(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849 (4) on peamine õigusakt, millega tõkestatakse liidu finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil. Direktiivis on sätestatud terviklik õigusraamistik, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/843 (5) tugevdas veelgi, käsitledes tekkivaid riske ja parandades läbipaistvust seoses tegelike kasusaajatega. Hoolimata kõnealuse õigusraamistikuga saavutatust on kogemused näidanud, et direktiivi (EL) 2015/849 tuleks täiustada, et riske piisavalt maandada ja avastada tulemuslikult katsed kasutada liidu finantssüsteemi kuritegelikel eesmärkidel ning et suurendada siseturu usaldusväärsust.

(2)

Pärast direktiivi (EL) 2015/849 jõustumist on leitud mitu valdkonda, kus oleks vaja muudatusi, et liidu finantssüsteem oleks piisavalt vastupidav ja võimekas, et hoida ära rahapesu ja terrorismi rahastamine.

(3)

Direktiivi (EL) 2015/849 rakendamisega seoses on leitud, et eri liikmesriikide pädevate asutuste tavad ja käsitused on märkimisväärselt erinevad ning puudub piisavalt tulemuslik piiriülese koostöö kord. Sellepärast on vaja sõnastada selgemad nõuded, mis peaksid aitama kaasa sujuvale koostööle kogu liidus, kuid võimaldama liikmesriikidel siiski arvestada oma riikliku süsteemi erisustega.

(4)

Käesolev direktiiv on osa terviklikust paketist, mille eesmärk on tugevdada liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku. Käesolev direktiiv ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) 2023/1113, (6) (EL) 2024/1624 (7) ja (EL) 2024/1620 (8) moodustavad koos õigusraamistiku, millega reguleeritakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid, mida peavad täitma kohustatud isikud ning millele tugineb liidu institutsiooniline rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistik, sealhulgas Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti (AMLA) loomine.

(5)

Rahapesu ja terrorismi rahastamine on sageli rahvusvaheline. Meetmetel, mida võetakse liidu tasandil ja mis ei pööra tähelepanu rahvusvahelisele koordineerimisele ja koostööle, oleks väga väike mõju. Niisiis peaksid selles valdkonnas võetavad liidu meetmed sobima kokku rahvusvahelisel tasandil võetavate muude meetmetega ja olema vähemalt sama ranged. Liidu tegevuses tuleks ka edaspidi arvestada eelkõige rahapesuvastase töökonna soovitustega ning muude rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamises osalevate rahvusvaheliste organite meetmetega. Rahapesu ja terrorismi rahastamise paremaks tõkestamiseks tuleks asjaomased liidu õigusaktid viia asjakohasel juhul kooskõlla 2012. aasta veebruaris rahapesuvastase töökonna vastu võetud rahvusvaheliste standarditega rahapesu ning terrorismi ja massihävitusrelvade leviku rahastamise vastu võitlemise kohta (edaspidi „rahapesuvastase töökonna muudetud soovitused“) ning nende standardite hilisemate muudatustega.

(6)

Konkreetsed rahapesu ja terrorismi rahastamise ohud, riskid ja nõrgad kohad riikide teatavates majandusharudes vähendavad liikmesriikide võimet hoida liidu finantssüsteem usaldusväärne ja toimekindel. Seega tuleks liikmesriikidel lubada kohaldada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid ka muudele sektoritele, mida määruse (EL) 2024/1624 kohaldamisalas ei ole, aga milles on asjaomaseid spetsiifilisi riske. Liidu siseturu ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi toimivuse säilitamiseks peaks komisjon saama AMLA abiga hinnata, kas liikmesriikide kavandatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete kohaldamine lisasektoritele on põhjendatud. Kui liidu parimates huvides on võtta asjaomaste sektorite suhtes liidu tasandi meetmeid, peaks komisjon asjaomasele liikmesriigile, kes kavatseb kohaldada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid kõnealuste sektorite suhtes, teada andma, et ta kavatseb võtta liidu tasandi meetmeid, ja liikmesriik peaks kavandatud riiklikest meetmetest loobuma, välja arvatud juhul, kui need meetmed on ette nähtud kiireloomulise riski kõrvaldamiseks.

(7)

Teatavate kohustatud isikute kategooriate suhtes kohaldatakse nende teenuste osutamiseks tegevusloa- või regulatiivseid nõudeid, samal ajal kui teiste ettevõtjate kategooriate puhul ei ole juurdepääs kutsealale reguleeritud. Olenemata raamistikust, mida kohaldatakse kutsealal tegutsemise või tegevuse suhtes, tegutsevad kõik kohustatud isikud liidu finantssüsteemi pääsuvalitsejatena ning peavad selle ülesande täitmiseks arendama spetsiifilisi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise oskusi. Liikmesriigid peaksid kaaluma sellistel kutsealadel tegutseda soovivatele isikutele koolituse pakkumist, et võimaldada neil oma kohustusi täita. Liikmesriigid võiksid näiteks kaaluda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kursuste lisamist nende kutsealadega seotud akadeemilisse õppesse või koostööd kutseliitudega, et koolitada kutseala uusi töötajaid.

(8)

Kui kohustatud isikute suhtes ei kohaldata spetsiifilisi tegevusloa- või registreerimisnõudeid, peaksid liikmesriigid kehtestama süsteemid, mis võimaldavad järelevalve tegijatel kindlalt teada oma järelevalve alla kuuluvate isikute arvu, et tagada piisav järelevalve selliste kohustatud isikute üle. See ei tähenda, et liikmesriigid peavad kehtestama spetsiifilised rahapesu ja terrorismi rahastamise valdkonna registreerimisnõuded, kui see ei ole vajalik kohustatud isikute tuvastamiseks, näiteks kui käibemaksukohustuslasena registreerimine võimaldab tuvastada ettevõtjaid, kelle tegevus kuulub rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete kohaldamisalasse.

(9)

Järelevalve tegijad peaksid tagama, et valuutavahetusasutuste, tšekkide sularahaks vahetamise asutuste, usaldushalduse või äriühinguteenuste pakkujate ja hasartmänguteenuse osutajatega ning finantsvaldkonna segavaldusettevõtjatega seoses on selliste ettevõtjate tegelikud juhid ja tegelikud kasusaajad hea mainega, ausad ja eetilised ning oma kohustuste täitmiseks vajalike teadmiste ja asjatundlikkusega. Kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas isik vastab neile nõuetele, peaksid kajastama vähemalt vajadust kaitsta selliseid ettevõtjaid selle eest, et nende juhid või tegelikud kasusaajad kasutavad neid kuritegelikel eesmärkidel. Selleks et edendada ühist käsitust järelevalveasutuste tehtavale kontrollimisele, kas kohustatud isikute juhtkond ja tegelikud kasusaajad vastavad neile nõuetele, peaks AMLA andma suunised hea maine, aususe ja eetilisuse hindamise kriteeriumide ning teadmiste ja asjatundlikkuse hindamise kriteeriumide kohta.

(10)

Kohustatud isikute juhtivtöötajate või kohustatud isikute üle muul viisil kontrolli omavate isikute sobivuse hindamiseks peaks kogu teabevahetus süüdimõistvate kohtuotsuste kohta toimuma kooskõlas nõukogu raamotsusega 2009/315/JSK (9) ja nõukogu otsusega 2009/316/JSK (10). Lisaks peaks järelevalve tegijatel olema juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik kõrgema juhtkonna teadmiste ja asjatundlikkuse, samuti maine, aususe ning eetilisuse kontrollimiseks, sealhulgas usaldusväärsete ja sõltumatute allikate kaudu kättesaadavale teabele.

(11)

Investoritele elamisloa andmise kavad kujutavad endast riske ja nõrku kohti, eelkõige seoses rahapesu, liidu piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise, korruptsiooni ja maksudest kõrvalehoidmisega, mis võivad lõppkokkuvõttes tekitada teatavaid riske liidu julgeolekule. Näiteks mõne kava toimimise puudused, sealhulgas riskijuhtimisprotsesside puudumine või nende protsesside nõrk rakendamine, võivad luua korruptsioonivõimalusi, samal ajal kui taotlejate rahaliste vahendite ja vara allika nõrk või ebajärjekindel kontroll võib tuua kaasa suurema riski, et taotlejad kasutavad kavu ära kuritegelikel eesmärkidel eesmärgiga seadustada ebaseaduslikult saadud rahalisi vahendeid. Vältimaks seda, et selliste kavade toimimisest tulenevad riskid mõjutavad liidu finantssüsteemi, peaksid liikmesriigid, kelle riigisisene õigus võimaldab anda elamisõigust vastutasuks mis tahes liiki investeeringute eest, kehtestama meetmed sellega seotud rahapesu, rahapesu eelkuritegude ja terrorismi rahastamise riskide maandamiseks. Sellised meetmed peaksid hõlmama asjakohast riskijuhtimisprotsessi, sealhulgas selle rakendamise tõhusat seiret, taotlejate profiili kontrollimist, sealhulgas teabe hankimist nende rahaliste vahendite allika ja vara allika kohta ning taotlejaid käsitleva teabe kontrollimist pädevate asutuste valduses oleva teabe alusel.

(12)

Komisjon on sobiv analüüsima konkreetseid piiriüleseid ohte, mis võivad mõjutada siseturgu ning mida ei saaks tuvastada ega tulemuslikult vältida liikmesriikide tasandil. Seetõttu tuleks komisjonile anda ülesanne koordineerida piiriülese tegevusega seonduvate riskide hindamist. Riskihindamise tulemuslikkuse tagamiseks on vaja kaasata vastavad eksperdid, nagu rahapesu ja terrorismi rahastamist käsitlev eksperdirühm ning rahapesu andmebüroode ja asjakohasel juhul muude liidu tasandi organite, sealhulgas AMLA esindajad. Riskihindamise jaoks oluliseks teabeallikaks on ka liikmesriikide riskihindamised ja kogemused. Piiriüleste riskide hindamine komisjonis ei tohiks hõlmata isikuandmete töötlemist. Igal juhul peaksid andmed olema täielikult anonüümitud. Liidu ja riiklikud andmekaitse järelevalveasutused tuleks kaasata üksnes juhul, kui rahapesu ja terrorismi rahastamise riski hindamine mõjutab üksikisikute eraelu puutumatust ja andmete kaitset. Selleks et maksimeerida koostoimet riskide liidu ja riiklikul tasandil hindamise vahel, peaksid komisjon ja liikmesriigid püüdma rakendada järjepidevat metoodikat.

(13)

Liidu tasandi riskihindamise tulemused võivad aidata pädevatel asutustel ja kohustatud isikutel rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ning ka sihipäraste finantssanktsioonide rakendamata jätmise ja neist kõrvalehoidmise riske tuvastada, mõista, juhtida ja maandada. Seetõttu tuleb riskihindamise tulemused avalikustada.

(14)

Liikmesriigid sobivad kõige paremini neid otseselt mõjutavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise riske tuvastama, hindama ja mõistma ning nende maandamise üle otsustama. Seetõttu peaks iga liikmesriik võtma asjaomased meetmed, et omi rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ning sihipäraste finantssanktsioonide rakendamata jätmise ja neist kõrvalehoidmise riske korrektselt tuvastada, hinnata ja mõista, ning välja töötama sidusa riikliku strateegia selliste riskide maandamiseks. Selline riiklik riskihindamine peaks sisaldama kirjeldust liikmesriigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra institutsioonilise struktuuri ja üldiste menetluste kohta ning teadaoleval määral ka selleks eraldatud inimressursside ja rahaliste vahendite kohta. Selleks et säilitada pidev arusaam riskidest, peaksid liikmesriigid korrapäraselt ajakohastama oma riiklikku riskihindamist ning neil peaks olema võimalik seda täiendada ka konkreetsete sektorite, toodete või teenustega seotud riskide sihipärase ajakohastamise ja hindamisega.

(15)

Juriidilised isikud ja õiguslikud üksused võivad anda kurjategijatele võimaluse varjuda nende legitiimsuse taha ning seega võidakse neid kuritarvitada ebaseadusliku tulu pesemiseks kas riigi sees või piiriüleselt. Nende riskide maandamiseks on oluline, et liikmesriigid mõistaksid riske, mis on seotud nende territooriumil asuvate juriidiliste isikute ja õiguslike üksustega kas seetõttu, et isikud ja üksused on seal asutatud, või et lepingulise usaldushalduse haldurid või sarnases õiguslikus üksuses samaväärset positsiooni omavad isikud tegutsevad või elavad seal, või nad haldavad sealt õiguslikku üksust. Õiguslike üksuste puhul, võttes arvesse usaldushalduse looja õigust valida üksuse suhtes kohaldatav õigus, on sama oluline, et liikmesriigid mõistaksid riske, mis on seotud õiguslike üksustega, mida võib nende õiguse alusel luua, olenemata sellest, kas nende õigusaktidega on neid sõnaselgelt reguleeritud, või tuleneb nende loomine poolte lepinguvabadusest ja seda tunnustavad liikmesriikide kohtud.

(16)

Võttes arvesse rahvusvahelise finantssüsteemi integreeritust ja liidu majanduse avatust, ulatuvad juriidiliste isikute ja õiguslike üksustega seotud riskid liidu territooriumil olevatest riskidest kaugemale. Seega on oluline, et liit ja selle liikmesriigid mõistaksid riske, mis tulenevad välismaistest juriidilistest isikutest ja õiguslikest üksustest. Selline riskide hindamine ei pea käsitlema iga üksikut välismaist juriidilist isikut või õiguslikku üksust, kellel on liiduga piisav seos, olgu siis kinnisvara omandamise või riigihankemenetluse tulemusel lepingu sõlmimise tõttu või tehingute tõttu kohustatud isikutega, mis võimaldavad neil pääseda ligi liidu finantssüsteemile ja majandusele. Riskihindamine peaks võimaldama liidul ja selle liikmesriikidel mõista, mis liiki välismaistel juriidilistel isikutel ja välismaistel õiguslikel üksustel on selline juurdepääs liidu finantssüsteemile ja majandusele ning millised riskid on sellise juurdepääsuga seotud.

(17)

Riskihindamise tulemused tuleks teha kohustatud isikutele õigel ajal kättesaadavaks, et nad saaksid oma riske tuvastada, mõista, juhtida ja maandada. Neid tulemusi võib jagada kokkuvõtlikul kujul ja teha üldsusele kättesaadavaks ning need ei tohiks sisaldada salastatud teavet ega isikuandmeid.

(18)

Selleks et riske liidu tasandil veelgi ulatuslikumalt tuvastada, mõista, juhtida ja maandada, peaksid liikmesriigid tegema oma riskihindamise tulemused kättesaadavaks üksteisele, komisjonile ja AMLA-le. Selline edastamine ei tohiks hõlmata salastatud teavet ega isikuandmeid, välja arvatud juhul, kui seda peetakse rangelt vajalikuks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ülesannete täitmiseks.

(19)

Selleks et tõhusalt maandada riiklikus riskihindamises kindlaks tehtud riske, peaksid liikmesriigid tagama järjepidevad toimingud riigi tasandil, kas määrates asutuse, kes koordineerib riiklikke meetmeid, või kehtestades selleks mehhanismi. Liikmesriigid peaksid tagama, et määratud asutusel või kehtestatud mehhanismil on selle ülesande tulemuslikuks täitmiseks piisavad volitused ja vahendid, ning tagama tuvastatud riskidega tegelemiseks piisavad meetmed.

(20)

Selleks et oleks võimalik hinnata nende rahapesu- ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemide tulemuslikkust, peaksid liikmesriigid säilitama asjaomase statistika kvaliteedi ja seda parandama. Liidu tasandil kogutavate statistiliste andmete kvaliteedi ja ühtsuse parandamiseks peaksid komisjon ja AMLA jälgima rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise olukorda kogu liidus ning avaldama selle kohta korrapäraselt ülevaateid.

(21)

Rahapesuvastane töökond on töötanud jurisdiktsioonide jaoks välja standardid, mida järgides teha kindlaks ja hinnata massihävitusrelvade leviku rahastamisega seotud sihipäraste finantssanktsioonide võimaliku rakendamata jätmise või neist kõrvalehoidmise riske ning võtta meetmeid nende riskide maandamiseks. Need rahapesuvastase töökonna uued standardid ei asenda ega mõjuta olemasolevaid rangeid nõudeid, mille kohaselt peavad riigid rakendama sihipäraseid finantssanktsioone, järgides asjaomaseid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone massihävitusrelvade levitamise ja rahastamise ennetamise, peatamise ja lõpetamise kohta. Need olemasolevad kohustused, mida rakendatakse liidu tasandil nõukogu otsustega 2010/413/ÜVJP (11) ja (ÜVJP) 2016/849 (12) ning nõukogu määrustega (EL) nr 267/2012 (13) ja (EL) 2017/1509, (14) on jätkuvalt siduvad kõigile liidu füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Võttes arvesse konkreetseid riske, mis on liidul seoses sihipäraste finantssanktsioonide rakendamata jätmise ja neist kõrvalehoidmisega, on asjakohane laiendada riskide hindamist nii, et see hõlmaks kõiki liidu tasandil vastu võetud sihipäraseid finantssanktsioone. Sihipäraste finantssanktsioonidega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmete riskitundlik laad ei kaota liidus kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel lasuvat õigusnormidel põhinevat kohustust külmutada loetellu kantud isikute või üksuste rahalised vahendid või muu vara ja mitte teha neid neile kättesaadavaks.

