1.   Amet täidab seoses siseturgu ohustavate rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega järgmisi ülesandeid:

2.   Amet täidab seoses valitud kohustatud isikutega järgmisi ülesandeid:

3.   Amet täidab seoses finantsjärelevalve tegijatega järgmisi ülesandeid:

4.   Amet täidab seoses finantssektorivälise järelevalve tegijatega järgmisi ülesandeid:

Kui teatud sektorite järelevalve on riiklikul tasandil delegeeritud iseregulatsiooni organitele, täidab amet esimeses lõigus sätestatud ülesandeid seoses järelevalveasutustega, kes teevad järelevalvet iseregulatsiooni organite tegevuse üle.

5.   Amet täidab seoses rahapesu andmebüroode ja nende tegevusega liikmesriikides järgmisi ülesandeid:

6.   Amet kohaldab talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel kogu asjakohast liidu õigust, ja kui selliseks liidu õiguseks on direktiivid, kõnealuseid direktiive riigisisesesse õigusesse ülevõtvaid õigusakte. Kui kohaldatav õigus hõlmab määruseid ja kui kõnealused kehtivad määrused tagavad liikmesriikidele sõnaselgelt valikuvõimalused, kohaldab amet ka riigisiseseid õigusakte, milles selliseid võimalusi kasutatakse.

1.   Ametil on seoses valitud kohustatud isikutega artiklites 17–21 sätestatud järelevalve- ja uurimisvolitused ning volitus määrata rahalisi karistusi ja sunniraha, nagu on sätestatud artiklites 22 ja 23.

Samuti on ametil volitused ja kohustused, mis on finantsjärelevalve tegijatel kohaldatava liidu õiguse alusel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

Ametile käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses võib ta juhiseid andes nõuda, et finantsjärelevalve tegijad kasutaksid oma volitusi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas riigisiseses õiguses sätestatud tingimustel ja nendega kooskõlas, kui käesolev määrus ei anna ametile selliseid volitusi.

Esimeses ja teises lõigus osutatud volituste teostamiseks võib amet teha siduvaid otsuseid, mis on adresseeritud konkreetsetele valitud kohustatud isikutele. Ametil on kooskõlas artikliga 22 õigus võtta haldusmeetmeid ja määrata rahalisi karistusi artiklis 21 sätestatud volituste kasutamisel vastu võetud otsuste järgimata jätmise eest.

2.   Ametil on seoses järelevalve tegijate ja järelevalveasutustega järgmised volitused:

3.   Ametil on seoses liikmesriikide rahapesu andmebüroodega järgmised volitused:

4.   Artikli 5 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks on ametil järgmised volitused:

1.   Amet vastutab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvesüsteemi tulemusliku ja ühtse toimimise eest.

2.   Ametil ja järelevalveasutustel on kohustus teha heas usus koostööd ja vahetada teavet rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil kooskõlas käesoleva määrusega, määrusega (EL) 2023/1113, määrusega (EL) 2024/1624 ja direktiiviga (EL) 2024/1640.

3.   Ameti taotlusel esitavad järelevalveasutused talle kogu teabe kohustatud isikute kohta, kes jäävad riigi tasandil otsese järelevalve alla, mis on vajalik ameti ülesannete täitmiseks vastavalt artikli 5 lõigetele 1, 3 ja 4, kui järelevalveasutustel on sellisele teabele seaduslik juurdepääs.

4.   Järelevalveasutused aitavad ametil kindlaks teha ja arvesse võtta asjaomaste riigisiseste õigusraamistike eripära, eelkõige juhul, kui amet kohaldab liidu õigust ülevõtvaid riigisiseseid õigusakte, nagu on osutatud artikli 1 lõikes 2.

1.   Amet töötab koostöös järelevalveasutustega välja ajakohastatud ja ühtlustatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve metoodika, milles kirjeldatakse üksikasjalikult riskipõhist lähenemisviisi kohustatud isikute järelevalvele liidus, ning haldab seda. Järelevalvemetoodika hõlmab suuniseid, soovitusi, arvamusi ning asjakohasel juhul muid meetmeid ja õigusakte, sealhulgas eelkõige regulatiivseid ja rakenduslikke tehnilisi standardeid, lähtuvalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides sätestatud volitustest.

2.   Järelevalvemetoodika väljatöötamisel eristab amet kohustatud isikuid muu hulgas vastavalt sellele, milline on nende tegevus ning millist liiki ja laadi rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidele nad on avatud. Järelevalvemetoodika on riskipõhine ja sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

3.   Amet töötab välja struktureeritud küsimustikud ja muud veebipõhised või veebivälised vahendid, mida amet ja järelevalve tegijad kasutavad kohustatud isikutelt andmete ja teabe taotlemiseks, kogumiseks, koostamiseks ja analüüsimiseks, sealhulgas andmed, millele tuleb tugineda lõikes 2 loetletud järelevalvemetoodika elementide kohaldamisel.

Ameti väljatöötatud vahendid tagavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud objektiivsete ja võrreldavate andmete ja teabe kogumise kohustatud isikutelt ning võimaldavad tõhusat ja kiiret teabevahetust järelevalve tegijate ja ameti vahel.

Amet püüab need vahendid välja töötada niipea, kui järelevalvemetoodika on kohaldatav kogu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvesüsteemis.

4.   Järelevalvemetoodika kajastab rangeid järelevalvestandardeid liidu tasandil ning tugineb asjakohastele rahvusvahelistele standarditele ja suunistele. Amet vaatab oma järelevalvemetoodika korrapäraselt läbi ja ajakohastab seda, võttes arvesse muudatusi siseturgu mõjutavates riskides, sealhulgas liimesriigi õiguskaitseasutuste ja rahapesu andmebüroode kindlaks tehtud riskid ja ohud. Järelevalvemetoodikas võetakse võimalikult suures ulatuses arvesse parimaid tavasid ja rahvusvaheliste standardite kehtestajate välja töötatud suuniseid.

1.   Järelevalveasutused esitavad hiljemalt iga aasta 1. detsembriks ametile teabe järelevalvealaste läbivaatamiste kohta, mida nad kavatsevad temaatiliselt teha järgmise aasta või järelevalveajavahemiku jooksul ning mille eesmärk on hinnata rahapesu ja terrorismi rahastamise riske või selliste riskide teatud aspekti, millele on samal ajal avatud mitu kohustatud isikut. Esitada tuleb järgmine teave:

2.   Ameti eesistuja esitab iga aasta lõpuks artikli 57 lõikes 2 osutatud haldusnõukogu järelevalvekoosseisule konsolideeritud kava temaatiliste läbivaatamiste kohta, mida järelevalveasutused kavatsevad järgmisel aastal teha.

3.   Kui temaatiliste läbivaatamiste ulatus ja üleliiduline tähtsus õigustab koordineerimist liidu tasandil, teevad asjaomased järelevalveasutused neid ühiselt ning neid koordineerib amet. Juhatus võib teha ühiste temaatiliste läbivaatamiste ettepanekuid, mis põhinevad kättesaadavatel siseturgu ähvardavate ohtude, haavatavuste ja riskide analüüsidel. Haldusnõukogu järelevalvekoosseis koostab ühiste temaatiliste läbivaatamiste loetelu. Haldusnõukogu järelevalvekoosseis koostab iga ühise temaatilise läbivaatamise tegemise, teema ja tulemuste kohta aruande. Amet avaldab nimetatud aruande oma veebisaidil.

4.   Amet koordineerib järelevalveasutuste tegevust ning hõlbustab lõikes 3 osutatud ühiste temaatiliste läbivaatamiste kavandamist ja ellu viimist. Vahetu suhtlus kohustatud isikutega, kes ei ole valitud kohustatud isikud, temaatilise läbivaatamise raames on kõnealuste kohustatud isikute järelevalve eest vastutava järelevalveasutuse ainuvastutada ning seda ei käsitata kõnealuste kohustatud isikutega seotud ülesannete ja volituste üleandmisena rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvesüsteemis.

5.   Kui riigi tasandil kavandatud temaatiliste läbivaatamiste suhtes ei kohaldata liidu tasandil koordineeritud lähenemisviisi, uurib amet koos järelevalveasutustega vajadust ja võimalust kooskõlastada või sünkroonida nende temaatiliste läbivaatamiste ajakava ning hõlbustab teabevahetust ja vastastikust abi kõnealuseid temaatilisi läbivaatamisi tegevate järelevalveasutuste vahel. Amet hõlbustab ka teisi tegevusi, mida asjaomased järelevalveasutused võivad soovida teha oma temaatiliste läbivaatamiste raames ühiselt või sarnaselt.

6.   Amet tagab, et mitme järelevalveasutuse poolt riigi tasandil tehtud temaatiliste läbivaatamiste tulemusi ja järeldusi, välja arvatud konkreetsete kohustatud isikutega seotud konfidentsiaalset teavet, jagatakse kõigi järelevalveasutustega. Teabe jagamine hõlmab ühiseid järeldusi, mis tulenevad mitme järelevalveasutuse vahelisest teabevahetusest või nende ühisest või koordineeritud tegevusest.

1.   Amet võib asjakohasel juhul töötada välja:

2.   Amet hõlbustab ja toetab vähemalt järgmist:

3.   Iga järelevalveasutus võib esitada ametile oma järelevalveülesannetega seotud vastastikuse abi taotluse, milles täpsustatakse, millist liiki abi ta soovib saada ameti töötajatelt ja/või ühe või mitme järelevalveasutuse töötajatelt. Kui taotlus on seotud konkreetsete kohustatud isikute järelevalvega, edastab taotluse esitanud järelevalveasutus ametile abi osutamiseks vajaliku teabe ja vajalikud andmed. Amet säilitab ja ajakohastab korrapäraselt teavet eksperditeadmiste erivaldkondade ning järelevalveasutuste järelevalve ülesannetega seotud vastastikuse abi andmise suutlikkuse kohta.

4.   Kui ametilt taotletakse abi teatud järelevalveülesannete täitmiseks riigi tasandil seoses kohustatud isikuga, kes ei ole valitud kohustatud isik, täpsustab taotluse esitanud järelevalveasutus oma taotluses ülesanded, mille jaoks abi taotletakse. Abi ei käsitata järelevalveülesannete, -volituste või sellise kohustatud isiku üle, kes ei ole valitud kohustatud isik, tehtava järelevalvega seotud vastutuse üleandmisena taotluse esitanud järelevalveasutuselt ametile.

5.   Kui amet on arvamusel, et taotlus on asjakohane ja selle täitmine on võimalik, teeb ta kõik endast oleneva, et anda taotletud abi, sealhulgas võttes selleks kasutusele oma inimressursse ja tagades vabatahtlikkuse alusel vahendite kasutuselevõtmise järelevalveasutustes.

6.   Ameti eesistuja teavitab iga aasta lõpuks haldusnõukogu järelevalvekoosseisu inimressurssidest, mida amet eraldab järgneval aastal käesoleva artikli lõike 3 kohaselt abi osutamiseks. Kui artikli 5 lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud ülesannete täitmise tõttu toimub inimressursi kättesaadavuses muutusi, annab ameti eesistuja sellest haldusnõukogu järelevalvekoosseisule teada.

7.   Ameti töötajate ja kohustatud isiku vaheline suhtlus on sellise järelevalveasutuse ainuvastutada, kes vastutab kõnealuse kohustatud isiku järelevalve eest. Sellist suhtlust ei käsitata konkreetsete kohustatud isikutega seotud ülesannete või volituste üleandmisena rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvesüsteemis.

1.   Amet loob käesoleva artikli kohast teavet sisaldava keskandmebaasi ja ajakohastab seda.

Amet teeb teabe kättesaadavaks järelevalveasutustele, muudele kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutustele, muudele riiklikele asutustele ja organitele, kelle pädevuses on tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/48/EÜ (28), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ (29), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (30), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/17/EL (31), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 (32), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/56/EL (33), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (34) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (35) nõuete täitmine, ning Euroopa järelevalveasutustele, nimelt Euroopa Pangandusjärelevalvele, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele (edaspidi koos „Euroopa järelevalveasutused“) teadmisvajaduse põhimõttest lähtuvalt ja konfidentsiaalselt, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

Amet analüüsib ka kogutud teavet ja võib jagada oma analüüsi tulemusi omal algatusel järelevalveasutustega, kui see hõlbustaks nende järelevalvetegevust, ja asjakohasel juhul kohustatud isikutega.

2.   Järelevalveasutused edastavad ametile vähemalt järgmise teabe, sealhulgas andmed konkreetsete kohustatud isikute kohta, et amet sisestaks kõnealuse teabe keskandmebaasi:

Esimese lõigu kohaselt esitatud teave ei sisalda andmeid konkreetsete kahtluste kohta, millest on teatatud vastavalt määruse (EL) 2024/1624 artiklile 69.

Amet sisestab keskandmebaasi ka teabe, mille ta saab oma tegevuse käigus otsese järelevalve valdkonnas, mis vastab esimeses lõigus loetletud teabekategooriatele, ning artikli 12 kohaselt ameti läbi viidud riskihindamismenetluse tulemused.

3.   Amet võib nõuda, et järelevalveasutused esitaksid lisaks lõikes 2 osutatud teabele ka muud teavet. Järelevalveasutused ajakohastavad esitatud teavet vastavalt vajadusele või ameti taotluse alusel.

4.   Amet sisestab keskandmebaasi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvetegevuse seisukohast asjakohased andmed või asjakohase teabe, mille on esitanud muud kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutused, muud riiklikud asutused ja organid, kelle pädevuses on tagada direktiivi 2008/48/EÜ, direktiivi 2009/110/EÜ, direktiivi 2009/138/EÜ, direktiivi 2014/17/EL, määruse (EL) nr 537/2014, direktiivi 2014/56/EL, direktiivi 2014/65/EL või direktiivi (EL) 2015/2366 nõuete täitmine, või Euroopa järelevalveasutused.

Esimeses lõigus osutatud teave hõlmab juhtumeid, kus nimetatud lõigus osutatud asutustel ja organitel on põhjendatud alus kahtlustada, et kohustatud isikuga seoses leiab aset rahapesu või terrorismi rahastamise katse, see on toime pandud või selleks on suurenenud risk, ning kui selline põhjendatud alus ilmnes seoses kõnealuste asutuste ja organite ülesannete täitmisega. Keskandmebaas sisaldab ka asjakohast teavet, mida asutused või organid, kes teevad kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/36/EL (36) järelevalvet krediidiasutuste üle, sealhulgas Euroopa Keskpank juhul, kui ta tegutseb kooskõlas määrusega (EL) nr 1024/2013, on saanud käimasoleva järelevalve käigus, sealhulgas teave ärimudelite hindamise, juhtimiskorra hindamise, tegevusloa andmise menetluste, olulise osaluse omandamise hindamise, sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise ning tegevuslubade kehtetuks tunnistamise menetluste kohta.

5.   Lõike 1 teises lõigus osutatud asutused või organid võivad esitada ametile põhjendatud taotluse käesoleva artikli kohaselt kogutud teabe saamiseks, kui see teave on vajalik nende järelevalvetegevuse jaoks. Amet hindab neid taotlusi ja annab nõutud teabe õigeaegselt teadmisvajaduse põhimõttest lähtuvalt ja konfidentsiaalselt. Amet teatab taotletud teabe algselt esitanud asutusele või organile taotluse esitanud asutuse või organi ja asjaomase kohustatud isiku andmed, teabe taotlemise põhjused ning kas teave on taotluse esitanud asutusele või organile esitatud. Kui amet otsustab taotletud teabe esitamata jätta, esitab ta selle otsuse kohta põhjendatud selgituse.

6.   Amet töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks:

Amet esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 27. detsembriks 2025.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas käesoleva määruse artikliga 49.

7.   Kooskõlas käesoleva artikliga kogutud isikuandmeid võib säilitada tuvastataval kujul kuni 10 aastat alatest kuupäevast, mil amet andmed kogus, ning seejärel tuleb isikuandmed kustutada. Igal üksikjuhul eraldi võib isikuandmete vajalikkuse korrapärase hindamise alusel isikuandmed kustutada enne nimetatud tähtaja möödumist.

1.   Artikli 5 lõikes 2 loetletud ülesannete täitmiseks hindab amet koostöös finantsjärelevalve tegijatega korrapäraselt krediidiasutusi ja finantseerimisasutusi ning krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste kontserne, kui nad tegutsevad majandusüksuste kaudu või teenuste osutamise vabaduse alusel vähemalt kuues liikmesriigis, sealhulgas päritoluliikmesriigis, olenemata sellest, kas tegevus toimub asjaomasel territooriumil oleva taristu kaudu või distantsilt.

2.   Järelevalveasutused ja kohustatud isikud, keda korrapäraselt hinnatakse, esitavad ametile kogu teabe, mis on vajalik lõikes 1 osutatud korrapäraseks hindamiseks.

3.   Lõike 1 kohaste hinnatavate kohustatud isikute olemusliku ja jääkriski profiili kohased riskid liigitab amet väikeseks, keskmiseks, märkimisväärseks või suureks, tuginedes võrdlusalustele ja järgides lõikes 7 osutatud regulatiivses tehnilises standardis sätestatud metoodikat. Kui hinnatav kohustatud isik kuulub krediidiasutuste või finantseerimisasutuste kontserni, tuleb riskiprofiil liigitada kontserniüleselt.

4.   Olemusliku ja jääkriski profiili liigitamise metoodika kehtestatakse eraldi vähemalt järgmiste kohustatud isikute kategooriate jaoks:

5.   Iga lõikes 4 osutatud kohustatud isikute kategooria puhul põhinevad hindamismetoodikas olemusliku riski hindamise võrdlusalused kliendi, toodete, teenuste, tehingute, edastamiskanalite ja geograafiliste piirkondadega seotud riskitegurite kategooriatel. Võrdlusalused kehtestatakse vähemalt järgmiste olemusliku riski näitajate jaoks liikmesriigis, kus kohustatud isikud tegutsevad:

6.   Iga lõikes 4 osutatud kohustatud isiku kategooria puhul hõlmab jääkriski hindamine hindamismetoodikas võrdlusaluseid selliste ettevõttesiseste põhimõtete, kontrollimeetmete ja protseduuride kvaliteedi hindamiseks, mille kohustatud isikud on kehtestanud oma olemusliku riski maandamiseks.

7.   Amet töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks:

Amet esitab kõnealuse regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile 1. jaanuariks 2026.

Komisjonile antakse õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas käesoleva määruse artikliga 49.

8.   Amet vaatab võrdlusalused ja metoodika läbi vähemalt iga kolme aasta järel. Kui on vaja teha muudatusi, esitab amet muudetud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile.

1.   Krediidiasutused, finantseerimisasutused ning krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste kontsernid, kelle jääkriski riskiprofiili kohased riskid on artikli 12 kohaselt liigitatud suureks, kvalifitseeruvad valitud kohustatud isikuks.

2.   Kui aga lõike 1 kohaselt tehakse kindlaks rohkem kui 40 isikut, võib amet järelevalveasutustega konsulteerides kokku leppida, et ettevõtjate või kontsernide puhul piiratakse valikut muu kindla arvuga, mis on suurem kui 40.

Kui otsustatakse esimeses lõigus osutatud valitud kohustatud isikute muu kindla arvu üle, võtab amet arvesse omavahendeid seoses suutlikkusega eraldada või täiendavalt tööle võtta nõutavat arvu järelevalve- ja tugitöötajaid ning tagab, et rahaliste ja inimressursside vajalik suurendamine on teostatav.

