a)

lõike 1 esimese lõigu järele lisatakse lõik:

„Kaebuse võivad esitada ka liidu tootmisharu või liidu tootmisharu nimel tegutsevad füüsilised või juriidilised isikud või iseseisva õigusvõimeta ühingud ühiselt koos ametiühingutega või ametiühingute toetusel. See ei piira liidu tootmisharu võimalust kaebus tagasi võtta.“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Komisjon hõlbustab mitmekesiste ja killustatud, peamiselt väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest (VKEd) koosnevate tööstussektorite juurdepääsu kaubanduse kaitsevahendile VKEde tugikeskuse abil, näiteks suurendades teadlikkust, jagades üldteavet ja selgitusi menetluste ja kaebuse esitamise kohta ning avaldades kõigis liidu ametlikes keeltes tüüpküsimustikke ja vastates üldistele päringutele, mis ei ole juhtumipõhised.

VKEde tugikeskus teeb kättesaadavaks representatiivsuse eesmärgil esitatava statistika ja küsimustiku tüüpvormid.“

a)

lõike 7 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„7.   Liidu tootjad, ametiühingud, importijad, eksportijad ja neid esindavad ühendused ning kasutajad ja tarbijaorganisatsioonid, kes on endast artikli 5 lõike 10 kohaselt teada andnud, samuti ekspordiriigi esindajad võivad kirjaliku taotluse korral tutvuda kogu teabega, mis ükskõik milline uurimisega seotud isik on kättesaadavaks teinud, välja arvatud liidu või liikmesriikide asutusesisesed dokumendid, kui see teave on nende huvide esitamiseks oluline, ei ole artikli 19 tähenduses konfidentsiaalne ning seda kasutatakse uurimise käigus.“;

b)

lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9.   Artikli 5 lõike 9 alusel algatatud menetluse puhul viiakse uurimine võimaluse korral lõpule ühe aasta jooksul. Igal juhul tuleb uurimine lõpetada 14 kuu jooksul pärast selle algatamist kas artikli 8 kohaselt kohustuste kohta tehtud järelduste põhjal või artikli 9 kohaselt lõplike meetmete kohta tehtud järelduste põhjal. Uurimisperioodid kattuvad võimaluse korral eelarveaastaga, seda eriti mitmekesiste ja killustatud, valdavalt VKEdest koosnevate sektorite puhul.“;

c)

lisatakse järgmised lõiked:

„10.   Samasuguse toote liidu tootjad peavad tegema komisjoniga koostööd artikli 5 lõike 6 alusel algatatud uurimistes.

11.   Komisjonil on ärakuulamise eest vastutav ametnik, kelle pädevus ja vastutus on sätestatud komisjoni vastuvõetud volitustes ning kes tagab huvitatud isikute menetlusõiguste tõhusa teostamise.“

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Ajutise tollimaksu võib kehtestada, kui:

Ajutine tollimaks kehtestatakse kõige varem 60 päeva pärast menetluse algatamist ja tavaliselt mitte hiljem kui seitse kuud, kuid igal juhul mitte hiljem kui kaheksa kuud pärast menetluse algatamist.

Ajutist tollimaksu ei kohaldata kolme nädala jooksul pärast teabe saatmist huvitatud isikutele vastavalt artiklile 19a (eelavalikustamise periood). Sellise teabe andmine ei piira komisjoni võimalusi teha hiljem seotud otsuseid.

Komisjon hindab läbivaatamise käigus hiljemalt 9. juuniks 2020, kas eelavalikustamise perioodil on import oluliselt suurenenud, ja kui on, kas see on põhjustanud täiendavat kahju liidu tootmisharule vaatamata meetmetele, mida komisjon võis olla võtnud artikli 14 lõike 5a ja artikli 9 lõike 4 põhjal. Eelkõige peab komisjon tuginema artikli 14 lõike 6 alusel kogutud andmetele ja tema käsutuses olevale asjakohasele teabele. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 23a vastu delegeeritud õigusakte, et lühendada eelavalikustamise perioodi kestust kahele nädalale impordi olulise suurenemise korral, mis on põhjustanud täiendavat kahju, ja pikendada neljale nädalale, kui import oluliselt suurenenud ei ole.

Komisjon avaldab oma veebisaidil teabe ajutise tollimaksu kehtestamise kavatsuse ning võimaliku maksumäära kohta samal ajal, kui ta annab huvitatud isikutele artikli 19a kohaselt asjakohast teavet.“;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„2a.   Selle uurimisel, kas dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust piisab kahju kõrvaldamiseks, võtab komisjon arvesse, kas asjaomase tootega seoses eksisteerib tooraine moonutusi.

Käesoleva lõike tähenduses koosnevad tooraine moonutused järgmistest meetmetest: kahetised hinnakujundussüsteemid, eksporditollimaksud, ekspordi lisatollimaks, ekspordikvoot, ekspordikeeld, fiskaalne ekspordimaks, ekspordiloa nõue, minimaalne ekspordihind, käibemaksutagastuse vähendamine või tühistamine, ekspordi tollivormistuse asukoha piirang, kvalifitseeritud eksportijate loetelu, siseturul müümise kohustus, oma tarbeks kaevandamise kohustus, kui asjaomase tooraine hind on oluliselt väiksem võrreldes hindadega representatiivsetel rahvusvahelistel turgudel.

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 23a vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat määrust, lisades täiendavaid tooraine moonutusi käesoleva lõike teises lõigus osutatud loetellu, juhul kui tööstusliku tooraine ekspordipiirangute OECD andmebaasis või mõnes muus OECD andmebaasis, millega see andmebaas asendatakse, määratakse kindlaks muud liiki meetmed.

Uurimine peab hõlmama kõiki käesoleva lõike teises lõigus määratletud tooraine moonutusi, mille olemasolu kohta on komisjonil artikli 5 kohaselt piisavalt tõendeid.

Käesoleva määruse tähenduses peaks töötlemata või töödeldud tooraine, sealhulgas energia, mille puhul moonutus on tuvastatud, moodustama vähemalt 17 % asjaomase toote tootmiskuludest. Nimetatud arvutuse jaoks tuleb kasutada tooraine moonutamata hinda, mis on kindlaks määratud representatiivsetel rahvusvahelistel turgudel.

2b.   Kui komisjon saab kogu esitatud teabe alusel selgelt järeldada, et liidu huvides on kehtestada ajutised tollimaksud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2a, siis käesoleva artikli lõiget 2 ei kohaldata. Komisjon küsib huvitatud isikutelt aktiivselt teavet, mis võimaldab tal kindlaks teha, kas kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 2 või 2a. Sellega seoses analüüsib komisjon kogu asjakohast teavet, näiteks vaba tootmisvõimsust ekspordiriigis, konkurentsi toorainete pärast ja mõju liidu ettevõtetega seotud tootmisahelatele. Koostöö puudumise korral võib komisjon järeldada, et käesoleva artikli lõike 2a kohaldamine on kooskõlas liidu huvidega. Liidu huvide analüüsi tegemisel kooskõlas artikliga 21 pööratakse sellele küsimusele erilist tähelepanu.

2c.   Kui kahjumarginaal arvutatakse sihthinna alusel, võetakse kasutatava taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse selliseid tegureid nagu kasumlikkuse tase enne uuritavast riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kõigi kulude ja investeeringute, teadus- ja arendus- ning uuendustegevuse katmiseks, ning loodetav kasumlikkuse tase tavapärastes konkurentsitingimustes. Selline kasumarginaal ei tohi olla alla 6 %.

2d.   Sihthinna määramisel võetakse nõuetekohaselt arvesse liidu tootmisharu tegelikke tootmiskulusid, mis tulenevad mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, või käesoleva määruse Ia lisas loetletud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonidest. Lisaks võetakse arvesse eespool nimetatud lepingutest ja konventsioonidest tulenevaid tulevasi kulusid, mis ei ole hõlmatud käesoleva artikli lõikega 2c ja mis tekivad liidu tootmisharule meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2.“

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kui on tehtud esialgne kinnitav otsus dumpingu ja kahju olemasolu kohta, võib komisjon kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega heaks kiita eksportija heastavad vabatahtlikud kohustused revideerida hindu või lõpetada dumpinguhindadega eksport, kui sellega on dumpingu kahjulik mõju kõrvaldatud.

