(1)

Rakendusmäärusega (EL) 2019/159 kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete suhtes (edaspidi „lõplik määrus“) (3). Selle määrusega kehtestatud meetmed hõlmavad 26 terasetoodete kategooria tariifikvoote, mille maht on seatud piisavalt kõrgele tasemele, et säilitada traditsioonilised kaubandusvood. 25 % suurust tariifi kohaldataks üksnes traditsioonilistele kaubandusvoogudele kehtestatud mahu suhtes iga tootekategooria alusel.

(2)

Lõpliku määruse põhjenduses 161 ja artiklis 9 märgiti, et liidu huvidest lähtudes võib komisjonil „tekkida vajadus kohandada eraldatud tariifikvoodi mahtu ..., kui asjaolud meetmete kehtivusperioodil muutuvad“ ja et selline läbivaatamise menetlus peaks algama hiljemalt 1. juulil 2019.

(3)

Sellest kaalutlusest lähtudes algatas komisjon 17. mail 2019 (4) lõpliku määruse läbivaatamise menetluse ja kutsus isikuid üles tegema teatavaks oma seisukohad, esitama teavet ja edastama kinnitavad tõendid komisjoni määratud viie läbivaatamise põhjuse kohta seoses 26 tootekategooriaga, mida käsitletakse läbivaatamise menetluse algatamisteates. Teate punkti 3 kohaselt hõlmasid läbivaatamise põhjused järgmist:

(4)

Komisjonile laekus esildisi enam kui 150 eri isikult. Samuti oli huvitatud isikutel võimalik teha märkusi ja esitada vastuväiteid üksteise esildiste kohta. Selle tulemusel laekus komisjonile üle 50 täiendava vastuväite.

(5)

Pärast kõigi laekunud esildiste põhjalikku analüüsi järeldas komisjon järgmist. Need on esitatud allpool punktis 2 ja jaotatud viieks alapunktiks, mis vastavad eespool põhjenduses (3) nimetatud viiele läbivaatamise põhjusele.

(6)

Nagu on märgitud juba lõpliku määruse põhjenduses 161, hõlmas komisjoni kehtivate meetmete läbivaatamine mis tahes tootekategooriat, mille suhtes meetmeid kohaldatakse, sealhulgas tootekategooriaid 3, 4, 6 ja 16. Nende konkreetsete tootekategooriate kohta oli komisjonile uurimise käigus laekunud suur arv märkusi, mille tulemusel võeti vastu lõplikud kaitsemeetmed. Need tootekategooriad olid tiheda teabevahetuse teemaks ka liidu kaubanduspartneritega peetavatel kahepoolsetel kohtumistel.

(7)

Seda silmas pidades oli komisjon jälginud iga päev kõiki 26 tootekategooriat.

(8)

Läbivaatamise menetluse algatamisteates teatas komisjon, et ta uurib, kas pärast lõplike meetmete vastuvõtmist on asjaolud muutunud, sealhulgas kas on tõendeid liidu nõudluse olulisest kasvust või kahanemisest või teatavate tootekategooriate suhtes kaubanduse kaitsemeetmete kehtestamisest. Selliste juhtumite tõttu oleks vaja kohandada kehtestatud tariifikvootide mahtu või jaotust.

(9)

Et tuvastada nõudluse olulised muutused, selgitas komisjon, et ta uurib asjaomase tariifikvoodi kasutamise arengut eesmärgiga teha kindlaks, kas kvoodid olid ammendatud või kas nende kasutamine ei kajastanud traditsioonilisi kaubandusvooge.

(10)

Läbivaatamise menetluse algatamise ajal leidis komisjon sellised võimalikud ebanormaalsed kaubandusstruktuurid tootekategooriates 4B, 5, 13, 15, 16, 17 ja 25. Nimetatud kategooriate jaoks olid kas teatavad iga-aastased riigipõhised kvoodid või vastavad jääkkvoodid, mis arvutati kestma kuni 2019. aasta juuni lõpuni, juba ammendatud või nende ammendamine oleks toimunud üksnes kahe kuu jooksul pärast lõplike kaitsemeetmete kehtestamist.

(11)

Läbivaatamise eesmärgil analüüsis komisjon üksikasjalikult 26 tootekategooria arengut, seda mitte ainult igapäevase jälgimise alusel, vaid konkreetsemalt ka nende arengut ajavahemikul 2. veebruarist 2019 kuni 2019. aasta juuni lõpuni. Selle analüüsi abil püüdis komisjon välja selgitada, kas võimalikud ebanormaalsed kasutusstruktuurid tulenevad liidu nõudluse tegelikust märkimisväärsest kasvust või kas need tariifikvootide kasutusstruktuurid tulenevad spekulatiivsest varude kogumisest või hoopis välismaal võetud kaubandust moonutavate meetmete abil kaubavahetuse ümbersuunamisest.

(12)

Oma esildistes taotlesid paljud huvitatud isikud kas nende imporditud tootekategooriate tariifikvootide mahu suurendamist või kvootide eraldamise või kasutamise teistsugust süsteemi. Ainult vähesed huvitatud isikud esitasid eesmärgipäraseid tõendeid, mis toetasid järeldust, et tariifikvoodiga sätestatud olemasolevate kvantitatiivsete piirnormide ja ELis valitseva (või areneva) nõudluse või muude muutunud asjaolude vahel esineb võimalik tasakaalustamatus. Enamik neist märkustest keskendus järgmistele tootekategooriatele, mida selles punktis eraldi käsitletakse: kategooria 1 („kuumvaltsitud lehed ja ribad“), kategooria 4B („metalliga kaetud lehtteras autotööstuses“), kategooria 16 („valtstraat“) ja kategooria 25 („suured keevistorud“).

(13)

Muude tootekategooriate kohta, mida on mainitud kas läbivaatamisklauslis või läbivaatamise menetluse algatamisteates (st tootekategooriad 3 („elektrotehniline lehtteras“), 5 („orgaanilise kattega pinnatud lehtteras“), 6 („tinatatud tooted“), 13 („varbmaterjal“), 15 („roostevabast terasest valtstraat“) ja 17 („nurgad, stantsid ja profiilid“)), laekus vähe märkusi. Ühegi laekunud esildisega ei esitatud tõendeid, mis viitaks suurenenud nõudluse või muude muutunud asjaolude tõttu tekkinud pakkumise puudujäägi (st asjaomase tariifikvoodiga sätestatud madalate kvantitatiivsete piirnormide) probleemile. Siiski väideti paljudes esildistes, et tootekategooria 13 puhul esines väljatõrjumise probleeme, mida analüüsitakse ka eraldi allpool selle punkti alapunktis 2.B.

(14)

Esimese aastase meetmete perioodi lõpus, 30. juunil 2019, jäid 26-st tootekategooriast 24 puhul tegelikud impordimahud alla neile vastava kvantitatiivse mahu, mis olid sätestatud tariifikvoodiga, kas ühe või mitme riigipõhise tariifikvoodi ja/või üldise tariifikvoodi alusel. Teisisõnu, ainult kahe tootekategooria, st kategooria 13 („varbmaterjal“) ja kategooria 14 („roostevabast terasest latid“) puhul olid meetmete raames kättesaadavaks tehtud kvootide üldmaht (riigipõhised ja jääkkvoodid) 2019. aasta juuni lõpus täielikult ammendatud.

(15)

Kokku oli ajavahemikus 2. veebruarist kuni 30. juunini 2019 kättesaadavatest tariifikvootidest kasutamata 1,3 miljonit tonni. Lisaks kinnitas komisjon, et ajutiste meetmete kehtimise ajal (18. juuli 2018 kuni 1. veebruar 2019) oli umbes kaks miljonit tonni kvoodimahtu kasutamata. Seetõttu ei kasutatud kaitsemeetmete kohaldamise esimesel aastal enam kui 3,2 miljoni tonni ulatuses tollimaksuvaba importi.

(16)

Selle põhjal järeldas komisjon, et jooksvate kaitsemeetmete kohaselt kehtestatud tariifikvootide mahud ei piiranud põhjendamatult kaubandusvoogusid, vaid tagasid pigem traditsiooniliste kaubandusvoogude säilimise vastavuses liidu turu vajadustega. Huvitatud isikud ei olnud esitanud tõendeid suurenenud nõudlusest tingitud väidetava pakkumise puudujäägi kohta.

(17)

Kõigi tootekategooriate puhul, mille suhtes kohaldatakse lõplikke kaitsemeetmeid, välja arvatud kategooria 1, oli komisjoni vastu võetud tariifikvootide süsteem kombinatsioon riigipõhistest tariifikvootidest ja jääktariifikvootidest. Komisjon püüdis sel viisil säilitada traditsioonilisi kauplemismahtusid, seda mitte ainult seoses mahu, vaid ka päritoluga.

(18)

Siiski leidis komisjon, et kõnealune eelistatud tariifikvootide süsteem ei olnud tootekategooria 1 puhul asjakohane järgmiste konkreetsete asjaolude tõttu. Viie peamise ajaloolise eksportiva riigi (5) suhtes, kes hõlmasid peaaegu 60 % impordist perioodil 2015–2017, oli samal perioodil kohaldatud dumpinguvastaseid ja/või tasakaalustavaid meetmeid (6). See mõjutas märkimisväärselt nende impordimahtu.

(19)

Seetõttu järeldas komisjon, et neil riikidel ei oleks tavatingimustes enam võimalik liitu eksportida nende ajaloolises mahus, st arvestades nende keskmist liidu impordimahtu viimase kolme aasta (2015–2017) jooksul. Seetõttu otsustas komisjon, et liidu huvides on võtta vastu üldiste tariifikvootide ühtne süsteem, mida hallatakse kvartalipõhiselt, et vältida puudujäägi tekkimise ohtu, mida riigipõhine eraldamine võiks põhjendamatult tekitada.

(20)

Selle läbivaatamise käigus esitatud märkustes palusid mõned huvitatud isikud, sealhulgas liidu tootmisharu ja mitu eksportivat riiki, komisjonil rakendada riigipõhiste tariifikvootide süsteemi ka tootekategooria 1 suhtes. Need isikud väidavad, et impordi praegune areng viiks impordivood tasakaalust välja, tekitades kahju teatavatele tarneriikidele, mis omakorda tekitaks teatavaid turuhäireid.

(21)

Sellele reageerides analüüsis komisjon tootekategooria 1 impordi arengut 2018. aastal ja 2019. aasta esimesel poolel. Komisjon märkis, et seoses Venemaa kui tarneriigiga, kelle suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid (mille tulemusel vähenes 2017. aastal oluliselt riigi impordimaht), taastus Venemaa ekspordis 2018. aasta jaanuarist kuni 2019. aasta juunini märkimisväärne osa riigi ajaloolisest kauplemismahust. 2019. aasta veebruarist juunini moodustas Venemaa tariifikvootide kasutus 16 % (7). Lisaks sellele on teised riigid, kelle suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid meetmeid (nt Brasiilia ja Ukraina), jätkanud liitu eksportimist, (8) kuigi seda tehakse palju väiksemates kogustes kui enne dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist.

(22)

Pidades silmas eespool kirjeldatud impordi – eriti Venemaalt – arengut, mida ei olnud lõplike kaitsemeetmete vastuvõtmise ajal võimalik ette näha, leidis komisjon nüüd, et kaubanduse kaitsemeetmetest märkimisväärselt mõjutatud impordimaht on oodatust tunduvalt väiksem. Lisaks sellele, võttes arvesse teiste eksportivate riikide (nt Türgi, India ja Serbia Vabariik, kelle osakaalud on vastavalt 40 %, 15 % ja 12 %) tariifikvootide püsivalt suurt kasutamise määra kahes kvartalis, mille suhtes kohaldatakse lõplikke kaitsemeetmeid (2019. aasta veebruarist juunini), on nüüd lõplike meetmete kohaldamisel eeldatud tarne puudujäägi potentsiaalne oht oluliselt väiksem.

(23)

Seega leidis komisjon eespool nimetatud muutunud asjaolusid arvestades, et liidu huvides oleks muuta tootekategooria 1 tariifikvootide eraldamist ja võtta kasutusele mehhanism, mis tagab võimalikult suurel määral kaubandusvoogude päritolu säilimise sarnaselt muude tootekategooriate puhul kasutatavaga.

