(1)

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (edaspidi „Ühendkuningriik“) teatas 29. märtsil 2017 Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikli 50 kohaselt Euroopa Ülemkogule oma kavatsusest astuda välja liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest.

(2)

Nõukogu võttis 30. jaanuaril 2020 vastu otsuse (EL) 2020/135 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (1) (edaspidi „väljaastumisleping“) sõlmimise kohta. Väljaastumisleping jõustus 1. veebruaril 2020.

(3)

Nõukogu võttis 25. veebruaril 2020 vastu otsuse (EL, Euratom) 2020/266, (2) millega antakse komisjonile luba alustada Ühendkuningriigiga läbirääkimisi uue partnerluslepingu üle. Neid läbirääkimisi on peetud kooskõlas 25. veebruari 2020. aasta läbirääkimisjuhistega.

(4)

Nimetatud läbirääkimiste tulemuseks on ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“), Euroopa Liidu ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline salastatud teabe vahetamise ja kaitse julgeolekukorda käsitlev leping (edaspidi „salastatud teabe kaitse leping“) ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsuse ning Euroopa Aatomienergiaühenduse vaheline tuumaenergia ohutut ja rahumeelset kasutamist käsitlev leping (edaspidi „tuumaenergia leping“).

(5)

Kaubandus- ja koostöölepinguga kehtestatakse liidu ja Ühendkuningriigi vaheliste ulatuslike suhete alus, mis hõlmab vastastikuseid õigusi ja kohustusi, ühismeetmeid ja erimenetlusi. Salastatud teabe kaitse leping on kaubandus- ja koostöölepingu lisaleping ja on sellega tihedalt seotud, eelkõige seoses kohaldamiskuupäeva ja lõppemise kuupäevaga. Kaubandus- ja koostöölepingu ning salastatud teabe kaitse lepingu (edaspidi „lepingud“) allkirjastamise otsus peaks seetõttu põhinema õiguslikul alusel, millega nähakse ette sellise assotsiatsiooni loomine, mis võimaldab liidul võtta kohustusi kõigis aluslepingutega hõlmatud valdkondades.

(6)

Võttes arvesse kaubandus- ja koostöölepingu erakordset ja ainulaadset olemust, kuna tegemist on liidust välja astunud riigiga sõlmitava ulatusliku lepinguga, otsustab nõukogu käesolevaga kasutada liidu võimalust teostada Ühendkuningriigi suhtes oma välispädevust.

(7)

On asjakohane määrata kindlaks kord liidu esindamiseks kaubandus- ja koostöölepinguga moodustatud partnerlusnõukogus ja komiteedes. ELi lepingu artikli 17 lõike 1 kohaselt esindab komisjon liitu ja väljendab liidu seisukohti, mille on määranud kindlaks nõukogu kooskõlas aluslepingutega. Nõukogu täidab oma poliitika kujundamise ja koordineerimise funktsioone, nagu on sätestatud ELi lepingu artikli 16 lõikes 1, määrates kindlaks kaubandus- ja koostöölepinguga moodustatud partnerlusnõukogus ja komiteedes liidu nimel võetavad seisukohad. Lisaks, kui kaubandus- ja koostöölepinguga moodustatud partnerlusnõukogu või komiteesid kutsutakse üles võtma vastu õigusliku mõjuga akte, tuleb liidu nimel nendes organites võetavad seisukohad määrata kindlaks Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikes 9 sätestatud korras.

(8)

Igal liikmesriigil peaks olema lubatud saata üks esindaja osalema koos komisjoni esindajaga liidu delegatsiooni koosseisus partnerlusnõukogu ning kaubandus- ja koostöölepingu alusel moodustatud teiste ühisorganite koosolekutel.

(9)

Selleks, et võimaldada liidul kooskõlas kaubandus- ja koostöölepinguga oma huvide kaitseks kiiresti ja tõhusalt tegutseda ning kuni võetakse vastu konkreetne õigusakt, millega reguleeritakse kaubandus- ja koostöölepingu kohaste parandusmeetmete võtmist, ja kuni selle õigusakti liidus jõustumiseni, tuleks komisjonile anda volitused võtta selliseid parandusmeetmeid nagu kaubandus- ja koostöölepingu või selle lisalepingu kohaste kohustuste täitmise peatamine teatavate kaubandus- ja koostöölepingu sätete rikkumise või teatavate tingimuste täitmata jätmise korral, eelkõige seoses kaubavahetuse, võrdsete võimaluste, autovedude, lennutranspordi, kalanduse ja liidu programmidega, ning samuti võtta parandusmeetmeid, tasakaalustavaid meetmeid ning vastumeetmeid. Komisjon peaks teavitama nõukogu täielikult ja aegsasti oma kavatsusest selliseid meetmeid võtta, et nõukogu saaks selle üle sisuliselt arvamusi vahetada. Komisjon peaks väljendatud seisukohti hoolikalt arvesse võtma. Üks või mitu liikmesriiki võivad paluda komisjonil sellised meetmeid võtta. Kui komisjon ei reageeri sellele palvele positiivselt, peaks ta oma põhjendustest nõukogule õigeaegselt teatama.

