Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32022R0555

Nõukogu määrus (EL) 2022/555, 5. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

ST/9827/2021/INIT

ELT L 108, 7.4.2022, p. 1–12 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/555/oj

Date of document:
05/04/2022; Vastuvõtmise kuupäev
Date of effect:
27/04/2022; jõustumine avaldamise kuupäev +20 vt artikkel 2
Date of end of validity:
No end date
Author:
Euroopa Liidu Nõukogu
Form:
Määrus
Treaty:
Euroopa Liidu toimimise leping
Legal basis:
Proposal:
Link
Link
Link
Link
Link
Select all documents mentioning this document
Modifies:
Relation Act Comment Subdivision concerned From To
Modifies 32007R0168 Väljajätmine artikkel 29 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Väljajätmine artikkel 31 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Lisamine artikkel 12 lõige 1 lõik 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Lisamine artikkel 12 lõige 6 punkt (m) 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Lisamine artikkel 12 lõige 6 punkt (n) 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Lisamine artikkel 12 lõige 6 punkt (o) 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Lisamine artikkel 12 lõige 7a 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Lisamine artikkel 12 lõige 7b 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Lisamine artikkel 14 lõige 5 lõik 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Lisamine artikkel 4 lõige 3 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Lisamine artikkel 4 lõige 4 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Lisamine artikkel 5a 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 10 lõige 4 punkt (a) 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 12 lõige 1 lause 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 12 lõige 10 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 12 lõige 3 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 12 lõige 4 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 12 lõige 5 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 12 lõige 6 punkt (a) 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 12 lõige 6 punkt (b) 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 12 lõige 6 punkt (e) 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 12 lõige 6 punkt (i) 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 12 lõige 8 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 12 lõige 9 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 13 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 14 lõige 1 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 14 lõige 3 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 15 lõige 3 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 15 lõige 4 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 15 lõige 7 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 17 lõige 3 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 19 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 2 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 20 lõige 3 lõik 1 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 20 lõige 7 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 24 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 26 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 27 lõige 3 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 28 lõige 2 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 28 lõige 3 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 3 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 30 lõige 3 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 30 lõige 4 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 30 pealkiri 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 4 lõige 1 punkt (a) 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 4 lõige 1 punkt (c) 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 4 lõige 1 punkt (d) 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 4 lõige 2 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 5 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 6 lõige 2 punkt (a) 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 7 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 8 lõige 1 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 8 lõige 3 27/04/2022
Modifies 32007R0168 Asendamine artikkel 9 27/04/2022
Instruments cited:
Link

7.4.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 108/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/555,

5. aprill 2022,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 352,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (edaspidi „amet“) asutati nõukogu määrusega (EÜ) nr 168/2007, (2) et anda seoses põhiõigustega abi ja eksperditeadmisi liidu institutsioonidele, organitele, ametitele ja asutustele ning liikmesriikidele.

(2)

Selleks, et kohandada ameti tegevusala ning parandada selle juhtimist ja tõhusust, on vaja muuta määruse (EÜ) nr 168/2007 teatavaid sätteid, muutmata seejuures ameti eesmärki ja ülesandeid.

(3)

Pärast Lissaboni lepingu jõustumist peaks ameti tegevusala hõlmama ka politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades, mis on põhiõiguste seisukohast eriti tundlikud valdkonnad.

(4)

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkond tuleks ameti tegevusalast välja jätta. See ei tohiks piirata ameti poolt liidu institutsioonidele, organitele, ametitele ja asutustele, sealhulgas ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas tegutsevatele institutsioonidele, organitele, ametitele ja asutustele abi ja eksperditeadmiste andmist, näiteks koolitus näol põhiõigustega seotud küsimustes.

(5)

Lisaks sellele on vaja määruses (EÜ) nr 168/2007 teha mõningaid sihipäraseid tehnilist laadi muudatusi, et ameti juhtimine ja tegevus oleks kooskõlas põhimõtetega, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi, ELi Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta detsentraliseeritud ameteid käsitlevale ühisavaldusele lisatud ühise lähenemisviisiga (edaspidi „ühine lähenemisviis“). Määrus (EÜ) nr 168/2007 on ühises lähenemisviisis kindlaks määratud põhimõtetega kooskõlla viidud, pidades silmas ameti konkreetset tööd ja olemust, ning selle eesmärk on lihtsustada ameti tegevust, parandada selle juhtimist ja suurendada tõhusust.