Maksimaalse arvu kohta tehtud otsuse kohaselt on valitud kohustatud isikud need lõike 1 kohaselt kvalifitseeruvad kohustatud isikud, kellel on suurimas arvus liikmesriikides kas tegevuskoht või kes tegutsevad neis teenuste osutamise vabaduse alusel.

Kui kolmandas lõigus osutatud kriteeriumile vastab rohkem kui kindlaksmääratud maksimaalne arv valitud kohustatud isikuid, valib amet nimetatud lõigu kohaselt valitavate kohustatud isikute hulgast, kes tegutsevad kõige väiksemas arvus liikmesriikides, need isikud, kelle kolmandate riikidega tehtud tehingute maht on võrreldes viimase majandusaasta tehingute kogumahuga suurim.

3.   Kui liikmesriigis ei kvalifitseeru käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaselt valitud kohustatud isikuks ükski krediidiasutus, finantseerimisasutus või krediidiasutuste või finantseerimisasutuste kontsern, mis asub, on tegevusloa saanud või on registreeritud kõnealuses liikmesriigis või millel on seal tütarettevõtja ja mille riskiprofiil kajastab suureks liigitatud riske, viib amet kõnealuses liikmesriigis läbi täiendava valikumenetluse artikli 12 lõike 7 punktis b osutatud metoodika alusel.

Pärast täiendavat valikumenetlust kvalifitseerub valitud kohustatud isikuks asjaomases liikmesriigis asuv või registreeritud krediidiasutus või finantseerimisasutus või krediidiasutuste või finantseerimisasutuste kontsern, kelle riskiprofiil kajastab suureks liigitatud riske.

Kui kõnealuses liikmesriigis on mitmel krediidiasutusel või finantseerimisasutusel või krediidiasutuste või finantseerimisasutuste kontsernil riskiprofiil, mis kajastab suureks liigitatud riske, kvalifitseerub valitud kohustatud isikuks ettevõtja, kellel on suurimas arvus liikmesriikides tegevuskoht või kes tegutseb neis teenuste osutamise vabaduse alusel. Kui mitu krediidiasutust või finantseerimisasutust või krediidiasutuste või finantseerimisasutuste kontserni tegutsevad samas arvus liikmesriikides, kvalifitseerub valitud kohustatud isikuks ettevõtja, kelle puhul on kolmandate riikidega tehtud tehingute mahu ja viimase majandusaasta jooksul mõõdetud tehingute kogumahu suhe kõige suurem.

4.   Amet peab olema alustanud esimest valikumenetlust hiljemalt 1. juulil 2027 ja valik tuleb teha kuue kuu jooksul alates menetluse alguskuupäevast. Seejärel korraldatakse valikumenetlus iga kolme aasta järel pärast esimese valikumenetluse alguskuupäeva ja iga valikumenetlus tuleb lõpule viia kuue kuu jooksul. Amet avaldab valitud kohustatud isikute loetelu põhjendamatu viivituseta pärast valikumenetluse lõppu. Amet alustab valitud kohustatud isikute üle otsest järelevalvet kuus kuud pärast loetelu avaldamist.

5.   Enne valitud kohustatud isikute loetelu avaldamist teavitab amet asjaomaseid muu kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutusi hindamismenetluse tulemustest ning hinnatavate kohustatud isikute olemusliku ja jääkriski liigitamise tulemustest.

6.   Amet jätkab valitud kohustatud isiku üle otsese järelevalve tegemist seni, kuni ta alustab otsest järelevalvet valitud kohustatud isikute üle järgnevaks valikuperioodiks koostatud loetelu alusel, mis ei hõlma asjaomast kohustatud isikut.

1.   Finantsjärelevalve tegija võib esitada ametile põhjendatud taotluse, et amet võtaks üle otsese järelevalve ja täidaks artikli 5 lõikes 2 loetletud ülesandeid seoses konkreetse valimata jäetud kohustatud isikuga.

Esimeses lõigus osutatud taotlus esitatakse üksnes erandjuhtudel, et tegeleda liidu tasandil suurenenud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga või nõuete täitmata jätmisega valimata jäetud kohustatud isiku puhul ning tagada rangete järelevalvestandardite ühtne kohaldamine.

2.   Lõikes 1 osutatud taotluses:

3.   Finantsjärelevalve tegija taotlusele lisatakse aruanne, milles on esitatud asjaomase valimata jäetud kohustatud isiku varasema järelevalve tulemused ja riskiprofiil. Valimata jäetud kohustatud isikut teavitatakse taotlusest ja selles esitatud ajakavast.

4.   Amet hindab lõikes 1 osutatud taotlust kahe kuu jooksul või ajavahemiku jooksul, mis võimaldab ülesannete ja volituste üleandmist taotluses esitatud kuupäevaks, olenevalt sellest, kumb on pikem. Amet nõustub taotletud otsese järelevalve üleandmisega, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

5.   Kui ameti juhatus leiab, et lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud tingimused on täidetud, võtab ta vastu otsuse, mis on adresseeritud taotluse esitanud finantsjärelevalve tegijale ja asjaomasele valimata jäetud kohustatud isikule, teavitades neid taotluse heakskiitmisest. Otsuses määratakse kindlaks kuupäev, millal amet võtab üle otsese järelevalve, ja sellise järelevalve kestus. Alates kuupäevast, millal amet võtab üle otsese järelevalve, käsitatakse asjaomast valimata jäetud kohustatud isikut käesoleva määruse kohaldamisel valitud kohustatud isikuna.

Ameti otsese järelevalve lõppemise ajahetkel, mis on sätestatud esimeses lõigus osutatud otsuses, lähevad asjaomase kohustatud isiku otsese järelevalvega seotud ülesanded ja volitused automaatselt tagasi finantsjärelevalve tegijale, välja arvatud juhul, kui amet pikendab kõnealuse otsuse kohaldamise kestust kooskõlas lõigetega 1–4 finantsjärelevalve tegija esitatud taotluse alusel.

6.   Kui ameti juhatus lükkab finantsjärelevalve tegija taotluse tagasi, põhjendab ta seda kirjalikult, märkides selgelt, millised lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud tingimused ei ole täidetud. Amet konsulteerib enne otsuse tegemist finantsjärelevalve tegijaga ja tagab, et valimata jäetud kohustatud isikut teavitatakse menetluse tulemusest.

1.   Ilma et see piiraks artikli 21 lõike 3 punkti a kohast ameti õigust saada valitud kohustatud isikute jooksvalt esitatud teavet otse või saada sellega vahetult tutvuda, esitavad finantsjärelevalve tegijad ametile kogu teabe, mis on vajalik kooskõlas käesoleva määruse ja muu kohaldatava liidu õigusega ametile antud ülesannete täitmiseks.

2.   Asjakohasel juhul aitavad finantsjärelevalve tegijad seoses kõigi valitud kohustatud isikutega ametit artikli 5 lõike 2 punktis b osutatud ülesannetega seotud tegevuste ettevalmistamisel ja elluviimisel, sealhulgas aitavad teha kontrolle. Nad järgivad nende ülesannete täitmisel ameti antud juhiseid.

3.   Amet töötab välja rakenduslikud tehnilised standardid, et määrata kindlaks:

Amet esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile 1. jaanuariks 2026.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas artikliga 53.

1.   Iga valitud kohustatud isiku järelevalveks moodustatakse ühine järelevalverühm. Iga ühine järelevalverühm koosneb ameti töötajatest ja finantsjärelevalve tegijate töötajatest, kes vastutavad valitud kohustatud isiku järelevalve eest riigi tasandil. Ühise järelevalverühma liikmed nimetatakse ametisse kooskõlas lõikega 4 ja nad töötavad ameti määratud töötaja (edaspidi „ühise järelevalverühma koordinaator“) koordineerimisel.

2.   Ühise järelevalverühma koordinaator tagab ühise järelevalverühma töö koordineerimise. Ühise järelevalverühma liikmed järgivad ühise järelevalverühma koordinaatori juhiseid seoses oma ülesannetega ühises järelevalverühmas. See ei piira nende ülesandeid ja kohustusi asjaomastes finantsjärelevalve tegijates.

Iga finantsjärelevalve tegija, kes määrab lõike 4 kohaselt ühisesse järelevalverühma rohkem kui ühe töötaja, võib määrata ühe neist allkoordinaatoriks (edaspidi „riiklik allkoordinaator“). Riiklik allkoordinaator aitab ühise järelevalverühma koordinaatorit seoses ülesannete korraldamise ja koordineerimisega ühises järelevalverühmas, eelkõige seoses töötajatega, kelle sama finantsjärelevalve tegija määras asjaomaseks riiklikuks allkoordinaatoriks. Riiklik allkoordinaator võib anda juhiseid sama finantsjärelevalve tegija määratud ühise järelevalverühma liikmetele, tingimusel et need ei ole vastuolus ühise järelevalverühma koordinaatori antud juhistega.

3.   Ühise järelevalverühma ülesanded on järgmised:

4.   Amet vastutab ühiste järelevalverühmade moodustamise ja koosseisu eest. Amet ja asjaomased finantsjärelevalve tegijad määravad oma töötajate hulgast ühe või mitu isikut ühise järelevalverühma liikmeks või liikmeteks. Ühe liikme võib määrata rohkem kui ühe ühise järelevalverühma liikmeks.

5.   Amet ja finantsjärelevalve tegijad konsulteerivad üksteisega ja lepivad kokku, kuidas rakendatakse töötajaid ühistes järelevalverühmades.

6.   Amet töötab seoses ühiste järelevalverühmade koosseisuga välja sellised töökorralduse sisereeglid ja -korra, eelkõige seoses iga finantsjärelevalve tegija töötajatega, finantsjärelevalve tegijate töötajate staatusega ja ameti poolt ühistele järelevalverühmadele inimressursside eraldamisega, millega tagatakse, et need rühmad moodustatakse töötajatest, kellel on piisavad teadmised, asjatundlikkus ja kogemus ning kellel on piisavalt mitmekesised teadmised, taust, asjatundlikkus ja kogemus.

1.   Amet võib nõuda, et valitud kohustatud isikud ja füüsilised isikud, kes töötavad nende heaks, või juriidilised isikud, kes kuuluvad neile, ning kolmandad isikud, kellele valitud kohustatud isikud on edasi andnud oma tööülesanded või tegevuse, ja nendega seotud füüsilised või juriidilised isikud esitaksid kogu teabe, mis on vajalik ametile käesoleva määruse ja muu kohaldatava liidu õigusega antud ülesannete täitmiseks.

2.   Lõikes 1 osutatud isikud või nende esindajad ning juriidiliste isikute või juriidilise isiku staatuseta ühenduste puhul isikud, kellel on seaduse või põhikirja kohaselt õigus neid esindada, esitavad nõutud teabe viivitamata ja tagavad, et see oleks selge, täpne ja täielik. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad esitada teavet oma klientide nimel. Kliendid jäävad täielikult vastutavaks, kui esitatud teave on puudulik, ebaõige või eksitav.

3.   Kui amet saab lõike 1 kohaselt nõutud teabe, teeb ta selle teabe asjaomasele finantsjärelevalve tegijale kättesaadavaks.

1.   Amet võib talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks teha kõik vajalikud uurimised mis tahes valitud kohustatud isiku suhtes või füüsilise isiku suhtes, kes töötab valitud kohustatud isiku heaks, või juriidilise isiku suhtes, kes kuulub talle, on asutatud või asub mõnes liikmesriigis.

Selleks võib amet:

2.   Artiklis 17 osutatud isikud on ameti otsuse alusel algatatud uurimistes uurimisalused isikud. Kui isik takistab uurimist, osutab selle liikmesriigi finantsjärelevalve tegija, kus asjaomased ruumid asuvad, kooskõlas riigisisese õigusega vajalikku abi, sealhulgas hõlbustab amet pääsu artiklis 17 osutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute äriruumidesse, et võimaldada käesoleva artikli lõikes 1 loetletud volituste teostamist.

1.   Käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks võib amet teha artiklis 17 osutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute äriruumides kõiki vajalikke kohapealseid kontrolle, teatades sellest eelnevalt asjaomasele finantsjärelevalve tegijale. Füüsiliste isikute puhul, kelle äriruumid on ühtlasi ka nende isiklik elukoht, taotleb ja peab saama amet õigusasutuse loa kohapealseks kontrolliks. Kui see on tingitud kontrollide nõuetekohase läbiviimise ja tõhususe vajadusest, võib amet kohapealse kontrolli teha kõnealuseid füüsilisi ja juriidilisi isikuid eelnevalt teavitamata.

2.   Amet võib otsustada usaldada kohapealsete kontrollide tegemise ühisele järelevalverühmale kooskõlas artikliga 16 või spetsiaalsele töörühmale, kuhu võivad kuuluda ühise järelevalverühma liikmed, kui see on kohaldatav. Amet vastutab kohapealse kontrolli rühmade moodustamise ja koosseisu eest ning ta moodustab need koostöös finantsjärelevalve tegijatega.

3.   Ameti töötajad ja muud isikud, keda amet on volitanud kohapealseid kontrolle tegema, võivad siseneda äriruumidesse ja kinnistutele, mis kuuluvad füüsilistele või juriidilistele isikutele, kelle suhtes kohaldatakse ameti vastu võetud uurimisotsust, ning kui füüsilise isiku äriruumid on ühtlasi ka tema elukoht, võivad nad neisse siseneda, kui kohapealseks kontrolliks saadakse käesoleva artikli lõike 1 kohaselt õigusasutuse luba. Ameti töötajatel ja muudel ameti volitatud isikutel on artiklis 21 sätestatud volitused.

4.   Artiklis 17 osutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes kohaldatakse kohapealseid kontrolle ameti otsuse alusel.

5.   Selle liikmesriigi finantsjärelevalve tegija töötajad ning teised finantsjärelevalve tegija volitatud või määratud kaasasolevad isikud, kus kontroll toimub, abistavad ameti järelevalve all ja koordineerimisel aktiivselt ameti töötajaid ja teisi ameti volitatud isikuid. Selleks võivad nad kasutada lõikes 3 sätestatud volitusi. Asjaomase liikmesriigi finantsjärelevalve tegijate töötajatel on samuti õigus osaleda kohapealsetes kontrollides.

6.   Kui isik on käesoleva artikli kohaselt korraldatava kohapealse kontrolli vastu, osutab asjaomase liikmesriigi finantsjärelevalve tegija vajalikku abi kooskõlas riigisisese õigusega. Selline abi hõlmab äriruumide ning raamatupidamisarvestuse ja -dokumentide pitseerimist kontrolli tegemiseks vajalikus ulatuses. Kui asjaomasel finantsjärelevalve tegijal ei ole seda volitust, kasutab ta oma volitusi, et taotleda vajalikku abi teistelt riiklikelt asutustelt.

1.   Kui artiklis 19 sätestatud kohapealseks kontrolliks on kooskõlas riigisisese õigusega vaja õigusasutuse luba, taotleb amet sellist luba.

2.   Lõikes 1 osutatud loa taotlemisel kontrollib liikmesriigi õigusasutus ameti otsuse autentsust ning seda, et kavandatavad sunnimeetmed ei oleks kontrolli eseme seisukohast meelevaldsed ega ebaproportsionaalsed. Kontrollides sunnimeetmete proportsionaalsust, võib liikmesriigi õigusasutus küsida ametilt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks amet kahtlustab artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide rikkumist, kahtlustatava rikkumise raskuse kohta ja selle kohta, mil viisil on asjaga seotud isik, kelle suhtes sunnimeetmeid kohaldatakse. Liikmesriigi õigusasutus ei kontrolli siiski uurimise vajalikkust ega nõua, et talle esitataks ameti toimikus sisalduv teave. Ameti otsuse seaduslikkust kontrollib üksnes Euroopa Liidu Kohus.

1.   Artikli 5 lõikes 2 osutatud ülesannete täitmiseks on ametil käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud volitus võtta haldusmeetmeid, et nõuda valitud kohustatud isikult vajalike meetmete võtmist, kui:

2.   Artikli 6 lõike 1 kohaldamisel on ametil eelkõige volitused võtta järgmisi haldusmeetmeid:

3.   Lõikes 2 osutatud haldusmeetmetega võib amet eelkõige:

4.   Lõikes 2 osutatud haldusmeetmete puhul tuleb asjakohasel juhul kehtestada siduv rakendamise tähtaeg. Amet kontrollib ja hindab, kas valitud kohustatud isik rakendab nõutud meetmeid.

5.   Finantsjärelevalve tegijad teavitavad ametit põhjendamatu viivituseta, kui nad saavad teada ühest või mitmest märgist, et valitud kohustatud isik on rikkunud määrust (EL) 2023/1113 või määrust (EL) 2024/1624.

6.   Võetavad haldusmeetmed peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

1.   Kui valitud kohustatud isik rikub tahtlikult või hooletuse tõttu määruse (EL) 2023/1113 või määruse (EL) 2024/1624 nõuet või ei täida artikli 6 lõikes 1 osutatud siduvat otsust, võib amet käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks määrata talle rahalise karistuse.

2.   Kui ameti juhatus leiab, et valitud kohustatud isik on tahtlikult või hooletuse tõttu raskelt, korduvalt või süstemaatiliselt rikkunud vahetult kohaldatavaid nõudeid, mis on sätestatud määruses (EL) 2023/1113 või määruses (EL) 2024/1624, võtab ta kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 vastu otsuse rahalise karistuse määramise kohta. Rahalisi karistusi selliste rikkumiste eest määratakse üksikjuhtumi asjaoludest sõltuvalt kas lisaks artikli 21 lõikes 2 osutatud haldusmeetmetele või nende asemel.

3.   Lõikes 1 osutatud rahaliste karistuste põhisummadel on järgmised piirmäärad:

4.   Lõikes 3 sätestatud piirides kindlaks määratud karistuste põhisummasid kohandatakse vajaduse korral, võttes arvesse raskendavaid või kergendavaid asjaolusid kooskõlas I lisas sätestatud asjaomaste koefitsientidega. Asjaomaseid raskendava asjaolu koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui korraga kohaldatakse mitut raskendava asjaolu koefitsienti, liidetakse põhisummale põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga konkreetse raskendava asjaolu koefitsiendi kohaldamise tulemusel. Kui rikkumisest saadavat kasu või rikkumisega kolmandatele isikutele tekitatud kahju on võimalik kindlaks määrata, liidetakse need pärast koefitsientide kohaldamist karistuse kogusummale.

5.   Asjaomaseid kergendavate asjaolude koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui korraga kohaldatakse mitut kergendava asjaolu koefitsienti, lahutatakse põhisummast põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga konkreetse kergendava asjaolu koefitsiendi kohaldamise tulemusel.

6.   Lõike 3 punktides a ja b osutatud raske, korduva või süstemaatilise rikkumise eest määratava karistuse maksimumsumma ei tohi pärast lõigetes 4 ja 5 osutatud koefitsientide kohaldamist ületada 10 % kohustatud isiku eelmise majandusaasta kogukäibest.

7.   Lõike 3 punktides c ja d osutatud raske, korduva või süstemaatilise rikkumise eest määratava karistuse maksimumsumma ei tohi pärast lõigetes 4 ja 5 osutatud koefitsientide kohaldamist ületada 10 000 000 eurot.

8.   Juhul kui valitud kohustatud isik on emaettevõtja või emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (37) artikliga 22 esitama konsolideeritud finantsaruande, on asjaomane aastane kogukäive kooskõlas kohaldatavate raamatupidamisstandarditega aastane kogukäive või sellele vastava tululiigi kogukäive viimase kättesaadava konsolideeritud aastaaruande kohaselt, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtorgan.

