust nad üleandvasse liikmesriiki sisenesid, kui kolmanda riigi kodanikel ei ole õigust viibida üleandvas liikmesriigis. Liikmesriik, kelle territooriumilt kolmanda riigi kodanikud vahetult sisenesid, peaks olema kohustatud kinni peetud kolmanda riigi kodanikud vastu võtma.

(27)

Üleandmismenetlust ei tuleks kohaldada liidu pikaajalist elamisluba omavatele kolmanda riigi kodanikele ja nende pereliikmetele vastavalt nõukogu direktiivile 2003/109/EÜ, (12) kolmanda riigi kodanikele, kes on liidu kodaniku pereliikmed, kellel on vaba liikumise õigus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2004/38/EÜ, (13) kehtivat pikaajalist viisat omavatele kolmanda riigi kodanikele ja nende pereliikmetele vastavalt riigisisesele õigusele, kolmanda riigi kodanikele, kellel on kehtiv lühiajaline viisa, kolmanda riigi kodanikele, kellel on õigus reisida Schengeni alal viisavabalt 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul, kui nad ei ole seda 90-päevast ajavahemikku ületanud, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1348 (14) artikli 3 punktis 13 määratletud taotlejatele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1347 (15) artikli 3 punktis 4 määratletud rahvusvahelise kaitse saajatele. Kahepoolse koostöö raames kinnipeetud taotlejatele tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1351 (16) asjakohaseid norme.

(28)

Menetlus, mille raames liikmesriigil peaks olema õigus anda riigis viibimise õiguseta kinnipeetud kolmanda riigi kodanikud üle liikmesriiki, kust nad vahetult sisenesid, peaks aset leidma kiiresti, ent sealjuures tuleb siiski kohaldada kaitsemeetmeid ning järgida täiel määral põhiõigusi ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „põhiõiguste harta“) artiklis 21 sätestatud diskrimineerimiskeeldu, et hoida ära rassilist profileerimist. Ametiasutustel peaks olema võimalik kontrollida asjaomaste isikute liikumist käsitlevat teavet, mis on neile ametiasutustele kohe kättesaadav. Selline teave võib sisaldada objektiivseid elemente, näiteks dokumente, sealhulgas kviitungeid või arveid, mis tõendavad ja mis seega võimaldavad ametiasutustel järeldada, et need isikud on hiljuti saabunud mõnest teisest liikmesriigist. Kolmanda riigi kodanikele, kelle suhtes üleandmismenetlust kohaldatakse, tuleks esitada kirjalik põhjendatud otsus. Ehkki otsus tuleks viivitamata täitmisele pöörata, tuleks kolmanda riigi kodanikele võimaldada tõhus õiguskaitsevahend, mille abil nad saaksid üleandmisotsuse edasi kaevata või selle uut läbivaatamist taotleda. Õiguskaitsevahendil ei tohiks olla peatavat mõju.

(29)

Käesoleva määrusega ette nähtud üleandmismenetlus on vabatahtlik ega mõjuta liikmesriikide käsutuses olevat kehtivat võimalust saata ebaseaduslikult riigis viibivad kolmanda riigi kodanikud tagasi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ (17) (edaspidi „tagasisaatmisdirektiiv“) artikli 6 lõikes 3 osutatud kahepoolsete lepingute või kokkulepete alusel, juhul kui need isikud peeti kinni väljaspool piiriala.

(30)

Käesoleva määrusega ette nähtud üleandmismenetluse kasutamisel peaksid liikmesriigid kehtestama oma kahepoolse koostöö raames kindlaks praktilise korra, sealhulgas selleks, et üldiselt vältida selle üleandmismenetluse kasutamist, eelkõige sisepiirilõikudel, kus kontroll on ajutiselt taaskehtestatud või seda on pikendatud.

(31)

Kui kolmanda riigi kodaniku, kelle suhtes on tehtud üleandmisotsus, toob piirile vedaja, peaks pädeval asutusel olema võimalik kooskõlas riigisisese õigusega vedajaga kokku leppida, et kolmanda riigi kodanik viiakse viivitamata vastuvõtvasse liikmesriiki.

(32)

Määruse (EL) 2022/922 artikli 4 lõike 3 kohaste etteteatamata hindamiste puhul on oluline, et komisjon pööraks erilist tähelepanu üleandmismenetluse rakendamisele.