(6)

Ameti tegevusvaldkondade kindlaks määramine peaks põhinema üksnes ameti programmidokumendil. Praegune lähenemisviis, mille puhul kehtestatakse iga viie aasta tagant paralleelselt ulatuslik temaatiline mitmeaastane raamistik, tuleks lõpetada, kuna see on olnud üleliigne alates 2017. aastast, mil amet on igal aastal võtnud vastu programmidokumendi, et täita komisjoni delegeeritud määrust (EL) nr 1271/2013, (3) millele järgnes komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/715 (4). Liidu poliitilisest kavast ja sidusrühmade vajadustest lähtuvalt määratakse programmidokumendis selgelt kindlaks valdkonnad ja konkreetsed projektid, millega amet peab tegelema. See peaks võimaldama ametil oma tööd ja temaatilist fookust teatavaks ajaks planeerida ning kohandada seda igal aastal vastavalt esilekerkivatele prioriteetidele.

(7)

Amet peaks esitama programmidokumendi kavandi Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning riiklikele kontaktametnikele ja teaduskomiteele iga aasta 31. jaanuariks. Selle eesmärk on, et amet, täites oma ülesandeid täiesti sõltumatult, toetuks aruteludele või arvamustele sellise programmidokumendi kavandi kohta, et kavandada kõige asjakohasem tööprogramm liidu ja liikmesriikide toetamiseks, pakkudes põhiõigustega seotud abi ja eksperditeadmisi.

(8)

Ameti ja liikmesriikide vahelise sujuva teabevahetuse tagamiseks peaksid amet ja riiklikud kontaktametnikud tegutsema ühiselt vastastikuse ja tiheda koostöö vaimus. Selline koostöö ei tohiks piirata ameti sõltumatust.

(9)

Mitut määruse (EÜ) nr 168/2007 sätet tuleks muuta selleks, et tagada ameti haldusnõukogu parem juhtimine ja toimimine.

(10)

Arvestades haldusnõukogu olulist rolli, peaksid selle liikmed olema sõltumatud ning neil peaksid olema põhjalikud teadmised põhiõiguste valdkonnas ja samuti asjakohane juhtimiskogemus, sealhulgas haldus- ja eelarvealased oskused.

(11)

Täpsustada tuleks, et ehkki haldusnõukogu liikmeid ja asendusliikmeid ei saa uuesti ametisse nimetada järjestikusteks perioodideks, peaks olema võimalik nimetada endist liiget või asendusliiget uuesti ametisse veel üheks mittejärjestikuseks ametiajaks. Kui ühest küljest on järjestikuseks ametiajaks ametisse nimetamise keelamine õigustatud, et tagada liikmete sõltumatus, siis teisest küljest lihtsustaks liikmete veel üheks mittejärjestikuseks ametiajaks uuesti ametisse nimetamise lubamine liikmesriikidel sobivate, kõikidele nõuetele vastavate liikmete ametisse nimetamist.

(12)

Seoses haldusnõukogu liikmete või asendusliikmete asendamisega tuleks täpsustada, et alati, kui ametiaeg lõpeb enne viie aasta möödumist, st mitte üksnes juhul, kui liige ei ole enam sõltumatu, vaid ka muudel juhtudel, näiteks ametist lahkumise või surma korral, on uus liige või asendusliige ametis kuni oma eelkäija viieaastase ametiaja lõpuni, välja arvatud juhul, kui eelkäija ametiaja lõpuni on vähem kui kaks aastat, mispuhul võib hakata kulgema uus viieaastane ametiaeg.

(13)

Selleks, et saavutada kooskõla liidu institutsioonide sisese olukorraga, tuleks ameti haldusnõukogule anda ametisse nimetava asutuse volitused. Need volitused tuleks direktorile edasi delegeerida, välja arvatud direktori ametisse nimetamisel. Haldusnõukogu peaks kasutama ametisse nimetava asutuse volitusi ameti töötajate suhtes üksnes erandlike asjaolude korral.

(14)

Selleks, et ennetada ummikseise ja lihtsustada hääletamiskorda juhatuse liikmete valimisel, tuleks sätestada, et haldusnõukogu valib juhatuse liikmed haldusnõukogu hääleõiguslike liikmete häälteenamusega.