9.   Käesoleva artikli lõikega 1 hõlmamata juhtudel võib amet, kui see on vajalik talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks, nõuda finantsjärelevalve tegijatelt menetluse algatamist meetmete võtmiseks, et tagada asjakohaste rahaliste karistuste määramine kooskõlas direktiivi (EL) 2024/1640 ülevõtva riigisisese õigusega ning asjaomaste riigisiseste õigusaktidega, millega neile antakse konkreetsed volitused, mida praegu liidu õigusaktidega ei nõuta. Määratud rahalised karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Esimest lõiku kohaldatakse rahaliste karistuste suhtes, mis määratakse valitud kohustatud isikutele direktiivi (EL) 2024/1640 riigisisesesse õigusesse ülevõtvate õigusaktide rikkumise eest, ning rahaliste karistuste suhtes, mis määratakse valitud kohustatud isikute juhtorgani liikmetele, kes riigisisese õiguse kohaselt vastutavad valitud kohustatud isiku poolse rikkumise eest.

10.   Ameti määratud rahalised karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Rahalise karistuse suuruse kindlaksmääramisel võtab amet igakülgselt arvesse valitud kohustatud isiku suutlikkust rahalist karistust tasuda ning kui rahaline karistus võib mõjutada usaldatavusnõuete järgimist, konsulteerib amet asutustega, kes on pädevad tegema järelevalvet selle üle, kas valitud kohustatud isikud järgivad kohaldatavat liidu õigust.

1.   Juhatus võib võtta vastu sunniraha määramise otsuse, et sundida:

2.   Sunniraha peab olema mõjus ja proportsionaalne. Sunniraha määratakse seni, kuni valitud kohustatud isik või asjaomane isik täidab lõikes 1 osutatud asjaomast haldusmeedet.

3.   Olenemata lõikest 2 ei tohi sunniraha summa olla juriidilise isiku puhul suurem kui 3 % eelmise majandusaasta keskmisest päevasest käibest või füüsiliste isikute puhul 2 % eelmise kalendriaasta keskmisest päevasest sissetulekust. Sunniraha summa arvutatakse alates sunniraha määramise otsuses nimetatud kuupäevast.

4.   Sunniraha võib määrata kuni kuueks kuuks alates ameti otsuse teatavakstegemisest. Kui valitud kohustatud isik ei ole selle tähtaja möödumisel haldusmeedet veel täitnud, võib amet sunniraha määrata veel kuni kuueks kuuks.

5.   Sunniraha määramise otsuse võib teha hilisemas etapis tagasiulatuvalt kuni haldusmeetme kohaldamise kuupäevani.

1.   Enne kui tehakse otsus artiklite 22 ja 23 kohase rahalise karistuse või sunniraha määramise kohta, annab juhatus menetlusalustele isikutele võimaluse anda ameti järelduste kohta selgitusi. Juhatuse otsused peavad põhinema üksnes sellistel järeldustel, mille kohta menetlusalustel isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

2.   Menetluse ajal tagatakse igakülgselt menetlusaluste isikute kaitseõigus. Neil on õigus tutvuda ameti toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet ega ameti ettevalmistavaid sisedokumente.

1.   Amet avaldab kõik otsused, millega määratakse rahaline karistus või sunniraha või võetakse artikli 21 lõike 2 punktides c–g osutatud haldusmeetmeid, mis on võetud artikli 21 lõike 1 punktis a osutatud juhtudel, kohe pärast seda, kui rikkumise eest vastutavat isikut on asjaomasest otsusest teavitatud. Avaldamisel esitatakse vähemalt teave rikkumise liigi ja laadi kohta, rikkumise eest vastutava isiku andmed ning rahalise karistuse või sunniraha summa.

Erandina esimesest lõigust võib amet juhul, kui avaldamine puudutab haldusmeetmeid, mida saab edasi kaevata ja mille eesmärk ei ole raske, korduva ja süstemaatilise rikkumise kõrvaldamine, lükata nende haldusmeetmete avaldamise edasi kuni Euroopa Liidu Kohtule edasikaebuse esitamise tähtaja möödumiseni.

2.   Vaidlustusnõukogule ette nähtud otsuse läbivaatamise tähtaja möödumisel või kui kohustatud isik sellist läbivaatamist ei taotlenud, Euroopa Liidu Kohtule edasikaebuse esitamise tähtaja möödumisel avaldab amet teabe läbivaatamistaotluse või edasikaebuse kohta. Amet avaldab kogu edasise teabe sellise läbivaatamise või edasikaebamise tulemuste kohta kohe pärast sellise teabe saamist. Avaldatakse ka kõik otsused, millega tühistatakse otsus rahalise karistuse või sunniraha määramise või vastavalt artikli 21 lõike 1 punktile a haldusmeetme võtmise kohta.

3.   Ilma et see piiraks lõikes 1 osutatud nõuet, kui amet leiab üksikjuhtumi hindamise tulemusena, et rikkumise eest vastutavate isikute või nende isikuandmete avaldamine on ebaproportsionaalne, või kui avaldamine ohustab finantsturgude stabiilsust või käimasolevat uurimist, toimib amet järgmiselt:

4.   Amet tagab käesoleva artikli kohaselt avaldatud teabe ligipääsetavuse oma veebisaidil viie aasta kestel.

1.   Artiklite 22 ja 23 kohaselt määratud rahaliste karistuste ja sunniraha otsused on täidetavad.

Täitmist reguleerivad selle liikmesriigi kehtivad tsiviilõiguslikud menetlusnormid, mille territooriumil otsust täidetakse. Täitmisotsus lisatakse artiklite 22 ja 23 kohasele rahalise karistuse või sunniraha otsusele ilma muude formaalsusteta peale selle, et otsuse autentsust kontrollib asutus, kelle iga liikmesriigi valitsus selleks määrab ning ametile ja Euroopa Liidu Kohtule teatavaks teeb.

Kui need formaalsused on asjaomase isiku taotlusel lõpetatud, võib kõnealune isik kooskõlas riigisiseste õigusaktidega taotleda otsuse täitmist, andes asja otse pädevale organile.

Täitmise võib peatada üksnes Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Siiski kuuluvad asjaomase liikmesriigi kohtute pädevusse otsuse puuduliku täitmisega seonduvad kaebused.

2.   Rahaliste karistuste ja sunniraha sissenõutud summad kantakse liidu üldeelarvesse.

1.   Kui amet leiab oma käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, mis võivad kujutada endast üht või mitut II lisas loetletud rikkumist, määrab amet asja uurima ametisisese sõltumatu uurimisrühma. Uurimisrühm ei tohi olla ega olnud seotud asjaomase valitud kohustatud isiku otsese järelevalvega ja täidab oma ülesandeid juhatusest sõltumatult. Amet töötab välja sisekorra, et määrata kindlaks sõltumatu uurimisrühma liikmete valimist reguleerivad normid, eelkõige seoses liikmete teadmiste, tausta, asjatundlikkuse ja kogemusega.

2.   Uurimisrühm uurib väidetavaid rikkumisi, võttes arvesse seisukohti, mille on esitanud uurimisalused isikud, ning esitab juhatusele uurimistulemusi kajastava täieliku toimiku.

Oma ülesannete täitmiseks võib uurimisrühm esitada kooskõlas artikliga 17 teabenõudeid ning viia kooskõlas artiklitega 18 ja 19 läbi uurimisi ja kohapealseid kontrolle.

Oma ülesannete täitmisel on uurimisrühmale kättesaadavad kõik ühise järelevalvemeeskonna järelevalvetegevuse käigus kogutud dokumendid ja teave.

3.   Uurimise lõpetamisel ja enne uurimistulemusi kajastava toimiku esitamist juhatusele annab uurimisrühm uurimisalustele isikutele võimaluse anda uurimise esemeks olevates küsimustes selgitusi. Uurimisrühma uurimistulemused peavad põhinema üksnes sellistel asjaoludel, mille kohta uurimisalused isikud on saanud võimaluse esitada oma seisukoht.

Käesoleva artikli kohase uurimise käigus tuleb igakülgselt tagada asjaomaste isikute kaitseõigus.

4.   Uurimistulemusi kajastava toimiku esitamisel juhatusele teavitab uurimisrühm sellest uurimisaluseid isikuid. Uurimisalustel isikutel on õigus tutvuda toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet kolmandate isikute kohta.

5.   Uurimisrühma uurimistulemusi kajastava toimiku alusel ja juhul, kui asjaomased isikud seda taotlevad, pärast kooskõlas artikli 24 lõikega 1 uurimisaluste isikute selgituste ärakuulamist otsustab juhatus, kas uurimisalused isikud on toime pannud ühe või mitu II lisas loetletud rikkumist, ning määrab sellisel juhul kooskõlas artikliga 22 rahalise karistuse ja võtab kooskõlas artikliga 21 haldusmeetme lisaks rahalisele karistusele või selle asemel.

6.   Uurimisrühm ei osale juhatuse aruteludes ega sekku ühelgi muul viisil juhatuse otsustusprotsessi.

7.   Komisjon võtab vastu täiendavad menetlusnormid rahaliste karistuste või sunniraha määramise volituse teostamiseks, sealhulgas kaitseõigust, tähtaegasid ning rahaliste karistuste või sunniraha sissenõudmist käsitlevad normid, ning võtab vastu üksikasjalikud normid karistuste määramise ja täitmisele pööramise aegumistähtaegade kohta.

Esimeses lõigus osutatud normid võetakse vastu käesolevat määrust täiendavate delegeeritud õigusaktidega kooskõlas artikliga 100.

Komisjon võtab teises lõigus osutatud delegeeritud õigusaktid vastu hiljemalt 1. jaanuaril 2027.

8.   Amet annab asjad kriminaalmenetluse algatamiseks üle asjaomastele riiklikele asutustele, kui ta leiab käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, et on olulisi märke kuriteo koosseisule vastavate asjaolude võimaliku esinemise kohta. Lisaks hoidub amet rahaliste karistuste või sunniraha määramisest, kui samadel või sisuliselt samadel asjaoludel on isik riigisisese õiguse kohaselt toimunud kriminaalmenetluses varasema jõustunud kohtuotsusega (res judicata) kas õigeks mõistetud või süüdi mõistetud.

1.   Amet ja finantsjärelevalve tegijad võtavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvesüsteemis vastu teabevahetuse korra, mis hõlmab ka kasutatavat keelt (kasutatavaid keeli).

2.   Kõik dokumendid, mille esitab ametile valitud kohustatud isik või muu füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohaldatakse individuaalselt ameti järelevalvemenetlust, võib koostada ühes liidu ametlikus keeles, mille valib valitud kohustatud isik või asjaomane füüsiline või juriidiline isik.

3.   Amet, valitud kohustatud isikud ja kõik muud juriidilised või füüsilised isikud, kelle suhtes kohaldatakse individuaalselt ameti järelevalvemenetlust, võivad leppida kokku, et kirjalikus teabevahetuses, sealhulgas seoses ameti järelevalvealaste otsustega, kasutatakse üksnes ühte liidu ametlikku keelt.

4.   Kui lõikes 3 osutatud kokkulepe kasutada ühte keelt tunnistatakse kehtetuks, mõjutab see ainult neid ameti järelevalvemenetluse aspekte, mida ei ole veel ellu viidud.

5.   Kui suulisel ärakuulamisel osalejad taotlevad ärakuulamist mõnes muus liidu ametlikus keeles kui ameti järelevalvemenetluse keel, teavitatakse sellest ametit piisavalt aegsasti, et ta saaks teha vajalikud korraldused.

1.   Amet hindab korrapäraselt ühe, mitme või kõigi finantsjärelevalve tegijate mõningaid või kõiki tegevusi ning nende vahendeid ja ressursse. Iga hindamise osana hindab amet, millises ulatuses täidab finantsjärelevalve tegija oma ülesandeid kooskõlas direktiiviga (EL) 2024/1640 ning võtab vajalikud meetmed, et tagada ühtsed kõrgetasemelised järelevalvestandardid ja -tavad. Hindamistes võetakse arvesse järelevalvealaste käsitusviiside ühtlustamise taset ning sellega seoses hõlmab hindamine kogu või osa artikli 8 kohaselt välja töötatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvemetoodika kohaldamise läbivaatamist ning kõiki finantsjärelevalve tegijaid ühes hindamistsüklis. Juhatus võtab pärast haldusnõukogu järelevalvekoosseisuga konsulteerimist vastu hindamistsükli kava. Haldusnõukogu võib oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega nõuda, et juhatus võtaks vastu uue kava. Iga hindamistsükli pikkuse määrab kindlaks amet ja see ei tohi ületada seitset aastat.

Amet töötab välja meetodid, mille kohaselt on võimalik finantsjärelevalve tegijaid ühes tsüklis ühtselt hinnata ja neid omavahel võrrelda. Iga hindamistsükli lõpus esitab amet oma järeldused Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2.   Hindamisi teevad ameti töötajad ja pärast avalikku osalemiskutset vabatahtlikkuse alusel ka selliste finantsjärelevalve tegijate töötajad, kelle suhtes ei kohaldata läbivaatamist. Asjakohasel juhul võetakse hindamistes igakülgselt arvesse hindamisi, hinnanguid või aruandeid, mille on koostanud rahvusvahelised organisatsioonid ja valitsustevahelised organid, kes on pädevad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas. Hindamistes võib igakülgselt arvesse võtta ka artikli 11 kohaselt loodud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise keskandmebaasis sisalduvat teavet.

3.   Amet koostab iga hindamise tulemuste kohta aruande. Aruande projekt esitatakse hinnatavale finantsjärelevalve tegijale märkuste esitamiseks enne, kui haldusnõukogu järelevalvekoosseis seda arutab. Hinnatav finantsjärelevalve tegija esitab ameti määratud tähtaja jooksul aruande projekti kohta oma märkused. Lõpliku aruande võtab vastu juhatus, võttes arvesse haldusnõukogu järelevalvekoosseisu tähelepanekuid. Juhatus tagab hindamismetoodika kohaldamisel ühtsuse. Aruandes selgitatakse konkreetseid järelmeetmeid ja määratakse kindlaks konkreetsed järelmeetmed, mida hinnatav finantsjärelevalve tegija peab hindamise tulemusel võtma ning mida peetakse asjakohaseks, proportsionaalseks ja vajalikuks. Järelmeetmed võib vastu võtta haldusnõukogu suuniste ja soovitustena. Järelmeetmed võib vastu võtta ka juhatuse individuaalsete soovitustena. Individuaalsed järelmeetmed avaldatakse üksnes asjaomase finantsjärelevalve tegija nõusolekul ja ainult kokkuvõtlikult või koondina, nii et konkreetseid finantseerimisasutusi ei ole võimalik kindlaks teha. Aruande avaldatud versioon ei sisalda konfidentsiaalset teavet ega viiteid konkreetsetele finantsjärelevalve tegijatele.

4.   Finantsjärelevalveasutused teevad kõik endast oleneva, et järgida hindamise tulemusena nende suhtes võetud konkreetseid järelmeetmeid. Kohaldataval juhul esitavad finantsjärelevalve tegijad ametile korrapäraselt ajakohastatud teavet selle kohta, mis liiki meetmeid nad on lõikes 3 osutatud aruande põhjal rakendanud.

1.   Amet tagab oma volituste piires ja ilma et see piiraks asjaomaste finantsjärelevalve tegijate volitusi, et finantssektori rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumid moodustatakse ja need toimivad ühtselt valimata jäetud kohustatud isikute puhul, kellel on kooskõlas direktiivi (EL) 2024/1640 artikliga 49 tegevuskohad mitmes liikmesriigis. Selleks võib amet:

2.   Lõike 1 kohaldamisel on ameti töötajatel täielik õigus ja võimalus osaleda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumide tegevuses, sealhulgas kohapealsetes kontrollides, mida teevad ühiselt kaks või enam finantsjärelevalve tegijat.

1.   Finantsjärelevalve tegijad teavitavad ametit, kui valimata jäetud kohustatud isiku olukord seoses tema vastavusega määrusele (EL) 2024/1624, määrusele (EL) 2023/1113, muudele nimetatud määruste rakendamiseks vastu võetud õigusnormidele või järelevalve tegija väljastatud haldusdokumendile ning tema avatus rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidele halveneb kiiresti ja märkimisväärselt, eriti kui selline halvenemine võib negatiivselt mõjutada mitut liikmesriiki või liitu tervikuna või kahjustada liidu finantssüsteemi usaldusväärsust.

2.   Kui ametil on märke valimata jäetud kohustatud isiku toime pandud raskete, korduvate või süstemaatiliste rikkumiste kohta, võib ta nõuda, et kõnealuse isiku finantsjärelevalve tegija:

Sellega seoses võib amet vajaduse korral ka esitada finantsjärelevalve tegijale taotluse, et valimata jäetud kohustatud isiku finantsjärelevalve tegija võtaks vastu kõnealusele kohustatud isikule adresseeritud üksikotsuse, millega nõutakse, et kohustatud isik võtaks kõik vajalikud meetmed, et täita kohustused, mis talle tulenevad vahetult kohaldatavast liidu õigusest või riigisisestest õigusaktidest ulatuses, milles nendega võetakse üle direktiive või kasutatakse liikmesriikidele liidu õigusega antud valikuvõimalusi, sealhulgas peataks mis tahes tegevus. Käesolevas lõikes osutatud taotlused ei tohi takistada selle finantsjärelevalve tegija käimasolevaid järelevalvemeetmeid, kellele taotlus esitati.

3.   Lõikes 2 osutatud taotluse võib esitada, kui ametil on märke raske, korduva või süstemaatilise rikkumise kohta:

4.   Asjaomane finantsjärelevalve tegija rahuldab talle lõike 2 kohaselt esitatud taotluse ja teavitab ametit võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt kümne tööpäeva jooksul alates taotluse teatavakstegemise päevast meetmetest, mida ta on taotluse täitmiseks võtnud või kavatseb võtta.

5.   Kui lõikes 2 osutatud taotlust ei täideta või teavet meetmete kohta, mis on võetud või kavatsetakse võtta selle täitmiseks, ei esitata ametile kümne tööpäeva jooksul alates taotluse teatavakstegemise päevast, võib amet taotleda komisjonilt luba anda asjaomaselt finantsjärelevalve tegijalt ametile ajutiselt üle artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 1 osutatud asjaomased ülesanded ja volitused, mis on seotud valimata jäetud kohustatud isiku otsese järelevalvega.

6.   Ameti lõike 5 kohane taotlus komisjonile 5 sisaldab järgmist:

7.   Komisjonil on alates ameti taotluse saamise kuupäevast aega üks kuu, et võtta vastavalt lõikele 6 saadud teabe põhjal vastu põhjendatud otsus, kas lubada asjaomaste ülesannete ja volituste üleandmist või väljendada selle suhtes vastuseisu. Otsusest teatatakse ametile, kes teavitab sellest viivitamata finantsjärelevalve tegijat ja valimata jäetud kohustatud isikut. Otsusest teavitatakse ka Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

8.   Kümnendal tööpäeval pärast seda, kui on teatatud otsusest, millega lubatakse valimata jäetud kohustatud isikuga seotud ülesanded ja volitused üle anda, loetakse valimata jäetud kohustatud isik artikli 5 lõikes 2 osutatud ülesannete täitmisel ja artikli 6 lõikes 1 ning artiklites 17–23 osutatud volituste kasutamisel valitud kohustatud isikuks. Komisjoni otsusega kehtestatakse kõnealuste ülesannete ja volituste täitmiseks tähtaeg, mille möödumisel kantakse need automaatselt tagasi asjaomasele finantsjärelevalve tegijale.