Sellisel juhul ei kohaldata nende kohustuste kehtimise ajal komisjoni poolt artikli 7 lõike 1 kohaselt kehtestatud ajutist tollimaksu või vastavalt olukorrale artikli 9 lõike 4 kohaselt kehtestatud lõplikku tollimaksu selliste asjaomaste toodete impordi suhtes, mille on tootnud äriühingud, kellele on osutatud komisjoni otsuses kohustuste heakskiitmise kohta ja selle hilisemates muudatustes.

Selliste kohustuste alusel toimuv hinnatõus ei tohi olla suurem sellest, mida on vaja dumpingumarginaali kõrvaldamiseks, ning see peab olema dumpingumarginaalist väiksem, tingimusel et sellest piisab liidu tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks.

Kui uuritakse, kas selliste kohustuste alusel toimuv hinnatõus, mis on dumpingumarginaalist väiksem, oleks piisav kahju kõrvaldamiseks, kohaldatakse vastavalt artikli 7 lõikeid 2a, 2b, 2c ja 2d.“;

b)

lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Välja arvatud erakordsete asjaolude esinemisel, ei või teha kohustuse võtmise ettepanekut hiljem kui viis päeva enne artikli 20 lõike 5 kohast märkuste esitamise tähtaja lõppu, et tagada teistele isikutele võimalus arvamust avaldada.“;

c)

lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmistega:

„3.   Kohustuse võtmise ettepanekut ei pea aktsepteerima, kui seda peetakse ebaotstarbekaks, näiteks kui tegelike või potentsiaalsete eksportijate arv on liiga suur, või muudel, sealhulgas üldpoliitilistel põhjustel, mis hõlmavad eelkõige põhimõtteid ja kohustusi, mis on sätestatud mitmepoolsetes keskkonnalepingutes ja nende protokollides, mille osaline liit on, ning käesoleva määruse Ia lisas loetletud ILO konventsioonides. Asjaomasele eksportijale võib põhjendada, miks soovitatakse tema kohustuse võtmise ettepanek tagasi lükata, ning anda võimaluse selle kohta arvamust avaldada. Tagasilükkamise põhjused esitatakse lõplikus otsuses.

4.   Isikutelt, kes teevad kohustuse võtmise ettepaneku, nõutakse kohustuse mittekonfidentsiaalse ja artikli 19 tähenduses sisulise versiooni esitamist, nõnda et seda oleks võimalik teha uurimise huvitatud isikutele ning Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks.

Lisaks antakse liidu tootmisharule enne iga sellise kohustuse ettepaneku heakskiitmist võimalus avaldada arvamust kohustuse põhijoonte kohta.“

a)

lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Aegumise läbivaatamine algatatakse, kui taotlus sisaldab piisavalt tõendeid selle kohta, et meetmete kehtivuse lõppemisega võib tõenäoliselt kaasneda dumpingu ja kahju jätkumine või kordumine. Sellisele tõenäosusele võivad viidata näiteks tõendid dumpingu ja kahju jätkumise kohta või selle kohta, et kahju kõrvaldamine tuleneb osaliselt või tervikuna meetmete olemasolust, või selle kohta, et eksportijate olukord või turutingimused on sellised, et need osutavad edasise kahjustava dumpingu tõenäosusele, või selle kohta, et tooraine moonutused jätkuvad.“;

b)

lõikesse 5 lisatakse järgmine lõik:

„Kui lõike 2 alusel algatatud uurimise järel meede aegub, makstakse kõik pärast sellise uurimise algatamist tollivormistusega kaupadelt kogutud tollimaksu summad tagasi tingimusel, et liikmesriigi tolliasutustele esitatakse sellekohane taotlus ja nimetatud asutused otsustavad tagasimaksmise üle kooskõlas liidu tollivaldkonna kohaldatavate õigusaktidega, mis käsitlevad tollimaksude tagasimaksmist ja vähendamist. Nimetatud tagasimaksmisega ei kaasne asjaomastele liikmesriigi tolliasutustele kohustust maksta intressi.“

a)

lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3.   Uurimine algatatakse käesoleva artikli kohaselt komisjoni algatusel või liikmesriigi või huvitatud isikute taotlusel, kui on olemas piisavalt tõendeid käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud asjaolude kohta. Uurimine algatatakse komisjoni määrusega, millega antakse tolliasutustele ka korraldus import artikli 14 lõike 5 kohaselt registreerida või nõuda tagatisi. Komisjon annab liikmesriikidele teavet, kui huvitatud isik või liikmesriik on esitanud taotluse, milles põhjendatakse uurimise algatamist, ja komisjon on lõpetanud oma sellekohase analüüsi või kui komisjon on ise otsustanud, et tuleb algatada uurimine.“

b)

lõike 4 esimene, teine, kolmas ja neljas lõik asendatakse järgmisega:

„4.   Importi ei pea artikli 14 lõike 5 kohaselt registreerima ja selle suhtes ei kohaldata meetmeid, kui sellega tegelevad äriühingud, kes on tollimaksust vabastatud.

Tollimaksust vabastamise taotlusi, millele on lisatud nõuetekohased tõendid, esitatakse uurimise algatamist käsitleva komisjoni määrusega kehtestatud tähtaja jooksul.

Kui meetmetest kõrvalehoidmise tava, menetlus või toiming leiab aset väljaspool liitu, võib vabastuse anda asjaomase toote tootjatele, kelle puhul leitakse, et nad ei tegele käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 määratletud kõrvalehoidmisega.

Kui meetmetest kõrvalehoidmise tava, menetlus või toiming leiab aset liidus, võib vabastuse anda importijatele, kes tõendavad, et nad ei tegele käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 määratletud kõrvalehoidmisega.“

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Käesoleva määruse alusel võib vastu võtta erisätteid, eelkõige päritolureeglite ühismääratluse kohta, nagu see on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 952/2013 (*1), ning dumpinguvastaste tollimaksude kohaldamiseks ja kogumiseks liikmesriigi mandrilaval või vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonile (UNCLOS) liikmesriigi välja kuulutatud majandusvööndis.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).“"

b)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Komisjon võib alates uurimise algatamisest ja pärast liikmesriikide õigeaegset teavitamist anda tolliasutustele korralduse võtta kohaseid meetmeid impordi registreerimiseks, et selle impordi suhtes saaks edaspidi alates registreerimise kuupäevast meetmeid kohaldada. Impordi registreerimise nõue kehtestatakse pärast liidu tootmisharu vastavat taotlust, mis sisaldab piisavaid tõendeid, mis sellist sammu põhjendavad. Komisjon võib impordi registreerimise nõude kehtestada ka omal algatusel. Registreerimine algatatakse komisjoni määrusega. Kõnealuses määruses näidatakse selle meetme eesmärk ning asjakohasel juhul ka võimaliku tulevase kohustuse prognoositav summa. Impordi registreerimise nõue kehtestatakse kõige rohkem üheksaks kuuks.“;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„5a.   Komisjon registreerib impordi kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5 eelavalikustamise perioodil, mis on sätestatud artiklis 19a, välja arvatud juhul, kui tal on artikli 5 tähenduses piisavaid tõendeid selle kohta, et kas artikli 10 lõike 4 punkti c või punkti d nõuded ei ole täidetud. Registreerimise kohta otsuse tegemisel analüüsib komisjon eeskätt teavet, mida koguti uuritava toote kohta Euroopa Liidu integreeritud tariifistiku (TARIC) koodide moodustamiseks vastavalt käesoleva artikli lõikele 6.“;

d)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kuu aruande uurimisaluste ja meetmetega hõlmatud toodete impordi kohta ning käesoleva määruse alusel kogutud tollimaksusummade kohta. Artikli 5 kohase uurimise algatamisel moodustab komisjon uuritava toote kohta TARICi koodid. Liikmesriigid kasutavad neid TARICi koode alates uurimise algatamisest uuritava toote impordi kohta aruannete esitamiseks. Komisjon võib huvitatud isiku spetsiifilise põhjendatud taotluse korral otsustada esitada talle mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte asjaomase toote impordi kogumahu ja impordi koguväärtuse kohta.“;

e)

lisatakse järgmine lõige:

„8.   Kui komisjon kavatseb vastu võtta dokumente, milles antakse võimalikele huvitatud isikutele üldiseid juhiseid käesoleva määruse kohaldamise kohta, korraldatakse ELi lepingu artikli 11 lõike 3 kohane avalik konsultatsioon. Oma arvamused võivad esitada ka Euroopa Parlament ja nõukogu.“

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Selleks et komisjonil oleks kindel alus kõikide seisukohtade ja kogu teabe arvesse võtmiseks selle üle otsustamisel, kas meetmete kehtestamine on liidu huvides või mitte, võivad liidu tootjad, ametiühingud, importijad ja neid esindavad ühendused, kasutajate esindajad ja tarbijaid esindavad organisatsioonid dumpinguvastase uurimise algatamise teates kindlaks määratud tähtaja jooksul endast komisjonile teada anda ja teavet esitada. Selline teave või selle kokkuvõte tehakse kättesaadavaks teistele käesolevas artiklis nimetatud isikutele ja neil on õigus nimetatud teabele vastata.“;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Isikud, kes on toiminud lõike 2 kohaselt, võivad esitada arvamusi mis tahes ajutiste tollimaksude kohaldamise kohta. Et neid arvesse võetaks, peavad arvamused laekuma 15 päeva jooksul alates selliste meetmete kohaldamise kuupäevast ning arvamused või nende kokkuvõtted tehakse kättesaadavaks teistele isikutele, kellel on õigus arvamustele vastata.“

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande käesoleva määruse kohaldamise ja rakendamise kohta, pöörates nõuetekohast tähelepanu konfidentsiaalse teabe kaitsele artikli 19 tähenduses.

Nimetatud aruanne hõlmab teavet ajutiste ja lõplike meetmete kohaldamise kohta, uurimiste lõpetamise kohta ilma meetmeid võtmata, kohustuste, kordusuurimiste, läbivaatamiste, oluliste moonutuste ja kontrollkäikude kohta ning niisuguste eri organite tegevuse kohta, kes vastutavad järelevalve tegemise eest käesoleva määruse rakendamise ja sellest tulenevate kohustuste täitmise üle. Samuti hõlmab aruanne kaubanduse kaitsevahendite kasutamist kolmandate riikide poolt liidu vastu ning kehtestatud meetmete kohta esitatud kaebusi. Aruanne hõlmab ka komisjoni kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku ja VKEde tugikeskuse tegevust seoses käesoleva määruse kohaldamisega.

Aruandes käsitletakse ka seda, kuidas on uurimisel kaalutud ja arvesse võetud sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid. Kõnealused standardid hõlmavad standardeid, mis sisalduvad mitmepoolsetes keskkonnalepingutes, mille osaline liit on, ning käesoleva määruse Ia lisas loetletud ILO konventsioonides ja ekspordiriigi samaväärsetes õigusaktides.“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„4.   9. juuniks 2023 ja seejärel iga viie aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande artikli 7 lõike 2a, artikli 8 lõike 1 ja artikli 9 lõike 4 kohaldamise läbivaatamise kohta ning sealhulgas hinnangu nende kohaldamise kohta. Sellele läbivaatamisaruandele võib vajaduse korral lisada seadusandliku ettepaneku.“

a)

lõike 1 esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„Kaebuse võivad esitada ka liidu tootmisharu või liidu tootmisharu nimel tegutsevad füüsilised või juriidilised isikud või iseseisva õigusvõimeta ühingud ühiselt koos ametiühingutega või ametiühingute toetusel. See ei piira liidu tootmisharu võimalust kaebus tagasi võtta.“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Komisjon hõlbustab mitmekesiste ja killustatud, peamiselt väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest (VKEd) koosnevate tööstussektorite juurdepääsu kaubanduse kaitsevahendile VKEdele pühendatud tugikeskuse abil, näiteks suurendades teadlikkust vahendist, jagades üldteavet ja selgitusi menetluste ja kaebuse esitamise kohta ning avaldades kõigis liidu ametlikes keeltes tüüpküsimustikke ja vastates üldistele päringutele, mis ei ole juhtumipõhised.

