7.6.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 143/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/825,

30. mai 2018,

millega muudetakse määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, ning määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liitu mittekuuluvatest riikidest dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi eest kaitsmise ühiseeskirjad sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2016/1036 (2) ja (EL) 2016/1037 (3) (edaspidi koos „määrused“). Määrused võeti algselt vastu 1968. aastal ja neid muudeti viimati oluliselt 1996. aastal pärast üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) raames toimunud Uruguay vooru lõppemist. Võttes arvesse, et alates nende jõustumisest 1996. aastal oli määrustes tehtud hulk muudatusi, otsustas nõukogu määrused selguse ja ratsionaalsuse huvides kodifitseerida.

(2)

Ehkki määruseid on muudetud ja nad on kodifitseeritud, ei ole nende toimimist põhjalikult läbi vaadatud. Komisjon käivitas määruste läbivaatamise selleks, et muu hulgas paremini arvestada 21. sajandi alguse ärivajadusi.

(3)

Selle läbivaatamise järel tuleks määruste teatavaid sätteid muuta, et suurendada läbipaistvust ja prognoositavust, näha ette tulemuslikud vahendid võitluseks kolmandate riikide võetud vastumeetmetega, parandada tulemuslikkust ja tagada määruste tõhusam täitmine ning optimeerida läbivaatamistavasid. Peale selle tuleks määrustesse lisada teatavad tavad, mida on viimastel aastatel dumpinguvastaste ja tasakaalustava tollimaksu alaste uurimiste raames kohaldatud.

(4)

Selleks et suurendada dumpinguvastase ja tasakaalustava tollimaksu alaste uurimiste läbipaistvust ja prognoositavust, tuleks isikuid, keda mõjutab ajutiste dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete kehtestamine, eelkõige importijaid, teavitada selliste meetmete eelseisvast kehtestamisest. Lisaks on soovitav, et uurimiste puhul, mille korral ajutiste meetmete kehtestamine ei ole asjakohane, saaksid isikud piisavalt aegsasti sellest teada. Selleks et piirata impordi olulise suurenemise ohtu eelavalikustamise perioodil, peaks komisjon impordi võimaluse korral registreerima. Kui sätestatakse impordi registreerimine eelavalikustamise perioodil, on vaja võtta arvesse, et sellega kaasneb vajadus eelnevalt analüüsida seonduvaid riske ja seda, kui tõenäoline on, et nimetatud asjaolud võiksid kahjustada meetmete parandavat mõju. Lisaks peaks komisjon koguma täiendavaid statistilisi andmeid Euroopa Liidu integreeritud tariifistiku (TARIC) koodide tasandil, et tagada impordi analüüsile nõuetekohane faktiline alus. Kui registreerimine ei ole võimalik ja eelavalikustamise perioodil import suureneb oluliselt veelgi, peaks komisjon seda täiendavat kahju kajastama kahjumarginaalis.

(5)

Enne ajutiste meetmete kehtestamist tuleks eksportijatele või tootjatele anda veidi aega nende individuaalse dumpingumarginaali või tasakaalustava subsiidiumi suuruse arvutamise ja liidu tööstuse kantud kahju kõrvaldamiseks sobiva marginaali kontrollimiseks. Sellisel juhul saaks arvutusvead enne meetmete kehtestamist parandada.

(6)

Selleks et tagada vastumeetmete tulemuslik ennetamine, peaksid liidu tootjad saama toetuda määrustele, kartmata kolmandate riikide vastumeetmeid. Kehtivad sätted näevad erilistel asjaoludel ette uurimise algatamise ka ilma kaebuse laekumiseta, kui on piisavad tõendid dumpingu, tasakaalustavate subsiidiumide, kahju ja põhjusliku seose kohta. Sellised erilised asjaolud peaksid hõlmama ohtu, et kolmandad riigid võtavad vastumeetmeid.