(24)

Komisjon märkis, et sellise süsteemi kasutusele võtmise raskus seisneb tootekategooria 1 olemuses. Nagu selgitati eelnevalt põhjenduses (19), põhjustaks riigipõhiste kvootide kindlaksmääramine 2015.–2017. aasta ajaloolistele keskmistele impordimahtudele tuginedes märkimisväärse pakkumise puudujäägi. Teisest küljest võib 2018. aasta kasutamine, mis oli esimene täisaasta, mil kehtisid dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed, põhjustada ebaotstarbeka eraldamise. Selle põhjuseks on asjaolu, et 2018. aasta impordimahtusid mõjutas ka kaitsemeetmete jõustumine (2018. aasta juulis) ning samuti impordimahud, mis tulenesid kaubavahetuse ümbersuunamisest kolmandatest riikidest ning mis olid juba lõplikus määruses seoses kategooriaga 1 kehtestatud.

(25)

Sellistel asjaoludel ja kuna puuduvad piisavalt pikka ja usaldusväärset ajavahemikku hõlmavad nõuetekohased esinduslikud impordiandmed, leidis komisjon, et kõige sobivam viis tagada kategooria 1 traditsiooniliste kaubandusvoogude säilitamine, nii seoses mahu kui ka päritoluga, oleks kehtestada üldise kvoodi osakaalu piirang, mille iga eksportiv riik võib vastavas kvartalis saavutada.

(26)

Selle ülempiiri kindlaksmääramiseks analüüsis komisjon tootekategooria 1 ajaloolisi impordiandmeid (2013–2017) (9) ja leidis, et sel ajavahemikul ei ületanud ükski eksportiv riik keskmiselt 25 % piiri, ning samuti, et mis tahes ühe aasta suurima osakaalu saavutas Türgi 2017. aastal 28 %-ga. Seega leidis komisjon, et ühelgi eksportival riigil ei tohiks lubada meetmete järelejäänud kehtivusaja jooksul ületada 30 % igas kvartalis kasutatavast üldisest tariifikvoodist.

(27)

See piirmäär peaks andma eksportivatele riikidele piisava ruumi nende turuosade täitmiseks, mille on jätnud lahtiseks tarneriigid, kelle suhtes kohaldatakse dumpinguvastaseid või tasakaalustavaid meetmeid, säilitades samal ajal võimalikult suures ulatuses traditsioonilised kaubandusvood ja tagades liidus kasutajatele piisavalt mitmekesise pakkumise, et minimeerida tarne puudujäägi mis tahes potentsiaalset ohtu (10).

(28)

Selle tariifikvoodi eraldamise kohandamisega pidas komisjon vajalikuks leida kooskõlas liidu huvidega sobiv tasakaal eri isikute seaduslike õiguste vahel.

(29)

Lõplikus määruses otsustas komisjon, et liidu huvides on jagada kategooria 4 („metalliga kaetud lehtteras“) kaheks alamkategooriaks: 4A ja 4B. Selle jaotuse eesmärk oli säilitada võimalikult suures ulatuses ELi autotööstuse impordi traditsioonilised mahud. Kategooriasse 4 kuuluvate tootetüüpide suurt arvu arvestades oli komisjon tuvastanud suure ohu, et ELi autotööstusele vajalikud terasetüübid võidakse muude n-ö standardsete alamkategooriate poolt välja tõrjuda. Tuletatakse meelde, et enamiku selle kategooria alla kuuluvate standardtüüpide suhtes kohaldatakse praegu dumpinguvastaseid meetmeid, erinevalt spetsialiseeritumatest toodetest, mida vastavas dumpinguvastaste meetmete võtmise taotluses ei käsitletud.

(30)

Läbivaatamise raames laekus komisjonile arvukalt esildisi huvitatud isikutelt, keda nende kahe alamkategooria jagunemine mõjutas, muu hulgas Euroopa Autotootjate Ühenduselt ning Korea ja Hiina valitsustelt ja eksportivatelt tootjatelt. Neist esildistest selgus, et praegune alajaotus ei ole selle kavandatud eesmärkide saavutamiseks täielikult tõhus. Kõnealused huvitatud isikud väitsid ka, et toodete määratlemine alamkategooriate lõikes on ebaselge, eelkõige asjaolu, et nn autotööstuses kasutatavate toodete import on autotööstuse kahjuks standardsete alamkategooriate poolt välja tõrjutud.

(31)

Huvitatud isikud esitasid erinevad ettepanekud selle kategooria tariifikvoodi tõhususe suurendamiseks. Nimelt taotlesid Euroopa Autotootjate Ühendus ja Hiina valitsus, et komisjon tagaks autotööstuses kasutamiseks mõeldud kategooria 4B teraseklasside impordile lõppkasutuse erandi. Teised huvitatud isikud, nagu Korea, Taiwani ja Hiina valitsused, taotlesid alternatiivse võimalusena tariifikvoodi mahu tõstmist ja samuti sellise süsteemi kasutusele võtmist, mis tagaks, et autotööstuse traditsioonilised mahud oleksid muud tüüpi terase impordi eest tõhusalt kaitstud. Liidu terasetööstus nõustus omalt poolt, et võimalikku kategooria 4A dumpinguvastastest meetmest kõrvalehoidmist tuleks uurida ja et autotööstusele tuleks leida lahendus, aga nii, et kategooriat 4B ei jäetaks meetmete kohaldamisalast välja.

(32)

Komisjoni analüüs lõplike meetmete läbivaatamisel kinnitab, et kategooria 4B alla kuuluvate toodete traditsioonilised kaubandusvood on tõepoolest häiritud. Eurostati impordistatistika kohaselt ammendas Hiina (kellele eraldati üks suurimaid riigipõhiseid tariifikvoote) oma riigipõhise tariifikvoodi täielikult ühe kvartaliga (2. veebruarist31. märtsini 2019) ja kasutas seejärel märkimisväärse koguse üldisest tariifikvoodist (üle 75 %) sama perioodi viimases kvartalis (1. aprillist30. juunini 2019).

(33)

Lisaks sellele märkis komisjon, et Hiina oli vaid ühe päeva jooksul ammendanud oma iga-aastase riigipõhise tariifikvoodi teiseks meetmete aastaks (1. juuli 2019 kuni 30. juuni 2020). Seetõttu on küsitav, kas kõnealune import hõlmab tõepoolest autotööstuses kasutatavate toodete importi. Kõnealune aastase riigipõhise tariifikvoodi ammendamine ühe päeva jooksul näitas igal juhul ka seda, et selle alamkategooria traditsioonilised kaubandusvood olid nihkunud. Tõenäoliselt süveneks see suundumus veelgi, kui kategooria 4B tariifikvoodi toimimist ei kohandata, et tagada kavandatud eesmärgist – autotööstuse eri tarneriikidest pärit impordi traditsioonilise mahu säilitamine – kinnipidamine.

(34)

Komisjon jäi seisukohale, et ühegi meetmete kohaldamisobjektiks oleva tootekategooria väljajätmiseks – seda kas tootekategooria 4B selgesõnalise väljajätmise või lõppkasutuse erandi kaudu – ei ole põhjust (11). Seetõttu lükkas komisjon tagasi autotööstuses kasutatavate toodete puhul taotletud lõppkasutuse erandi.

(35)

Komisjon tunnistas siiski, et ELi autotööstuses kasutatavate tootetüüpide traditsiooniliste kaubandusvoogude eraldamine oli liidu huvides. Üks võimalus kõnealuse eesmärgi saavutamiseks on see, kui kategooria 4B kasutust piirataks üksnes impordiga, mille puhul suudetakse tõendada lõppkasutust autotööstuses.

(36)

Seega leidis komisjon, et kategooria 4 tariifikvoodi toimimise järgmiselt kohandamine on liidu huvides. Kategooria 4B alla kuuluva tariifikvoodi kasutamiseks tuleb sellesse kategooriasse kuuluvad terasetoodete kategooriad, mida kasutatakse tegelikult autoosade tootmiseks, suunata lõppkasutusprotseduurile, millele on viidatud määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 254 (12). Kui kategooriale 4B eraldatud tariifikvoot on ammendatud, kohaldatakse 25 %-list kvooti ületavat tariifi.

(37)

Kuid kuna teatavaid praegu kategooriasse 4B kuuluvaid CN-koode ei kasutata üksnes autotööstuses, oli siiski vaja kohandada koodide jaotust kategooriate 4A ja 4B vahel, et tagada muude kui autotööstusega seotud toodete asjakohase ekspordi säilimine. Sel eesmärgil laiendati ja muudeti kategooria 4A kohaldamisala järgmiselt: kõik CN-koodid, mis kuulusid varem üksnes kategooriasse 4B, kuuluksid nüüd ka kategooriasse 4A. Sellest tulenevalt laiendatakse kategooria 4A kohaldamisala. Samal ajal ei muudetaks kategooria 4B kohaldamisala.

(38)

Seega peaks selliste kategooria 4B koodide alla kuuluvate toodete import, mis ei ole mõeldud kasutamiseks autotööstuses, toimuma tulevikus ainult kategooria 4A all. Seevastu autotööstuses kasutamiseks mõeldud toodete kogu import peaks toimuma tootekategooria 4B all ja vastama eespool põhjenduses 36 selgitatud lõppkasutusprotseduuri nõuetele.

(39)

Selle kohandamise tõttu antakse Indiale kategooria 4A alusel üks riigipõhine tariifikvoot (ühendades kategooriate 4A ja 4B alusel eraldatud riigipõhise tariifikvoodi mahud), kuna komisjonile kättesaadavast teabest nähtus, et see riik ei ekspordi autotööstuses kasutamiseks mõeldud tooteid.

(40)

Korea Vabariigiga peetud konsultatsioonide raames saadud teabe kohaselt on komisjon kohandanud oma riigipõhiseid tariifikvoote kategooriates 4A ja 4B. Osa kategooria 4B tariifikvootidest, mis vastavad CN-koodidele, mis olid varem loetletud üksnes selle kategooria all ja mis ei olnud ette nähtud kasutamiseks mootorsõidukite tootmises, kantakse nüüd üle Korea riigipõhise tariifikvoodi alla kategoorias 4A, et neid saaks jätkuvalt liidu turule eksportida. Komisjoni arvates oli liidu huvides selle kohanduse tegemine vajalik, et parandada lõplike meetmete efektiivsust seoses selle kategooriaga ja tagada, et ELi autotööstuse importi ei piirataks põhjendamatult.

(41)

Komisjonile laekus selle tootekategooria kohta mitu väidet. Esiteks paluti komisjonil kohandada tariifikvoodi mahtu ülespoole, et vältida tarne võimalikke puudujääke liidu turul. Eelkõige olid mõned isikud palunud tõsta tariifikvoodi mahtu kuni 20 % või kasutada impordimahtu aastatel 2016–2018 tariifikvoodi mahu läbivaatamise alusena. Teised isikud väitsid, et tariifikvooti tuleks täielikult kohandada, et see kajastaks nõudluse kasvu liidus.

(42)

Teiseks väitsid mõned huvitatud isikud, et liidu tootjad ei ole suurendanud (ega olnud võimelised veelgi suurendama) tootmisvõimsust ega tootmist mahus, mis oleks vajalik, et rahuldada praegust ja tulevast valtstraadi nõudlust liidus. Lisaks väitsid nad samuti, et liidu valtstraadi tootjad tarnisid peamiselt nendega seotud tootmisahela järgmise etapi kasutajatele, vähendades seega avatud turule suunatud valtstraadi saadaolevaid koguseid, mis kahjustas kõnealuste sõltumatute kasutajate – st vertikaalselt mitte integreeritud kasutajate – positsiooni. Selle tulemusel seisaksid sõltumatud kasutajad piisavas koguses valtstraadile juurdepääsu saamisel silmitsi oluliste piirangutega.

(43)

Kolmandaks väitsid mõned huvitatud isikud, et teatavate tariifikvootide ammendamine ei olnud tingitud selle tootekategooria varude kogumise tavast ja et import toimus pigem korrapärases ja ühtlases mahus, kuni asjaomased tariifikvoodid olid ammendatud.

(44)

Neljandaks palusid mitu huvitatud isikut, et komisjon kehtestaks riigipõhised tariifikvoodid teatavatele päritolukohtadele, kuna need tarniksid liidu turule konkreetseid toodete alamkategooriaid. Samamoodi väitsid mõned huvitatud isikud, et teatavad alamkategooriad tuleks kas välja jätta või et komisjon peaks kõnealuse tootekategooria pooleks jagama, eraldades uutele alamkategooriatele konkreetsed tariifikvoodid.

(45)

Viiendaks taotlesid mõned isikud kõnealuse kategooria pooleks jagamist, et autotööstuses kasutatavatel alamkategooriatel oleks oma tariifikvoot.