(10)

Selleks et võimaldada liidul õigeaegselt reageerida juhul, kui asjakohased tingimused ei ole enam täidetud, peaks komisjonil olema õigus võtta vastu teatavaid otsuseid, millega peatatakse Ühendkuningriigile mahepõllumajanduslikke tooteid käsitleva lisa ja ravimeid käsitleva lisa kohaste soodustuste andmine. Komisjon peaks teavitama nõukogu täielikult ja aegsasti oma kavatsusest selliseid meetmeid võtta, et nõukogu saaks selle üle sisuliselt arvamusi vahetada. Komisjon peaks väljendatud seisukohti hoolikalt arvesse võtma. Üks või mitu liikmesriiki võivad taotleda komisjonilt selliste meetmete võtmist. Kui komisjon ei reageeri sellele palvele positiivselt, peaks ta oma põhjendustest nõukogule õigeaegselt teatama.

(11)

Kui liit peab lepingu täitmiseks meetmeid võtma, on seda alati vaja teha kooskõlas aluslepingutega, võttes seejuures arvesse igale liidu institutsioonile antud volituste ulatust. Seetõttu on, tingimusel et lepingus ei ole viidatud muudele konkreetsetele liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele, komisjoni ülesanne edastada Ühendkuningriigile lepingus nõutavat teavet või teateid, konsulteerida Ühendkuningriigiga konkreetsetes küsimustes. Samuti tuleb komisjonil esindada liitu vahekohtus, kui vaidlus on vastavalt kaubandus- ja koostöölepingule esitatud lahendamiseks vahekohtule. Kooskõlas ELi lepingu artikli 4 lõikes 3 osutatud lojaalse koostöö kohustuse põhimõttega tuleb komisjonil konsulteerida eelnevalt nõukoguga, näiteks esitades nõukogule kavandatavate vahekohtule esitatavate liidu esildiste põhipunktid ja võttes võimalikult suurel määral arvesse nõukogu tehtud märkusi.

(12)

Kaubandus- ja koostööleping ei välista võimalust, et liikmesriigid sõlmivad Ühendkuningriigiga teatavatel tingimustel kahepoolseid kokkuleppeid või lepinguid konkreetsetes kaubandus- ja koostöölepinguga hõlmatud küsimustes lennutranspordi, tolli ja käibemaksu käsitleva halduskoostöö ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas.

(13)

Seetõttu on vaja sätestada raamistik, millest liikmesriigid peavad lähtuma, kui nad otsustavad sõlmida Ühendkuningriigiga kahepoolseid kokkuleppeid või lepinguid lennutranspordi, tolli ja käibemaksu käsitleva halduskoostöö ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas, sealhulgas tingimused ja menetlus, millest liikmesriigid lähtuvad selliste kahepoolsete kokkulepete või lepingute üle läbirääkimiste pidamisel ja nende sõlmimisel, viisil, mis tagaks vastavuse kaubandus- ja koostöölepingu eesmärgile ja liidu õigusele ning võtaks arvesse siseturgu ja laiemaid liidu huve. Lisaks peaksid liikmesriigid, kes kavandavad Ühendkuningriigiga läbirääkimiste pidamist ja kahepoolsete lepingute sõlmimist valdkondades, mis ei ole kaubandus- ja koostöölepinguga hõlmatud, teavitama komisjoni oma kavatsustest ja läbirääkimistel tehtud edusammudest, järgides täielikult lojaalse koostöö põhimõtet.

