(1)

ELi toimimise lepingu artikli 67 kohaselt moodustab liit vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala, kus tagatakse isikutele piirikontrolli puudumine sisepiiridel. Schengeni acquis’ kohaselt võib sisepiire ületada igas kohas, ilma et isikuid, olenemata nende kodakondsusest, piiril kontrollitakse. See hõlmab ka ELis seaduslikult elavaid ja liikmesriigi territooriumile seaduslikult sisenenud kolmandate riikide kodanikke, kes võivad reisida vabalt kõigi teiste liikmesriikide territooriumil 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul.

(2)

30. jaanuaril 2020 kuulutas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) peadirektor välja rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra seoses koroonaviirushaigust COVID-19 põhjustava uue koroonaviiruse 2019. aastal alanud ülemaailmse puhanguga. 11. märtsil 2020 andis WHO hinnangu, et COVID-19 võib käsitada pandeemiana.

(3)

SARS-CoV-2 viiruse leviku piiramiseks on liikmesriigid võtnud mitmesuguseid meetmeid, millest mõned, näiteks sisenemispiirangud või nõuded, mille kohaselt peavad piiriülesed reisijad jääma karantiini, on mõjutanud õigust liikmesriikide territooriumil vabalt elada ja reisida, sealhulgas liikmesriigi territooriumil seaduslikult viibivate või elavate kolmandate riikide kodanike jaoks. Neil meetmetel on olnud kahjulik ja ebaproportsionaalne mõju mis tahes kodakondsusega isikute kontrollimise tõttu Schengeni ala sisepiiride ületamisel.

(4)

13. oktoobril 2020 võttis nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu soovituse (EL) 2020/1475, mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel (1). Selles soovituses on kindlaks määratud üldpõhimõtted ja ühised kriteeriumid, sealhulgas ühised künnised, mida võtta arvesse, kui kaalutakse vaba liikumise piiranguid COVID-19 pandeemiale reageerimiseks. Sellega on loodud ka ühine raamistik võimalike meetmete võtmiseks suurema riskiga piirkondadest saabuvate reisijate suhtes. Selles soovitatakse liikmesriikidel oma tegevust koordineerida ning teavitada üldsust piiravate meetmete kehtestamisest.

(5)

Nõukogu soovituse (EL) 2020/1632 (2) kohaselt tuleks soovituses (EL) 2020/1475 sätestatud üldpõhimõtteid, ühiseid kriteeriume, ühiseid künniseid ja ühist meetmete raamistikku, sealhulgas soovitusi koordineerimise ja teavitamise kohta kohaldada ka sisepiirikontrollita alal reisimise suhtes.

(6)

Selleks et võtta arvesse COVID-19 pandeemia arengut pärast soovituse (EL) 2020/1475 vastuvõtmist, on nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal nimetatud soovituse asendanud soovitusega (EL) 2022/108.

(7)

Selleks et tagada, et ühised kriteeriumid, ühised künnised ja ühine meetmete raamistik, mida liikmesriigid COVID-19 pandeemia ajal ohutu reisimise hõlbustamiseks sisepiirikontrollita alal kohaldavad, oleksid jätkuvalt ajakohased ja täielikult kooskõlas ühise lähenemisviisiga, mille eesmärk on hõlbustada soovituses (EL) 2022/108 sätestatud liikumisvabadust, tuleks nõukogu soovituses (EL) 2020/1632 esitatud viide soovitusele (EL) 2020/1475 asendada viitega soovitusele (EL) 2022/108.

(8)

Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva soovituse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades et käesolev soovitus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu poolt otsuse tegemist käesoleva soovituse üle, kas ta rakendab seda.

(9)

Käesolev soovitus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ; Seetõttu ei osale Iirimaa soovituse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(10)

Bulgaaria, Horvaatia, Küprose ja Rumeenia puhul kujutab käesolev soovitus endast Schengeni acquis’ edasiarendamist vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses.

(11)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (3) artikli 1 punktis C osutatud valdkonda.

(12)

Šveitsi puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (4) artikli 1 punktis C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (5) artikliga 3.

(13)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev soovitus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ (6) artikli 1 punktis C osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes otsuse 2011/350/EL (7) artikliga 3,