1.   Liidu ja ÜMTde assotsieerimine põhineb ÜMTde, ÜMTdega seotud liikmesriikide ja liidu ühistel eesmärkidel, põhimõtetel ja väärtustel.

2.   Partnerid tunnustavad üksteise õigust määrata kindlaks oma kestliku arengu poliitika ja prioriteedid ning oma keskkonna- ja töötajate kaitse tase ning võtta vastu ja muuta asjaomaseid õigusakte ja poliitikat kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja kokkulepetega. Seejuures püüavad nad tagada ranged keskkonna ja töötajate kaitse nõuded.

3.   Käesoleva otsuse rakendamisel lähtuvad partnerid läbipaistvuse, subsidiaarsuse ja tõhususe põhimõtetest ning pööravad võrdväärset tähelepanu ÜMTde kestliku arengu kolmele põhitahule – majandusareng, kultuuriline ja sotsiaalne areng ning loodus- ja keskkonnakaitse –, rakendades tegevuskava 2030 läbivalt kogu sise- ja välispoliitikas tervikliku ja strateegilise lähenemisviisi abil. Sooline võrdõiguslikkus ning tütarlaste ja naiste õigused tuleks integreerida kõikidesse meetmetesse võtmetähtsusega panusena kestliku arengu eesmärkide edukaks saavutamiseks.

4.   Käesoleva otsuse üldine eesmärk on edendada ÜMTde majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning seada sisse tihedad majandussidemed nende ja liidu kui terviku vahel. Assotsieerimisega püütakse saavutada seda üldeesmärki, parandades ÜMTde konkurentsivõimet, tugevdades nende vastupanuvõimet, vähendades nende majanduslikku ja keskkonnaalast haavatavust ning edendades nende koostööd teiste partneritega. Lisaks on käesoleva otsuse eesmärk säilitada olemasolevad sidemed ühelt poolt liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani vahel, tunnistades Gröönimaa geostrateegilist asukohta Arktikas, ning säilitada olemasolevad sidemed liidu ja teiste ÜMTde vahel, võttes arvesse nende geostrateegilisi asukohti Kariibi mere, India ookeani, Atlandi ookeani ja Vaikse ookeani riikides.

5.   Kooskõlas ELi lepingu artikli 3 lõikega 5 ja artikliga 21 on käesoleval otsusel järgmised erieesmärgid:

6.   Lõikes 4 osutatud üldeesmärkide ja lõikes 5 osutatud erieesmärkide täitmiseks järgitakse assotsieerimisel vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabadustest kinnipidamise, õigusriigi, hea valitsemistava ja kestliku arengu aluspõhimõtteid, mida tunnustavad nii ÜMTd kui ka nendega seotud liikmesriigid.

1.   Assotsieerimine moodustab ühist huvi pakkuvates küsimustes peetava poliitilise dialoogi ja koostöö raamistiku.

2.   Esmatähtsaks peetakse koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades, nagu näiteks:

3.   Ühist huvi pakkuvates valdkondades tehtava koostöö eesmärk on edendada ÜMTde võimet toimida iseseisvalt ning arendada nende suutlikkust töötada välja, rakendada ja kontrollida lõikes 2 osutatud strateegiaid ja poliitikat.

1.   Vastastikuste suhete tugevdamiseks teavitavad liit ja ÜMTd kodanikke assotsieerimisest, eelkõige edendades ÜMTde ametiasutuste, teadusringkondade, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja ettevõtjate ning nende liidusiseste partnerite vahelisi sidemeid ja koostööd.

2.   ÜMTd teevad jõupingutusi, et tugevdada ja edendada suhteid kogu liiduga. Liikmesriigid toetavad neid jõupingutusi.

1.   Võttes arvesse artiklit 3, toetatakse assotsieerimisega ÜMTde osalemist asjaomastes rahvusvahelistes, piirkondlikes ja allpiirkondlikes koostööalgatustes ning ÜMTde piirkondlikku ja allpiirkondlikku integratsiooni vastavalt nende endi püüdlustele ning kooskõlas ÜMTde pädevate asutuste kindlaks määratud eesmärkide ja prioriteetidega.

2.   Sel eesmärgil ja võttes arvesse ÜMTde osalemist piirkondlikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides, võivad liit ja ÜMTd vahetada teiste partneritega teavet ja häid tavasid, teha nendega muud laadi tihedat koostööd ning koordineerida oma tegevust nendega, kui see on asjakohane vastavalt rahvusvahelistele lepingutele.

3.   Assotsieerimise eesmärk on toetada liidu ning ÜMTde ja teiste partnerite vahelist koostööd käesoleva otsuse II ja III osas sätestatud koostöövaldkondades. Sellega seoses on assotsieerimise eesmärk edendada ÜMTde koostööd ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimate piirkondadega, samuti AKV riikide hulka kuuluvate ja AKV riikide hulka mittekuuluvate naaberriikide ja -territooriumidega (19). Selle eesmärgi saavutamiseks parandab liit kõigi asjaomaste liidu programmide ja rahastamisvahendite koordineerimist ja nendevahelist sünergiat. Samuti püüab liit asjakohasel juhul assotsieerida ÜMTd dialoogiga, mida liit peab ÜMTde naaberriikidega, sõltumata sellest, kas tegemist on AKV riikidega või AKV riikide hulka mittekuuluvate naaberriikide ja -territooriumidega, ning äärepoolseimate piirkondadega.

