(1)

Veebipõhised vahendusteenused on peamised ettevõtluse ja uute ärimudelite, kaubanduse ja innovatsiooni võimaldajad ning nendega saab ka suurendada tarbijate heaolu ja neid kasutatakse üha rohkem nii era- kui ka avalikus sektoris. Sellised teenused pakuvad juurdepääsu uutele turgudele ja ärivõimalustele, lastes ettevõtjatel kasutada siseturu hüvesid. Need võimaldavad liidu tarbijatel kasutada selliseid hüvesid ning suurendavad selleks eelkõige kauba- ja teenusevalikut ning aitavad kaasa hinnakonkurentsile veebis, kuid tekitavad ka probleeme, mis tuleb õiguskindluse tagamiseks lahendada.

(2)

Niisuguste ettevõtjate kaubandusliku edukuse seisukohalt, kes kasutavad veebipõhiseid vahendusteenuseid tarbijateni jõudmiseks, võivad sellised teenused olla hädavajalikud. Veebiplatvormipõhise majanduse hüvede täielikuks ärakasutamiseks on seetõttu oluline, et ettevõtjad saaksid usaldada veebipõhiseid vahendusteenuseid, kellega nad ärisuhtesse astuvad. See on oluline peamiselt seepärast, et tänu tugevale andmepõhisele kaudsele võrguefektile kasutatakse tehingute vahendamisel veebipõhiseid vahendusteenuseid üha rohkem, mistõttu sõltuvad sellised ärikasutajad, eelkõige mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), tarbijateni jõudmisel üha enam niisugustest teenustest. Arvestades üha suuremat sõltuvust, on selliste teenuste pakkujatel sageli ülekaalukas läbirääkimisjõud, mis võimaldab neil käituda ühepoolselt niisugusel viisil, mis võib olla tegelikkuses ebaaus ja kahjustada oma ärikasutajate õigustatud huve ja kaudselt ka liidu tarbijate huve. Näiteks võivad nad ühepoolselt rakendada ärikasutajate suhtes tavasid, mis kalduvad suurel määral kõrvale heast äritavast või on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega. Käesolevas määruses käsitletaksegi just selliseid veebiplatvormipõhises majanduses esineda võivaid vastuolusid.

(3)

Tarbijad on veebipõhiste vahendusteenuste kasutamise omaks võtnud. Konkurentsivõimeline, aus ja läbipaistev veebiökosüsteem, kus äriühingud käituvad vastutustundlikult, on samuti tarbijate heaolu seisukohast väga oluline. Kui ettevõtjatevahelistes suhetes on tagatud veebiplatvormipõhise majanduse läbipaistvus ja usaldus selle vastu, võib see kaudselt aidata suurendada ka tarbijate usaldust veebiplatvormipõhise majanduse vastu. Otsest mõju, mida veebiplatvormipõhise majanduse areng avaldab tarbijatele, käsitletakse aga muudes liidu õigusaktides, eelkõige tarbijaõigustikus.

(4)

Sarnaselt võivad veebipõhised otsingumootorid olla olulised internetiliikluse allikad veebisaitide kaudu tarbijatele kaupu või teenuseid pakkuvate ettevõtjate jaoks ning need võivad seetõttu märkimisväärselt mõjutada siseturul veebipõhiselt kaupu või teenuseid pakkuvate kommertsveebisaitide kasutajate kaubanduslikku edu. Seega mõjutab veebisaitide (sealhulgas veebisaidid, mida ärikasutajad kasutavad oma kaupade ja teenuste tarbijatele pakkumiseks) järjestamine veebipõhiseid otsingumootoreid pakkuvate ettevõtjate poolt tarbijate valikuid ja selliste veebisaitide kasutajate kaubanduslikku edu. Isegi kui kommertsveebisaitide kasutajatega puuduvad lepingulised suhted, saavad veebipõhiste otsingumootorite pakkujad käituda ühepoolselt niisugusel viisil, mis võib olla tegelikkuses ebaaus ja kahjustada seega kommertsveebisaitide kasutajate õigustatud huve ja kaudselt ka liidu tarbijate huve.

(5)

Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ja ärikasutajate vahelise suhte olemus võib viia ka olukordadeni, kus ärikasutajatel on sageli piiratud võimalused taotleda õiguskaitset, kui kõnealuste teenuste pakkujate ühepoolne tegevus on põhjustanud vaidluse. Paljudel juhtudel ei paku sellised pakkujad kättesaadavaid ega tulemuslikke ettevõttesiseseid kaebuste menetlemise süsteeme. Ka olemasolevad vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismid ei pruugi mitmel põhjusel tulemuslikud olla, sealhulgas spetsialiseerunud lepitajate puudumise ja ärikasutajate tajutava kättemaksuhirmu tõttu.

(6)

Veebipõhised vahendusteenused ja veebipõhised otsingumootorid, samuti nende teenuste abil tehtavad tehingud on olemuslikult piiriülese potentsiaaliga ja need on eriti olulised liidu siseturu nõuetekohaseks toimimiseks tänapäevases majanduses. Kõnealuste teenuste pakkujate potentsiaalselt ebaõiglased ja kahjulikud kaubandustavad ning tulemuslike õiguskaitsemehhanismide puudumine takistavad selle potentsiaali täielikku rakendamist ja mõjuvad negatiivselt siseturu nõuetekohasele toimimisele.

(7)

Liidu tasandil tuleks kehtestada sihipärased imperatiivsed sätted, et tagada siseturul õiglane, prognoositav, kestlik ja usaldusväärne veebipõhine ettevõtluskeskkond. Eelkõige tuleks veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajatele võimaldada kogu liidus asjakohast läbipaistvust ja tulemuslikke õiguskaitsevahendeid, et lihtsustada liidus piiriülest ettevõtlust ja parandada seeläbi siseturu nõuetekohast toimimist ning käsitleda konkreetsetes käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades tekkida võivat killustatust.

(8)

Need sätted peaksid tagama ka asjakohased stiimulid õigluse ja läbipaistvuse edendamiseks, eelkõige kommertsveebisaitide kasutajate järjestamisel veebipõhise otsingumootori kaudu saadavates otsingutulemustes. Samal ajal peaksid need sätted tunnustama ja kaitsma laiema veebiplatvormipõhise majanduse olulist innovatsioonipotentsiaali ning võimaldama tervistavat konkurentsi, mis suurendab tarbijate valikuvõimalusi. On asjakohane täpsustada, et käesolev määrus ei tohiks mõjutada riigisisest tsiviilõigust, eelkõige lepinguõigust, nt lepingu kehtivust, sõlmimist, mõju või lõpetamist käsitlevaid norme, seni, kuni riigisisesed tsiviilõigusnormid on kooskõlas liidu õigusega, ja niivõrd, kuivõrd asjakohased aspektid ei ole hõlmatud käesoleva määruse sätetega. Liikmesriikidele peaks jääma vabadus kohaldada riigisiseseid õigusakte, millega keelatakse ühepoolne tegevus või ebaausad kaubandustavad või karistatakse nende eest, kui asjakohased aspektid ei ole hõlmatud käesoleva määrusega.