VKEde tugikeskus teeb kättesaadavaks representatiivsuse eesmärgil esitatava statistika ja küsimustiku tüüpvormid.“

a)

lõike 7 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„7.   Liidu tootjad, päritolu- ja/või ekspordiriigi valitsus, ametiühingud, importijad, eksportijad ja neid esindavad ühendused ning kasutajad ja tarbijaorganisatsioonid, kes on endast artikli 10 lõike 12 teise lõigu kohaselt teada andnud, võivad kirjaliku taotluse esitamise korral tutvuda kogu teabega, mille ükskõik milline uurimise osaline on komisjonile kättesaadavaks teinud, välja arvatud liidu või liikmesriikide asutusesisesed dokumendid, kui see teave on nende huvide kaitsmiseks oluline ega ole konfidentsiaalne artikli 29 tähenduses ning seda kasutatakse uurimise käigus.“;

b)

lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9.   Artikli 10 lõike 11 alusel algatatud menetluse puhul viiakse uurimine võimaluse korral lõpule ühe aasta jooksul. Igal juhul tuleb uurimine lõpetada 13 kuu jooksul pärast selle algatamist kas artikli 13 kohaselt kohustuste kohta tehtud järelduste põhjal või artikli 15 kohaselt lõplike meetmete kohta tehtud järelduste põhjal. Uurimisperioodid kattuvad võimaluse korral eelarveaastaga, seda eriti mitmekesiste ja killustatud, valdavalt VKEdest koosnevate sektorite puhul.“;

c)

lisatakse järgmised lõiked:

„11.   Samasuguste toodete liidu tootjad peavad tegema komisjoniga koostööd artikli 10 lõike 8 alusel algatatud uurimistes.

12.   Komisjoni juures alustab tööd ärakuulamise eest vastutav ametnik, kelle pädevus ja vastutus on sätestatud komisjoni vastuvõetud volitustes ning kes tagab huvitatud isikute menetlusõiguste tõhusa teostamise.“

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Ajutise tollimaksu võib kehtestada, kui:

Ajutine tollimaks kehtestatakse kõige varem 60 päeva, ent mitte hiljem kui üheksa kuud pärast menetluse algatamist.

Ajutise tasakaalustava tollimaksu summa vastab esialgselt tuvastatud tasakaalustavate subsiidiumide kogusummale.

Kui komisjon saab kogu esitatud teabe alusel selgelt ajutiselt järeldada, et liidu huvides ei ole kehtestada ajutine tollimaks selles summas, määratakse ajutise tasakaalustava tollimaksu summa selliselt, et sellest piisaks liidu tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks, kui see on tasakaalustatavate subsiidiumide kogusummast väiksem.

Ajutist tollimaksu ei kohaldata kolme nädala jooksul pärast teabe saatmist huvitatud isikutele vastavalt artiklile 29a (eelavalikustamise periood). Sellise teabe andmine ei piira komisjoni võimalusi teha hiljem seotud otsuseid.

Komisjon otsustab läbivaatamise käigus hiljemalt 9. juuniks 2020, kas eelavalikustamise perioodi ajal on import oluliselt suurenenud, ja kui selline suurenemine on aset leidnud, kas see on põhjustanud täiendavat kahju liidu tootmisharule vaatamata meetmetele, mida komisjon võis olla võtnud artikli 24 lõike 5a ja artikli 15 lõike 1 põhjal. Eelkõige peab komisjon tuginema artikli 24 lõike 6 alusel kogutud andmetele ja tema käsutuses olevale asjakohasele teabele. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 32b vastu delegeeritud õigusakti, et lühendada eelavalikustamise perioodi kestust kahele nädalale impordi olulise suurenemise korral, mis on põhjustanud täiendavat kahju, ja pikendada neljale nädalale, kui import oluliselt suurenenud ei ole.

Komisjon avaldab oma veebisaidil teabe ajutise tollimaksu kehtestamise kavatsuse ning võimaliku maksumäära kohta samal ajal, kui ta esitab huvitatud isikutele artikli 29a kohase teabe.“;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„1a.   Kui kahjumarginaal arvutatakse sihthinna alusel, võetakse kasutatava taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse selliseid tegureid nagu kasumlikkuse tase enne uuritavast riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kõigi kulude ja investeeringute, teadus- ja arendus- ning uuendustegevuse katmiseks, ning loodetav kasumlikkuse tase tavapärastes konkurentsitingimustes. Selline kasumarginaal ei tohi olla alla 6 %.