(46)

Lõpuks väitis üks huvitatud isik, et tal ei olnud võimalik toota üht konkreetset tüüpi toodet, kuna kaitsemeetmed olid piiranud teatavat tüüpi vajaliku valtstraadi kogust; lisaks taotlesid mitu isikut iga perioodi viimases kvartalis (1. aprill kuni 30. juuni) kasutamata riigipõhise tariifikvoodi ülekandmist jääktariifikvoodi alla.

(47)

Läbivaatamise raames hindas komisjon kõiki neid esildisi hoolikalt. Kõigepealt leidis komisjon, et kuigi ta oli läbivaatamise menetluse algatamisteates tunnistanud, et selle kategooria puhul olid nii teatavad riigipõhised tariifikvoodid kui ka üldine tariifikvoot esimese aastase perioodi viimases kvartalis (st 1. aprill kuni 30. juuni 2019) eriti kiirelt ära kasutatud, ei tundu, et selle toote üldist tarnet oleks ebaharilikult piiratud. Puudusid märgid nõudluse märkimisväärse kasvu kohta, mis viitaks asjaolude muutumisele. Tegelikult näitas tariifikvootide kasutuse analüüs, et kuigi mõned riigid olid oma individuaalse tariifikvoodi väga kiiresti ära kasutanud, oli esimese meetmete aasta viimase kvartali kahel viimasel nädalal (13) siiski vähemalt kolme päritoluriigi (Moldova, Šveits ja Ukraina) tariifikvootides kvantitatiivset vaba ruumi, moodustades üle 6 % kogu kõnealuseks ajavahemikuks eraldatud tariifikvoodist. Meetmete kehtimise esimese aasta lõpus oli tariifikvootides ikka veel kvantitatiivset vaba ruumi ühe päritoluriigi puhul (Ukraina).

(48)

Mõne esildise kohaselt kasvas nõudlus ELi ehitussektoris, mis on valtstraadi üks peamisi sihtkohti, 2018. aastal 2,8 % ja eeldatavasti jätkab see aastatel 2019–2021 kasvamist 1,6 % võrra. Kuid see kasvumudel integreeriti juba hindamisse, mille tulemusel määratleti tariifikvootide praegune kvantitatiivne maht. Tõepoolest, lõplike meetmete kohaldamisel suurendas komisjon impordi traditsioonilist mahtu veel 5 % võrra, et ajakohastada ajaloolisi andmeid ja võtta arvesse nõudluse normaalset kasvu järgmistel aastatel. Lisaks sellele, isegi kui kaitsemeetmete liberaliseerimist pärast nende esimest aastat vähendatakse, (14) suurendab see tegelikult olemasolevaid tariifikvootide mahte veelgi, et tulla toime väidetava nõudluse kasvuga, mis ületab prognoositud kasvu. Selle põhjal leiab komisjon, et tootekategooria 16 tariifikvootide praegune maht oli piisav ja liidu turul puudujäägi ohtu ei olnud.

(49)

Seoses väitega liidu tootjate pakkumise kunstliku piiramise kohta, siis kasvas komisjonile kättesaadava teabe (mis hõlmab kontrollitud vastuseid küsimustikele, mille esitasid liidu tootjad uurimise raames, mis viis lõplike meetmete kohaldamiseni) kohaselt ajavahemikul 2013–2017 liidu tootmisharu toodangu- ja müügimaht (vabal turul) järjepidevalt. Samal ajavahemikul kasvas ka müük seotud ettevõtetele (tootmisharusisene müük), ehkki palju väiksemates mahtudes. Andmed näitasid, et vabale turule (liidus) suunatud müügimaht oli üle kolme korra suurem kui samal ajavahemikul liidus suletud turul toimunud müügimaht. Lisaks puuduvad tõendid selle kohta, et selline viimastel aastatel täheldatud selge ja püsiv suundumus oleks viimasel ajal drastiliselt pöördunud. Seetõttu olid dokumenteeritud tõendid selle väitega vastuolus.

(50)

Võimaliku varude kogumise osas olid dokumenteeritud tõendid vastuolus väitega, et import toimus kõigist päritoluriikidest korrapärases ja ühtlases mahus. Kuigi see oli nii paljude päritoluriikide ja ka kolmanda kvartali (2019. aasta veebruarist märtsini) jääktariifikvoodi puhul, siis ülejäänud kõige olulisemad päritoluriigid (Türgi ja Venemaa) ammendasid viieks kuuks eraldatud tariifikvoodi tegelikult mõne päeva või nädala jooksul. See ebanormaalne kasutusstruktuur sai kinnitust ka teise meetmete perioodi esimestel päevadel (kuni 19. juulini 2019 oli Türgi kasutanud ära 60 % oma aastasest riigipõhisest tariifikvoodist). Lisaks täheldas komisjon ka seda, et esimese meetmete perioodi viimases kvartalis (1. aprill kuni 30. juuni 2019) ammendasid jääktariifikvoodi üksnes kaks riiki (Türgi ja Venemaa) juba vastava kvartali teisel päeval (st 2. aprillil 2019), samas kui sellele eelnevas kvartalis (2. veebruar kuni 31. märts 2019) olid kõnealust jääktariifikvooti kasutanud mitu riiki kogu kvartali jooksul ühtlases tempos. Sellist ebatavaliselt kiiret tariifikvoodi mahu ammendumist mõne päritoluriigi poolt ei saa pidada korrapäraseks ja ühtlaseks kaubandustasandiks.

(51)

Seoses kategooria 16 pooleks jagamise taotlusega tuletas komisjon meelde, et rakendusmääruses (EL) 2019/159 jagas ta erandkorras kaks kategooriat pooleks ja selgitas selle otsuse põhjuseid. Pärast sellega seoses laekunud esildiste hoolikalt analüüsimist leidis komisjon, et ei tõendatud asjaolude muutumist, mis õigustaks täiendavate kategooriate jagamist. Komisjon märgib, et ELi autotööstuse (Euroopa Autotootjate Ühendus) esildistes ei mainitud isegi selle kategooria võimaliku kohandamise vajadust. Lisaks märkis komisjon, et ainuüksi asjaolu, et teatavaid tootekategooriasse kuuluvaid tüüpe kasutati autotööstuses, ei tähenda, et nad saavad meetmete alusel automaatselt erikohtlemise osaliseks. Pigem tuleks näidata, et selline kohandamine oleks liidu huvides. Seega ei piisanud esitatud tõenditest komisjoni järelduseks, et kohandamine oleks tõepoolest liidu huvides.

(52)

Seoses lõplike kaitsemeetmete mõjuga võimele toota teatavat toodet, milleks läheb vaja konkreetset tüüpi valtstraati, märkis komisjon, et esitatud tõendid näitasid nende toodete müügi järjepidevat ja järsku langustendentsi aastatel 2013–2018, st enne kaitsemeetmete kehtestamist. Seega ei esitatud selle väite toetuseks piisavalt tõendeid.

(53)

Seetõttu leiab komisjon, et selle tootekategooria tariifikvoodi tõstmise õigustamiseks ei olnud piisavalt tõendeid.

(54)

Mõned isikud väitsid, et praegust tariifikvootide eraldamist kategooriale 25 tuleks muutunud asjaolude tõttu muuta. Eelkõige väitsid mõned isikud, et suur gaasitoruprojekt (Nord Stream 2), mille jaoks imporditi 2017. aastal Venemaalt palju torusid, on nüüd oma lõpuetapis ja seetõttu ei oleks asjakohane eraldada selle toote jaoks tariifikvoote, kuna see ei kajastaks praegust turuolukorda. Seda väidet toetavad Venemaalt pärineva impordi suundumused. Selle tulemusel väitsid need isikud, et sellele kategooriale ei tohiks enam eraldada riigipõhiseid tariifikvoote, vaid pigem üks üldine tariifikvoot, et vältida tarne puudujäägi tekkimist muude eelseisvate projektide raames.

(55)

Ühest küljest on Venemaa selle kategooria puhul suurima individuaalse tariifikvoodiga riik (moodustades umbes 70 % kogu tariifikvoodist). Läbivaatamise käigus ilmnes komisjoni asjakohaste impordiandmete analüüsist, et Venemaa import on pärast 2017. aastal toimunud hüppelist kasvu pidevalt vähenenud. Pärast seda hüppelist kasvu kahanes Venemaa impordimaht juba 2018. aastal järsult (ehkki maht oli endiselt suhteliselt suur). Kuid see langustendents on lõplike kaitsemeetmete kohaldamise ajal kiirenenud. Tariifikvootide kasutuse analüüsist nähtus, et selle tulemusel oli Venemaa esimesel meetmete aastal oma riigipõhist tariifikvooti väga vähe kasutanud (kasutati 30 %) (15). See tariifikvoodi vähene kasutamine kajastas põhjenduses (54) nimetatud ajutise insenertehnilise projekti vajadusi.

(56)

Teisest küljest olid selle tootekategooria teised tarneriigid oma riigipõhised tariifikvoodid täielikult ammendanud ja kasutanud kuni 79 % üldisest tariifikvoodist (selle üldise tariifikvoodi maht oli võrdlemisi väike).

(57)

Pidades silmas põhjenduses (54) nimetatud insenertehnilise projektiga seotud muutunud asjaolusid ja tariifikvootide kasutuse kõige hiljutisemat täheldatud arengut, pidas komisjon vajalikuks asendada olemasolev tariifikvoot ühe üldise tariifikvoodiga. Leiti, et see muudatus tariifikvootide süsteemis on kooskõlas liidu huvidega, kuna see suutis paremini piirata võimaliku tarne puudujäägi riski, mis tuleneb tariifikvootide ebapiisavast eraldamisest, tagades samal ajal pakkumise piisava mitmekesisuse ja kõigile potentsiaalsetele tarnijatele võrdsed võimalused osalemiseks mis tahes uutes insenertehnilistes projektides, mille raames see tootekategooria vajalik on.

(58)

Komisjon märkis, et vastupidises olukorras, st kui säilitatakse tariifikvootide eraldamine neile riikidele, kelle suhtes kohaldatakse praegu lõplikke meetmeid, võib see teiste potentsiaalsete päritoluriikide tarnijate osalemist muude käimasolevate või tulevaste projektide hankemenetlustes põhjendamatult moonutada. Sama probleem võib tekkida ka siis, kui komisjon kehtestaks igale tarneriigile ülempiiri, nagu ta otsustas teha kategooria 1 puhul. Seega leidis komisjon, et algse olukorra säilitamine ei oleks liidu huvides ja et selle kategooria tariifikvootide eraldamise muutmine oli õigustatud.

(59)

Nagu kõigi kehtivate meetmetega hõlmatud üldiste kvootide puhul, tuleks ka kategooria 25 üldist tariifikvooti hallata kord kvartalis.

(60)

Kui eelmistes põhjendustes uuriti üksikasjalikult selliste tootekategooriate võimaliku tariifikvoodi kohandamise eeliseid, mille kohta esitasid huvitatud isikud enim märkusi, siis selles alapunktis käsitletakse kokkuvõtlikumalt ülejäänud tootekategooriate kohta esitatud väiteid argumentide abil, millel on üldine väärtus vastavatele kategooriatele, mille kohta väited esitati.

(61)

Mõned huvitatud isikud taotlesid nende riigipõhiste tariifikvootide suurendamist, mis olid enne vastava perioodi lõppu ammendatud. Mõned neist isikutest väitsid, et riigipõhise tariifikvoodi ammendamise asjaolu oleks piisav tõend tariifikvoodi suurendamise õigustamiseks. Samamoodi märkisid mõned neist isikutest, et lõplike meetmetega kehtestatud tariifikvootide maht oli liiga väike, kuna mõne tootekategooria puhul olid 2018. aasta impordimahud suhteliselt suuremad kui asjaomaste tariifikvootide kvantitatiivsed mahud.