4.   Toetus, mida antakse ÜMTde osalemiseks asjaomastes piirkondliku integratsiooni organisatsioonides, nähakse ette eelkõige järgmisele:

1.   Assotsieerimisel võetakse arvesse, et ÜMTde majanduslik areng on ebaühtlane ja nad ei suuda ühtviisi ära kasutada kõiki artiklis 7 osutatud piirkondliku koostöö ja integratsiooni pakutavaid võimalusi.

2.   Isoleeritud ÜMTde suhtes kehtestatakse erirežiim.

3.   Selleks et isoleeritud ÜMTd saaksid ületada struktuurseid ja muid arengutakistusi, võetakse erirežiimi kehtestamisel, muu hulgas finantsabi suuruse ja tingimuste kindlaksmääramisel, arvesse nende konkreetseid probleeme.

4.   Saint-Pierre’i ja Miqueloni käsitatakse isoleeritud ÜMTna.

1.   Assotsieerimine rajaneb ÜMTde, nendega seotud liikmesriikide, komisjoni ning asjakohasel juhul ka Euroopa Investeerimispanga ning teiste liidu institutsioonide ja organite vahelisel laiapõhjalisel dialoogil ja konsulteerimisel ühist huvi pakkuvates küsimustes.

2.   Asjakohasel juhul peavad ÜMTd dialoogi ja konsulteerivad selliste asutuste ja organitega nagu:

1.   ÜMTde poolt osalevad koostöös:

2.   ÜMTdega seotud liikmesriigid teavitavad komisjoni lõike 1 punktides a ja b osutatud valitsusasutustest ja kohalikest ametiasutustest.

1.   Valitsusvälised osalejad võivad osaleda koostööga seotud teabevahetuses ja konsulteerimises, eelkõige koostöö raames abi andmise ning projektide ja programmide ettevalmistamises ja rakendamises. Neile võib delegeerida kohalikke arengualgatusi toetavate projektide ja programmide finantsjuhtimise volitusi.

2.   Valitsusvälised osalejad, kellel on õigus osaleda projektide ja programmide eelarve detsentraliseeritud täitmises, määratakse kindlaks ÜMT ametiasutuste, komisjoni ja ÜMTga seotud liikmesriigi vahelise kokkuleppega, arvestades asjaomast valdkonda ning osalejate erioskusi ja tegevusala. Kindlaksmääramine toimub igas ÜMTs artiklis 10 osutatud laiapõhjalise dialoogi ja konsulteerimise käigus.

3.   Assotsieerimise eesmärk on aidata ÜMTdel tugevdada kodanikuühiskonna organisatsioone, eelkõige hõlbustada nende asutamist ja arendamist, ning luua tingimused nende osalemiseks arengustrateegiate ja -programmide kujundamises, rakendamises ja hindamises.

1.   Liit, ÜMTd ja ÜMTdega seotud liikmesriigid peavad korrapäraselt dialoogi, mis on igakülgne ja poliitiline.

2.   Dialoogi peetakse ranges kooskõlas liidu, ÜMTde ja ÜMTdega seotud liikmesriikide institutsioonilise, õigusliku ja finantspädevusega. Dialoog on paindlik. See võib olla ametlik või mitteametlik ning seda peetakse asjakohasel tasemel ja asjakohases vormis artiklis 14 osutatud dialoogifoorumite kaudu.

3.   Dialoog võimaldab ÜMTdel täielikult osaleda assotsieerimise rakendamises.

4.   Dialoog keskendub muu hulgas assotsieerimise eesmärkide täitmise seisukohalt olulistele ühist või üldist huvi pakkuvatele konkreetsetele poliitilistele küsimustele.

5.   Eelkõige kasutatakse ÜMTdega, sealhulgas Gröönimaaga, peetavat dialoogi selleks, et panna alus ulatuslikule koostööle ja dialoogile valdkondades, mis käsitlevad muu hulgas haridust, energiat, kliimamuutusi, loodust, keskkonda, sinist majandust, loodusvarasid (sh toorained ja kalavarud), meretransporti, teadusuuringuid ja innovatsiooni, samuti nende küsimuste Arktika-mõõdet, kui see on asjakohane.

1.   Assotsieerimisega luuakse järgmised dialoogifoorumid:

2.   Komisjon on ÜMTde ja ELi foorumi, kolmepoolsete konsultatsioonide ja töörühmade eesistuja ning tagab neile sekretariaaditeenused. Kolmepoolsete konsultatsioonide töösuunad määratakse kindlaks ühiselt komisjoni, ÜMTde ja ÜMTdega seotud liikmesriikide poolt. ÜMTde ja ELi foorumi töösuunad määratakse kindlaks ühiselt komisjoni, ÜMTde, ÜMTdega seotud liikmesriikide ja teiste huvitatud liikmesriikide poolt.