(15)

Et viia määrus (EÜ) nr 168/2007 ühise lähenemisviisiga veelgi paremini kooskõlla ja suurendada haldusnõukogu võimet teha järelevalvet ameti haldus-, tegevuse ja eelarvejuhtimise üle, on vaja anda haldusnõukogule lisaülesanded ja täpsustada juhatuse ülesandeid. Haldusnõukogu lisaülesannete hulka peaks kuuluma julgeolekustrateegia, sealhulgas ELi salastatud teabe vahetamise reeglite, kommunikatsioonistrateegia ning haldusnõukogu ja teaduskomitee liikmete huvide konflikti ärahoidmist ja ohjamist käsitlevate reeglite vastuvõtmine. Selgelt tuleks sätestada, et juhatuse ülesanne teha järelevalvet haldusnõukogus vastuvõetavate otsuste ettevalmistamise üle hõlmab eelarve- ja personalitööga seotud küsimuste kontrollimist. Lisaks sellele tuleks juhatusele teha ülesandeks võtta vastu direktori koostatud pettustevastane strateegia ning tagada asjakohaste järelmeetmete võtmine pärast Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuri tehtud auditeid ja uurimisi. Samuti tuleks sätestada, et vajaduse korral võib juhatus kiireloomulistes küsimustes teha haldusnõukogu nimel esialgseid otsuseid.

(16)

Selleks, et lihtsustada teaduskomitee liikmete asendamise senist korda, peaks haldusnõukogul olema lubatud nimetada järelejäänud ametiajaks ametisse reservliikmete nimekirjas järjekorras järgmine isik, kui teaduskomitee liige tuleb asendada enne tema ametiaja lõppemist.

(17)

Kuna ameti direktori valimiseks on ette nähtud väga hoolikas menetlus ja sageli on võimalikke valikukriteeriumidele vastavaid kandidaate vähe, siis peaks ameti direktori ametiaega olema võimalik pikendada üks kord kuni viieks aastaks, võttes eelkõige arvesse tema töötulemusi ning ameti ülesandeid ja vajadusi lähiaastatel. Arvestades kõnealuse ametikoha tähtsust ja seda, et asjaomane menetlus on põhjalik, hõlmates Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni, peaks menetlus algama 12 kuu jooksul enne direktori ametiaja lõppemist.

(18)

Lisaks, et suurendada direktori volituste ja seega ameti tegevuse stabiilsust, tuleks suurendada direktori ametist vabastamise ettepaneku tegemiseks praegu nõutavat haldusnõukogu liikmete ühekolmandikulist häälteenamust kahekolmandikulise häälteenamuseni. Et täpsustada direktori üldist vastutust ameti haldusjuhtimise eest, tuleks ühtlasi sätestada, et direktori kohustus on viia ellu haldusnõukogu poolt vastu võetud otsused, koostada ameti pettustevastane strateegia ning koostada pärast sise- või välisauditite aruandeid ning OLAFi või Euroopa Prokuratuuri uurimisi tegevuskava järelmeetmete võtmiseks.

(19)

Selleks, et viia määrus (EÜ) nr 168/2007 kooskõlla ühise lähenemisviisiga, on vaja sätestada, et komisjon peaks tellima iga viie aasta järel ameti hindamise.

(20)

Määrust (EÜ) nr 168/2007 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 168/2007 muutmine

Määrust (EÜ) nr 168/2007 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Eesmärk

Ameti eesmärk on pakkuda asjaomastele liidu institutsioonidele, organitele, ametitele ja asutustele ning liikmesriikidele liidu õiguse rakendamisel põhiõigustega seotud abi ja eksperditeadmisi, et aidata neil nende vastavates pädevusvaldkondades meetmete võtmisel või tegevuskavade koostamisel täielikult järgida põhiõigusi.“

2)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Reguleerimisala

1.   Amet täidab oma ülesandeid artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks liidu pädevuse piirides.

2.   Oma ülesannete täitmisel järgib amet põhiõigusi, millele on osutatud Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 6.

3.   Amet tegeleb põhiõigustega seotud küsimustega liidus ja liikmesriikides, kui nad rakendavad liidu õigust, välja arvatud liidu või liikmesriikide õigusaktid ja tegevus seoses ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga või selle poliitika raames.“

3)

Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

kogub, dokumenteerib, analüüsib ja levitab asjakohast, objektiivset, usaldusväärset ja võrreldavat teavet ning andmeid, mis hõlmavad ka liikmesriikide, liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutuste, uurimiskeskuste, riiklike asutuste, valitsusväliste organisatsioonide, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide, eelkõige Euroopa Nõukogu pädevate organite edastatud teadusuuringute ja seire tulemusi;“;

ii)

punktid c ja d asendatakse järgmisega:

„c)

viib läbi teadusuuringuid ja -vaatlusi, ettevalmistavaid ja teostatavusuuringuid, võtab nimetatud töödest osa või toetab neid, tehes seda – asjakohasel juhul ja kui see on kooskõlas tema prioriteetide ning iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammiga – Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel;

d)

koostab ja avaldab kas omal algatusel või Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel konkreetseid teemasid käsitlevaid järeldusi ja arvamusi liidu institutsioonidele ja liikmesriikidele, kui nad rakendavad liidu õigust;“;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Lõikes 1 osutatud järeldused, arvamused ja aruanded võivad käsitleda Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 293 kohaseid komisjoni ettepanekuid või seadusandlike menetluste käigus esitatud institutsioonide seisukohti ainult siis, kui vastav institutsioon on esitanud taotluse vastavalt lõike 1 punktile d. Nendes ei käsitleta toimingute õiguspärasust ELi toimimise lepingu artikli 263 tähenduses ega küsimust, kas liikmesriik on või ei ole täitnud mõnda aluslepingutes sätestatud kohustust ELi toimimise lepingu artikli 258 tähenduses.“;

c)

lisatakse järgmised lõiked :

„3.   Teaduskomiteega konsulteeritakse enne lõike 1 punktis e osutatud aruande vastuvõtmist.

4.   Amet esitab lõike 1 punktides e ja g osutatud aruanded hiljemalt iga aasta 15. juunil Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.“

4)

Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Tegevusvaldkonnad

Amet täidab oma ülesandeid oma iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi alusel, mis on kooskõlas olemasolevate rahaliste vahendite ja inimressurssidega. See ei piira ameti võimalust vastata Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlustele väljaspool ühe- ja mitmeaastaste tööprogrammidega kindlaks määratud valdkondi vastavalt artikli 4 lõike 1 punktidele c ja d, tingimusel et ameti rahalised ja inimressursid seda lubavad.“

5)

Lisatakse järgmine artikkel :

„Artikkel 5a

Iga-aastane ja mitmeaastane programmitöö

1.   Direktor koostab igal aastal vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/715 (*1) artiklile 32 programmidokumendi kavandi, mis sisaldab eelkõige iga- ja mitmeaastaseid tööprogramme.

2.   Direktor esitab programmidokumendi kavandi haldusnõukogule. Direktor esitab programmidokumendi kavandi hiljemalt iga aasta 31. jaanuaril Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile haldusnõukogu poolt heakskiidetud kujul. Nõukogus arutab mitmeaastase tööprogrammi kavandit pädev ettevalmistav organ, kes võib paluda ametil kõnealust kavandit tutvustada.

3.   Direktor esitab programmidokumendi kavandi ka artikli 8 lõikes 1 osutatud riiklikele kontaktametnikele ja teaduskomiteele hiljemalt iga aasta 31. jaanuaril, et võimaldada asjaomastel liikmesriikidel ja teaduskomiteel esitada eelnõu kohta oma arvamus.

4.   Pidades silmas nõukogu pädevas ettevalmistavas organis toimunud arutelu tulemust ning komisjonilt, liikmesriikidelt ja teaduskomiteelt saadud arvamusi, esitab direktor programmidokumendi kavandi haldusnõukogule vastuvõtmiseks. Direktor esitab vastuvõetud programmidokumendi Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja artikli 8 lõikes 1 osutatud riiklikele kontaktametnikele.

(*1)  Komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70 (ELT L 122, 10.5.2019, lk 1).“ "

6)

Artikli 6 lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

liidu institutsioonid, organid, ametid ja asutused ning liikmesriikide organid, ametid ja asutused;“.

7)

Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Suhted asjaomaste liidu organite, ametite ja asutustega

Amet tagab asjakohase koostöö asjaomaste liidu organite, ametite ja asutustega. Koostöötingimused määratakse asjakohasel juhul kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumites.“

8)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Iga liikmesriik määrab riiklikuks kontaktametnikuks ühe valitsusametniku.

Riiklik kontaktametnik on asjaomases liikmesriigis ameti peamine kontaktisik.

Amet ja riiklikud kontaktametnikud tegutsevad ühiselt vastastikuse ja tiheda koostöö vaimus.

Amet edastab riiklikele kontaktametnikele kõik vastavalt artikli 4 lõikele 1 koostatud dokumendid.“;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Lõike 2 kohase koostöö halduskorraldus peab olema kooskõlas liidu õigusega ja selle võtab direktori esitatud kavandi põhjal pärast komisjoni arvamuse saamist vastu haldusnõukogu. Kui komisjon ei ole nimetatud korraldusega nõus, vaatab haldusnõukogu kavandi üle ja võtab selle vastu kõigi liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega koos vajalike muudatustega.“

9)

Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Koostöö Euroopa Nõukoguga

Töö kattumise vältimiseks ning vastastikuse täiendavuse ja lisandväärtuse tagamiseks kooskõlastab amet oma tegevuse Euroopa Nõukogu tegevusega, eelkõige oma iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi puhul, ja teeb artikli 10 kohaselt koostööd kodanikuühiskonnaga.