(62)

Esiteks märkis komisjon, et ülejäänud 24 kategooria jaoks – kui kaks tootekategooriat välja arvata – oli tariifikvootides veel kvantitatiivset kasutamata kvooti ühest või mitmest päritoluriigist või jääktariifikvoodist või mõlemast. Nagu on mainitud põhjenduses (15), oli ajutiste meetmete kehtimise ajal (18. juulist 2018 kuni 1. veebruarini 2019) ja esimese lõplike meetmete kohaldamise perioodi ajal (2. veebruarist 2019 kuni 30. juunini 2019) tariifikvootides kogu kasutamata mahtu üle 3 miljoni tonni. Seega ei nõustunud komisjon väidetega, et tariifikvootidele oli seatud liiga väike üldine kvantitatiivne maht. Lisaks ei tähendanud asjaolu, et teatava tootekategooria piires olid teatavad tariifikvoodid ammendatud enne vastava perioodi lõppu, iseenesest muutunud asjaolusid, mis õigustaksid tariifikvoodi automaatset suurendamist, kui ei esitatud täiendavaid tõendeid selle kohta, et ammendumine oli tingitud nõudluse kasvust, mida ei saanud lõplike meetmete vastuvõtmise ajal ette näha. Komisjon tuletas meelde, et kaitsemeetmete eesmärk oli kehtestada erakorralisele olukorrale reageerimise meetmed seoses teatavate toodete suurenenud impordiga. Selle asemel taotleti paljudes läbivaatamise käigus esitatud väidetes lihtsalt tariifikvootide kvantitatiivse mahu suurendamist, esitamata ühtegi tõendit muutunud asjaolude kohta (nt kaubavahetuse ümbersuunamise ohu puudumine). Seetõttu peeti selle alusel esitatud väiteid põhjendamatuks.

(63)

Mõned huvitatud isikud taotlesid komisjonilt tariifikvootide arvutamiseks kasutatud ajavahemiku muutmist. Paljudel juhtudel taotlesid need isikud, et kasutataks ajavahemikku 2016–2018, et hõlmatud oleks uusim ja tavaliselt ka kõige kõrgema tasemega impordimaht.

(64)

Komisjon märkis rakendusmääruses (EL) 2019/159, pidades silmas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määruse (EL) 2015/478 (impordi ühiste eeskirjade kohta) (16) (edaspidi „määrus (EL) 2015/478“) artiklit 15 ning proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtteid, et tariifikvoodid arvutati viimase kolme tüüpilise aasta (2015–2017) keskmise impordimahu põhjal. Komisjon tuletas meelde, et nagu selgitati läbivaatamise menetluse algatamisteates, oli selle läbivaatamise eesmärk teha kehtivatele meetmetele väga konkreetsed kohandused juhul, kui pärast nende vastuvõtmist tekkis piisavalt tõendeid asjaolude muutumise kohta. Lisaks ei suutnud huvitatud isikud kuidagi tõendada, kuidas komisjoni valitud ajavahemik oleks vastuolus liidu õiguse asjakohaste eeskirjade või põhimõtetega. Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et asjaomase tariifikvoodi kehtestamiseks kasutatud ajavahemikku selle läbivaatamise käigus ei muudeta.

(65)

Mõned huvitatud isikud juhtisid tähelepanu asjaolule, et teatavaid riigipõhiseid tariifikvoote ei olnud täielikult ära kasutatud. Mõnel juhul oli kasutustase lausa tühine. Need isikud palusid komisjonil jaotada kõnealused mahud ümber teiste tarnijate vahel, kes olid võib-olla oma tariifikvoodid ammendanud.

(66)

Komisjon tunnistas, et teatavaid riigipõhiseid tariifikvoote ei kasutatud täielikult ära ja mõnel konkreetsel juhul oli kasutamise tase ebatavaliselt madal. Komisjon tuletas meelde, et teatavatele riikidele eraldati tariifikvoodid ajalooliste impordimahtude põhjal, et säilitada traditsioonilised kaubandusvood. Sellega seoses ei olnud ükski huvitatud isik esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et ebatavaliselt madal kasutamise tase oli tingitud püsivalt muutunud asjaoludest seoses asjaomaste tootetüüpidega. Samuti ei olnud huvitatud isikud esitanud taolisi tõendeid argumentide kohta, et kasutamata kvoodid tekitavad vastavates tootekategooriates üldisi pakkumise puudujäägi probleeme, nii et kehtivat asjaomaste tariifikvootide eraldamist ei või enam pidada asjakohaseks ja läbivaatamist õigustavaks. Seetõttu järeldas komisjon, et puuduvad piisavad põhjused, mis õigustaksid üheltki varasemalt tarnijat tema kvoodi ära võtmist.

(67)

Seoses kasutamata jääkkvootidega perioodi esimese kolme kvartali lõpus palusid mõned huvitatud isikud kanda komisjonil samamoodi kõik ühe perioodi lõpus kasutamata tariifikvoodid üle järgmisesse perioodi.

(68)

Komisjon ei saa selle taotlusega nõustuda. Tuleks panna tähele, et perioodi kohta saadaolev tariifikvootide maht arvutatakse igal aastal. Seetõttu paisutaks kasutamata kvootide ühelt perioodilt teisele ülekandmine igal perioodil saadaolevaid tariifikvoote ajaloolistest traditsioonilistest impordimahtudest suuremaks ja tooks seega kaasa ohu, et kahjustatakse meetmete tõhusust.

(69)

Sarnaselt palusid mõned huvitatud isikud komisjonil kehtestada riikidele riigipõhised tariifikvoodid, isegi olukordades, kus teatava kategooria import neist riikidest oleks tariifikvoodi eraldamise seisukohast olulisel perioodil (2015–2017) alla 5 %.

(70)

Komisjon tuletas meelde, et tariifikvoodi eraldamise meetod oli kõigi tootekategooriate ja päritoluriikide puhul sama. Riigipõhise tariifikvoodi eraldamise kriteerium, nagu on määratletud rakendusmääruses (EL) 2019/159, oli see, et riigi import peaks moodustama vähemalt 5 % tootekategooria keskmisest impordimahust ajavahemikul 2015–2017. Sellega seoses laekunud esildised ei anna objektiivset põhjust selle käsitlusviisi muutmiseks. Lisaks tähendaks WTO eeskirjade kohaselt riigipõhiste tariifikvootide kehtestamine erandkorras, kui 5 % piirmäära ei täideta, huvitatud isikute diskrimineerimist. Seetõttu ei saanud komisjon neid taotlusi rahuldada.

(71)

Teised huvitatud isikud tuginesid Euroopa Liidu ja teatavate kaubanduspartnerite vahel allkirjastatud kahepoolsete kaubanduslepingute erinevatele sätetele, et nad jäetaks meetmete rakendamise alt välja või et nad saaksid seoses oma impordiga sooduskohtlemise osaliseks.

(72)

Komisjon märkis, et kõigis kahepoolsetes kaubanduslepingutes, millele isikud tuginesid, nähti ette võimalus võtta kaitsemeetmed. Seetõttu ei saa selle alusel väljajätmist nõuda. Samuti ei nõustunud komisjon seisukohaga, et ta peaks mõnele riigile tagama teiste riikide arvelt sooduskohtlemise. Sellised kahepoolsed lepingud ei näe ette ega kehtesta liidule mingeid kohustusi selliseks erinevaks kohtlemiseks seoses teiste isikutega, kelle suhtes meetmeid kohaldatakse. Samuti ei suutnud ükski huvitatud isik viidata ühelegi sellisele sättele asjaomastes lepingutes. Seetõttu ei saanud komisjon neid taotlusi rahuldada.

(73)

Kuid teised huvitatud isikud väitsid, et tariifikvoodi suurendamine oli vajalik, kuna liidu tootmisharu ei suutnud liidu turul tarnida piisavaid koguseid ning sellest tulenevalt võib turul tekkida puudujääke.

(74)

Komisjon tuletas meelde, et enamiku tootekategooriate jaoks oli kvootides veel vaba ruumi, nii ajutiste meetmete kehtimise perioodi lõpus (1. veebruar 2019) kui ka esimese lõplike meetmete kehtimise perioodi lõpus (30. juuni 2019). Seetõttu olid komisjoni arvates sellised väited vastuolus kvootide tegeliku kasutamisega. Lisaks ei esitanud need isikud ühtegi tõendit, mis näitaks ühegi asjakohase tootekategooria tarne puudujääki. Seetõttu lükkas komisjon need taotlused tagasi.

(75)

Mõned huvitatud isikud seostasid oma nõudeid tõsta teatavates kategooriates tariifikvoote nõudluse väidetava kasvuga neis majandussektorites, kus kõnealuseid kategooriaid kasutatakse.

(76)

Komisjon märkis, et need väited viitasid nõudluse kasvule, mis toimus enne lõplike meetmete kehtestamist. Sellega seoses tuletas komisjon meelde, et ta oli sellist potentsiaalset kasvu juba hõlmanud, suurendades mahtu veel 5 % võrra üle traditsiooniliste impordimahtude, mis kehtis pärast lõplike kaitsemeetmete jõustumist. Järgmiste perioodide nõudluse arengu osas ei nähtunud komisjonile kättesaadavast teabest mingeid nõudluse olulise kasvu märke, vaid selles viidati pigem terase tegeliku tarbimise vähenemisele (17).

(77)

Mõned huvitatud isikud palusid komisjonil kas teatavad toodete alamkategooriad välja jätta või jagada praegused tootekategooriad mitmeks osaks. Nende nõuete toetuseks väitsid nad, et liidu huvides on tagada, et muude standardsete toodete alamkategooriate import ei tõrjuks välja teatavate nišitoodete alamkategooriate importi.

(78)

Sellega seoses rõhutas komisjon, et läbivaatamine ei hõlmanud meetmete alla kuuluvate tootekategooriate või alamkategooriate väljajätmist või kaasamist. Seoses mõne tootekategooria pooleks jagamise taotlustega viitas komisjon oma selgitusele eespool põhjenduses (34).

(79)

Mõned huvitatud isikud nõudsid, et komisjon kehtestaks tariifikvootide haldamiseks litsentsisüsteemi.

(80)

Sellega seoses rõhutas komisjon, et tariifikvootide süsteemi väljatöötamisel oli oluline tagada, et selle rakendamine on mõistlikult teostatav. Kehtivate meetmete suurt tootevalikut arvestades lisaks litsentsisüsteemi kasutuselevõtmine sellise keerukuse astme, mille suhteline netokasu võrreldes selle puudustega on praegu veel ebaselge. Kui ei ole tõendatud teisiti, leidis komisjon, et praegu kehtiv tariifikvootide süsteem on sobiv. Komisjon rõhutab, et selle läbivaatamise käigus ei olnud esitatud ühtegi tõendit, mis seaks kahtluse alla praeguse tariifikvootide haldamise süsteemi asjakohasuse.

(81)

Mõned huvitatud isikud palusid komisjonil muuta riigipõhiste kvootide praegust haldamist nii, et neid hallataks kord kvartalis. Need isikud väitsid, et seeläbi vähendatakse varude kogumise tavaga seotud riske ja tagatakse kvootide kasutamise sujuvam tempo.

(82)

Komisjon leidis, et praegune süsteem, mille kohaselt varasemate tarnijate riigipõhiseid tariifikvoote hallatakse kord aastas, oli liidu huvides, kuna see ei piira ühelgi teataval ajahetkel asjatult ega kunstlikult liidu importijate ja kasutajate tarnevalikut. Seetõttu ei leidnud komisjon ühtki põhjust selle muutmiseks.

(83)

Mõned huvitatud isikud palusid ka seda, et riigid, kes on oma riigipõhise tariifikvoodi ammendanud, saaksid kohe jääkkvooti kasutada. See võimalus piirdus praegu iga perioodi neljanda kvartaliga.

(84)

Komisjon tuletas meelde, et perioodi viimases kvartalis hakati tagama juurdepääsu jääktariifikvoodile, et vähendada jääkkvootide kasutamata jätmise ohtu ja vältida võimalikku tarne puudujääki liidu turul. Nagu eespool märgitud, jälgis komisjon iga päev jääktariifikvootide kasutamist. Kui allpool punktis 2.B kirjeldatud järeldused väljatõrjumise kohta välja arvata, märkis komisjon niisiis, et enamiku jääkkvootide puhul oli kvootide kasutamise määr väga suur (paljudel juhtudel ammendati see täielikult). Komisjon täheldas ka seda, et neis väga vähestes kategooriates, kus jääktariifikvootide kasutamise maht oli väga väike, ei olnud ka enamikku riigipõhiseid tariifikvoote täielikult ammendatud. Seetõttu järeldas komisjon neid elemente silmas pidades, et perioodi viimasele kvartalile juurdepääsu võimaldamine oli seni tõhusalt taganud selle, et traditsioonilised kaubandusvood seoses nende päritoluga suures osas säilitatakse, (18) minimeerides samal ajal tarne puudujäägi ohtu.