(9)

Kuna veebipõhistel vahendusteenustel ja veebipõhistel otsingumootoritel on tavaliselt üleilmne mõõde, tuleks käesolevat määrust kohaldada selliste teenuste pakkujate suhtes, sõltumata asjaolust, kas nad on asutatud liikmesriigis või väljaspool liitu, eeldusel, et on täidetud kaks kumulatiivset tingimust. Esiteks peaksid ärikasutajad või kommertsveebisaitide kasutajad olema asutatud liidus. Teiseks peaksid ärikasutajad või kommertsveebisaitide kasutajad kõnealuste teenuste pakkumise kaudu pakkuma oma kaupu või teenuseid liidus asuvatele tarbijatele vähemalt tehingu ühe osa ulatuses. Et määrata kindlaks, kas ärikasutajad või kommertsveebisaidi kasutajad pakuvad kaupu või teenuseid liidus asuvatele tarbijatele, on vaja veenduda selles, kas on ilmne, et ärikasutajad või kommertsveebisaidi kasutajad suunavad oma tegevuse ühes või mitmes liikmesriigis asutavatele tarbijatele. Seda kriteeriumi tuleks tõlgendada kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 (3) artikli 17 lõike 1 punkti c ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 (4) artikli 6 lõike 1 punkti b. Tarbijad peaksid asuma liidus, kuid nad ei pea omama liidus alalist elukohta ega ühegi liikmesriigi kodakondsust. Käesolevat määrust ei peaks seetõttu kohaldama väljaspool liitu asutatud ärikasutajate ega kommertsveebisaitide kasutajate suhtes või liidus asutatud ärikasutajate ja kommertsveebisaitide kasutajate suhtes siis, kui nad kasutavad veebipõhiseid vahendusteenuseid või veebipõhiseid otsingumootoreid kaupade või teenuste pakkumisel ainult väljaspool liitu asuvatele tarbijatele või muudele isikutele kui tarbijad. Lisaks tuleks käesolevat määrust kohaldada olenemata sellest, milline õigus oleks muidu lepingu suhtes kohaldatav.

(10)

Paljusid ettevõtja ja tarbija vahelisi suhteid vahendavad veebipõhiselt mitmepoolseid teenuseid pakkuvad ettevõtjad, kes toimivad üldiselt samade ökosüsteemi ülesehitavate ärimudelite alusel. Asjakohaste teenuste hõlmamiseks tuleks veebipõhised vahendusteenused määratleda täpselt ja tehnoloogianeutraalsel viisil. Eelkõige peaksid need teenused hõlmama infoühiskonna teenuseid, mida iseloomustab asjaolu, et nende eesmärk on hõlbustada otsetehingute algatamist ärikasutajate ja tarbijate vahel, olenemata sellest, kas tehingud tehakse lõpuks veebipõhiselt, asjaomase veebipõhist vahendusteenust pakkuva ettevõtja veebiportaalis või ärikasutaja veebiportaalis, või internetiväliselt või jäetakse need üldse tegemata, mis tähendab, et veebipõhiste vahendusteenuste käesoleva määruse kohaldamisalasse kuulumise eelduseks ei tohiks olla ärikasutaja ja tarbija vahelise lepingulise suhte olemasolu nõue. Pelgalt üksnes vähetähtsa teenuse lisamist ei tuleks käsitleda veebisaidi või teenuse eesmärgina hõlbustada tehingute tegemist veebipõhiste vahendusteenuste tähenduses. Pealegi tuleks teenuseid pakkuda lepingulise suhte alusel, kui tegemist on tarbijatele kaupu ja teenuseid pakkuvate vahendusteenuse pakkujate ja ärikasutajate lepingulise suhtega. Selline lepinguline suhe tuleks lugeda kehtivaks, kui mõlemad pooled väljendavad üheselt mõistetaval viisil ja püsival andmekandjal oma kavatsust olla seotud, ilma et see eeldaks sõnaselget kirjalikku kokkulepet.

(11)

Käesoleva määrusega reguleeritud veebipõhiste vahendusteenuste näited peaksid seega hõlmama internetipõhiseid kauplemiskohti, sealhulgas aktiivselt osalevate ärikasutajatega koostööturgusid, veebipõhiseid tarkvararakenduste teenuseid, näiteks rakenduste poed, ja veebipõhiseid sotsiaalmeedia teenuseid, olenemata selliste teenuste pakkumiseks kasutatavast tehnoloogiast. Selles mõttes võib veebipõhiseid vahendusteenuseid pakkuda ka häältuvastustehnoloogia abil. Samuti ei tohiks olla oluline, kas kõnealused tehingud ärikasutajate ja tarbijate vahel kätkevad endas rahalisi makseid või kas tehinguid sõlmitakse osaliselt internetiväliselt. Käesolevat määrust ei tuleks siiski kohaldada ärikasutajate osaluseta veebipõhiste partnervõrgustike vahendusteenuste suhtes, puhtalt ettevõtjatevaheliste veebipõhiste vahendusteenuste suhtes, mida ei pakuta tarbijatele, ning veebipõhiste reklaamivahendite ja veebipõhiste reklaamide vahendamiste suhtes, mille eesmärk ei ole hõlbustada otsetehingute algatamist ja mis ei seisne lepingulistes suhetes tarbijatega. Samal põhjusel ei tohiks käesolev määrus hõlmata otsingumootori optimeerimise tarkvarateenuseid ning reklaami blokeerimise tarkvaraga seotud teenuseid. Käesolev määrus ei tohiks hõlmata üksnes riistvara ja rakendusi ühendavaid tehnoloogilisi funktsioone ja liideseid, sest tavapäraselt ei vasta need veebipõhiste vahendusteenuste nõuetele. Niisugused funktsioonid või liidesed võivad aga olla teatavate veebipõhiste vahendusteenustega otseselt seotud või neid toetada ning sellisel juhul peaksid asjaomaste veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate suhtes kehtima läbipaistvusnõuded, mis on seotud kõnealustel funktsioonidel ja liidestel põhineva erikohtlemisega. Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada ka internetimakseteenuste suhtes, sest need iseenesest ei vasta kohaldatavatele nõuetele, vaid on pigem asjaomastele tarbijatele kaupade ja teenuste tarnimise tehingutega kaasnevad teenused.

(12)

Kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu asjakohase kohtupraktikaga ja arvestades asjaolu, et ärikasutajate sõltuvat seisundit on täheldatud peamiselt füüsilisest isikust tarbijatele juurdepääsuks kasutatavate veebipõhiste vahendusteenuste korral, tuleks käesoleva määruse kohaldamisala piiritlemisel kasutatavat tarbija mõistet tõlgendada viitena ainult füüsilistele isikutele, kes tegutsevad väljaspool oma kaubandus-, majandus-, oskus- või kutsetegevust.

(13)

Innovatsiooni suurt kiirust arvestades peaks käesolevas määruses kasutatav veebipõhise otsingumootori määratlus olema tehnoloogianeutraalne. Eelkõige peaks määratlus hõlmama ka häälpäringuid.

(14)

Kuna veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad kalduvad kasutama eelnevalt sõnastatud tingimusi, tuleks selleks, et vajaduse korral tulemuslikult kaitsta ärikasutajaid, kohaldada käesolevat määrust juhul, kui mis tahes nimetusega või vormiga lepingulise suhte tingimused määrab ühepoolselt kindlaks veebipõhise vahendusteenuste pakkuja. Seda, kas tingimused määrati kindlaks ühepoolselt, tuleks hinnata igal üksikjuhul eraldi üldhindamise teel, kusjuures asjaomaste poolte suhteline suurus, asjaolu, et toimus läbirääkimine või et teatavaid sätteid võidi niisugusel läbirääkimisel käsitleda ja need võidi asjaomase pakkuja ja ärikasutaja poolt ühiselt kindlaks määrata, ei peaks olema iseenesest otsustav. Lisaks tähendab veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate kohustus teha oma tingimused ärikasutajatele hõlpsasti kättesaadavaks, sealhulgas oma ärisuhte lepingu sõlmimisele eelnevas etapis, seda, et ärikasutajaid ei jäeta ilma käesolevast määrusest tulenevast läbipaistvusest, sest selle tagajärjel on neil igal juhul võimalik pidada edukalt läbirääkimisi.