Selleks sõlmib liit vastavalt ELi toimimise lepingu artiklis 218 sätestatud menetlusele Euroopa Nõukoguga kokkuleppe, et panna alus tihedale koostööle Euroopa Nõukogu ja ameti vahel. Nimetatud kokkulepe hõlmab sõltumatu isiku nimetamist Euroopa Nõukogu poolt ameti haldusnõukokku ja juhatusse vastavalt artiklitele 12 ja 13.“

10)

Artikli 10 lõike 4 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

haldusnõukogule artikli 5a kohaselt vastuvõetava iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi kohta soovituste tegemiseks;“.

11)

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)

sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1.   Haldusnõukogu moodustatakse järgmistest isikutest, kellel on põhjalikud teadmised põhiõiguste valdkonnas ja asjakohane kogemus avaliku või erasektori organisatsioonide juhtimise alal, sealhulgas haldus- ja eelarvealased oskused:“;

ii)

lisatakse järgmine lõik:

„Liikmesriigid, komisjon ja Euroopa Nõukogu püüavad saavutada naiste ja meeste võrdse esindatuse haldusnõukogus.“;

b)

lõiked 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„3.   Haldusnõukogu liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on viis aastat. Endise liikme või asendusliikme võib uuesti ametisse nimetada üheks mittejärjestikuseks ametiajaks.

4.   Kui tavaline asendamine või surm välja arvata, lõpeb liikme või asendusliikme ametiaeg ainult siis, kui ta ametist lahkub. Kui liige või asendusliige aga ei vasta enam sõltumatuse kriteeriumidele, peab ta kohe ametist lahkuma ning teavitama sellest komisjoni ja direktorit. Niisugustel liikme tavapärasest asendamisest erinevatel juhtudel nimetab asjaomane pool järelejäänud ametiajaks ametisse uue liikme või asendusliikme. Asjaomane pool nimetab samuti järelejäänud ametiajaks uue liikme või asendusliikme, kui haldusnõukogu on ühe kolmandiku oma liikmete või komisjoni ettepanekul teinud kindlaks, et vastav liige või asendusliige ei vasta enam sõltumatuse kriteeriumidele. Kui järelejäänud ametiaeg on lühem kui kaks aastat, võib uue liikme või asendusliikme ametiaega pikendada kogu viieaastaseks ametiajaks.

5.   Haldusnõukogu valib oma liikmete seast, kes on ametisse nimetatud vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktile a, eesistuja, ase-eesistuja ja kaks muud artikli 13 lõikes 1 osutatud juhatuse liiget kahe ja poole aastaseks ametiajaks, mida võib uuendada ühe korra.

Haldusnõukogu eesistuja ja ase-eesistuja valitakse haldusnõukogu käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja c osutatud liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Artikli 13 lõikes 1 osutatud kaks muud juhatuse liiget valitakse haldusnõukogu käesoleva artikli lõike 1 punktides a ja c osutatud liikmete häälteenamusega.“;

c)

lõiget 6 muudetakse järgmiselt:

i)

punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)

võtab vastu ameti iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi;

b)

võtab vastu artikli 4 lõike 1 punktides e ja g osutatud aastaaruanded, milles eelkõige viimasena nimetatus võrreldakse saavutatud tulemusi iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi eesmärkidega ;“;

ii)

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

kasutab kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 7a ja 7b ameti töötajate suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (*2) sätestatud Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „teenistustingimused“), ning töölepingute sõlmimiseks volitatud asutusele (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused“);

(*2)   EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.“;"

iii)

punkt i asendatakse järgmisega:

„i)

võtab vastu rakendussätted personalieeskirjade ja teenistustingimuste jõustamiseks kooskõlas personalieeskirjade artikli 110 lõikega 2;“;

iv)

lisatakse järgmised punktid:

„m)

võtab vastu julgeolekustrateegia, sealhulgas liidu salajase teabe vahetamise reeglid;

n)

võtab vastu oma liikmete ja teaduskomitee liikmetega seotud huvide konflikti ärahoidmist ja ohjamist käsitlevad reeglid;

o)

võtab vastu artikli 4 lõike 1 punktis h osutatud kommunikatsioonistrateegia ja ajakohastab seda korrapäraselt.“;

d)

lisatakse järgmised lõiked:

„7a.   Haldusnõukogu võtab kooskõlas personalieeskirjade artikli 110 lõikega 2 vastu personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ja teenistustingimuste artiklil 6 põhineva otsuse, millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetava asutuse volitused direktorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel võib delegeeritud volitused peatada. Direktor võib need volitused edasi delegeerida.