(7)

Kui uurimist ei algatata kaebuse alusel, peaks komisjon nõudma liidu tootjatelt uurimise läbiviimiseks vajaliku teabe esitamist tagamaks, et uurimise läbiviimiseks on olemas piisav teave, kui on oht, et kolmas riik võtab vastumeetme.

(8)

Kolmandad riigid sekkuvad üha enam toorainekaubandusse, et hoida oma riigi toorained kohalikele allkasutajatele, näiteks kehtestades eksporditollimakse või kasutades kahetisi hinnakujundussüsteeme. Selline sekkumine moonutab kaubandust veelgi. Selle tulemusena ei peegelda toorainekulud asjaomase tooraine pakkumise ja nõudlusega seotud normaalsete turujõudude toimimist. Sellest tulenevalt ei kahjusta liidu tootjaid ainult dumping, vaid võrreldes selliseid meetodeid kasutavate kolmandate riikide allkasutajatega kannatavad nad ka täiendavate kaubandusmoonutuste tõttu. Kaubanduse piisavaks kaitsmiseks tuleks neid moonutusi tollimaksude taseme kindlaksmääramisel nõuetekohaselt arvesse võtta.

(9)

Komisjon peaks tooraine moonutuste olemasolu kontrollima saadud kaebuse ning tööstusliku tooraine ekspordipiirangute Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) andmebaasi või mõne muu OECD andmebaasi põhjal, millega see andmebaas asendatakse ning milles määratakse kindlaks tooraine moonutused.

(10)

Liidus on tasakaalustavad subsiidiumid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 107 lõikele 1 põhimõtteliselt keelatud. Seepärast moonutavad kolmandate riikide makstavad tasakaalustavad subsiidiumid kaubandust eriti. Komisjoni poolt lubatava riigiabi suurust on aja jooksul pidevalt vähendatud. Tasakaalustusmeetmete taseme määramisel ei ole väiksema tollimaksu reegli kohaldamine üldjuhul enam võimalik.

(11)

Kui meetmeid pärast aegumise läbivaatamise lõppu ei pikendata, sest nende pikendamiseks vajalikke tingimusi läbivaatamisega seotud uurimise ajal ei tuvastatud, tuleks uurimise ajal tollivormistusega kaupadelt kogutud tollimaksud importijatele tagasi maksta.

(12)

Komisjon peaks algatama asjakohasel juhul vahepealse läbivaatamise, kui liidu tööstuse kulud on rangemate sotsiaalsete ja keskkonnastandardite tõttu suurenenud. Lisaks peaks komisjon algatama vahepealse läbivaatamise, juhul kui olukord ekspordiriikides on muutunud seoses sotsiaalsete ja keskkonnastandarditega. Näiteks kui riik, kelle suhtes kohaldatakse meetmeid, taganeb mitmepoolsetest keskkonnaalastest kokkulepetest ja nende juurde kuuluvatest protokollidest, mille osaline liit on, või käesoleva määruse Ia lisas loetletud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonidest, võidakse vahepealse läbivaatamisega seotud uurimise tulemusena kehtivate kohustuste heakskiitmine tühistada. Läbivaatamise ulatus sõltub muutuse täpsest laadist. Kõnealuseid vahepealseid läbivaatamisi võib algatada ka ex officio.

(13)

Komisjonil on võimalik võtta vastu tõlgendavad teated, milles esitatakse võimalikele huvitatud isikutele määruste kohaldamise üldiseid suuniseid. Euroopa Liidu Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole sellised teated õiguslikult siduvad ega muuda liidu õiguse imperatiivseid sätteid. Komisjon kohaldab selliseid teateid võrdse kohtlemise ja õiguspärase ootuse üldiste põhimõtete alusel, kuid ta ei saa nende vastuvõtmisel loobuda kaalutlusõigusest, mis tal on ühise kaubanduspoliitika valdkonnas. Enne selliste teadete vastuvõtmist peaks komisjon viima läbi konsultatsioone kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 11 lõikega 3. Euroopa Parlamendil ja nõukogul on võimalus väljendada oma seisukohti.