(33)

Sisepiirideta alal, kus isikud saavad vabalt liikuda ja mis on üks liidu suuremaid saavutusi ELi lepingu artikli 3 lõike 2 alusel, peaks sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamine kujutama endast ka edaspidi erandit ning seda tuleks kasutada vaid viimase abinõuna. Isikute vaba liikumise põhimõttest tehtavaid erandeid tuleb tõlgendada kitsalt. Selleks et mitte kahjustada ELi lepingu artikli 3 lõikes 2 sätestatud ja ELi toimimise lepingu artikli 67 lõikes 2 korratud sisepiiridel piirikontrolli puudumise põhimõtet, tuleks sisepiiridel piirikontroll sellesama ohu tõttu taaskehtestada selgelt kindlaksmääratud ajavahemikeks kooskõlas käesoleva määrusega.

(34)

Erandjuhtudel võib Schengeni ala ähvardavate ohtudega tegelemine viimase abinõuna eeldada, et liikmesriigid võtavad vastu sisepiiridel rakendatavad meetmed. Kuna sisepiiridel piirikontrolli ajutine taaskehtestamine mõjutab isikute vaba liikumist, tuleks sellised piirikontrolli taaskehtestamisega seotud otsused teha ühiselt kokku lepitud kriteeriumide kohaselt ning neist tuleks nõuetekohaselt teavitada komisjoni, Euroopa Parlamenti ja nõukogu või neid peaks soovitama liidu institutsioon. Piirikontrolli ajutise taaskehtestamise või pikendamise vajaduse üle otsustavad liikmesriigid. Kehtivate normide kohaselt taaskehtestatakse piirikontroll sisepiiridel juhul, kui mõnes liikmesriigis tekib piiratud kestusega tõsine oht sisejulgeolekule või avalikule korrale. Avalikku korda või sisejulgeolekut ähvardava tõsise ohuna on käsitatavad eelkõige terrorism ja organiseeritud kuritegevus, ulatuslik rahvatervise hädaolukord või suuremahulised või kõrgetasemelised rahvusvahelised üritused, näiteks spordi-, kaubandus- või poliitikaüritused.

(35)

Lisaks sellele võib tõsine oht avalikule korrale või sisejulgeolekule tuleneda ka kolmanda riigi kodanike ootamatust ulatuslikust ebaseaduslikust liikumisest liikmesriikide vahel. Seda juhul, kui see oht tekitab olukorra, mis koormab hästi ette valmistatud pädevate asutuste üldisi ressursse ja suutlikkust märkimisväärselt ning seab tõenäoliselt ohtu sisepiirikontrollita ala üldise toimimise, ning kui muudest käesoleva määrusega ette nähtud vahenditest rändajate sissevoolu ja liikumisega tegelemiseks ei piisa. Seepärast peaks liikmesriikidel olema võimalik tugineda ebaseaduslikku liikumist käsitlevatele objektiivsetele ja kvantifitseeritud aruannetele, kui need on kättesaadavad, eelkõige siis, kui neid koostavad korrapäraselt asjakohased liidu asutused kooskõlas oma volitustega.

(36)

COVID-19 pandeemia tõi esile vajaduse kogu liitu hõlmava mehhanismi järele, mida kohaldataks olukorras, kus Schengeni alal mõjutab samal ajal mitut liikmesriiki ulatuslik rahvatervise hädaolukord, mis seab ohtu kogu selle ala hea toimimise. Uus Schengeni ala kaitsemehhanism peaks lubama rakendada sisepiirikontrollita ala eeliste kasutamise õigusega inimeste kaitseks koordineeritud lahendusi ning aitaks võimalikult palju suurendada võetud meetmete tulemuslikkust ja võimalikult suurel määral vähendada nende negatiivset kõrvalmõju.

(37)

Schengeni ala uus kaitsemehhanism peaks võimaldama nõukogul võtta komisjoni ettepaneku alusel vastu otsuse, millega lubatakse ajutiselt taaskehtestada või pikendada sisepiiridel piirikontrolli, kui liidu tasandil on kindlaks tehtud ulatuslik rahvatervise hädaolukord. Arvestades, et otsus, millega reguleeritakse liikmesriikide võimalust sisepiiridel piirikontroll teatavatel asjaoludel taaskehtestada või seda pikendada, on poliitiliselt tundlik, tuleks rakendamisvolitused sellise otsuse vastuvõtmiseks anda nõukogule, kes tegutseb komisjoni ettepaneku alusel. See otsus peaks sisaldama asjakohaseid leevendusmeetmeid.