7b.   Erandlike asjaolude korral võib haldusnõukogu teha otsuse ajutiselt peatada direktorile delegeeritud ja direktori poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ning kasutada kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mis tahes muule töötajale peale direktori.“;

e)

lõiked 8, 9 ja 10 asendatakse järgmisega:

„8.   Üldjuhul võetakse haldusnõukogu otsused vastu kõigi liikmete häälteenamusega.

Lõike 6 punktides a–e, g, k ja l osutatud otsused võetakse vastu kõikide liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikli 25 lõikes 2 osutatud otsused võetakse vastu ühehäälselt.

Igal haldusnõukogul liikmel või tema puudumise korral tema asendusliikmel on üks hääl. Eesistujal on otsustav hääl.

Euroopa Nõukogu määratud isik võib hääletada üksnes lõike 6 punktides a, b, ja k osutatud otsuste puhul.

9.   Eesistuja kutsub haldusnõukogu kokku kaks korda aastas, piiramata võimalust erakorralisteks koosolekuteks. Eesistuja kutsub erakorralisi koosolekuid kokku omal algatusel või komisjoni või vähemalt ühe kolmandiku haldusnõukogu liikmete taotlusel.

10.   Teaduskomitee eesistuja või eesistuja asetäitja ning Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi direktor võivad haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejatena. Teiste asjaomaste liidu asutuste ja organite juhid, samuti artiklites 8 ja 9 nimetatud muude rahvusvaheliste organisatsioonide juhid võivad juhatuse kutsel samuti vaatlejana osaleda.“

12)

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Juhatus

1.   Haldusnõukogu abistab juhatus. Juhatus teeb järelevalvet haldusnõukogus otsuste vastuvõtmiseks vajaliku ettevalmistava töö üle. Eelkõige kontrollib juhatus eelarve- ja personalitööga seotud küsimusi.

2.   Lisaks sellele teeb juhatus järgmist:

a)

vaatab direktori koostatud kavandi alusel läbi artiklis 5a osutatud ameti programmidokumendi ning esitab selle haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

b)

vaatab läbi ameti aastaeelarve projekti ja esitab selle haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

c)

vaatab läbi ameti tegevuse aastaaruande projekti ja esitab selle haldusnõukogule vastuvõtmiseks;

d)

võtab vastu ameti pettustevastase strateegia, mis on proportsionaalne pettuseriskiga, võttes arvesse rakendatavate meetmetega seotud kulusid ja kasulikkust ning võttes aluseks direktori koostatud projekti;

e)

tagab sise- või välisauditi aruannetest ja hinnangutest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuri uurimistest tulenevate järelduste ja soovituste suhtes asjakohaste järelmeetmete võtmise;

f)

abistab ja nõustab direktorit haldusnõukogu otsuste rakendamisel eesmärgiga tugevdada järelevalvet haldus- ja eelarvejuhtimise üle, ilma et see piiraks direktori artikli 15 lõikes 4 sätestatud kohustuste täitmist.

3.   Vajaduse korral võib juhatus kiireloomulistes küsimustes teha haldusnõukogu nimel esialgseid otsuseid, sealhulgas ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise peatamise kohta vastavalt artikli 12 lõigetes 7a ja 7b osutatud tingimustele ning eelarveküsimuste kohta.

4.   Juhatus koosneb haldusnõukogu eesistujast ja ase-eesistujast, kahest muust haldusnõukogu liikmest, kelle valib haldusnõukogu kooskõlas artikli 12 lõikega 5, ja ühest komisjoni esindajast haldusnõukogus.

Euroopa Nõukogu poolt haldusnõukogusse määratud isik võib osaleda juhatuse koosolekutel.

5.   Juhatuse koosoleku kutsub kokku eesistuja. Selle võib kokku kutsuda ka ühe juhatuse liikme taotlusel. Juhatus võtab otsuseid vastu oma kohalolevate liikmete häälteenamusega. Euroopa Nõukogu määratud isikul on hääleõigus küsimustes, mis puudutavad otsuseid, mille puhul võib asjaomane isik artikli 12 lõike 8 kohaselt hääletada haldusnõukogus.

