(1)

Liidu elektrienergiasektor on põhjalikult muutumas, mida iseloomustavad suurem turgude detsentraliseeritus suurema arvu osalejatega, taastuvenergia suurem osakaal ja paremini ühendatud süsteemid. Seetõttu kavandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/943 (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/944 (5) ajakohastada õigusraamistikku, millega reguleeritakse liidu elektrienergia siseturgu, et tagada turgude ja võrkude optimaalne toimimine ettevõtjate ja liidu kodanike huvides. Käesoleva määruse eesmärk on aidata viia ellu energialiidu eesmärke, mille lahutamatuks osaks on energiajulgeolek, solidaarsus, usaldus ja kaugelevaatav kliimapoliitika.

(2)

Hästi toimivad turud ja süsteemid koos piisavate elektriühendustega on varustuskindluse tagamise parim vahend. Kuid isegi siis, kui turud ja süsteemid toimivad hästi ja on omavahel ühendatud, ei saa välistada elektrikriisi ohtu loodusõnnetuste, näiteks äärmuslike ilmastikutingimuste, pahatahtlike rünnakute või kütuse vähesuse tõttu. Elektrikriiside tagajärjed ulatuvad sageli üle riigipiiride. Ka siis, kui selline kriis tekib lokaalselt, võib selle mõju kiiresti levida üle piiri. Teatavad äärmuslikud tingimused, näiteks külmalaine, kuumalaine või küberrünne, võivad mõjutada samaaegselt mitut piirkonda.

(3)

Omavahel seotud elektriturgude ja -süsteemide korral ei saa elektrikriisi ennetust ja ohjamist käsitada üksnes liikmesriikide ülesandena. Paremini tuleks ära kasutada piirkondlikust koostööst tulenevad võimalused tõhusamate ja vähem kulukate meetmete võtmiseks. Vaja on ühtset normatiivset raamistikku ja paremini kooskõlastatud menetlusi, et liikmesriigid ja muud osalised saaksid suurema liikmesriikide vahelise solidaarsuse, usalduse ja läbipaistvuse vaimus teha tulemuslikku piiriülest koostööd.

(4)

Vajalikud meetmed, mida liikmesriigid peavad võtma, et tagada üldine elektrivarustuskindlus, on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/89/EÜ (6). Kõnealuse direktiivi sätted on suures osas asendatud hilisemate õigusaktidega, eelkõige selles osas, mis käsitleb elektriturgude tegevuse korraldamist piisava võimsuse olemasolu eesmärgil, põhivõrguettevõtjate koostööd seoses süsteemi stabiilsuse tagamisega ja vajaliku taristu olemasolu tagamist. Käesolevas määruses käsitletakse kitsamalt elektrikriisi ennetamist ja ohjamist elektrisektoris.

(5)

Üksikasjalikud eeskirjad põhivõrguettevõtjatele ja teistele asjaomastele huvirühmadele selle kohta, kuidas nad peaksid tegutsema ja tegema koostööd, et tagada süsteemi talitluskindlus, on sätestatud komisjoni määrustes (EL) 2017/1485 (7) ja (EL) 2017/2196 (8). Kõnealused tehnilised eeskirjad peaksid tagama enamiku elektrialaste vahejuhtumite tulemusliku käsitlemise käitamistasandil. Käesolevas määruses keskendutakse elektrikriisidele, millel on laiem ulatus ja mõju. Selles sätestatakse, mida peaksid liikmesriigid selliste kriiside ennetamiseks tegema ja milliseid meetmeid võtma, kui süsteemi käidueeskirjadest enam ei piisa. Kuid isegi elektrikriisi puhul tuleks süsteemi käidueeskirja siiski endiselt täielikult järgida ning käesolev määrus peaks olema kooskõlas määrusega (EL) 2017/2196.