(22)

Selleks et kajastada rahvusvahelise tasandi suundumusi, eelkõige rahapesuvastase töökonna muudetud soovitusi, ja tagada sihipäraste finantssanktsioonide rakendamise terviklik raamistik, tuleks käesoleva direktiiviga kehtestada nõuded teha kindlaks, mõista, juhtida ja maandada riske, mis tulenevad sihipäraste finantssanktsioonide rakendamata jätmisest või neist kõrvalehoidmisest nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil.

(23)

Tegelikke kasusaajaid käsitleva teabe keskregistrid (edaspidi „keskregistrid“) on juriidiliste isikute ning õiguslike üksuste väärkasutamise tõkestamisel määrava tähtsusega. Seepärast peaksid liikmesriigid tagama, et teavet juriidiliste isikute ja õiguslike üksuste tegelike kasusaajate, esindaja kasutamise kokkulepete ning välismaiste juriidiliste isikute ja välismaiste õiguslike üksuste kohta hoitakse keskregistris. Selleks et keskregistrid oleksid lihtsalt kättesaadavad ja sisaldaksid kvaliteetseid andmeid, tuleks kehtestada selliste andmete registrites kogumise ja talletamise jaoks ühtsed normid. Keskregistrites hoitavad andmed peaksid olema üldsusele kättesaadavad kergesti kasutatavas ja masinloetavas vormingus.

(24)

Selleks et suurendada läbipaistvust juriidiliste isikute väärkasutamise tõkestamiseks, peaksid liikmesriigid tagama, et tegelike kasusaajate andmed registreeritakse täielikult liidu õigust järgides väljaspool juriidilist isikut asuvas keskregistris. Liikmesriigid peaksid selleks kasutama spetsiaalset tegelike kasusaajate keskandmebaasi, äriregistrit või muud keskregistrit. Liikmesriigid võivad otsustada, et kohustatud isikud vastutavad keskregistrisse kantava teatava teabe esitamise eest. Liikmesriigid peaksid tagama, et kõnealune teave tehakse alati kättesaadavaks pädevatele asutustele ja kohustatud isikutele, kes rakendavad kliendi suhtes hoolsusmeetmeid.

(25)

Lepingulise usaldushalduse ja sarnaste õiguslike üksuste tegelike kasusaajate andmed tuleks registreerida seal, kus elab või on asutatud usaldushaldur või sarnases õiguslikus üksuses samaväärset positsiooni omav isik, või kus õiguslikku üksust hallatakse. Et tagada lepingulise usaldushalduse ja sarnaste õiguslike üksuste tegelike kasusaajate andmete tegelik seire ja registreerimine, on vajalik ka liikmesriikidevaheline koostöö. Lepingulise usaldushalduse ja sarnaste õiguslike üksuste tegelike kasusaajate registrite omavaheline sidestamine liikmesriikides peaks tegema neis sisalduva teabe kättesaadavaks ning peaks samuti võimaldama vältida sama lepingulise usaldushalduse või sarnase õigusliku üksuse mitmekordset registreerimist liidus.

(26)

Tegelike kasusaajate andmete õigeaegne kättesaadavus tuleks tagada nii, et asjaomane juriidiline isik, usaldushaldur ega samaväärset positsiooni omav isik sellest kuidagi teada ei saaks.

(27)

Keskregistrites olevate andmete õigsus on ülitähtis kõigile asjaomastele asutustele ja muudele teabele juurdepääsu õigust omavatele isikutele, et teha nende andmete alusel paikapidavaid ja õiguspäraseid otsuseid. Seega peaksid liikmesriigid tagama, et keskregistripidajad kontrollivad mõistliku aja jooksul pärast tegelikke kasusaajaid käsitleva teabe esitamist ja seejärel korrapäraselt, et esitatud teave on piisav, tõene ja ajakohane. Liikmesriigid peaksid tagama, et keskregistripidajatel on võimalik nõuda igasugust teavet, mida neil on vaja tegelikke kasusaajaid ja volitatud isikuid käsitleva teabe kontrollimiseks, samuti selliste olukordade kontrollimiseks, kus ei ole tegelikku kasusaajat või kus tegelikku kasusaajat ei olnud võimalik kindlaks teha. Sellisel juhul tuleks keskregistrile esitatud teabele lisada põhjendus, mis sisaldab kõiki asjakohaseid tõendavaid dokumente, et register saaks kindlaks teha, kas see on nii. Liikmesriigid peaksid samuti tagama, et keskregistripidajate käsutuses on piisavad vahendid kontrollide tegemiseks, sealhulgas automatiseeritud kontrollide tegemiseks viisil, mis kaitseb põhiõigusi ja väldib diskrimineerivaid tulemusi.

(28)

On oluline, et liikmesriigid annaksid keskregistripidajatele piisavalt volitusi ja vahendeid, et nad saaksid neile esitatud tegeliku kasusaaja andmete paikapidavust kontrollida ja teavitada kõigist kahtlustest kohalikku rahapesu andmebürood. Sellised volitused peaksid hõlmama volitust inspekteerida juriidilise isiku äriruumides ja kohustatud isikute üle, kes tegutsevad lepingulise usaldushalduse haldurina või sarnases õiguslikus üksuses samaväärset positsiooni omava isikuna, olenemata sellest, kas neid kontrolle viivad läbi keskregistripidajad või nende nimel tegutsevad muud isikud. Liikmesriigid peaksid tagama piisavate kaitsemeetmete kohaldamise juhul, kui usaldushaldurid või sarnases õiguslikus üksuses samaväärset positsiooni omavad isikud on õigusala töötajad või kui nende äriruumid või registrijärgne asukoht ja isiklik elukoht asuvad samal aadressil. Sellised volitused peaksid laienema liidus asuvatele välismaiste juriidiliste isikute ja välismaiste õiguslike üksuste esindajatele, kui nende juriidiliste isikute ja üksuste registrijärgne asukoht või esindajad asuvad liidus.

(29)

Kui tegelike kasusaajate andmete kontrollimisel jõuab keskregistripidaja järeldusele, et nendes andmetes on vastuolusid või vigu, või kui need andmed ei vasta muul viisil nõuetele, peaks keskregistripidajal olema võimalik keskregistris registreerimise tõendi väljastamisest keelduda või väljastamine edasi lükata, kuni puudused on kõrvaldatud.

(30)

Keskregistripidajad peaksid täitma oma ülesandeid ilma lubamatu mõjutamiseta, sealhulgas igasuguse lubamatu poliitilise või ettevõtjate poolse mõjutamiseta seoses teabe kontrollimise, meetmete või karistuste määramise ning õigustatud huvi omavatele isikutele juurdepääsu andmisega. Selleks peaksid keskregistripidajad kehtestama põhimõtted huvikonfliktide ennetamiseks ja haldamiseks.

(31)

Keskregistripidajad võimaldavad kiiresti ja tõhusalt tuvastada isikud, kes lõppkokkuvõttes omavad või kontrollivad juriidilisi isikuid ja üksusi, sealhulgas isikud, kelle suhtes on võetud sihipäraseid finantssanktsioone. Omandi- ja kontrollistruktuuride õigeaegne tuvastamine aitab paremini mõista sihipäraste finantssanktsioonide rakendamata jätmise ja neist kõrvalehoidmise riski ja võtta selliste riskide maandamiseks leevendusmeetmeid. Seepärast on oluline, et keskregistripidajad võrdleksid nende valduses olevat teavet tegelike kasusaajate kohta sihipäraste finantssanktsioonide osas kehtestatud loeteludega, tehes seda kohe pärast nende loetelude kehtestamist kui ka hiljem korrapäraselt, et teha kindlaks, kas muutused juriidilise isiku või õigusliku üksuse omandi- või kontrollistruktuuris aitavad kaasa sihipärastest finantssanktsioonidest kõrvalehoidmise riskile. Keskregistrites sisalduv märge selle kohta, et juriidilised isikud või õiguslikud üksused on seotud isikute või üksustega, kelle suhtes rakendatakse sihipäraseid finantssanktsioone, peaks aitama kaasa pädevate asutuste ja liidu piiravate meetmete rakendamise eest vastutavate asutuste tegevusele.

(32)

Keskregistris ning kohustatud isikutele ja asjakohasel juhul pädevatele asutustele kättesaadavate tegeliku kasusaaja andmete lahknevusest teadaandmine on tulemuslik teabe õigsuse kontrollimise meetod. Kõigist tuvastatud lahknevustest tuleks kooskõlas andmekaitsenõuetega kiiresti teada anda ja andmed parandada.

(33)

Kui lahknevustest teatamine rahapesu andmebüroode ja muude pädevate asutuste poolt ohustaks kahtlase tehingu analüüsimist või käimasolevat kriminaaluurimist, peaksid rahapesu andmebürood ja muud pädevad asutused lahknevusest teatamise edasi lükkama ajani, mil põhjust mitte teatada enam ei ole. Lisaks ei tohiks rahapesu andmebürood ja muud pädevad asutused lahknevustest teatada, kui see oleks vastuolus riigisiseses õiguses sätestatud konfidentsiaalsusnõudega või kujutaks endast õigusvastast hoiatamist.

(34)

Tegeliku kasusaaja mõiste tõlgendamise seisukohalt võrdsete tingimuste tagamiseks on väga tähtis, et juriidilised isikud ja lepingulise usaldushalduse haldurid või sarnases õiguslikus üksuses samaväärset positsiooni omavad isikud saaksid kogu liidus kasutada ühtseid teavituskanaleid ja -vahendeid. Selleks peaks asjaomastele keskregistritele tegelike kasusaajate andmete esitamise vorming olema ühtne ning tagama läbipaistvuse ja õiguskindluse.

(35)

Et tagada eri õiguslike vormide jaoks võrdsed tingimused, tuleks ka usaldushalduritelt nõuda, et nad koguksid ja säilitaksid andmeid tegelike kasusaajate kohta ja esitaksid need keskregistrile või keskandmebaasi.

(36)

On oluline, et tegelike kasusaajate andmed jääks keskregistrite ja keskregistrite omavahelise sidestamise süsteemi kaudu kättesaadavaks veel vähemalt viieks aastaks pärast juriidilise isiku likvideerimist või õigusliku üksuse tegevuse lõpetamist. Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada seadusega täiendavad alused tegelike kasusaajate andmete töötlemiseks muudel kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärkidel, kui selline töötlemine vastab avaliku huvi eesmärgile ning on taotletava õiguspärase eesmärgi seisukohalt demokraatlikus ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede.

(37)

Rahapesu andmebüroodel, muudel pädevatel asutustel ja iseregulatsiooni organitel peaks olema rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tõkestamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmise eesmärgil viivitamatu, filtreerimata, vahetu ja tasuta juurdepääs tegelike kasusaajate andmetele. Kohustatud isikutel peaks kliendi suhtes hoolsusmeetmete rakendamisel olema juurdepääs ka keskregistritele. Liikmesriigid võivad teha kohustatud isikute juurdepääsu tasuliseks. Need tasud peaksid siiski rangelt piirduma sellega, mis on vajalik kõnealustes registrites hoitava teabe kvaliteedi tagamise ja teabe kättesaadavaks tegemise kulude katmiseks, ning need ei tohiks piirata tõhusat juurdepääsu tegelike kasusaajate andmetele.

(38)

Riiklike ametiasutuste vahetu, õigeaegne ja filtreerimata juurdepääs tegelike kasusaajate andmetele on samuti väga oluline, et tagada liidu piiravate meetmete nõuetekohane rakendamine, vältida liidu piiravate meetmete rakendamata jätmise ja neist kõrvalehoidmise riski ning uurida nende meetmete rikkumisi. Neil põhjustel peaks Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 215 alusel vastu võetud asjaomastes nõukogu määrustes kindlaks määratud kõnealuste piiravate meetmete rakendamiseks pädevatel asutustel olema vahetu ja viivitamatu juurdepääs omavahel sidestatud keskregistrites hoitavale teabele.

(39)

Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikus osalevatel liidu organitel ja asutustel peaks olema võimalik oma ülesannete täitmisel juurde pääseda tegelike kasusaajate andmetele. Nii on see Euroopa Prokuratuuri puhul, aga ka Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimiste läbiviimisel, samuti Europoli ja Eurojusti puhul, kui nad toetavad riiklike ametiasutuste uurimisi. Järelevalveasutusena antakse AMLA-le järelevalvetegevuse käigus juurdepääs tegelike kasusaajate andmetele. Et AMLA saaks rahapesu andmebüroode tegevust tõhusalt toetada, peaks tal olema juurdepääs tegelike kasusaajate andmetele ka ühisanalüüside raames.

(40)

Selleks et piirata sekkumist eraelu puutumatuse õigusesse ja isikuandmete kaitse õigusesse, peaks üldsuse juurdepääsuks keskregistrites hoitavale tegelikke kasusaajaid käsitlevale teabele olema tõendatud õigustatud huvi. Liikmesriikide erinevad käsitused sellise õigustatud huvi olemasolu kontrollimisele võivad takistada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku ühtlustatud rakendamist ning ennetavat eesmärki, mille jaoks sellist üldsuse juurdepääsu lubatakse. Seepärast on vaja välja töötada raamistik õigustatud huvi kindlakstegemiseks ja kontrollimiseks liidu tasandil, järgides täielikult Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „harta“). Õigustatud huvi olemasolu korral peaks üldsusel olema juurdepääs juriidiliste isikute ja õiguslike üksuste tegelike kasusaajate andmetele. Õigustatud huvi tuleks eeldada teatavate üldsuse kategooriate puhul. Juurdepääs õigustatud huvi alusel ei tohiks sõltuda juurdepääsu taotleva isiku õiguslikust seisundist või vormist.

(41)

Valitsusvälised organisatsioonid, teadlased ja uurivad ajakirjanikud on samuti aidanud saavutada liidu eesmärke võitluses rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise vastu. Seega tuleks lugeda, et neil on õigustatud huvi saada juurdepääs tegelike kasusaajate andmetele, kuna see on nende jaoks otsustava tähtsusega, et nad saaksid täita oma ülesandeid ja asjakohasel juhul teostada avalikku kontrolli. Keskregistritele juurdepääsu võimaldamine ei tohiks sõltuda vahendist või platvormist, mille kaudu nad tegutsevad, ega varasemast kogemusest selles valdkonnas. Selleks et võimaldada sellistel isikute kategooriatel tõhusalt tegutseda ja vältida kättemaksuohtu, peaks neil olema juurdepääs teabele juriidiliste isikute ja õiguslike üksuste kohta, näitamata seost nende juriidiliste isikute või õiguslike üksustega. Nagu on sätestatud liidu andmekaitsenormides, ei tohiks tegelike kasusaajate juurdepääs teabele nende isikuandmete töötlemise kohta kahjustada teiste isikute õigusi ja vabadusi, sealhulgas õigust isiku turvalisusele. Kui tegelikule kasusaajale avaldatakse, et ajakirjanduse eesmärgil tegutsevad isikud või kodanikuühiskonna organisatsioonid on tema isikuandmetega tutvunud, võib see kahjustada võimalikku kuritegevust uurivate ajakirjanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide liikmete turvalisust. Seega, selleks et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (15) artikliga 85 kohaselt ühitada õigus isikuandmete kaitsele ning sõna- ja teabevabaduse õigus, ning tagada kodanikuühiskonna organisatsioonide roll rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tõkestamisel, uurimisel ja avastamisel vastavalt kõnealuse määruse artikli 23 lõike 1 punktile d, ei tohiks keskregistripidajad jagada tegelike kasusaajatega teavet nende andmete töötlemise kohta nimetatud üldsuse kategooriate poolt, vaid üksnes asjaolu, et ajakirjanduse eesmärgil tegutsevad isikud või kodanikuühiskonna organisatsioonid tutvusid nende andmetega.