9.   Pärast asjaomase finantsjärelevalve tegijaga konsulteerimist võib amet esitada komisjonile taotluse pikendada ülesannete ja volituste üleandmist lubava otsuse kohaldamistähtaega. Taotlus esitatakse vähemalt kaks kuud enne esialgse tähtaja möödumist.

Esimeses lõigus osutatud taotlusele lisatakse:

Komisjon võtab otsuse, kas kohaldamistähtaega pikendada, vastu lõikes 7 osutatud tähtaja jooksul. Käesoleva lõike kohaselt võib kohaldamistähtaega pikendada ainult ühe korra.

1.   Amet võib aidata finantsjärelevalve tegijatel jõuda käesoleva artikli lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud korras kokkuleppele ühe või mitme finantsjärelevalve tegija taotlusel vastavalt direktiivi (EL) 2024/1640 artiklile 46, 47, 49 või 54 või muudel juhtudel, kui finantsjärelevalve tegija ei nõustu teise finantsjärelevalve tegija meetme või kavandatud meetme menetluse või sisuga või sellega, et teine finantsjärelevalve tegija meedet ei võta, niivõrd kui see mõjutab tema enda järelevalveülesandeid ja -kohustusi konkreetse valimata jäetud kohustatud isiku või mitme valimata jäetud kohustatud isiku suhtes.

2.   Muudel kui direktiivi (EL) 2024/1640 artiklitega 46, 47, 49 ja 54 hõlmatud juhtudel taotleb finantsjärelevalve tegija põhjendamatu viivituseta ameti abi, kui liidu õiguse sätte kohaselt peab kõnealune finantsjärelevalve tegija jõudma teise finantsjärelevalve tegijaga kokkuleppele või tegema temaga muus vormis väljakujunenud või ametlikku koostööd seoses konkreetsete valimata jäetud kohustatud isikute järelevalvega, ning kui esineb üks järgmistest olukordadest:

3.   Juhatus hindab lõigetes 1 ja 2 osutatud taotlust ning teavitab asjaomaseid osalisi, kas ta peab taotlust põhjendatuks ja kavatseb selle alusel kooskõlas käesoleva artikliga tegutseda.

4.   Amet kehtestab finantsjärelevalve tegijate vahelise lepituse tähtaja, võttes arvesse liidu õiguses kindlaks määratud asjakohaseid tähtaegu ning vaidlusaluse küsimuse keerukust ja kiireloomulisust. Lepitusetapis tegutseb amet vahendajana. Kui see on vajalik või ette nähtud liidu õigusega, esitab ta arvamuse selle kohta, kuidas erimeelsus lahendada.

5.   Kui lõikes 4 osutatud lepitusetapi jooksul ei ole finantsjärelevalve tegijad jõudnud kokkuleppele või kui nad ei järgi ameti esitatud arvamust, võib amet nõuda, et kõnealused järelevalve tegijad võtaksid erimeetmeid või jätaksid teatava meetme võtmata, et probleem lahendada ja tagada kooskõla liidu õigusega. Ameti otsus on finantsjärelevalve tegijate jaoks siduv. Ameti otsusega võib ette näha, et finantsjärelevalve tegijad peavad juba vastu võetud otsuse kehtetuks tunnistama või seda muutma või kasutama oma volitusi kohaldatava liidu õiguse kohaselt.

6.   Amet teavitab finantsjärelevalve tegijaid lõigete 4 ja 5 kohaste menetluste lõpetamisest ning asjakohasel juhul oma lõike 5 alusel tehtud otsusest.

7.   Meetmed, mida finantsjärelevalve tegija võtab seoses lõike 5 kohase otsuse asjaoludega, peavad olema kõnealuse otsusega kooskõlas.

8.   Ameti eesistuja toob artiklis 84 osutatud aruandes välja finantsjärelevalve tegijate vaheliste erimeelsuste laadi ja liigi, saavutatud kokkulepped ja erimeelsuste lahendamiseks tehtud otsused.

1.   Kui finantsjärelevalve tegija ei ole kohaldanud direktiivis (EL) 2024/1640 või selle direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud riigisisestes õigusnormides sätestatud meetmeid või on kohaldanud meetmeid viisil, mis näib olevat liidu õigusega vastuolus, mille tulemuseks on tema järelevalve süstemaatiline tegematajätmine, mis mõjutab mitut kohustatud isikut ning kahjustab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvesüsteemi tulemuslikkust, tegutseb amet vastavalt lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud volitustele.

2.   Amet võib algatada uurimise lõikes 1 osutatud liidu õiguse võimaliku rikkumise kohta omal algatusel, kui tal on märke sellise rikkumise kohta hästi põhjendatud teabe alusel, mida ta on kogunud käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel.

Amet võib liidu õiguse väidetavat rikkumist või kohaldamata jätmist uurida ka ühe või mitme finantsjärelevalve tegija, Euroopa Parlamendi või komisjoni hästi põhjendatud taotluse alusel.

Kui esimese või teise lõigu kohaselt on taotletud liidu õiguse võimaliku rikkumise uurimist, teavitab amet taotluse esitanud isikut igakülgselt sellest, kuidas ta kavatseb asja menetleda ja kas väidetava rikkumise uurimine on põhjendatud. Kui amet otsustab alustada uurimist, teatab ta sellest kõigepealt asjaomasele finantsjärelevalve tegijale.

3.   Finantsjärelevalve tegija, kes on lõike 2 kohase uurimise all, esitab viivitamata ametile kogu teabe, mida amet uurimise läbiviimiseks nõuab, sealhulgas selle kohta, kuidas lõikes 1 osutatud õigusakte kooskõlas liidu õigusega kohaldatakse.

4.   Kui seda peetakse asjakohaseks ja vajalikuks, võib amet pärast uurimise all oleva finantsjärelevalve tegija teavitamist anda kõigile teistele finantsjärelevalve tegijatele võimaluse edastada ametile teavet, mida nad peavad asjakohaseks, või esitada igakülgselt põhjendatud teabenõude otse mõnele teisele finantsjärelevalve tegijale. Sellise teabenõude saajad esitavad ametile põhjendamatu viivituseta selge, täpse ja täieliku teabe.

5.   Amet võib hiljemalt kuue kuu jooksul pärast uurimise algatamise kuupäeva esitada uurimisalusele finantsjärelevalve tegijale soovituse meetmete kohta, mida tuleb liidu õiguse järgimiseks võtta.

Enne soovituse esitamist teeb amet finantsjärelevalve tegijaga koostööd, kui ta leiab, et selline koostöö on asjakohane, et lahendada järelevalve süstemaatiline tegematajätmine, mille tulemusel rikutakse liidu õigust, ning et püüda jõuda kokkuleppele liidu õiguse järgimiseks vajalike meetmete suhtes.

Finantsjärelevalve tegija teavitab kümne tööpäeva jooksul alates soovituse kättesaamisest ametit meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta, et tagada liidu õiguse järgimine.

6.   Kui finantsjärelevalve tegija ei ole taganud liidu õiguse järgimist ühe kuu jooksul alates ameti soovituse kättesaamise kuupäevast, võib komisjon pärast ametilt sellekohase teabe saamist või omal algatusel esitada ametliku arvamuse, millega finantsjärelevalve tegijalt nõutakse liidu õiguse järgimiseks vajalike meetmete võtmist. Komisjon võtab ameti soovitust oma ametlikus arvamuses arvesse.

Komisjon esitab ametliku arvamuse kolme kuu jooksul alates soovituse vastuvõtmise kuupäevast. Komisjon võib seda tähtaega ühe kuu võrra pikendada.

Amet ja finantsjärelevalve tegija esitavad komisjonile kogu vajaliku teabe.

7.   Finantsjärelevalve tegija teavitab kümne tööpäeva jooksul alates lõikes 6 osutatud ametliku arvamuse kättesaamisest komisjoni ja ametit meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta kõnealuse ametliku arvamuse järgimiseks. Meetmete võtmisel küsimustes, mille kohta on esitatud ametlik arvamus, järgib finantsjärelevalve tegija kõnealust ametlikku arvamust.

1.   Amet teeb korrapäraselt vastastikuseid hindamisi finantssektorivälise järelevalve tegijate ja direktiivi (EL) 2024/1640 artiklis 52 osutatud avaliku sektori asutuste mõne toimingu või kogu tegevuse kohta, et suurendada järelevalve ühtsust ja tulemuslikkust. Amet töötab välja meetodid, mille kohaselt finantssektorivälise järelevalve tegijaid objektiivselt hinnata ja võrrelda. Kui see on asjakohane, võetakse hindamiste kavandamisel ja tegemisel igakülgselt arvesse hindamisi, hinnanguid ja aruandeid, mille on koostanud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas pädevad rahvusvahelised organisatsioonid ja valitsustevahelised organid. Hinnangutes võib igakülgselt arvesse võtta ka käesoleva määruse artikli 11 kohaselt loodud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise keskandmebaasis sisalduvat teavet.

Esimeses lõigus osutatud meetodite puhul võetakse arvesse järelevalveraamistiku eripära juhtudel, kui järelevalve on usaldatud iseregulatsiooni organitele, sealhulgas direktiivi (EL) 2024/1640 artikli 52 kohaselt kõnealuste organite järelevalve eest vastutava avaliku sektori asutuse rolli, ning sellistel juhtudel järelevalve tegijate eriomadusi.

2.   Vastastikuseid hindamisi viivad läbi ameti töötajad koos finantssektorivälise järelevalve tegijate asjaomaste töötajatega ning direktiivi (EL) 2024/1640 artiklis 52 osutatud avaliku sektori asutuste asjaomaste töötajatega.

3.   Vastastikused hindamised hõlmavad vähemalt järgmiste aspektide hindamist:

4.   Amet koostab vastastikuse hindamise tulemuste aruande. Vastastikuse hindamise aruande koostavad ühiselt ameti töötajad ja vastastikuses hindamises osalevate finantssektorivälise järelevalve tegijate asjaomased töötajad ja direktiivi (EL) 2024/1640 artiklis 52 osutatud avaliku sektori asutuste asjaomased töötajad ning selle võtab vastu juhatus, olles saanud haldusnõukogu järelevalvekoosseisult tähelepanekud metoodika kohaldamise kooskõla kohta teiste vastastikuse hindamise aruannetega. Aruandes määratakse kindlaks vastastikuse hindamise tulemusel asjakohaseks, proportsionaalseks ja vajalikuks peetavad järelmeetmed ja selgitatakse neid. Järelmeetmed võib vastu võtta suuniste ja soovitustena kooskõlas käesoleva määruse artikliga 54 ja arvamustena kooskõlas käesoleva määruse artikliga 55. Finantssektorivälise järelevalve tegijad ja direktiivi (EL) 2024/1640 artiklis 52 osutatud avaliku sektori asutused püüavad igati järgida käesoleva määruse artikli 54 lõike 3 kohaselt esitatud suuniseid ja soovitusi.

5.   Amet avaldab vastastikuse hindamise tulemused oma veebisaidil ja teavitab sellest vähemalt Euroopa Parlamenti. Kui amet leiab vastastikuse hindamise tulemuste või tema ülesannete täitmisel talle teatavaks saanud muu teabe põhjal, et finantssektoriväliste kohustatud isikute või finantssektorivälise järelevalve tegijate suhtes kohaldatavad liidu õigusnormid vajavad liidu seisukohast täiendavat ühtlustamist, esitab ta komisjonile arvamuse.

6.   Kaks aastat pärast vastastikuse hindamise aruande avaldamist esitab amet järelaruande. Järelaruande koostavad ühiselt ameti töötajad ja vastastikuses hindamises osalevate finantssektorivälise järelevalve tegijate asjaomased töötajad ning selle võtab vastu juhatus, olles saanud haldusnõukogu järelevalvekoosseisult tähelepanekud metoodika kohaldamise kooskõla kohta teiste vastastikuse hindamise aruannetega. Järelaruanne sisaldab hinnangut selle kohta, kui piisavad ja tulemuslikud on meetmed, mida vastastikuses hindamises osalenud finantssektorivälise järelevalve tegijad on võtnud seoses vastastikuse hindamise aruandes käsitletud järelmeetmetega. Amet avaldab järelaruande tulemused oma veebisaidil.

7.   Käesoleva artikli kohaldamisel võtab juhatus iga kahe aasta järel pärast konsulteerimist haldusnõukogu järelevalvekoosseisuga vastu vastastikuse hindamise töökava. Selles kajastatakse eelmistes vastastikustes hindamistes omandatud kogemusi ja haldusnõukogu järelevalvekoosseisu arutelusid. Haldusnõukogu järelevalvekoosseis võib oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega nõuda, et juhatus võtaks vastu uue töökava. Vastastikuse hindamise töökava moodustab aastase ja mitmeaastase tööprogrammi eraldi osa ja see lisatakse artiklis 65 osutatud ühtsesse programmdokumenti. Pakiliste või ettenägematute asjaolude korral võib amet otsustada korraldada täiendavaid vastastikuseid hindamisi.

8.   Kui vastastikused hindamised käsitlevad järelevalvetegevust, mida ühes või mitmes liikmesriigis viivad läbi iseregulatsiooni organid, hõlmab vastastikune hindamine selliste direktiivi (EL) 2024/1640 artikli 52 kohaste meetmete hindamist, mille võtab nende organite järelevalve eest vastutav avaliku sektori asutus, et tagada nende organite ülesannete täitmine piisavalt ja tulemuslikult.

9.   Kui vastastikused hindamised käsitlevad järelevalvetegevust, mida ühes või mitmes liikmesriigis viivad läbi iseregulatsiooni organid, ei ole need iseregulatsiooni organid kohustatud osalema. Kui iseregulatsiooni organid siiski osutavad, et nad on huvitatud vastastikuses hindamises osalemisest, on nende organite järelevalveülesandeid täitvatel töötajatel lubatud asjaomases vastastikuses hindamises osaleda.

1.   Oma volituste piires ja ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2024/1640 artikli 50 kohaseid asjaomaste finantssektorivälise järelevalve tegijate volitusi, abistab amet finantssektoriväliste üksuste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumide moodustamisel ja toimimisel finantssektoriväliste kohustatud isikute jaoks, kellel on tegevuskohad mitmes liikmesriigis, kooskõlas kõnealuse artikliga.

2.   Lõike 1 kohaldamisel võib amet:

3.   Lõike 1 kohaldamisel on ameti töötajatel täielik õigus osaleda kõigis rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumides. Asjaomaste finantssektorivälise järelevalve tegijate nõusolekul saavad ameti töötajad osaleda kolleegiumi tegevuses, mida viivad ühiselt läbi kaks või enam finantssektorivälise järelevalve tegijat, sealhulgas finantssektoriväliste kohustatud isikute kohapealses kontrollis, välja arvatud määruse (EL) 2024/1624 artikli 3 punkti 3 alapunktidega a ja b hõlmatud kontrollid.

1.   Kui ametil on alus kahtlustada, et finantssektorivälise järelevalve tegija või direktiivi (EL) 2024/1640 artiklis 52 osutatud iseregulatsiooni organite üle järelevalvet tegev avaliku sektori asutus ei ole kohaldanud käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusakte või riigisiseseid õigusakte või on neid kohaldanud viisil, mis näib olevat liidu õigusega vastuolus, teavitab ta asjaomast järelevalve tegijat või avaliku sektori asutust kahtlustatavatest rikkumistest ning uurib neid.

Esimese lõigu kohaldamisel võib amet võtta meetmeid ühe või mitme finantssektorivälise järelevalve tegija või avaliku sektori asutuse, Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel, sealhulgas juhul, kui selline meede põhineb füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt artikli 90 kohaselt saadud hästi põhjendatud teabel.

2.   Ametil on õigus nõuda asjaomaselt järelevalve tegijalt või avaliku sektori asutuselt kogu teavet, mida amet peab uurimise jaoks vajalikuks, sealhulgas teave selle kohta, kuidas kohaldatakse kooskõlas liidu õigusega käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusakte või riigisiseseid õigusakte, välja arvatud teave, mille suhtes kehtib kutsesaladus, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse määruse (EL) 2024/1624 artikli 21 lõike 2 teises lõigus ja artikli 70 lõike 2 teises lõigus ning direktiivi (EL) 2024/1640 artikli 52 lõike 3 punktis a sätestatud erandeid.

Asjaomane järelevalve tegija või avaliku sektori asutus esitab viivitamata ametile nõutud teabe.

Kui asjaomaselt järelevalve tegijalt või avaliku sektori asutuselt nõutud teave on osutunud või seda peetakse ebapiisavaks sellise teabe saamiseks, mida peetakse vajalikuks kahtlustatava rikkumise uurimiseks, võib amet pärast asjaomase järelevalve tegija või avaliku sektori asutuse teavitamist esitada igakülgselt põhjendatud teabenõude otse teistele järelevalve tegijatele või iseregulatsiooni organite üle järelevalvet tegevatele avaliku sektori asutustele.

Teabenõude saajad esitavad ametile põhjendamatu viivituseta selge, täpse ja täieliku teabe.

3.   Amet võib hiljemalt kuue kuu jooksul pärast uurimise algatamist esitada asjaomasele järelevalve tegijale või avaliku sektori asutusele soovituse meetmete kohta, mida tuleb võtta tuvastatud rikkumise kõrvaldamiseks.

Enne sellise soovituse esitamist teeb amet asjaomase järelevalve tegija või avaliku sektori asutusega koostööd, kui ta peab seda rikkumise kõrvaldamiseks asjakohaseks, et püüda jõuda kokkuleppele selleks vajalike meetmete suhtes.

Järelevalve tegija või avaliku sektori asutus teavitab kümne tööpäeva jooksul alates soovituse kättesaamisest ametit meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta, et rikkumine kõrvaldada.

4.   Kui järelevalve tegija või avaliku sektori asutus ei ole lõike 3 esimeses lõigus osutatud tuvastatud rikkumist kõrvaldanud, väljastab amet ühe kuu möödumisel tema soovituse kättesaamisest hoiatuse, milles kirjeldatakse rikkumist üksikasjalikult ja määratakse kindlaks meetmed, mida hoiatuse adressaadid peavad rikkumise mõju leevendamiseks rakendama.

Esimeses lõigus osutatud hoiatused adresseeritakse järgmiselt:

5.   Niipea kui asjaomane järelevalve tegija või avaliku sektori asutus on rikkumise kõrvaldanud, teavitab amet lõikes 4 osutatud hoiatuse adressaate, et rikkumine on kõrvaldatud ja leevendusmeetmed on lõpetatud.

1.   Amet võib aidata finantssektorivälise järelevalve tegijatel jõuda käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras kokkuleppele ühe või mitme finantssektorivälise järelevalve tegija taotlusel vastavalt direktiivi (EL) 2024/1640 artiklile 46, 47, 50 või 54 või muudel juhtudel, kui finantssektorivälise järelevalve tegija ei nõustu teise finantssektorivälise järelevalve tegija meetme või kavandatud meetme menetluse või sisuga või sellega, et meedet ei võeta, niivõrd kui see mõjutab tema enda järelevalveülesandeid ja -kohustusi konkreetse kohustatud isiku või mitme kohustatud isiku suhtes.

2.   Muudel kui direktiivi (EL) 2024/1640 artiklitega 46, 47, 50 ja 54 hõlmatud juhtudel taotleb finantssektorivälise järelevalve tegija põhjendamatu viivituseta ameti abi, kui liidu õiguse sätte kohaselt peab kõnealune finantssektorivälise järelevalve tegija jõudma teise finantssektorivälise järelevalve tegijaga või teiste finantssektorivälise järelevalve tegijatega kokkuleppele või tegema temaga või nendega muus vormis väljakujunenud või ametlikku koostööd seoses konkreetsete kohustatud isikute järelevalvega, ning kui esineb üks järgmistest olukordadest:

3.   Juhatus hindab lõigetes 1 ja 2 osutatud taotlust ning teavitab asjaomaseid osalisi, kas ta peab taotlust põhjendatuks ja kavatseb selle alusel kooskõlas käesoleva artikliga tegutseda.