(6)

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtne normatiivne raamistik selle kohta, kuidas ennetada elektrikriise ning kuidas nendeks valmistuda ja neid ohjata, tagatakse suurem läbipaistvus ettevalmistusjärgus ja kriisi ajal ning koordineeritud ja tulemuslik meetmete võtmine. See eeldab liikmesriikidelt solidaarset koostööd piirkondade tasandil ja vajaduse korral kahepoolselt. Samuti luuakse sellega raamistik, mis võimaldab teha liidus tulemuslikku elektrienergia varustuskindluse järelevalvet elektrivaldkonna koordineerimise rühma kaudu, mis loodi komisjoni 15. novembri 2012. aasta otsusega (9) foorumina, kus vahetada teavet ja edendada liikmesriikide vahelist koostööd, eelkõige elektrienergia varustuskindluse valdkonnas. Liikmesriikide koostöö ja järelevalveraamistik on ette nähtud selleks, et saavutada parem ohuvalmidus väiksemate kuludega. Käesolev määrus peaks tugevdama ka elektrienergia siseturgu, suurendades usaldust ja kindlustunnet liikmesriikides ning välistades riigi sobimatu sekkumise elektrikriisi korral, hoides eelkõige ära põhjendamatu piiriüleste tarnete ja piirkonnaülese ülekandevõimsuse kärpimise ning vähendades seeläbi ohtu, et mõju võiks naaberliikmesriike kahjustades üle kanduda.

(7)

Võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse üldeeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/1148 (10), samas kui küberturvalisuse erisätted töötatakse välja võrgueeskirja kaudu, nagu on sätestatud määruses (EL) 2019/943. Käesoleva määrusega täiendatakse direktiivi (EL) 2016/1148, tagades, et küberintsidendid määratletakse nõuetekohaselt ohuna ja selliste ohtudega arvestamise meetmed kajastatakse ohuvalmiduskavades.

(8)

Nõukogu direktiivis 2008/114/EÜ (11) on sätestatud menetlus, mille eesmärk on muuta veelgi turvalisemaks Euroopa kindlaksmääratud elutähtsad taristud, sealhulgas teatavad elektritaristud. Direktiiv 2008/114/EÜ ja käesolev määrus aitavad luua liidu energiajulgeoleku terviklikku käsitust.

(9)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1313/2013/EL (12) on sätestatud, et liikmesriigid peavad arendama ohuhindamist riigi ja asjakohasel piirkondlikul tasandil iga kolme aasta järel ning töötama riigi või asjakohasel piirkondlikul tasandil välja suurõnnetuste ohu ohjamise kavad ja neid täiustama. Käesolevas määruses sätestatud spetsiifilise ohu ennetamine, ohuvalmidus ja meetmete kavandamine peaksid olema kooskõlas otsuse nr 1313/2013/EL kohaste laiahaardelisemate mitut ohtu hõlmavate riiklike ohuhinnangutega.

(10)

Elektrivarustuskindluse oma territooriumil peavad tagama liikmesriigid, kuid elektrivarustuskindlus on ka komisjoni ja muude liidu tasandi osaliste ühine ülesanne, vastavalt nende tegevusvaldkondadele ja pädevusele. Elektrivarustuskindluseks on vaja tõhusat koostööd liikmesriikide, liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametite ning asjaomaste huvirühmade vahel. Vastavalt direktiivi (EL) 2019/944 artiklitele 31 ja 40 täidavad turvalise, usaldusväärse ja tõhusa elektrisüsteemi tagamisel keskset ülesannet jaotusvõrguettevõtjad ja põhivõrguettevõtjad. Elektrivarustuskindluse tagamises ja kontrollimises on neile direktiivi (EL) 2019/944 artiklis 59 pandud ülesannete raames tähtis roll ka reguleerivatel asutustel ja muudel asjaomastel riiklikel asutustel. Liikmesriigid peaksid määrama oma ainsaks pädevaks riiklikuks või reguleerivaks asutuseks olemasoleva või uue üksuse, et tagada kõikide osalejate läbipaistev ja kaasav osalemine, ohuvalmiduskavade tõhus ettevalmistamine ja nõuetekohane rakendamine, samuti hõlbustada elektrikriiside ennetamist ja järelhindamist ning sellega seotud teabevahetust.