6.   Direktor võtab juhatuse koosolekutest osa ilma hääleõiguseta.“

13)

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Teaduskomitee koosneb üheteistkümnest põhiõiguste valdkonnas eriti asjatundlikust sõltumatust isikust, kellel on piisav pädevus teadusliku kvaliteedi ja teadustöö metoodika alal. Haldusnõukogu nimetab need üksteist liiget ametisse ja kinnitab paremusjärjestuse alusel reservliikmete nimekirja pärast läbipaistvat kandideerimiskutse avaldamist ja valimismenetlust, olles eelnevalt konsulteerinud Euroopa Parlamendi pädeva komiteega. Haldusnõukogu tagab võrdse geograafilise esindatuse ning püüab saavutada naiste ja meeste võrdse esindatuse teaduskomitees. Haldusnõukogu liikmed ei või olla teaduskomitee liikmed. Artikli 12 lõike 6 punktis g osutatud kodukorras määratakse kindlaks teaduskomiteesse nimetamise üksikasjalikud tingimused.“;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Teaduskomitee liikmed on sõltumatud. Neid võib asendada ainult nende omal soovil või juhul, kui nad ei saa oma kohustusi alaliselt täita. Kui liige aga ei vasta enam sõltumatuse kriteeriumidele, peab ta kohe ametist lahkuma ning teavitama sellest komisjoni ja direktorit. Teise võimalusena võib haldusnõukogu ühe kolmandiku liikmete või komisjoni ettepanekul teatada, et isik ei ole sõltumatu ja tunnistada asjaomase isiku ametisse nimetamise kehtetuks. Haldusnõukogu nimetab järelejäänud ametiajaks ametisse reservliikmete nimekirjast esimese vaba isiku. Kui järelejäänud ametiaeg on lühem kui kaks aastat, võib uue liikme ametiaega pikendada kogu viieaastaseks ametiajaks. Teaduskomitee liikmete nimekiri avalikustatakse ja amet ajakohastab seda oma veebilehel.“;

c)

lõikesse 5 lisatakse järgmine lõik:

„Eelkõige nõustab teaduskomitee direktorit ja ametit ameti töös kasutatava teadustöö metoodika osas.“

14)

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.   Direktori ametiaeg on viis aastat.

Kaksteist kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppemist teeb komisjon hindamise, et hinnata eelkõige

a)

direktori tegevust,

b)

ameti kohustusi ja sellele esitatavaid nõudmisi eelseisvatel aastatel.

Komisjoni ettepanekul ja hindamist arvesse võttes võib haldusnõukogu ühe korra pikendada direktori ametiaega mitte rohkem kui viie aasta võrra.

Haldusnõukogu teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu oma kavatsusest direktori ametiaega pikendada. Kuu aega enne seda, kui haldusnõukogu võtab ametlikult vastu otsuse pikendada direktori ametiaega, võidakse paluda, et direktor esineks Euroopa Parlamendi pädeva komitee ees avaldusega ning vastaks selle liikmete küsimustele.

Kui direktori ametiaega ei pikendata, jääb ta ametisse kuni tema ametijärglase ametisse nimetamiseni.

4.   Direktoril on järgmised ülesanded:

a)

täidab artiklis 4 osutatud ülesandeid ning koostöös teaduskomiteega valmistab ette ja avaldab eelkõige kooskõlas artikli 4 lõike 1 punktidega a–h koostatud dokumente;

b)

valmistab ette artiklis 5a osutatud ameti programmidokumendi ja viib seda ellu;

c)

vastutab igapäevaste haldusküsimuste eest;

d)

rakendab haldusnõukogu rakendusotsuseid;

e)

vastutab ameti eelarve täitmise eest vastavalt artiklile 21;

f)

rakendab selliseid tõhusaid seire- ja hindamismenetlusi, mis on seotud ameti tegevuse vastavusega selle eesmärkidele kooskõlas ametialaselt tunnustatud standardite ja tulemusnäitajatega;

g)

koostab kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2019/715 artikliga 29 tegevuskava, mis käsitleb kulukate programmide ja tegevuste tulemuslikkuse järelhindamiste käigus tehtud järelduste suhtes järelmeetmete võtmist;

h)

annab igal aastal haldusnõukogule aru seire- ja hindamissüsteemi tulemuste kohta;

i)

koostab ameti pettustevastase strateegia ja esitab selle juhatusele heakskiitmiseks;

j)

koostab tegevuskava, mis käsitleb sise- või välisauditi aruannetes ja hinnangutes esitatud ning OLAFi uurimiste käigus tehtud järelduste suhtes järelmeetmete võtmist ning annab tehtud edusammude kohta aru komisjonile ja haldusnõukogule;

k)

vastutab koostöö eest riiklike kontaktametnikega;

l)

vastutab koostöö eest kodanikuühiskonnaga, sealhulgas põhiõiguste platvormi koordineerimise eest kooskõlas artikliga 10.“;

b)

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   Direktori võib teenistuskohustuste rikkumise, mitterahuldavate tulemuste või korduvate või raskete õigusrikkumiste eest enne tema ametiaja lõppemist ametist vabastada haldusnõukogu otsusega haldusnõukogu kahe kolmandiku liikmete või komisjoni ettepanekul.“

15)