(15)

Tagamaks, et lepingulise suhte üldtingimused võimaldavad ärikasutajatel määrata kindlaks veebipõhiste vahendusteenuste kasutamise alustamise, lõpetamise ja peatamise kaubanduslikud tingimused, ning selleks, et saavutada ärisuhte prognoositavus, tuleks sellised tingimused koostada lihtsas ja arusaadavas sõnastuses. Tingimusi ei tohiks pidada lihtsas ja arusaadavas sõnastuses koostatuks, kui need on laialivalguvad, mittespetsiifilised ega käsitle üksikasjalikult olulisi kaubanduslikke küsimusi ega võimalda seega ärikasutajatele piisavat prognoositavust lepingulise suhte kõige olulisemate aspektide puhul. Lisaks ei tohiks lihtsaks ja arusaadavaks pidada eksitavat sõnastust.

(16)

Tagamaks, et ärikasutajatele on piisavalt selge, kus ja kellele nende kaupu või teenuseid turustatakse, peaksid veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad tagama oma ärikasutajatele läbipaistvuse seoses lisaturustuskanalite ja potentsiaalsete sidusprogrammidega, mida nad kõnealuste kaupade või teenuste turustamiseks kasutada võivad. Lisakanaleid ja sidusprogramme tuleks mõista tehnoloogianeutraalsetena, kuid need võivad muu hulgas hõlmata muid veebisaite, rakendusi või muid veebipõhiseid vahendusteenuseid, mida kasutatakse ärikasutaja pakutavate kaupade või teenuste turustamiseks.

(17)

Internetis intellektuaalomandi õiguste omamine ja kontroll võib olla märkimisväärse majandusliku tähtsusega nii veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate kui ka nende ärikasutajate jaoks. Ärikasutajatele suurema selguse ja läbipaistvuse tagamiseks ning nende parema arusaama huvides peaksid veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad lisama oma tingimustesse üldise või soovi korral põhjalikuma teabe selle kohta, milline on kõnealuste tingimuste üldine mõju (kui see üldse esineb) ärikasutaja intellektuaalomandiõiguste omamisele ja kontrollile. Niisugune teave võib muu hulgas sisaldada teavet logode, kaubamärkide või tootemargi nimede üldise kasutamise kohta.

(18)

Üldtingimuste läbipaistvuse tagamine võib osutuda jätkusuutlike ärisuhete edendamisel ja ärikasutajat kahjustava ebaõiglase käitumise ärahoidmisel möödapääsmatuks. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad peaksid seepärast tagama ka tingimuste hõlpsa kättesaadavuse ärisuhte kõikides etappides, sealhulgas kättesaadavuse võimalikele ärikasutajatele lepingu sõlmimisele eelnevas etapis, ja selle, et kõikidest sellistesse tingimustesse tehtavatest muudatustest teatatakse püsival andmekandjal asjaomasele ärikasutajatele kindlaksmääratud etteteatamistähtaja jooksul, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades mõistlik ja proportsionaalne ning vähemalt 15 päeva pikkune. Proportsionaalseid 15 päevast pikemaid etteteatamistähtaegu tuleks võimaldada juhul, kui ärikasutajad peavad ettepandud tingimuste tõttu tegema muudatuse järgimiseks omapoolseid tehnilisi või kaubanduslikke muudatusi, näiteks kui neilt nõutakse oma kaupades või teenustes oluliste tehniliste kohanduste tegemist. Etteteatamistähtaega ei tuleks kohaldada, kui ja kuivõrd asjaomane ärikasutaja on sellest ühemõtteliselt loobunud või kui ja kuivõrd vajadus muudatused kohe ellu viia on tekkinud teenusepakkujal liidu või riigisisese õiguse kohaselt lasuvast õiguslikult siduvatest kohustusest lähtuvalt. Mõiste „muudatus“ ei tohiks aga hõlmata kavandatavaid redaktsioonilisi muudatusi, kuivõrd nendega ei muudeta tingimuste sisu või tähendust. Nõue, mille kohaselt tuleb kavandatavatest muudatustest ette teatada püsival andmekandjal, peaks võimaldama ärikasutajatel need muudatused hilisemas etapis tulemuslikult läbi vaadata. Ärikasutajatel peaks olema õigus lõpetada leping 15 päeva jooksul alates mis tahes muudatuse teate saamisest, välja arvatud juhul, kui lepingu suhtes kohaldatakse lühemat tähtaega, näiteks riigisisesest tsiviilõigusest tulenevalt.

(19)

Üldiselt tuleks veebipõhistele vahendusteenustele uute kaupade või teenuste lisamist, sealhulgas tarkvararakenduste esitamist pidada selge kinnituse andmiseks ärikasutaja poolt tingimuste muutmiseks vajalikust etteteatamistähtajast loobumise kohta. Juhul, kui mõistlik ja proportsionaalne etteteatamistähtaeg on pikem kui 15 päeva, kuna tingimuste muutmine nõuab ärikasutajalt oma kaupades või teenustes oluliste tehniliste kohanduste tegemist, ei käsitleta ärikasutaja poolt uute kaupade või teenuste esitamist siiski automaatselt etteteatamistähtajast loobumisena. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja peaks eeldama, et tingimuste muutmine nõuab ärikasutajalt oluliste tehniliste kohanduste tegemist näiteks juhul, kui ärikasutaja kasutatava veebipõhiste vahendusteenuste omadused eemaldatakse tervikuna või neid lisatakse või kui ärikasutajad võivad olla sunnitud oma kaubad kohandama ja teenused ümber programmeerima, et nad saaksid jätkata tegutsemist veebipõhise vahendusteenuse kaudu.

(20)

Ärikasutajate kaitsmiseks ja mõlemale poolele õiguskindluse andmiseks peaksid normidele mittevastavad tingimused olema tühised ja kehtetud, st neid tuleks käsitleda erga omnes ja ex tunc mõjuga selliselt, nagu ei oleks neid kunagi olemas olnud. See peaks piirduma vaid tingimuste erisätetega, mis ei vasta normidele. Ülejäänud sätted peaksid jätkuvalt olema kehtivad ja jõustatavad, eeldusel et neid on võimalik normidele mittevastavatest sätetest eristada. Kehtivate tingimuste ootamatu muutmine võib märkimisväärselt häirida ärikasutaja tegevust. Selliste ärikasutajatele avalduvate negatiivsete tagajärgede piiramiseks ja kõnealuse käitumise heidutamiseks peaksid kindlaksmääratud etteteatamistähtaega eiravad muudatused olema tühised ja kehtetud, st neid tuleks käsitleda erga omnes ja ex tunc mõjuga selliselt, nagu ei oleks neid kunagi olemas olnud.

(21)

Tagamaks ärikasutajatele võimaluse kasutada täiel määral veebipõhiste vahendusteenuste pakutavaid ärivõimalusi, ei tohiks niisuguste teenuste pakkujad kokkuvõttes takistada ärikasutajatel tõsta asjakohaste veebipõhiste vahendusteenuste raames tehtavate pakkumiste või kasutatavate esitlusviiside puhul esile oma kaubanduslikku identiteeti. Seda sekkumise keeldu ei tohiks aga mõista ärikasutaja õigusena määrata ühepoolselt kindlaks, milline peab olema asjakohaste veebipõhiste vahendusteenuste raames pakkumiste esitamine või kasutatav esitlusviis.

(22)

Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatel võivad olla õiguspärased põhjused otsustada piirata teenuste konkreetsele ärikasutajale pakkumist ning see peatada või lõpetada, sealhulgas eemaldades konkreetse ärikasutaja üksikud kaubad või teenused või eemaldades otsingutulemused. Enne veebipõhiste vahendusteenuste pakkumise peatamist võivad veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad seada piiranguid ka ärikasutajate loetelu üksikkannetele, viies nad näiteks järjestuses madalamale kohale või vähendades selles nende nähtavust, mis võib hõlmata madalamale järjekohale viimist. Kuna sellised otsused võivad märkimisväärselt mõjutada asjaomase ärikasutaja huve, tuleks enne piiramise või peatamise jõustumist või selle ajal esitada püsival andmekandjal niisuguse otsuse tegemise põhjused. Selleks et niisuguste otsuste negatiivne mõju ärikasutajatele oleks võimalikult väike, peaksid veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad andma ka võimaluse selgitada kõnealuse otsuse tinginud asjaolusid ettevõttesisese kaebuste menetlemise protsessi raames, mis aitab ärikasutajal võimaluse korral nõuetele vastavuse taastada. Juhul, kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja tühistab piiramis-, peatamis- või lõpetamisotsuse, näiteks kuna otsus tehti ekslikult või kui selle otsuse tinginud tingimuste rikkumine ei toimunud pahatahtlikult ja see on rahuldavalt heastatud, peaks pakkuja põhjendamatu viivituseta ärikasutaja seisundi ennistama, sealhulgas taastama juurdepääsu mis tahes andmetele, mis olid enne otsuse tegemist kättesaadavad.

Põhjuste esitamine veebipõhiste vahendusteenuste pakkumise piiramise, peatamise või lõpetamise kohta peaks võimaldama ärikasutajatel välja selgitada, kas otsust on mõttekas vaidlustada, suurendades seega ärikasutajate võimalusi kasutada vajaduse korral tulemuslikke õiguskaitsevahendeid. Esitatavates põhjustes tuleks välja tuua otsuse tegemise põhjused lähtuvalt pakkuja poolt eelnevalt tingimustes sätestatud alustest, ja nendes tuleks osutada proportsionaalsel viisil otsuse tegemiseni viinud konkreetsetele asjaoludele, sealhulgas kolmandate isikute teadetele. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja ei pea siiski esitama piiramise, peatamise või lõpetamise põhjuseid, niivõrd kuivõrd see rikuks õiguslikult siduvat kohustust. Lisaks ei ole põhjenduse esitamine nõutav kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja suudab tõendada, et asjaomane ärikasutaja on korduvalt rikkunud kohaldatavaid tingimusi, mille tagajärjel kõnealuste veebipõhiste vahendusteenuste pakkumine tervikuna lõpetatakse.

(23)

Veebipõhiste vahendusteenuste pakkumise täies ulatuses lõpetamine ning sellega seotud veebipõhiste vahendusteenuste kasutamiseks esitatud või veebipõhiste vahendusteenuste pakkumise kaudu loodud andmete kustutamine tähendab olulise teabe kaotsiminekut, mis võib oluliselt mõjutada ärikasutajaid ning võib ka pärssida nende suutlikkust neile käesoleva määrusega antud muid õigusi nõuetekohaselt kasutada. Seetõttu peaks veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja esitama asjaomasele ärikasutajale püsival andmekandjal põhjused vähemalt 30 päeva enne seda, kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkumise täies ulatuses lõpetamine jõustub. Kui aga teatavale ärikasutajale veebipõhiste vahendusteenuste pakkumise lõpetamist täies ulatuses nõuab veebipõhiste vahendusteenuste pakkujalt õiguslikult siduv kohustus, siis seda etteteatamistähtaega kohaldada ei tuleks. Samuti ei tuleks 30-päevast etteteatamistähtaega kohaldada juhul, kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja kasutab kooskõlas liidu õigusega selliseid riigisisese õiguse kohaseid lõpetamisõigusi, mis võimaldavad kohest lõpetamist, kui konkreetse juhtumi kõiki asjaolusid arvesse võttes ning mõlema poole huvisid kaaludes ei saa mõistlikult eeldada lepingulise suhte jätkumist kokkulepitud tähtajani või etteteatamistähtaja möödumiseni. 30-päevast etteteatamistähtaega ei tuleks kohaldada ka juhul, kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja suudab tõendada, et tegemist on tingimuste korduva rikkumisega. 30-päevasest etteteatamisajast erinevate erandite tegemise põhjused võivad olla seotud eelkõige ebaseadusliku või sobimatu sisu, kauba või teenuse ohutuse, võltsimise, pettuse, pahavara, rämpsposti, andmetega seotud rikkumiste, muude küberturvalisuse riskide või kauba või teenuse alaealistele sobivusega. Proportsionaalsuse tagamiseks peaksid veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad eemaldama juhul, kui see on mõistlik ja tehniliselt teostatav, järjestusest ainult ärikasutaja üksikud kaubad või teenused. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkumise täies ulatuses lõpetamine on kõige rangem meede.

(24)

Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate poolne kaupade ja teenuste järjestamine mõjutab oluliselt tarbijate valikut ning seega neid kaupu ja teenuseid tarbijatele pakkuvate ärikasutajate kaubanduslikku edu. Järjestus viitab ärikasutajate pakkumiste suhtelisele edemusele või otsingutulemuste asjakohasusele, mida esitletakse, järjestatakse või edastatakse veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate või veebipõhiste otsingumootorite pakkujate poolt ja mis tulenevad algoritmilise järjestuse, hindamis- või läbivaatamismehhanismide, visuaalsete märgistuste või muude esiletõstmisvahendite või nende kombinatsioonide kasutamisest. Prognoositavus eeldab seda, et veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad ei määra järjestust kindlaks meelevaldselt. Pakkujad peaksid seepärast eelnevalt kirjeldama järjestuse kindlaksmääramise peamisi parameetreid, et pakkuda ärikasutajatele paremat prognoositavust, võimaldada neil mõista järjestusmehhanismi toimimist ning võrrelda eri pakkujate järjestamistavasid. Kõnealuse läbipaistvuskohustuse konkreetne ülesehitus on ärikasutajate jaoks tähtis, sest selle raames määratakse kindlaks piiratud kogus kõige asjakohasemaid parameetreid, mis valitakse välja järjestusele teatavat mõju avaldavate parameetrite seast, mida võib olla palju rohkem. Põhjendatud kirjeldus peaks aitama ärikasutajatel parandada oma kaupade ja teenuste või kõnealuste kaupade või teenuste teatavate iseloomulike omaduste esitlemist. Peamise parameetri sisu tuleks mõista kui viidet mis tahes üldkriteeriumidele, protsessidele või erisignaalidele, mis on hõlmatud järjestuse kindlaksmääramise algoritmides või muudes kohandamise või järjestuses madalamale kohale viimise mehhanismides.

(25)

Järjestuse kindlaksmääramise peamiste parameetrite kirjeldus peaks sisaldama ka selgitust ärikasutajate võimaluse kohta järjestust tasu eest aktiivselt mõjutada ja selgitus sellise tegevuse mõju kohta. Tasu võib sellega seoses osutada maksetele, mille peamine või ainus eesmärk on järjestuse parandamine, samuti kaudsele tasule, mis seisneb ärikasutaja nõustumises lisakohustustega, mille tegelikuks mõjuks võib olla järjestuse paranemine, näiteks seotud teenuste või preemiumelementide kasutamine. Kirjelduse sisu, sealhulgas peamiste parameetrite arv ja liik, võib seepärast olla konkreetsetest veebipõhistest vahendusteenustest sõltuvalt väga erinev, kuid peaks pakkuma ärikasutajatele piisavat teavet selle kohta, kuidas järjestusmehhanismis arvestatakse ärikasutaja pakutavate tegelike kaupade või teenuste omadusi ja nende asjakohasust konkreetsete veebipõhiste vahendusteenuste tarbijate jaoks. Ärikasutajate kaupade või teenuste kvaliteedi mõõtmiseks kasutatavad näitajad, toimetajate kasutamine ja nende võime mõjutada kõnealuste kaupade või teenuste järjestust, järjestusele avalduva niisuguse mõju ulatus, mis tuleneb tasu maksmisest, ning elemendid, mis ei ole kauba või teenuse endaga üldse seotud või on nendega kõigest kaudselt seotud, nt veebipõhise pakkumise esitluselemendid, võivad olla näited peamistest parameetritest, mis peaksid nende lihtsas ja arusaadavas sõnastuses järjestusmehhanismi üldisesse kirjeldusse lisamise korral aitama ärikasutajatel saada selle toimimisest nõuetekohaselt ja piisaval määral aru.

(26)

Sarnaselt mõjutab veebipõhiste otsingumootorite pakkujate poolne veebisaitide (eelkõige veebisaidid, mida ettevõtjad kasutavad oma kaupade ja teenuste tarbijatele pakkumiseks) järjestamine tarbijate valikuid ja kommertsveebisaitide kasutajate kaubanduslikku edu. Veebipõhiste otsingumootorite pakkujad peaksid seetõttu esitama kõikide indekseeritud veebisaitide (sealhulgas kommertsveebisaitide kasutajate omade ja muude veebisaitide) järjestamise peamised parameetrid ja nende peamiste parameetrite suhtelise tähtsuse muude parameetritega võrreldes. Lisaks kaupade ja teenuste omadustele ning nende asjakohasusele tarbija jaoks peaks veebipõhiste otsingumootorite puhul võimaldama kõnealune kirjeldus kommertsveebisaitide kasutajatel saada piisava teabe selle kohta, kas ja kuidas ning millises ulatuses võetakse arvesse kasutatava veebisaidi ülesehituse teatavaid põhimõtteid, näiteks nende kohandusi, mis võimaldavad kuvamist mobiilsidevahendites. See peaks sisaldama ka selgitust kommertsveebisaitide kasutajate võimaluse kohta järjestust tasu eest aktiivselt mõjutada ja selgitust sellise tegevuse mõju kohta. Lepingulise suhte puudumisel veebipõhise otsingumootori pakkujate ja kommertsveebisaitide kasutajate vahel peaks selline kirjeldus olema üldsusele kättesaadav asjakohases veebipõhises otsingumootoris silmapaistvas ja hõlpsasti ligipääsetavas kohas. Veebisaitide alasid, mille puhul nõutakse kasutajatelt sisselogimist või registreerimist, ei tohiks selles mõttes pidada hõlpsasti leitavaks ja avalikult kättesaadavaks.

Kommertsveebisaitide kasutajate jaoks prognoositavuse tagamiseks tuleks kirjeldust ka ajakohastada, sealhulgas tuleks peamiste parameetrite muudatused selgelt esile tuua. Peamiste parameetrite ajakohastatud kirjelduse olemasolu tooks kasu ka muudele kasutajatele kui veebipõhise otsingumootori kommertsveebisaidi kasutajad. Mõnel juhul võivad veebipõhise otsingumootori pakkujad otsustada mõjutada konkreetset järjestust või eemaldada teatava veebisaidi järjestusest kolmandate isikute esitatud teadete alusel. Erinevalt veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatest ei saa veebipõhiste otsingumootorite pakkujatelt pooltevahelise lepingulise suhte puudumise tõttu oodata, et nad teavitaksid kommertsveebisaitide kasutajaid endid järjestuse muutmisest või nende järjestusest eemaldamisest, mis on toimunud kolmanda isiku esitatud teate alusel. Sellele vaatamata tuleks kommertsveebisaidi kasutajale anda võimalus tutvuda kõnealuse teate sisuga, mis tõi konkreetsel juhul kaasa järjestuse muutmise või teatava veebisaidi järjestusest eemaldamise, võimaldades tutvumist näiteks üldsusele kättesaadava veebipõhise andmebaasi kaudu. See aitaks vähendada selliste teadete võimalikku kuritarvitamist konkurentide poolt, mis võivad kaasa tuua järjestusest eemaldamise.

(27)

Veebipõhiste vahendusteenuste või veebipõhiste otsingumootorite pakkujatelt ei tohiks käesoleva määruse alusel nõuda nende järjestusmehhanismide, sealhulgas algoritmide toimimise üksikasjade avalikustamist. Samuti ei tohiks kahjustada nende suutlikkust võtta meetmeid järjestuse pahatahtliku manipuleerimise vastu kolmandate isikute poolt, sealhulgas tarbijate huvides. Peamiste järjestusparameetrite üldine kirjeldus peaks neid huvisid kaitsma, aidates samas ärikasutajatel ja kommertsveebisaitide kasutajatel saada piisaval määral aru järjestuse toimimisest konkreetsete veebipõhiste vahendusteenuste või veebipõhiste otsingumootorite kasutamise kontekstis. Käesoleva määruse eesmärgi täitmise tagamiseks ei tohiks veebipõhiste vahendusteenuste või veebipõhiste otsingumootorite pakkujate ärihuvide arvesse võtmisega seetõttu kunagi kaasneda järjestuse kindlaksmääramise peamiste parameetrite avalikustamisest keeldumine. Kuigi käesolev määrus ei piira Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/943 (5) kohaldamist, peaks esitatav kirjeldus põhinema sellega seoses vähemalt kasutatavate järjestusparameetrite asjakohasust käsitlevatel tegelikel andmetel.

(28)

Komisjon peaks töötama välja suunised, mille eesmärk on aidata veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatel ja veebipõhiste otsingumootorite pakkujatel kohaldada käesolevas määruses sätestatud järjestamise läbipaistvuse nõudeid. Selle püüdlusega tuleks aidata optimeerida järjestuse kindlaksmääramise peamiste parameetrite väljaselgitamise ja ärikasutajatele ning kommertsveebisaitide kasutajatele esitamise viisi.

(29)

Seonduvate kaupade ja teenustena tuleks mõiste kaupu ja teenuseid, mida pakutakse tarbijale enne veebipõhiste vahendusteenuste kaudu algatatud tehingu lõpuleviimist lisaks ärikasutaja poolt veebipõhiste vahendusteenuste kaudu pakutavale põhikaubale või -teenusele ja mis täiendavad seda. Seonduvate kaupade ja teenustega on reeglina tegemist siis, kui nad sõltuvad põhikaubast või -teenusest ja on sellega seotud selleks, et põhikaup või -teenus saaks täita oma otstarvet. See mõiste ei tohiks hõlmata kaupu ja teenuseid, mida müüakse põhikauba või -teenuse lisana, ilma et nad oleksid seda olemuslikult täiendavad. Seonduvate kaupade ja teenuste näiteks võib tuua pakutava kauba parandamiseks pakutavaid teenuseid ja finantsteenuseid, näiteks rendiauto kindlustustust, mida pakutakse ärikasutaja poolt pakutavaid kaupu ja teenuseid täiendavatena. Seonduvad kaubad võivad samuti hõlmamata kaupu, mis täiendavad ärikasutaja poolt pakutavaid kaupu, kujutades endast kõnealuse toote parendatud versiooni või selle kohandamise vahendit. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad, kes pakuvad tarbijatele kaupu ja teenuseid, mis on seotud kaubad või teenused nende veebipõhiseid vahendusteenuseid kasutava ärikasutaja kaupade ja teenuste suhtes, peaksid oma tingimustes kirjeldama pakutavate seotud kaupade ja teenuste liigi. Kirjeldus tuleb tingimustes esitada sõltumata sellest, kas seotud kaupu ja teenuseid osutab veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja ise või kolmas isik. Kirjeldus peaks olema piisavalt põhjalik selleks, et ärikasutaja saaks aru, kui teatavat kaupa või teenust müüakse või osutatakse ärikasutaja kaupade või teenusega seotud kaupade või teenustena. Kirjelduses ei tule tingimata mainida konkreetset kaupa või teenust, vaid pigem tuleks kirjeldada selle kauba liiki, mida ärikasutaja kaubaga seotud kaubana pakutakse. Kirjelduses peaks olema alati ära toodud, kas ja millistel tingimustel on ärikasutajal lubatud omaenda seotud kaupu ja teenuseid lisaks põhikaubale või -teenusele, mida ta veebipõhiste vahendusteenuste vahendusel pakub.