1b.   Sihthinna määramisel võetakse nõuetekohaselt arvesse liidu tootmisharu tegelikke tootmiskulusid, mis tulenevad mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, ning käesoleva määruse Ia lisas loetletud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonidest. Lisaks võetakse arvesse eespool nimetatud lepingutest ja konventsioonidest tulenevaid tulevasi kulusid, mis ei ole hõlmatud käesoleva artikli lõikega 1a ja mis tekivad liidu tootmisharule meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 18 lõikele 1.“

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kui esialgne kinnitav otsus subsideerimise ja kahju olemasolu kohta on tehtud, võib komisjon kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega heaks kiita heastavad vabatahtlikud kohustused, mille järgi:

Sellisel juhul ei kohaldata nende kohustuste kehtimise ajal komisjoni poolt artikli 12 lõike 3 kohaselt kehtestatud ajutist tollimaksu või vastavalt olukorrale artikli 15 lõike 1 kohaselt kehtestatud lõplikku tollimaksu selliste asjaomaste toodete impordi suhtes, mille on tootnud äriühingud, kellele on osutatud komisjoni otsuses kohustuste heakskiitmise kohta ja selle hilisemates muudatustes.

Selliste kohustuste alusel toimuv hinnatõus ei tohi olla suurem, kui on vaja tasakaalustava subsiidiumi arvessevõtmiseks.

Kui komisjon saab kogu esitatud teabe alusel selgelt ajutiselt järeldada, et liidu huvides ei ole kehtestada nimetatud kohustuste raames hinnatõusu kooskõlas käesoleva artikli lõike 1 kolmanda lõiguga, on selliste kohustuste raames määratav hinnatõus väiksem kui tasakaalustavate subsiidiumide summa, tingimusel et sellest piisab liidu tootmisharule tekkiva kahju kõrvaldamiseks.“;

b)

lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Välja arvatud erakordsete asjaolude esinemisel, ei või teha kohustuse võtmise ettepanekut hiljem kui viis päeva enne artikli 30 lõike 5 kohast märkuste esitamise tähtaja lõppu, et tagada teistele isikutele võimalus arvamust avaldada.“;

c)

lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.   Kohustuse võtmise ettepanekut ei pea aktsepteerima, kui seda peetakse ebaotstarbekaks, näiteks kui tegelike või potentsiaalsete eksportijate arv on liiga suur, või muudel, sealhulgas üldpoliitilistel põhjustel, mis hõlmavad eelkõige põhimõtteid ja kohustusi, mis on sätestatud mitmepoolsetes keskkonnalepingutes ja nende protokollides, mille osaline liit on, ning käesoleva määruse Ia lisas loetletud ILO konventsioonides. Asjaomasele eksportijale ja/või päritolu- ja/või ekspordiriigile võib põhjendada, miks soovitatakse tema kohustuse võtmise ettepanek tagasi lükata, ning anda võimaluse selle kohta arvamust avaldada. Tagasilükkamise põhjused esitatakse lõplikus otsuses.

4.   Isikutelt, kes teevad kohustuse võtmise ettepaneku, nõutakse kohustuse mittekonfidentsiaalse ja artikli 29 tähenduses sisulise versiooni esitamist, nõnda et seda oleks võimalik teha uurimise huvitatud isikutele ning Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks.

Lisaks antakse liidu tootmisharule enne iga sellise kohustuse ettepaneku heakskiitmist võimalus avaldada arvamust kohustuse põhijoonte kohta.“

a)

lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„4.   Uurimine algatatakse käesoleva artikli kohaselt komisjoni algatusel või liikmesriigi või mis tahes huvitatud isiku taotlusel, kui on olemas piisavalt tõendeid käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud asjaolude kohta. Uurimine algatatakse komisjoni määrusega, millega antakse tolliasutustele ka korraldus import artikli 24 lõike 5 kohaselt registreerida või nõuda tagatisi. Komisjon annab liikmesriikidele teavet, kui huvitatud isik või liikmesriik on esitanud taotluse, milles põhjendatakse uurimise algatamist, ja komisjon on lõpetanud oma sellekohase analüüsi või kui komisjon on ise määranud kindlaks, et tuleb algatada uurimine.“;

b)

lõike 6 teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kui meetmetest kõrvalehoidmise tava, menetlus või toiming leiab aset väljaspool liitu, võib vabastuse anda asjaomase toote tootjatele, kelle puhul leitakse, et nad ei tegele käesoleva artikli lõikes 3 määratletud kõrvalehoidmisega.