4.   Amet kehtestab finantssektorivälise järelevalve tegijate vahelise lepituse tähtaja, võttes arvesse liidu õiguses kindlaks määratud asjakohaseid tähtaegu ning vaidlusaluse küsimuse keerukust ja kiireloomulisust. Lepitusetapis tegutseb amet vahendajana. Kui see on vajalik või ette nähtud liidu õigusega, esitab amet arvamuse selle kohta, kuidas erimeelsus lahendada.

1.   Amet vastutab rahapesu andmebüroode tulemusliku ja järjepideva koostöö tagamise eest rahapesu andmebüroode tegevuse toetamise ja koordineerimise mehhanismi raames. Selleks toetab ja koordineerib amet rahapesu andmebüroode tegevust.

2.   Amet ja rahapesu andmebürood on kohustatud tegema heas usus koostööd, sealhulgas seoses ameti toetatavate või algatatud ühisanalüüsidega, ning vahetama teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

3.   Ametil on artikli 5 lõikes 5 osutatud ülesannete täitmiseks sihtotstarbelised inim-, finants- ja IT-ressursid ning ta tagab vajaduse korral nende ülesannetega tegelevate töötajate organisatsioonilise eraldamise ameti järelevalvetegevusega seotud ülesandeid täitvatest töötajatest.

Rahapesu andmebüroo võib ametit teavitada, kui teine rahapesu andmebüroo ei tee koostööd. Sellisel juhul tegutseb amet vahendajana.

1.   Amet sätestab meetodid ja kriteeriumid, mille alusel valitakse ja prioriseeritakse juhtumid, et teha ameti abil direktiivi (EL) 2024/1640 artikli 32 kohaseid ühisanalüüse.

2.   Lõike 1 kohaldamisel koostab amet igal aastal ühisanalüüside tegemiseks prioriteetsete valdkondade loetelu. Loetelu võib läbi vaadata, kui määratakse kindlaks uued prioriteetsed valdkonnad.

3.   Kui liikmesriigi rahapesu andmebüroo teeb kooskõlas direktiivi (EL) 2024/1640 artikliga 32 ja võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kriteeriumeid kindlaks võimaliku vajaduse teha koos ühe või mitme teise liikmesriigi rahapesu andmebürooga ühisanalüüs, teavitab ta sellest ametit.

Amet registreerib kõik käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt saadud teated ja hindab juhtumi asjakohasust vastavalt lõikes 1 osutatud meetoditele ja kriteeriumidele. Kui amet leiab, et juhtum on asjakohane, teavitab ta viie päeva jooksul pärast algset teavitust kõigi asjaomaste liikmesriikide rahapesu andmebüroosid ja kutsub neid ühisanalüüsis osalema. Selleks kasutab amet turvalisi sidekanaleid. Kõigi asjaomaste liikmesriikide rahapesu andmebürood kaaluvad, kas ühisanalüüsis osaleda.

4.   Kui vähemalt üks teine rahapesu andmebüroo nõustub ühisanalüüsis osalema, tagab amet, et ühisanalüüs algatatakse 20 päeva jooksul pärast lõike 3 teises lõigus osutatud algset hindamist, välja arvatud juhul, kui juhtumi kiireloomulisus õigustab lühema tähtaja määramist.

5.   Rahapesu andmebüroo, kes loobub ühisanalüüsis osalemisest, esitab selle põhjused kirjalikult ametile kutse saamisele järgneva viie päeva jooksul. Amet edastab põhjenduse viivitamata ühisanalüüsi vajaduse kindlaks teinud rahapesu andmebüroole.

6.   Kõigi ühisanalüüsis osalevate rahapesu andmebüroode sõnaselge nõusoleku korral tehakse analüüsi toetavatele ameti töötajatele kättesaadavaks kõik juhtumi esemega seotud andmed ning nad võivad neid ühisanalüüsi toetamise eesmärgil töödelda.

Kui rahapesu andmebüroo keeldub andmast ameti töötajatele juurdepääsu juhtumi esemega seotud andmetele, tagab ta, et teave esitatakse muul viisil nii, et see ei takista ameti töötajaid ühisanalüüsile operatiivtoe pakkumisel ega muul viisil nende suutlikkust tegelikult sellist tuge pakkuda.

Kui mitu rahapesu andmebürood keelduvad andmast juurdepääsu juhtumi esemega seotud andmetele, hindab amet uuesti, kas tema töötajate täidetavad ülesanded õigustavad ühisanalüüsi toetamist, ning kaalub, kas soovitada, et ühisanalüüs toimuks selle asemel ilma tema toetuseta.

7.   Amet annab väljatöötatud meetodite ja korra kohaselt ühisanalüüsi tegemise jaoks kõik vajalikud tööriistad ja operatiivtoe. Täpsemalt seab amet ühisanalüüsi tegemise jaoks sisse spetsiaalse turvalise sidekanali ning tegeleb otstarbeka tehnilise koordineerimisega, sealhulgas IT-, eelarve- ja logistikatoega.

8.   Kõigi ühisanalüüsis osalevate rahapesu andmebüroode sõnaselgel nõusolekul on ühisanalüüsi toetavatel ameti töötajatel lubatud kokkulangevuse või selle puudumise tuvastamisel põhineva süsteemi alusel ristvõrrelda nende rahapesu andmebüroode andmeid teiste rahapesu andmebüroode ning liidu organite ja asutuste poolt nende volituste piires kättesaadavaks tehtud andmetega.

Kokkulangevuse korral jagab amet kõigi ühisanalüüsis osalevate rahapesu andmebüroodega kokkulangevuse andnud teavet niivõrd, kui teabe esitaja andis teabe jagamiseks loa ja teave on ühisanalüüsi tegemiseks vajalik.

Käesoleva lõike kohaldamisel kasutab amet proportsionaalsel viisil süsteemi, mis on loodud rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tõkestamise seisukohast olulise teabe ristvõrdlemiseks. Süsteem tagab turvalisuse ja konfidentsiaalsuse taseme, mis on proportsionaalne ristvõrreldava teabe laadi ja ulatusega. Artikli 43 lõike 1 kohaselt ühisanalüüside tegemiseks kehtestatavates meetodites ja korras ning artikli 94 lõike 2 kohaselt sõlmitavates koostöökokkulepetes määratakse kindlaks meetodid, mida käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kokkulangevuse või selle puudumise süsteemi alusel ristvõrdluse tegemiseks kasutatakse.

1.   Kui ühisanalüüsi tulemused näitavad, et on põhjendatud alus kahtlustada, et pannakse toime või on toime pandud rahapesu või muu kuritegelik tegevus, mille suhtes Euroopa Prokuratuur võiks teostada oma pädevust kooskõlas määruse (EL) 2017/1939 artikliga 22 ning artikli 25 lõigetega 2 ja 3, teavitab amet põhjendamatu viivituseta ühisanalüüsi tulemustest ja kogu asjakohasest lisateabest Euroopa Prokuratuuri.

2.   Amet koostab Euroopa Prokuratuuriga konsulteerides rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, kus määratakse kindlaks vorming, mida amet kasutab Euroopa Prokuratuurile teabe esitamiseks.

Amet esitab kõnealuse rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 27. juuniks 2026.

Komisjonil on õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas artikliga 53.

3.   Kui ühisanalüüsi tulemused näitavad, et on põhjendatud alus kahtlustada, et pannakse toime või on toime pandud kelmus, pettus, korruptsioon või muu ebaseaduslik tegevus, mis kahjustab liidu finantshuve ja mille suhtes Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võiks teostada oma pädevust kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 artikliga 8, edastab amet ühisanalüüsi tulemused ja asjakohase lisateabe OLAFile.

4.   Kõigi ühisanalüüsis osalevate rahapesu andmebüroode sõnaselgel nõusolekul ja kui ühisanalüüsi tulemused näitavad, et on põhjendatud alus kahtlustada, et on toime pandud kuritegu, mille suhtes Europol võiks teostada oma pädevust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/794 (38), edastab amet ühisanalüüsi tulemused ja asjakohase lisateabe Europolile.

5.   Kõigi ühisanalüüsis osalevate rahapesu andmebüroode sõnaselgel nõusolekul ja kui ühisanalüüsi tulemused näitavad, et on põhjendatud alus kahtlustada, et on toime pandud kuritegu, mille suhtes Eurojust võiks teostada oma pädevust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1727 (39), edastab amet ühisanalüüsi tulemused ja asjakohase lisateabe Eurojustile.

6.   Amet, Euroopa Prokuratuur, Europol, Eurojust ja OLAF võivad oma pädevusse kuuluvates valdkondades vahetada strateegilist ja muud mitteoperatiivset teavet, näiteks tüpoloogiaid ja riskinäitajaid.

Esimeses lõigus osutatud teabevahetuse tingimused sätestatakse artiklis 94 osutatud koostöökokkulepetes.

1.   Kui amet teeb kindlaks võimaliku vajaduse teha ühisanalüüs vastavalt käesoleva määruse artiklile 40 või direktiivi (EL) 2024/1640 artiklile 32, teavitab ta sellest asjaomaseid rahapesu andmebüroosid ja taotleb nende osalemist ühisanalüüsis.

2.   Asjaomased rahapesu andmebürood teavitavad ametit oma otsusest lõikes 1 osutatud taotluse kohta põhjendamatu viivituseta, püüdes seda teha viie päeva jooksul alates taotluse saamisest.

3.   Kui rahapesu andmebüroo, kelle osalemist ühisanalüüsis taotletakse, lükkab ameti poolt lõike 1 kohaselt esitatud taotluse tagasi, teavitab ta ametit oma otsuse põhjustest põhjendamatu viivituseta, püüdes seda teha viie päeva jooksul alates taotluse saamisest.

1.   Amet kehtestab ühisanalüüsi tegemise meetodid ja korra, vaatab need korrapäraselt läbi ja vajaduse korral ajakohastab neid. Läbivaatamise ja ajakohastamise nõuet kohaldatakse ka artikli 40 lõikes 1 osutatud meetodite ja kriteeriumide suhtes.

2.   Ühisanalüüsis osalenud või muul viisil sellesse kaasatud rahapesu andmebürood võivad anda ametile analüüsi tegemise kohta tagasisidet, sh tagasisidet ühisanalüüsi tegemise vältel saadud ameti operatiivtoe kohta, samuti tagasisidet analüüsi tulemuste, lõike 1 kohaste meetodite ja korra, kättesaadavate tööriistade ja osalevate rahapesu andmebüroode tegevuse koordineerimise kohta. Konfidentsiaalsena märgistatud tagasisidet ei jagata teiste rahapesu andmebüroodega.

3.   Amet võib lõikes 2 osutatud tagasiside alusel või omal algatusel avaldada ühisanalüüsi tegemise kohta järelaruande, sealhulgas esitada konkreetseid ettepanekuid ühisanalüüsi tegemise meetodite ja korra kohandamiseks ja järeldusi ühisanalüüsi tulemuste kohta. Järelaruannet jagatakse kõigi rahapesu andmebüroodega, avaldamata sealjuures juhtumiga seotud konfidentsiaalset või muud piiratud juurdepääsuga teavet. Ühisanalüüsi tegemisega seotud järeldusi ja soovitusi jagatakse kõigi selles osalenud rahapesu andmebüroodega ning ka kõigi teiste rahapesu andmebüroodega, tingimusel et järeldused ja soovitused ei sisalda konfidentsiaalset ega piiratud juurdepääsuga teavet.

1.   Iga liikmesriigi rahapesu andmebüroo delegeerib ametisse ühe või mitu oma töötajat. Riikliku rahapesu andmebüroo delegaadi alaline töökoht on ameti asukohas.

2.   Rahapesu andmebüroode delegaadid jäävad kuni delegeerimisperioodi lõpuni delegeeriva rahapesu andmebüroo personali koosseisu. Liikmesriigid määravad oma rahapesu andmebüroo delegaadi rahapesu andmebüroo tööülesannete valdkonnas omandatud asjaomaste ja praktiliste kogemuste põhjal, mille kõrge tase on tõendatud. Delegaat jääb teda delegeerinud rahapesu andmebüroo alluvusse ning järgib selle rahapesu andmebüroo turva- ja konfidentsiaalsusnorme, sealhulgas asjakohaseid riigisiseseid õigusakte.

3.   Haldusnõukogu bürookoosseis võib rahapesu andmebüroo delegaadiks nimetatud isiku delegeerimise tagasi lükata, kui isik ei vasta lõikes 2 osutatud kriteeriumidele. Delegaatide ametiaeg on kolm aastat ja seda saab delegeerinud rahapesu andmebüroo nõusolekul pikendada ühe korra.

4.   Rahapesu andmebüroode delegaadid aitavad ametil täita artikli 5 lõikes 5 sätestatud ülesandeid. Selleks tehakse rahapesu andmebüroode delegaatidele nende delegeerimise kestuse ajaks kättesaadavaks ameti andmed ja teave ulatuses, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

5.   Rahapesu andmebüroode delegaatidele tehakse kättesaadavaks ka neid delegeerinud rahapesu andmebüroodele kättesaadavad andmed, mis on vajalikud artikli 5 lõikes 5 osutatud ülesannete täitmiseks.

6.   Juhatus määrab kindlaks rahapesu andmebüroode delegaatide õigused ja kohustused ameti suhtes, võttes arvesse haldusnõukogu bürookoosseisu arvamust. Rahapesu andmebürood tagavad, et nende delegaadid järgivad kõnealuseid õigusi ja kohustusi.

1.   Rahapesu andmebüroode vahelise koostöö edendamiseks ja nende töö toetamiseks edendab amet rahapesu andmebüroode vajadusi arvesse võttes ühiseid lähenemisviise, meetodeid ja parimaid tavasid. Amet korraldab ja hõlbustab eriti:

2.   Rahapesu andmebüroo võib esitada ametile oma ülesannetega seotud abitaotluse, täpsustades, mis liiki abi ta ameti ja/või ühe või mitme rahapesu andmebüroo töötajatelt saada soovib. Abi taotlev rahapesu andmebüroo tagab, et abi andmiseks vajalik teave ja andmed on kättesaadavad. Rahapesu andmebüroode ülesannetega seotud vastastikuse abi andmise otstarbel hoiab ja ajakohastab amet regulaarselt teavet rahapesu andmebüroode spetsiifiliste pädevusvaldkondade ja suutlikkuse kohta.

3.   Amet teeb kõik endast oleneva, et taotletud abi anda, sh kaalub abi andmist oma töötajaid kasutades, ning koordineerib ja hõlbustab igasuguse vabatahtliku abi andmist teiste rahapesu andmebüroode poolt.

4.   Iga aasta alguses annab ameti eesistuja haldusnõukogu bürookoosseisule teada, kui palju töötajaid saab amet käesoleva artikli lõikes 2 osutatud abi andmiseks eraldada. Kui artikli 5 lõikes 5 osutatud ülesannete täitmise tõttu toimub töötajate kättesaadavuses muutusi, annab ameti eesistuja sellest haldusnõukogu bürookoosseisule teada.

1.   Amet võib hõlbustada lahenduse leidmist kahe või enama rahapesu andmebüroo vahelise erimeelsuse korral juhtudel, mis on seotud direktiivi (EL) 2024/1640 kohase koostööga, sealhulgas teabevahetusega. Sellise vahenduse eesmärk on ühitada rahapesu andmebüroode erinevaid seisukohti ja võtta vastu mittesiduv arvamus.

2.   Kui erimeelsust ei ole võimalik lahendada asjaomaste rahapesu andmebüroode vahelise otsekontakti ja dialoogi abil, algatab amet ühe või mitme kõnealuse rahapesu andmebüroo taotlusel vahendusmenetluse. Amet võib teha ettepaneku alustada vahendusmenetlust ka omal algatusel. Vahendus toimub üksnes kõigi asjaomaste rahapesu andmebüroode nõusolekul.

3.   Vahendusmenetlus algatatakse haldusnõukogu bürookoosseisus. Kõik haldusnõukogu bürookoosseisu liikmed, välja arvatud erimeelsusel olevate rahapesu andmebüroode juhid, püüavad erimeelsusel olevate rahapesu andmebüroode seisukohti ühitada ja lepivad kokku mittesiduvas arvamuses. Kui see on asjakohane, võib kutsuda vahendusmenetluses osalema nõuandva pädevusega komisjoni eksperte.

4.   Haldusnõukogu bürookoosseis võtab vastu lepitusmenetluse töökorra, sealhulgas kohaldatavad tähtajad.

5.   Kui erimeelsusel olev rahapesu andmebüroo keeldub vahendusmenetluses osalemast, teavitab ta ametit ja teisi erimeelsusel olevaid rahapesu andmebüroosid oma otsuse põhjustest lõikes 4 osutatud töökorras sätestatud tähtaja jooksul.

6.   Kolme kuu jooksul pärast lõikes 3 osutatud mittesiduva arvamuse vastuvõtmist teatavad erimeelsusel olevad rahapesu andmebürood haldusnõukogu bürookoosseisule meetmetest, mida nad on vastuseks arvamusele võtnud, või kui nad ei ole meetmeid võtnud, siis põhjustest, miks nad ei ole seda teinud.

1.   Amet tagab FIU-net-i piisava, pideva ja turvalise haldamise ning tagab FIU-net-i juhtimise, hoolduse ja arendamise. Võttes arvesse rahapesu andmebüroode vajadusi, tagab amet, et FIU-net-i jaoks kasutatakse kõige arenenumat ja turvalisemat kättesaadavat tehnoloogiat, võttes arvesse kulude-tulude analüüsi.

2.   Amet tagab FIU-net-i katkematu toimimise ja ajakohastab seda. Kui see on rahapesu andmebüroode teabevahetuse ja koostöö toetamiseks ja parandamiseks vajalik ning põhineb rahapesu andmebüroode vajadustel, töötab amet välja FIU-net-i täiustatud või lisafunktsioonid, rakendab neid või teeb need muul viisil kättesaadavaks.

3.   Amet vastutab ka järgmiste FIU-net-iga seotud ülesannete eest:

4.   Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud ülesannete täitmiseks on ametil õigus pärast seda, kui ta on kolmandast isikust teenuseosutajate turvastandardeid asjakohaselt auditeerinud, sõlmida nendega õiguslikult siduvaid lepinguid või kokkuleppeid.

5.   Amet võtab vastu ja rakendab käesolevas artiklis osutatud ülesannete täitmiseks vajalikke meetmeid, sealhulgas FIU-net-i turvalisuse, talitluspidevuse ja avariitaaste kavad.

6.   Haldusnõukogu bürookoosseis võib ühehäälselt otsustada peatada rahapesu andmebüroo, tema kolmandas riigis asuva samalaadse asutuse või liidu organi või asutuse juurdepääsu FIU-net-ile, kui tal on alus arvata, et selline juurdepääs ohustaks direktiivi (EL) 2024/1640 III peatüki rakendamist ning rahapesu andmebüroode valduses oleva ja süsteemi FIU-net kaudu vahetatava teabe turvalisust ja konfidentsiaalsust, sealhulgas juhul, kui on probleeme seoses rahapesu andmebüroo puuduliku sõltumatuse ja autonoomiaga.

Kui haldusnõukogu bürookoosseis võtab vastu otsuse, millega peatatakse rahapesu andmebüroo juurdepääs FIU-net-ile, teeb haldusnõukogu otsuse ühehäälselt kõigi haldusnõukogu bürookoosseisu liikmete häältega, välja arvatud kõnealuse rahapesu andmebüroo juht.