(30)

Kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja pakub ka ise tarbijatele teatavaid kaupu või teenuseid oma veebipõhiste vahendusteenuste kaudu või teeb seda tema kontrollitava ärikasutaja kaudu, võib see pakkuja konkureerida otse teiste oma veebipõhiste vahendusteenuste nende ärikasutajatega, kes ei ole pakkuja kontrolli all, mis võib anda pakkujale majandusliku stiimuli ja võimaluse kasutada oma kontrolli veebipõhise vahendusteenuse üle, et anda oma pakkumistele või oma kontrollitava ärikasutaja kaudu tehtavatele pakkumistele tehnilisi või majanduslikke eeliseid, mida ta konkureerivatele ärikasutajatele anda ei pruugi. Selline käitumine võib kahjustada ausat konkurentsi ja piirata tarbijate valikuvõimalusi. Sellistes olukordades on eriti oluline, et veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja käituks läbipaistval viisil ja esitaks asjakohase kirjelduse ja põhjendused enda pakutavate kaupade või teenuste võimaliku juriidiliselt, kaubanduslikult või tehniliselt, näiteks operatsioonisüsteeme hõlmavate funktsioonide abil diferentseeritud kohtlemise kohta võrreldes ärikasutajate pakutavate kaupade või teenustega. Proportsionaalsuse tagamiseks peaks see kohustus kehtima veebipõhiste vahendusteenuste üldisel tasandil, mitte nende teenuste kaudu pakutavate üksikute kaupade või teenuste tasandil.

(31)

Kui veebipõhise otsingumootori pakkuja pakub ka ise tarbijatele teatavaid kaupu või teenuseid oma veebipõhise otsingumootori kaudu või teeb seda oma kontrollitava kommertsveebisaidi kasutaja kaudu, võib see pakkuja konkureerida otse oma veebipõhise otsingumootori teiste kommertsveebisaidi kasutajatega, kes ei ole pakkuja kontrolli all. Sellistes olukordades on eriti oluline, et veebipõhise otsingumootori pakkuja käituks läbipaistval viisil ja esitaks kirjelduse enda või tema kontrollitavate kommertsveebisaitide pakutavate kaupade või teenuste võimaliku juriidiliselt, kaubanduslikult või tehniliselt diferentseeritud kohtlemise kohta võrreldes konkureerivate kommertsveebisaidi kasutajate pakutavate kaupade või teenustega. Proportsionaalsuse tagamiseks peaks see kohustus kehtima veebipõhiste otsingumootorite üldisel tasandil, mitte nende teenuste kaudu pakutavate üksikute kaupade või teenuste tasandil.

(32)

Käesolevas määruses tuleks käsitleda lepingutingimusi erijuhtudel, eelkõige ebavõrdse läbirääkimisjõu olukordades, et tagada lepingulistes suhetes hea usu põhimõtte järgimine ja nende põhinemine ausal kauplemisel. Prognoositavus ja läbipaistvus eeldavad seda, et ärikasutajatele antakse tegelik võimalus saada teada tingimuste muutmisest, mis ei peaks seetõttu toimuma tagasiulatuvalt, välja arvatud juhul, kui selle aluseks on õiguslikult siduv kohustus või see on nende ärikasutajate jaoks kasulik. Ärikasutajatele tuleks lisaks tagada selgus selle osas, millistel tingimustel on võimalik lõpetada veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatega sõlmitud lepinguline suhe. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad peaksid tagama, et suhte lõpetamise tingimused on alati proportsionaalsed ja neid saab rakendada põhjendamatute raskusteta. Viimaks tuleks ärikasutajaid täielikult teavitada ärikasutajate poolt esitatud või veebipõhiste vahendusteenuste kasutamisel loodud teabele juurdepääsust, mille veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad säilitavad pärast lepingu kehtivusaega.

(33)

Andmete, sealhulgas isikuandmete juurdepääsetavus ja kasutamine võimaldavad luua veebiplatvormipõhise majanduse jaoks olulist väärtust nii üldiselt kui ka sellega seotud ärikasutajate ja veebipõhiste vahendusteenuste jaoks. Seepärast on oluline, et veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad esitaksid ärikasutajatele selge kirjelduse teatavatele andmeliikidele juurdepääsu ja nende kasutamise ulatuse, laadi ja tingimuste kohta. Kirjeldus peaks olema proportsionaalne ning võib tegelike andmete või andmeliikide ammendava esitamise asemel osutada üldistele juurdepääsutingimustele. Kirjeldus võib aga hõlmata ka niisuguste tegelike andmete teatavate liikide esitamist ja neile juurdepääsemise eritingimusi, mis võivad olla ärikasutajatele väga olulised. Niisugused andmed võivad hõlmata ärikasutajate poolt veebipõhiste vahendusteenuste raames kogutud hinnanguid ja arvustusi. Kokkuvõttes peaks kirjeldus võimaldama ärikasutajatel aru saada, kas nad saavad kasutada andmeid suurema väärtuse loomiseks, sealhulgas kasutades võimaluse korral kolmandate isikute andmeteenuseid.

(34)

Sarnaselt on ärikasutajate jaoks oluline saada aru, kas pakkuja jagab kolmandate isikutega ärikasutaja poolt vahendusteenuse kasutamise kaudu loodud andmeid. Ärikasutajaid tuleks eelkõige teavitada andmete kolmandate isikutega jagamisest eesmärgil, mis ei ole vajalik veebipõhiste vahendusteenuste nõuetekohaseks toimimiseks, kuid kui pakkuja näiteks konverteerib andmed rahaks kaubanduslikel põhjustel. Et ärikasutajad saaksid täies ulatuses kasutada oma õigusi niisuguste andmete jagamist mõjutada, peaksid veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad esitama sõnaselgelt teabe võimaluste kohta loobuda andmete jagamisest, kui niisugused võimalused on ärikasutajaga sõlmitud lepingulises suhtes olemas.

(35)

Neid nõudeid ei tohiks tõlgendada veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate kohustusena isikuandmeid või isikustamata andmeid oma ärikasutajatele kas levitada või mitte levitada. Läbipaistvusmeetmed võivad aga aidata kaasa ulatuslikumale andmete jagamisele ning innovatsiooni ja majanduskasvu olulise allikana edendada ühtse Euroopa andmeruumi loomise eesmärke. Isikuandmeid tuleks töödelda kooskõlas liidu õigusraamistikuga, mis käsitleb üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel ning eraelu austamist ja isikuandmete kaitset elektroonilise side puhul, eelkõige kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 (6), direktiiviga (EL) 2016/680 (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ (8).

(36)

Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad võivad teatavatel juhtudel piirata tingimustes ärikasutajate võimalust pakkuda tarbijatele kaupu ja teenuseid soodsamatel tingimustel muude kanalite kaudu kui nende pakutavad veebipõhised vahendusteenused. Sellistel juhtudel peaksid asjaomased pakkujad esitama niisuguse käitumise põhjused, eriti seoses piirangute peamiste majanduslike, kaubanduslike ja juriidiliste põhjendustega. Sellist läbipaistvuskohustust ei tohiks aga tõlgendada nii, et see mõjutab selliste piirangute õiguspärasuse hindamist vastavalt muudele liidu õigusaktidele või liidu õiguse kohaselt kehtestatud liikmesriikide õigusaktidele, sealhulgas konkurentsi ja ebaausate kaubandustavade valdkonnas, ja selliste õigusaktide kohaldamist.