Kui meetmetest kõrvalehoidmise tava, menetlus või toiming leiab aset liidus, võib vabastuse anda importijatele, kes tõendavad, et nad ei tegele käesoleva artikli lõikes 3 määratletud kõrvalehoidmisega.“

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Käesoleva määruse alusel võib vastu võtta erisätteid, eelkõige päritolureeglite ühismääratluse kohta, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 952/2013 (*3), ning tasakaalustava tollimaksu kohaldamiseks ja kogumiseks liikmesriigi mandrilaval või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) alusel liikmesriigi välja kuulutatud majandusvööndis.

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).“;"

b)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Komisjon võib alates uurimise algatamisest ja pärast liikmesriikide õigeaegset teavitamist anda tolliasutustele korralduse võtta kohaseid meetmeid impordi registreerimiseks, et selle impordi suhtes saaks meetmeid kohaldada edaspidi alates registreerimise kuupäevast. Impordi registreerimise nõue kehtestatakse pärast liidu tootmisharu vastavat taotlust, mis sisaldab piisavaid tõendeid, mis sellist sammu põhjendavad. Komisjon võib impordi registreerimise nõude kehtestada ka omal algatusel. Registreerimine algatatakse komisjoni määrusega. Sellises määruses näidatakse nimetatud meetme eesmärk ning asjakohasel juhul ka võimaliku tulevase kohustuse prognoositav summa. Impordi registreerimise nõue kehtestatakse kõige rohkem üheksaks kuuks.“;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„5a.   Komisjon registreerib impordi kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5 eelavalikustamise perioodil, mis on sätestatud artiklis 29a, välja arvatud juhul, kui tal on artikli 10 tähenduses piisavaid tõendeid selle kohta, et kas artikli 16 lõike 4 punkti c või d nõuded ei ole täidetud. Registreerimise kohta otsuse tegemisel analüüsib komisjon eeskätt teavet, mida koguti uuritava toote kohta Euroopa Liidu integreeritud tariifistiku (TARIC) koodide moodustamiseks vastavalt käesoleva artikli lõikele 6.“;

d)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kuu aruande uurimisaluste ja meetmetega hõlmatud toodete impordi kohta ning käesoleva määruse alusel kogutud tollimaksusummade kohta. Artikli 10 kohase uurimise algatamisel moodustab komisjon uuritava toote kohta TARICi koodid. Liikmesriigid kasutavad neid TARICi koode alates uurimise algatamisest uuritava toote impordi kohta aruannete esitamiseks. Komisjon võib huvitatud isiku spetsiifilise põhjendatud taotluse korral otsustada esitada talle mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte asjaomase toote impordi kogumahu ja impordi koguväärtuse kohta.“;

e)

lisatakse järgmine lõige:

„8.   Kui komisjon kavatseb vastu võtta dokumente, milles antakse võimalikele huvitatud isikutele käesoleva määruse kohaldamise üldiseid juhiseid, korraldatakse ELi lepingu artikli 11 lõike 3 kohane avalik konsultatsioon. Oma arvamused võivad esitada ka Euroopa Parlament ja nõukogu.“

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Selleks et ametiasutustel oleks kindel alus kõikide seisukohtade ja kogu teabe arvesse võtmiseks selle üle otsustamisel, kas meetmete kehtestamine on liidu huvides või mitte, võivad liidu tootjad, ametiühingud, importijad ja neid esindavad ühendused, kasutajate esindajad ja tarbijaid esindavad organisatsioonid tasakaalustavat tollimaksu käsitleva uurimise algatamise teates kindlaks määratud tähtaja jooksul endast komisjonile teada anda ning teavet esitada. Selline teave või selle kokkuvõte tehakse kättesaadavaks teistele käesolevas artiklis nimetatud isikutele, kellel on õigus teabele vastata.“;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Isikud, kes on toiminud lõike 2 kohaselt, võivad avaldada arvamust ajutiste tollimaksude kohaldamise kohta. Selleks et arvamusi arvesse võetaks, peavad need laekuma 15 päeva jooksul alates selliste meetmete kohaldamise kuupäevast ning arvamused või nende kokkuvõtted tehakse kättesaadavaks teistele isikutele, kellel on seejärel õigus arvamustele vastata.“