(85)

Lõplike kaitsemeetmete raames lubatakse vastaval riigil – kui teatava tootekategooria riigipõhine tariifikvoot on ammendatud – kasutada viimase kvartali jooksul (st 1. aprillist 2019 kuni 30. juunini 2019) üldist tariifikvooti. Kuigi üldine tariifikvoot on põhimõtteliselt ette nähtud ülejäänud riikidele, kes ei saa riigipõhistest tariifikvootidest kasu, loodi see mehhanism eesmärgiga tagada, et ükski jääktariifikvoot ei jääks ühegi meetmete kohaldamise aasta lõpus kasutamata.

(86)

Läbivaatamise menetluse algatamisteates juhiti tähelepanu sellele, et teatavate tootekategooriate puhul oli üks või mitu riiki, kes saavad riigipõhistest tariifikvootidest kasu, viimase kvartali jooksul jääktariifikvoodi kiiresti ammendanud, tõrjudes välja teistest päritoluriikidest saabuvad traditsioonilised impordivood. Seetõttu otsustas komisjon uurida, kas see asjaolu on kahjustanud liidu huve, eriti seoses vajadusega säilitada traditsioonilised kaubandusvood, ja vajaduse korral otsustada selle olukorra võimalike parandusmeetmete üle.

(87)

Ühest küljest kurtsid paljud huvitatud isikud, sealhulgas tarneriigid, eksportijad, kasutajad ja liidu tootmisharu, väljatõrjuva mõju üle, mis võib olla praegusel viimases kvartalis jääkkvootidele juurdepääsu tagamise süsteemil nende huvidele. Need isikud kutsusid komisjoni üles võtma viivitamata meetmeid asjaomase väidetava tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks, kuna riigil, kelle suhtes juba kohaldatakse riigipõhist tariifikvooti, ei tohiks lubada teisi varasemaid tarnijaid kõrvale tõrjuda, isegi kui need oleksid imporditud koguste mõistes vähemtähtsad. Seetõttu palusid need isikud, et vastava meetmete kohaldamise aasta viimases kvartalis piirataks üldise jääktariifikvoodi kasutamist. Teisest küljest esitas väike arv huvitatud isikuid vastupidiseid argumente, olles vastu mis tahes praeguse mehhanismi toimimise muudatustele. Nende arvates seaks süsteemi mis tahes muudatus ohtu jääktariifikvootide täieliku kasutamise.

(88)

Komisjon tegi üldiste jääktariifikvootide haldamise kehtiva mehhanismi põhjaliku hindamise, hõlmates kasutamata kvootide ülekandmist ühest kvartalist teise ja neljandas kvartalis juurdepääsu tagamist riikidele, kes olid oma vastava riigipõhise kvoodi ammendanud. Sellest hindamisest nähtus, et kehtiv mehhanism on üldiselt hästi toiminud ja on taganud jääktariifikvootide kasutamise probleemideta maksimeerimise. Valdava osa tootekategooriate puhul, mille suhtes kohaldatakse lõplikke meetmeid, ei ole üldist tariifikvooti kasutanud tarnijad, kes on oma riigipõhise kvoodi ammendanud (isegi kui nad suutsid viimase kvartali jooksul võtta mõnikord suure osa üldisest tariifikvoodist), takistanud varasematel väiketarnijatel, kellele tagati juurdepääs jääktariifikvoodile, jätkata samal perioodil eksportimist. Sellistel asjaoludel näis piiramatu juurdepääs üldisele tariifikvoodile viimases kvartalis endiselt olevat liidu huvides oleva tariifikvootide süsteemi oluliseks tunnuseks, mis tuleks sellisena säilitada.

(89)

Kuid komisjoni analüüs näitas ka seda, et kahes tootekategoorias (st tootekategooriates 13 ja 16) (19) olid kaks riigipõhisest tariifikvoodist kasu saavat riiki (Türgi ja Venemaa) kasutanud esimese meetmete perioodi viimases kvartalis (1. aprill kuni 30. juuni 2019) peaaegu eranditult kogu üldise tariifikvoodi ja seda mõnel juhul vaid paari päeva jooksul.

(90)

Nii see oli eelkõige tootekategooria 13 („varbmaterjal“) puhul, millele eraldatud üldine tariifikvoot ammendati 27. mail 2019, st rohkem kui üks kuu enne kvartali lõppu ja vaatamata sellele, et 23 % kasutamata tariifikvoodist kanti üle 2018. aasta kolmandast kvartalist. Tegelikult kasutasid saadaoleva mahu täielikult ära riigipõhisest tariifikvoodist kasu saavad riigid (Türgi ja Venemaa), kes olid välja tõrjunud teised, varasemad väiketarnijad, kes kasutasid varem regulaarselt üldist tariifikvooti (nt Valgevene ja Serbia).

(91)

Tootekategooria 16 („legeerimata terasest ja muust legeerterasest valtstraat“) puhul ammendati kogu üldine tariifikvoot esimese meetmete perioodi viimase kvartali alguses (st 2. aprillil 2019), kuna seda kasutas massiliselt Türgi ja vähemal määral Venemaa (nad kasutasid vastavalt 62 % ja 33 % neljandaks kvartaliks eraldatud kogu jääktariifikvoodist). Väiksemad tarneriigid (nt Bosnia ja Hertsegoviina, Jaapan ja Lõuna-Korea) ei saanud seetõttu ilma 25 %-list kvooti ületavat tariifi maksmata enam eksportida (20).

(92)

Seda analüüsi silmas pidades leidis komisjon, et nende kahe tootekategooria puhul on tariifikvootide täieliku ammendamise tagamiseks kehtestatud mehhanismil olnud soovimatu mõju. Põhjuseks on see, et kehtiv mehhanism võimaldas peamiselt suurtarnijatel kasvatada oma ekspordimahtu üle oma traditsioonilise kaubandusvoo ja seda väiksemate osalejate arvelt, kes oleksid muidu jätkanud eksportimist kuni jääkkvoodi ammendumiseni.

(93)

Komisjon leidis, et selline areng oleks kahel põhjusel liidu huvidega vastuolus. Esiteks on väiksemate eksportivate riikide väljajätmine vastuolus eesmärgiga säilitada traditsioonilised kaubandusvood, ka seoses nende päritoluga. Teiseks jätab selline areng liidu kasutava tootmisharu ilma neisse kategooriatesse kuuluvate teatavate terase eriliikide tarnimisest, mida ekspordivad piiratud koguses vaid väiksemad tarneriigid.

(94)

Seetõttu pidas komisjon vajalikuks kehtestada üksikute toodete päritolule koguseline ülempiir. See tähendab, et tootekategooriate 13 ja 16 puhul (st kategooriate puhul, kus on täheldatud väljatõrjumise negatiivset mõju) on kahe järelejäänud lõplike meetmete kohaldamise perioodi viimases kvartalis üldise tariifikvoodi kasutamine piiratud iga tarneriigi jaoks 30 %-ga. Selle piirangu alusel saaksid tariifikvooti kasutada vähemalt neli tarneriiki.

(95)

Komisjon peab seda piirmäära asjakohaseks järgmistel põhjustel: impordiandmetest, mida hinnati 2019. aasta kahe kvartali jooksul, mil kohaldati lõplikke meetmeid, nähtus, et mitte rohkem kui neli eksportivat riiki (kummaski neist kahest kategooriast) olid liitu eksportinud minimaalselt olulisi mahte (21). Komisjon leidis, et selline ülempiir ei piiraks kunstlikult ühelegi konkreetsele päritoluriigile juurdepääsu andmist jääktariifikvoodile ja tagaks liidu kasutajate jaoks piisavalt mitmekülgse tarneallikate valiku.

(96)

Komisjoni arvates saavutaks selline tariifikvootide mehhanismi kohandamine sobiva tasakaalu järgmiste eesmärkide vahel: ühest küljest maksimeerida tariifikvootide kasutamist ja teisest küljest tagada väiksematele tarneriikidele minimaalne kvantitatiivne ruum, et jätkata eksportimist üldise tariifikvoodi alusel, ilma et nende tegevuse välistaksid suurtarnijad, kes on juba eksportinud mahtusid nende riigipõhise tariifikvoodi alusel tarnitud traditsiooniliste kaubandusvoogude raames. Samuti tagaks see mehhanism, et kategooriate 13 ja 16 traditsioonilised kaubandusvood jääksid liidu huvides alles, seda mitte ainult seoses mahtude, vaid ka päritoluga.

(97)

Mõned huvitatud isikud ei olnud väljatõrjumise olemasolu kohta esitatud väidetega nõus ja väitsid selle asemel, et teatavate riikide eksporditegevus oli lihtsalt kinnitus sellele, et eraldatud tariifikvoot oli turunõudlusest madalam.

(98)

Sellega seoses märkis komisjon, nagu on kirjeldatud eespool punktis 2.A, et lõplike meetmete kohaldamise ajal kogutud andmete analüüsi põhjal tundub tariifikvootide üldine maht olevat seni piisav ning et – nagu on selgitatud põhjendustes (89)–(93) – komisjon leidis väljatõrjumise negatiivset mõju ainult kahes tootekategoorias. Nende viimatinimetatud kategooriate puhul rakendab komisjon asjakohast parandusmeedet, mis võtab arvesse kõigi tarneriikide traditsioonilisi kaubandusvooge ja tasakaalustab liidu tarbimishuvi nende kaubandusvoogude suhtes.

(99)

Samuti uuris komisjon, kas kehtivate terase kaitsemeetmete toimimine oli oluliselt ohustanud teatavate eeliskaubanduspartnerite stabiilsust või majandusarengut ulatuses, mis oleks kahjulik kõnealuste partnerite liiduga sõlmitud lepingute integratsioonieesmärkidele. See viitas eriti teatavate riikide olukorrale, kellega liit on sõlminud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu.

(100)

Läbivaatamise menetluse käigus on Lääne-Balkani riigid – Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia Vabariik ja Serbia Vabariik – juhtinud tähelepanu samalaadsetele probleemidele ja esitanud neile probleemidele sarnaseid väited, mille nad sõnastasid juba enne lõplike kaitsemeetmete vastuvõtmist.

(101)

Need riigid väidavad, et lõplikud kaitsemeetmed piiravad nende terasetööstuse laienemist ja nende liitu eksportimise võimet, kujutades endast töökohtade kaotamise ohtu, kahjustades nende majandusarengut ja seades ohtu liiduga sõlmitud lepingutes sisalduvad integratsiooni- ja stabiilsuseesmärgid. Eelkõige väidavad nad, et nende riigipõhine tariifikvoot teatavates kategooriates on liiga väike ja seda tuleks suurendada. Samuti väidavad nad, et praegune tariifikvootide eraldamine ei säilita traditsioonilisi kaubandusvooge ja seetõttu tuleks tariifikvoodid ümber jaotada. Need riigid taotlevad tariifikvootide liberaliseerimise kiirendamist, väites, et liidu nõudlus on kasvanud.

(102)

Serbia on eelkõige korduvalt rõhutanud seda, et viimase kolme aasta keskmised impordimahud, mida komisjon kasutas tariifikvootide mahu kehtestamiseks (st 2015–2017), ei kajasta riigi ajaloolist kaubandust liiduga. Serbia väitis, et see on nii, kuna riigi ainus terasetehas oli sel perioodil seisatud ja tehase uued omanikud suutsid oma traditsioonilise tootmise ja müügi tavapärase mahu taastada alles hiljuti. Serbia on väitnud, et selline madalam kvoodimaht seab ohtu tehase elujõulisuse ja sel on suur negatiivne mõju kogu Lääne-Balkani piirkonna arengule. Lõpetuseks taotlevad Lääne-Balkani riigid ka seda, et nende erisuhetele liiduga tuginedes tuleks nad meetmete kohaldamisalast välja jätta samal põhjusel kui riigid, kes on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed.

(103)

Teise võimalusena on nad konkreetsete tootekategooriate – 1, 2, 5, 6, 16, 20 ja 21 – kohta esitanud mitu väidet ja taotlust.

(104)

Seoses taotlusega riik meetmete kohaldamisalast välja jätta soovib komisjon tuletada meelde, et vastavalt WTO kaitsemeetmete lepingu artiklile 2 kohaldatakse kaitsemeetmeid uuritava toote suhtes, mida imporditakse, sõltumata selle päritolust. Ainsad erandid nendest eeskirjadest käsitlevad teatavate liikmete hulka kuuluvate arenguriikide konkreetset olukorda või, vastavalt olukorrale, kahepoolsetest lepingutest tulenevaid kohustusi. Kõnealusel juhul leiti siiski, et ELi ja Lääne-Balkani riikide vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud kinnitavad, et impordi suhtes võidakse kohaldada kaitsemeetmeid, mis võetakse WTO kaitsemeetmete lepingu kohaselt.