(14)

Liidu tootmisharu ei tuleks enam määratleda määrustes sätestatud menetluse algatamise künniste kaudu.

(15)

Komisjon peaks tagama kõigile huvitatud isikutele parima võimaliku juurdepääsu teabele, luues infosüsteemi, mille kaudu huvitatud isikuid teavitatakse, kui uurimistoimikutesse lisatakse uut mittekonfidentsiaalset teavet, ja tehes kõnealuse teabe nimetatud isikutele kättesaadavaks internetipõhise platvormi kaudu.

(16)

Kui esialgsetes uurimistes on leitud, et dumpingumarginaal või tasakaalustava subsiidiumi suurus on de minimis künnisest väiksem, tuleks uurimine kohe lõpetada asjaomaste eksportijate suhtes ja nende eksportijate suhtes, kelle suhtes ei korraldata järgnevaid läbivaatamisega seotud uurimisi.

(17)

Komisjon peaks aktsepteerima kohustuse võtmise ettepaneku üksnes siis, kui ta on tulevikuanalüüsile tuginedes veendunud, et see tegelikult kõrvaldab dumpingu kahjuliku mõju.

(18)

Kui tingimused kõrvalehoidmise uurimise algatamiseks on täidetud, tuleks import alati registreerida.

(19)

Kõrvalehoidmise uurimiste kogemused on mõnikord näidanud, et kuigi asjaomase toote tootjad ei ole seotud kõrvalehoidmisega, on nad seotud tootjaga, kelle suhtes kohaldati algseid meetmeid. Sellistel juhtudel ei tohiks keelduda tootjale vabastuse andmisest vaid põhjusel, et ta on seotud tootjaga, kelle suhtes kohaldati esialgseid meetmeid. Seetõttu tuleks kõrvaldada tingimus, et registreerimise või laiendatud tollimaksu maksmise kohustusest vabastamiseks ei tohiks asjaomase toote tootjad olla seotud ühegi tootjaga, kelle suhtes kohaldati algseid meetmeid. Samuti, kui kõrvalehoidmine toimub liidus, siis ei peaks asjaolu, et importijad on seotud tootjatega, kelle suhtes on võetud meetmed, olema määrav otsustamisel, kas importijale võib anda vabastuse.

(20)

Kui liidu tootjate arv on nii suur, et tuleb kasutada valimit, tuleks tootjate valim valida kõikide liidu tootjate, mitte ainult kaebuse esitanud tootjate hulgast.

(21)

Määruse (EL) 2016/1036 artikli 7 lõikes 2a, nagu seda on muudetud käesoleva määrusega, määratletud tooraine moonutuste puhul peaks komisjon viima läbi nimetatud määruse artikli 7 lõikes 2b sätestatud liidu huvide analüüsi. Kui komisjon otsustab tollimaksu taseme kehtestamisel vastavalt nimetatud määruse artiklile 7 kohaldada selle artikli 7 lõiget 2, peaks ta viima läbi liidu huvide analüüsi kooskõlas nimetatud määruse artikliga 21 meetmete põhjal, mis on määratud kindlaks selle artikli 7 lõike 2 alusel.

(22)

Liidu huvide analüüsimisel tuleks arvamuse avaldamise võimalus anda kõikidele liidu tootjatele, mitte üksnes kaebuse esitanuile.

(23)

Komisjoni iga-aastane aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruste rakendamise kohta võimaldab kaubanduse kaitsevahendeid korrapäraselt ja õigeaegselt jälgida. Kõnealuse aruande üle peaks Euroopa Parlamendis toimuma arvamuste vahetus, mis peaks hõlmama ka kaubanduse kaitsevahendite toimimist. Nõukogul peaks olema võimalik arvamuste vahetusel osaleda.