1.   Assotsieerimise raames võib teha koostööd ookeanide majandamise valdkonnas selleks, et:

2.   Assotsieerimise raames ning tagades samal ajal kooskõla ja täiendavuse kehtivate kalandusalaste partnerluslepingutega, põhineb lõike 1 punktides d ja f osutatud koostöö järgmistel põhimõtetel:

1.   Liit ja ÜMTd võivad assotsieerimise raames kestliku veemajanduse valdkonnas teha koostööd, mis hõlmab veepoliitikat ja institutsioonide väljaarendamist, veeressursside kaitset, olme-, tööstus- ja põllumajanduskasutuseks ette nähtud veevarustust maa- ja linnapiirkondades, veevarude loomist, jaotamist ja majandamist, veekao vähendamist ja vee tõhusat kasutamist ning reovee käitlemist.

2.   Veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonnas pööratakse erilist tähelepanu puhta ja taskukohase joogiveega varustamisele ja kanalisatsiooniteenustele piirkondades, kus need teenused ei ole piisavalt välja arendatud ning mis on loodusõnnetuste poolt eriti haavatavad, et aidata parandada rahvastiku terviseseisundit ja suurendada tootlikkust ning seega otseselt arendada inimressursse.

3.   Koostöö tegemisel lõikes 1 osutatud valdkondades lähtutakse põhimõttest, et linna- ja maapiirkondades põhiliste vee- ja kanalisatsiooniteenuste laiendamine ei tohi kahjustada keskkonda. Esmatähtsaks peetakse aktiivset ja kliimatundlikku veevarude majandamist.

1.   Assotsieerimise raames juurdepääsu valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on:

2.   Lõikes 1 osutatud koostöö võib hõlmata:

1.   Assotsieerimise raames meretranspordi valdkonnas tehtava koostöö eesmärk on arendada ja edendada ühtaegu kestlike ja tõhusate meretransporditeenuste osutamist ÜMTdes ja see võib hõlmata:

2.   Liit ja ÜMTd edendavad meresõiduohutust, laevaperede turvalisust ja saastamise vältimist.

3.   Liit ja ÜMTd edendavad meresõiduohutust ja turvalisust, merekeskkonna kaitsmist, laeva pardal elu- ja töötingimuste vastavust asjakohastele rahvusvahelistele konventsioonidele ja liidu õigusaktidele.

1.   Assotsieerimise raames hariduse ja koolituse valdkonnas tehtav koostöö võib hõlmata:

2.   Liit tagab, et ÜMTde haridusasutused ja -instituudid võivad osaleda liidu hariduskoostöö algatustes samadel alustel kui liikmesriikide haridus- ja kutseõppeasutused.

1.   Assotsieerimise raames tagab liit ÜMTdes lapse õiguste ulatusliku kaitse ja edendamise, pöörates eritähelepanu tüdrukutele ja poistele, kes on ebasoodsas, haavatavas ja tõrjutud olukorras, tagamaks, et ühtki last ei jäetaks kõrvale.

2.   Assotsieerimise eesmärk on kasutada lapse arengu suhtes elutsüklil põhinevat lähenemisviisi, et tagada lapse õiguste ja vajaduste tunnustamine ja realiseerimine soo- ja vanusepõhisel viisil. Assotsieerimise raames tunnistatakse, et selline lähenemisviis on kriitilise tähtsusega täiskasvanuikka ülemineku ja inimese arengu jaoks.

1.   Liit ja ÜMTd peavad dialoogi tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas, et toetada ÜMTde majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning edendada inimväärset tööd ÜMTdes ja piirkondades, kus nad asuvad. Lisaks on dialoogi eesmärk aidata ÜMTde ametiasutustel töötada välja valdkonna poliitikat ja õigusakte, võttes arvesse ÜMTde loodud dialoogi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga (ILO).

2.   Tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonnas peetava dialoogi raames vahetatakse eelkõige teavet ja häid tavasid sellistes tööhõive ja sotsiaalpoliitika valdkonna tegevuspõhimõtete ja õigusaktide küsimustes, mis pakuvad huvi nii liidule kui ka ÜMTdele. Eelkõige kaalutakse dialoogi pidamist oskuste arendamise, sotsiaalkaitse, ühiskondliku dialoogi, võrdsete võimaluste, mittediskrimineerimise, puuetega inimeste juurdepääsuvõimaluste, töötervishoiu ja -turvalisuse ning muude tööstandardite ülevõtmise valdkonnas.

1.   Assotsieerimise raames võib teha koostööd kultuurivahetuse ja -dialoogi valdkonnas selleks, et:

2.   Liit ja ÜMTd teevad üksteisega koostööd kultuurivahetuse edendamiseks,

1.   Assotsieerimise raames audiovisuaalvaldkonnas tehtava koostöö eesmärk on edendada osalejate audiovisuaalset toodangut ja see võib hõlmata järgmisi meetmeid:

2.   Audiovisuaalsete teoste ühisele tootmisele võib anda toetust kohaliku ja piirkondliku kultuurilise sisu edendamise kavadest, mis on loodud liidus, ÜMTdes ja ÜMTdega seotud liikmesriikides.

1.   Assotsieerimise raames võib teha koostööd organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas selleks, et:

2.   Assotsieerimise raames teevad ÜMTd liiduga koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse valdkonnas kooskõlas artikliga 72.

1.   ÜMTdest pärit tooteid imporditakse liitu imporditollimaksuvabalt.