(105)

Seoses taotlustega suurendada tariifikvooti mitmes tootekategoorias nõudluse väidetava kasvu alusel – selliseid väiteid käsitles komisjon juba eespool punktis 2.A kirjeldatud üksikasjalikus analüüsis tariifikvootide kasutamise kohta. Komisjon järeldas, et kvootide maht on traditsiooniliste kaubandusvoogude säilitamiseks piisav ja proportsionaalne ning et puuduvad tõendid liidu nõudluse märkimisväärse kasvu kohta, mis õigustaks tariifikvoodi mahu muutmist. Lisaks tähendas asjaolu, et enamikus tootekategooriates oli kaitsemeetmete kohaldamise esimese aasta lõpus (30. juuni 2019) endiselt vaba mahtu, et need meetmed ei piiranud üldiselt kolmandate riikide võimet eksportida terast liitu. Seega ei saanud komisjon järeldada, et praeguse tariifikvoodi mõju on kavandatud integratsioonieesmärkide saavutamisele kahjulik.

(106)

Üks Lääne-Balkani riikidest väitis, et meetmed peaksid tagama teatava ekspordimahu – eriti tootekategooriates 1 ja 6, mida kõnealune riik pidas vajalikuks, et hoida omamaine tootmisharu elujõulisena ja oma majandus stabiilsena. Kuid nende kahe tootekategooria individuaalse tariifikvoodi kasutamise analüüsist nähtus, et meetmed ei piiranud põhjendamatult riikide võimet ELi eksportida. Tegelikult näitasid selle riigi keskmised eksporditud mahud esimese kaitsemeetmete kohaldamise aasta kolmandas ja neljandas kvartalis (2. veebruarist kuni 30. juunini 2019), et riik isegi ületas oma eelnevaid prognoose.

(107)

Seoses tootekategooriatega 6, 20 ja 21 väitsid oma riigipõhise tariifikvoodi ammendanud Lääne-Balkani riigid, et nende tariifikvoodi suurendamine on vajalik, et kompenseerida kaitsemeetmete negatiivset mõju nende majandusele.

(108)

Pärast nende väidete laekumist tegi komisjon põhjaliku analüüsi asjaomase tariifikvoodi ammendumise põhjuseks oleva suundumuse kohta ja jääktariifikvoodi kasutamise kohta esimese meetmete kohaldamise aasta viimases kvartalis (1. aprill kuni 30. juuni 2019). Kõnealusest analüüsist nähtus, et kuigi mõned Lääne-Balkani riigid olid tõepoolest ammendanud oma riigipõhise tariifikvoodi enne esimese meetmete kohaldamise perioodi lõppu (st enne 30. juunit 2019), said nad jätkata asjakohaste jääkkvootide alusel eksportimist liitu kuni jääkkvootide ammendumiseni ning see juhtus vaid mõni nädal enne seda, kui 1. juulil 2019 eraldati teiseks meetmete kohaldamise perioodiks uued kvoodid. See asjaolu koos täiendava ekspordimääraga, mille oli alates 1. juulist 2019 taganud meetmete liberaliseerimisest tulenev kvoodi suurendamine, andis komisjonile aluse järeldada, et need väited pole piisavalt põhjendatud ja et vastavat tariifikvooti ei ole vaja suurendada.

(109)

Lisaks sellele märkis komisjon, et eelmistes punktides (2.A ja 2.B) tariifikvootide süsteemi toimimise kohandamiseks tehtud ettepanekud (nt tootekategooriate 1, 13 ja 16 puhul iga riigi kohta üldise tariifikvoodi kasutamisele 30 %-lise piirangu kehtestamine (22)), mis jõustuvad käesoleva läbivaatamise tulemusel, aitab igal juhul lahendada ka mõne probleemi, millele juhtisid tähelepanu Lääne-Balkani riigid, eriti seoses varasemate liidu tarnijate traditsiooniliste ekspordivoogude kaitsega.

(110)

Lõpetuseks oli üks riik seisukohal, et talle tuleks tootekategoorias 16 eraldada riigipõhine tariifikvoot, lähtudes tema 2017. aasta ekspordimahust, mis oli veidi üle 5 % piirmäära. Nagu komisjon on juba selgitanud rakendusmääruse (EL) 2019/159 põhjenduses 147, põhineb riigipõhiste tariifikvootide eraldamine kõigi eksportivate riikide jaoks impordi viimase kolme aasta keskmise alusel (st 2015–2017), mitte ainult selle perioodi viimase aasta alusel. Seega ei olnud võimalik seda taotlust heaks kiita.

(111)

Vastavalt määruse (EL) 2015/478 artiklile 18 ja liidu rahvusvahelistele kohustustele, nimelt WTO kaitsemeetmete lepingu artikli 9 lõikele 1, ei tohiks kaitsemeetmeid kohaldada ühegi WTO-sse kuuluvast arenguriigist pärineva toote suhtes, kui selle impordi osakaal ei ületa 3 % selle toote liitu suunatud impordist, tingimusel et alla 3 % impordi osakaaluga WTO liikmetest riikide arvele ei jää tervikuna käsitledes rohkem kui 9 % vaatlusaluse toote koguimpordist liitu. Lisaks on liidu huvides kohandada nende arenguriikide loetelu, kes on meetmete kohaldamisalast välja jäetud, et vältida olukorda, kus teatavad arenguriigid saavad algsest väljajätmisest põhjendamatult kasu.

(112)

Pärast lõplike kaitsemeetmete vastuvõtmist rakendusmäärusega (EL) 2019/159 võttis komisjon endale kohustuse vaadata ajakohastatud impordistatistika põhjal korrapäraselt läbi nende arenguriikide loetelu, kes võivad olla meetmete kohaldamisalast välja jäetud.

(113)

Lõplike meetmete kohaldamisalast välja jäetute loetelu koostamisel kasutas komisjon tollal kättesaadavaid kõige uuemaid (st 2017. aasta teise poole ja 2018. aasta esimese poole) andmeid. Läbivaatamise menetluse raames selle loetelu ajakohastamiseks kasutas komisjon ajakohastatud ja konsolideeritud statistika kogumit, st kogu 2018. aastat hõlmavat statistikat. Komisjon võttis uueks vaatlusperioodiks kogu 2018. aasta, kuna tegemist on kõige tüüpilisema perioodiga, mille kohta on olemas konsolideeritud statistika. Lisaks ennetab terve aasta kasutamine mis tahes hooajalist mõju. Vastavate arvutuste tegemisel ei võetud arvesse importi riikidest, kes on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 6 alusel välja jäetud.

(114)

Kogu 2018. aastat hõlmavate andmete põhjal ületas import järgmistest riikidest – kes olid seni meetmete kohaldamisalast välja jäetud – mõnes tootekategoorias 3 % piirmäära. Seetõttu tuleks käesoleva läbivaatamise tulemusel kohaldada nende suhtes järgmisi meetmeid:

(115)

Indoneesiast pärit import tootekategooriates 8 („Roostevabast terasest kuumvaltsitud lehed ja ribad“) ja 9 („Roostevabast terasest külmvaltsitud lehed ja ribad“), mis moodustasid vastavalt 10,12 % ja 3,77 %;

(116)

tootekategooria 24 („Muud õmblusteta torud“) puhul ületas kõigi alla 3 % jäävate arenguriikide üldise impordi osakaal 2018. aastal kokku 9 % piirmäära (10,74 %). Seetõttu kohaldatakse kõigist arenguriikidest pärit tootekategooria 24 impordi suhtes kaitsemeetmeid.

(117)

Seejärel hindas komisjon, kas kategooriate 8, 9 ja 24 puhul kvalifitseeruksid asjaomased arenguriigid riigipõhisele tariifikvoodile (23). Sel eesmärgil hindas komisjon, kas perioodil 2015–2017 moodustas asjaomaste riikide lõikes nende kategooriate import vähemalt 5 % selle perioodi koguimpordist mis tahes kategoorias. Tulemusest nähtus, et mitte ükski neist ei kvalifitseerunud riigipõhisele tariifikvoodile. Seetõttu kuuluvad kõik need riigid vastavates kategooriates jääktariifikvoodi alla.

(118)

Seoses kaitsemeetmete kohaldamisalast väljajätmisega on käesoleva läbivaatamise tulemused järgmised:

(119)

Brasiiliast pärit import tootekategooriates 8 („Roostevabast terasest kuumvaltsitud lehed ja ribad“) ja 17 („Rauast või legeerimata terasest nurgad, stantsid ja profiilid“) jäetakse meetmete kohaldamisalast välja, kuna 2018. aastal langes impordimaht alla 3 % (vastavalt 2,22 % ja 2,52 %).

(120)

Ukrainast pärit impordi suhtes tootekategooriates 1 („Legeerimata terasest ja muust legeerterasest kuumvaltsitud lehed ja ribad“) ja 19 („Raudteematerjal“) meetmeid ei kohaldata, kuna 2018. aastal langes impordimaht alla 3 % (vastavalt 1,68 % ja 0,6 %).

(121)

Egiptusest pärit impordi suhtes tootekategoorias 12 („Legeerimata terasest ja muust legeerterasest peenliht- ja kergprofiilid“) meetmeid ei kohaldata, kuna 2018. aastal langes impordimaht alla 3 % (2,41 %).

(122)

Indiast pärit impordi suhtes tootekategoorias 8 („Roostevabast terasest kuumvaltsitud lehed ja ribad“) kaitsemeetmeid ei kohaldata, kuna 2018. aastal langes impordimaht alla 3 % (2,87 %).

(123)

Türgist pärit impordi suhtes tootekategoorias 10 („Roostevabast terasest kuumvaltsitud kvartovaltsplaadid“) kaitsemeetmeid ei kohaldata, kuna 2018. aastal langes impordimaht alla 3 % (2,58 %).

(124)

Türgist pärit impordi suhtes tootekategoorias 22 („Roostevabast terasest kuumvaltsitud kvartovaltsplaadid“) kaitsemeetmeid ei kohaldata, kuna 2018. aastal langes impordimaht alla 3 % (2,61 %).

(125)

Nende WTO liikmeks olevate arenguriikide riigipõhised tariifikvoodid, mis jäetakse läbivaatamise tulemusel meetmete kohaldamisalast välja, kantakse üle asjaomase jääktariifikvoodi alla. Ülekantava tariifikvoodi täpne kvantitatiivne maht arvutatakse pärast vastava perioodi esimese kvartali (st 1. juuli kuni 30. september 2019) lõppemist, et hinnata, kui suur osa riigipõhisest tariifikvoodist võis juba olla ära kasutatud. Pärast arvutuse tegemist kantakse saadaolev tariifikvoot 20 tööpäeva jooksul üle asjaomase jääktariifikvoodi alla.

(126)

Pärast seda ümberarvutamist ajakohastas komisjon impordistatistika alusel meetmete kohaldamisalast välja jäetud kvootide loetelu, nagu on selgitatud põhjendustes (114)–(124), iga 26 tootekategooria kohta, mille suhtes kohaldatakse meetmeid (täielik ajakohastatud loetelu on esitatud II lisas).

(127)

Komisjonile laekus selle läbivaatamise küsimuses veel mitu esildist. Eelkõige tegid isikud ettepaneku valida impordimahu arvutamiseks erinevad perioodid. Mõned isikud taotlesid ka nende suhtes vabastuse kohaldamist hoolimata selle tunnistamisest, et nad võivad asjaomase piirmäära ületada. Teised isikud, kes olid seni kaitsemeetmete kohaldamisalast välja jäetud, väitsid, et neile tuleks tagada tähtaeg uue olukorraga kohanemiseks, mille raames kohaldatakse nende suhtes meetmeid. Üks huvitatud isik väitis, et komisjonil ei ole lubatud kohaldada meetmeid ühegi arenguriigi suhtes, kes oli varem meetmete kohaldamisalast välja arvatud, kuna see oleks vastuolus WTO kohustustega muuta meede selle kogukestuse jooksul järk-järgult vähem piiravaks. Lõpuks palusid mõned huvitatud isikud, et neile eraldataks riigipõhine tariifikvoot, kui nende suhtes kohaldatakse kaitsemeetmeid.