(38)

Uue Schengeni ala kaitsemehhanismi kehtestamine ei tohiks mõjutada liikmesriikide õigust võtta eelnevalt käesoleva määruse kohaseid ühepoolseid meetmeid, kui olukord seda nõuab. Kui aga võetakse vastu liidu meede, peaks sellest saama ühtne alus tuvastatud ohule koordineeritud reageerimiseks.

(39)

Proportsionaalsuse põhimõtte järgimise tagamiseks tuleks nõukogu otsus vastu võtta kuni kuueks kuuks ja seda tähtaega peaks olema võimalik komisjoni ettepaneku põhjal toimuva korrapärase läbivaatamise alusel pikendada nii kaua, kui ulatuslik rahvatervise hädaolukord püsib. Esialgne otsus peaks sisaldama võetud meetmete eeldatava mõju, sealhulgas negatiivse kõrvalmõju hinnangut, mis peaks aitama otsustada, kas kontroll sisepiiridel on õigustatud või kas selle asemel saaks tulemuslikult kohaldada vähem piiravaid meetmeid. Edasistes otsustes tuleks võtta arvesse rahvatervise ohu arengut. Liikmesriigid peaksid viivitamata teatama Euroopa Parlamendile, komisjonile ja teistele liikmesriikidele nõukogu otsuse alusel taaskehtestatud piirikontrollist sisepiiridel.

(40)

Sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamine kas liikmesriikide ühepoolsete otsuste või liidu tasandi otsuse alusel mõjutab tugevalt Schengeni ala toimimist ja vaba liikumise õigust. Tagamaks, et piirikontrolli taaskehtestamise otsus tehakse üksnes vajaduse korral ja viimase abinõuna, peaks piirikontrolli ajutise taaskehtestamise või pikendamise otsus põhinema ühistel kriteeriumidel ning olema rangelt vajalik ja proportsionaalne.

(41)

Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt tuleb isikute vaba liikumise aluspõhimõttest tehtavat erandit tõlgendada kitsalt ning avaliku korra käsitlus eeldab, et esineb tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnda ühiskonna põhihuvi.

(42)

Kõigepealt peaksid liikmesriigid hindama ajutist sisepiiridel teostatava piirikontrolli asjakohasust, võttes arvesse tuvastatud tõsise ohu laadi, kuid ka selliste alternatiivsete meetmete asjakohasust, millega oleks võimalik saavutada sisepiiridel piirikontrolliga samaväärsed eesmärgid, näiteks proportsionaalsed kontrollid, mida tehakse politsei- või muu avaliku võimu teostamisel või liidu õiguses ette nähtud politseikoostöö vormide raames, sealhulgas üleandmismenetluse kasutamise võimalus, või ajutisi reisipiiranguid käsitlevad ühised meetmed. Eriti suurt tähelepanu peaksid liikmesriigid pöörama sellele, milline on sisepiiridel piirikontrolli tõenäoline mõju isikute liikumisele sisepiirikontrollita alal ja piirialade toimimisele, ning nad peaksid seda mõju hindama. Mõju hinnang peaks moodustama osa teatest, mille liikmesriigid peavad komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule edastama. Kui sisepiiridel piirikontrolli pikendatakse ettenähtavate sündmuste korral kauemaks kui esialgseks kuueks kuuks, peaks liikmesriik tegema ka riskihindamise. Riskihindamine peaks sisaldama üksikasjalikku teavet tuvastatud tõsise ohu ulatuse ja eeldatava arengu kohta, teavet selle kohta, kui kaua see oht eeldatavasti püsib ja milliseid sisepiirilõike see mõjutab, teavet koordineerimismeetmete kohta teiste liikmesriikidega, keda sellised meetmed mõjutavad, ning meetmete kohta, mida asjaomane liikmesriik on võtnud ja kavatseb võtta tuvastatud tõsise ohu leevendamiseks, et kaotada sisepiiridel piirikontroll vaba liikumise põhimõtte säilitamiseks.