(37)

Selleks et ärikasutajad, sealhulgas need, kelle puhul võib asjakohaste veebipõhiste vahendusteenuste kasutamine olla piiratud, peatatud või lõpetatud, saaksid kasutada vahetuid, sobivaid ja tulemuslikke õiguskaitsevahendeid, peaksid veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad tagama ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi olemasolu. Ettevõttesisene kaebuste menetlemise süsteem peaks põhinema läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetel, mida kohaldatakse võrdsete olukordade suhtes, ning selle eesmärk peaks olema, et veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad ja asjaomased ärikasutajad lahendavad märkimisväärse osa kaebustest mõistliku aja jooksul kahepoolselt. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad võivad kaebuste menetlemise kestuse jooksul oma vastuvõetud otsuse kehtima jätta. Katsed saavutada kokkulepe ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi kaudu ei mõjuta veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ega ärikasutajate õigusi algatada kohtumenetlust kaebuste ettevõttesisese menetlemise jooksul või pärast seda. Lisaks peaksid veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad avaldama ja kontrollima vähemalt kord aastas ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi toimimist ja tulemuslikkust käsitlevat teavet, et aidata ärikasutajatel mõista erinevate veebipõhiste vahendusteenuste pakkumisel tekkida võivate probleemide peamisi liike ning võimalusi leida kiire ja tulemuslik kahepoolne lahendus.

(38)

Käesoleva määruse kohaselt ettevõttesisesele kaebuste menetlemise süsteemile esitatavate nõuete eesmärk on jätta halduskoormuse minimeerimiseks veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatele mõistlik paindlikkus nende süsteemide käitamisel ja üksikkaebuste menetlemisel. Lisaks peaksid ettevõttesisesed kaebuste menetlemise süsteemid võimaldama veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatel vajaduse korral käsitleda proportsionaalsel viisil süsteemi kuritarvitusi, millele teatavad ärikasutajad võivad kalduda. Arvestades selliste süsteemide loomise ja käitamise kulusid, on asjakohane vabastada nendest kohustustest veebipõhiseid vahendusteenuseid pakkuvad väikeettevõtjad komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (9) asjakohaste sätete tähenduses. Kõnealuses soovituses sätestatud konsolideerimisnormid tagavad, et igasugune kõrvalehoidmine on välistatud. See erand ei tohiks mõjutada selliste ettevõtjate õigust kehtestada vabatahtlikkuse alusel ettevõttesiseseid kaebuste menetlemise süsteeme, mis on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidega.

(39)

Sõna „ettevõttesisene“ kasutamist ei tohiks mõista nii, et sellega on välistatud ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi delegeerimine välisele teenusepakkujale või muule ettevõtte struktuurile, kui on tagatud, et teenusepakkujal või muul ettevõtte struktuuril on täielik pädevus ja suutlikkus tagada, et ettevõttesisene kaebuste menetlemise süsteem vastab käesoleva määruse nõuetele.

(40)

Lepitamine võib pakkuda veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatele ja nende ärikasutajatele võimalust vaidluste rahuldaval viisil lahendamiseks, ilma et tuleks algatada potentsiaalselt pikaleveniv ja kulukas kohtumenetlus. Seepärast peaksid veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad soodustama lepituse kasutamist, määrates eelkõige kindlaks vähemalt kaks avaliku või erasektori lepitajat, kellega nad soovivad koos töötada. Kindlaksmääratavate lepitajate miinimumarvu eesmärk on tagada lepitajate neutraalsus. Lepitajad, kes pakuvad oma teenuseid väljaspool liitu asuvast asukohast, võivad kuuluda kindlaksmääratavate lepitajate hulka ainult siis, kui on tagatud, et niisuguste teenuste kasutamisel ei jäeta ärikasutajat ilma liidu või liikmesriigi õiguse (sealhulgas käesoleva määruse nõuded ning isikuandmete ja ärisaladuste suhtes kohaldatavad õigusaktid) alusel pakutavast õiguskaitsest. Selleks et lepitus oleks võimalikult hästi kasutatav, õiglane, kiire, tõhus ja tulemuslik, peaksid kõnealused lepitajad vastama teatavatele kriteeriumidele. Kui veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja ja ärikasutaja vahel on tekkinud vaidlus, peaks neile siiski jääma vabadus määrata omal valikul ühiselt kindlaks mis tahes lepitaja. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/52/EÜ (10) peaks käesolevas määruses sätestatud menetlus olema vabatahtlik protsess selles mõttes, et pooled vastutavad protsessi eest ise ning võivad selle igal ajal algatada ja lõpetada. Olenemata menetluse vabatahtlikust laadist peaksid veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad vaatama käesolevas määruses sätestatud lepitusmenetluse alustamise taotlused läbi heas usus.

(41)

Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad peaksid võtma enda kanda mõistliku osa lepituse kogukuludest, võttes arvesse asjakohase juhtumi kõiki olulisi elemente. Selleks peaks lepitaja pakkuma välja, millise osa kandmine on iga juhtumi puhul proportsionaalne. Arvestades tingimustes lepitajate kindlaksmääramise vajadusega seotud kulusid ja halduskoormust, on asjakohane vabastada sellest kohustusest need veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad, kes on väikeettevõtjad komisjoni soovituse 2003/361/EÜ asjakohaste sätete tähenduses. Kõnealuses soovituses sätestatud konsolideerimisnormid tagavad, et igasugune kõnealusest kohustusest kõrvalehoidmine on välistatud. Siiski ei tohiks see mõjutada selliste ettevõtjate õigust määrata oma tingimustes kindlaks lepitajad, kes vastavad käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele.

(42)

Kuna veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatelt tuleks alati nõuda niisuguste lepitajate kindlaksmääramist, kellega nad on valmis koos töötama, ja neil peaks olema kohustus osaleda heas usus mis tahes käesoleva määruse kohaselt läbi viidud lepituskatsetes, tuleks lepituskohustus kehtestada viisil, millega välditakse lepitussüsteemi kuritarvitamist ärikasutajate poolt. Ärikasutajad peaksid ka olema kohustatud osalema lepitamises heas usus. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad ei peaks olema kohustatud lepitamises osalema, kui ärikasutaja esitab kaebuse teemal, millega seoses see ärikasutaja on juba varem lepitamist taotlenud ja mille osas on lepitaja kindlaks teinud, et ärikasutaja ei tegutsenud heas usus. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad ei peaks olema kohustatud osalema lepitamises ka ärikasutajatega, kes on esitanud korduvalt edutuid lepitamistaotlusi. Sellised erandlikud olukorrad ei tohiks piirata ärikasutaja võimalust taotleda juhtumis lepitamist juhul, kui lepituse teema, nagu lepitaja on kindlaks teinud, ei ole seotud varasemate juhtumitega.

(43)

Selleks et soodustada liidus veebipõhiste vahendusteenuste pakkumisega seotud vaidluste korral lepituse kasutamist, peaks komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega ergutama praegu puuduvate spetsiaalsete lepitusorganisatsioonide loomist. Veebipõhiste vahendusteenuste ning kõnealuste teenuste pakkumiskohaks olevate konkreetsete tööstusharude alaste eriteadmistega lepitajate kaasamine peaks suurendama mõlema poole usaldust lepitusprotsessi vastu ning suurendama kiire, õiglase ja rahuldava tulemuseni jõudmise tõenäosust.

(44)

Eri tegurid, nagu piiratud rahalised vahendid, kättemaksuhirm ning kohaldatava õiguse ja kohtu kindlaksmääramine tingimustes võib piirata olemasolevate õiguskaitsevahendite tõhusust, eriti selliste vahendite puhul, mis eeldavad ärikasutajatelt või kommertsveebisaitide kasutajatelt individuaalset ja tuvastatavat tegevust. Käesoleva määruse tõhusa kohaldamise tagamiseks tuleks anda ärikasutajaid või kommertsveebisaitide kasutajaid esindavatele organisatsioonidele ja ühendustele ning liikmesriikides loodud teatavatele avalik-õiguslikele asutustele võimalus algatada kohtumenetlust riigisisese õiguse, sealhulgas riigisiseste menetlusnõuete kohaselt. Selline menetlus liikmesriigi kohtus peaks lõpetama või keelama käesoleva määruse normide rikkumise ja ennetama edaspidist kahju, mis võib õõnestada ärisuhete jätkusuutlikkust veebiplatvormipõhises majanduses. Tagamaks, et kõnealused organisatsioonid või ühendused kasutaksid sellist õigust tõhusalt ja nõuetekohaselt, peaksid nad vastama teatavatele kriteeriumidele. Eelkõige peavad nad olema asutatud liikmesriigi õiguse alusel nõuetekohaselt, olema oma laadilt mittetulunduslikud ja püüdlema püsivalt oma eesmärkide saavutamise poole. Need nõuded peaksid takistama organisatsioonide või ühenduste ajutist moodustamist erimeetme või erimeetmete eesmärgil või kasumi teenimise eesmärgil. Lisaks tuleks tagada, et ükski kolmandast isikust rahastaja ei avaldaks nende organisatsioonide või ühenduste otsuste tegemisele lubamatut mõju.

