EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32021Y0125(01)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitus, 15. detsember 2020, millega muudetakse soovitust ESRN/2020/7 väljamaksete piiramise kohta COVID-19 pandeemia ajal (ESRN/2020/15) 2021/C 27/01

ELT C 27, 25.1.2021, p. 1–4 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

25.1.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 27/1


EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU SOOVITUS,

15. detsember 2020,

millega muudetakse soovitust ESRN/2020/7 väljamaksete piiramise kohta COVID-19 pandeemia ajal

(ESRN/2020/15)

(2021/C 27/01)

EUROOPA SÜSTEEMSETE RISKIDE NÕUKOGU HALDUSNÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1092/2010, 24. november 2010, finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta, (1) eelkõige selle artikli 3 lõike 2 punkte b, d ja f ning artikleid 16 kuni 18,

võttes arvesse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsust ESRN/2011/1, 20. jaanuar 2011, millega võetakse vastu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töökord (2), eelkõige selle artikli 15 lõike 3 punkti e ning artikleid 18 kuni 20,

ning arvestades järgmist:

(1)

COVID-19 pandeemia puhkemisel pidas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN) vajalikuks, et finantseerimisasutused hoiaksid süsteemse riski leevendamiseks piisaval tasemel omavahendeid ning aitaksid kaasa majanduse taastumisele. Selleks võttis ESRN vastu soovituse ESRN/2020/7 väljamaksete piiramise kohta COVID-19 pandeemia ajal (3), mille eesmärgiks oli tagada, et kõik finantseerimisasutused, mis võiksid ohustada finantsstabiilsust, säilitaksid piisavas mahus kapitali, ning selles osas paluti asjaomastel asutustel nõuda finantseerimisasutustelt dividendimaksetest loobumist COVID-19 pandeemia ajal ja vähemalt kuni 1. jaanuarini 2021.

(2)

COVID-19 kriis kestab endiselt Euroopas ja üleilmselt ning selle edasine mõju majandusele ja finantseerimisasutustele on endiselt ebakindel; esineb risk, et tervise ja majanduse olukord võib veelgi halveneda. Turgudel ja ametiasutustel puudub teave kriisi pikaajalise mõju kohta finantssektorile ja krediiditurgudele. Samuti sõltuvad finantseerimisasutused endiselt olulisel määral avaliku sektori toetusest. Keskse tähtsusega on finantssüsteemi jätkuva kohase toimimise tagamine. Makromajandusliku arengu määramatust arvesse võtva, erandliku väljamaksete piiramise pikendamise eesmärgiks on võimaldada finantseerimisasutustel püsida süsteemse riski leevendamiseks piisavalt kõrgel kapitaliseerituse tasemel ja aidata kaasa majanduse taastumisele. Samas tunnustab ESRN ametiasutuste ja finantseerimisasutuste saavutusi pandeemia mõjude käsitlemisel. ESRN on teadlik dividendijaotuse tähtsusest, mis võimaldab finantseerimisasutustel kaasata väliskapitali, kuna investorite investeeringu tasustamine on kriitiline finantseerimisasutuste ja finantsturgude pikaajaliseks jätkusuutlikkuseks. Siiski peab ESRN dividendijaotuses vajalikuks äärmist hoolsust, et see ei seaks ohtu finantssüsteemi stabiilsust ja taastumisprotsessi, ning seetõttu leiab ESRN, et dividendijaotuse tase peab olema oluliselt madalam, kui COVID-19 kriisile eelnenud aastate jooksul.

(3)

Soovituse ESRN/2020/7 eesmärk on hõlmata ka keskseid vastaspooli (CCP), arvestades nende süsteemselt olulist rolli finantsturu tehingute töötlemisel. Kavakohaselt tuli vältida, et aktsionärid ja kõrgema astme töötajad tugineksid väljamaksetele CCP kapitali ülejäägist ajal, mil tegevusrisk, mida CCP katavad omavahenditest ja mitte töötlevate liikmete osamaksetest, on suurim; selle juures tuleb arvesse võtta ka töötajate kohalolu CCP ruumides. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt COVID-19 puhkemise järel läbi viidud liidus asuvate CCPde stressitestid kinnitasid liidu CCPde üldist vastupidavust üldistele šokkidele ja mitmekordsetele krediidi-, likviidsus- ja kontsentratsiooniriski realiseerumistele (4). Lisaks sellele puuduvad siiani tõendid süsteemi- või menetlushäirete kohta. CCPde poolt kasutatavate võtete tulemuslikkus tegevusriski leevendamisel näitab, et enam ei ole vajalik kohaldada soovitust ESRN/2020/7 CCPde suhtes.

(4)

Soovituse ESRN/2020/7 meetmed on ajutise olemusega ja ESRN jälgib pidevalt nende tagajärgi finantseerimisasutustele ning nende võimet toetada majanduse taastumist. Käesoleva soovituse muutmise vajaduse kaalumisel võtab ESRN muuhulgas arvesse makromajanduslikku arengut ja uusi andmeid finantssüsteemi stabiilsuse kohta.

(5)

Soovituse ESRN/2020/7 2. jao punkti 5 kohaselt otsustab ESRNi haldusnõukogu, kas ja kuidas on soovitust ESRN/2020/7 vaja muuta. Eelkõige võib muuta soovitust A selle kohaldamise tähtaja pikendamiseks.

(6)

Seetõttu tuleb soovitust ESRN/2020/7 muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

MUUDATUSED

Soovitust ESRN/2020/7 muudetakse järgmiselt.