Artikli 17 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Otsuste kohta, mille amet on teinud määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 põhjal, võib esitada ELi toimimise lepingu artiklis 228 või 263 sätestatud korras kaebuse ombudsmanile või hagi Euroopa Liidu Kohtusse (Euroopa Kohus).“

16)

Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

Läbivaatamine ombudsmani poolt

Ameti tegevust kontrollib ombudsman kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 228 sätetega.“

17)

Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3.   Ilma et see piiraks muude rahaliste vahendite kasutamist, koosnevad ameti tulud liidu toetusest, mis kirjendatakse liidu üldeelarvesse (komisjoni osa).“;

b)

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7.   Selle kalkulatsiooni põhjal kannab komisjon liidu üldeelarve esialgsesse projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ning üldeelarvest eraldatava toetuse summa, mille ta esitab eelarvepädevatele institutsioonidele vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 314.“

18)

Artikkel 24 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 24

Töötajad

1.   Ameti töötajate ja direktori suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja teenistustingimusi ning Euroopa Liidu institutsioonide poolt kõnealuste personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastu võetud reegleid.

2.   Haldusnõukogu võib võtta vastu sätted, mille kohaselt võetakse ametisse tööle liikmesriikidest lähetatud eksperte.“

19)

Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26

Privileegid ja immuniteedid

Ameti suhtes kohaldatakse ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7.“

20)

Artikli 27 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Euroopa Kohtu pädevusse kuulub ELi toimimise lepingu artiklites 263 ja 265 sätestatud tingimustel ameti vastu esitatud hagide menetlemine.“

21)

Artikli 28 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.   Lõikes 1 osutatud osalemine ja sellega seotud kord määratakse asjaomase assotsiatsiooninõukogu otsusega, võttes arvesse iga riigi eristaatust. Otsuses täpsustatakse eelkõige selliste riikide artiklite 4 ja 5 raames ameti töös osalemise laad, ulatus ja viis, sealhulgas sätted ameti algatustest osavõtmise kohta ning rahalise osaluse ja töötajatega seonduva kohta. Otsus peab olema kooskõlas käesoleva määrusega ning personalieeskirjade ja teenistustingimustega. Otsuses sätestatakse, et osalev riik võib haldusnõukokku vaatlejana ametisse nimetada hääleõiguseta sõltumatu isiku, kes vastab artikli 12 lõike 1 punktis a osutatud isikute erialasele ettevalmistusele. Amet võib assotsiatsiooninõukogu otsuse alusel asjaomases riigis tegeleda põhiõigustega seotud küsimustega artikli 3 lõike 1 kohaldamisalas ulatuses, mis on asjakohane vastava riigi liidu õigusega järkjärguliseks vastavusse viimiseks.

3.   Nõukogu võib komisjoni ettepanekul ühehäälselt otsustada kutsuda ameti töös vaatlejana osalema riigi, kellega liit on sõlminud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu. Sellisel juhul kohaldatakse vastavalt lõiget 2.“

22)

Artikkel 29 jäetakse välja.

23)

Artiklit 30 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„ Hindamised ja läbivaatamine “;

b)

lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.   Komisjon korraldab 28. aprilliks 2027 ja seejärel iga viie aasta järel hindamise, milles keskendutakse eelkõige ameti tegevuse mõjule, tulemuslikkusele ja tõhususele ning töökorraldusele. Hindamise käigus võetakse arvesse haldusnõukogu ja muude sidusrühmade seisukohti nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil.

4.   Lõikes 3 osutatud iga teise hindamise käigus hinnatakse ka ameti saavutatud tulemusi, arvestades tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid. Hindamine võib eelkõige selgitada välja vajaduse muuta ameti volitusi ja selliste võimalike muudatuste rahalised tagajärjed.

5.   Komisjon esitab lõikes 3 osutatud hindamise tulemused haldusnõukogule. Haldusnõukogu vaatab hindamise tulemused läbi ning annab vajaduse korral komisjonile tarvilikke soovitusi ameti ja tema töökorralduse ning tegevusvaldkonna muutmise kohta.

6.   Komisjon annab lõikes 3 osutatud hindamise tulemustest ja lõikes 5 osutatud haldusnõukogu soovitustest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kõnealuse hindamise tulemused ja kõnealused soovitused avalikustatakse.“

24)

Artikkel 31 jäetakse välja.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 5. aprill 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

B. LE MAIRE

(1)   6. juuli 2021. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Nõukogu 15. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 168/2007, millega asutatakse Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (ELT L 53, 22.2.2007, lk 1).

(3)  Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).

(4)  Komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 70 (ELT L 122, 10.5.2019, lk 1).

Top