(14)

Tuletatakse meelde, et vastavalt kaubandus- ja koostöölepingu artikli FINPROV.1 lõikele 3 ja kooskõlas Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Komisjoni deklaratsiooniga tulevaste kokkulepete territoriaalse kohaldamisala kohta, mis on lisatud Euroopa Ülemkogu 25. novembri 2018. aasta kohtumise protokollile, ei kohaldata kaubandus- ja kootöölepingut Gibraltari suhtes ning sellel ei ole Gibraltari territooriumil mingit mõju. Nagu kõnealuse deklaratsiooniga on ette nähtud, "ei välista see siiski võimalust sõlmida liidu ja Ühendkuningriigi vahel Gibraltari kohta eraldi kokkuleppeid" ning "ilma et see piiraks liidu pädevust ja võttes täielikult arvesse liidu liikmesriikide territoriaalset terviklikkust, nagu on tagatud Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikega 2, on selliste eraldi kokkulepete puhul vajalik Hispaania Kuningriigi eelnev nõusolek".

(15)

Liidu pädevuse teostamine kaubandus- ja koostöölepingu raames ei piira liidu ja selle liikmesriikide vastavat pädevust seoses praegu või tulevikus mis tahes muu kolmanda riigiga rahvusvaheliste lepingute üle läbirääkimiste pidamisega, nende lepingute allkirjastamisega või sõlmimisega või seoses kaubandus- ja koostöölepingu artiklis COMPROV.2 [Lisalepingud] osutatud lisalepingute üle tulevaste läbirääkimiste pidamisega või nende allkirjastamise või sõlmimisega.

(16)

Ühendkuningriik kui liidust väljaastunud riik on liidu suhtes erinevas ja erandlikus olukorras võrreldes muude kolmandate riikidega, kellega liit on lepinguid läbi rääkinud ja sõlminud. Väljaastumislepingu kohaselt kohaldatakse üleminekuperioodi jooksul Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis liidu õigust ning selle perioodi lõppedes on liidu liikmesriikidega tehtava koostöö alus seetõttu väga kõrgel tasemel, eelkõige siseturu, ühise kalanduspoliitika ning vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas. Üleminekuperiood lõppeb 31. detsembril 2020, misjärel muid väljaastumisega seotud küsimusi käsitlevad väljaastumislepingu sätted sellise koostöö mitmes valdkonnas sujuvalt lõpetavad. Kui lepingud ei jõustu alates 1. jaanuarist 2021, langeb liidu ja Ühendkuningriigi vaheline koostöö tasemele, mis ei ole soovitav ega liidu huvides, põhjustades vaatamata muid väljaastumisega seotud küsimusi käsitlevatele sätetele häireid liidu ja Ühendkuningriigi suhetes. Selliseid häireid saab piirata lepingute ajutise kohaldamisega.

(17)

Seetõttu, võttes arvesse Ühendkuningriigi erandlikku olukorda liidu suhtes, olukorra kiireloomulisust, kuna üleminekuperiood lõppeb 31. detsembril 2020, ning vajadust anda Euroopa Parlamendile ja nõukogule piisavalt aega, et nõuetekohaselt kontrollida kavandatavat otsust lepingute sõlmimise kohta ning lepingute tekste, tuleks lepinguid kohaldada ajutiselt kuni nende jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

(18)

Kuna läbirääkimised lepingute üle lõppesid väga hilja, üksnes seitse päeva enne üleminekuperioodi lõppu, ei olnud võimalik lepingute tekste enne nende allkirjastamist õiguskeeleliselt viimistleda. Seetõttu peaksid pooled alustama kohe pärast lepingute allkirjastamist lepingute tekstide lõplikku õiguskeelelist viimistlemist kõigis 24 autentses keeles. Nimetatud õiguskeeleline viimistlemine tuleks õigeaegselt lõpule viia. Seejärel peaksid pooled diplomaatiliste nootide vahetamise teel tunnistama need lepingute viimistletud tekstid kõigis nimetatud keeltes autentseteks ja lõplikeks. Need viimistletud tekstid peaksid ab initio asendama lepingute allkirjastatud versioonid.

(19)

Lepingud tuleks liidu nimel allkirjastada ja neile lisatud deklaratsioonid ning teated heaks kiita. Lepinguid tuleks kohaldada ajutiselt, kuni nende jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

(20)

Kaubandus- ja koostöölepingu allkirjastamine Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (edaspidi „Euratomi asutamisleping“) kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes toimub eraldi menetluse kohaselt,

a)

kavandatav leping on kooskõlas kaubandus- ja koostöölepinguga ning ei takista kaubandus- ja koostöölepingu ega siseturu toimimist;

b)

kavandatav leping on kooskõlas liidu õigusega ning ei sea ohtu liidu välistegevuse eesmärgi saavutamist asjaomases valdkonnas ega kahjusta muul moel liidu huve;

c)

kavandatav leping on kooskõlas ELi toimimise lepingus sätestatud kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõttega.