EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32022R0203

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/203, 14. veebruar 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 748/2012 pädevate asutuste kehtestatavate juhtimissüsteemide ja lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemide osas ning parandatakse määrust (EL) nr 748/2012 lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide väljaandmise osas

C/2022/760

ELT L 33, 15.2.2022, p. 46–59 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2022/203/oj

15.2.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 33/46


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/203,

14. veebruar 2022,

millega muudetakse määrust (EL) nr 748/2012 pädevate asutuste kehtestatavate juhtimissüsteemide ja lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemide osas ning parandatakse määrust (EL) nr 748/2012 lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide väljaandmise osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, (1) eriti selle artikli 62 lõikeid 14 ja 15,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EL) nr 748/2012 (2) on sätestatud tsiviilõhusõidukite ning neile paigaldatavate mootorite, propellerite ja osade projekteerimise ja tootmise ühtsed tehnilised nõuded.

(2)

Vastavalt määruse (EL) 2018/1139 II lisa punkti 3.1 alapunktile b peavad tsiviilõhusõidukite ning neile paigaldatavate mootorite, propellerite ja osade projekteerimise ja tootmisega tegelevad heakskiidetud organisatsioonid, sõltuvalt oma tegevuse liigist ja suurusest, rakendama ning töös hoidma juhtimissüsteemi, millega tagatakse vastavus kõnealuses lisas sätestatud olulistele nõuetele, juhtima ohutusriske ning püüdma seda süsteemi pidevalt täiustada.

(3)

Vastavalt Chicagos 7. detsembril 1944 allkirjastatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (edaspidi „Chicago konventsioon“) 19. lisale peavad pädevad asutused nõudma heakskiidetud projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonidelt ohutusjuhtimissüsteemi rakendamist.

(4)

Seepärast peaksid kõik määruse (EL) nr 748/2012 I lisa kohaldamisalasse kuuluvad heakskiidetud projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonid võtma kasutusele juhtimissüsteemi, et järgida Chicago konventsiooni 19. lisas sätestatud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (edaspidi „ICAO“) rahvusvahelisi standardeid ja soovituslikke tavasid.

(5)

Kõik heakskiidetud projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonid peavad kehtestama lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemi. Seepärast tuleks muuta määruse (EL) nr 748/2012 I lisa sätteid, et tagada lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemi kasutuselevõtt organisatsioonide juhtimissüsteemi osana ning viia asjaomased nõuded vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 (3) nõuetega.

(6)

Projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonidele tuleks anda piisav üleminekuaeg, et nad suudaksid täita käesoleva määrusega kehtestatud uusi eeskirju ja menetlusi.

(7)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 748/2012 muuta.

(8)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/699 (4) asendati punkti 21.B.325 alapunkt c, et määrata kindlaks, missugustel juhtudel peaks registreerimisliikmesriigi pädev asutus lisaks punkti 21.B.325 alapunktides a ja b osutatud lennukõlblikkussertifikaadile andma välja ka lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi vastavalt sellele, kas asjaomase õhusõiduki suhtes kohaldati komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 (5) osa M või osa ML. Vastuvõetud tekstis ei käsitletud aga nõuetekohaselt uue õhusõiduki suhtes kehtivat korda. Seepärast tuleks määrust (EL) nr 748/2012 parandada.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Liidu Lennundusohutusameti arvamusega nr 04/2020, (6) mis on esitatud vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artikli 76 lõikele 1,

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 127 lõikele 1 kohaselt loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 748/2012 muudetakse järgmiselt:

1)

artiklisse 9 lisatakse järgmised lõiked:

„5.   Erandina I lisa (osa 21) punkti 21.B.225 alapunkti d alapunktidest 1 ja 2 võib I lisa (osa 21) kohaselt välja antud kehtiva sertifikaadiga tootjaorganisatsioon kõrvaldada kõik komisjoni määruse (EL) 2022/203 (*1) I lisas kehtestatud nõuete täitmisega seotud puudused kuni 7. märtsini 2025.

Kui organisatsioon ei ole neid puudusi pärast 7. märtsi 2025 kõrvaldanud, tunnistatakse kõnealune sertifikaat kehtetuks, selle suhtes kehtestatakse piirangud või see peatatakse kas täielikult või osaliselt.

6.   Erandina I lisa (osa 21) punkti 21.B.125 alapunkti d alapunktidest 1 ja 2 võib organisatsioon, mis toodab tooteid, osi või seadmeid ilma kehtiva sertifikaadita, kuid millel on I lisa (osa 21) kohaselt välja antud kehtiv heakskiidukiri, kõrvaldada kõik rakendusmääruse (EL) 2022/203 I lisas kehtestatud nõuete täitmisega seotud puudused kuni 7. märtsini 2025.

Kui organisatsioon ei ole neid puudusi pärast 7. märtsi 2025 kõrvaldanud, tunnistatakse kõnealune heakskiidukiri kehtetuks, selle suhtes kehtestatakse piirangud või see peatatakse kas täielikult või osaliselt.

(*1)  Komisjoni 14. veebruari 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/203, millega muudetakse määrust (EL) nr 748/2012 pädevate asutuste kehtestatavate juhtimissüsteemide ja lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemide osas ning parandatakse määrust (EL) nr 748/2012 lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide väljaandmise osas (ELT L 33, 15.2.2022, lk 46).“"

2)

I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 748/2012 I lisa parandatakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 7. märtsist 2023, v.a artikkel 2, mida kohaldatakse alates 7. märtsist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. veebruar 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.

(2)  Komisjoni 3. augusti 2012. aasta määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 224, 21.8.2012, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 18).

(4)  Komisjoni 21. detsembri 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/699, millega muudetakse ja parandatakse määrust (EL) nr 748/2012 seoses jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhenditega, hoolduse käigus kasutamiseks ette nähtud osade tootmisega ning õhusõiduki vananemisega seotud aspektide arvessevõtmisega sertifitseerimise käigus (ELT L 145, 28.4.2021, lk 1).

(5)  Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 362, 17.12.2014, lk 1).

(6)  https://www.easa.europa.eu/document-library/opinions


I LISA

Määruse (EL) nr 748/2012 I lisa osa 21 muudetakse järgmiselt:

1)

punkt 21.1 asendatakse järgmisega:

„21.1.   Pädev asutus

Käesolevas lisas on pädev asutus:

a)

jao A alajaos A:

1.

projekteerimisorganisatsioonide puhul amet;

2.

selliste tootjaorganisatsioonide puhul, mille peamine tegevuskoht on 7. detsembril 1944 Chicagos allkirjastatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (edaspidi „Chicago konventsioon“) alusel liikmesriigi vastutusalasse kuuluval territooriumil, kõnealuse liikmesriigi määratud või määruse (EL) 2018/1139 artikli 64 kohaselt teise liikmesriigi määratud asutus, või kui vastutus on määruse (EL) 2018/1139 artikli 64 või 65 kohaselt ametile ümber jaotatud, siis amet, või

3.

selliste tootjaorganisatsioonide puhul, mille peamine tegevuskoht on Chicago konventsiooni alusel liikmesriigi vastutusalasse kuuluvast territooriumist väljaspool, amet;

b)

jao A alajagudes B, D, E, J, K, M, O ja Q amet;

c)

jao A alajagudes F ja G:

1.

selliste füüsiliste ja juriidiliste isikute puhul, kelle peamine tegevuskoht on Chicago konventsiooni alusel liikmesriigi vastutusalasse kuuluval territooriumil, kõnealuse liikmesriigi määratud või määruse (EL) 2018/1139 artikli 64 kohaselt teise liikmesriigi määratud asutus, või kui vastutus on määruse (EL) 2018/1139 artikli 64 kohaselt või alajao G puhul artikli 65 kohaselt ametile ümber jaotatud, siis amet;

2.

selliste füüsiliste ja juriidiliste isikute puhul, kelle peamine tegevuskoht on Chicago konventsiooni alusel liikmesriigi vastutusalasse kuuluvast territooriumist väljaspool, amet;

d)

jao A alajagudes H ja I selle liikmesriigi määratud asutus, kus õhusõiduk on registreeritud või registreeritakse:

e)

jao A alajaos P:

1.

liikmesriigis registreeritud õhusõiduki puhul registreerimisliikmesriigi määratud asutus;

2.

registreerimata õhusõiduki puhul identifitseerimismärgid ette näinud liikmesriigi määratud asutus;

3.

konstruktsiooni ohutusega seotud lennutingimuste kinnitamise korral amet.“;

2)

lisatakse punkt 21.2:

„21.2.   Kohaldamisala

Käesoleva lisa jaos A kehtestatud sätetega nähakse ette käesoleva lisa kohaselt välja antud või antavate sertifikaatide taotlejate ja omanike õigused ja kohustused.

Käesoleva lisa jaos B on kehtestatud sertifitseerimis- ja järelevalveülesannete ning nõuete täitmise tagamise ülesannete täitmise tingimused ning haldusnõuded ja juhtimissüsteemile esitatavad nõuded, mida peab järgima käesoleva lisa jao A rakendamise ja täitmise tagamise eest vastutav pädev asutus.“;

3)

punkt 21.B.5 jäetakse välja;

4)

lisatakse punktid 21.B.10 ja 21.B.15:

„21.B.10   Järelevalvedokumendid

Pädev asutus esitab asjaomastele töötajatele kõik nende ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalikud õigusaktid, standardid, normid, tehnilised väljaanded ning nendega seotud dokumendid.

21.B.15   Ameti teavitamine

a)

Liikmesriigi pädev asutus teavitab ametit kõikidest määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide rakendamisega seotud olulistest probleemidest 30 päeva jooksul alates sellest, kui pädev asutus probleemidest teada sai.

b)

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, esitab liikmesriigi pädev asutus ametile võimalikult kiiresti ohutuse seisukohalt olulise teabe, mis pärineb lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta koostatud ettekannetest, mis määruse (EL) nr 376/2014 artikli 6 lõike 6 kohaselt on talletatud riiklikku andmebaasi.“;

5)

punkt 21.B.20 asendatakse järgmisega:

„21.B.20   Viivitamata reageerimine ohutusprobleemile

a)

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, rakendab pädev asutus ohutusteabe nõuetekohase kogumise, analüüsimise ja levitamise süsteemi.

b)

Amet rakendab kogu talle laekunud asjakohase ohutusteabe nõuetekohaseks analüüsimiseks vajalikku süsteemi ning edastab liikmesriikide asjaomastele asutustele ja komisjonile viivitamata kogu teabe, sealhulgas soovitused või võetavad parandusmeetmed, mida need liikmesriigid vajavad määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamisalasse kuuluvate toodete, osade, seadmete, isikute või organisatsioonidega seotud ohutusprobleemidele õigel ajal reageerimiseks.

c)

Alapunktides a ja b nimetatud teabe saamisel võtab pädev asutus nõuetekohased meetmed ohutusprobleemi lahendamiseks.

d)

Pädev asutus teavitab alapunkti c kohaselt võetud meetmetest viivitamata kõiki isikuid ja organisatsioone, kes vastavalt määrusele (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele peavad neid meetmeid järgima. Pädev asutus teeb meetmed teatavaks ka ametile ning ühise tegutsemise vajalikkuse korral teistele asjaomastele liikmesriikidele.“;

6)

punkt 21.B.25 asendatakse järgmisega:

„21.B.25   Juhtimissüsteem

a)

Pädev asutus kehtestab juhtimissüsteemi, mis hõlmab vähemalt järgmist, ja haldab seda süsteemi:

1.

dokumenteeritud põhimõtted ja protseduurid, mis kirjeldavad süsteemi töökorraldust, vahendeid ja meetodeid määrusele (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele vastavuse tagamiseks. Protseduurid peavad olema ajakohased ja neid tuleb pädevas asutuses kasutada alusdokumentidena tema kõikide asjaomaste ülesannete täitmiseks;

2.

piisav arv töötajaid ülesannete ja kohustuste täitmiseks. Kõikide ülesannete nõuetekohase täitmise tagamiseks on nõutav töötajate kättesaadavuse planeerimise süsteem;

3.

töötajad, kes on neile määratud ülesannete täitmiseks kvalifitseeritud, omavad vajalikke teadmisi ja kogemusi, on läbinud esmaõppe ning jätkuva pädevuse tagamiseks ka korduvkoolituse;

4.

töötajatele nõuetekohased tegevusruumid ja büroopinnad ettenähtud ülesannete täitmiseks;

5.

funktsioon, mille abil jälgitakse juhtimissüsteemi vastavust asjaomastele nõuetele ja protseduuride asjakohasust ning mis muu hulgas hõlmab siseauditi korra ja ohutusriskide juhtimise korra väljatöötamist. Nõuetele vastavuse jälgimine peab hõlmama ka süsteemi auditi järeldusi käsitleva tagasiside andmist pädeva asutuse juhtkonnale, et tagada vajaduse korral parandusmeetmete rakendamine;

6.

isik või isikute rühm, kes vastutavad nõuetele vastavuse jälgimisega seotud ülesannete täitmise eest otse pädeva asutuse juhtkonna ees.

b)

Pädev asutus määrab iga tegevusvaldkonna, sh juhtimissüsteemi jaoks ühe isiku või mitu isikut, kes vastutavad üldiselt asjaomase ülesande või asjaomaste ülesannete juhtimise eest.

c)

Pädev asutus kehtestab protseduurid, et osaleda koos kõigi teiste asjaomaste pädevate asutustega kas samast liikmesriigist või teistest liikmesriikidest saadava kogu vajaliku teabe ja abi vastastikuses vahetamises, mis muu hulgas hõlmab järgmist:

1.

liikmesriigi territooriumil tegutsevate, kuid teise liikmesriigi pädeva asutuse või ameti poolt sertifitseeritud isikute ja organisatsioonide järelevalve raames avastatud kõik asjakohased puudused ja võetud järelmeetmed;

2.

teave, mis pärineb punkti 21.A.3A kohaselt nõutavatest kohustuslikest ja vabatahtlikest lennuohutust mõjutavate juhtumite teadetest.

d)

Ametile tehakse kättesaadavaks koopia liikmesriigi pädeva asutuse juhtimissüsteemiga seotud protseduure ja neis tehtud muudatusi kajastavast dokumendist, mida amet kasutab standardimise eesmärgil.“;

7)

punkt 21.B.30 asendatakse järgmisega:

„21.B.30   Ülesannete andmine kvalifitseeritud üksustele

a)

Pädev asutus võib anda kvalifitseeritud üksustele ülesandeid, mis on seotud määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamisalasse kuuluvate toodete ja osade ning füüsiliste ja juriidiliste isikute esmase sertifitseerimise või pideva järelevalvega. Ülesannete andmisel tagab pädev asutus, et on teinud järgmist:

1.

välja töötanud süsteemi, millega antakse nii esmane kui ka jooksev hinnang selle kohta, kas kvalifitseeritud üksus vastab määruse (EL) 2018/1139 VI lisa nõuetele. See süsteem ja hindamistulemused dokumenteeritakse;

2.

sõlminud kvalifitseeritud üksusega mõlema poole asjakohasel juhtimistasandil heakskiidetud kirjaliku kokkuleppe, milles on sätestatud järgmine:

i)

täidetavad ülesanded;

ii)

esitatavad deklaratsioonid, aruanded ja dokumendid;

iii)

ülesannete täitmise tehnilised tingimused;

iv)

täidetavate ülesannetega seotud vastutus;

v)

ülesannete täitmise käigus saadud teabe kaitse.

b)

Pädev asutus tagab, et punkti 21.B.25 alapunkti a alapunkti 5 kohaselt kehtestatud siseauditi kord ja ohutusriskide juhtimise kord hõlmavad kõiki kvalifitseeritud üksuse poolt tema nimel täidetavaid sertifitseerimisülesandeid ja pideva järelevalve ülesandeid.“;

8)

punkt 21.B.35 asendatakse järgmisega:

„21.B.35   Juhtimissüsteemi muudatused

a)

Pädeval asutusel peab olema süsteem selliste muudatuste kindlakstegemiseks, mis mõjutavad tema suutlikkust täita määruses (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides kindlaks määratud ülesandeid ja kohustusi. See süsteem peab võimaldama pädeval asutusel astuda samme, mis on vajalikud tema juhtimissüsteemi sobivuse ja tõhususe säilitamise tagamiseks.

b)

Juhtimissüsteemi tõhusa rakendamise tagamiseks ajakohastab pädev asutus seda õigel ajal vastavalt määruse (EL) 2018/1139 ning määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide muudatustele.

c)

Liikmesriigi pädev asutus teavitab ametit kõigist muudatustest, mis mõjutavad tema suutlikkust täita määruses (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides sätestatud ülesandeid ja kohustusi.“;

9)

punkt 21.B.40 jäetakse välja;

10)

punkt 21.B.45 jäetakse välja;

11)

punkt 21.B.55 asendatakse järgmisega:

„21.B.55   Andmete säilitamine

a)

Pädev asutus kehtestab andmete säilitamise süsteemi, mis võimaldab järgmistele andmetele juurde pääseda, neid nõuetekohaselt säilitada ja usaldusväärselt jälgida järgmist:

1.

juhtimissüsteemi dokumenteeritud põhimõtted ja protseduurid;

2.

töötajate koolitus, kvalifikatsioon ja volitused;

3.

ülesannete jaotus, mis hõlmab punktiga 21.B.30 nõutavaid aspekte, ning määratud ülesannete üksikasjad;

4.

sertifitseerimismenetlused ja sertifitseeritud organisatsioonide pidev järelevalve, sealhulgas:

i)

sertifikaadi, heakskiidu, loa ja heakskiidukirja taotlus;

ii)

pädeva asutuse pideva järelevalve programm, mis sisaldab kõikide hindamiste, auditite ja ülevaatuste dokumente;

iii)

väljaantud sertifikaadid, heakskiidud, load ja heakskiidukirjad, sealhulgas nende muudatused;

iv)

järelevalveprogrammi koopia ning kavandatavate ja tehtud auditite kuupäevad;

v)

kogu ametliku kirjavahetuse koopiad;

vi)

soovitused sertifikaadi, heakskiidu, loa või heakskiidukirja väljaandmiseks või selle kehtivuse pikendamiseks, avastatud puuduste üksikasjad ja organisatsioonide poolt nende kõrvaldamiseks võetud meetmed, sealhulgas lõpetamise kuupäev, täitemeetmed ja tähelepanekud;

vii)

hindamis-, auditi- ja ülevaatusaruanded, mille on välja andnud mõni muu pädev asutus vastavalt punkti 21.B.120 alapunktile d, punkti 21.B.221 alapunktile c või punkti 21.B.431 alapunktile c;

viii)

organisatsiooni kõikide näidis- ja juhendmaterjalide, käsiraamatute ja nende muudatuste koopiad;

ix)

kõikide muude pädeva asutuse heakskiidetud dokumentide koopiad;

5.

nõuetele vastavuse deklaratsioonid (EASA vorm 52, vt VIII liide) ja komponentide hooldustõendid (EASA vorm 1, vt I liide), mille ta on kinnitanud selliste organisatsioonide puhul, kes toodavad tooteid, osi või seadmeid ilma tootjaorganisatsiooni sertifikaadita vastavalt käesoleva lisa jao A alajaole F.

b)

Pädev asutus lisab andmete säilitamise süsteemi järgmise:

1.

nõuete täitmise alternatiivmeetodite kasutamist tõendavad dokumendid;

2.

ohutusteave ja järelmeetmed kooskõlas punktiga 21.B.15;

3.

määruse (EL) 2018/1139 artikli 70, artikli 71 lõike 1 ja artikli 76 lõike 4 kohaste kaitse- ja paindlikkussätete kasutamine.

c)

Pädev asutus haldab loetelu kõikidest väljaantud sertifikaatidest, heakskiitudest, lubadest ja heakskiidukirjadest.

d)

Kõiki alapunktides a, b ja c osutatud andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat, kui kohaldatavatest andmekaitsealastest õigusaktidest ei tulene teisiti.

e)

Kõik alapunktides a, b ja c osutatud andmed tehakse taotluse korral kättesaadavaks teise liikmesriigi pädevatele asutustele või ametile.“;

12)

punkt 21.B.60 jäetakse välja;

13)

lisatakse punkt 21.B.65:

„21.B.65   Peatamine, piiramine ja kehtetuks tunnistamine

Pädev asutus:

a)

peatab sertifikaadi, heakskiidu, lennu- või muu loa või heakskiidukirja kehtivuse, kui ta leiab, et on piisavalt alust arvata, et selline meede on vajalik õhusõiduki ohutusele tõenäoliselt avalduva ohu ärahoidmiseks;

b)

peatab sertifikaadi, heakskiidu, lennu- või muu loa või heakskiidukirja kehtivuse, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab sellele piirangud, kui selline meede on vajalik vastavalt punktidele 21.B.125, 21.B.225 või 21.B.433;

c)

peatab lennukõlblikkussertifikaadi või mürasertifikaadi kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks, kui on tõendeid selle kohta, et mõni punkti 21.A.181 alapunktis a või punkti 21.A.211 alapunktis a täpsustatud tingimustest ei ole täidetud;

d)

peatab sertifikaadi, heakskiidu, lennu- või muu loa või heakskiidukirja kehtivuse täielikult või osaliselt või kehtestab sellele piirangud, kui pädeva asutuse kontrolli alt väljas olevad ettenägematud asjaolud takistavad pädeva asutuse inspektoreil täita järelevalve planeerimise tsükli jooksul teostatavaid järelevalveülesandeid.“;

14)

lisatakse punkt 21.B.115:

„21.B.115   Nõuete täitmise meetodid

a)

Amet töötab välja nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid (acceptable means of compliance, AMC), mida võib kasutada selleks, et kontrollida määruse (EL) 2018/1139 ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ning rakendusaktide nõuete täitmist.

b)

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks võib kasutada nõuete täitmise alternatiivmeetodeid.

c)

Pädevad asutused teavitavad ametit kõigist nende järelevalve all olevate organisatsioonide või nende endi poolt käesoleva määruse nõuetele vastavuse tõendamiseks kasutatavatest nõuete täitmise alternatiivmeetoditest.“;

15)

punkt 21.B.120 asendatakse järgmisega:

„21.B.120   Algne sertifitseerimismenetlus

a)

Kui pädev asutus saab taotluse heakskiidukirja kohta, millega tõendada üksiktoodete, -osade või -seadmete vastavust nõuetele, kontrollib ta taotleja vastavust kohaldatavatele nõuetele.

b)

Heakskiidukirja väljaandmiseks registreerib pädev asutus kõik avastatud puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

c)

Pädev asutus esitab taotlejale kirjaliku kinnituse kõikide kontrolli käigus avastatud puuduste kohta. Algse sertifitseerimise korral võib heakskiidukirja välja anda alles siis, kui kõik puudused on pädevat asutust rahuldaval viisil kõrvaldatud.

d)

Pädev asutus annab heakskiidukirja (EASA vorm 65, vt XI liide) välja siis, kui ta on veendunud, et taotleja vastab kohaldatavatele nõuetele.

e)

Heakskiidukiri sisaldab heakskiidu kohaldamisala, lõppkuupäeva ja vajaduse korral ka asjakohaseid piiranguid.

f)

Heakskiidukirja kehtivusaeg ei tohi ületada üht aastat.“;

16)

punkt 21.B.125 asendatakse järgmisega:

„21.B.125   Avastatud puudused, parandusmeetmed ja tähelepanekud

a)

Pädeval asutusel peab olema süsteem puuduste analüüsimiseks ohutusalase tähtsuse seisukohast.

b)

Pädev asutus annab välja esimese astme puuduse teatise, kui avastatakse selline oluline mittevastavus määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldatavatele nõuetele, organisatsiooni protseduuridele ja käsiraamatutele või heakskiidukirja tingimustele, mis alandab ohutustaset või vähendab oluliselt lennuohutust.

Esimese astme puudused on nt järgmised:

1.

pädeval asutusel ei võimaldata pärast kaht kirjalikku taotlust tavalisel tööajal pääseda organisatsiooni tegevusruumidesse, millele on osutatud punktis 21.A.9;

2.

heakskiidukiri on saadud või selle kehtivust on pikendatud kirjalike tõendite võltsimisega ning

3.

on mis tahes tõendeid nõuete rikkumise või heakskiidukirja kuritahtliku kasutamise kohta.

c)

Pädev asutus annab välja teise astme puuduse teatise, kui avastatakse selline mittevastavus määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldatavatele nõuetele, organisatsiooni protseduuridele ja käsiraamatutele või heakskiidukirja tingimustele, mida ei klassifitseerita esimese astme puuduseks.

d)

Kui järelevalve käigus või muul viisil avastatakse puudus, teatab pädev asutus sellest kirjalikult organisatsioonile ning nõuab kindlakstehtud mittevastavus(t)e kõrvaldamiseks parandusmeetmete võtmist, ilma et see piiraks määrusega (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega ja rakendusaktidega ette nähtud täiendavate meetmete kohaldamist. Kui esimese astme puudus on otseselt seotud õhusõidukiga, teavitab pädev asutus sellest õhusõiduki registreerimisliikmesriigi pädevat asutust.

1.

Esimese astme puuduste korral võtab pädev asutus viivitamata asjakohaseid meetmeid asjaomase organisatsiooni tegevuse keelamiseks või piiramiseks ning olenevalt esimese astme puuduse ulatusest võtab ta vajaduse korral meetmeid heakskiidukirja tühistamiseks, selle kehtivuse täielikuks või osaliseks peatamiseks või sellele piirangute kehtestamiseks, kuni organisatsioon on parandusmeetmed edukalt ellu rakendanud.

2.

Teise astme puuduste korral teeb pädev asutus järgmist:

i)

annab organisatsioonile aega parandusmeetmete rakendamiseks vastavalt puuduse laadile, kuid algselt mitte mingil juhul rohkem kui kolm kuud. See ajavahemik algab kuupäevast, mil organisatsioonile teatati puudusest kirjalikult ja nõuti kindlakstehtud mittevastavuse kõrvaldamiseks parandusmeetmete võtmist. Selle kolme kuu lõppedes võib pädev asutus puuduse laadist sõltuvalt tähtaega pikendada, tingimusel et pädeva asutusega on kokku lepitud parandusmeetmete kava;

ii)

hindab organisatsiooni pakutud parandusmeetmete kava ja rakendamiskava ning kinnitab need, kui need on tema hinnangu kohaselt asjaomase mittevastavuse kõrvaldamiseks piisavad;

iii)

kui organisatsioon ei esita nõuetekohast parandusmeetmete kava või ei rakenda parandusmeetmeid pädeva asutuse kinnitatud või pikendatud tähtaja jooksul, tunnistatakse puudus esimese astme puuduseks ja võetakse meetmeid vastavalt alapunkti f alapunkti 1 alapunktile i.

e)

Juhtudel, mis ei nõua kvalifitseerimist esimese või teise astme puuduseks, võib pädev asutus esitada tähelepanekuid:

1.

mis tahes sellise artikli kohta, mis on hinnatud ebatõhusaks;

2.

kui on kindlaks tehtud, et mõni artikkel võib põhjustada mittevastavust alapunktide b või c nõuetele;

3.

kui soovitused või parandused pakuvad huvi organisatsiooni üldise ohutustaseme seisukohast.

Käesoleva punkti kohaselt esitatud tähelepanekud edastatakse organisatsioonile kirjalikult ja pädev asutus registreerib need.“;

17)

punktid 21.B.130, 21.B.145 ja 21.B.150 jäetakse välja;

18)

lisatakse punkt 21.B.215:

„21.B.215   Nõuete täitmise meetodid

a)

Amet töötab välja nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid (acceptable means of compliance, AMC), mida võib kasutada selleks, et kontrollida määruse (EL) 2018/1139 ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ning rakendusaktide nõuete täitmist.

b)

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks võib kasutada nõuete täitmise alternatiivmeetodeid.

c)

Pädevad asutused teavitavad ametit kõigist nende järelevalve all olevate organisatsioonide või nende endi poolt käesoleva määruse nõuetele vastavuse tõendamiseks kasutatavatest nõuete täitmise alternatiivmeetoditest.“;

19)

punkt 21.B.220 asendatakse järgmisega:

„21.B.220   Algne sertifitseerimismenetlus

a)

Kui pädev asutus saab taotluse tootjaorganisatsiooni sertifikaadi esmase väljaandmise kohta, kontrollib ta taotleja vastavust kohaldatavatele nõuetele.

b)

Algse sertifitseerimisega seotud uurimise ajal korraldatakse vähemalt üks kohtumine taotleja vastutava juhiga, veendumaks, et see isik mõistab oma rolli ja vastutust.

c)

Pädev asutus registreerib kõik avastatud puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused tootjaorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise kohta.

d)

Pädev asutus esitab taotlejale kirjaliku kinnituse kõikide kontrolli käigus avastatud puuduste kohta. Algse sertifitseerimise korral võib sertifikaadi välja anda alles siis, kui kõik puudused on pädevat asutust rahuldaval viisil kõrvaldatud.

e)

Pädev asutus annab tootjaorganisatsiooni sertifikaadi (EASA vorm 55, vt X liide) välja siis, kui ta on veendunud, et taotleja vastab kohaldatavatele nõuetele.

f)

Sertifikaadi viitenumber lisatakse EASA vormile 55 ameti täpsustatud viisil.

g)

Sertifikaat antakse välja määramata ajaks. Organisatsiooni õigused ning sertifikaadiga hõlmatud tegevuse ulatus ja võimalikud piirangud (vastavalt vajadusele) määratakse kindlaks sertifikaadile lisatud sertifitseerimistingimustes.“;

20)

lisatakse punktid 21.B.221 ja 21.B.222:

„21.B.221   Järelevalve põhimõtted

a)

Pädev asutus kontrollib järgmist:

1.

organisatsioonide suhtes kohaldatavatele nõuetele vastavus enne tootjaorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmist;

2.

tema sertifitseeritud organisatsioonide jätkuv vastavus kohaldatavatele nõuetele;

3.

pädeva asutuse poolt punkti 21.B.20 alapunktide c ja d kohaselt kehtestatud asjakohaste ohutusmeetmete rakendamine.

b)

Nimetatud kontrolli suhtes kohaldatakse järgmist:

1.

selle läbiviimist toetatakse dokumentidega, milles järelevalve eest vastutavatele töötajatele antakse juhiseid ülesannete täitmiseks;

2.

asjaomastele organisatsioonidele antakse teavet järelevalve tulemuste kohta;

3.

selle aluseks on hindamised, auditid, ülevaatused ja vajaduse korral etteteatamata ülevaatused;

4.

kontrolli tulemusel saab pädev asutus vajalikud tõendid juhuks, kui on vaja võtta täiendavaid meetmeid, sealhulgas punkti 21.B.225 kohaseid meetmeid.

c)

Pädev asutus määrab varasema järelevalvetegevuse ning ohutusalaste prioriteetide alusel kindlaks alapunktides a ja b sätestatud järelevalve ulatuse.

d)

Kui organisatsiooni tegevusruumid asuvad mitmes riigis, võib punktis 21.1 määratletud pädev asutus kokku leppida selles, et järelevalveülesandeid täidavad nende liikmesriikide pädevad asutused, kus asuvad organisatsiooni tegevusruumid, või kui need ruumid asuvad Chicago konventsiooni kohaselt liikmesriigi vastutusalasse kuuluvast territooriumist väljaspool, siis amet. Sellise kokkuleppega hõlmatud organisatsiooni teavitatakse kokkuleppe olemasolust ja kohaldamisalast.

e)

Muus liikmesriigis kui organisatsiooni peamiseks tegevuskohaks olevas liikmesriigis asuvates tegevusruumides teostatava järelevalve korral teavitab punktis 21.1 määratletud pädev asutus enne kohapealset auditit või tegevusruumide ülevaatust sellest kõnealuse liikmesriigi pädevat asutust.

f)

Pädev asutus kogub ja töötleb mis tahes teavet, mida ta peab järelevalve tegemiseks vajalikuks.