Haldusnõukogu bürookoosseis määrab kindlaks FIU-net-ile juurdepääsu peatamise kriteeriumid ja võtab vastu sellise peatamise töökorra.

1.   Amet kehtestab direktiivi (EL) 2024/1640 III peatüki kohase rahapesu andmebüroode tegevuse vastastikuse hindamise protsessi, et suurendada rahapesu andmebüroode tegevuse järjepidevust ja tulemuslikkust ning hõlbustada parimate tavade vahetamist rahapesu andmebüroode vahel. Amet töötab välja meetodid, mis võimaldavad hinnata rahapesu andmebüroosid objektiivselt, ja töötab välja ka vastastikuse hindamise töökorra.

Kui see on asjakohane, võetakse vastastikuste hindamiste kavandamisel ja tegemisel igakülgselt arvesse hindamisi, hinnanguid ja aruandeid, mille on koostanud rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja avastamise valdkonna pädevad rahvusvahelised organisatsioonid ja valitsustevahelised organid.

2.   Lõike 1 kohaldamisel moodustab amet vastastikuse hindamise rühma, mis koosneb ameti töötajatest ja vastastikuses hindamises osalevate rahapesu andmebüroode esindajatest.

3.   Rahapesu andmebüroo tegevuse vastastikune hindamine hõlmab vähemalt järgmiste elementide hindamist:

4.   Amet koostab vastastikuse hindamise tulemuste aruande. Vastastikuse hindamise aruande koostavad ühiselt ameti töötajad ja vastastikuse hindamise rühmas osalevate rahapesu andmebüroode asjaomased töötajad ja selle võtab vastu juhatus, olles saanud haldusnõukogu bürookoosseisult tähelepanekud metoodika kohaldamise kooskõla kohta teiste vastastikuse hindamise aruannetega. Aruande sisaldab tuvastatud häid tavasid ja kui see on asjakohane, vastastikuse hindamise tulemusel asjakohaseks, proportsionaalseks ja vajalikuks peetavaid järelmeetmeid. Järelmeetmed võib vastu võtta suuniste ja soovitustena kooskõlas artikliga 54 ja arvamustena kooskõlas artikliga 55. Rahapesu andmebürood püüavad igati järgida artikli 54 kohaselt esitatud suuniseid ja soovitusi.

5.   Amet avaldab vastastikuse hindamise tulemused oma veebisaidil ja kui amet leiab vastastikuse hindamise tulemuste või oma ülesannete täitmisel talle teatavaks saanud muu teabe põhjal, et rahapesu andmebüroode suhtes kohaldatavad liidu õigusnormid vajavad liidu seisukohast täiendavat ühtlustamist, esitab ta komisjonile arvamuse.

6.   Kaks aastat pärast vastastikuse hindamise aruande avaldamist esitab amet järelaruande. Järelaruande koostavad ühiselt ameti töötajad ja vastastikuse hindamise rühmas osalevate rahapesu andmebüroode asjaomased töötajad ning selle võtab vastu juhatus, olles saanud haldusnõukogu bürookoosseisult tähelepanekud metoodika kohaldamise kooskõla kohta teiste vastastikuse hindamise aruannetega. Järelaruanne sisaldab hinnangut selle kohta, kui piisavad ja tulemuslikud on meetmed, mida vastastikuses hindamises osalenud rahapesu andmebürood on võtnud seoses vastastikuse hindamise aruandes käsitletud järelmeetmetega. Amet avaldab järelaruande tulemused oma veebisaidil.

7.   Käesoleva artikli kohaldamisel võtab juhatus iga kahe aasta järel vastu vastastikuse hindamise töökava, milles kajastatakse eelmistes vastastikustes hindamistes omandatud kogemusi ja haldusnõukogu bürookoosseisu arutelusid. Vastastikuse hindamise töökava moodustab aastase ja mitmeaastase tööprogrammi eraldi osa ja see lisatakse ühtsesse programmdokumenti. Iga rahapesu andmebüroo osaleb teda puudutavates vastastikustes hindamistes.

1.   Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on andnud komisjonile õiguse võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaste delegeeritud õigusaktidega vastu regulatiivseid tehnilisi standardeid, et tagada käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides konkreetselt sätestatud valdkondades järjepidev ühtlustamine, võib amet töötada välja regulatiivse tehnilise standardi eelnõu. Amet esitab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu komisjonile vastuvõtmiseks. Samal ajal esitab amet nimetatud tehnilise standardi eelnõu teavitamise eesmärgil ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Regulatiivsed tehnilised standardid on tehnilised, ei sisalda strateegilisi otsuseid või poliitikavalikuid ning nende sisu on piiritletud nende aluseks olevate seadusandlike aktidega.

Enne regulatiivse tehnilise standardi eelnõu esitamist komisjonile korraldab amet selle üle avaliku konsultatsiooni ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste konsultatsioonide ja analüüside korraldamine on asjaomase regulatiivse tehnilise standardi kohaldamisala ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades väga ebaproportsionaalne.

Komisjon otsustab regulatiivse tehnilise standardi vastuvõtmise kolme kuu jooksul pärast eelnõu kättesaamist. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu piisavalt aegsasti, kui otsust ei ole võimalik kolme kuu jooksul vastu võtta. Kui see on liidu huvides, võib komisjon regulatiivse tehnilise standardi eelnõu vastu võtta üksnes osaliselt või muudatustega.

Kui komisjon kavatseb regulatiivse tehnilise standardi eelnõu mitte vastu võtta, võtta see vastu osaliselt või muudatustega, saadab ta eelnõu tagasi ametile koos selgitusega, miks ta seda vastu ei võta või miks ta tegi muudatusi.

Komisjon saadab kirja koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Amet võib regulatiivse tehnilise standardi eelnõu kuue nädala jooksul komisjoni muudatusettepanekute alusel muuta ja esitada selle ametliku arvamusena uuesti komisjonile. Amet saadab oma ametliku arvamuse koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui amet ei esita regulatiivse tehnilise standardi muudetud eelnõu kõnealuse kuuenädalase tähtaja jooksul või esitab eelnõu, mida ei ole muudetud vastavalt komisjoni muudatusettepanekutele, võib komisjon võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohasteks, või eelnõu tagasi lükata.

Komisjon ei muuda ameti koostatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu sisu ilma seda ametiga käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt koordineerimata.

2.   Kui amet ei ole esitanud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud tähtajaks, võib komisjon määrata eelnõu esitamiseks uue tähtaja. Kui amet ei saa uuest tähtajast kinni pidada, teavitab ta sellest aegsasti Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni.

3.   Ainult juhul, kui amet ei esita komisjonile regulatiivse tehnilise standardi eelnõu lõike 2 kohaste tähtaegade jooksul, võib komisjon võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu delegeeritud õigusaktiga ilma ameti koostatud eelnõuta.

Komisjon korraldab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu üle avaliku konsultatsiooni ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste konsultatsioonide ja analüüside korraldamine on asjaomase regulatiivse tehnilise standardi eelnõu kohaldamisala ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne.

Komisjon edastab regulatiivse tehnilise standardi eelnõu viivitamatult Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon saadab oma regulatiivse tehnilise standardi eelnõu ametile. Amet võib regulatiivse tehnilise standardi eelnõu kuue nädala jooksul muuta ja selle ametliku arvamusena komisjonile esitada. Amet saadab oma ametliku arvamuse koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui amet ei ole regulatiivse tehnilise standardi muudetud eelnõu neljandas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul esitanud, võib komisjon regulatiivse tehnilise standardi vastu võtta.

Kui amet esitab kuue nädala jooksul regulatiivse tehnilise standardi muudetud eelnõu, võib komisjon seda muuta ameti muudatusettepanekute alusel või võtta regulatiivse tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohasteks. Komisjon ei muuda ameti koostatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu sisu ilma seda ametiga käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt koordineerimata.

4.   Regulatiivsed tehnilised standardid võetakse vastu määruste või otsustega. Kõnealuste määruste või otsuste pealkirja lisatakse sõnad „regulatiivne tehniline standard“. Nimetatud standardid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad standardis sätestatud kuupäeval.

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu artiklis 49 osutatud regulatiivseid tehnilisi standardeid neljaks aastaks alates 26. juunist 2024. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt kuus kuud enne nelja-aastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks.

2.   Niipea kui komisjon on regulatiivse tehnilise standardi vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.   Õigus võtta vastu regulatiivseid tehnilisi standardeid antakse komisjonile artiklites 49, 51 ja 52 sätestatud tingimustel.

1.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad esitada regulatiivse tehnilise standardi suhtes vastuväiteid kolme kuu jooksul pärast seda, kui neid on komisjoni vastu võetud regulatiivsest tehnilisest standardist teavitatud. Kõnealust tähtaega pikendatakse Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel kolme kuu võrra.

2.   Kui pärast lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu regulatiivse tehnilise standardi kohta vastuväiteid esitanud, avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas ja standard jõustub selles sätestatud kuupäeval.

Regulatiivse tehnilise standardi võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ning see võib jõustuda enne lõikes 1 osutatud tähtaja möödumist juhul, kui nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada.

3.   Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul regulatiivse tehnilise standardi kohta vastuväiteid, standard ei jõustu. ELi toimimise lepingu artikli 296 kohaselt põhjendab regulatiivsele tehnilisele standardile vastuväiteid esitav institutsioon oma seisukohta.

1.   Kui komisjon regulatiivse tehnilise standardi eelnõu ei kinnita või muudab seda vastavalt artiklile 49, teatab ta sellest ametile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule, esitades oma põhjendused.

2.   Kui see on asjakohane, võib Euroopa Parlament või nõukogu kutsuda vastutava voliniku ja ameti eesistuja ühe kuu jooksul alates lõikes 1 osutatud teatamisest Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni või nõukogu erakorralisele koosolekule, et nad saaksid esitada oma eriarvamused ja neid selgitada.

1.   Kui Euroopa Parlament ja nõukogu on andnud komisjonile rakendamisvolitused võtta ELi toimimise lepingu artikli 291 kohaste rakendusaktidega vastu rakenduslikke tehnilisi standardeid käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides konkreetselt sätestatud valdkondades, võib amet töötada välja rakendusliku tehnilise standardi eelnõu. Rakenduslikud tehnilised standardid on tehnilised, ei sisalda strateegilisi otsuseid või poliitikavalikuid ning nende eesmärk on määrata kindlaks kõnealuste seadusandlike aktide kohaldamise tingimused. Amet esitab rakendusliku tehnilise standardi eelnõu komisjonile vastuvõtmiseks. Samal ajal esitab amet nimetatud tehnilise standardi eelnõu teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Enne rakendusliku tehnilise standardi eelnõu esitamist komisjonile korraldab amet selle üle avaliku konsultatsiooni ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste konsultatsioonide ja analüüside korraldamine on asjaomase rakendusliku tehnilise standardi eelnõu kohaldamisala ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades väga ebaproportsionaalne.

Komisjon otsustab rakendusliku tehnilise standardi vastuvõtmise kolme kuu jooksul pärast eelnõu kättesaamist. Komisjon võib seda tähtaega pikendada ühe kuu võrra. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu piisavalt aegsasti, kui otsust ei ole võimalik kolme kuu jooksul vastu võtta. Kui see on liidu huvides, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi eelnõu vastu võtta üksnes osaliselt või muudatustega.

Kui komisjon kavatseb rakendusliku tehnilise standardi eelnõu mitte vastu võtta, võtta see vastu osaliselt või muudatustega, saadab ta eelnõu tagasi ametile koos selgitustega, miks ta seda vastu ei võta või miks ta tegi muudatusi. Komisjon saadab kirja koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Amet võib rakendusliku tehnilise standardi eelnõu kuue nädala jooksul komisjoni muudatusettepanekute alusel muuta ja esitada selle ametliku arvamusena uuesti komisjonile. Amet saadab oma ametliku arvamuse koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui amet ei esita rakendusliku tehnilise standardi muudetud eelnõu neljandas lõigus nimetatud kuuenädalase tähtaja jooksul või esitab eelnõu, mida ei ole muudetud vastavalt komisjoni muudatusettepanekutele, võib komisjon võtta rakendusliku tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohasteks, või eelnõu tagasi lükata.

Komisjon ei muuda ameti koostatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu sisu ilma seda ametiga käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt koordineerimata.

2.   Kui amet ei ole esitanud rakendusliku tehnilise standardi eelnõu artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides sätestatud tähtajaks, võib komisjon määrata eelnõu esitamiseks uue tähtaja. Kui amet ei saa uuest tähtajast kinni pidada, teavitab ta sellest aegsasti Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni.

3.   Ainult juhul, kui amet ei esita komisjonile rakendusliku tehnilise standardi eelnõu lõike 2 kohaste tähtaegade jooksul, võib komisjon võtta rakendusliku tehnilise standardi vastu rakendusaktiga ilma ameti koostatud eelnõuta.

Komisjon korraldab rakendusliku tehnilise standardi eelnõu üle avaliku konsultatsiooni ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu, välja arvatud juhul, kui selliste konsultatsioonide ja analüüside korraldamine on asjaomase rakendusliku tehnilise standardi eelnõu kohaldamisala ja mõju või küsimuse kiireloomulisust arvestades ebaproportsionaalne.

Komisjon edastab rakendusliku tehnilise standardi eelnõu viivitamatult Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Komisjon saadab rakendusliku tehnilise standardi eelnõu ametile. Amet võib rakendusliku tehnilise standardi eelnõu kuue nädala jooksul muuta ja selle ametliku arvamusena komisjonile esitada. Amet saadab oma ametliku arvamuse koopia Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kui amet ei ole rakendusliku tehnilise standardi muudetud eelnõu neljandas lõigus osutatud kuuenädalase tähtaja jooksul esitanud, võib komisjon rakendusliku tehnilise standardi vastu võtta.

Kui amet esitab kuue nädala jooksul rakendusliku tehnilise standardi muudetud eelnõu, võib komisjon seda muuta ameti muudatusettepanekute alusel või võtta rakendusliku tehnilise standardi vastu selliste muudatustega, mida ta peab asjakohasteks.

Komisjon ei muuda ameti koostatud regulatiivse tehnilise standardi eelnõu sisu ilma seda ametiga käesolevas artiklis sätestatud korras eelnevalt koordineerimata.

4.   Rakenduslikud tehnilised standardid võetakse vastu määruste või otsustega. Kõnealuste määruste või otsuste pealkirja lisatakse sõnad „rakenduslik tehniline standard“. Nimetatud standardid avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja need jõustuvad standardis sätestatud kuupäeval.

1.   Selleks et järelevalve ja rahapesu andmebüroodega seotud tavad oleksid ühtsed, tõhusad ja tulemuslikud ning liidu õigust rakendataks ühtselt, ühetaoliselt ja järjepidevalt, annab amet järelevalveasutustele, järelevalve tegijatele, rahapesu andmebüroodele või kohustatud isikutele suuniseid ja soovitusi.

2.   Amet korraldab asjakohasel juhul kõnealuste suuniste ja soovituste üle avalikke konsultatsioone ning analüüsib võimalikke seonduvaid kulusid ja saadavat kasu. Kõnealused konsultatsioonid ja analüüsid on suuniste või soovituse kohaldamisala, laadi ja mõjuga proportsionaalsed. Kui amet avalikke konsultatsioone ei korralda, esitab ta selle kohta põhjendused ja avalikustab need.

3.   Järelevalveasutused, järelevalve tegijad, rahapesu andmebürood ja kohustatud isikud püüavad ameti suuniseid ja soovitusi igati järgida.

Suunise või soovituse andmisele järgneva kahe kuu jooksul annab iga järelevalveasutus, järelevalve tegija või rahapesu andmebüroo teada, kas ta järgib nimetatud suunist või soovitust või kavatseb seda järgida. Kui järelevalveasutus, järelevalve tegija või rahapesu andmebüroo suunist või soovitust ei järgi või järgida ei kavatse, annab ta sellest koos põhjendustega ametile teada.

Amet avaldab teabe selle kohta, et järelevalveasutus, järelevalve tegija või rahapesu andmebüroo suunist või soovitust ei järgi või ei kavatse seda järgida. Samuti võib amet igal üksikjuhul eraldi otsustada, kas avaldada järelevalveasutuse, järelevalve tegija või rahapesu andmebüroo esitatud põhjendused, miks ta suunist või soovitust ei järgi. Sellisest avaldamisest antakse järelevalveasutusele, järelevalve tegijale või rahapesu andmebüroole eelnevalt teada.

Kui suunises või soovituses seda nõutakse, annavad kohustatud isikud selgelt ja üksikasjalikult teada, kas nad kõnealust suunist või soovitust järgivad.

4.   Amet loetleb esitatud suunised ja soovitused artikli 64 lõike 4 punktis c osutatud aruandes.

5.   Ameti antud suunised ja soovitused asendavad Euroopa Pangandusjärelevalve või järelevalve tegijate ja rahapesu andmebüroode varasemad samateemalised suunised ja soovitused. Euroopa Pangandusjärelevalve või järelevalve tegijate ja rahapesu andmebüroode poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (40) ja määruse (EL) 2023/1113 kohaselt antud suunised ja soovitused, tingimusel et need on endiselt asjakohased, kehtivad seni, kuni hakatakse kohaldama ameti antud uusi samateemalisi suuniseid ja soovitusi. Amet näeb uute suuniste ja soovituste kohaldamiseks ette sobiva üleminekuperioodi.

1.   Amet võib Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamusi kõigis tema pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes.

2.   Lõikes 1 osutatud taotlus võib hõlmata konsulteerimist muude asjaomaste liidu asutustega, kui teema on seotud nende pädevusega, avalikkusega konsulteerimist või tehnilist analüüsi.

3.   Amet võib Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel anda Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile tehnilist nõu valdkondades, mis on hõlmatud artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlike aktidega.

1.   Haldusnõukogul on lõike 2 kohane järelevalvekoosseis ja lõike 3 kohane bürookoosseis.

2.   Haldusnõukogu järelevalvekoosseisu kuuluvad:

Esimese lõigu punktis b osutatud iga liikmesriigi järelevalveasutuste juhtidel on üks ühine hääl ning nad valivad iga koosoleku või hääletuse jaoks ühe ühise esindaja, kes on kas alaline esindaja või ühekordne hääleõiguslik esindaja. Kui haldusnõukogu järelevalvekoosseisus arutatavad teemad puudutavad mitme järelevalveasutuse pädevust, võib ühte ühist esindajat saata kuni kahe muu järelevalveasutuse esindaja, kellel ei ole hääleõigust.

Iga järelevalveasutus, kellel on kas ühekordne või alaline hääleõiguslik liige, nimetab oma asutusest kõrgetasemelise asendusliikme, kes võib teises lõigus osutatud hääleõiguslikku haldusnõukogu liiget asendada, kui too ei saa koosolekul osaleda.

3.   Haldusnõukogu bürookoosseisu kuuluvad:

Iga rahapesu andmebüroo nimetab oma asutusest kõrgetasemelise asendusliikme, kes võib asendada esimese lõigu punktis b osutatud rahapesu andmebüroo juhti, kui too ei saa koosolekul osaleda.

4.   Haldusnõukogu võib lubada koosolekutele vaatlejaid. Eelkõige võib haldusnõukogu bürookoosseis lubada koosolekutele vaatlejatena OLAFi, Europoli, Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri esindajaid, kui arutatakse nende pädevusalasse kuuluvaid küsimusi. Haldusnõukogu järelevalvekoosseisu koosolekutele lubatakse vaatlejatena Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu määratud esindaja ja iga Euroopa järelevalveasutuse esindaja, kui arutatakse nende pädevusalasse kuuluvaid küsimusi.