(42)

Äritehingute usaldusväärsus on siseturu ja liidu finantssüsteemi tõrgeteta toimimise seisukohast otsustava tähtsusega. Selleks on oluline, et isikutel, kes soovivad teha äri liidus asuvate juriidiliste isikute või õiguslike üksustega, oleks juurdepääs teabele nende tegelike kasusaajate kohta, et kontrollida, ega nende võimalikud äripartnerid ei ole seotud rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamisega. Ulatuslikke tõendeid on selle kohta, et kurjategijad varjavad oma identiteeti äriühingustruktuuride taha ning juriidiliste isikute või õiguslike üksuste kuritegelikul eesmärgil väärkasutamise vastu aitab võidelda, kui võimaldada potentsiaalsetel tehingupartneritel saada teada, kes on juriidilise isiku või õigusliku üksuse tegelikud kasusaajad. Tehing ei piirdu kauplemistegevuse, toodete või teenuste pakkumise või ostmisega, vaid võib hõlmata ka olukordi, kus isik tõenäoliselt investeerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (16) artikli 4 punktis 25 määratletud rahalisi vahendeid või krüptovara juriidilisse isikusse või õiguslikku üksusesse või tõenäoliselt omandab juriidilise isiku. Seetõttu ei tohiks tegelike kasusaajate andmetele juurdepääsu õigustatud huvi nõuet pidada täidetuks, kui see hõlmab üksnes isikuid, kes tegelevad majandus- või äritegevusega.

(43)

Võttes arvesse rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise piiriülest iseloomu, tuleks tunnistada, et kolmandate riikide asutustel on õigustatud huvi saada juurdepääs liidu juriidiliste isikute ja õiguslike üksuste tegelike kasusaajate andmetele, kui selline juurdepääs on kõnealustele asutustele vajalik rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud ülesannete täitmiseks tehtavate eriuurimiste või analüüside raames. Samamoodi peaks üksustel, kelle suhtes kohaldatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid kolmandates riikides, olema juurdepääs tegelike kasusaajate andmetele liidu keskregistrites, kui neilt nõutakse nendes riikides kliendi suhtes hoolsusmeetmete rakendamist kooskõlas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetega liidus asutatud juriidiliste isikute ja õiguslike üksuste suhtes. Juurdepääs keskregistrites sisalduvale teabele peaks olema kooskõlas isikuandmete kaitset käsitleva liidu õigusega, eelkõige määruse (EL) 2016/679 V peatükiga. Selleks tuleks keskregistrites kaaluda ka seda, kas väljaspool liitu asutatud isikute taotlused võivad vastata tingimustele, mille alusel võib kasutada kõnealuse määruse artikli 49 kohast erandit. Euroopa Liidu Kohtu (edaspidi „Euroopa Kohus“) väljakujunenud praktika kohaselt on rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise vastane võitlus ja sellega seotud avaliku julgeoleku eesmärgid üldist avalikku huvi pakkuvad eesmärgid. Selleks et säilitada kolmandate riikide rahapesu andmebüroode ning õiguskaitse- ja õigusasutuste uurimiste ja analüüside terviklikkus, peaksid keskregistrid hoiduma avaldamast tegelikele kasusaajatele nende isikuandmete töötlemist kõnealuste asutuste poolt, kui selline avaldamine kahjustaks kõnealuste asutuste uurimisi ja analüüse. Andmesubjekti õiguste säilitamiseks peaksid keskregistrid hoiduma selle teabe avaldamisest üksnes seni, kuni avaldamine ei ohusta enam uurimist või analüüsi. Kõnealune tähtaeg peaks olema maksimaalselt viis aastat ja seda tuleks pikendada üksnes kolmanda riigi ametiasutuse põhjendatud taotluse korral.

(44)

Selleks et tagada piisavalt paindlik ja uutele asjaoludele kohandatav juurdepääsukord, peaks liikmesriikidel olema võimalik anda juurdepääs tegelike kasusaajate andmetele igal üksikjuhul eraldi igale isikule, kes suudab tõendada rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja selle vastu võitlemisega seotud õigustatud huvi. Liikmesriigid peaksid koguma teavet õigustatud huvi juhtumite kohta, mis lähevad kaugemale käesolevas direktiivis kindlaks määratud kategooriatest, ning teavitama sellest komisjoni.

(45)

Kurjategijad saavad juriidilisi isikuid väärkasutada igal ajal. Juriidiliste isikute elutsükli teatavad etapid on aga seotud suuremate riskidega, näiteks äriühingu asutamise etapp või siis, kui äriühingu struktuuris toimuvad muutused, näiteks ümberkujundamine, ühinemine või jagunemine, mis võimaldavad kurjategijatel omandada kontrolli juriidilise isiku üle. Liidu raamistikuga nähakse ette avaliku sektori asutuste järelevaatamine juriidilise isiku olemasolu nendes etappides vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2017/1132 (17). Et need avaliku sektori asutused saaksid tõhusalt tegutseda ja aidata ära hoida juriidiliste isikute kuritegelikel eesmärkidel väärkasutamist, peaks neil olema juurdepääs omavahel sidestatud keskregistrites hoitavale teabele.

(46)

Selleks et tagada komisjonile liidu rahastamisprogrammide raames esitatud raamatupidamisaruannetes sisalduvate kulude seaduslikkus ja korrektsus, peavad programmi haldavad asutused koguma ja säilitama oma juhtimis- ja kontrollisüsteemides teavet liidu rahaliste vahendite saajate tegelike kasusaajate kohta. Seepärast on vaja tagada, et programmi haldavatel liikmesriikide asutustel oleks juurdepääs omavahel sidestatud keskregistrites hoitavatele tegeliku kasusaaja andmetele, et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 kohaseid kohustusi hoida ära, avastada ja korrigeerida õigusnormide rikkumist, sealhulgas kelmusi ja pettusi, ning sellest teavitada (18).

(47)

Liidu finantshuvide kaitsmiseks peaks liikmesriigi ametiasutustel, kes rakendavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 (19) alusel taaste- ja vastupidavusrahastut, olema juurdepääs sidestatud keskregistrile, et koguda kõnealuse määruse alusel liidu vahendite saaja või töövõtja kohta teavet tegelike kasusaajate kohta.

(48)

Korruptsioon riigihangetes kahjustab avalikku huvi, õõnestab üldsuse usaldust ja avaldab negatiivset mõju kodanike elule. Võttes arvesse riigihankemenetluse vastuvõtlikkust korruptsioonile, kelmustele, pettustele ja muudele eelkuritegudele, peaks riigihankemenetluses pädevatel riiklikel asutustel olema võimalik tutvuda keskregistritega, et tuvastada füüsilised isikud, kes lõppkokkuvõttes omavad või kontrollivad pakkujaid, ning teha kindlaks juhtumid, mille puhul on oht, et hankemenetluses võivad osaleda kurjategijad. Õigeaegne juurdepääs keskregistris hoitavale teabele on väga oluline tagamaks, et ametiasutused, kes korraldavad riigihankeid, saavad täita oma ülesandeid tõhusalt, sealhulgas avastades korruptsioonijuhtumeid riigihankemenetluses. Hankemenetluses pädeva ametiasutuse mõiste peaks hõlmama kaupade ja teenuste riigihankeid ja kontsessioonilepinguid käsitlevates liidu õigusaktides määratletud hankija mõistet, ja kõiki avaliku sektori asutusi, kelle liikmesriigid on määranud kontrollima riigihankemenetluse seaduslikkust ja kes ei ole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna pädev asutus.

(49)

Sellised tooted nagu kolmandast isikust teenuseosutaja pakutavad klientide taustauuringud toetavad kohustatud isikuid kliendi suhtes hoolsusmeetmete rakendamisel. Sellised tooted annavad neile kliendist tervikliku ülevaate, mis võimaldab neil teha teadlikke otsuseid klientidega seonduvate riskide liigitamise, kohaldatavate maandamismeetmete ja võimalike kahtluste kohta seoses klientide tegevusega. Kõnealused tooted aitavad kaasa ka pädevate asutuste tööle kahtlaste tehingute analüüsimisel ning võimalike rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise juhtumite uurimisel, täiendades andmeid tegelike kasusaajate kohta muude tehniliste lahendustega, mis võimaldavad pädevatel asutustel saada keerukatest kuritegelikest skeemidest laiema ülevaate, sealhulgas toimepanijate lokaliseerimise kaudu. Seetõttu on neil oluline roll seoses rahapesuskeemidele iseloomuliku üha keerukama ja kiirema liikumise jälgimisel. Kuna nende funktsioon on nõuetele vastavuse taristus väljakujunenud, on põhjendatud arvata, et kõnealuste toodete pakkujatel on õigustatud huvi saada juurdepääs keskregistrites hoitavatele andmetele, tingimusel et registrist saadud andmeid pakutakse kohustatud isikutele ja pädevatele asutustele liidus üksnes nende ülesannete täitmiseks, mis on seotud rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning nende vastu võitlemisega.

(50)

Et vältida erinevaid käsitusi õigustatud huvi mõiste rakendamisele tegelike kasusaajate andmetele juurdepääsu saamise eesmärgil, tuleks ühtlustada sellise õigustatud huvi tunnustamise kord. See peaks hõlmama ühiseid vorme õigustatud huvi kohaldamiseks ja tunnustamiseks, mis hõlbustaks keskregistrite vastastikust tunnustamist kogu liidus. Selleks tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks ühtlustatud vormid ja kord.

(51)

Et eelnevalt kontrollitud õigustatud huvi omavatele isikutele juurdepääsu andmise kord ei oleks põhjendamatult koormavad, võib juurdepääsuluba uuendada lihtsustatud menetluse alusel, mille kaudu keskregistripidaja tagab, et eelnevalt kontrollimise eesmärgil saadud teave on tõene ja asjakohane ning vajaduse korral ajakohastatud.

(52)

Samuti peaksid liikmesriigid nägema proportsionaalsuse ja tasakaalustatud käsituse huvides ning eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse õiguste tagamiseks ette erandid keskregistrite kaudu avaldamisel ja sellele teabele juurdepääsu saamisel erandjuhtudel, kui kõnealuse teabe tulemusel ähvardaks tegelikku kasusaajat pettuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise, ahistamise, vägivalla või hirmutamise ebaproportsionaalne risk. Liikmesriikidel peaks olema ka võimalik nõuda veebipõhist registreerimist, et teha kindlaks isikud, kes keskregistrist teavet taotlevad, samuti küsida õigustatud huviga isikutelt registris sisalduvale teabele juurdepääsu eest tasu. Need tasud peaksid rangelt piirduma sellega, mis on vajalik keskregistrites hoitava teabe kvaliteedi tagamise ja teabe kättesaadavaks tegemise kulude katmiseks, ning need ei tohiks piirata tõhusat juurdepääsu tegelike kasusaajate andmetele.

(53)

Taotlejate tuvastamine on vajalik selle tagamiseks, et tegelike kasusaajate andmetele on juurdepääs ainult õigustatud huvi omavatel isikutel. Selline tuvastamisprotsess ei tohiks põhjustada diskrimineerimist, sealhulgas taotleja elukohariigi või kodakondsuse alusel. Selleks peaksid liikmesriigid nägema ette piisavad identimismehhanismid, sealhulgas, kuid mitte ainult, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (20) alusel teatatud e-identimise süsteemid ja asjakohased kvalifitseeritud usaldusteenused, et õigustatud huvi omavatel isikutel oleks kasusaajate andmetele tõhus juurdepääs.

(54)

Direktiivi (EL) 2018/843 tulemusena sidestati liikmesriikide peetavad tegelike kasusaajate andmete keskregistrid omavahel direktiiviga (EL) 2017/1132 loodud Euroopa keskse platvormi kaudu. Omavaheline sidestamine on osutunud oluliseks, et pädevad asutused, kohustatud isikud ja õigustatud huvi omavad isikud saaksid tegelike kasusaajate andmetele tõhusa piiriülese juurdepääsu. See nõuab jätkuvat arendamist, et rakendada välja töötatud regulatiivsed nõuded enne käesoleva direktiivi ülevõtmist. Seetõttu peaks omavahelise sidestamise alal tehtav töö liikmesriikide osalusel jätkuma kogu süsteemi toimimise ulatuses, mis tuleks tagada komisjoni ja liikmesriikide esindajate korrapärase dialoogi kaudu süsteemi toimimist ja selle tulevast edasiarendamist käsitlevates küsimustes.

(55)

Keskregistrite omavahelise sidestamise kaudu tuleks iga liikmesriigi keskregistris sisalduvad andmed õiguslike üksuste tegelike kasusaajate kohta teha nii riigis kui ka piiriüleselt kättesaadavaks õigustatud huvi määratluse alusel, mille üle otsustab asjaomane keskregistripidaja. Et ei tekiks olukorda, kus tegeliku kasusaaja andmete kättesaadavust piiravat põhjendamatut otsust ei saa uuesti läbi vaadata, tuleks kehtestada selliste otsuste edasikaebamise võimalus. Registreerimise ja teabevahetuse sidususe ja tõhususe tagamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et nende liikmesriigi keskregistripidaja teeb koostööd teistes liikmesriikides sama ülesannet täitvate asutustega, sealhulgas jagades teavet usaldushalduse ja sarnaste õiguslike üksuste kohta, mis on reguleeritud ühe liikmesriigi õiguse alusel ja mida hallatakse teises liikmesriigis või mille usaldushalduri tegevus- või elukoht on teises liikmesriigis.

(56)

Käesoleva direktiivi raames toimuvale isikuandmete töötlemisele kohaldatakse määrust (EL) 2016/679. Füüsilisi isikuid, kelle isikuandmeid hoitakse tegelike kasusaajatena keskregistrites, tuleks kohaldatavatest andmekaitsenormidest teavitada. Peale selle tuleks kättesaadavaks teha üksnes isikuandmed, mis on ajakohased ja käsitlevad tegelikke kasusaajaid, ning tegelikke kasusaajaid tuleks teavitada nende liidu andmekaitseraamistiku kohastest õigustest ning kõnealuste õiguste kasutamise menetlusest.

(57)

Kui rahapesu andmebürood ja muud pädevad asutused pääsevad pangakontode, maksekontode ja väärtpaberikontode, krüptovarakontode ning hoiulaegaste omanike isikut käsitlevale teabele juurde viivitusega, pidurdab see rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud rahaülekannete tuvastamist. Seetõttu on oluline luua kõigis liikmesriikides automatiseeritud keskmehhanismid, nagu registreerimis- või andmeotsingu süsteemid kui tõhusad vahendid, millega saada õigel ajal juurdepääs pangakontode, maksekontode ja väärtpaberikontode, krüptovarakontode ning hoiulaegaste omanike, nende esindajate ja tegelike kasusaajate isikut käsitlevale teabele. Selline teave peaks sisaldama varasemat teavet suletud kliendikonto omanike, pangakontode ja maksekontode, sealhulgas virtuaalsete rahvusvaheliste pangakontonumbrite (IBANid), väärtpaberikontode ja krüptovarakontode ning hoiulaegaste kohta. Juurdepääsu käsitlevate sätete kohaldamisel on asjakohane kasutada olemasolevaid mehhanisme, tingimusel et riiklikud rahapesu andmebürood pääsevad viivitamata juurde päringuga taotletud andmetele filtreerimata kujul. Liikmesriigid peaksid kaaluma võimalust lisada sellistesse mehhanismidesse ka muud teavet, mida peetakse rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise riskide tulemuslikuma maandamise seisukohalt vajalikuks ja proportsionaalseks. Tuleks tagada, et rahapesu andmebüroode, ühisanalüüside puhul AMLA ja järelevalveasutuste sellised päringud ja teabetaotlused oleksid täiesti konfidentsiaalsed.

(58)

Virtuaalsed IBANid on krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste väljastatavad virtuaalsed numbrid, mis võimaldavad maksete ümbersuunamist füüsilistele pangakontodele või maksekontodele. Samal ajal, kui ettevõtjad saavad virtuaalseid IBANeid kasutada õiguspärastel eesmärkidel, näiteks selleks, et lihtsustada maksete piiriülese kogumise ja saatmise protsessi, on need seotud ka rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamise suurenenud riskidega, kuna neid saab kasutada kontoomaniku identiteedi varjamiseks, mis muudab rahapesu andmebüroode jaoks raskeks rahavoo jälgimise, konto asukoha kindlakstegemise ja vajalike meetmete võtmise, sealhulgas konto kasutamise peatamise või jälgimise. Selleks et neid riske maandada ning hõlbustada rahapesu andmebüroode jaoks ebaseaduslike rahavoogude jälgimist ja tuvastamist, peaksid automatiseeritud keskmehhanismid sisaldama teavet pangakonto või maksekontoga seotud virtuaalsete IBANide kohta.