21.B.222   Järelevalveprogramm

a)

Pädev asutus kehtestab punkti 21.B.221 alapunktiga a ette nähtud järelevalvetegevust hõlmava järelevalveprogrammi ja haldab seda.

b)

Järelevalveprogrammis võetakse arvesse organisatsiooni konkreetset laadi, tegevuse keerukust, varasema sertifitseerimise ja/või järelevalvetegevuse tulemusi ning seonduvate riskide hindamist. Programm sisaldab järelevalve planeerimise iga tsükli puhul järgmist:

1.

hindamised, auditid ja ülevaatused, sealhulgas vajaduse korral:

i)

juhtimissüsteemi hindamised ja protsessi auditid;

ii)

organisatsiooni pädevusse kuuluvate toodete, osade ja seadmete asjakohase valimi tooteauditid;

iii)

tehtud tööst valimi moodustamine ning

iv)

etteteatamata ülevaatused;

2.

vastutava juhi ja pädeva asutuse kohtumised, mille eesmärk on tagada mõlema poole pidev informeeritus kõigist olulistest küsimustest.

c)

Järelevalve planeerimise tsükli pikkus ei ületa 24 kuud.

d)

Olenemata alapunktist c võib järelevalve planeerimise tsüklit pikendada 36 kuuni, kui pädev asutus on kindlaks teinud, et eelnenud 24 kuu jooksul:

1.

organisatsioon on tõhusalt kindlaks teinud lennundusohutusega seotud ohud ja juhtinud sellega seotud riske;

2.

organisatsioon on järjepidevalt tõendanud punktide 21.A.147 ja 21.A.148 täitmist ja omab täielikku ülevaadet kõikidest tootmisjuhtimissüsteemis tehtud muudatustest;

3.

ei ole avastatud esimese astme puudusi;

4.

kõiki parandusmeetmeid on rakendatud pädeva asutuse kinnitatud või pikendatud tähtaja jooksul vastavalt punktile 21.B.225.

Olenemata alapunktist c võib järelevalve planeerimise tsüklit pikendada veel kuni 48 kuuni, kui organisatsioon on lisaks eespool esitatud alapunktides 1–4 loetletud tingimustele kehtestanud ja pädev asutus on heaks kiitnud tõhusa süsteemi, mille kaudu annab organisatsioon pädevale asutusele pidevalt aru oma ohutustasemest ja õigusnormidele vastavusest.

e)

Järelevalve planeerimise tsüklit võib lühendada, kui on tõendid selle koha, et organisatsiooni ohutustase on alanenud.

f)

Järelevalveprogramm sisaldab kavandatud ning tulemuslikult tehtud hindamiste, auditite, ülevaatuste ja kohtumiste kuupäevi.

g)

Järelevalve planeerimise iga tsükli lõppedes annab pädev asutus välja soovitusliku aruande järelevalve jätkamise kohta, lähtudes järelevalve tulemustest.“;

21)

punkt 21.B.225 asendatakse järgmisega:

„21.B.225   Avastatud puudused, parandusmeetmed ja tähelepanekud

a)

Pädeval asutusel peab olema süsteem puuduste analüüsimiseks ohutusalase tähtsuse seisukohast.

b)

Pädev asutus annab välja esimese astme puuduse teatise, kui avastatakse selline oluline mittevastavus määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldatavatele nõuetele, organisatsiooni protseduuridele ja käsiraamatutele või sertifikaadile, mis alandab ohutustaset või vähendab oluliselt lennuohutust.

Esimese astme puudused on nt järgmised:

1.

pädeval asutusel ei võimaldata pärast kaht kirjalikku taotlust tavalisel tööajal pääseda organisatsiooni tegevusruumidesse, millele on osutatud punktis 21.A.9;

2.

tootjaorganisatsiooni sertifikaat on saadud või selle kehtivust on pikendatud kirjalike tõendite võltsimisega;

3.

on mis tahes tõendeid nõuete rikkumise või tootjaorganisatsiooni sertifikaadi kuritahtliku kasutamise kohta ning

4.

vastutava juhi nimetamata jätmine vastavalt punkti 21.A.245 alapunktile a.

c)

Pädev asutus annab välja teise astme puuduse teatise, kui avastatakse selline mittevastavus määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldatavatele nõuetele, organisatsiooni protseduuridele ja käsiraamatutele või sertifikaadile, sealhulgas heakskiidutingimustele, mida ei klassifitseerita esimese astme puuduseks.

d)

Kui järelevalve käigus või muul viisil avastatakse puudus, teatab pädev asutus nimetatud puudusest kirjalikult organisatsioonile ning nõuab kindlakstehtud mittevastavus(t)e kõrvaldamiseks parandusmeetmete võtmist, ilma et see piiraks määrusega (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega ja rakendusaktidega ette nähtud täiendavate meetmete kohaldamist. Kui esimese astme puudus on otseselt seotud õhusõidukiga, teavitab pädev asutus sellest õhusõiduki registreerimisliikmesriigi pädevat asutust.

1.