(24)

Komisjon peaks dumpinguvastaste ja tasakaalustava tollimaksu alaste tollimaksude kohaldamist ja kogumist laiendama liikmesriigi mandrilavale või vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonile (UNCLOS) liikmesriigi poolt välja kuulutatud majandusvööndile, tingimusel et toodet, mille suhtes meedet kohaldatakse, kasutatakse ühes neist kahest kohast, eesmärgiga uurida või kasutada merepõhjas ning selle all asuvas maapõues leiduvaid eluta loodusvarasid või toota vee-, hoovuse- või tuuleenergiat, tingimusel et toodet, mille suhtes meetmeid kohaldatakse, tarbitakse seal märkimisväärsetes kogustes. Kavatsus kohaldamist sellisel viisil laiendada peaks olema esitatud uurimise algatamise teates ja sellele tuleks lisada piisavad tõendid. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et täpsustada dumpinguvastaste ja tasakaalustava tollimaksu alaste tollimaksude kohaldamise ja kogumise korda. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (4).

(25)

Selleks et ajakohastada tooraine moonutuste määratluste loetelu, lisades täiendavaid tooraine moonutusi, juhul kui tööstusliku tooraine ekspordipiirangute OECD andmebaasis või mõnes OECD andmebaasis, millega see andmebaas asendatakse, määratakse kindlaks tooraine moonutused lisaks neile moonutustele, mis loetelus juba on, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte tooraine moonutuste loetelu muutmise kohta, millele on osutatud määruse (EL) 2016/1036 artikli 7 lõikes 2a. Lisaks, et tegeleda nõuetekohaselt impordi olulise suurenemisega, mis leiab aset eelavalikustamise perioodil, peaks komisjonil olema lisaks õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses eelavalikustamise perioodi kestuse pikendamise või lühendamisega. Eelavalikustamise perioodi tuleks lühendada, kui import oluliselt suureneb, kuid komisjon ei suuda selle vastu midagi ette võtta. Seevastu juhul, kui import ei ole oluliselt suurenenud või kui komisjon suudab selle vastu midagi ette võtta, tuleks eelavalikustamise perioodi pikendada, et tagada prognoositavus liidu ettevõtjate jaoks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (5) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on süstemaatiline juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(26)

Määruseid (EL) 2016/1036 ja (EL) 2016/1037 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2016/1036 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 4 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1.   Käesolevas määruses tuleb mõistet „liidu tootmisharu“ tõlgendada viitena samasuguste toodete liidu tootjatele tervikuna või nendele tootjatele, kelle toodang kokku moodustab põhiosa nende toodete liidu kogutoodangust, välja arvatud järgmistel juhtudel:“.

2)

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 esimese lõigu järele lisatakse lõik:

„Kaebuse võivad esitada ka liidu tootmisharu või liidu tootmisharu nimel tegutsevad füüsilised või juriidilised isikud või iseseisva õigusvõimeta ühingud ühiselt koos ametiühingutega või ametiühingute toetusel. See ei piira liidu tootmisharu võimalust kaebus tagasi võtta.“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Komisjon hõlbustab mitmekesiste ja killustatud, peamiselt väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest (VKEd) koosnevate tööstussektorite juurdepääsu kaubanduse kaitsevahendile VKEde tugikeskuse abil, näiteks suurendades teadlikkust, jagades üldteavet ja selgitusi menetluste ja kaebuse esitamise kohta ning avaldades kõigis liidu ametlikes keeltes tüüpküsimustikke ja vastates üldistele päringutele, mis ei ole juhtumipõhised.