(59)

Eraelu puutumatuse austamise ja isikuandmete kaitsmise huvides tuleks pangakontode või maksekontode, väärtpaberikontode ja krüptovarakontode sellistes automatiseeritud keskmehhanismides hoida üksnes andmeid, mis on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise uurimiste jaoks minimaalselt vajalikud. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kindlaks määrata, milliste täiendavate andmete kogumine on kasulik ja proportsionaalne. Kõnealuseid mehhanisme käsitlevate sätete ülevõtmisel peaksid liikmesriigid kehtestama samaväärsed andmete säilitamise perioodid, nagu kehtivad dokumentidele ja teabele, mis on saadud kliendi suhtes hoolsusmeetmete rakendamisega. Liikmesriikidel peaks olema võimalik säilitamisperioodi erandkorras pikendada, kui on esitatud mõjuvad põhjused. Täiendav säilitamisperiood ei tohiks ületada viit aastat. See tähtaeg ei tohiks piirata riigisisest õigust, millega on kehtestatud teistsugused andmete säilitamise nõuded, mis võimaldavad kriminaal- või haldusmenetluse hõlbustamiseks teha otsuseid igal üksikjuhul eraldi. Juurdepääs nimetatud mehhanismidele tuleks anda teadmisvajaduse alusel.

(60)

Liikmesriikide automatiseeritud keskmehhanismide omavahelise sidestamise kaudu saaksid riiklikud rahapesu andmebürood kiiresti piiriülest teavet teistes liikmesriikides asuvate pangakontode, maksekontode, väärtpaberikontode ja krüptovarakontode ning hoiulaegaste omanike kohta ning see parandaks nende võimet teha tulemuslikult finantsanalüüse ja koostööd teiste liikmesriikide partnerbüroodega. Pangakontode, maksekontode, väärtpaberikontode ja krüptovarakontode ning hoiulaegaste omanike andmetele vahetu piiriülene juurdepääs võimaldaks rahapesu andmebüroodel teha finantsanalüüse piisavalt lühikese tähtaja jooksul, et jälgida läbi eri kontode, sealhulgas virtuaalsete IBAN-ide abil liigutatavaid vahendeid, tuvastada võimalikud rahapesu ja terrorismi rahastamise juhtumid ning võtta kiiresti õiguskaitsemeetmeid. AMLA-le tuleks samuti anda omavahel sidestatud automatiseeritud keskmehhanismidele vahetu juurdepääs, et pakkuda rahapesu andmebüroodele operatiivtuge ühisanalüüside raamistikus. Liikmesriigid peaksid tagama, et otsest juurdepääsu omavahel sidestatud automatiseeritud keskmehhanismidele laiendatakse järelevalveasutustele, et nad saaksid oma ülesandeid tulemuslikult täita.

(61)

Et tagada õigus isikuandmete kaitsele ja eraelu puutumatusele ning piirata riiklikes automatiseeritud keskmehhanismides sisalduvate andmete piiriülese kasutamise mõju, peaks pangakontode registrite sidestamise süsteemi (edaspidi „keskne juurdepääsupunkt“) kaudu kättesaadav teave piirduma võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtte kohaselt minimaalselt vajalikuga, mille alusel on võimalik tuvastada iga füüsiline või juriidiline isik, kellele kuuluvad pangakontod või maksekontod, väärtpaberikontod ja krüptovarakontod ning hoiulaekad või kelle kontrolli all need on. Rahapesu andmebüroodel ja AMLA-l ning järelevalveasutustel peaks olema kesksele juurdepääsupunktile kiire ja filtreerimata juurdepääs. Liikmesriigid peaksid tagama, et rahapesu andmebüroode töötajad järgivad rangeid kutsealaseid konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõudeid ning on usaldusväärsed ja asjakohaselt kvalifitseeritud. Lisaks peaksid liikmesriigid kehtestama tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, mis tagavad andmete rangetele tehnoloogiastandarditele vastava turvalisuse.

(62)

Pangakontode ja maksekontode, väärtpaberikontode, krüptovarakontode ning hoiulaegaste kohta teavet sisaldavate riiklike automatiseeritud keskmehhanismide (keskregistrid või kesksed elektroonilised andmeotsingu süsteemid) omavaheline sidestamine keskse juurdepääsupunkti kaudu nõuab eri tehniliste standarditega riiklike süsteemide koordineerimist. Selleks tuleks välja töötada tehnilised meetmed ja spetsifikaadid, milles võetakse arvesse riiklike automatiseeritud keskmehhanismide erinevusi.

(63)

Kinnisvara on kurjategijatele meelepärane kaup, mille abil oma ebaseaduslikust tegevusest saadud raha pesta, sest see võimaldab varjata vahendite tegelikku allikat ja tegeliku kasusaaja isikut. Täielik ja õigeaegne kinnisvara tuvastamine, samuti kinnisvara omavate füüsiliste ja juriidiliste isikute ning õiguslike üksuste kindlakstegemine rahapesu andmebüroode ja muude pädevate asutuste poolt on oluline nii rahapesuskeemide avastamise kui ka vara külmutamise ja konfiskeerimise seisukohalt, samuti halduslike külmutamismeetmete võtmiseks, millega rakendatakse sihipäraseid finantssanktsioone. Seetõttu on oluline, et liikmesriigid tagaksid rahapesu andmebüroodele ja muudele pädevatele asutustele viivitamatu ja vahetu juurdepääsu teabele, mis võimaldab igakülgselt analüüsida ja uurida võimalikke kinnisvaraga seotud kriminaalasju. Tõhusa juurdepääsu hõlbustamiseks tuleks see teave esitada tasuta ühtse juurdepääsupunkti kaudu, digitaalsete vahendite abil ja võimaluse korral masinloetavas vormingus. Teave peaks sisaldama varasemat teavet, sealhulgas kinnisvara omandi ajalugu, hindu, millega asjaomast kinnisvara on varem omandatud, ja sellega seotud koormatisi kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul minevikus, et rahapesu andmebürood ja muud pädevad asutused selles liikmesriigis saaksid analüüsida ja tuvastada kõik kahtlased toimingud, mis on seotud kinnisvaratehingutega, sealhulgas maatehingutega, mis võivad viidata rahapesule või muud liiki kuritegevusele. Selline varasem teave puudutab teavet, mida on kinnisvaratehingute käigus juba kogutud. Seega ei ole mõjutatud isikutele kehtestatud uusi kohustusi, tagades asjaomaste isikute õiguspäraste ootuste korrektse järgimise. Arvestades, et kinnisvaraga seotud kuritegelikud skeemid on tihti piiriülese olemusega, on asjakohane määrata kindlaks miinimumteave, millele pädevatel asutustel peaks olema juurdepääs ja mida nad peaksid saama jagada teiste liikmesriikide vastavate asutustega.

(64)

Rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamiseks ja tõkestamiseks on kõik liikmesriigid loonud või peaksid looma oma tegevuses sõltumatud ja autonoomsed rahapesu andmebürood, kes koguvad ja analüüsivad teavet, et leida seoseid kahtlaste tehingute ja tegevuse ning nendega seotud kuritegevuse vahel. Rahapesu andmebüroo peaks olema üks keskne riiklik üksus, kelle ülesanne on võtta vastu ja analüüsida kohustatud isikute esitatavaid teateid kahtlaste tehingute kohta, tolliinfosüsteemi kaudu esitatavaid teateid sularaha füüsilise üle piiri liikumise kohta ning teateid teatavaid künniseid ületavate tehingute kohta (künnisepõhine avalikustamine) ning muud teavet, mis on rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise seisukohast oluline. Rahapesu andmebüroo tegevuse sõltumatus ja autonoomia tuleks tagada, andes talle volitused ja suutlikkuse täita oma ülesandeid vabalt, sealhulgas suutlikkuse teha autonoomselt otsuseid konkreetse teabe analüüsimise, taotlemise ja levitamise kohta. Rahapesu andmebürool peaks alati olema mõjutamatu õigus edastada või levitada teavet asjakohastele pädevatele asutustele. Rahapesu andmebürool peaks olema piisavad rahalised, inim- ja tehnilised ressursid, mis tagavad tema autonoomia ja sõltumatuse ning volituste tulemusliku kasutamise. Rahapesu andmebüroo peaks saama nii igal üksikjuhul kui ka regulaarselt hankida ja kasutada oma ülesannete täitmiseks vajalikke ressursse ilma lubamatu poliitilise, valitsuse või ettevõtjate mõju või sekkumiseta, kuna see võib ohtu seada tema tegevuse sõltumatuse. Nende nõuete täitmise hindamiseks ning puuduste ja parimate tavade kindlakstegemiseks peaks AMLA-l olema õigus koordineerida rahapesu andmebüroode vastastikuste hindamiste korraldamist.

(65)

Rahapesu andmebüroo töötajad peaksid olema usaldusväärsed ja asjakohaselt kvalifitseeritud ning järgima rangeid kutsealaseid nõudeid. Rahapesu andmebürood peaksid olema kehtestanud korra huvikonfliktide tõhusaks ennetamiseks ja haldamiseks. Oma töö laadi tõttu saavad rahapesu andmebürood suures koguses tundlikku isiklikku ja finantsteavet ning neil on sellele juurdepääs. Seepärast peaks rahapesu andmebüroo töötajatel olema asjakohased oskused suurandmete analüüsivahendite eetiliseks kasutamiseks. Lisaks võib rahapesu andmebüroode tegevus mõjutada selliseid üksikisikute põhiõigusi nagu õigus isikuandmete kaitsele, õigus eraelu puutumatusele ja õigus omandile. Seetõttu peaksid rahapesu andmebürood määrama ametisse põhiõiguste ametniku, kes võib olla rahapesu andmebüroo olemasolev töötaja. Rahapesu andmebüroode tegevust takistamata või selles viivitusi põhjustamata peaks põhiõiguste ametniku ülesanded hõlmama järgmist: edendada ja jälgida, et rahapesu andmebüroo järgib põhiõigusi, anda rahapesu andmebüroole nõu ja suuniseid selle kohta, millist mõju avaldavad tema poliitikameetmed ja tavad põhiõigustele, kontrollida rahapesu andmebüroo tegevuse seaduslikkust ja eetilisust ning esitada mittesiduvaid arvamusi. Põhiõiguste ametniku ametisse määramine aitaks tagada, et rahapesu andmebüroo austab ja kaitseb oma ülesannete täitmisel mõjutatud isikute põhiõigusi.

(66)

Rahapesu andmebüroodel peaks olema võimalik edastada teavet pädevatele asutustele, kelle ülesanne on võidelda rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise vastu. Seda tuleks mõista nii, et see hõlmab asutusi, kellel on uurimise, süüdistuse ettevalmistamise või õigusemõistmisega seotud roll. Kõigis liikmesriikides on muudel asutustel spetsiaalsed ülesanded seoses rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega ning rahapesu andmebüroodel peaks samuti olema võimalik esitada neile oma operatiiv- või strateegilise analüüsi tulemused, kui nad peavad kõnealuseid tulemusi nende ülesannete seisukohast asjakohaseks. Nende analüüside tulemused annavad sisukaid andmeid, mida kasutatakse juhtlõngade väljatöötamiseks uurimisel ja süüdistuse ettevalmistamisel. Kahtlast tehingut või tegevust käsitleva teate allikat ei tohiks edastamisel avalikustada. See ei tohiks aga takistada rahapesu andmebüroodel edastada asjakohast teavet, sealhulgas näiteks IBAN-numbrite ja BIC- või SWIFT-koodide kohta. Lisaks peaks rahapesu andmebüroodel olema võimalik jagada muud enda valduses olevat teavet, sealhulgas teiste pädevate asutuste taotlusel. Oma autonoomia ja sõltumatuse teostamisel peaksid rahapesu andmebürood kaaluma, kuidas teabe andmisest keeldumine võib mõjutada koostööd ja laiemat eesmärki võidelda rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise vastu. Keeldumine peaks piirduma erandjuhtudega, näiteks kui teave pärineb teiselt rahapesu andmebüroolt, kes ei ole andnud nõusolekut selle edasiseks levitamiseks, või kui rahapesu andmebürool on põhjust arvata, et teavet ei kasutata nendel eesmärkidel, milleks seda taotleti. Sellistel juhtudel peaks rahapesu andmebüroo keeldumist põhjendama. Põhjendused võivad hõlmata näiteks selgitamist, et asjaomane teave ei ole rahapesu andmebüroo valduses või et edasiseks levitamiseks ei ole nõusolekut antud.

(67)

Tõhus koostöö ja teabevahetus rahapesu andmebüroode ja järelevalve tegijate vahel on finantssüsteemi usaldusväärsuse ja stabiilsuse jaoks väga oluline. See tagab tervikliku ja järjepideva käsituse rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise ennetamisele ning nende vastu võitlemisele, suurendab liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra tõhusust ning kaitseb majandust ebaseaduslikust finantstegevusest tulenevate ohtude eest. Rahapesu andmebüroode valduses olev teave, mis puudutab näiteks kohustatud isikute esitatud kahtlasi tehinguid käsitlevate teadete kvaliteeti ja kvantiteeti, kohustatud isikute poolt rahapesu andmebüroode teabetaotlustele antud vastuste kvaliteeti ja õigeaegsust ning teavet rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise liikide, suundumuste ja meetodite kohta, saab aidata järelevalve tegijatel kindlaks teha valdkonnad, kus riskid on suuremad või kus nõuete täitmine on nõrk, ning seega anda neile ülevaate, kas järelevalvet tuleb konkreetsete kohustatud isikute või sektorite puhul tugevdada. Selleks peaksid rahapesu andmebürood andma järelevalve tegijatele kas omal algatusel või taotluse korral teatavat liiki teavet, mis võib olla järelevalve seisukohast oluline.

(68)

Rahapesu andmebüroodel on oluline roll terrorivõrgustike, eriti piiriüleste võrgustike, finantstehingute ja nende rahastajate tuvastamisel. Finantsandmete analüüsil võib olla terrorismikuritegudele kaasaaitamise ning terroriorganisatsioonide võrgustike ja kavatsuste avastamisel otsustav tähtsus. Rahapesu andmebüroode funktsioonid, pädevus ja volitused on väga erinevad. Siiski ei tohiks praegused erinevused mõjutada rahapesu andmebüroode tegevust, eriti suutlikkust koostada ennetavaid analüüse, millega abistada kõiki andmete kogumise ja analüüsi, uurimise ja kohtumenetluse eest vastutavaid ametivõime ning toetada rahvusvahelist koostööd. Rahapesu andmebüroode ülesannete täitmise seisukohalt on muutunud vajalikuks määrata kindlaks miinimumteave, mis peaks olema neile kiiresti kättesaadav ja mida nad peaksid saama teiste liikmesriikide samalaadsete asutustega takistusteta vahetada. Kõigi rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise kahtluste korral peaks teave liikuma rahapesu andmebüroode vahel otse ja kiiresti ilma põhjendamatute viivitusteta. Seetõttu on tähtis veelgi parandada rahapesu andmebüroode tulemuslikkust ja tõhusust, sätestades täpsemalt nende volitused ja omavahelise koostöö.

(69)

Rahapesu andmebüroode volitused hõlmavad õigust pääseda otse või kaudselt juurde rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks vajalikule finants-, haldus- ja õiguskaitsealasele teabele. Kuna puudub määratlus, mis liiki teavet need üldkategooriad hõlmavad, on rahapesu andmebüroodele antud väga erinev juurdepääs andmetele ning see mõjutab nende analüüsifunktsioone ja suutlikkust teha tulemuslikku koostööd teiste liikmesriikide samalaadsete asutustega, sealhulgas ühisanalüüside raamistikus. Sellepärast on vaja määrata kindlaks minimaalsed finants-, haldus- ja õiguskaitseandmed, mis peaksid olema kas otse või kaudselt kättesaadavad kõigile liidus tegutsevatele rahapesu andmebüroodele. Rahapesu andmebürood võtavad vastu ja hoiavad oma andmebaasides ka teavet tehingute kohta, millest teatatakse kindlaksmääratud künniste ületamisel (künnisel põhinevad teated), või omavad sellele teabele juurdepääsu. Need teated on oluline teabeallikas ning rahapesu andmebürood kasutavad neid riigisiseste ja ühisanalüüside kontekstis laialdaselt. Seetõttu kuuluvad künnisel põhinevad teated FIU-net-i kaudu vahetatavate teabeliikide hulka. Otsene juurdepääs on rahapesu andmebüroode tegevuse tulemuslikkuse ja reageerimisvõime oluline eeltingimus. Selleks peaks liikmesriikidel olema võimalik anda rahapesu andmebüroodele otsene juurdepääs laiemale teabekogumile, kui on nõutud käesolevas direktiivis. Samal ajal ei nõuta käesoleva direktiiviga liikmesriikidelt uute andmebaaside või registrite loomist juhtudel, kui teatavat liiki teavet, näiteks hankeid käsitlevat teavet, hoitakse eri andmekogudes või arhiivides. Kui andmebaasi või registrit ei ole loodud, peaksid liikmesriigid võtma muid vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et rahapesu andmebürood saavad kõnealuse teabe kiiresti kätte. Peale selle peaksid rahapesu andmebürood saama nõuda igalt kohustatud isikult kiiresti välja kogu oma ülesannete täitmiseks vajaliku teabe. Samuti peaks rahapesu andmebürool olema võimalik sellist teavet hankida juhul, kui seda soovib mõni teine rahapesu andmebüroo, ning saadud teavet seda taotlenud rahapesu andmebürooga jagada.