(43)

Selleks et piirata sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise kahjulikke tagajärgi, tuleks sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise otsusele lisada leevendusmeetmed. Need peaksid olema meetmed, millega tagatakse kaupade, transporditöötajate ja meremeeste sujuv transiit roheliste transpordikoridoride kaudu. Lisaks ning arvestamaks vajadust tagada selliste isikute liikumine, kelle tegevus võib olla tarneahela säilitamiseks või oluliste teenuste osutamiseks hädavajalik, võiksid liikmesriigid kohaldada ka piirialatöötajaid käsitlevaid kehtivaid suuniseid, mis on esitatud komisjoni 30. märtsi 2020. aasta teatises „COVID-19 puhangu ajal töötajate vaba liikumise õiguse kasutamist käsitlevad suunised“. Seepärast tuleks sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise normides arvesse võtta COVID-19 pandeemia ajal ühtse turu tugeva turvavõrguna vastu võetud suuniseid ja soovitusi, eesmärgiga kindlustada, et liikmesriigid kohaldavad neid leevendusmeetmetena taaskehtestatud piirikontrolli ajal sisepiiridel. Eelkõige tuleks kindlaks määrata meetmed, mille abil tagada ühtse turu katkematu toimimine ning kaitsta piirialade ja kaksiklinnade huve, sealhulgas anda näiteks piirialade elanikele eriload või teha neile erandeid.

(44)

Sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise kriteeriumide ja tingimuste täitmise hindamisel peaks olema määravaks liikmesriikide esitatav teade. Et tagada taaskehtestatud sisepiiridel piirikontrolli asjakohane järelevalve ning parandada komisjonile saadetava teabe kvaliteeti, peaks komisjon võtma vastu rakendusakti, et kehtestada sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamist käsitleva teate vorm. Avaliku julgeolekuga seotud põhjendatud juhtudel ei peaks liikmesriigid olema kohustatud esitama kogu teavet, arvestades käimasolevate uurimiste konfidentsiaalsust. Liikmesriikidel peaks olema õigus teates sisalduv teave tervikuna või osaliselt salastada, ilma et see piiraks asjakohaste ja turvaliste kanalite toimimist.

(45)

Tagamaks, et sisepiiridel piirikontroll on tõepoolest viimane abinõu, mida kohaldatakse ainult nii kaua kui vajalik, võimaldamaks hinnata sisepiiridel piirikontrolli vajalikkust ja proportsionaalsust ettenähtavate ohtudega tegelemisel ning võimaldamaks komisjonil hinnata, et selline kontroll on erakorraline meede, peaksid liikmesriigid koostama ja esitama komisjonile riskihinnangu, kui sisepiiridel piirikontrolli kestust pikendatakse ettenähtavatele ohtudele reageerimise eesmärgil kauemaks kui esialgseks kuueks kuuks. Liikmesriigid peavad eelkõige kirjeldama tuvastatud tõsise ohu ulatust ja arengut, selgitama, kui kaua tuvastatud tõsine oht eeldatavasti püsib, milliseid sisepiirilõike see tõenäoliselt mõjutab ning miks alternatiivsed meetmed ei aita tuvastatud ohtu kõrvaldada, ning tutvustama koordineerimismeetmeid, mida võetakse koos teiste liikmesriikidega, keda piirikontroll sisepiiridel mõjutab või tõenäoliselt mõjutab.

(46)

Komisjonil peaks olema õigus nõuda saadud teate alusel lisateavet, sealhulgas riskihindamise või koostöö- ja koordineerimismeetmete kohta, mida võetakse nende liikmesriikidega, keda sisepiiridel piirikontrolli kavandatav pikendamine mõjutab. Kui teade ei vasta miinimumnõuetele, peaks komisjon seda asjaomase liikmesriigiga arutama ja nõudma lisateavet või paluma liikmesriigil oma esialgset teadet täiendada.