(128)

Sellega seoses märkis komisjon järgmist. Esiteks täpsustas komisjon nii rakendusmääruses (EL) 2019/159 kui ka läbivaatamise menetluse algatamisteates, et ta ajakohastab uuemate kättesaadavate andmete põhjal nende arenguriikide loetelu, kes jäetakse lõplike meetmete kohaldamisalast välja. Seetõttu anti kõigile huvitatud isikutele aegsasti teada, et toimub selline läbivaatamine. Lisaks tugines komisjon avalikult kättesaadavatele impordiandmetele. Seega võisid kõik huvitatud isikud mõistlikult ette näha, kas nende suhtes võidakse rakendada meetmeid nende mis tahes teatava tootekategooria impordi hiljutise arengu tõttu. Seetõttu lükatakse väited kohanemisperioodi vajalikkuse kohta tagasi.

(129)

Teiseks tuleks vastavalt määruse (EL) 2015/478 artiklile 18, mis kordab WTO kaitsemeetmete lepingu artikli 9 lõiget 1, selliste riikide import asjaomaste meetmete kohaldamisalast välja jätta, „kui selle riigi osa kõnealuse toote impordist liitu ei ületa 3 %, tingimusel et niisuguste WTO liikmetest arenguriikide liitu suunduv import kokku ei ole üle 9 % kõnealuse toote koguimpordist liitu“.

(130)

Niisiis ei ole arenguriikide meetmete kohaldamisalast väljajätmine kogu meetmete kehtivuse ajal tingimusteta. Just selle alusel otsustas komisjon meetmete kohaldamisalast välja jäetud kvootide loetelu uuemate andmete põhjal läbi vaadata. Lisaks ei saanud komisjon nõustuda väitega, et lõplike meetmete vastuvõtmise etapis välja jäetud riigi suhtes ei saa läbivaatamise raames kehtestada meetmeid, kuna see oleks piiravam. Komisjon märkis, et tegelikult liberaliseeriti lõplikke kaitsemeetmeid järk-järgult, sealhulgas läbivaatamise tulemusel (vt punkt 2.E). Seega ei ole asjaomased meetmed piiravamad kui esimese meetmete kohaldamise aasta lõpus. Asjaolu, et arenguriigi suhtes, kes ei vasta enam väljajätmist tagavatele õiguslikele kriteeriumidele, kohaldatakse meetmeid, on pelgalt määruse (EL) 2015/478 artiklist 18 ja WTO kaitsemeetmete lepingu artikli 9 lõikest 1 tulenevate ELi ja WTO kohustuste täitmine. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(131)

Samuti tuletas komisjon meelde, et seni, kuni asjaomased piirmäärad olid täidetud, puudus tal kaalutlusõigus otsustamaks, kas riigi suhtes tuleks meetmeid kohaldada või mitte. Mis tahes muu tõlgendus, mille mõned huvitatud isikud välja pakkusid, oleks vastuolus määruse (EL) 2015/478 artikliga 18.

(132)

Lõpuks hindas komisjon seda, kas mõni riik, kelle suhtes kohaldatakse teatavas tootekategoorias meetmeid, kvalifitseeruks riigipõhisele tariifikvoodile. Nagu märgitud eespool põhjenduses 117, jõudis komisjon järeldusele, et ükski neist riikidest ei vastanud riigipõhise tariifikvoodi eraldamise tingimustele.

(133)

Euroopa Teraseühendus (Eurofer) ja mõned liikmesriigid nõudsid, et komisjon tühistaks lõplike kaitsemeetmete liberaliseerimise või vähendaks seda liidu terase turul väidetavalt valitseva seisaku tõttu. Euroferi sõnul ületasid sellised liberaliseerimise mahud suures osas liidu terasesektori majanduskasvu väljavaadet ja kahjustaksid seetõttu oluliselt meetmete tõhusust. Samuti toetas Euroferi taotlust ESTA ja soovitas komisjonil vähendada liberaliseerimise tühistamise eest kvooti ületavat tariifi 25 %-lt 20 %-le.

(134)

Komisjon tuletas meelde, et rakendusmäärusega (EL) 2019/159 kehtestati, et nende meetmete järkjärguliseks liberaliseerimiseks tõstetakse kõigi tollimaksuvabade kvootide mahtu esimese ja teise meetmete kohaldamise aasta lõpus 5 % võrra, st vastavalt 1. juulil 2019 ja 1. juulil 2020 (24).

(135)

Samuti tuletas komisjon meelde, et käesoleva läbivaatamise täpne eesmärk oli teha meetmetes sobilikke kohandusi, mis võivad olla vajalikud selleks, et hoida neid kaitsemeetmeid vastavalt liidu huvidele kohandatuna ELi teraseturu arenguga.

(136)

WTO kaitsemeetmete lepingu artikli 5 lõikes 1 sätestatakse järgmine: „Liikmel tuleb rakendada kaitsemeetmeid ainult niisugusel määral, kui on vaja märgatava kahju vältimiseks või heastamiseks ja kohandamise hõlbustamiseks“. See põhimõte võetakse ELi õigusesse üle määruse (EL) 2015/478 artikli 15 lõikega 1. WTO kaitsemeetmete lepingu artikli 7 lõikes 1 täpsustatakse omalt poolt, et kaitsemeetmeid rakendatakse „ainult niisugusel määral, kui on vaja märgatava kahju vältimiseks või heastamiseks ja kohandamise hõlbustamiseks“. Määruse (EL) 2015/478 artikli 19 lõigetega 1 ja 2 võetakse see põhimõte ELi õigusesse üle. WTO kaitsemeetmete lepingu artikli 7 lõikes 4 kohustatakse kaitsemeetmeid rakendavaid liikmeid neid regulaarsete ajavahemike järel järk-järgult liberaliseerima, eesmärgiga hõlbustada kohandamist „olukorras, kus kaitsemeetme oodatav rakendamisaeg on [---] üle aasta“. Sama nõue sisaldub määruse (EL) 2015/478 artikli 19 lõikes 2.

(137)

Ehkki kaitsemeetmete liberaliseerimine pärast nende rakendamise esimest aastat on liidu ja WTO õiguse kohaselt juriidiline kohustus, ei kehtesta need eeskirjad mingeid erinõudeid liberaliseerimise vormi või konkreetse kiiruse kohta, v.a seda, et selline liberaliseerimine peaks toimuma rakendamisaja kestel järk-järgult regulaarsete ajavahemike järel.

(138)

Kuid mitte mingil juhul ja järjepidevuse huvides ei tohiks mis tahes kaitsemeetme liberaliseerimise vorm ega kiirus kahjustada kaitsemeetmete endi kavandatud mõju. Seda seetõttu, et meetmed peaksid kaitsma siseturgu impordi eest nii kaua, kui on vaja olulise kahju vältimiseks või heastamiseks ja kohandamise hõlbustamiseks, nagu on sätestatud WTO kaitsemeetmete lepingu artikli 7 lõikes 1. Oleks kohatu, kui asjaomaste meetmete liberaliseerimise tingimused selle eesmärgi nurjaks.

(139)

Selleks et hinnata tariifikvoodi kvantitatiivse piirmäära liberaliseerimise tempo (5 % + 5 %) kooskõla kehtivate kaitsemeetmetega, pidas komisjon vajalikuks integreerida kahte liiki analüüsid. Ühest küljest tegi komisjon tagasivaatava analüüsi, mille eesmärk oli hinnata kogu läbivaatamise menetluse käigus kogutud teabe põhjal kehtiva tariifikvoodi kvantitatiivse piirmäära adekvaatsust ELi terasetööstusele tekkida võiva olulise kahju vältimiseks ja heastamiseks. Teisest küljest soovis komisjon teha tulevikku suunatud analüüsi, et kontrollida, kas kavandatud 5 % + 5 % liberaliseerimine oleks kooskõlas liidu viimase aja üldisema majandusliku ja tööstusliku väljavaate prognoosiga.

(140)

Sellega seoses tuletatakse meelde, et rakendusmäärusega (EL) 2019/159 võeti tariifikvoodi kvantitatiivse piirmäära arvutamisel esimesel meetmete kohaldamise aastal aluseks ajavahemiku 2015–2017 keskmine impordimaht. Seda mahu keskmist suurendati veel 5 %, et võtta arvesse nõudluse kasvu ELi turul. Selle tulemuseks oli tegelikult kvantitatiivne maht, mis oli 2017. kalendriaastal peaaegu samaväärne kogu meetmetega hõlmatud toodete impordimahuga (30,1 miljonit tonni kvantitatiivse piirmäärana, võrreldes 30,09 miljoni tonni ulatuses impordiga 2017. aastal). Uurimisperioodi (st ajavahemiku 2013–2017) kohta kogutud tõendite põhjal leidis komisjon, et impordimahu sellise kasvuni viinud suundumus pani ELi terasetööstuse olukorda, kus võis tekkida oluline kahju (25).

(141)

Rakendusmääruses (EL) 2019/159 (mis põhines kõige hilisemal 2017. aasta järgsel perioodil, st statistilistel andmetel kuni 2018. aasta septembrini) tehtud analüüs kinnitas, et impordi edasine kasv oli liidu tootmisharu väljavaateid halvendanud (26).

(142)

Samas tuleb märkida, et usaldusväärne impordistatistika 2018. kalendriaasta terasetoodete koguimpordi kohta muutus kättesaadavaks alles pärast 2019. aasta esimest kvartalit (st umbes kolm kuud pärast seda, kui komisjon oli lõplike kaitsemeetmete osas otsuse teinud). Sellest statistikast nähtus, et meetmetega hõlmatud terasetoodete koguimport ulatus 2018. aastal rekordilise 33,4 miljoni tonnini, mis on palju suurem nii 2017. aastal saavutatud impordi kogumahust kui ka kaugelt üle keskmise kvantitatiivse piirmäära, mis määrati uurimisperioodi alusel (27).

(143)

Neid järeldusi silmas pidades – kui komisjon peaks kinnitama rakendusmääruse (EL) 2019/159 kohase liberaliseerimise tempo (5 % + 5 %), oleksid teiseks ja kolmandaks meetmete kohaldamise aastaks (st 2019–2020 ja 2020–2021) eraldatud kvootide kogumahud vastavalt 31,6 miljonit tonni ja 33,2 miljonit tonni. Selline liberaliseerimise stsenaarium tähendaks, et kolmandal kaitsemeetmete rakendamise aastal (st 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021) lubaks komisjon impordil saavutada peaaegu sama mahu, mis mõõdeti 2018. aastal (st umbes 33,4 miljonit tonni). See maht oleks 3,3 miljonit tonni suurem kui 2017. aasta maht, mis tekitas komisjoni arvates olulise kahju ohu ja moonutaks sellisena tugevalt liidu turu toimimist.

(144)

Selle impordimahu automaatne heakskiitmine, ilma et oleks võimalik hinnata selle impordimahu võimalikku mõju, kahjustaks asjaomaste meetmete kasulikku mõju. Tõepoolest, nagu rõhutati lõplikus määruses, (28) hõlmab 2018. aasta impordimaht USA paragrahvi 232 kohastest meetmetest tingitud märkimisväärset kaubavahetuse ümbersuunamist ning samuti meetmetevälist importi, mida ei saanud ajutiste meetmete ettevalmistamisel 2018. aasta juulis arvesse võtta (sealhulgas määruse (EL) 2018/1013 artiklis 4 sisalduva saatmisklausli alusel liidu turule sisenenud märkimisväärsed mahud) (29).

(145)

Teisisõnu oleks kogu 2018. aastat hõlmavaid andmeid silmas pidades 5 % + 5 % liberaliseerimise tempo vastuolus vaatlusaluse toote ettenägematu märkimisväärse impordimahu vastu suunatud lõplike kaitsemeetmetega. Kui lõplike kaitsemeetmete liberaliseerimist ei kohandata, lubaks komisjon kolmandal meetmete kohaldamise aastal liitu terase enneolematu impordimahu ilma võimaluseta see moonutav impordimahu olukord lahendada ja aidates seega potentsiaalselt kaasa olulise kahju ohu edasisele ilmnemisele.

(146)

Seetõttu järeldas komisjon, et huvitatud isikute taotletud kumulatiivset 5 % + 5 % liberaliseerimist, ilma et oleks võimalik sellest liberaliseerimisest tingitud mõju kontrollida, tuleks „märgatava kahju vältimiseks või heastamiseks ja kohandamise hõlbustamiseks“ pidada ebaproportsionaalseks WTO kaitsemeetmete lepingu artikli 7 lõike 1 ja määruse (EL) 2015/478 artikli 19 lõigete 1 ja 2 tähenduses.