2.   Päritolustaatusega toodete määratlus ja sellega seonduva halduskoostöö meetodid on sätestatud II lisas.

1.   Liit ei kohalda ÜMTdest pärinevate toodete importimisel koguselisi piiranguid ega samaväärse toimega meetmeid.

2.   Lõikega 1 ei välistata selliste kaupade impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse või avaliku korra seisukohast või on seotud inimeste, loomade ja taimede elu ja tervise, rahvuslike, kunsti-, ajaloo- ja muinsusväärtuste kaitsmise, taastumatute loodusvarade säilitamise või tööstus- või kaubandusomandi kaitsmisega.

3.   Lõikes 2 osutatud keelud ega piirangud ei tohi mingil juhul kujutada endast meelevaldse või põhjendamatu diskrimineerimise vahendit või varjatud kaubanduspiirangut.

1.   Arvestades ÜMTde praegusi arenguvajadusi, võivad ÜMTde ametiasutused liidust pärit toodete impordi suhtes säilitada või kehtestada nende meelest vajalikke tollimakse ja koguselisi piiranguid.

2.   Käesolevas peatükis käsitletud valdkondades võimaldavad ÜMTd liidule kohtlemist, mis on vähemalt sama soodus kui kõige soodsam kohtlemine, mida nad kohaldavad lõikes 4 sätestatud teiste suurte kaubanduspartnerite suhtes.

3.   Lõikega 2 ei keelata ÜMT-l kohelda teisi ÜMTsid või muid arenguriike soodsamalt kui liitu.

4.   Käesolevas jaotises mõistetakse „suure kaubanduspartneri“ all mis tahes arenenud riiki või mis tahes riiki, mille osakaal maailma kaupade ekspordis on üle 1 %, või, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, iseseisvalt, ühiselt või majandusintegratsioonilepingu alusel tegutsevat riikide rühma, mille osakaal maailma kaupade ekspordis on kokku üle 1,5 %. Osakaalu arvutamiseks kasutatakse Maailma Kaubandusorganisatsiooni uusimaid ametlikke andmeid maailma juhtivate kaubaeksportijate kohta (liidusisene kaubandus välja arvatud).

5.   ÜMTde ametiasutused edastavad komisjonile teabe tollitariifide kohta ja koguseliste piirangute loetelud, mida nad kohaldavad vastavalt käesolevale otsusele. ÜMTde ametiasutused teavitavad komisjoni ka nimetatud meetmete muudatustest, kui need vastu võetakse.

1.   Liit ei diskrimineeri ühtegi ÜMTd võrreldes teistega ja ÜMTd ei diskrimineeri ühtegi liikmesriiki võrreldes teistega.

2.   Vastavalt artiklile 66 ei loeta diskrimineerimiseks käesoleva otsuse erisätete, eelkõige artikli 45 lõike 2, artiklite 46 ja 49, 50, 52 ning artikli 59 lõike 3 kohaldamist.

1.   Jäätmete vedu liikmesriikide ja ÜMTde vahel kontrollitakse rahvusvahelise õiguse, eelkõige ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsiooni (21) (Baseli konventsioon) ja liidu õiguse kohaselt. Liit toetab selles valdkonnas tõhusa rahvusvahelise koostöö sisseseadmist ja arendamist, pidades silmas keskkonna ja rahvatervise kaitset.

2.   Nende ÜMTde pädevad ametiasutused, kes ei ole oma põhiseadusliku seisundi tõttu Baseli konventsiooni osalised, kiirendavad oma vastavatel territooriumitel Baseli konventsiooni rakendamiseks vajalike õigus- ja haldusnormide vastuvõtmist.

3.   ÜMTdega seotud liikmesriigid aitavad kaasa sellele, et ÜMTd võtaksid vastu jäätmete ja jäätmesaadetiste valdkonna liidu õiguse rakendamiseks vajalikud siseriiklikud õigus- ja haldusnormid.

4.   ÜMT ja temaga seotud liikmesriik võivad kohaldada siseriiklikku korda jäätmete eksportimisel ÜMTst nimetatud liikmesriiki. Sellisel juhul teavitab ÜMTga seotud liikmesriik komisjoni kohaldatavatest õigusaktidest ja nende õigusaktide hilisematest muudatustest.

1.   Pidades silmas majandustegevuse raames teenuskaubandust ja asutamist mõjutavaid meetmeid:

2.   Lõikes 1 sätestatud kohustused ei kehti kohtlemise suhtes, mida võimaldatakse:

3.   Ühtki käesoleva otsuse sätet ei tõlgendata selliselt, et see takistaks liidul või ÜMTdel vastu võtmast või säilitamast usaldatavuskaalutluste meetmeid, muu hulgas järgmisel otstarbel:

4.   ÜMT ametiasutused võivad kohaliku tööhõive edendamise või toetamise eesmärgil vastu võtta õigusakte, et toetada ÜMTde füüsilisi isikuid ja kohalikku majandustegevust. Sellisel juhul teavitavad ÜMT ametiasutused komisjoni vastuvõetud õigusaktidest, et komisjon saaks liikmesriikidele neist teada anda.

1.   Assotsieerimise raames tehtava kaubandus- ja kaubandusega seotud koostöö eesmärk on suurendada kaubandus- ja keskkonnapoliitika ja -kohustuste vastastikust kooskõla. Sel eesmärgil võetakse assotsieerimise raames kaubandusega seotud koostöös arvesse põhimõtteid, millest lähtutakse rahvusvahelises keskkonnajuhtimises ning mis on sätestatud mitmepoolsetes keskkonnalepingutes.

2.   Kaubandusega seotud koostöö eesmärk on toetada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni lõppeesmärke ja Pariisi kokkuleppe rakendamist. Seda võidakse laiendada ka muude kaubandusega seotud mitmepoolsete keskkonnalepingute, näiteks ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (22) alusel toimuvale koostööle.

1.   Assotsieerimise eesmärk on edendada kaubandust sellisel viisil, et saavutada täielik ja produktiivne tööhõive ning tagada kõigile inimväärne töö.

2.   Austatakse ja rakendatakse rahvusvaheliselt tunnustatud tööõiguse põhistandardeid, mis on määratletud ILO asjakohastes konventsioonides. Selliste põhistandarditega nõutakse muu hulgas ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õigusest kinnipidamist, mis tahes sunni- ja kohustusliku töö ning laste töö halvimate vormide keelamist, töölevõtmise vanuse alammäära kehtestamist ning mittediskrimineerimist töösuhetes. ÜMTd tagavad tulemusliku tööjärelevalve, tulemuslikud töötervishoiu ja tööohutuse meetmed, mis on kooskõlas ILO konventsioonidega, ning inimväärsed töötingimused kõigile.

1.   Assotsieerimise raames kaubanduse ja kestliku arengu valdkonnas tehtava koostööga võib:

2.   Kui liit ja ÜMTd kavandavad ja rakendavad keskkonnatingimuste ja töötajate olukorra parandamiseks selliseid kaitsemeetmeid, mis võivad mõjutada kaubandust ja investeeringuid, võtavad nad arvesse olemasolevat teadus- ja tehnikateavet ning asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, suuniseid ja soovitusi, kaasa arvatud ettevaatuspõhimõtet.

3.   Liit ja ÜMTd kohaldavad täielikku läbipaistvust selliste keskkonnatingimuste ja töötajate olukorra parandamiseks võetavate kaitsemeetmete väljatöötamisel, juurutamisel ja rakendamisel, mis võivad mõjutada kaubandust.

1.   Liidu ja ÜMTde residentide vahelistele maksebilansi jooksevkonto kohastele vabalt vahetatavas vääringus tehtavatele maksetele ei kehtestata piiranguid.

2.   Liikmesriigid ja ÜMTde ametiasutused kohustuvad maksebilansi kapitalikonto kohaste tehingute puhul tagama kapitali vaba liikumise vastuvõtva liikmesriigi, riigi või territooriumi õigusaktide kohaselt asutatud äriühingutesse otse investeerimisel ning tagama, et selliste investeeringute tulemusena omandatud vara ja nendest tulenevat kasumit on võimalik rahaks muuta ja kodumaale tagasi viia.

3.   Liidul ja ÜMTdel on õigus võtta ELi toimimise lepingu artiklites 64, 65, 66, 75, 143, 144 ja 215 osutatud meetmeid mutatis mutandis neis artiklites sätestatud tingimustel.

4.   ÜMT ametiasutused, asjaomane liikmesriik ja liit teavitavad üksteist sellistest meetmetest viivitamata ning esitavad üksteisele kõnealuste meetmete lõpetamise ajakava niipea kui võimalik.

1.   Intellektuaalomandi õiguste, kaasa arvatud selliste õiguste teostamise vahendite piisav ja tõhus kaitse tagatakse kooskõlas kõige rangemate rahvusvaheliste normidega, et vähendada moonutusi ja takistusi kahepoolses kaubanduses.

2.   Assotsieerimise raames võib selles valdkonnas teha koostööd, et töötada välja intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamise alaseid õigusakte, vältida õiguste kuritarvitamist nende valdajate poolt ja selliste õiguste rikkumist konkurentide poolt ning toetada riiklikke ja piirkondlikke intellektuaalomandi jõustamise ja kaitse organisatsioone, sealhulgas töötajate koolitamist.

1.   Ilma et see piiraks artikli 68 kohaldamist, ei kohaldata käesoleva otsuse kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi maksusoodustuste suhtes, mida liikmesriigid või ÜMTde ametiasutused annavad või võivad edaspidi anda topeltmaksustamise vältimise lepingute või muude maksukokkulepete või kehtiva siseriikliku maksuõiguse alusel.

2.   Ühtki käesoleva otsuse sätet ei tõlgendata selliselt, et see takistaks vastu võtmast või jõustamast meetmeid, mille eesmärk on ära hoida maksupettust või takistada topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingute maksustamissätete või muude maksukokkulepete või kehtiva siseriikliku maksuõigusega ette nähtud maksudest kõrvalehoidmist või maksustamise vältimist.

3.   Ühtki käesoleva otsuse sätet ei tõlgendata selliselt, et see takistaks asjaomastel pädevatel asutustel eristamast oma asjakohaste maksusätete kohaldamisel maksumaksjaid, kes ei ole ühesuguses olukorras, eeskätt oma elu- või asukoha poolest või selle koha poolest, kuhu nad oma kapitali on investeerinud.

1.   ÜMT kohaldab liidu rahastatavate lepingute suhtes vähemalt sama soodsat maksu- ja tollikorda kui kõige soodsam kohtlemine, mida ta võimaldab ÜMTga seotud liikmesriigile või sellistele riikidele, kelle suhtes kohaldatakse enamsoodustusrežiimi, või rahvusvahelistele arenguorganisatsioonidele, kellega tal on sidemeid.

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, kohaldatakse liidu rahastatavate lepingute suhtes järgmist korda:

3.   Kõikides lepingutega seotud küsimustes, mis ei ole hõlmatud lõigetega 1 ja 2, kohaldatakse asjaomase ÜMT kehtivaid õigusakte.

1.   Liit ja ÜMTd tagavad võimalust mööda, et nende territooriumil finantsteenuste sektori reguleerimisel ja järelevalves ning maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastases võitluses rakendatakse ja kohaldatakse rahvusvaheliselt kokku lepitud standardeid. Sellised rahvusvaheliselt kokkulepitud standardid on muu hulgas Baseli Pangajärelevalve Komitee „Tõhusa pangajärelevalve põhialused“ („Core Principles for Effective Banking Supervision“), Rahvusvahelise Kindlustusjärelevalve Assotsiatsiooni „Kindlustuse põhialused ja meetodid“ („Insurance Core Principles“), Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni „Väärtpaberijärelevalve eesmärgid ja põhimõtted“ („Objectives and Principles of Securities Regulation“), OECD „Maksundusalase teabevahetuse leping“ („Agreement on Exchange of Information on Tax Matters“), G20 avaldus „Avaldus läbipaistvuse ja teabevahetuse kohta maksustamise eesmärgil“ („Statement on Transparency and Exchange of Information for Tax Purposes“) ja finantsstabiilsuse nõukogu „Finantsinstitutsioonide tulemusliku kriisilahenduse korra põhielemendid“ („Key Attributes of Effective Resolution Regimes for Financial Institutions“).

2.   ÜMTd võtavad vastu või säilitavad õigusraamistiku, mis takistab nende finantssüsteemi kasutamist rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil, juhindudes eelkõige selle valdkonna rahvusvaheliste organite välja töötatud dokumentidest, näiteks rahapesuvastase töökonna rahvusvahelistest standarditest rahapesu ning terrorismi rahastamise ja tuumarelva leviku tõkestamise kohta – FATFi läbivaadatud soovitused („International Standards on Combating Money Laundering and the Financing of Terrorism and Proliferation - the FATF Recommendations“).

3.   Kui komisjon võtab vastu otsuse, millega lubatakse liikmesriigil sõlmida ÜMTga leping kõnealuse ÜMT ja ÜMTga seotud liikmesriigi vahel rahaülekannete tegemiseks, käsitatakse sellist ülekandmist rahaülekandena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/847 (23) tähenduses ning kõnealune ÜMT peab vastama nimetatud määruses sätestatud nõuetele.

4.   Käesolev artikkel ei piira finantsmääruse artikli 155 kohaldamist.

1.   Rahastamispakett programmi rakendamiseks ajavahemikul 2021–2027 on jooksevhindades 500 000 000 eurot.

2.   Lõikes 1 osutatud summa orienteeriv jaotus esitatakse I lisas.

3.   Lõikes 1 osutatud summa ei piira nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093, (24) määruse (EL) 2021/947 ja finantsmääruse kohaste paindlikkussätete kohaldamist.

4.   Otsuse 2013/755/EL IV lisa artikli 3 lõikes 3 sätestatud ÜMT investeerimisrahastust tulenevad akumuleeritud netotagasimaksed moodustavad sihtotstarbelise välistulu, et täiendavalt rahastada käesoleva otsuse I lisa artikli 1 lõike 1 punktis e osutatud jaotamata fondi alates sellise tulu kättesaadavaks muutumisest. Ilma et see piiraks edasisi otsuseid seoses järgmiste mitmeaastaste finantsraamistikega, moodustavad akumuleeritud netotagasimaksed pärast 31. detsembrit 2027 ning kuni nende ammendumiseni osamaksed järgmisesse ÜMT rahastamisvahendisse, millega käesolev vahend asendatakse.

1.   Liidu finantsabi põhineb partnerluse, omavastutuse, territoriaalsete süsteemidega kohandamise, vastastikuse täiendavuse ja subsidiaarsuse põhimõtetel.

2.   Käesoleva otsuse raames võib rahastamist pakkuda programmikohase ja programmivälise abina.

3.   Liidu finantsabi rakendamisel:

4.   Asjaomase ÜMT ametiasutused vastutavad meetmete elluviimise eest, ilma et see piiraks komisjoni pädevust tagada usaldusväärne finantsjuhtimine liidu vahendite kasutamisel.

1.   Finantsabi võib muu hulgas kasutada selleks, et aidata arendada ÜMTde suutlikkust töötada välja ja rakendada II ja III osas nimetatud koostöövaldkondade üldistele eesmärkidele vastavaid territoriaalseid ja/või piirkondlikke strateegiaid ja meetmeid ning korraldada nende seiret.

2.   Liit toetab ÜMTde tegevust neid valdkondi kajastava statistika saamiseks, sealhulgas selleks, et tagada kestliku arengu eesmärkide rakendamise järelmeetmed.

3.   Liit võib toetada ÜMTde jõupingutusi, mille eesmärk on parandada nende makromajanduslike näitajate võrreldavust, eelkõige selleks, et hõlbustada ÜMTde SKP analüüsi.

1.   Komisjoni algatusel võib liidupoolne rahastamine hõlmata käesoleva otsuse rakendamise ja selle eesmärkide saavutamisega seotud toetuskulusid, sealhulgas selliseks rakendamiseks vajaliku ettevalmistus-, jätku-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevusega seotud haldustuge, samuti peakorteri ja liidu delegatsioonide kulusid programmi jaoks vajaliku haldustoe tagamisel ning käesoleva otsuse alusel rahastatava tegevuse haldamisel, sealhulgas teavitus- ja teabevahetusmeetmed ning ettevõtte info- ja tehnoloogiasüsteemid.

2.   ÜMT algatusel võib rahastada programmidokumentides nimetatud meetmete rakendamiseks vajalikke uuringuid või tehnilise abi meetmeid, sealhulgas pikaajalist toetust. Komisjon võib otsustada rahastada selliseid meetmeid kas programmikohase abi või tehnilise koostöö meetmete vahenditest.

1.   ÜMTde ametiasutused võivad saada käesolevas otsuses sätestatud rahalist abi.

2.   Asjaomaste ÜMTde ametiasutuste nõusolekul võib käesolevas otsuses sätestatud rahalist abi anda ka järgmistele üksustele ja organitele:

1.   Vahendite piirkondlikku jaotust võib kasutada meetmete jaoks, millest saavad kasu ja millesse on kaasatud:

Punktide a ja d puhul käsitletakse Prantsuse Antarktilisi ja Lõunaalasid nende spetsiifilist asukohta arvestades kahe eraldi ÜMTna.

2.   Vahendite piirkondliku jaotuse raames võib vahendite piirkondadevahelist jaotust kasutada meetmete jaoks, millest saavad kasu ja millesse on kaasatud:

3.   AKV riikide, äärepoolseimate piirkondade ja muude riikide ja territooriumide ÜMTde piirkondliku koostöö programmides osalemist rahastatakse lisaks vahenditele, mis on ÜMTdele ette nähtud käesoleva otsuse alusel.

4.   AKV riikide, äärepoolseimate piirkondade ja muude riikide või territooriumide osalemine käesoleva otsuse alusel ellu viidavates programmides nähakse ette ainult niivõrd, kuivõrd:

1.   ÜMT füüsilised isikud ja asjakohastel juhtudel ka ÜMT asjaomased riiklikud ja eraõiguslikud organid ja institutsioonid võivad osaleda liidu programmides ja kasutada nende programmide (näiteks InvestEU) pakutavat rahastamist vastavalt programmi reeglitele ja eesmärkidele ning asjakohasel juhul ka ÜMTga seotud liikmesriigi suhtes kohaldatavale korrale.

2.   ÜMTd võivad abi saada ka liidu ja teiste riikide vahelise koostöö programmidest ja rahastamisvahenditest, nagu määrus (EL) 2021/947 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1257/96 (26), vastavalt nimetatud programmide reeglitele, eesmärkidele ja korrale.

3.   Komisjon julgustab asjakohastel juhtudel ÜMTde juurdepääsu liidu programmidele ning liidu ja teiste riikide vahelise koostöö programmidele ja rahastamisvahenditele.

4.   ÜMTd, keda toetavad asjaomased sidusrühmad, annavad liidu programmides osalemise kohta komisjonile aru ajavahemiku 2021–2027 keskel ja lõpus.

1.   ÜMT-l lasub peavastutus liidu vahendite finantsjärelevalve eest. Asjakohasel juhul kooskõlastatakse finantsjärelevalve ÜMTga seotud liikmesriigiga ning see toimub kooskõlas asjakohaste siseriiklike õigusaktidega.

2.   Komisjoni ülesanne on:

3.   Komisjon, ÜMT ja asjakohasel juhul ka ÜMTga seotud liikmesriik kohtuvad halduskorra kohaselt igal aastal või korra kahe aasta jooksul programmide, meetodite ja kontrolli rakendamise koordineerimiseks.

4.   Finantskorrektsioonide puhul:

1.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakte II lisas ja II lisa liidetes toodud päritolu käsitlevate menetlusnormide ja seotud mõistete muutmiseks, et võtta arvesse tehnoloogia arengut ning tolli- ja kaubandusalastes õigusaktides tehtud muudatusi.

2.   Selleks et tõhusalt hinnata käesoleva otsuse eesmärkide saavutamise edenemist, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusakte I lisa artikli 3 muutmiseks, et näitajad vajaduse korral läbi vaadata või neid täiendada ning et lisada I lisasse järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevad sätted.

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 88 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 1. jaanuarist 2021. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Nõukogu võib artiklis 88 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle nõukogule teatavaks.

6.   Artikli 88 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväidet. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1.   Komisjoni abistab komitee (edaspidi „ÜMT komitee“). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   II lisa artikli 10 lõike 6 ja artikli 16 lõike 8 kohaldamisel abistab komisjoni tolliseadustiku komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 artikli 285 lõikega 1 (27). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

3.   III lisa artikli 2 ning IV lisa artiklite 5 ja 6 kohaldamisel abistab komisjoni komitee, mis on loodud nõukogu määruse (EÜ) nr 260/2009 (28) artikli 4 lõikega 1. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

5.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

6.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 4.

7.   Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul komitee eesistuja nii otsustab või kui lihtenamus komitee liikmetest seda taotleb.