(70)

Juurdepääsu tuleks pidada otseseks ja koheseks, kui teave sisaldub andmebaasis, registris või elektroonilises andmeotsingu süsteemis, mis võimaldab rahapesu andmebürool saada selle otse automatiseeritud mehhanismi kaudu ilma vahendaja osaluseta. Kui teave on teise üksuse või asutuse valduses, tähendab otsene juurdepääs, et need asutused või üksused edastavad selle teabe rahapesu andmebüroole kiiresti, sekkumata taotletud andmete või esitatava teabe sisusse. Teavet ei tohiks mingil viisil filtreerida. Mõnes olukorras ei pruugi teabega seonduvad konfidentsiaalsusnõuded siiski võimaldada teabe filtreerimata esitamist. Nii on see näiteks juhul, kui rahapesu andmebüroodele saab maksuteavet esitada üksnes kolmanda riigi maksuhalduri nõusolekul või kui otsene juurdepääs õiguskaitsealasele teabele võib ohustada käimasolevat uurimist, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/681 (21) kohaselt kogutud broneeringuinfo puhul. Sellistel juhtudel peaksid liikmesriigid tegema kõik endast oleneva, et tagada rahapesu andmebüroode jaoks teabele tõhus juurdepääs, sealhulgas võimaldades neile juurdepääsu sarnastel tingimustel kui need, mida pakutakse teistele asutustele riigi tasandil, et hõlbustada nende analüüsitegevust.

(71)

Suurele enamusele rahapesu andmebüroodest on antud volitused võtta kiiresti meetmeid ja peatada või keelata tehing, et teha analüüsid, kontrollida kahtlust ja edastada analüüsitulemused pädevatele asutustele. Kuid need volitused on peatamise kestuse seisukohalt liikmesriigiti teataval määral erinevad ning see mõjutab mitte ainult piiriüleste toimingute edasilükkamist mõlema riigi rahapesu andmebüroode koostöö korral, vaid ka isikute põhiõigusi. Lisaks tuleks selleks, et rahapesu andmebürood saaksid kiiresti piirata kriminaalse raha või vara liikumist ja hoida ära selle hajumist, sealhulgas arestimise eesmärgil, anda neile volitused peatada pangakonto, maksekonto või krüptovarakonto kasutamine või ärisuhe, et analüüsida selle konto või ärisuhte kaudu tehtud tehinguid, kontrollida kahtlust ja edastada analüüsitulemused asjakohastele pädevatele asutustele. Kuna edasilükkamine mõjutab õigust omandile, peaks rahapesu andmebüroodel olema võimalik tehingud, kontode kasutamine või ärisuhted peatada piiratud ajavahemikuks, et rahalisi vahendeid säilitada, teha vajalikud analüüsid ja edastada analüüsitulemused pädevatele asutustele asjakohaste meetmete võimalikuks võtmiseks. Võttes arvesse suuremat mõju mõjutatud isiku põhiõigustele, tuleks konto kasutamise või ärisuhte peatamine kehtestada lühemaks ajaks, milleks peaks olema viis tööpäeva. Liikmesriigid võivad määrata pikema peatamisperioodi, kui rahapesu andmebürool on riigisisese õiguse kohaselt pädevus vara tagasivõitmise valdkonnas ning ta täidab kuritegeliku vara jälitamise, arestimise, külmutamise või konfiskeerimise ülesandeid. Sellistel juhtudel tuleks tagada mõjutatud isikute põhiõiguste kaitse ning rahapesu andmebürood peaksid täitma oma ülesandeid kooskõlas asjakohaste riiklike kaitsemeetmetega. Rahapesu andmebürood peaksid lõpetama tehingu, konto kasutamise või ärisuhte peatamise niipea, kui see ei ole enam vajalik. Pikema peatamisaja määramise korral peaks mõjutatud isikutel, kelle tehingud, kontode kasutamine või ärisuhted on peatatud, olema võimalus peatamiskorraldus kohtus vaidlustada.

(72)

Eriasjaoludel peaks rahapesu andmebüroodel olema võimalik omal algatusel või teise rahapesu andmebüroo nimel nõuda, et kohustatud isik jälgiks kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul mõne pangakonto või maksekonto või krüptovarakonto või muud liiki ärisuhte kaudu tehtavaid tehinguid või tegevust seoses isikutega, kes kujutavad endast märkimisväärset rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamise riski. Konto või ärisuhte hoolikam jälgimine saab anda rahapesu andmebüroole täiendavat teavet kontoomaniku tehingumustrite kohta ning viia ebatavaliste või kahtlaste tehingute või tegevuse õigeaegse avastamiseni, mille puhul võib vajalikuks osutuda rahapesu andmebüroo edasine tegevus, sealhulgas konto kasutamise või ärisuhte peatamine, kogutud andmete analüüs ning selle edastamine uurimisasutustele ja prokuratuurile. Rahapesu andmebüroodel peaks olema ka võimalik juhtida kohustatud isikute tähelepanu teabele, mis on asjakohane kliendi suhtes hoolsusmeetmete rakendamiseks. Selline tähelepanu juhtimine saab aidata kohustatud isikutel rakendada kliendi suhtes hoolsusmeetmeid, tagada nende vastavus riskidele ning ajakohastada vastavalt oma riskihindamis- ja riskijuhtimissüsteeme ning annab neile lisateavet, mis võib tingida vajaduse tugevdada hoolsusmeetmeid teatavate klientide või tehingute puhul, millega kaasnevad suuremad riskid.

(73)

Suurema läbipaistvuse ja vastutuse tagamiseks ning oma tegevuse kohta teadlikkuse suurendamiseks peaksid rahapesu andmebürood koostama igal aastal tegevusaruanded. Neis aruannetes peaks olema esitatud vähemalt statistilised andmed saadud kahtlaste tehingute teadete ning võetud järelmeetmete kohta; see, mitu korda teavitati riiklikke pädevaid asutusi ja milliseid järelmeetmeid sellega seoses võeti; teistele rahapesu andmebüroodele esitatud ja neilt saadud taotluste arv ning teave kindlaks tehtud suundumuste ja tüpoloogiate kohta. Aruanded tuleks avalikustada, välja arvatud tundlikku ja salastatud teavet sisaldavad osad.

(74)

Vähemalt kord aastas peaks rahapesu andmebüroo andma kohustatud isikutele tagasisidet kahtlaste tehingute teadete kvaliteedi, nende õigeaegsuse, kahtluse kirjeldamise ja lisadokumentide kohta. Sellist tagasisidet võib anda üksikutele kohustatud isikutele või kohustatud isikute rühmadele ning selle eesmärk peaks olema veelgi parandada kohustatud isikute suutlikkust avastada ja tuvastada kahtlasi tehinguid ja tegevust, parandada kahtlaste tehingute teadete kvaliteeti, tõhustada üldisi teatamismehhanisme ning anda kohustatud isikutele oluline ülevaade rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamisega seotud suundumustest, tüpoloogiatest ja riskidest. Tagasiside liigi ja sageduse kindlaksmääramisel peaksid rahapesu andmebürood võtma nii palju kui võimalik arvesse valdkondi, kus teatamist võib olla vaja parandada. Selleks et toetada rahapesu andmebüroode ühtset käsitusviisi ja piisavat tagasisidet kohustatud isikutele, peaks AMLA andma rahapesu andmebüroodele soovitusi tagasiside andmise parimate tavade ja käsitusviiside kohta. Kui see ei ohusta analüüsi- või uurimistegevust, võivad rahapesu andmebürood kaaluda tagasiside andmist kahtlaste tehingute teadete kasutamise või nende tulemuste kohta, kas üksikute teadete puhul või koondatult. Samuti peaksid rahapesu andmebürood andma tolliasutustele vähemalt kord aastas tagasisidet sularaha füüsilist üle piiri liikumist käsitlevate teadete tõhususe ja nende osas võetud järelmeetmete kohta.

(75)

Rahapesu andmebüroo eesmärk on koguda ja analüüsida teavet, leidmaks seoseid kahtlaste tehingute ja tegevuse ja nende aluseks oleva kuritegeliku tegevuse vahel, et ära hoida ja tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist, ning edastada oma analüüsitulemused ja lisateave pädevatele asutustele, kui on alust kahtlustada rahapesu, seotud eelkuritegusid või terrorismi rahastamist. Rahapesu andmebüroo ei tohiks hoiduda või keelduda teabe vahetamisest omal algatusel või taotluse korral teise rahapesu andmebürooga seetõttu, et seotud eelkuritegu ei ole tuvastatud, liikmesriikide kriminaalõigusnormid ja seotud eelkuritegude määratlused on erinevad või puudub viide konkreetsele seotud eelkuriteole. Rahapesu andmebürood on teatanud teabevahetusprobleemidest, mis on tingitud sellest, et teatavate eelkuritegude (nt maksukuriteod) määratlused, mis ei ole liidu õigusega ühtlustatud, on liikmesriigiti erinevad. Sellised erinevused ei tohiks takistada teabe vastastikust vahetamist, muudele pädevatele asutustele edastamist ja selle kasutamist. Rahapesu andmebürood peaksid kiiresti, konstruktiivselt ja tulemuslikult tagama rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise küsimustes võimalikult laialdase rahvusvahelise koostöö kolmandate riikide rahapesu andmebüroodega, järgides kohaldatavaid andmekaitsenorme andmete edastamise jaoks, rahapesuvastase töökonna soovitusi ja Egmonti põhimõtteid rahapesu andmebüroode vahelise teabevahetuse jaoks. Selleks tuleks rahapesu andmebüroosid julgustada sõlmima kahepoolseid lepinguid ja vastastikuse mõistmise memorandumeid kolmandate riikide samalaadsete asutustega, võttes samal ajal arvesse kõiki põhiõigustega seotud kohustusi ja vajadust kaitsta õigusriiki.

(76)

Rahapesu andmebüroo võib kehtestada teatavad kitsendused ja piirangud teisele rahapesu andmebüroole esitatava teabe edasise kasutamise suhtes. Teabe saanud rahapesu andmebüroo peaks teavet kasutama ainult neil eesmärkidel, milleks seda taotleti või see esitati. Rahapesu andmebüroo peaks andma teabe edastamise ülesande tulemuslikuks täitmiseks teisele rahapesu andmebüroole oma eelneva nõusoleku teabe edastamiseks muudele pädevatele asutustele, olenemata võimaliku seotud eelkuriteo liigist ja sellest, kas eelkuritegu on teabe vahetamise ajaks kindlaks tehtud. Selline eelnev nõusolek edasiseks levitamiseks tuleks anda viivitamata ja sellest ei tohiks keelduda, välja arvatud juhul, kui see jääb väljapoole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sätete kohaldamisala või ei ole kooskõlas riigisisese õiguse aluspõhimõtetega. Rahapesu andmebürood peaksid nõusoleku andmisest keeldumist põhjendama.

(77)

Rahapesu andmebürood peaksid kasutama koostööks ja omavaheliseks teabevahetuseks turvalisi võimalusi, sealhulgas kaitstud sidekanaleid. Selleks tuleks luua liikmesriikide rahapesu andmebüroode vahelise teabevahetuse süsteem (edaspidi „FIU-net“). Süsteemi peaks juhtima ja haldama AMLA ning see peaks tagama vahetatava teabe turvalisuse kõrgeima taseme ja täieliku krüpteerimise. Rahapesu andmebürood peaksid kasutama FIU-net-i omavaheliseks koostööks ja teabevahetuseks ning võivad seda asjakohasel juhul ja AMLA vastava otsuse korral kasutada ka teabevahetuseks kolmandate riikide rahapesu andmebüroodega, muude asutustega ning liidu organite ja asutustega. Rahapesu andmebürood peaksid FIU-net-i pakutavaid võimalusi täiel määral ära kasutama. FIU-net peaks võimaldama rahapesu andmebüroodel pseudonüümselt võrrelda oma andmeid teiste rahapesu andmebüroode andmetega, et teha kindlaks büroole huvi pakkuvad isikud teistes liikmesriikides ning nende tulu ja rahalised vahendid, tagades seejuures isikuandmete täieliku kaitse. Finantsteabe ja kriminaalteabe vaheliste seoste kindlakstegemiseks peaks rahapesu andmebüroodel samuti olema võimalik kasutada FIU-net-i funktsioone, et võrrelda pseudonüümselt oma andmeid liidu organite ja asutuste valduses olevate andmetega, niivõrd kui selline ristvõrdlus kuulub nende liidu organite ja asutuste vastavasse pädevusse ja täielikult järgides kohaldatavaid andmekaitsenorme.

(78)

On oluline, et rahapesu andmebürood teevad koostööd ja vahetavad omavahel tulemuslikult teavet. Sellega seoses peaks AMLA pakkuma vajalikku abi ning seda mitte ainult koordineerides piiriüleste kahtlaste tehingute teadete ühisanalüüse, vaid ka töötades välja rakenduslike ja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, mis käsitleb rahapesu andmebüroode vahelises teabevahetuses kasutatavat vormingut, kahtlaste tehingute teadete esitamise vormi ning asjakohasust ja valikukriteeriume, mida tuleb arvesse võtta selle kindlaks määramisel, kas kahtlase tehingu teade puudutab ka mõnd teist liikmesriiki, samuti suunised operatiiv- ja strateegilise analüüsi laadi, omaduste ja eesmärkide kohta ning menetluste kohta, mis tuleb kehtestada teist liikmesriiki puudutava kahtlase tehingu teate edastamisel ja saamisel, ning võetavate järelmeetmete kohta. AMLA peaks kehtestama ka vastastikuse hindamise protsessi, et suurendada rahapesu andmebüroode tegevuse sidusust ja tulemuslikkust ning hõlbustada nende vahel parimate tavade vahetamist.

(79)

Rahapesu andmebürood on vastutavad kahtlaste tehingute teadete vastuvõtmise eest kohustatud isikutelt, kes on asutatud nende liikmesriigi territooriumil. Teatavad rahapesu andmebüroodele esitatud kahtlaste tehingute või tegevuse teated võivad olla seotud kohustatud isikute tegevusega teistes liikmesriikides, kus nad tegutsevad ilma püsiva tegevuskohata. Sellistel juhtudel on oluline, et rahapesu andmebürood edastaksid need teated rahapesu andmebüroole tehingu või tegevusega seotud liikmesriigile, seadmata tingimusi teadete kasutamisele. FIU-net võimaldab selliseid piiriüleseid teateid edastada. Selle funktsiooni tõhustamiseks on FIU-net-i täiustamisel, et võimaldada selliste teadete kiiret edastamist ja toetada olulist teabevahetust rahapesu andmebüroode vahel ning seega käesoleva direktiivi tõhusat rakendamist.

(80)

Rahapesu andmebüroode kiire, tulemusliku ja ühtse koostöö tagamiseks on vaja kehtestada teabevahetusele ajapiirangud. Ajapiirangud tuleks kehtestada selleks, et tagada tulemuslik teabevahetus mõistliku aja jooksul või menetluslike piirangutega arvestamiseks. Lühemad tähtajad tuleks kehtestada erandlikeks, põhjendatud ja kiireloomulisteks juhtudeks, mil taotluse saanud rahapesu andmebüroo saab taotletud teavet sisaldavaid andmebaase vahetult kasutada. Kui taotluse saanud rahapesu andmebüroo ei saa esitada teavet määratud tähtaja jooksul, peaks ta sellest taotluse esitanud rahapesu andmebüroole teada andma.

(81)

Ebaseaduslik raha liigub üle piiride ja võib mõjutada eri liikmesriike. Mitut jurisdiktsiooni hõlmavad piiriülesed juhtumid muutuvad aina sagedasemaks ja olulisemaks ning seda ka kohustatud isikute piiriülese tegevuse tõttu. Et tulemuslikult tegeleda mitut liikmesriiki hõlmavate juhtumitega, peaksid rahapesu andmebürood saama teha enamat kui lihtne teabevahetus kahtlaste tehingute ja tegevuse avastamise ja analüüsi eesmärgil ning tegema analüüse ühiselt. Rahapesu andmebürood on teada andnud teatavatest olulistest probleemidest, mis piiravad nende ühisanalüüside tegemise suutlikkust või seavad sellele tingimusi. Kahtlasi tehinguid ja tegevust ühiselt analüüsides saavad rahapesu andmebürood kasutada võimalikku sünergiat, eri allikatest pärinevat teavet, saada anomaalsest tegevusest tervikpildi ning seeläbi analüüsi paremaks muuta. Rahapesu andmebürood peaksid saama teha kahtlaste tehingute ja tegevuse ühisanalüüse ning AMLA abiga luua piiratud ajavahemikuks ühiseid eriotstarbelisi analüüsimeeskondi ja neis osaleda. AMLA peaks kasutama FIU-net süsteemi, et tal oleks võimalik saata ja saada teavet ja seda omavahel võrrelda ning pakkuda rahapesu andmebüroodele operatiivtuge piiriüleste juhtumite ühisanalüüsi kontekstis.

(82)

Rahapesu andmebüroode analüüside, sealhulgas ühisanalüüside tulemuste edukuseks võib olla määrava tähtsusega kolmandate isikute, sealhulgas liidu organite ja asutuste osalemine. Selleks võivad rahapesu andmebürood kutsuda ühisanalüüsis osalema kolmandaid isikuid, kui selline osalemine kuulub asjaomaste kolmandate isikute pädevusse. Kolmandate isikute osalemine analüüsiprotsessis võib aidata tuvastada seoseid finantsteabe ning kriminaal- ja jälitusteabe vahel, analüüsi rikastada ja teha kindlaks, kas on märke kuriteo toimepanemisest.

(83)

Liidu finantssüsteemi ja siseturu usaldusväärsuse kaitsmiseks on vajalik teha tulemuslikku järelevalvet kõigi kohustatud isikute suhtes. Selleks peaksid liikmesriigid rakendama tulemuslikku ja sõltumatut rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvet ning sätestama järelevalve tegijate tulemusliku, õigeaegse ja püsiva koostöö tingimused.

(84)

Liikmesriigid peaksid tagama kõigi kohustatud isikute suhtes tulemusliku, erapooletu ja riskipõhise järelevalve, soovitatavalt avaliku sektori asutuste poolt eraldiseisva ja sõltumatu riikliku järelevalve tegija kaudu. Riikliku järelevalve tegijad peaksid saama täita mitmesuguseid ülesandeid kõigi kohustatud isikute suhtes tulemusliku järelevalve tegemiseks.

(85)

Liit on kohati märganud üsna leebet käsitust kohustatud isikute suhtes järelevalve tegemisele nende rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustuste täitmisel. Seepärast on tähtis, et riikliku järelevalve tegijad käesoleva direktiivi ja määrusega (EL) 2024/1620 loodud integreeritud järelevalvemehhanismi osana teaksid täpselt oma vastavaid õigusi ja kohustusi.

(86)

Selleks et tulemuslikumalt ja regulaarsemalt hinnata ja jälgida kohustatud isikutele avalduvaid riske ning ettevõttesiseseid põhimõtteid, protseduure ja kontrollimeetmeid, mida nad kehtestavad selleks, et neid riske juhtida ja maandada ning rakendada sihipäraseid finantssanktsioone, on vaja selgitada, et riiklikel järelevalve tegijatel on nii õigus kui ka kohustus teha kõik vajalikud kaug-, kohapealsed ja temaatilised kontrollid ning kõik muud nende arvates vajalikud päringud ja hindamised. Samuti peaks neil olema võimalik põhjendamatu viivituseta reageerida igale kahtlusele kohaldatavatele nõuetele mittevastavuse osas ning võtta asjakohaseid järelevalvemeetmeid väidetava mittevastavuse käsitlemiseks. See mitte ainult ei aita järelevalve tegijatel otsustada nende juhtumite üle, kus sektorile omased spetsiifilised riskid on selged ja arusaadavad, vaid annab neile ka vahendid, mida on vaja asjaomase teabe edasiseks levitamiseks kohustatud isikutele, et nad mõistaksid paremini rahapesu ja terrorismi rahastamise riske.

(87)

Teavitustegevus, sealhulgas teabe edastamine järelevalve tegijate poolt nende järelevalve all olevatele kohustatud isikutele, on vajalik selle tagamiseks, et erasektoril oleks piisav arusaamine rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide laadist ja määrast, mis neid ohustab. See hõlmab sihipäraste finantssanktsioonide ja ÜRO finantssanktsioonide alusel loetellu kandmise teabe edastamist, mis peaks toimuma kohe pärast loetellu kandmist, et sektor saaks oma kohustusi täita. Kuna rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete rakendamine kohustatud isikute poolt hõlmab isikuandmete töötlemist, on oluline, et järelevalve tegijad tutvuksid suuniste ja muude dokumentidega, mille andmekaitseasutused on välja andnud kas riiklikul tasandil või Euroopa Andmekaitsenõukogu kaudu liidu tasandil, ning et nad asjakohasel juhul lisaksid selle teabe enda järelevalve all olevatele üksustele edastatava teabe hulka.

(88)

Järelevalve tegijad peaksid oma töös võtma riskipõhise käsitusviisi, mis võimaldab neil koondada oma ressursid sinna, kus riskid on kõige suuremad, tagades seejuures, et ühtegi sektorit ega ettevõtjat ei ohustaks kuritegelikud rahapesu või terrorismi rahastamise katsed. Selleks peaksid järelevalve tegijad kavandama oma tegevust aasta kaupa. Seejuures peaksid nad mitte ainult tagama enda järelevalve all olevate sektorite riskipõhise hõlmatuse, vaid ka selle, et nad on võimelised kiiresti reageerima, kui on objektiivseid ja olulisi märke kohustatud isiku poolsetest rikkumistest, sealhulgas eelkõige pärast avalikke paljastusi või vihjeandjate esitatud teavet. Samuti peaksid järelevalve tegijad tagama oma järelevalvetegevuse läbipaistvuse, näiteks mis puudutab järelevalvekolleegiume, mille nad moodustasid ja millel osalesid, tehtud kohapealseid ja kaugjärelevalvetoiminguid ning määratud rahalisi karistusi või haldusmeetmeid. Riskidest ühise arusaama edendamisel peaks juhtroll olema AMLA-l ning seetõttu tuleks talle teha ülesandeks kohustatud isikutele omase riski- ja jääkriskiprofiili hindamise ja liigitamise metoodika ja võrdlusaluste ning sellise riskiprofiili läbivaatamise sageduse kehtestamine.

(89)

Rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide tõhusa ja tulemusliku järelevalve üheks nurgakiviks on rahapesu andmebüroodele nende asjaolude avaldamine järelevalve tegijate poolt, mis võivad olla seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega, ning see võimaldab järelevalve tegijatel käsitleda puudusi kohustatud isikute poolses teadete esitamise protsessis. Selleks peaks järelevalve tegijatel olema võimalik teatada rahapesu andmebüroole kahtlustest, et kohustatud isik on teate esitamata jätnud, või täiendada kohustatud isiku esitatud teateid lisateabega, mille nad oma järelevalvetegevuse käigus avastavad. Samuti peaks järelevalve tegijatel olema võimalik teatada kahtlustest, mis puudutavad rahapesu, selle eelkuritegusid või terrorismi rahastamist kohustatud isikute töötajate või samaväärset positsiooni omavate isikute, nende juhtkonna või tegelike kasusaajate poolt. Seetõttu peavad liikmesriigid kehtestama süsteemi, mis tagaks rahapesu andmebüroode nõuetekohase ja kiire teavitamise. Rahapesu andmebüroole kahtlustest teatamist ei tohiks käsitada nii, et see asendab avaliku sektori asutuste kohustuse teatada asjaomastele pädevatele asutustele igast kuritegelikust tegevusest, mille nad on avastanud või millest nad on teada saanud oma ülesannete täitmisel. Kutsesaladusega hõlmatud teavet ei tohiks järelevalveülesannete raames koguda ega sellega tutvuda, välja arvatud määruses (EL) 2024/1624 sätestatud erandite kohaldamisel. Kui järelevalve tegijad puutuvad sellise teabega kokku või saavad selle enda valdusesse, ei tohiks nad seda oma järelevalvetegevuses arvesse võtta ega sellest rahapesu andmebüroole teatada.

(90)

Koostöö riiklike järelevalve tegijate vahel on oluline, et tagada kogu liidus järelevalve suhtes ühtne käsitus. Et see koostöö oleks tulemuslik, tuleb seda kasutada võimalikult palju ning olenemata järelevalve tegijate laadist või staatusest. Peale tavapärase koostöö, nagu võimalus korraldada uurimisi taotluse esitanud järelevalveasutuse nimel, on asjakohane nõuda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumide loomist finantssektoris nende kohustatud isikute puhul, kes tegutsevad püsivate tegevuskohtade kaudu mitmes liikmesriigis, ja nende puhul, kes kuuluvad piiriülesesse kontserni. Kolmanda riigi finantsjärelevalve tegijaid võib kõnealustesse kolleegiumidesse kutsuda teatavatel tingimustel, sealhulgas kohaldades konfidentsiaalsusnõudeid, mis on samaväärsed liidu finantsjärelevalve tegijate suhtes kohaldatavatega, ning järgides isikuandmete töötlemist ja edastamist käsitlevat liidu õigust. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumide tegevus peaks olema proportsionaalne krediidiasutustele või finantseerimisasutusele avalduva riski tasemega ja piiriülese tegevuse ulatusega.

(91)

Direktiivis (EL) 2015/849 oli päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegijate jaoks sätestatud üldine koostöö tegemise nõue. Kõnealust nõuet on seejärel täiustatud, et vältida olukordi, kus järelevalve tegijate vaheline teabevahetus ja koostöö on keelatud või põhjendamatult piiratud. Ent selge õigusraamistiku puudumise tõttu on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve kolleegiumide loomine tuginenud mittesiduvatele suunistele. Seetõttu on vaja kehtestada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kolleegiumide töö korralduse jaoks selged normid ning näha ette koordineeritud, õiguslikult kindel käsitus, milles tunnistatakse vajadust kõigi liidus tegutsevate järelevalve tegijate struktureeritud suhtluse järele. Vastavalt oma koordineerivale ja järelevaataja rollile peaks AMLA töötama välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks üldtingimused, mis võimaldavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve kolleegiumide nõuetekohast toimimist.

(92)

Finantssektorivälised kohustatud isikud võivad samuti tegutseda piiriüleselt või kuuluda piiriüleselt tegutsevatesse kontsernidesse. Seepärast on asjakohane kehtestada normid, millega määratakse kindlaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumide toimimine kontsernide puhul, kes tegutsevad nii finants- kui ka mittefinantssektoris, ning võimaldatakse finantssektoriväliste järelevalvekolleegiumide loomine, võttes arvesse vajadust kohaldada täiendavaid kaitsemeetmeid seoses kontsernide või piiriüleselt tegutsevate ettevõtjatega, kes osutavad õigusteenuseid. Selleks et tagada tõhus finantssektoriväline piiriülene järelevalve, peaks AMLA toetama selliste kolleegiumide toimimist ja esitama korrapäraselt oma arvamuse nende kolleegiumide toimimise kohta, sedamööda kuidas edeneb käesoleva direktiiviga ette nähtud tugiraamistiku rakendamine.

(93)

Kui kohustatud isik kasutab püsivaid tegevuskohti teises liikmesriigis, sealhulgas esindajate võrgustiku kaudu, peaks päritoluliikmesriigi järelevalve tegija tegema järelevalvet selle üle, kas asjaomane kohustatud isik järgib kogu kontserni hõlmavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tegevuspõhimõtteid ja korda. See võib hõlmata kohapealset kontrolli teises liikmesriigis asuvates püsivates tegevuskohtades. Päritoluliikmesriigi järelevalve tegija peaks tegema vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegijaga tihedat koostööd ning teda teavitama kõikidest küsimustest, mis võiksid mõjutada tema hinnangut selle kohta, kuidas asjaomane püsiv tegevuskoht järgib vastuvõtvas liikmesriigis kehtivaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusnorme.

(94)

Kui kohustatud isik kasutab teises liikmesriigis asuvaid püsivaid tegevuskohti, sealhulgas esindajate võrgustiku kaudu, peaks vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegija jääma vastutavaks selle eest, et asjaomane püsiv tegevuskoht järgib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusnorme, muu hulgas tehes asjakohasel juhul kohapealseid inspekteerimisi ja kaugjärelevalvet ning võttes asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid kõnealuste nõuete rikkumiste käsitlemiseks. Sama peaks kehtima teenuste osutamise vabaduse alusel tegutsevate kohustatud isikute muud liiki taristu suhtes, kui taristu on piisav, et nõuda vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegija järelevalvet. Vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegija peaks tegema päritoluliikmesriigi järelevalve tegijaga tihedat koostööd ning teavitama teda kõikidest küsimustest, mis võiksid mõjutada tema hinnangut selle kohta, kuidas asjaomane kohustatud isik järgib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tegevuspõhimõtteid ja korda, ning võimaldama päritoluliikmesriigi järelevalve tegijal võtta meetmeid tuvastatud rikkumise käsitlemiseks. Kui on kindlaks tehtud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusnormide rasked, korduvad või süstemaatilised rikkumised, mis nõuavad kohest parandusmeetmete võtmist, peaks vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegijal olema võimalik kohaldada selliseid asjakohaseid ja proportsionaalseid ajutisi parandusmeetmeid, mida kohaldatakse samalaadsete asjaolude korral tema pädevusvaldkonda kuuluvate kohustatud isikute suhtes, et neid raskeid, korduvaid või süstemaatilisi rikkumisi käsitleda, asjakohasel juhul päritoluliikmesriigi järelevalve tegija abiga või temaga koostöös.

(95)

Valdkondades, mis ei ole liidu tasandil ühtlustatud, võivad liikmesriigid võtta riiklikke meetmeid, isegi kui need meetmed piiravad siseturu vabadusi. Nii on see näiteks meetmete puhul, mis on võetud hasartmänguteenuste osutamise reguleerimiseks, eriti kui selline tegevus toimub internetis, liikmesriigis taristut omamata. Kuid selleks, et olla kooskõlas liidu õigusega, peavad need meetmed järgima üldise huvi eesmärki, olema mittediskrimineerivad ja selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ega tohi minna kaugemale selle saavutamiseks rangelt vajalikust. Kui liikmesriigid kehtestavad liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikus reguleeritud teenuste osutamise suhtes eriloanõuded, näiteks tegevusloa saamise nõude, peaksid nad vastutama ka nende teenuste osutamise järelevalve eest. Nõue teha nende teenuste osutamise üle järelevalvet ei mõjuta järeldusi, mida Euroopa Kohus võib teha riigisiseste meetmete kooskõla kohta liidu õigusega.

(96)

Võttes arvesse e-raha väljastajate, makseteenuse osutajate ja krüptovarateenuse osutajate vastuvõtlikkust rahapesule, peaksid liikmesriigid saama nõuda sellistelt nende territooriumil asuvatelt teenuseosutajatelt, kes ei ole filiaalid või kes tegutsevad muud liiki taristu kaudu ning kelle peakontor asub teises liikmesriigis, et nad määraksid endale keskse kontaktpunkti. Selline keskne kontaktpunkt, kes tegutseb selle määranud asutuse nimel, peaks jälgima, et püsivad tegevuskohad järgiksid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusnorme.

(97)

Et tagada jõupingutuste parem koordineerimine ja tõhusalt panustada integreeritud järelevalvemehhanismi vajaduste täitmisse, tuleks selgitada järelevalve tegijate vastavaid kohustusi nende kohustatud isikutega seoses, kes tegutsevad teistes liikmesriikides vastuvõtva liikmesriigi tehtavat järelevalvet õigustavate püsivate tegevuskohtade või taristuvormide kaudu, ning näha ette konkreetsed ja proportsionaalsed koostöömehhanismid.

(98)

Piiriülestel kontsernidel peab olema kaugeleulatuv kogu kontserni hõlmav poliitika ja kord. Tagamaks, et piiriülese tegevuse üle tehakse piisavat järelevalvet, on vaja sätestada üksikasjalikud järelevalvenormid, mis võimaldavad päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide järelevalve tegijatel teha omavahel võimalikult palju koostööd, olenemata oma vastavast laadist või staatusest, ning teha koostööd AMLAga, et hinnata riske, jälgida kontserni kuuluvaid ettevõtjaid mõjutada võivaid suundumusi, koordineerida järelevalvet ja lahendada vaidlusi. Kuna koordineerimine on AMLA ülesanne, peaks ta välja töötama regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles kirjeldatakse üksikasjalikult kontserni päritolu- ja vastuvõtva riigi järelevalve tegijate vastavaid kohustusi ning nendevahelise koostöö viise. Kontserni rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitika rakendamise tulemuslikkuse üle järelevalve tegemisel tuleks järgida liidu vastavates valdkondlikes õigusaktides sätestatud konsolideeritud järelevalve põhimõtteid ja meetodeid.

(99)

Üleilmsete finantssüsteemide üha suurema lõimumise kontekstis on järelevalve tegijate vaheline teabevahetus ja koostöö väga oluline. Ühelt poolt peaksid liidu järelevalve tegijad, sealhulgas AMLA, teavitama üksteist juhtudest, mil kolmanda riigi õigus ei võimalda rakendada määruse (EL) 2024/1624 kohaselt nõutavaid poliitikameetmeid ja menetlusi. Teiselt poolt peaksid liikmesriigid saama anda järelevalve tegijatele volitused sõlmida kolmandate riikide järelevalve tegijatega koostöölepinguid, milles nähakse ette koostöö ja konfidentsiaalse teabe vahetamine, järgides isikuandmete edastamisele kohaldatavaid õigusnorme. AMLA kui järelevaataja peaks vajaduse korral aitama hinnata kolmanda riigi järelevalve tegija suhtes kohaldatavate ametisaladuse hoidmise nõuete samaväärsust.

(100)

Direktiivi (EL) 2015/849 kohaselt võivad liikmesriigid teha mõne kohustatud isiku üle järelevalve tegemise ülesandeks iseregulatsiooni organitele. Ent selliste iseregulatsiooni organite järelevalve kvaliteet ja intensiivsus on olnud ebapiisav ja kas täiesti või peaaegu täiesti ilma avaliku kontrollita. Kui liikmesriik otsustab teha järelevalve tegemise ülesandeks iseregulatsiooni organile, peaks ta määrama ka avaliku sektori asutuse, kes selle iseregulatsiooni organi tegevuse järele vaataks, tagades nii selle tegevuse kooskõla käesoleva direktiiviga. Kõnealune avaliku sektori asutus peaks olema avaliku halduse üksus ja täitma oma ülesandeid ilma lubamatu mõjutamiseta. Iseregulatsiooni organite järele vaatava avaliku sektori asutuse täidetavad ülesanded ei tähenda, et asutus peaks täitma järelevalveülesandeid kohustatud isikute suhtes või tegema iseregulatsiooni organis käsitletavatel üksikjuhtudel otsuseid. See ei takista aga liikmesriikidel määramast kõnealusele asutusele lisaülesandeid, kui nad peavad seda käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks vajalikuks. Seejuures peaksid liikmesriigid tagama, et lisaülesanded on kooskõlas põhiõigustega ning eelkõige, et need ülesanded ei takista kaitseõiguse kasutamist ega advokaadi ja kliendi vahelise suhtluse konfidentsiaalsust.

(101)

Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse tähtsuse tõttu peaksid liikmesriigid sätestama riigisiseses õiguses mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad rahalised karistused ja haldusmeetmed nende suhtes, kes ei täida määruse (EL) 2024/1624 nõudeid. Liikmesriigid peaksid andma riikliku järelevalve tegijatele volituse kohaldada rikkumiste korral kohustatud isikute suhtes selliseid haldusmeetmeid olukorra parandamiseks ja määrata rikkumisest olenevalt põhjendatud juhtudel rahalisi karistusi. Sõltuvalt liikmesriikides kehtivatest organisatsioonilistest süsteemidest võib selliseid meetmeid ja karistusi kohaldada ka järelevalve tegijate ja muude asutuste koostöös, delegeerides järelevalve tegijate ülesanded teistele asutustele või järelevalve tegijate poolt õigusasutustele esitatud taotluse alusel. Rahalised karistused ja haldusmeetmed peaksid olema piisavalt mitmekesised, et liikmesriigid ja järelevalve tegijad saaksid võtta arvesse erinevusi kohustatud isikute, eelkõige krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste ning muude kohustatud isikute vahel, mis puudutab nende suurust, laadi ja äritegevuse olemust.

(102)

Praegu kohaldavad liikmesriigid peamiste tõkestamissätete rikkumise korral eri rahalisi karistusi ja haldusmeetmeid ning rahapesuvastaste nõuete rikkumise uurimise ja selle eest karistamise käsitus ei ole ühtne, samuti ei ole järelevalve tegijatel ühist arusaama sellest, mida peaks endast kujutama raske rikkumine, et seeläbi eristada, millal tuleks kohaldada rahalist karistust. Sellised lahknevused kahjustavad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks tehtavaid jõupingutusi ning liidu tegevus on killustunud. Sellepärast tuleks sätestada ühised kriteeriumid, mille alusel määrata kindlaks kõige sobivam järelevalvemeede rikkumiste korral, ning valik haldusmeetmeid, mida järelevalve tegijad saavad rikkumiste heastamiseks rakendada kas koos rahaliste karistustega, või kui rikkumised ei ole rahalise karistuse määramiseks piisavalt rasked, siis eraldi. Et motiveerida kohustatud isikuid järgima määruse (EL) 2024/1624 sätteid, on vaja tugevdada rahaliste karistuste heidutavat laadi. Vastavalt tuleks suurendada määruse (EL) 2024/1624 raske rikkumise korral kohaldatava maksimumkaristuse miinimummäära. Käesoleva direktiivi ülevõtmisel peaksid liikmesriigid tagama, et rahaliste karistuste ja haldusmeetmete määramisel ning kriminaalkaristuste mõistmisel kooskõlas riigisisese õigusega ei rikutaks ne bis in idem põhimõtet.

(103)

Juriidilistest isikutest kohustatud isikute puhul leiab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete rikkumine aset pärast tegu, mille panevad toime füüsilised isikud, kellel on volitus asjaomase kohustatud isiku tegevust juhtida, sealhulgas esindajate ja turustajate või muude kohustatud isiku nimel tegutsevate isikute kaudu, või mis pannakse toime nende füüsiliste isikute vastutusel. Selleks et tagada selliste rikkumiste korral võetavate järelevalvemeetmete tulemuslikkus, tuleks kohustatud isikut pidada vastutavaks ka nende füüsiliste isikute tegude eest, olenemata sellest, kas need on toime pandud tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu. Ilma et see piiraks juriidiliste isikute vastutust kriminaalmenetluses, viitab iga kavatsus kohustatud isikule rikkumistest kasu saada laiematele puudustele kohustatud isiku ettevõttesisestes põhimõtetes, protseduurides ja kontrollimeetmetes, mille eesmärk on tõkestada rahapesu, selle eelkuritegusid ja terrorismi rahastamist. Sellised puudused kahjustavad kohustatud isiku rolli liidu finantssüsteemi pääsuvalitsejana. Seetõttu tuleks iga kavatsust saada kasu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõude rikkumisest pidada raskendavaks asjaoluks.

(104)

Liikmesriigid on kehtestanud erinevad süsteemid rahaliste karistuste, haldusmeetmete ja sunniraha kohaldamiseks. Lisaks sõltuvad teatavad haldusmeetmed, mida järelevalve tegijatel on õigus võtta, näiteks tegevusloa kehtetuks tunnistamine või peatamine, sellest, kas teised asutused neid meetmeid rakendavad. Selliste erinevate olukordade käsitlemiseks on asjakohane võimaldada paindlikkust nende vahendite osas, mis on rahaliste karistuste, parandusmeetmete ja sunniraha määramiseks järelevalve tegijate käsutuses. Olenemata valitud vahenditest peavad liikmesriigid ja asjaomased ametiasutused tagama, et rakendatavate mehhanismidega saavutatakse soovitud tulemus, milleks on nõuetele vastavuse taastamine ning mõjusate, hoiatavate ja proportsionaalsete rahaliste karistuste kohaldamine.

(105)

Et kohustatud isikud täidaksid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid ning maandaksid tulemuslikult rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise riske, millega nad kokku puutuvad, peaks järelevalve tegijatel olema võimalik rakendada haldusmeetmeid mitte ainult tuvastatud rikkumiste heastamiseks, vaid ka juhul, kui nad teevad kindlaks, et puudused ettevõttesisestes põhimõtetes, protseduurides ja kontrollimeetmetes toovad tõenäoliselt kaasa rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete rikkumise, või kui need põhimõtted, menetlused ja kontrollimeetmed ei ole riskide maandamiseks piisavad. Rakendatava haldusmeetmete ulatus ja kohustatud isikutele taotletud meetmete rakendamiseks antud aeg sõltuvad konkreetsetest tuvastatud rikkumisest või puudusest. Kui tuvastatakse mitu rikkumist või puudust, võib iga kohaldatud haldusmeetme rakendamiseks kohaldada erinevat tähtaega. Kooskõlas avalikustamise karistusliku ja hariva eesmärgiga tuleks avaldada ainult otsused, millega rakendatakse haldusmeetmeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete rikkumise eest, kuid mitte haldusmeetmeid, mis on kehtestatud selliste rikkumiste ärahoidmiseks.

(106)

Selleks et tagada piisav ja järjepidev kaitse rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise vastu kogu siseturul, on oluline, et kohustatud isikud järgiksid õigeaegselt nende suhtes kohaldatavaid haldusmeetmeid. Kui kohustatud isik ei järgi haldusmeetmeid ettenähtud tähtaja jooksul, on vaja, et järelevalve tegijad saaksid avaldada kohustatud isikule suuremat survet, et ta hakkaks meetmeid viivitamatult uuesti järgima. Selleks peaks järelevalve tegijatel olema võimalik määrata sunniraha alates meetmete järgimise taastamiseks kehtestatud tähtajast, sealhulgas tagasiulatuvalt, kui sunniraha määramise otsus tehakse hilisemas etapis. Sunniraha suuruse arvutamisel peaksid järelevalve tegijad võtma arvesse kohustatud isiku kogukäivet ning järelevalvemeetmega hõlmatud rikkumise või puuduse liiki ja raskust, et tagada selle mõjusus ja proportsionaalsus. Võttes arvesse sunniraha eesmärki avaldada kohustatud isikule haldusmeetme järgimiseks survet, peaks see olema ajaliselt piiratud ja seda ei tohiks kohaldada kauem kui kuus kuud. Kuigi järelevalve tegijatel peaks olema võimalik pikendada sunniraha määramist veel kuni kuue kuu võrra, tuleks kaaluda alternatiivseid võimalusi meetmete järgimata jätmise pikendatud olukorra käsitlemiseks, kooskõlas eri haldusmeetmetega, mida järelevalve tegijad võivad kohaldada.

(107)

Kui liikmesriigi õigussüsteem ei võimalda käesolevas direktiivis sätestatud rahaliste karistuste määramist halduskorras, võib rahalisi karistusi käsitlevaid norme kohaldada nii, et karistuse algatab järelevalve tegija ja selle määravad õigusasutused. Seetõttu peavad need liikmesriigid tagama, et õigusnormide ja rahaliste karistuste kohaldamise mõju oleks järelevalve tegijate poolt rahaliste karistuste määramisega samaväärne. Selliste rahaliste karistuste määramisel peaksid õigusasutused võtma arvesse karistuse määramist algatava järelevalve tegija soovitust. Määratavad rahalised karistused peaksid olema mõjusad, proportsionaalsed ja heidutavad.

(108)

Kohustatud isikud võivad siseturul kasutada teenuste osutamise ja asutamise vabadust, et pakkuda oma tooteid ja teenuseid üle liidu. Järelevalvesüsteemi tulemuslikkuse jaoks peavad järelevalve tegijad olema teadlikud kohustatud isikute nõrkadest kohtadest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusnormide järgimisel. Sellepärast on oluline, et järelevalve tegijad saaksid üksteist teavitada kohustatud isikutele kehtestatud rahalistest karistustest ja haldusmeetmetest, kui selline teave on oluline ka teistele järelevalve tegijatele.

(109)

Määruse (EL) 2024/1624 rikkumise eest määratava rahalise karistuse või haldusmeetme avaldamisel võib olla tugev hoiatav mõju sellise rikkumise kordumise vältimiseks. Sellega teavitatakse karistada saanud kohustatud isiku rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskidest ka muid ettevõtjaid enne temaga ärisuhtesse astumist ning aidatakse teiste liikmesriikide järelevalve tegijaid kohustatud isikuga seotud riskide küsimuses, kui ta tegutseb piiriüleselt ka nende liikmesriigis. Neil põhjustel tuleks seadustada nõue avaldada rahalisi karistusi käsitlevad otsused, mida ei ole edasi kaevatud, ning seda tuleks laiendada teatavate haldusmeetmete avaldamisele, mida rakendatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete rikkumise heastamiseks, ning sunnirahale. Iga selline avaldamine peaks olema proportsionaalne ning selle üle otsustamisel, kas rahaline karistus või haldusmeede avaldada, peaksid järelevalve tegijad võtma arvesse rikkumise raskust ja heidutavat mõju, mida avaldamisega tõenäoliselt saavutatakse. Selleks võivad liikmesriigid otsustada edasikaevatud haldusmeetmete avaldamise edasi lükata, kui neid meetmeid kohaldatakse rikkumise heastamiseks, mis ei ole tõsine, korduv ega süstemaatiline.

(110)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1937 (22) kohaldatakse direktiivi (EL) 2015/849 rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud rikkumistest teatamise ning sellistest rikkumistest teatavate isikute kaitse suhtes, millele osutatakse direktiivi (EL) 2019/1937 lisa II osas. Kuna käesoleva direktiiviga tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2015/849, tuleks direktiivi (EL) 2019/1937 II lisas esitatud viidet direktiivile (EL) 2015/849 käsitada viitena käesolevale direktiivile. Samal ajal on vaja jätta kehtima kohandatud normid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete rikkumistest teatamise kohta, mis täiendavad direktiivi (EL) 2019/1937, eelkõige seoses nõuetega, mille kohaselt kohustatud isikud peavad looma ettevõttesisesed teatamiskanalid ning kindlaks tuleb teha asutused, kes on pädevad võtma vastu teateid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemisega seotud normide rikkumiste kohta ning võtma nende suhtes järelmeetmeid.

(111)

On tähtis, et liidu tasandil oleks uus täielikult lõimitud ja sidus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitika, milles on kindlaks määratud nii liidu kui ka riiklike pädevate asutuste ülesanded, on välja töötatud eesmärgiga tagada nende pidev ja sujuv koostöö. Sellega seoses on koostöö kõigi riiklike ning liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise asutuste vahel ülioluline ning seda tuleb täpsustada ja tõhustada. Jääb liikmesriikide ülesandeks näha ette vajalikud õigusnormid, mis tagavad, et riikliku tasandi poliitikakujundajatel, rahapesu andmebüroodel, järelevalve tegijatel, sealhulgas AMLA-l, ning muudel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud asutustel, samuti maksuhalduritel ja käesoleva direktiivi kohaldamisala piires tegutsevatel õiguskaitseasutustel, oleksid toimivad mehhanismid, mis võimaldavad koostööd ja koordineerimist, sealhulgas piirates juhtumeid, kus pädevad asutused keelduvad teise pädeva asutuse taotletud koostööst ja teabevahetusest. Kehtestatud mehhanismidest olenemata peaks sellise riikliku koostöö tulemuseks olema tõhus süsteem rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks ning sihipäraste finantssanktsioonide rakendamata jätmise ja nendest kõrvalehoidmise ärahoidmiseks.

(112)

Tulemusliku koostöö, eelkõige teabevahetuse, hõlbustamiseks ja edendamiseks peaksid liikmesriigid edastama komisjonile ja AMLA-le oma pädevate asutuste nimekirja koos asjaomaste kontaktandmetega.

(113)

Rahapesu ja terrorismi rahastamise riski saavad avastada kõik krediidiasutuste eest vastutavad järelevalve tegijad. Krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste usaldatavusega seonduv teave, nagu teave juhtorgani liikmete ja aktsionäride sobivuse ja nõuetele vastavuse, sisekontrollimehhanismide, üldjuhtimise või nõuetele vastavuse ja riskijuhtimise kohta, on selliste asutuste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud järelevalve piisavuse tagamiseks sageli hädavajalik. Samamoodi on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud teave oluline ka selliste asutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve jaoks. Niisiis tuleks laiendada koostööd ja teabevahetust rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tegijate ja rahapesu andmebüroodega kõigile pädevatele asutustele, kelle ülesanne on teha selliste liidu õigusaktide nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2013/36/EL, (23) 2014/49/EL, (24) 2014/59/EL, (25) ja 2014/92/EL (26) ning direktiivi (EL) 2015/2366 kohaselt kõnealuste kohustatud isikute üle järelevalvet. Sellise koostöö tulemuslikkuse tagamiseks peaksid liikmesriigid AMLAt igal aastal toimunud teabevahetusest teavitama.

(114)

Koostöö muude asutustega, kes teevad direktiivide 2014/92/EL ja (EL) 2015/2366 kohast järelevalvet krediidiasutuste üle, võib vähendada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete tahtmatuid tagajärgi. Krediidiasutused võivad otsustada ärisuhted teatavate klientide või kliendikategooriatega lõpetada või neid piirata, et riske vältida, mitte neid juhtida. Selline riskide vähendamine võib rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistikku ja kahtlaste tehingute avastamist nõrgendada, sest asjaomased kliendid sunnitakse oma finantsvajaduse rahuldamiseks kasutama vähemturvalisi või reguleerimata maksekanaleid. Ühtlasi võib laialdane riskide vähendamine pangandussektoris viia teatavat liiki makseasutuste või klientide majandusliku tõrjutuseni. Finantsjärelevalve tegijad sobivad kõige paremini tuvastama olukordi, kus krediidiasutus on ärisuhtest keeldunud, kuigi riigisiseses õiguses rakendatud direktiivi 2014/92/EL või (EL) 2015/2366 kohaselt ei oleks ta seda ilmselt teha tohtinud, ja selleks ei ole olnud kliendi suhtes rakendatavate dokumenteeritud hoolsusmeetmete alusel põhjust. Finantsjärelevalve tegijad peaksid sellistest juhtumitest või riskide vähendamine tõttu ärisuhete lõpetamisest teavitama asutusi, kes vastutavad selle eest, et finantseerimisasutus järgiks direktiivi 2014/92/EL või (EL) 2015/2366.

(115)

Koostöö finantsjärelevalve tegijate ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute kriisiohje eest vastutavate asutuste, eelkõige hoiuste tagamise skeemis määratud asutuste ja kriisilahendusasutuste vahel on vajalik selleks, et ühildada eesmärgid tõkestada käesoleva direktiivi kohaselt rahapesu ning kaitsta direktiivide 2014/49/EL ja 2014/59/EL kohaselt finantsstabiilsust ja hoiustajaid. Finantsjärelevalve tegijad peaksid teavitama määratud asutusi ja kriisilahendusasutusi nende direktiivide alusel igal juhul, kui nad tuvastavad maksejõuetuse või hoiuste kättesaamatuse suurenenud tõenäosuse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhjustel. Finantsjärelevalve tegijad peaksid neid asutusi teavitama ka kõigist tehingutest, kontodest või ärisuhetest, mille rahapesu andmebüroo on peatanud, et võimaldada määratud asutuste ja kriisilahendusasutuste ülesannete täitmist maksejõuetuse või hoiuste kättesaamatuse suurenenud riski korral, olenemata suurenenud riski põhjusest.

(116)

Sellise krediidiasutuste ja finantseerimisasutustega seotud koostöö soodustamiseks peaks AMLA Euroopa Pangandusjärelevalvega konsulteerides koostama suunised, milles määratakse kindlaks sellise koostöö põhielemendid, sealhulgas teabevahetuse viis.

(117)

Koostöömehhanisme tuleks laiendada ka audiitorite järelevalve eest vastutavatele asutustele, sest selline koostöö võib suurendada liidu rahapesuvastase raamistiku tulemuslikkust.

(118)

Käesoleva direktiivi kohastel eesmärkidel on vajalik liikmesriikide pädevate asutuste omavaheline abistamine ja teabevahetus. Seetõttu ei tohiks liikmesriigid keelata pädevatel asutustel üksteist abistada ja teavet vahetada ega seada sellele põhjendamatuid või ülemäära piiravaid tingimusi.

(119)

Järelevalve tegijad peaksid oma laadist või staatusest olenemata saama teha koostööd ja vahetada konfidentsiaalset teavet. Selleks peaks neil olema koostöö ja konfidentsiaalse teabe vahetamise jaoks piisav õiguslik alus. Teabevahetust ja koostööd kohustatud isikute üle liidu muude õigusaktide kohaselt järelevalvet tegevate pädevate asutustega ei tohiks tahtmatult takistada õiguslik ebakindlus, mis võib tuleneda seda reguleerivate sõnaselgete sätete puudumisest. Õigusraamistiku selgemaks muutmine on eriti oluline ka seetõttu, et usaldatavusnõuete täitmise järelevalve on mitmel juhul tehtud ülesandeks järelevalve tegijatele, kes ei tegele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvega, näiteks Euroopa Keskpangale (EKP).

(120)

Järelevalve tegijate valduses olev teave võib olla teiste pädevate asutuste tegevuse jaoks otsustava tähtsusega. Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tulemuslikkuse tagamiseks peaksid liikmesriigid lubama teabevahetust järelevalve tegijate ja muude pädevate asutuste vahel. Vahetatava konfidentsiaalse teabe kasutamise suhtes tuleks kohaldada rangeid norme.

(121)

Liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tulemuslikkus tugineb paljude erinevate pädevate asutuste koostööle. Sellise koostöö soodustamiseks peaks AMLA koostama EKP, Euroopa järelevalveasutuste, Europoli, Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuriga konsulteerides suunised kõigi pädevate asutuste koostöö kohta. Neis suunistes tuleks ka kirjeldada, kuidas peaksid muude liidu õigusaktide kohase kohustatud isikute järelevalve eest vastutavad pädevad asutused võtma oma ülesannete täitmisel arvesse rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud mureküsimusi.

(122)

Käesoleva direktiivi raames toimuvale isikuandmete töötlemisele kohaldatakse määrust (EL) 2016/679. Käesoleva direktiivi raames toimuvale isikuandmete töötlemisele liidu institutsioonides, organites ja asutustes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 (27). Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist peavad oluliseks avalikuks huviks liikmesriigid. Kuid rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega tegelevad pädevad asutused ning kuritegeliku vara jälitamise, arestimise ja konfiskeerimisega tegelevad pädevad asutused peaksid järgima kriminaalasjades tehtavas politsei- ja õigusalases koostöös töödeldavate isikuandmete kaitse norme, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 (28).

(123)

Käesoleva direktiivi vastavusse viimisel rahapesuvastase töökonna muudetud soovitustega tuleb kindlasti täiel määral järgida liidu õigust, eelkõige andmekaitsealaseid õigusakte, sealhulgas õigusnorme andmete edastamise kohta, ning hartas sätestatud põhiõiguste kaitsmist. Käesoleva direktiivi rakendamise teatavad aspektid on seotud andmete kogumise, analüüsimise, talletamise ja jagamisega nii liidus kui ka kolmandate riikidega. Selline isikuandmete töötlemine peaks olema lubatud juhul, kui austatakse täielikult põhiõigusi, ning üksnes käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkidel ja käesoleva direktiiviga nõutud toiminguteks, nagu teabevahetus pädevate asutuste vahel.

(124)

Andmesubjekti õigust oma andmetega tutvuda kohaldatakse ka käesoleva direktiivi raames toimuvale isikuandmete töötlemisele. Kuid kui andmesubjekt peaks saama juurdepääsu teabele, mis käsitleb teadet kahtlase tehingu kohta, pärsiks see tõsiselt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tulemuslikkust. Seepärast võib olla põhjendatud kohaldada kõnealuse õiguse suhtes erandeid ja piiranguid kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 23 ja vajaduse korral määruse (EL) 2018/1725 artikliga 25. Andmesubjektil on õigus nõuda määruse (EL) 2016/679 artiklis 51 osutatud järelevalveasutuselt või vajaduse korral Euroopa Andmekaitseinspektorilt töötlemise seaduslikkuse kontrollimist ja kasutada kõnealuse määruse artiklis 79 osutatud õiguskaitsevahendit. Määruse (EL) 2016/679 artiklis 51 osutatud järelevalveasutus võib tegutseda ka omal algatusel. Andmetega tutvumise õiguse piiranguid mõjutamata peaks järelevalveasutusel olema võimalik teavitada andmesubjekti sellest, et järelevalveasutus on teinud kõik vajalikud kontrollid, ning sellest, millisele järeldusele ta kõnealuse töötlemise õiguspärasuse küsimuses jõudis.

(125)

Et tagada rahapesu andmebüroode vaheline pidev teabevahetus AMLA loomise ajal, peaks komisjon ajutiselt jätkama FIU-net-i haldamist. Selleks et tagada rahapesu andmebüroode täielik kaasamine süsteemi toimimisse, peaks komisjon regulaarselt suhtlema ELi rahapesu andmebüroode platvormiga, mis on 2006. aastast alates tegutsev rahapesu andmebüroode esindajatest koosnev mitteametlik rühm, mis soodustab rahapesu andmebüroode koostööd ja kus arutletakse koostöö teemadel.

(126)

Regulatiivsed tehnilised standardid peaksid tagama järjepideva ühtlustamise kogu liidus. Kuna AMLA-l on põhjalikud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna eriteadmised, on asjakohane teha talle ülesandeks töötada komisjonile esitamiseks välja selliste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, mis ei sisalda poliitikavalikuid.

(127)

Selleks et tagada rahapesu andmebüroode ja järelevalve tegijate ühtne käsitus, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks näitajad, mille abil liigitada keskregistritele piisava, tõese ja ajakohase teabe esitamata jätmise raskusaste. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (29) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(128)

Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu AMLA välja töötatud regulatiivsed tehnilised standardid, milles määratakse kindlaks asjakohasus ja valikukriteeriumid selle kindlaksmääramisel, kas teade kahtlase tehingu kohta puudutab teist liikmesriiki; kehtestatakse kohustatud isikutele omase riski- ja jääkriskiprofiili hindamise ja liigitamise metoodika ja võrdlusalused ning riskiprofiili läbivaatamise sagedus; määratakse kindlaks teatavate teenuseosutajate keskse kontaktpunkti määramise kriteeriumid ja sellise keskse kontaktpunki ülesanded; täpsustatakse päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegijate kohustusi ja nendevahelise koostöö korda; täpsustatakse finantssektori rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve kolleegiumide toimimise üldtingimusi, finantsjärelevalve tegijate poolt allkirjastatava kirjaliku kokkuleppe vormi, lisameetmeid, mida kolleegiumid peavad rakendama, kui kontsernidesse kuuluvad finantssektorivälised kohustatud isikud, ning kolmandate riikide finantsjärelevalve tegijate osalemise tingimusi; täpsustatakse finantssektoriväliste rahapesu ja terrorismi tõkestamise järelevalve kolleegiumide toimimise üldtingimusi, finantssektoriväliste järelevalve tegijate poolt allkirjastatava kirjaliku kokkuleppe vormi, kolmandate riikide finantssektoriväliste järelevalve tegijate osalemise tingimusi ning lisameetmeid, mida kolleegiumid peavad rakendama, kui kontsernidesse kuuluvad krediidiasutused või finantseerimisasutused; määratakse kindlaks käesoleva direktiivi rikkumise raskusastmete liigituse aluseks võetavad näitajad, kriteeriumid, mida rahaliste karistuste määra või haldusmeetmete määramisel arvesse võtta ning sunniraha kohaldamise metoodika. Komisjon peaks võtma kõnealused regulatiivsed tehnilised standardid vastu delegeeritud õigusaktidega kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 määruse (EL) 2024/1620 artikliga 49.

(129)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks statistika kogumise metoodika; kehtestada keskregistrile tegelike kasusaajate andmete esitamise vorming; määrata kindlaks tehnilised kirjeldused ja kord, mis on vajalikud, et keskregistrid saaksid rakendada õigustatud huvil põhinevat juurdepääsu tegelike kasusaajate andmetele; kehtestada automatiseeritud keskmehhanismidele andmete esitamise vorming; määrata kindlaks automatiseeritud keskmehhanismide keskse juurdepääsupunktiga sidestamise tehniline kirjeldus ja kord ning määrata kindlaks liikmesriikide automatiseeritud keskmehhanismide omavahel sidestamise tehniline kirjeldus ja kord. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (30).

(130)

Komisjonil peaks olema õigus võtta vastu AMLA välja töötatud rakenduslikud tehnilised standardid, milles täpsustatakse liikmesriikide rahapesu andmebüroode vahelise teabevahetuse vormingut ning liidu finantsjärelevalve tegijate ja kolmandate riikide finantsjärelevalve tegijate vahel koostöölepingute sõlmimise ühtset vormi. Komisjon peaks võtma kõnealused rakenduslikud tehnilised standardid vastu rakendusaktidega kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 291 määruse (EL) 2024/1620 artikliga 53.

(131)

Käesolevas direktiivis järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõigusi ja põhimõtteid, eelkõige õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele, õigust isikuandmete kaitsele ning õigust ettevõtlusvabadusele.

(132)

Naiste ja meeste võrdõiguslikkus ning mitmekesisus on liidu põhiväärtused, mida liit on seadnud eesmärgiks edendada kõigi liidu meetmete puhul. Kuigi nendes valdkondades on tehtud edusamme, on vaja rohkem ära teha, et saavutada tasakaalustatud esindatus otsuste tegemisel nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil. Ilma et see piiraks tulemuspõhiste kriteeriumide esmast kohaldamist, peaksid liikmesriigid oma riiklike järelevalveasutuste ja rahapesu andmebüroode juhtide ametisse nimetamisel püüdma tagada soolise tasakaalu, mitmekesisuse ja kaasatuse ning võtma võimalikult suures ulatuses arvesse nendevahelisi seoseid. Liikmesriigid peaksid püüdma tagada tasakaalustatud ja kaasava esindatuse ka oma esindajate valimisel AMLA haldusnõukogusse.

(133)

Käesoleva direktiivi rakendamise hindamise aruande koostamisel peaks komisjon pöörama piisavalt tähelepanu hartas tunnustatud põhiõigustest ja põhimõtetest kinnipidamisele.

(134)

Euroopa Kohus tunnistas oma otsusega liidetud kohtuasjades C-37/20 ja C-601/20 WM ja Sovim SA vs. Luxembourg Business Registers (31) kehtetuks direktiiviga (EL) 2018/843 direktiivi (EL) 2015/849 artikli 30 lõike 5 muudatuse niivõrd, kui sellega kohustati liikmesriike tagama, et nende territooriumil registreeritud äriühingute või muude juriidiliste isikute tegelikke kasusaajaid käsitlev teave peab olema igal juhul üldsusele kättesaadav. Õiguskindluse tagamiseks on tähtis kohandada kõnealust sätet ja selgitada, et nimetatud teave peaks olema kättesaadav vaid õigustatud huvi omavatele isikutele ja organisatsioonidele. Sama tingimust tuleks kohaldada usaldushalduse ja sarnaste õiguslike üksuste tegelikke kasusaajaid käsitlevale teabele juurdepääsu puhul. Direktiivi (EL) 2015/849 tuleks seetõttu muuta. Kõnealuse kohtuotsuse mõju ei puuduta vaid direktiivi (EL) 2015/849 artikli 30 lõiget 5, vaid on sarnane sätete puhul, mis reguleerivad õiguslike üksuste tegelikke kasusaajaid käsitlevad teavet. Et saavutada liidu raamistikus õige tasakaal põhiõiguste kaitse ja üldist huvi pakkuvate õiguspäraste eesmärkide, milleks on näiteks liidu finantssüsteemi kaitsmine rahapesu ja terrorismi rahastamise eest, on asjakohane muuta direktiivi (EL) 2015/849 artikli 31 lõiget 4. Liikmesriikidele tuleks anda üks aasta alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast, et jõustada nimetatud muudatuste ülevõtmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Arvestades proportsionaalse liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tähtsust, peaksid liikmesriigid tegema kõik endast oleneva, et need muudatused võimalikult kiiresti enne nimetatud tähtaega üle võtta.

(135)

Kuna on vaja kiiresti rakendada ühtset käsitust keskregistritele juurdepääsu suhtes õigustatud huvi tõendamise alusel, peaksid liikmesriigid asjaomased sätted üle võtma hiljemalt 10. juuliks 2026. Kuna õigustatud huvi tõendamise alusel toimuv uus juurdepääsukord põhjustab tõenäoliselt esialgu suurema nõudluse, mida keskregistripidajad peavad menetlema, ei tohiks juurdepääsu andmise tähtaegu kohaldada uue korra kohaldamise esimese nelja kuu jooksul. Liikmesriigid peaksid kinnistusraamatuid käsitleva teabe jaoks looma ühtsed juurdepääsupunktid hiljemalt 10. juuliks 2029. Selleks kuupäevaks tuleks sidestada ka automatiseeritud keskmehhanismid, mis võimaldavad tuvastada pangakontode või maksekontode, väärtpaberikontode, krüptovarakontode ning hoiulaegaste omanikke.

(136)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on rahapesu ja terrorismi rahastamist tõkestava koordineeritud ja sidusa mehhanismi loomine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(137)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (32) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud.

(138)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse 22. septembril 2021 (33).

(139)

Direktiiv (EL) 2015/849 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,