(11)

Elektrikriiside ennetamise ja ohjamise ühine käsitus eeldab, et liikmesriikidel on ühine arusaam sellest, mida elektrikriis endast kujutab. Käesolev määrus peaks eelkõige hõlbustama liikmesriikide vahelist koordineerimist sellise olukorra tuvastamiseks, kus valitseb potentsiaalne oht, et on tekkinud või tekib märkimisväärne elektripuudus või suutmatus tarbijaid elektriga varustada. Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustik (ENTSO-E) ja liikmesriigid peaksid vastavalt määrama kindlaks konkreetsed piirkonna ja riigi tasandi elektrikriisi stsenaariumid. Selline käsitus peaks aitama tagada, et hõlmatud on kõik võimalikud kriisiolukorrad, võttes arvesse piirkondlikku ja riiklikku eripära, näiteks võrgu topograafiat, elektrienergia allikate jaotust, tootmis- ja tarbimismahtu ning elanikkonna hajutatust.

(12)

Elektrikriiside ennetamise ja ohjamise ühine käsitus eeldab samuti seda, et liikmesriigid kasutaksid elektrivarustuskindluse ohtude väljaselgitamiseks ühesuguseid meetodeid ja määratlusi ning suudaksid tulemuslikult võrrelda, kuidas neil ja nende naabritel selles valdkonnas läheb. Käesolevas määruses on liidu elektrivarustuskindluse järelevalve jaoks määratletud kaks näitajat: eeldatavasti mittetarnitav energia väljendatuna gigavatt-tundides aasta kohta ja võimsusvajaku ootus tundides aasta kohta. Neid näitajaid kasutatakse Euroopa ressursside piisavuse hindamisel, mida teeb ENTSO-E kooskõlas määruse (EL) 2019/943 artikliga 23. Elektrivaldkonna koordineerimise rühm peaks tegema nendele näitajatele tuginedes korrapäraselt elektrivarustuskindluse järelevalvet. Euroopa energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet (ACER) peaks neid näitajaid samuti kasutama, kui ta kajastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/942 (13) artikli 15 kohaselt oma iga-aastases elektrituru järelevalve aruandes liikmesriikide elektrivarustuskindluse valdkonna tulemuslikkust.

(13)

Sidususe tagamiseks ohuhinnangutes viisil, mis loob liikmesriikide vahel usalduse elektrikriisi olukorras, on vaja ühetaolist käsitlust kriisistsenaariumide väljaselgitamiseks. Seetõttu peaks ENTSO-E pärast asjaomaste huvirühmadega konsulteerimist välja töötama ühise ohtude kindlakstegemise metoodika ja seda ajakohastama, tehes seda koos ACERi ja elektrivaldkonna koordineerimise rühmaga koosseisus, kuhu kuuluvad ainult liikmesriikide esindajad. ENTSO-E peaks tegema metoodika kohta ettepaneku ja ACER peaks selle heaks kiitma. Elektrivaldkonna koordineerimise rühmaga konsulteerides võtab ACER töörühma seisukohti võimalikult suurel määral arvesse. Olulise uue teabe saamisel peaks ENTSO-E riskihindamise ühist metoodikat ajakohastama.

(14)

Ühtse metoodika järgi peaks ENTSO-E korrapäraselt koostama ja ajakohastama piirkonna tasandi elektrikriisi stsenaariume ning selgitama välja iga piirkonna kõige suuremad ohud, näiteks äärmuslikud ilmaolud, loodusõnnetused, kütuse vähesus ja pahatahtlikud ründed. Kui kaalutakse gaasitarnete katkemise ohu kriisistsenaariumi, tuleks tarnete katkemist hinnata Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku (ENTSOG) väljatöötatud tarne- või taristuhäire stsenaariumite järgi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 (14) artiklile 7. ENTSO-E-l peaks olema võimalik delegeerida piirkonna tasandi elektrikriisi stsenaariumide väljaselgimisega seotud ülesanded määruse (EL) 2019/943 artikli 35 kohaselt asutatud piirkondlikele koordineerimiskeskustele. Delegeeritud ülesandeid tuleks täita ENTSO-E järelevalve all. Liikmesriigid peaksid piirkonna tasandi elektrikriisi stsenaariumide alusel koostama oma riikliku elektrikriisi stsenaariumi ja ajakohastama seda reeglina iga nelja aasta järel. Need stsenaariumid peaksid olema aluseks ohuvalmiduskavadele. Ohtude kindlakstegemisel riigi tasandil peaksid liikmesriigid kirjeldama ohtusid, mis võiksid tekkida seoses elektrivarustuskindluse jaoks vajaliku taristu omandiõigusega, ning nägema ette meetmed, mida sel juhul tuleks võtta, näiteks üldiste või sektoripõhiste investeeringute sõelumist käsitlevad õigusaktid, teatavate aktsionäride eriõigused, ning selgitama, miks nad peavad neid meetmeid vajalikuks ja proportsionaalseks.