1.   Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad kõnealuste rahaliste vahendite päritolu ja tagavad selle nähtavuse, eriti meetmeid ja nende tulemusi tutvustades, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

2.   Komisjon rakendab programmiga ning selle kohaselt võetud meetmete ja saavutatud tulemustega seotud teabe- ja teavitusmeetmeid.

3.   Programmile eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, niivõrd kui need on seotud artiklis 3 sätestatud eesmärkidega.

1.   Otsus 2013/755/EL tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

2.   Käesolev otsus ei mõjuta otsuse 2013/755/EL kohaselt algatatud meetmete jätkumist või muutmist kuni kõnealuste meetmete lõpetamiseni ning nimetatud otsust kohaldatakse kõnealuste meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

3.   Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ja otsuse 2013/755/EL kohaselt võetud meetmete vahel.

4.   Vajaduse korral võib kanda liidu eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artiklis 80 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

Artikkel 1

Jaotumine ÜMTde vahel

Artikkel 2

Vahendite haldamine

Kõiki käesoleva otsusega sätestatud rahalisi vahendeid haldab komisjon.

Artikkel 3

Näitajad

Käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 5 sätestatud eesmärkide saavutamist hinnatakse järgmiselt:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

Artikkel 2

Üldnõuded

Artikkel 3

Täielikult ühes riigis või ühel territooriumil saadud tooted

Artikkel 4

Piisava töö või töötluse läbinud tooted

Artikkel 5

Ebapiisav töö või töötlus

Artikkel 6

Lubatud hälbed

Artikkel 7

Kahepoolne kumulatsioon

Artikkel 8

Kumulatsioon majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikidega

Artikkel 9

Kumulatsioon teiste riikidega, kellel on tollmaksu- ja kvoodivaba juurdepääs liidu turule üldiste tariifsete soodustuste kava kohaselt

Artikkel 10

Laiendatud kumulatsioon

Artikkel 11

Kvalifikatsiooniühik

Artikkel 12

Tarvikud, varuosad ja tööriistad

Seadme, masina, aparaadi või sõidukiga kaasas olevaid tarvikuid, varuosi ja tööriistu, mis on tavalise varustuse osaks ja mis kuuluvad tehasehinna sisse, käsitatakse kõnealuse seadme, masina, aparaadi või sõiduki lahutamatu osana.

Artikkel 13

Komplektid

Harmoneeritud süsteemi üldise tõlgendamisreegliga 3 määratletud komplektil on päritolustaatus, kui komplekti kuuluvad tooted on päritolustaatusega.

Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, on komplekt tervikuna siiski päritolustaatusega, kui päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

Artikkel 14

Kõrvalised tegurid

Toote päritolustaatuse määramisel ei võeta arvesse toote valmistamisel kasutatavate järgmiste toodete päritolu:

Artikkel 15

Arvestuslik eraldamine

Artikkel 16

Erandid

Artikkel 17

Territoriaalsuse põhimõte

Artikkel 18

Puutumatusklausel

Artikkel 19

Näitused

Artikkel 20

Eurodes väljendatud summad

Artikkel 21

Üldnõuded

Käesolevat otsust kohaldatakse järgmistel juhtudel:

Artikkel 22

Registreerimistaotlus

Artikkel 23

Registreerimine

Artikkel 24

Registreeringu kustutamine

Artikkel 25

Tõendavad dokumendid

Artikkel 26

Päritolukinnitus ja teave kumulatsiooni kohaldamiseks

Artikkel 27

Tarnija deklaratsioon

Artikkel 28

Päritolutõend

Artikkel 29

Päritolutõendi esitamine

Artikkel 30

Päritolutõendist vabastamine

Artikkel 31

Lahknevused ja vormistusvead

Artikkel 32

Päritolukinnituse kehtivus

Päritolukinnitusi, mis esitatakse impordiriigi tollile pärast käesoleva lisa artikli 28 lõikes 2 nimetatud kehtivusaja möödumist, võib tariifisoodustuste kohaldamiseks aktsepteerida, kui need dokumendid jäid tähtaja jooksul esitamata erandlike asjaolude tõttu. Kui esitamisega jäädakse hiljaks muudel põhjustel, võib impordiriigi toll päritolukinnitusi aktsepteerida juhul, kui tooted on talle esitatud enne kõnealuse tähtaja möödumist.

Artikkel 33

Osasaadetistena importimise kord

Artikkel 34

Päritolukinnituse õigsuse kontroll

Artikkel 35

Soodustuste andmisest keeldumine

Artikkel 36

Üldpõhimõtted

Artikkel 37

Avaldamisnõue ja tingimuste täitmine

Artikkel 38

Karistused

Karistused määratakse igale isikule, kes koostab või laseb koostada toodete sooduskohtlemise saamiseks valeandmeid sisaldava dokumendi.

Artikkel 39

ÜMTde pädevate asutuste nimede ja aadresside teatamine

Artikkel 40

REX-süsteemile juurdepääsu õigused ja selle andmete avaldamine

Artikkel 41

Andmekaitse REX-süsteemis

Artikkel 42

Päritolu kontrollimine

Artikkel 43

Taotlus päritolukinnituse kontrollimiseks

Artikkel 44

Tarnija deklaratsiooni kontrollimine

Artikkel 45

Muud sätted

Artikkel 46

Ceuta ja Melilla

Artikkel 47

Komiteemenetlus