(47)

Komisjon peaks vähemalt kord aastas esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande sisepiirikontrollita ala toimimise kohta (edaspidi „Schengeni olukorda käsitlev aruanne“). Komisjonil peaks olema ka võimalik arutada seda aruannet eraldi Euroopa Parlamendi ja nõukoguga. Aruanne peaks sisaldama loetelu kõigist vaadeldaval aastal tehtud sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise otsustest, samuti komisjoni võetud meetmetest seoses sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamisega. Aruandes tuleks pöörata erilist tähelepanu piirikontrollile, mida on rakendatud kauem kui 12 kuud. Samuti peaks see sisaldama hinnangut aruandega hõlmatud ajavahemikul sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise ja pikendamise vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta ning teavet suundumuste kohta sisepiirikontrollita alal seoses kolmanda riigi kodanike ebaseadusliku liikumisega, võttes arvesse asjaomastelt liidu asutustelt saadud teavet ning asjakohastest infosüsteemidest saadud andmeanalüüsi. Schengeni olukorda käsitlev aruanne peaks hõlmama ka Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi käsitleva määruse artiklist 20 tulenevat aruandekohustust.

(48)

Schengeni olukorda käsitlevale aruandele tuleks lisada ka vastavalt määruse (EL) 2022/922 artiklile 25 esitatav aruanne.

(49)

Sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise mehhanismiga, mida rakendatakse kiireloomulistes olukordades või ettenähtavate ohtudega tegelemiseks, tuleks komisjonile ette näha võimalus korraldada liikmesriikide vahel konsultatsioone. Komisjon peaks korraldama konsultatsiooni, kui otseselt mõjutatud liikmesriik seda taotleb. Sellesse protsessi tuleks kaasata asjaomased liidu asutused, et nad jagaksid asjakohasel juhul oskusteavet. Konsultatsioonide käigus tuleks arutada alternatiivsete meetmete kohaldamise võimalust ning vajaduse korral sisepiiridel piirikontrolli teostamise praktilist korda ja kestust. Konsultatsioonid peaksid olema kohustuslikud juhul, kui komisjon või liikmesriik on esitanud arvamuse, milles on väljendatud kahtlust piirikontrolli taaskehtestamise suhtes.

(50)

Komisjonile ja liikmesriikidele peaks jääma võimalus väljendada kahtlust seoses sellega, kas liikmesriigi otsus taaskehtestada sisepiiridel piirikontroll olukorra kiireloomulisuse või ettenähtava ohuga tegelemise vajaduse tõttu on vajalik ja proportsionaalne. Kui taaskehtestatakse piirikontroll sisepiiridel ja ettenähtavate ohtude tõttu pikendatakse seda kokku kauemaks kui 12 kuuks, peaks komisjon esitama arvamuse, milles hinnatakse sellise piirikontrolli vajalikkust ja proportsionaalsust sisepiiridel. Kui liikmesriik leiab, et valitseb märkimisväärne erandlik olukord, mis õigustab sisepiiridel piirikontrolli jätkamise vajadust kauem kui kahe aasta jooksul, tuleks kehtestada seoses riskihindamistega täiendavad kaitsemeetmed. Asjaomase liikmesriigi teade peaks sisaldama meetmeid, mida ta kavatseb võtta koostöös teiste liikmesriikidega, kui see on asjakohane sellise ohuga tegelemiseks, ning ülevaadet vahenditest, meetmetest, tingimustest ja ajakavast, mida on kaalutud piirikontrolli kaotamiseks sisepiiridel võimalikult kiiresti, et säilitada vaba liikumise põhimõte. Komisjon peaks sellisel juhul esitama uue arvamuse. See arvamus ei mõjuta täitemeetmeid, mida komisjon kui aluslepingute täitmise järelevalvaja peab võtma, sealhulgas rikkumismenetlusi, mida komisjon peaks saama igal ajal iga liikmesriigi vastu algatada, kui liikmesriik ei ole täitnud liidu õigusest tulenevaid kohustusi. Arvamuse esitamise korral peaks komisjon korraldama asjaomaste liikmesriikidega konsultatsioonid. Kuigi sisepiirikontrollita alal ei ole tõsine oht liikmesriigi avalikule korrale või sisejulgeolekule tingimata ajaliselt piiratud, on vaba liikumise põhimõtte säilitamiseks vaja piirata sellesama tõsise ohu alusel kehtestatud piirikontrolli maksimaalset kestust sisepiiridel, mis ei tohiks olla rohkem kui kaks aastat. Erandjuhtudel ja teatavatel tingimustel peaks liikmesriikidel olema võimalik otsustada pikendada piirikontrolli sisepiiridel veel kaheks kuue kuu pikkuseks perioodiks. Igal juhul ei tohiks piirikontroll sisepiiridel, mille aluseks on seesama tõsine oht, kesta kauem kui kokku kolm aastat.