(15)

Kriisistsenaariumide väljaselgitamise ning ennetavate, ettevalmistavate ja leevendavate meetmete väljatöötamise piirkondlik käsitus peaks andma meetmete mõjususe ja ressursside optimaalse kasutamise suhtes olulisi eeliseid. Lisaks tagab kooskõlastatud ja eelnevalt kokku lepitud varustuskindluse tagamise käsitus üheaegses elektrikriisis ühtse reageerimise ja vähendab ohtu, et üksnes riiklikel kaalutlustel võetavatest meetmetest tulenev kahjulik mõju avaldub naaberliikmesriikides. Seetõttu nõutakse käesolevas määruses liikmesriikide vahelist koostööd piirkondade tasandil.

(16)

Piirkondlikud koordineerimiskeskused peaksid täitma neile määruse (EL) 2019/943 kohaselt antud piirkondliku tähtsusega ülesandeid. Et tagada nende ülesannete tulemuslik täitmine ja tihe koostöö asjaomaste riiklike asutustega ulatuslike elektriintsidentide ennetamisel ja nende mõju leevendamisel, peaks käesoleva määrusega ettenähtud piirkondlik koostöö põhinema tehnilisel tasandil kasutatavatel piirkondliku koostöö struktuuridel, nimelt liikmesriikide rühmadel, kellel on ühine piirkondlik koordineerimiskeskus. Piirkondlike koordineerimiskeskuste geograafilised piirkonnad on seega piirkonna tasandi elektrikriisi stsenaariumide väljaselgitamise ja riskihinnangute jaoks olulised. Liikmesriikidel peaks siiski olema võimalus moodustada piirkondades allrühmi koostööks konkreetsete piirkondlike meetmete vallas või teha koostööd olemasolevate piirkondlike koostööfoorumite pinnal, sest suutlikkus anda elektrikriisi korral vastastikku abi on hädavajalik. See on nii seetõttu, et mitte kõik suurema piirkonna liikmesriigid ei pruugi olla elektrikriisi olukorras võimelised teisele liikmesriigile elektrienergiat andma. Seepärast ei ole vaja, et kõik piirkonna liikmesriigid sõlmiksid konkreetsete piirkondlike meetmete kohta piirkondlikke kokkuleppeid. Kõnealuseid lepinguid peaksid sõlmima hoopis liikmesriigid, kellel on tehniline suutlikkus teistele abi pakkuda.

(17)

Määrusega (EL) 2019/943 nähakse ette, et Euroopa ressursside piisavuse hindamisel keskpikas kuni pikas perspektiivis (alates ühest kuni kümne aastani) kasutatakse ühtset metoodikat, tagamaks et liikmesriikide otsused võimalike investeerimisvajaduste kohta tehtaks läbipaistvalt ja ühiste põhimõtete alusel. Euroopa ressursside piisavuse hindamisel on teistsugune eesmärk kui lühiajalise piisavuse hindamisel, mida kasutatakse selleks, et avastada võimalikke lühiajalisi piisavusprobleeme, mis on seotud lühikeste ajavahemikega, näiteks hooajalise piisavuse hindamine (kuueks eelseisvaks kuuks), ning järgmise nädala kuni vähemalt järgmise päeva piisavuse hindamine. Seoses lühiajaliste hinnangutega on vaja ühtset käsitlust, kuidas võimalikke piisavusprobleeme avastada. Piisavuse hinnangud talve ja suve kohta peaks tegema ENTSO-E, et hoiatada liikmesriike ja põhivõrguettevõtjaid järgmise kuue kuu elektrivarustuskindlusega seotud ohtudest. Pärast huvirühmadega konsulteerimist ning koostöös ACERi ja elektrivaldkonna koordineerimise rühmaga koosseisus, kuhu kuuluvad ainult liikmesriikide esindajad, peaks ENTSO-E piisavuse hindamise parandamiseks välja töötama ühtse tõenäosusmetoodika. ENTSO-E peaks tegema ettepaneku tõenäosusmetoodika ja selle ajakohastamise kohta ACERile ja ACER peaks ettepaneku ja metoodika ajakohastatud versioonid heaks kiitma. Elektrivaldkonna koordineerimise rühmaga konsulteerides peab ACER selle rühma väljendatud seisukohti võimalikult suurel määral arvesse võtma. ENTSO-E peaks metoodikat olulise uue teabe saamisel ajakohastama. ENTSO-E-l peaks olema võimalik delegeerida hooajalise piisavuse hindamisega seotud ülesanded piirkondlikele koordineerimiskeskustele, kuid delegeeritud ülesandeid tuleks täita ENTSO-E järelevalve all.

(18)

Põhivõrguettevõtjad peaksid kasutama hooajalise piisavuse hindamise metoodikat igasuguste muude lühiajaliste ohtude hindamiseks, näiteks järgmise nädala või vähemalt järgmise päeva tootmise piisavuse hindamiseks, nagu on sätestatud määruses (EL) 2017/1485.

(19)

Elektririiside ennetamise ja ohjamise ühtse käsituse tagamiseks peaks iga liikmesriigi pädev asutus koostama piirkonna ja riigi tasandi elektrikriisi stsenaariumide põhjal ohuvalmiduskava. Pädevad asutused peaksid konsulteerima selliste huvirühmade või huvirühmade esindajatega, kes on elektrikriisi ennetamisel ja lahendamisel olulised, nagu tootjate esindajad, nende ametiliidud või jaotusvõrguettevõtjad. Selleks peaksid pädevad asutused otsustama, milline on asjakohane konsulteerimise kord. Ohuvalmiduskavas tuleks kirjeldada tulemuslikke, proportsionaalseid ja mittediskrimineerivaid meetmeid, mida rakendatakse kõikide väljaselgitatud elektrikriisi stsenaariumide korral. Arvesse tuleks võtta pakkumis- ja nõudluspoolsete kavandatavate meetmete keskkonnamõju. Kava peaks tagama eelkõige nende tingimuste läbipaistvuse, mille korral elektrikriisi leevendamiseks saab võtta mitteturupõhiseid meetmeid. Kõik kavandatud mitteturupõhised meetmed peaksid olema kooskõlas käesoleva määruse sätetega. Ohuvalmiduskava tuleks avalikustada, tagades samal ajal tundliku teabe konfidentsiaalsuse.

(20)

Ohuvalmiduskavas tuleks näha ette riiklikud, piirkondlikud ja vajaduse korral kahepoolsed meetmed. Piirkondlikud meetmed ja, kui see on asjakohane, kahepoolsed meetmed on vajalikud eelkõige juhul, kui üheaegse elektrikriisi korral on vaja kooskõlastatud ja eelnevalt kokkulepitud käsitust, et tagada ühtne reageerimine ja vähendada kahjuliku mõju ülekandumist naaberriikidesse. Selleks peaksid pädevad asutused enne ohuvalmiduskava vastuvõtmist konsulteerima asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega. Asjaomased liikmesriigid on need, kelle puhul võib üksteise elektrisüsteemile avalduda kahjulik ülekanduv mõju või muu mõju, olenemata sellest, kas need liikmesriigid asuvad samas piirkonnas või on otse omavahel ühendatud. Kavas tuleks arvesse võtta asjakohaseid siseriiklikke asjaolusid, sealhulgas olukorda äärepoolseimates piirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 tähenduses ja mõnes üliväikeses eraldatud võrgus, mis võib olla riigisiseste põhivõrkudega ühendamata. Sellega seoses peaksid liikmesriigid tegema asjakohased järeldused, sealhulgas seoses käesoleva määruse sätetega, mis käsitlevad elektrikriisi stsenaariumide väljaselgitamist piirkondade tasandil ning ohuvalmiduskavades ettenähtud piirkondlikke ja kahepoolseid meetmeid, aga ka abi andmist. Kavas tuleks selgelt määratleda pädevate asutuste ülesanded ja vastutus. Riiklikes meetmetes tuleks võtta täielikult arvesse kokkulepitud piirkondlikke ja kahepoolseid meetmeid ning igati ära kasutada piirkondlikust koostööst tekkivaid võimalusi. Kava peaks olema oma olemuselt tehniline ja funktsionaalne ning selle eesmärk peaks olema elektrikriisi tekke ja süvenemise takistamine ning kriisi mõju leevendamine.