(147)

Sellest tulenevalt pidas komisjon vajalikuks alandada praegu eeldatud liberaliseerimise määra. Sellega seoses peetakse teisel ja kolmandal kaitsemeetmete rakendamise aastal sobivaks kumulatiivset 3 % + 3 % liberaliseerimist. Tegelikult on sellisel madalamal liberaliseerimise määral selline mõju, et kolmandal meetmete kohaldamise aastal jääb kvootide kogumahuks 31,6 miljonit tonni, mis on 2018. aasta moonutatud rekordist 1,5 miljonit tonni väiksem. Samuti tuleks märkida, et selline kohandamine säilitaks täielikult liberaliseerimise mõju, kuna kõnealuse liberaliseerimise määra alusel oleks teisel kaitsemeetmete kohaldamise aastal kvootide maht 31 miljonit tonni (ja seega 2017. aastal mõõdetud impordimahust umbes miljon tonni rohkem). Komisjon leidis, et see määr kujutab endast liidu tootmisharu kohandamise hõlbustamiseks ühtlasemalt jaotatud jõupingutusi, mille puhul suurenesid kvoodimahud esimese ja teise meetmete kohaldamise aasta lõpus (st 30. juunil 2019 ja 30. juunil 2020) vastavalt 0,9 ja 0,9 võrra. Seejärel lubatakse impordil kasvada 1,5 miljoni tonni võrra, nii et 2018. aasta maht võidaks saavutada alles pärast lõplike meetmete täielikku kaotamist WTO ja liidu õiguses ette nähtud kolmeaastase tähtaja möödumisel.

(148)

Lõpuks tuleb märkida, et tulevikku vaadates on see alandatud liberaliseerimise määr kooskõlas viimati avaldatud üldise majandusliku ja tööstusliku väljavaatega, milles prognoositakse liidu ja maailmamajanduse kasvu vähenemist.

(149)

Seega teatas IMF oma 2019. aasta aprilli maailmamajanduse väljavaates: „Ülemaailmne majanduskasv aeglustub eeldatavasti 3,6 protsendilt 2018. aastal 3,3 protsendini 2019. aastal ja tõuseb seejärel 2020. aastal taas 3,6 protsendini. Eelduste kohaselt aeglustub kasv euroalas 1,8 protsendilt 2018. aastal 1,3 protsendini 2019. aastal (oktoobris prognoositust 0,6 protsendipunkti madalam) ja 1,5 protsendini 2020. aastal. Kuigi eeldatakse, et majanduskasv taastub 2019. aasta esimesel poolel, kuna mõned aktiivsust pidurdanud ajutised tegurid hajuvad, hoiab 2018. aasta teise poole nõrkuse ülekandmine 2019. aastasse kasvumäära eeldatavasti madalal“.

(150)

Omalt poolt märkis komisjon oma hiljutises kevadises majandusprognoosis järgmist: „Prognoositakse, et 1,9 %-lt 2018. aastal peaks euroala SKP kasv sel aastal aeglustuma 1,2 %-ni ja tõusma 2020. aastal 1,5 %-ni, mil kasvumäärale aitab kaasa rohkemate tööpäevade arv. Prognoosiperioodil peaks kõigi liikmesriikide SKP eeldatavasti kasvama. Kuid 2018. aasta lõpu nõrkust arvesse võttes on need prognoosid siiski märkimisväärselt madalamad kui eelmisel sügisel ja pisut alla talvise vaheprognoosi“.

(151)

Seoses tööstuse väljavaadetega ennustatakse, et ELi tootmistegevuse aeglustumine viimastel kuudel on hullem kui aasta alguses prognoositi. Need halvenevad äritingimused tööstussektoris vähendavad nõudlust terase järele. Lisaks prognoositakse 18. juuli 2019. aasta Euroferi terasesektori väljavaates 2019–2020 („EUROFER Steel Outlook 2019-2020“), et ELi terase tegelik tarbimine väheneb 2019. aastaks 0,4 % võrra, mis oleks esimene aasta-aastalt vähenemine alates 2013. aastast.

(152)

Ka värsked tootmisharu aruanded kinnitavad tootmislanguse süvenemist. IHS Markit märkis 5. juulil 2019 avaldatud ülemaailmse terasekasutajate ostuhalduse indeksi („Global Steel Users Purchasing Managers Index“ – PMI) aruandes sellega seoses järgmist: „Euroopa terasekasutajad on ikka veel keset sügavat aeglustumist, mille põhjuseks on nõrk autotööstuse toodang ja halvenevad maailmakaubanduse tingimused“. Samas vaimus kirjeldab IHS Markit oma 24. juulil 2019 avaldatud euroala indeksis („Flash Eurozone PMI“) majandustingimusi järgmiselt: „Tootmissektor on muutunud üha suuremaks mureküsimuseks. Geopoliitilised mured, Brexit, kasvavad erimeelsused kaubanduses ja eriti autosektori tulemuste halvenemine on surunud tootmissektori sügavamasse langusesse, kuna uuringust nähtub, et kaupade tootmise sektori tootlikkus kahaneb iga kvartali lõikes umbes 1 % võrra.“

(153)

Selle tulemusel kogesid terase tarbijad viimastel kuudel kestvuskaupade nõudluse vähenemise tõttu jätkuvalt uute tellimuste langust. Terast kasutavate tööstusharude väiksem toodang ja nende nõudluse vähenemine alandavad nõudlust terase järele.

(154)

Autotööstuse nõudluse väljavaated ei erine. Ettevõtja Oxford Economics ja FERI avaldatud aastased majanduskasvu näitajad 2019. aasta teise kvartali kohta näitasid autotööstuse nõrgimat tootlust alates ülemaailmsest finantskriisist, kusjuures tõenäoline on negatiivne majanduskasv 2019. aasta esimesel poolel nii kogu maailmas kui ka Lääne-Euroopas ning samuti sõidukite registreerimisel Lääne-Euroopas. FERI rõhutab ka, et „tarbijad jäävad transpordi tulevikuga seotud suurema ebakindluse tõttu kõrvale“. Selguse puudumine üleminekul traditsioonilistelt sisepõlemismootoritelt uutele kütusevormidele kujutab endast silmapaistvat proovikivi, mis viivitab autotööstusele seatud ootuste elluviimist. Vahepeal aitab aga autotööstuse toodangu langus kaasa tootmistegevuse üldisele langusele. Hiljutised uuringud annavad märku „ülemaailmse auto- ja autoosade sektori püsivast langusest. Tootmine, nagu ka uute tellimuste arv, langes kaheksa kuud järjest. Autode ja autoosade tootjate sisendite ostmise languse määr oli pea seitsme aasta kiireim. Veel viis sektorit registreerisid mais madalama toodangu, neist kõik peale ühe (kinnisvara) olid seotud tootmisega. Selles grupis olid kõige märkimisväärsemad tööstuskaupade ning metalli- ja kaevandamissektorid, kus tootmine vähenes vastavalt viis ja kaheksa järjestikust kuud“.

(155)

Oxford Economics ja FERI kirjeldavad omalt poolt ka seda, et majanduskasv on masinaehitus- ja metallkaupade tööstuses 2019. aasta esimesel poolel jätkuvalt märkimisväärselt aeglustunud, mis on kooskõlas nõudluse vähenemisega aeglasema maailmakaubanduse ja kapitalimahutuse tõttu Euroopas. Lõpuks, kuigi riigiti on erinevused suured, edestab Euroopas ehitussektor pideva majanduskasvuga muid terast kasutavaid tööstusharusid, kuid sektori majanduskasv on mõõdukas ja selle tugevust takistavad Euroopas mitmed piirangud, näiteks oskustööjõu puudus ja intressimäärade tõstmisest tingitud laenutegevuse järkjärguline karmistamine.

(156)

Sellest tulenevalt leidis komisjon, et liidu huvides oleks alandada liberaliseerimise määra kumulatiivseks 3 % + 3 % määraks teisel ja kolmandal meetmete kohaldamise aastal. Sel eesmärgil vähendatakse 1. oktoobril 2019 (st teise meetmete kohaldamise aasta teise kvartali alguses) teise meetmete kohaldamise aasta järelejäänud kvoote nii, et aasta kogutõus on 3 %. Lisaks tuleks 1. juulil 2020, st teise meetme kohaldamise aasta lõpus suurendada kõigi tollimaksuvabade kvootide mahtu veel 3 % võrra.

(157)

Lisaks märkustele liberaliseerimise mahu kohta laekus komisjonile ka esildisi muude selles punktis käsitletavate küsimuste kohta. Neid käsitletakse järgmiselt.

(158)

Mõned huvitatud isikud väitsid, et nende individuaalne ekspordimaht liitu ei saanud liidu tootjatele kahju tekitada ega neid sellega ohustada. Lisaks väitsid nad, et üks riik ei saa üksinda kujutada ohtu kaubavahetuse ümbersuunamisele.

(159)

Sellega seoses tuletab komisjon meelde, et kooskõlas liidu ja WTO eeskirjadega on kehtivad meetmed erga omnes ja hõlmavad seetõttu importi kõigist päritoluriikidest, v.a väga vähesed nõuetekohaselt põhjendatud erandid. Seega ei saa impordi absoluutse suurenemise, olulise kahju ohu või kaubavahetuse ümbersuunamise ohu esinemise analüüsi teha iga eksportiva riigi kohta eraldi, vaid kogu impordimahu põhjal. Seetõttu peetakse seda väidet põhjendamatuks.

(160)

Mõned huvitatud isikud viitasid hiljutistele sündmustele seoses terasemeetmetega teistes jurisdiktsioonides, et näidata, et kaubavahetuse ümbersuunamise oht on vähenenud. Sellega seoses viitasid nad Mehhiko ja Kanada väljajätmisele USA paragrahvi 232 kohaste meetmete kohaldamisalast, Türgi terase kaitsemeetmete uurimise lõpetamisele ilma meetmete kohaldamiseta ning sellele, et Kanada kehtestas eeldatust piiratumad kaitsemeetmed.

(161)

Komisjon ei leidnud, et USA paragrahvi 232 kohastest meetmetest tuleneva kaubavahetuse ümbersuunamise oht oleks hiljutiste suundumuste tagajärjel vähenenud või isegi kadunud. Ühest küljest ei kuulunud Kanada ja Mehhiko liidu peamiste varasemate terase tarnijate hulka. Seda kinnitas asjaolu, et kummalegi riigile ei olnud eraldatud riigipõhist tariifikvooti. Teisest küljest võib USA meetmete raames olla sellisel sündmusel just vastupidine mõju. Kui kaks suurimat USAsse terase tarnijat saavad jätkata tollimaksuvaba eksportimist USA turule, vähendaks see tegelikult veelgi teiste konkureerivate eksportivate riikide võimalusi USA turule tarnimiseks. Seega on võimalik, et kaubavahetuse liitu ümbersuunamise oht on veelgi suurem. Seoses Türgi ja Kanada terase kaitsemeetmete uurimistega märgib komisjon, et sellel sündmusel ei olnud märkimisväärset mõju järeldustele kaubavahetuse ümbersuunamise ohu kohta liidus. Türgi osas olukord tegelikult ei muutunud, kuna meetmeid ei kehtestatud.

(162)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et komisjon peaks teatavad tootekategooriad ja/või alamkategooriad meetmete kohaldamisalasse lisama ja/või sellest välja jätma.

(163)

Komisjon märgib, et kehtivate kaitsemeetmete tootevalik on määratletud rakendusmääruses (EL) 2019/159 ja et see läbivaatus ei hõlma kohaldamisala muutmist.

(164)

Mõned isikud väitsid ka, et kehtivad meetmed ei vastanud WTO kaitsemeetmete lepingu standarditele ja et nende kohaldamine tuleks seega lõpetada.

(165)

Komisjon rõhutab, et ajutisi ja lõplikke kaitsemeetmeid kehtestavad määrused olid nende õigusliku aluse osas piisavalt põhjendatud. Komisjon viitab neis õigusaktides esitatud selgitustele.

(166)

Lõpuks palusid mitmed huvitatud isikud komisjonil kehtestada mehhanismi Ühendkuningriigi liidust väljaastumise („Brexit“) käsitlemiseks.

(167)

Komisjon märgib, et käesoleva läbivaatamise raames tehtud kohanduste vastuvõtmise etapis on Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tingimused endiselt ebaselged. Seetõttu ei saa praeguses etapis Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega seotud kohandusi teha. Komisjon vaatab seoses Brexitiga toimuvaid mis tahes sündmusi silmas pidades olukorra viivitamata uuesti läbi.

(168)

Lõpuks märkis komisjon, et käesolev läbivaatamine, millega muudetakse jooksvaid kaitsemeetmeid, vastab ka teatavate kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsetest lepingutest tulenevatele kohustustele,