(51)

Selleks et sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise otsust oleks võimalik tagantjärele analüüsida, peaks liikmesriikidele jääma kohustus esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruanne taaskehtestatud piirikontrolli kohta sisepiiridel pärast seda, kui selle piirikontrolli kohaldamine on lõpetatud. Juhul kui piirikontrolli tehakse pikema aja jooksul, tuleks teine selline aruanne esitada pärast 12 kuu möödumist ja seejärel uuesti 12 kuu järel, kui kontrolli erandkorras jätkatakse. Aruandes tuleks eelkõige esitada sisepiiridel piirikontrolli vajalikkuse esialgse ja järelhindamise tulemused ning selgitada, kuidas on täidetud sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise kriteeriume. Komisjon peaks võtma vastu rakendusakti, et kehtestada selliste aruannete vorm, ja tegema selle vormi internetis kättesaadavaks.

(52)

Käesoleva määruse rakendamisel hoiduvad liikmesriigid diskrimineerimast isikuid soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.

(53)

Käesolevas määruses osutatud pädevad asutused peaksid järgima kogu oma käesoleva määruse kohases tegevuses, sealhulgas kontrollide tegemise õigust kasutades, täielikult liidu õiguses sätestatud andmekaitsenorme. Käesoleva määruse kohaldamisel kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes liikmesriikide pädevates asutustes nende vastavas pädevusvaldkonnas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (18) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 (19).

(54)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt tugevdada Schengeni ala toimimist, ei suuda liikmesriigid liidu tasandil kehtestatud ühiste normide muutmise vajaduse tõttu piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(55)

ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma õiguses.

(56)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni „acquis“ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; (20) seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(57)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni „acquis“ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni „acquis“ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (21) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (22) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(58)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni „acquis“ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni „acquis“ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (23) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (24) artikliga 3.

(59)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni „acquis“ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni „acquis“ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (25) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (26) artikliga 3.

(60)

Käesolev määrus ei piira direktiivi 2004/38/EÜ kohaldamist.

(61)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(62)

Seepärast tuleks määrust (EL) 2016/399 vastavalt muuta,

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikli 5 lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:

„Kui suur hulk rändajaid üritab ületada liikmesriigi välispiiri ebaseaduslikult, massiliselt ja jõuga, võivad liikmesriigid võtta vajalikke meetmeid, et tagada julgeolek ja avalik kord.“

3)

Artiklisse 5 lisatakse järgmine lõige:

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1359, mis käsitleb kriisiolukordi ja vääramatu jõu olukordi rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas ning millega muudetakse määrust (EL) 2021/1147 (ELT L, 2024/1359, 22.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1359/oj)."

(*2)  Nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT L 16, 23.1.2004, lk 44).“ "

4)

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 (ELT L 295, 14.11.2019, lk 1).“ "

5)

V peatüki pealkirja muudetakse järgmiselt: „Välispiiridega seotud erimeetmed“.

6)

Lisatakse järgmine artikkel:

7)

Artikkel 23 asendatakse järgmisega:

8)

Lisatakse järgmine artikkel:

(*4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1348, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL (ELT L, 2024/1348, 22.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1348/oj)."

(*5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1347, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2011/95/EL (ELT L, 2024/1347, 22.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1347/oj).“ "

9)

Artikli 24 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid kõrvaldavad maanteepiiripunktides sisepiiridel kõik sujuvat liiklust takistavad tõkked, eelkõige kiiruspiirangud, mis ei ole seatud eranditult liiklusohutuse kaalutlustel või mis ei ole vajalikud artikli 23 punktis a osutatud tehnoloogia kasutamiseks.“

10)

Artikkel 25 asendatakse järgmisega:

11)

Lisatakse järgmine artikkel:

12)

Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

13)

Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

14)

Lisatakse järgmine artikkel:

15)

Artikkel 28 asendatakse järgmisega:

16)

Artikkel 33 asendatakse järgmisega:

17)

Artikkel 36 asendatakse järgmisega:

18)

Lisatakse järgmine artikkel:

19)

Artikli 39 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

20)

Lisatakse järgmine artikkel:

21)

Käesoleva määruse lisas esitatud tekst lisatakse määruse (EL) 2016/399 XI ja XII lisana.