1)

1. jao soovitus A asendatakse järgmisega:

Soovitus A – väljamaksete piiramine

Asjaomastel asutustel soovitatakse vähemalt kuni 30. septembrini 2021 nõuda, et nende järelevalve alla kuuluvad finantseerimisasutused (*1) hoiduksid igast järgmisest tegevusest:

a)

dividendide väljamaksed või dividendide väljamaksete tegemise tagasivõtmatu kohustuse võtmine;

b)

lihtaktsiate tagasiostmine;

c)

olulisele riskivõtjale muutuvtasu maksmise kohustuse võtmine,

mis vähendab omavahendite kvantiteeti või kvaliteeti, v.a juhul, kui finantseerimisasutus kohaldab nendes tegevustes äärmist ettevaatust, mistõttu see vähenemine ei ületa pädeva asutuse poolt kehtestatud konservatiivset piiri. Pädevatel asutustel soovitatakse alustada finantseerimisasutustega arutelu enne nende poolt punktides a või b osutatud meetmete võtmist.

Käesolevat soovitust kohaldatakse ELi konsolideerimisgrupi tasandil (või individuaalsel tasandil, kui finantseerimisasutus ei kuulu ELi konsolideerimisgruppi) ja vajaduse korral allkonsolideeritud või individuaalsel tasandil.

(*1)  See ei hõlma finantseerimisasutuste filiaale.“"

2)

2. jao punkti 1 alapunkti 1 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)

„pädev asutus“ (competent authority) – pädev asutus või järelevalveasutus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 40 määratluse kohaselt või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 lõike 10 kohaselt (*2);

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/138/EÜ, 25. november 2009, kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1)“;"

b)

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

„finantseerimisasutus“ (financial institution) – järgmised ettevõtjad, kelle peakontor või registrijärgne asukoht on liidus:

i)

„krediidiasutus ja investeerimisühing“ (institution) – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 3 määratletud tähenduses;

ii)

„kindlustusandja” (insurance undertaking) – direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 1 määratletud tähenduses;

iii)

„edasikindlustusandja” (reinsurance undertaking) – direktiivi 2009/138/EÜ artikli 13 punktis 4 määratletud tähenduses;“;

c)

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

„olulise riski võtja“ – isik töötajate kategoorias, mille ametialane tegevus mõjutab oluliselt finantseerimisasutuse riskiprofiili, sealhulgas isikud töötajate kategoorias, mis on osutatud direktiivi 2013/36/EL artikli 92 lõikes 2 või komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/35 (*3) artikli 275 lõike 1 punktis c;

(*3)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/35, 10. oktoober 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 12, 17.1.2015, lk 1).“"

3)

2. jao punktis 3 lisatakse järgmine alapunkt:

„1a.

Konservatiivse piiri määramisel peavad pädevad asutused kohaselt arvesse võtma järgmist:

a)

käesoleva soovituse eesmärke, eelkõige finantseerimisasutuste vajadust püsida süsteemse riski leevendamiseks piisavalt kõrgel kapitaliseerituse tasemel (sealhulgas võttes arvesse nende kapitali arengut) ja aidata kaasa majanduse taastumisele, võttes arvesse ka pandeemiast tulenevat ettevõtjate ja kodumajapidamiste solventsuse taseme languse riski;

b)

vajadust tagada, et nende järelevalve all olevate finantseerimisasutuste dividendijaotuse üldine tase on oluliselt madalam, kui COVID-19 kriisile vahetult eelnenud aastate jooksul;

c)

nende järelevalve all olevate sektorite erisusi.“

4)

2. jao punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Edasine ajakava

Määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 17 lõike 1 kohaselt peavad adressaadid teavitama Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja ESRNi meetmetest, mis on võetud käesoleva soovituse rakendamiseks, või põhjendama meetmete võtmata jätmist. Kõik adressaadid peavad esitama käesoleva soovituse rakendamise aruande 15. oktoobriks 2021.“

5)

2. jao punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Käesoleva soovituse muutmine

Käesoleva soovituse muutmise vajaduse ja ajastuse kaalumisel võtab ESRN enne 30. septembrit 2021 muuhulgas arvesse makromajanduslikku arengut ja uusi andmeid finantssüsteemi stabiilsuse kohta.“

6)

2. jao punktis 6 lisatakse järgmine alapunkt 3:

„3.

ESRNi sekretariaat abistab adressaate, tagab aruandluse kooskõlastamise ja asjakohaste vormide koostamise ning täpsustab vajadusel meetmete võtmise korda ja tähtaegu.“

7)

Lisa „Käesoleva soovituse alusel võetud meetmetest teavitamine“ jäetakse välja.

Frankfurt Maini ääres, 15. detsember 2020

ESRNi haldusnõukogu nimel

ESRNi sekretariaadi juhataja

Francesco MAZZAFERRO


(1)  ELT L 331, 15.12.2010, lk 1.

(2)  ELT C 58, 24.2.2011, lk. 4.

(3)  Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 27. mai 2020. aasta soovitus ESRN/2020/7 väljamaksete piiramise kohta COVID-19 pandeemia ajal (ELT C 212, 26.6.2020, lk 1).

(4)  Vt ESMA pressiteade: “ESMA’s Third EU-Wide CCP Stress Test Finds System Resilient to Shocks”, avaldatud veebilehel https://www.esma.europa.eu/press-news/esma-news/esma%E2%80%99s-third-eu-wide-ccp-stress-test-finds-system-resilient-shocks.


Top