(21)

Ohuvalmiduskava tuleks korrapäraselt ajakohastada. Selleks et kava oleks ajakohane ja mõjus, peaksid iga piirkonna liikmesriikide pädevad asutused korraldama selle sobivuse kontrollimiseks koostöös põhivõrguettevõtjate ja teiste asjaomaste huvirühmadega iga kahe aasta järel simulatsioone.

(22)

Käesoleva määrusega ette nähtud vormi eesmärk on hõlbustada kavade koostamist, võimaldades lisada liikmesriigi kohta lisateavet. Vormi eesmärk on ka hõlbustada konsulteerimist asjaomase piirkonna teiste liikmesriikidega ja elektrivaldkonna koordineerimise rühmaga. Konsulteerimisega piirkonnas ja elektrivaldkonna koordineerimise rühmas tuleks tagada, et ühes liikmesriigis või piirkonnas võetavad meetmed ei ohustaks elektrivarustuskindlust teistes liikmesriikides ja piirkondades.

(23)

Tähtis on soodustada liikmesriikide vahelist suhtlust ja omavahelist teavitamist, kui neil on konkreetset, tõsiseltvõetavat ja usaldusväärset teavet, et võib tekkida elektrikriis. Sellisel juhul peaksid asjaomased liikmesriigid ilma põhjendamatu viivituseta teavitama komisjoni, naaberliikmesriike ja elektrivaldkonna koordineerimise rühma eelkõige elektritarnete halvenemise põhjustest ja sellest, milliseid meetmeid on kavas võtta elektrikriisi ennetamiseks ja kas on vaja paluda abi teistelt liikmesriikidelt.

(24)

Elektririisi korral on oluline teabevahetus, et tegevus oleks kooskõlastatud ja abi sihipärane. Käesoleva määruse kohaselt peab pädev asutus seega ilma põhjendamatu viivituseta teavitama piirkonna liikmesriike, naaberliikmesriike ja komisjoni, kui tekib elektrikriis. Samuti peaks pädev asutus andma teavet kriisi põhjuste ning selle leevendamiseks kavandatud ja võetud meetmete kohta ning selle kohta, kas võib tekkida vajadus küsida abi teistelt liikmesriikidelt. Kui selline abi läheb elektrivarustuskindluse piiridest välja, kohaldatakse õigusraamistikuna liidu kodanikukaitse mehhanismi.

(25)

Elektrikriisi korral peaksid liikmesriigid tegema solidaarselt koostööd. Lisaks sellele üldreeglile tuleks tagada, et elektrikriisi korral pakuvad liikmesriigid üksteisele abi. Selline abi peaks põhinema ohuvalmiduskavades esitatud eelnevalt kokkulepitud kooskõlastatud meetmetel. Käesoleva määrusega antakse liikmesriikidele ulatuslik kaalutlusõigus nimetatud kooskõlastatud meetmete sisu ja seega ka oma pakutava abi sisu kokkuleppimisel. Liikmesriigid ise otsustavad ja lepivad kooskõlastatud meetmed kokku, võttes arvesse nõudlust ja pakkumist. Samas tagatakse käesoleva määrusega, et kokkulepitud abi eesmärgil tarnitakse elektrit koordineeritult. Liikmesriigid peaksid leppima kokku tehnilise, õigus- ja finantskorra, mis on vajalik kokkulepitud piirkondlike ja kahepoolsete meetmete rakendamiseks. Tehnilises korras peaksid liikmesriigid märkima tarnitava elektri maksimumkoguse, mida tuleks uuesti hinnata elektrienergia tarnimise tehnilise teostatavuse alusel siis, kui elektrikriisi ajal abi palutakse. Liikmesriigid peaksid seejärel võtma kõik vajalikud meetmed, et kokkulepitud piirkondlikke ja kahepoolseid meetmeid ning tehnilist, õigus- ja finantskorda rakendada.