Asjaolud, mille korral esimeses lõigus loetletud liidu institutsioonid, organid ja asutused kutsutakse haldusnõukogu koosolekutele, täpsustatakse haldusnõukogu kodukorras ning need kajastavad ameti ja iga nimetatud vaatleja vahel saavutatud kokkulepet.

Vastavalt vajadusele võib lubada koosolekutele muid vaatlejaid, kui need kiidetakse heaks haldusnõukogu vastava koosseisu hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

5.   Juhatuse liikmed võivad hääleõiguseta osaleda nii haldusnõukogu järelevalvekoosseisu kui ka bürookoosseisu koosolekutel, kui arutatakse artikli 66 lõikes 2 osutatud ja ameti eesistuja kindlaks määratud küsimusi, mis kuuluvad juhatuse liikmete vastutusalasse.

1.   Haldusnõukogu võib kas omal algatusel või ameti eesistuja taotlusel moodustada teatavate ülesannete täitmiseks sisekomiteesid. Haldusnõukogu võib delegeerida teatavaid selgelt kindlaks määratud ülesandeid ja otsuseid ameti sisekomiteedele, juhatusele või eesistujale. Haldusnõukogu võib volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2.   Sisekomiteed annavad haldusnõukogule otsustamiseks aru kõigist nende tehtud järeldustest.

3.   Juhatuse liikmed võivad osaleda sisekomiteede koosolekutel kooskõlas artikli 57 lõikega 5.

4.   Haldusnõukogu bürookoosseis moodustab alalise komitee, kuhu kuulub üheksa tema liiget või vastava riikliku rahapesu andmebüroo esindajat, kellel on piisavad eksperditeadmised, et toetada sisekomiteed artikli 60 lõike 3 kohaste ülesannete täitmisel, sealhulgas ettepanekute esitamise ja otsuste eelnõude koostamise kaudu.

Alalisel komiteel ei ole otsustamisõigust. Ta täidab oma ülesandeid liidu kui terviku huvides ning teeb haldusnõukogu bürookoosseisuga täielikult läbipaistvat koostööd.

Haldusnõukogu bürookoosseis võtab vastu alalise komitee kodukorra. Alalise komitee koosseis tagab õiglase tasakaalu ja rotatsiooni liikmete või riiklike rahapesu andmebüroode esindajate vahel. Alalise komitee üheksa liiget nimetab ametisse haldusnõukogu bürookoosseis.

1.   Ameti eesistuja ja haldusnõukogu järelevalvekoosseisu ja bürookoosseisu liikmed täidavad käesoleva määrusega neile pandud ülesandeid sõltumatult ja liidu kui terviku üldistes huvides, küsimata ja võtmata vastu liidu institutsioonide, organite või asutuste, valitsuste või muude avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste juhiseid.

2.   Liikmesriigid, liidu institutsioonid, organid või asutused ning muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud asutused ei püüa haldusnõukogu liikmeid nende ülesannete täitmisel mõjutada.

3.   Haldusnõukogu sätestab oma kodukorras huvide konfliktide ärahoidmise ja lahendamise praktilise korra.

1.   Haldusnõukogu järelevalvekoosseis teeb artiklites 7–10 osutatud ülesannetega seotud otsuseid ja muid otsuseid, mida käesoleva määruse kohaselt peab tegema haldusnõukogu järelevalvekoosseis.

2.   Haldusnõukogu järelevalvekoosseis võib esitada arvamuse iga otsuse eelnõu kohta, mille juhatus on II peatüki 3. jao ja artikli 64 lõike 2 kohaselt valitud kohustatud isikute suhtes koostanud.

Haldusnõukogu järelevalvekoosseis ja juhatus lepivad ühiselt kokku ning võtavad vastu menetlused ja tähtajad esimeses lõigus osutatud arvamuse esitamiseks.

3.   Haldusnõukogu bürookoosseis täidab ülesandeid ja teeb otsuseid, millele on osutatud artikli 5 lõikes 5 ja II peatüki 6. jaos.

4.   Haldusnõukogu võtab II peatüki 7. jaos osutatud arvamusi, soovitusi, suuniseid ja otsuseid vastu asjakohases koosseisus, võttes arvesse asjaomases dokumendis käsitletavat valdkonda. Kui asjaomane dokument hõlmab nii järelevalvega kui ka rahapesu andmebüroodega seotud teemasid, võtavad nii haldusnõukogu järelevalvekoosseis kui ka haldusnõukogu bürookoosseis kõnealused arvamused, soovitused, suunised ja otsused vastu eraldi. Arvamused, soovitused ja suunised võetakse vastu asjaomase sisekomitee ettepaneku alusel.

5.   Haldusnõukogu hääletab artiklis 49 osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude ja artiklis 53 osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõude üle ning esitab need standardite sisust lähtuvas koosseisus komisjonile vastuvõtmiseks.

6.   Haldusnõukogu mõlema koosseisuga konsulteeritakse selliste otsuste eelnõude üle, mida juhatus teeb vastavalt artikli 64 lõike 4 punktidele a, c, e ja m. Kui sellele järgnev juhatuse otsus kaldub haldusnõukogu arvamusest kõrvale, peab juhatus seda kirjalikult põhjendama.

7.   Haldusnõukogu võtab vastu oma kodukorra ja avalikustab selle.

8.   Ilma et see piiraks artikli 63 lõigete 3 ja 4 ning artikli 68 lõigete 1 ja 2 kohaldamist, kasutab haldusnõukogu volitusi, mis on personalieeskirjadega antud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ning muude teenistujate teenistustingimustega antud töölepingute sõlmimiseks volitatud asutusele või ametiisikule (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused“), ameti eesistuja ja juhatuse viie täiskohaga liikme suhtes kogu nende ametiaja jooksul.

1.   Haldusnõukogu otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Igal artikli 57 lõigete 2 ja 3 kohaselt hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks eesistuja hääl.

2.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1 teeb haldusnõukogu käesoleva määruse artiklites 49, 53, 54 ja 55 osutatud õigusaktide puhul otsused vastavalt ELi lepingu artikli 16 lõikele 4 oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega.

Ameti eesistuja ei hääleta käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud otsuste, artikli 60 lõikes 2 osutatud arvamuste ega artikli 63 lõikes 5 osutatud juhatuse tulemuslikkuse hindamisega seotud otsuste üle.

3.   Hääleõiguseta liikmed ja vaatlejad ei osale haldusnõukogu järelevalvekoosseisus peetavatel aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid kohustatud isikuid, kui artikli 1 lõikes 2 osutatud seadusandlikes aktides ei ole sätestatud teisiti või kui hääleõigusega liikmed ei otsusta teisiti.

4.   Lõiget 3 ei kohaldata juhatuse liikmetele ega Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu määratud Euroopa Keskpanga esindajale.

5.   Ameti eesistujal on õigus korraldada hääletus igal ajal. Ilma et see piiraks nimetatud õigust või ameti otsustusprotsessi tulemuslikkust, püüab haldusnõukogu otsuste tegemisel saavutada konsensust.

1.   Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku ameti eesistuja.

2.   Haldusnõukogul on aastas vähemalt kaks korralist koosolekut. Peale selle saadakse kokku eesistuja algatusel või vähemalt ühe kolmandiku liikmete taotlusel.

3.   Haldusnõukogu võib kutsuda oma koosolekutele vaatlejana kõiki isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv.

4.   Haldusnõukogu liikmed ja asendusliikmed võivad vastavalt kodukorrale kasutada koosolekutel nõustajate või ekspertide abi.

5.   Haldusnõukogu abistab sekretariaat, kelle teenused tagab amet.

6.   Ameti eesistuja ja juhatuse viis täiskohaga liiget ei osale haldusnõukogu koosolekutel, kus arutletakse või otsustatakse nende tegevuse tulemuslikkuse üle.

1.   Juhatusse kuuluvad:

Kui juhatus täidab artikli 64 lõike 4 punktides a–l osutatud ülesandeid, on komisjoni esindajal õigus osaleda aruteludes ja tutvuda üksnes nimetatud ülesannetega seotud dokumentidega.

2.   Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel hääleõiguseta.

3.   Kui arutatakse valitud kohustatud isikut käsitlevaid otsuseid, millele on osutatud artikli 64 lõikes 2, võib haldusnõukogu järelevalvekoosseisu kuuluv liige liikmesriigist, kus asjaomane valitud kohustatud isik on asutatud, osaleda juhatuse vastavate koosolekute aruteludel hääleõiguseta.

Kõnealune haldusnõukogu liige ei viibi selliste arutelude järgse hääletuse juures.

4.   Lõike 1 punktis b osutatud juhatuse liikmed valitakse saavutuste, oskuste, teadmiste, usaldusväärsuse, tunnustatuse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna kogemuste ning muu asjaomase kvalifikatsiooni alusel, järgides Euroopa Liidu Teatajas avaldatud avatud valikumenetlust.

Kandidaatide nimekirja lõike 1 punktis b osutatud juhatuse liikmete ametikohale koostab komisjon. Euroopa Parlament võib korraldada nimekirjas olevate kandidaatide kuulamise.

Ettepaneku lõike 1 punktis b osutatud juhatuse liikmete ametisse nimetamiseks esitab Euroopa Parlamendile haldusnõukogu, tuginedes komisjoni koostatud kandidaatide nimekirjale. Kui Euroopa Parlament on ettepaneku heaks kiitnud, võtab nõukogu kõnealuste juhatuse liikmete ametisse nimetamise kohta vastu rakendusotsuse. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Ametisse nimetamise protsessis võetakse võimalikult suures ulatuses arvesse soolise ja geograafilise tasakaalu põhimõtteid.

5.   Lõike 1 punktis b osutatud juhatuse liikmete ametiaeg on neli aastat. Nende nelja-aastase ametiaja lõpule eelneva 12 kuu jooksul hindab haldusnõukogu mõlemas koosseisus või haldusnõukogu liikmete seast valitud väiksem komitee, kuhu kuulub ka komisjoni esindaja, kõnealuste juhatuse liikmete tegevust. Hindamisel võetakse arvesse iga juhatuse liikme töö tulemuslikkust ning ameti tulevasi ülesandeid ja probleeme. Hindamise alusel võib haldusnõukogu mõlemas koosseisus teha Euroopa Parlamendile ettepaneku nende ametiaega pikendada. Ametiaega on võimalik pikendada ainult üks kord. Kui Euroopa Parlament on haldusnõukogu ettepaneku heaks kiitnud, võtab nõukogu nimetatud juhatuse liikme või liikmete ametiaja pikendamise kohta vastu rakendusotsuse. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

6.   Lõike 1 punktis b osutatud juhatuse liikmed täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides, küsimata ja võtmata vastu liidu institutsioonide, organite või asutuste, valitsuste või muude avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste juhiseid. Liidu institutsioonid, organid ja asutused, liikmesriikide valitsused ja kõik muud avalik-õigusliku või erasektori asutused austavad seda sõltumatust.

7.   Kui lõike 1 punktis b osutatud juhatuse liige ei vasta enam oma tööülesannete täitmiseks vajalikele tingimustele või on süüdi raskes väärkäitumises, võib nõukogu omal algatusel või Euroopa Parlamendi või haldusnõukogu ükskõik kumma koosseisu ettepaneku alusel võtta vastu rakendusotsuse kõnealuse juhatuse liikme ametist vabastamise kohta. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

8.   Endised juhatuse liikmed, sh eesistuja ja ase-eesistuja, ei tohi 18 kuu jooksul pärast ametist lahkumist asuda tasulisele tööle:

Asjaolud, mis viitavad sellisele tekkivale või tekkida võivale huvide konfliktile, määrab kindlaks juhatus oma liikmete huvide konfliktide ärahoidmise ja juhtimise reeglites, millele osutatakse artikli 64 lõike 4 punktis e.

1.   Juhatus vastutab ametile artikli 5 kohaselt antud ülesannete üldise planeerimise ja täitmise eest. Juhatus võtab vastu kõik ameti otsused, välja arvatud need otsused, mille võtab artikli 60 kohaselt vastu haldusnõukogu.

2.   Juhatus võtab artikli 6 lõikes 1 osutatud volituste teostamise eesmärgil vastu valitud kohustatud isikutele adresseeritud otsused, võttes arvesse artiklis 16 osutatud valitud kohustatud isiku ühise järelevalverühma ettepanekut, artiklis 27 osutatud sõltumatu uurimisrühma ettepanekut ning artikli 60 lõike 2 kohast haldusnõukogu arvamust kavandatava otsuse kohta. Kui juhatus otsustab sellisest arvamusest kõrvale kalduda, peab ta seda kirjalikult üksikasjalikult põhjendama.

3.   Juhatus võtab vastu konkreetsetele avaliku sektori asutustele adresseeritud otsused, mis on tehtud artiklite 14, 30 ja 32–36 kohaselt.

4.   Peale selle on juhatusel järgmised ülesanded:

5.   Juhatus valib oma hääleõiguslike liikmete seast ametile ase-eesistuja. Ase-eesistuja asendab automaatselt eesistujat, kui viimane ei saa oma ülesandeid täita.

6.   Käesoleva artikli lõike 4 punktis h osutatud volitustega seoses võtab juhatus kooskõlas personalieeskirjade artikli 110 lõikega 2 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikele 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklile 6 tugineva otsuse, millega delegeerib asjaomased ametisse nimetamise volitused tegevdirektorile. Tegevdirektor võib need volitused edasi delegeerida.

7.   Kui erandlikud asjaolud seda nõuavad, võib juhatus oma otsusega ajutiselt peatada tegevdirektorile delegeeritud ja tegevdirektori poolt edasi delegeeritud ametisse nimetamise volitused ning teostada neid ise või delegeerida need mõnele oma liikmele või muule töötajale peale tegevdirektori.

1.   Juhatus võtab iga aasta 30. novembriks vastu mitmeaastast ja iga-aastast tööprogrammi sisaldava ühtse programmdokumendi, mis põhineb tegevdirektori esitatud projektil, võttes arvesse komisjoni arvamust ja – mis puudutab mitmeaastast tööprogrammi – olles konsulteerinud Euroopa Parlamendiga. Kui juhatus otsustab komisjoni arvamuse mis tahes aspekti mitte arvesse võtta, peab ta seda otsust põhjalikult põhjendama. Kohustus esitada põhjalik põhjendus kehtib ka Euroopa Parlamendi poolt konsulteerimise käigus tõstatatud aspektide kohta. Juhatus edastab ühtse programmdokumendi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Ühtne programmdokument jõustub pärast üldeelarve lõplikku vastuvõtmist ja vajaduse korral kohandatakse seda üldeelarvele vastavalt.

2.   Iga-aastane tööprogramm sisaldab üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas tulemusnäitajaid. Samuti sisaldab see rahastatavate tegevuste kirjeldust koos igale neist eraldatavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetele. Iga-aastane tööprogramm peab olema kooskõlas mitmeaastase tööprogrammiga. Selles näidatakse selgelt, millised ülesanded on eelmise majandusaastaga võrreldes lisatud või välja jäetud või milliseid neist on muudetud.

3.   Kui ametile antakse uus ülesanne, muudab juhatus vastu võetud iga-aastast tööprogrammi.

Iga-aastase tööprogrammi olulised muudatused võetakse vastu sama korra kohaselt nagu algne iga-aastane tööprogramm. Juhatus võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha iga-aastases tööprogrammis ebaolulisi muudatusi.

4.   Mitmeaastases tööprogrammis esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad. Selles esitatakse ka vahendite eraldamise programm, mis hõlmab muu hulgas mitmeaastast eelarvet ja personali.

Vahendite eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi ajakohastatakse siis, kui see on asjakohane.

1.   Juhatuse otsused võetakse vastu selle liikmete lihthäälteenamusega. Igal juhatuse liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks eesistuja või eesistujat asendava ase-eesistuja hääl.

2.   Komisjoni esindajal on hääleõigus siis, kui arutatakse ja otsustatakse artikli 64 lõike 4 punktides a–l osutatud küsimusi.

3.   Üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige asjaolud, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel, nähakse ette juhatuse kodukorras.

1.   Juhatus määrab tegevdirektori ettepanekul põhiõiguste ametniku. Põhiõiguste ametnik võib olla ameti ametisolev töötaja.

2.   Põhiõiguste ametniku ülesanded on järgmised:

3.   Juhatus tagab, et põhiõiguste ametnik ei küsi ega võta vastu juhiseid oma ülesannete täitmiseks.

4.   Põhiõiguste ametnik annab aru otse tegevdirektorile ja koostab lõikes 2 osutatud ülesannete täitmise kohta korrapäraselt aruandeid. Nimetatud aruanded tehakse kättesaadavaks juhatusele.

1.   Ameti eesistuja valitakse saavutuste, oskuste, teadmiste, usaldusväärsuse, tunnustatuse, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna kogemuste ning muu asjaomase kvalifikatsiooni alusel, järgides Euroopa Liidu Teatajas avaldatud avatud valikumenetlust. Euroopa Parlamenti, nõukogu ja juhatust teavitatakse selle menetluse igas etapis igakülgselt ja õigeaegselt.

Komisjon koostab vähemalt kahest eesistuja ametikohale kvalifitseeruvast kandidaadist koosneva nimekirja. Euroopa Parlament ja haldusnõukogu võivad korraldada kõnealuses nimekirjas olevate kandidaatide kuulamise. Haldusnõukogu võib avaldada oma kuulamiste tulemuste kohta avaliku arvamuse või esitada oma arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Komisjon esitab ameti eesistuja ametisse nimetamise ettepaneku Euroopa Parlamendile.

Kui Euroopa Parlament on nimetatud ettepaneku heaks kiitnud, võtab nõukogu vastu rakendusotsuse ameti eesistuja ametisse nimetamise kohta. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Erandina teisest lõigust esitab komisjon pärast käesoleva määruse jõustumist ameti esimese eesistuja ametisse nimetamiseks ettepaneku ilma haldusnõukogu osaluseta.

2.   Ameti eesistuja täidab oma ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides, küsimata ja võtmata vastu liidu institutsioonide, organite või asutuste, valitsuste või muude avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste juhiseid. Liidu institutsioonid, organid ja asutused, liikmesriikide valitsused ja kõik muud avalik-õigusliku või erasektori asutused austavad seda sõltumatust.

3.   Ameti eesistuja ametiaeg on neli aastat. Eesistuja nelja-aastase ametiaja lõpule eelneva 12 kuu jooksul hindab haldusnõukogu mõlemas koosseisus või haldusnõukogu liikmete seast valitud väiksem komitee, kuhu kuulub ka komisjoni esindaja, eesistuja tegevust. Hindamisel võetakse arvesse eesistuja töö tulemuslikkust ning ameti tulevasi ülesandeid ja probleeme. Hindamise alusel võib komisjon teha Euroopa Parlamendile ettepaneku eesistuja ametiaega pikendada. Ametiaega on võimalik pikendada ainult üks kord. Kui Euroopa Parlament on komisjoni ettepaneku heaks kiitnud, võtab nõukogu ameti eesistuja ametiaja pikendamise kohta vastu rakendusotsuse. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

4.   Kui ameti eesistuja ei vasta enam oma tööülesannete täitmiseks vajalikele tingimustele või on süüdi raskes väärkäitumises, võib nõukogu omal algatusel või Euroopa Parlamendi või haldusnõukogu ükskõik kumma koosseisu ettepaneku alusel võtta vastu rakendusotsuse ameti eesistuja ametist vabastamise kohta. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

5.   Kui ameti eesistuja peaks tagasi astuma või ei saa muul põhjusel oma tööülesandeid täita, täidab tema ülesandeid ase-eesistuja.