Esimese astme puuduste korral võtab pädev asutus viivitamata asjakohaseid meetmeid asjaomase organisatsiooni tegevuse keelamiseks või piiramiseks ning olenevalt esimese astme puuduse ulatusest võtab ta vajaduse korral meetmeid tootjaorganisatsiooni sertifikaadi tühistamiseks, selle kehtivuse täielikuks või osaliseks peatamiseks või sellele piirangute kehtestamiseks, kuni organisatsioon on parandusmeetmed edukalt ellu rakendanud.

2.

Teise astme puuduste korral teeb pädev asutus järgmist:

i)

annab organisatsioonile aega parandusmeetmete rakendamiseks vastavalt puuduse laadile, kuid algselt mitte mingil juhul rohkem kui kolm kuud. See ajavahemik algab kuupäevast, mil organisatsioonile teatati puudusest kirjalikult ja nõuti kindlakstehtud mittevastavuse kõrvaldamiseks parandusmeetmete võtmist. Selle kolme kuu lõppedes võib pädev asutus puuduse laadist sõltuvalt tähtaega pikendada, tingimusel et pädeva asutusega on kokku lepitud parandusmeetmete kava;

ii)

hindab organisatsiooni pakutud parandusmeetmeid ja nende rakendamise kava ning kinnitab need, kui need on tema hinnangu kohaselt asjaomase mittevastavuse kõrvaldamiseks piisavad;

iii)

kui organisatsioon ei esita nõuetekohast parandusmeetmete kava või ei rakenda parandusmeetmeid pädeva asutuse kinnitatud või pikendatud tähtaja jooksul, tunnistatakse puudus esimese astme puuduseks ja võetakse meetmeid vastavalt alapunkti d alapunktile 1.

e)

Juhtudel, mis ei nõua kvalifitseerimist esimese või teise astme puuduseks, võib pädev asutus esitada tähelepanekuid:

1.

mis tahes sellise artikli kohta, mis on hinnatud ebatõhusaks, või

2.

kui on kindlaks tehtud, et mõni artikkel võib põhjustada mittevastavust alapunktide b või c nõuetele või

3.

kui soovitused või parandused pakuvad huvi organisatsiooni üldise ohutustaseme seisukohast.

Käesoleva punkti kohaselt esitatud tähelepanekud edastatakse organisatsioonile kirjalikult ja pädev asutus registreerib need.“;

22)

punktid 21.B.230 ja 21.B.235 jäetakse välja;

23)

punkt 21.B.240 asendatakse järgmisega:

„21.B.240   Tootmisjuhtimissüsteemi muudatused

a)

Kui pädev asutus saab taotluse tootmisjuhtimissüsteemi olulise muudatuse kohta, kontrollib ta enne heakskiidu andmist, kas organisatsioon vastab käesoleva lisa kohaldatavatele nõuetele.

b)

Pädev asutus kehtestab tingimused, vastavalt millele võib organisatsioon kõnealuste muudatuste hindamise jooksul tegutseda, välja arvatud juhul, kui pädev asutus leiab, et tootjaorganisatsiooni sertifikaadi kehtivus tuleb peatada.

c)

Kui pädev asutus on veendunud, et organisatsioon vastab kohaldatavatele nõuetele, kiidab pädev asutus muudatuse heaks.

d)

Ilma et see piiraks täiendavate täitemeetmete kohaldamist, kaalub pädev asutus organisatsiooni sertifikaadi kehtivuse peatamise, sertifikaadi tühistamise või sellele piirangute kehtestamise vajadust, kui organisatsioon teeb tootmisjuhtimissüsteemi olulise muudatuse ilma pädevalt asutuselt alapunkti c kohase heakskiiduta.

e)

Tootmisjuhtimissüsteemi väiksemate muudatuste korral lisab pädev asutus nende läbivaatamise oma pidevasse järelevalvesse kooskõlas punktis 21.B.221 sätestatud põhimõtetega. Nõuetele mittevastavuse korral teavitab pädev asutus organisatsiooni, nõuab täiendavaid muudatusi ja tegutseb vastavalt punktile 21.B.225.“;

24)

punktid 21.B.245 ja 21.B.260 jäetakse välja;

25)

punkti 21.B.325 pealkiri asendatakse järgmisega:

„21.B.325   Lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmine“;

26)

punktid 21.B.330 ja 21.B.345 jäetakse välja;

27)

punkti 21.B.525 pealkiri asendatakse järgmisega:

„21.B.525   Lennuloa väljaandmine“;

28)

punktid 21.B.530 ja 21.B.545 jäetakse välja.


II LISA

Määruse (EL) nr 748/2012 I lisa osa 21 parandatakse järgmiselt:

1)

punkti 21.B.325 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Lisaks alapunktis a või b osutatud asjakohastele lennukõlblikkussertifikaatidele annab registreerimisliikmesriigi pädev asutus ELi-välisest riigist pärit uutele ja kasutatud õhusõidukitele välja:

1.

esmase lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi (EASA vorm 15a, II liide) õhusõidukitele, mille suhtes kohaldatakse komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M);

2.

esmase lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi (EASA vorm 15c, II liide) uutele õhusõidukitele, mille suhtes kohaldatakse komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 Vb lisa (osa ML);

3.

esmase lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi (EASA vorm 15c, II liide) ELi-välisest riigist pärit kasutatud õhusõidukitele, mille suhtes kohaldatakse komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 Vb lisa (osa ML), kui pädev asutus on nende lennukõlblikkust kontrollinud.“


Top