Huvide konflikti vältimiseks tuleks eelkõige vältida seda, et ärikasutajaid või kommertsveebisaidi kasutajaid esindavatele organisatsioonidele või ühendustele avaldavad lubamatut mõju veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad või veebipõhiste otsingumootorite pakkujad. Liikmesust ja rahastamisallikat käsitleva teabe täielik avalikustamine peaks aitama liikmesriikide kohtutel hinnata, kas need kõlblikkuskriteeriumid on täidetud. Arvestades asjaomaste avalik-õiguslike asutuste staatust liikmesriikides, kus sellised asutused on loodud, tuleks nõuda ainult seda, et asjaomaste riigisiseste õigusnormide kohaselt oleks neile tehtud ülesandeks huvitatud isikute ühishuvides või üldistes huvides hagide esitamine, ilma et selliste avalik-õiguslike asutuste suhtes tuleks kõnealuseid kriteeriume kohaldada. Sellised kohtuasjad ei tohiks mingil juhul mõjutada ärikasutajate ja kommertsveebisaitide kasutajate õigust algatada individuaalset kohtumenetlust.

(45)

Komisjonile tuleks teatada nende organisatsioonide, ühenduste ja avalik-õiguslike asutuste nimed, mis on liikmesriikide arvates kvalifitseeritud algatama kohtumenetlusi käesoleva määruse kohaselt. Sellise teatamise käigus peaksid liikmesriigid konkreetselt viitama asjakohastele riigisisestele sätetele, mille alusel organisatsioon, ühendus või avalik-õiguslik asutus on asutatud, ning vajaduse korral viitama asjakohasele avalikule registrile, kus organisatsioon või ühendus on registreeritud. Selline lisavõimalus, et asutuse määrab liikmesriik, peaks tagama teatud õiguskindluse ja prognoositavuse, millele ärikasutajad ja kommertsveebisaitide kasutajad tugineda võivad. Samas on selle eesmärk muuta kohtumenetlused tõhusamaks ja lühemaks, mis tundub kõnealuses kontekstis asjakohane. Komisjon peaks tagama, et nende organisatsioonide, ühenduste ja avalik-õiguslike asutuste nimekiri avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Nimekiri peaks olema tõend kohtumenetlusi algatava organisatsiooni, ühenduse või avalik-õigusliku asutuse kohtumenetlusteovõime kohta. Kui on määramisega seotud kahtlused, peaks neid käsitlema liikmesriik, kes organisatsiooni, ühenduse või avalik-õigusliku asutuse määras. Neil organisatsioonidel, ühendustel ja avalik-õiguslikel asutustel, keda liikmesriik ei ole määranud, peaks olema võimalus algatada menetlus riigisisestes kohtutes tingimusel, et analüüsitakse õigusvõimet käesolevas määruses sätestatud kriteeriumide kohaselt.

(46)

Liikmesriikidelt tuleks nõuda, et nad tagaksid käesoleva määruse nõuetekohase ja mõjusa täitmise tagamise. Liikmesriikides on juba olemas erinevad täitmise tagamise süsteemid ning nad ei tohiks nad olla kohustatud looma uusi riiklikke täitevasutusi. Liikmesriikidel peaks olema võimalus usaldada käesoleva määruse jõustamine olemasolevatele ametiasutustele, sealhulgas kohtutele. Käesolev määrus ei tohiks kohustada liikmesriike nägema ette ex officio täitmist või trahvide määramist.

(47)

Komisjon peaks tihedas koostöös liikmesriikidega pidevalt jälgima käesoleva määruse kohaldamist. Sellega seoses peaks komisjon püüdma luua ulatusliku teabevahetusvõrgustiku asjaomaste eksperdiasutuste, tippkeskuste ja veebiplatvormipõhise majanduse vaatlusrühma tegevuse võimendamise kaudu. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile taotluse korral kogu asjakohase teabe, mis neil on sellega seoses. Seda tegevust peaks toetama ärikasutajate ja veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate vaheliste ning kommertsveebisaitide kasutajate ja veebipõhiste otsinumootorite vaheliste ärisuhete üldine suurem läbipaistvus, mida käesoleva määrusega püütakse saavutada. Oma käesoleva määruse kohaste ülesannete tulemuslikuks täitmiseks peaks komisjon püüdma koguda teavet veebipõhiste vahendusteenuste pakkujatelt. Veebipõhiste vahendusteenuste pakkujad peaksid tegema heas usus koostööd, et hõlbustada selliste andmete kogumist, kui see on asjakohane.

(48)

Asjaomaste teenusepakkujate või neid esindavate organisatsioonide või ühenduste koostatud käitumisjuhendid võivad aidata kaasa käesoleva määruse nõuetekohasele kohaldamisele ja seega tuleks soodustada nende koostamist. Selliste käitumisjuhendite koostamisel kõigi asjaomaste sidusrühmadega konsulteerides tuleks võtta arvesse asjaomastele sektoritele eriomaseid jooni, samuti VKEde eripära. Käitumisjuhendid peaksid olema sõnastatud objektiivsel ja mittediskrimineerival viisil.

(49)

Komisjon peaks hindama käesolevat määrust korrapäraselt ja jälgima tähelepanelikult selle mõju veebiplatvormipõhisele majandusele ning eelkõige tegema kindlaks, kas seda on vaja muuta seoses tehnika arengu ja kaubandustingimuste muutumisega. Hindamine peaks hõlmama ärikasutajatele avalduvat mõju, mis võib tuleneda asjaolust, et üldiselt kasutatakse lahendust, kus veebipõhiste vahendusteenuste pakkuja poolt ühepoolselt otsustatavates tingimustes määratakse kindlaks kohaldatav õigus ja kohus. Selleks et saada sektori arengusuundadest laiapõhjalist ülevaadet, tuleks hindamisel arvesse võtta liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmade kogemusi. Komisjoni otsuse C(2018)2393 kohaselt loodud veebiplatvormipõhise majanduse vaatlusrühma eksperdirühmal on oluline roll käesoleva määruse komisjonipoolsest hindamisest teavitamisel. Seepärast peaks komisjon võtma eksperdirühma esitatud arvamusi ja aruandeid nõuetekohaselt arvesse. Pärast hindamist peaks komisjon võtma asjakohaseid meetmeid. Lisameetmed, sealhulgas seadusandliku iseloomuga meetmed, võivad olla asjakohased juhul, kui käesoleva määruse sätted osutuvad kõnealuses sektoris püsivate tasakaalunihete ja ebaausate kaubandustavade nõuetekohase käsitlemise jaoks ebapiisavaks.

(50)

Käesoleva määruse kohaselt nõutava teabe esitamisel tuleks igal võimalusel võtta ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni (11) eesmärke silmas pidades arvesse puuetega isikute konkreetseid vajadusi.

(51)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt õiglase, prognoositava, jätkusuutliku ja usaldusväärse veebipõhise ettevõtluskeskkonna tagamine siseturul, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(52)

Käesoleva määruse eesmärk on tagada, et täielikult peetaks kinni Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47 ja artiklis 16 sätestatud õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning et edendataks ettevõtlusvabadust,