1.   Eesistuja esindab ametit ning vastutab haldusnõukogu ja juhatuse töö ettevalmistamise eest, sealhulgas päevakorra koostamise, kõigi koosolekute kokkukutsumise ja juhatamise ning otsustatavate küsimuste päevakorda lisamise eest.

2.   Ameti eesistuja määrab artikli 63 lõike 1 punktis b osutatud juhatuse liikmetele nende ametiajaks ameti pädevusala piires konkreetsed vastutusvaldkonnad.

1.   Tegevdirektor võetakse tööle ameti ajutise teenistujana muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a kohaselt.

2.   Tegevdirektor täidab oma töökohustusi liidu huvides ja sõltumatult mis tahes konkreetsetest huvidest.

3.   Tegevdirektor juhib ametit. Tegevdirektor annab aru juhatusele. Ilma et see piiraks komisjoni või juhatuse volitusi, täidab tegevdirektor oma ülesandeid sõltumatult, küsimata ja võtmata vastu liidu institutsioonide, organite või asutuste, valitsuste või muude avalik-õiguslike või erasektori asutuste juhiseid.

4.   Tegevdirektor valitakse saavutuste ja tõendatult tipptasemel haldus-, eelarve- ja juhtimisoskuste alusel, järgides Euroopa Liidu Teatajas ja asjakohasel juhul ka mujal ajakirjanduses või internetis avaldatud avatud valikumenetlust. Komisjon koostab vähemalt kahest tegevdirektori ametikohale kvalifitseeruvast kandidaadist koosneva nimekirja. Tegevdirektori nimetab ametisse juhatus.

5.   Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Tegevdirektori ametiaja lõpule eelneva üheksa kuu jooksul hindab juhatus tema tegevust, võttes arvesse tema töö tulemuslikkust ning ameti tulevasi ülesandeid ja probleeme. Hindamise alusel võib juhatus tegevdirektori ametiaega üks kord pikendada.

Tegevdirektori võib komisjoni ettepaneku alusel ametist vabastada juhatus.

6.   Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei tohi oma teise ametiaja lõpus osaleda sama ametikoha täitmiseks korraldatud valikumenetluses.

1.   Tegevdirektor vastutab ameti igapäevase juhtimise eest ja püüab tagada ametis soolise ning võimalikult suures ulatuses geograafilise tasakaalu. Eelkõige täidab tegevdirektor järgmisi ülesandeid:

2.   Tegevdirektor võtab ka muid ameti käesoleva määruse kohaseks toimimiseks vajalikke meetmeid, eelkõige võtab vastu ametisisesed haldusreeglid ja avaldab teateid.

3.   Tegevdirektor otsustab, kas ameti ülesannete tõhusaks ja tulemuslikuks täitmiseks on vaja paigutada üks või mitu töötajat kas ühte või mitmesse teise liikmesriiki. Enne kohaliku kontori loomise otsuse tegemist peab tegevdirektor saama selleks komisjoni, juhatuse ja asjaomase liikmesriigi eelneva nõusoleku. Otsuses määratakse kindlaks kohaliku kontori tegevuse ulatus, et vältida tarbetuid kulusid ja ameti haldusülesannete dubleerimist. Iga asjaomase liikmesriigiga sõlmitakse vastav leping.

1.   Amet moodustab vaidlustusnõukogu, kus vaadatakse asutusesiseselt halduskorras läbi otsused, mille amet on teinud artiklites 21, 22, 23 ja 77 sätestatud volituste teostamisel. Asutusesisene halduskorras läbivaatamine piirdub selle hindamisega, kas sellised otsused on käesoleva määrusega menetluslikult ja sisuliselt kooskõlas.

2.   Vaidlustusnõukogu koosneb viiest hea reputatsiooniga liikmest, kellel on tõendatud teadmised asjaomases valdkonnas ning piisav erialane töökogemus, sh järelevalvealane töökogemus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas, ning kes ei ole ametisolevad ameti töötajad ega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutuste, rahapesu andmebüroode ega muude riiklike või liidu institutsioonide, organite või asutuste ametisolevad töötajad, kes tegelevad käesoleva määrusega ametile antud ülesannete täitmisega. Vaidlustusnõukogul on piisavad vahendid ja teadmised, et hinnata käesoleva määruse kohaste volituste teostamist ameti poolt.

3.   Vaidlustusnõukogu teeb otsuseid häälteenamuse alusel, mille puhul viiest liikmest vähemalt kolm on otsuse poolt.

1.   Vaidlustusnõukogu liikmed ja kaks asendusliiget nimetab pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldatud osalemiskutset ühekordse pikendamisvõimalusega viieaastaseks ametiajaks ametisse haldusnõukogu järelevalvekoosseis. Neid ei seo ükski juhis.

2.   Vaidlustusnõukogu liikmed tegutsevad sõltumatult ja avalikes huvides ega tohi täita ametis muid tööülesandeid. Selleks esitavad nad avaliku kohustuste ja huvide deklaratsiooni, näidates ära kõik otsesed või kaudsed huvid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks, või selliste huvide puudumise.

1.   Vaidlustusnõukogule võivad artikli 6 lõike 1 ning artiklite 21, 22, 23 ja 77 kohaste ameti otsuste kohta esitada läbivaatamistaotluse füüsilised ja juriidilised isikud, kellele otsus on adresseeritud või keda see otseselt ja konkreetselt puudutab.

2.   Läbivaatamistaotlus koos põhjendustega esitatakse ametile kirjalikult ühe kuu jooksul pärast seda päeva, kui otsus läbivaatamist taotlevale isikule teatavaks tehti, või kui seda ei ole tehtud, siis ühe kuu jooksul pärast seda päeva, kui läbivaatamist sooviv isik sellest teada sai.

3.   Vaidlustusnõukogu esitab pärast läbivaatamistaotluse vastuvõetavuse kohta otsuse tegemist arvamuse küsimuse kiireloomulisust arvestava ajavahemiku jooksul, kuid hiljemalt kahe kuu jooksul alates taotluse saamisest, ning saadab juhtumi edasi juhatusele uue otsuse ettevalmistamiseks. Juhatus võtab vaidlustusnõukogu arvamust arvesse ja teeb viivitamatult uue otsuse. Uue otsusega tühistatakse algne otsus või asendatakse see kas samasisulise või muudetud otsusega.

4.   Lõike 2 kohane läbivaatamistaotlus võib sisaldada taotlust peatada läbivaatamismenetluse esemeks oleva otsuse kohaldamine. Vaidlustusnõukogu võib, kui ta leiab, et asjaolud seda nõuavad, ja võttes arvesse juhatuse seisukohta, anda korralduse peatada kõnealuse otsuse kohaldamine seniks, kuni juhatus võtab lõike 3 kohaselt vastu uue otsuse. Kui vaidlustusnõukogu ei tee peatamistaotluse kohta otsust 14 päeva jooksul, loetakse taotlus tagasilükatuks.

5.   Vaidlustusnõukogu arvamus ja juhatuse käesoleva artikli kohane uus otsus peavad olema põhjendatud ning neist antakse menetlusosalistele teada.

6.   Amet võtab vastu otsuse, millega kehtestatakse vaidlustusnõukogu kodukord.

1.   Vaidlustusnõukogu liikmed ei osale läbivaatamismenetluses, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid, kui nad on olnud varem menetluse ühe osalise esindajad või kui nad on osalenud läbivaadatava otsuse tegemises.

2.   Kui vaidlustusnõukogu liige leiab mõnel lõikes 1 nimetatud põhjusel või muul põhjusel, et ta ei tohi läbivaatamises osaleda, annab ta sellest vaidlustusnõukogule teada.

3.   Läbivaatamismenetluse osaline võib taotleda vaidlustusnõukogu liikme taandamist kõikidel lõikes 1 osutatud põhjustel või juhul, kui liiget kahtlustatakse erapoolikuses. Sellist taandamistaotlust ei võeta vastu, kui läbivaatamismenetluse osaline, kuigi ta teadis, et esineb alus taandamiseks, on juba astunud menetluse läbiviimisel samme. Taandamistaotluse aluseks ei saa olla liikme kodakondsus.

4.   Vaidlustusnõukogu teeb otsuse lõigetes 2 ja 3 osutatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta. Kõnealuse otsuse tegemisel asendab asjaomast liiget vaidlustusnõukogus tema asendusliige.

1.   Kõigis küsimustes, mida käesolev määrus ei reguleeri, kohaldatakse ameti töötajate suhtes personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi ning nimetatud personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste täitmise tagamiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud õigusnorme.

2.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võrdsustatakse ameti eesistuja ja artikli 63 lõike 1 punktis b osutatud juhatuse liikmed vastavalt Euroopa Liidu Üldkohtu liikme ja kohtusekretäriga seoses töötasude ja pensionieaga, mis on kindlaks määratud nõukogu määruses (EL) 2016/300 (43). Küsimustes, mida ei ole käesolevas määruses ega määruses (EL) 2016/300 reguleeritud, kohaldatakse analoogia alusel personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi.

3.   Juhatus võtab komisjoni nõusolekul ja personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korras vastu vajalikud rakendusmeetmed.

4.   Amet võib kasutada lähetatud riiklikke eksperte või muid ametiväliseid töötajaid, kaasa arvatud rahapesu andmebüroode delegaate.

5.   Juhatus võtab vastu liikmesriikidest ametisse lähetatavaid töötajaid käsitlevad normid ja vajaduse korral ajakohastab neid. Eelkõige peavad need normid sisaldama lähetatud töötajatega seotud rahastamiskorda, sealhulgas kindlustust ja koolitust. Kõnealustes normides tuleb arvestada sellega, et töötajad lähetatakse ja neid kasutatakse ameti töötajatena. Normid hõlmavad lähetamise tingimusi käsitlevaid sätteid. Asjakohasel juhul püüab juhatus tagada kooskõla koosseisuliste töötajate lähetuskulude hüvitamise suhtes kohaldatavate normidega.

1.   Haldusnõukogu ja juhatuse liikmetel ning kõigil ameti töötajatel, sealhulgas liikmesriikide ajutiselt lähetatud ametnikel ja kõigil teistel ameti heaks lepingulisel alusel töötavatel isikutel, on kohustus hoida ametisaladust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 ning direktiivi (EL) 2024/1640 artiklile 67, ka pärast oma ametikohustuste lõppemist.

2.   Juhatus tagab, et isikute suhtes, kes osutavad ameti ülesannetega seotud teenuseid kas otseselt või kaudselt, alaliselt või ajutiselt, sh ametnikud ja muud juhatuse antud volitustega või avaliku sektori asutuste ja rahapesu andmebüroode määratud isikud, kohaldatakse lõikes 1 sätestatutega samaväärseid ametisaladuse hoidmise nõudeid.

3.   Ametil lubatakse talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides sätestatud piirides ja tingimustel vahetada teavet liidu ja riiklike asutuste ja organitega, kui kõnealused õigusaktid võimaldavad finantsjärelevalve tegijatel sellistele üksustele teavet avaldada või kui liikmesriigid võivad näha ette sellise avaldamise kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.

4.   Amet kehtestab lõigetes 1 ja 2 osutatud konfidentsiaalsusnormide rakendamiseks praktilise korra.

5.   Amet kohaldab komisjoni otsust (EL, Euratom) 2015/444 (44).

1.   Amet võtab vastu oma julgeolekunormid, mis on samaväärsed komisjoni julgeolekunormidega, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe kaitset ning mis on sätestatud komisjoni otsustes (EL, Euratom) 2015/443 (45) ja (EL, Euratom) 2015/444. Amet julgeolekunormid peavad sisaldama muu hulgas sätteid sellise teabe vahetamise, töötlemise ja säilitamise kohta. Juhatus võtab ameti julgeolekunormid vastu pärast seda, kui komisjon on need heaks kiitnud.

2.   Halduskokkulepete sõlmimine salastatud teabe vahetamiseks kolmanda riigi asjaomaste asutustega või sellise kokkuleppe puudumise korral ELi salastatud teabe erakorraline ühekordne avaldamine nimetatud asutustele toimub üksnes komisjoni eelneval loal.

1.   Ametil on spetsiaalsed teavitamiskanalid, et võtta füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt vastu ja töödelda teavet, mis käsitleb tegelikku või võimalikku järgmiste õigusaktide rikkumist:

2.   Kõnealuste kanalite kaudu rikkumisest teavitavate isikute ning isikute suhtes, keda see puudutab, kohaldatakse asjakohasel juhul direktiivi (EL) 2019/1937 kohast kaitset.

3.   Pärast seda, kui finantssektorivälise järelevalve asutused on esitanud direktiivi (EL) 2024/1640 artikli 60 lõike 4 kohased aruanded, võib amet nõuda kõnealustelt järelevalveasutustelt lisateavet selle kohta, kuidas nad teatatud rikkumiste suhtes järelmeetmeid võtsid. Kõnealused järelevalveasutused esitavad nõutud teabe viivitamata, kuid ei avalikusta teavet, mis võib viia rikkumisest teavitava isiku tuvastamiseni.

1.   Amet seab sisse ja säilitab tiheda koostöö Euroopa järelevalveasutustega, eelkõige regulatiivsete või rakenduslike tehniliste standardite, suuniste või soovituste koostamisel nende ülesannete piires.

2.   Hiljemalt 27. juuniks 2025 sõlmib amet Euroopa järelevalveasutustega vastastikuse mõistmise memorandumi, milles sätestatakse, kuidas nad kavatsevad liidu õiguse kohaste ülesannete täitmisel koostööd teha.

1.   Amet teeb koostööd ja vahetab teavet muude kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutustega ning teadmisvajaduse põhimõttest lähtuvalt ja konfidentsiaalselt muude riiklike asutuste ja organitega, kes on pädevad tagama direktiivide 2009/110/EÜ, 2009/138/EÜ, 2014/17/EL, 2014/65/EL ja (EL) 2015/2366 järgimise, ning Euroopa järelevalveasutustega nende volituste piires.

2.   Amet sõlmib määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 40 määratletud usaldatavusnõuete täitmise asutuste, Euroopa järelevalveasutuste ja muude riiklike asutustega, kes on pädevad tagama määruse (EL) 2023/1114 järgimise, vastastikuse mõistmise memorandumi, milles sätestatakse üldtingimused koostööks ja teabevahetuseks seoses liidu õiguse kohaste järelevalveülesannete täitmisega valitud ja valimata jäetud kohustatud isikute üle.

Kui amet peab seda vajalikuks, võib ta sõlmida ka lõikes 1 osutatud muude asutuste ja organitega vastastikuse mõistmise memorandumi, milles sätestatakse üldtingimused koostööks ja teabevahetuseks seoses liidu õiguse kohaste järelevalveülesannete täitmisega valitud ja valimata jäetud kohustatud isikute üle.

3.   Hiljemalt 27. juuniks 2025 sõlmivad amet ja Euroopa Keskpank vastastikuse mõistmise memorandumi, milles nähakse ette koostöö ja teabevahetuse praktiline kord nende liidu õiguse kohaste ülesannete täitmisel.

4.   Amet tagab tulemusliku koostöö ja teabevahetuse kõigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvesüsteemi kuuluvate järelevalveasutuste ja lõikes 1 osutatud asjaomaste asutuste vahel, sh seoses juurdepääsuga teabele ja andmetele artiklis 11 osutatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise keskandmebaasis.

1.   Kui see on II peatükis osutatud ülesannete täitmiseks asjakohane, võib amet luua kooskõlas põhiõiguste ja kohtulike menetluslike tagatistega piiriüleseid teabevahetuspartnerlusi või osaleda ühes või mitmes liikmesriigis loodud teabevahetuspartnerlustes, mille eesmärk on rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning nende vastu võitlemise toetamine. Ameti osalemine juba olemasolevas partnerluses sõltub sellise partnerluse loonud asutuste nõusolekust.

2.   Kui amet loob teabe vahetamiseks piiriülese partnerluse, tagab ta, et partnerlus vastab määruse (EL) 2024/1624 artikli 75 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud nõuetele. Lisaks kohustatud isikutele võib amet kutsuda partnerluses osalema kõnealuse määruse artikli 2 lõike 1 punkti 44 alapunktides a, b ja c osutatud pädevaid asutusi ning liidu organeid ja asutusi, kes osalevad rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tõkestamises ning nende vastu võitlemises, kui selline osalemine on nende ülesannete ja volituste täitmiseks oluline. Osalevate liikmete ühehäälsel nõusolekul võib asjakohasel juhul kutsuda partnerluse koosolekutel aeg-ajalt osalema muid kolmandaid isikuid.

1.   Amet võib sõlmida koostöökokkulepped õiguskaitse ja õigusalase koostöö valdkonnas tegutsevate liidu institutsioonide, detsentraliseeritud asutuste ja muude liidu organitega. Koostöökokkulepped võivad olla strateegilised, operatiivsed või tehnilised ning nende eesmärk on eelkõige pooltevahelise koostöö ja teabevahetuse hõlbustamine. Koostöökokkulepped ei ole isikuandmete vahetamise lubamise aluseks ega ole liidule või selle liikmesriikidele siduvad.

2.   Amet seab OLAFi, Europoli, Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuriga sisse tihedad suhted ja hoiab neid. Selleks sõlmib amet eraldi üksikasjalikud koostöökokkulepped nii OLAFi, Europoli, Eurojusti kui ka Euroopa Prokuratuuriga. Koostöösuhete eesmärk on eelkõige tagada operatiiv- ja strateegilise teabe vahetamine liidu ees seisvate, rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud ohtude ja suundumuste kohta.

3.   Selleks et edendada ja hõlbustada ameti ning Europoli, Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri vahelist sujuvat koostööd, nähakse nendega sõlmitud koostöökokkulepetes eelkõige ette võimalus lähetada teineteise juurde kontaktametnikke ning sätestatakse selleks vajalikud tingimused.

1.   Ilma et see mõjutaks liikmesriikide ja liidu institutsioonide asjaomaseid pädevusi, võib amet käesolevas määruses sätestatud eesmärkide saavutamiseks luua kontakte ja sõlmida halduskokkuleppeid kolmandates riikides tegutsevate rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutustega, kellel on regulatiivsed, järelevalve- ja rahapesu andmebüroo volitused, aga ka rahvusvaheliste organisatsioonidega ja kolmandate riikide valitsustega. Kõnealused kokkulepped ei loo liidule ja selle liikmesriikidele õiguslikke kohustusi ega takista liikmesriike ning nende pädevaid asutusi sõlmimast kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid nende kolmandate riikidega.

2.   Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike tavade kehtestamiseks liidus ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise rahvusvahelise koordineerimise ja koostöö edendamiseks võib amet välja töötada näidishalduskokkulepped. Järelevalveasutused ja rahapesu andmebürood püüavad selliseid näidiskokkuleppeid igati järgida.

3.   Kui liidu järelevalveasutuste ja rahapesu andmebüroode suhtlus kolmandate riikide asutustega on seotud ameti artiklis 5 sätestatud ülesannetega, täidab amet sellise suhtluse hõlbustamises vajaduse korral juhtrolli. See ei tohi piirata järelevalveasutuste ja rahapesu andmebüroode korrapärast suhtlust kolmandate riikide asutustega.

4.   Amet panustab oma käesoleva määruse ja artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaste volituste piires liidu huvide ühisesse, ühtsesse, järjepidevasse ja tulemuslikku esindamisse rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas aidates komisjoni tema rahapesuvastase töökonna liikmesusega seotud ülesannetes ning toetades rahapesu andmebüroode Egmonti rühma tööd ja eesmärkide saavutamist.