(26)

Leppides kokku kooskõlastatud meetmeid ning tehnilist, õigus- ja finantskorda ning muid abi andmist käsitlevaid rakendussätteid, peaksid liikmesriigid võtma arvesse sotsiaalseid ja majanduslikke tegureid, sealhulgas liidu kodanike julgeolekut, ning proportsionaalsust. Liikmesriigid peaksid jagama parimaid kogemusi ja kasutama arutelukohana elektrivaldkonna koordineerimise rühma, et selgitada välja olemasolevad abivõimalused, eelkõige seoses kooskõlastatud meetmete ning vajaliku tehnilise, õigus- ja finantskorraga, sealhulgas võimalused õiglaseks hüvitamiseks. Komisjon võib piirkondlike ja kahepoolsete kooskõlastatud meetmete ettevalmistamist hõlbustada.

(27)

Liikmesriigid peaksid käesolevas määruses ettenähtud liikmesriikide vahel kokkulepitud vastastikuse abi eest maksma õiglast hüvitist, mille nad omavahel kokku lepivad. Käesolevas määruses ei ühtlustata sellise liikmesriikide vahelise õiglase hüvitise kõiki aspekte. Liikmesriigid peaksid seetõttu omavahelise õiglase hüvitise suhtes kokku leppima enne abi andmist. Abi taotlev liikmesriik peaks maksma abi andvale liikmesriigile õiglast hüvitist viivitamata või tagama õiglase hüvitise viivitamata maksmise. Komisjon peaks andma õiglase hüvitise põhielementide ning tehnilise, õigus- ja finantskorra muude elementide kohta mittesiduvaid suuniseid.

(28)

Käesoleva määruse kohase abi andmisel rakendavad liikmesriigid liidu õigust ning on seetõttu kohustatud järgima liidu õigusega tagatud põhiõigusi. Selline abi, mis sõltub muu hulgas liikmesriikide vahel kokku lepitud meetmetest, võib seega tekitada liikmesriigi jaoks kohustuse maksta hüvitist neile, keda tema meetmed mõjutavad. Seepärast peaksid liikmesriigid vajaduse korral tagama, et oleksid kehtestatud riiklikud hüvitamisreeglid, mis on kooskõlas liidu õigusega, eelkõige põhiõigustega. Lisaks peaks abi saav liikmesriik kandma lõpuks kõik mõistlikud kulud, mida teine liikmesriik seoses selliste siseriiklike hüvitamiseeskirjade kohase abi osutamisega kannab.

(29)

Elektrikriisi korral tuleks abi anda ka siis, kui liikmesriigid ei ole kooskõlastatud meetmete ning tehnilise, õigus- ja finantskorra suhtes, mis on nõutavad vastavalt käesoleva määruse abi käsitlevatele sätetele, veel kokku leppinud. Et sellises olukorras oleks kooskõlas käesoleva määrusega võimalik abi anda, peaksid liikmesriigid leppima kokku ajutistes meetmetes ja ajutises korras, mis asendavad puuduvaid kooskõlastatud meetmeid ning puuduvat tehnilist, õigus- ja finantskorda.

(30)

Käesoleva määrusega kehtestatakse liikmesriikide vaheline abimehhanism vahendina, mille abil elektrikriisi liidus ennetada või leevendada. Komisjon peaks seetõttu abimehhanismi läbi vaatama, võttes arvesse selle toimimisel saadud kogemusi, millest oleks edaspidi kasu, ja tegema vajaduse korral ettepanekuid selle muutmiseks.

(31)

Käesolev määrus peaks võimaldama elektriettevõtjatel ja -tarbijatel elektrikriisi korral võimalikult kaua tugineda turumehhanismidele, mis on sätestatud määruses (EL) 2019/943 ja direktiivis (EL) 2019/944. Ka elektrikriisi korral tuleb järgida siseturu toimimise ja süsteemi käitamise eeskirju. Nende eeskirjade alla kuuluvad määruse (EL) 2017/1485 artikli 22 lõike 1 punkt i ja määruse (EL) 2017/2196 artikkel 35, mis reguleerivad tarnete piiramist, piirkonnaülese võimsuse piiramist võimsuse jaotamise eesmärgil või kavandatud tarnete piiramist. See tähendab, et mitteturupõhiseid meetmeid, nagu sunniviisiline tarbimise lahtiühendamine ja täiendavate tarnete lisamine tingimustel, mis ei vasta normaalsele turu toimimisele, tuleks kasutada üksnes viimase abinõuna, kui kõik turu pakutavad võimalused on ammendatud. Seega tuleks tarbimine sunniviisiliselt lahti ühendada üksnes siis, kui kõik vabatahtliku lahtiühendamise võimalused on ammendatud. Kõik mitteturupõhised meetmed peaksid olema vajalikud, proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja ajutised.

(32)

Elektrikriisijärgse läbipaistvuse tagamiseks peaks elektrikriisi välja kuulutanud pädev asutus tegema kriisi ja selle tagajärgede järelhindamise. Hindamises tuleks muu hulgas võtta arvesse võetud meetmete tulemuslikkust ja proportsionaalsust ning nende majanduslikku kulu. See peaks hõlmama ka piiriüleseid kaalutlusi, näiteks meetmete mõju teistele liikmesriikidele ning seda, kui palju abi sai nendelt liikmesriik, kes elektrikriisi välja kuulutas.

(33)

Läbipaistvuskohustusega tuleks tagada, et kõik meetmed, mida võetakse elektrikriisi ennetamiseks ja ohjamiseks, vastaksid siseturueeskirjadele ning koostöö- ja solidaarsuspõhimõtetele, mis on energialiidu aluseks.

(34)

Käesoleva määrusega tugevdatakse elektrivaldkonna koordineerimise rühma rolli. Elektrivaldkonna koordineerimise rühm peaks täitma ülesandeid, mis on seotud piirkonna tasandi elektrikriisi stsenaariumide väljaselgitamise metoodika väljatöötamise, lühiajalise ja hooajalise piisavuse hindamise ning ohuvalmiduskavade koostamisega, ja tal peaks olema oluline roll järelevalves selle üle, milline on liikmesriikide tulemuslikkus elektrivarustuskindluse tagamisel, samuti peaks ta selle alusel töötama välja parimad tavad.

(35)

Elektrikriis võib levida väljapoole liidu piire energiaühenduse osalisriikide territooriumile. Energiaühenduse asutamislepingu osalisena peaks liit edendama selle lepingu muutmist, et luua integreeritud turg ja ühtne õigusruum, pakkudes selleks asjakohast ja stabiilset õigusraamistikku. Tõhusa kriisiohje tagamiseks peaks liit tegema energiaühenduse osalisriikidega tihedat koostööd elektrikriiside ennetamisel, nendeks valmistumisel ja nende ohjamisel.

(36)

Kui komisjon, ACER, elektrivaldkonna koordineerimise rühm, ENTSO-E, liikmesriigid ning nende pädevad ja reguleerivad asutused või muud organid, üksused ja isikud saavad käesoleva määruse kohaselt konfidentsiaalset teavet, peaksid nad tagama selle teabe konfidentsiaalsuse. Selleks tuleks konfidentsiaalse teabe suhtes kohaldada liidu ja siseriiklikke eeskirju konfidentsiaalse teabe ja protsesside käsitlemise kohta.

(37)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on tagada liidus ohuvalmidus kõige tõhusamalt ja tulemuslikumalt, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(38)

Ainus liikmesriik, kes ei ole otse ühendatud muu liikmesriigi võrguga, on praegu Küpros. Seoses käesoleva määruse teatavate sätetega tuleks täpsustada, et seni, kuni selline olukord püsib, ei kohaldata Küprose suhtes sätteid, mis käsitlevad piirkonna tasandi elektrikriisi stsenaariumide väljaselgitamist, ohuvalmiduskavades ettenähtud piirkondlike ja kahepoolsete meetmete lisamist ning abi andmist. Küprost ja teisi asjaomaseid liikmesriike innustatakse komisjoni toel töötama välja alternatiivseid meetmeid ja menetlusi osutatud sätetega hõlmatud valdkondades, tingimusel et sellised alternatiivsed meetmed ja menetlused ei mõjuta käesoleva määruse tulemuslikku kohaldamist teistes liikmesriikides.

(39)

Direktiiv 2005/89/EÜ tuleks tunnistada kehtetuks,