VKEde tugikeskus teeb kättesaadavaks representatiivsuse eesmärgil esitatava statistika ja küsimustiku tüüpvormid.“

3)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 7 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„7.   Liidu tootjad, ametiühingud, importijad, eksportijad ja neid esindavad ühendused ning kasutajad ja tarbijaorganisatsioonid, kes on endast artikli 5 lõike 10 kohaselt teada andnud, samuti ekspordiriigi esindajad võivad kirjaliku taotluse korral tutvuda kogu teabega, mis ükskõik milline uurimisega seotud isik on kättesaadavaks teinud, välja arvatud liidu või liikmesriikide asutusesisesed dokumendid, kui see teave on nende huvide esitamiseks oluline, ei ole artikli 19 tähenduses konfidentsiaalne ning seda kasutatakse uurimise käigus.“;

b)

lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9.   Artikli 5 lõike 9 alusel algatatud menetluse puhul viiakse uurimine võimaluse korral lõpule ühe aasta jooksul. Igal juhul tuleb uurimine lõpetada 14 kuu jooksul pärast selle algatamist kas artikli 8 kohaselt kohustuste kohta tehtud järelduste põhjal või artikli 9 kohaselt lõplike meetmete kohta tehtud järelduste põhjal. Uurimisperioodid kattuvad võimaluse korral eelarveaastaga, seda eriti mitmekesiste ja killustatud, valdavalt VKEdest koosnevate sektorite puhul.“;

c)

lisatakse järgmised lõiked:

„10.   Samasuguse toote liidu tootjad peavad tegema komisjoniga koostööd artikli 5 lõike 6 alusel algatatud uurimistes.

11.   Komisjonil on ärakuulamise eest vastutav ametnik, kelle pädevus ja vastutus on sätestatud komisjoni vastuvõetud volitustes ning kes tagab huvitatud isikute menetlusõiguste tõhusa teostamise.“

4)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Ajutise tollimaksu võib kehtestada, kui:

a)

on algatatud artikli 5 kohane menetlus;

b)

sellest on teada antud ja kui huvitatud isikutele on antud piisavad võimalused esitada vastavalt artikli 5 lõikele 10 teavet ja märkusi;

c)

on tehtud esialgne kinnitav otsus dumpingu ja sellest tulenevalt liidu tootmisharule tekitatud kahju kohta, ning

d)

sekkumine sellise kahju ärahoidmiseks on liidu huvides.

Ajutine tollimaks kehtestatakse kõige varem 60 päeva pärast menetluse algatamist ja tavaliselt mitte hiljem kui seitse kuud, kuid igal juhul mitte hiljem kui kaheksa kuud pärast menetluse algatamist.

Ajutist tollimaksu ei kohaldata kolme nädala jooksul pärast teabe saatmist huvitatud isikutele vastavalt artiklile 19a (eelavalikustamise periood). Sellise teabe andmine ei piira komisjoni võimalusi teha hiljem seotud otsuseid.

Komisjon hindab läbivaatamise käigus hiljemalt 9. juuniks 2020, kas eelavalikustamise perioodil on import oluliselt suurenenud, ja kui on, kas see on põhjustanud täiendavat kahju liidu tootmisharule vaatamata meetmetele, mida komisjon võis olla võtnud artikli 14 lõike 5a ja artikli 9 lõike 4 põhjal. Eelkõige peab komisjon tuginema artikli 14 lõike 6 alusel kogutud andmetele ja tema käsutuses olevale asjakohasele teabele. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 23a vastu delegeeritud õigusakte, et lühendada eelavalikustamise perioodi kestust kahele nädalale impordi olulise suurenemise korral, mis on põhjustanud täiendavat kahju, ja pikendada neljale nädalale, kui import oluliselt suurenenud ei ole.

Komisjon avaldab oma veebisaidil teabe ajutise tollimaksu kehtestamise kavatsuse ning võimaliku maksumäära kohta samal ajal, kui ta annab huvitatud isikutele artikli 19a kohaselt asjakohast teavet.“;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„2a.   Selle uurimisel, kas dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust piisab kahju kõrvaldamiseks, võtab komisjon arvesse, kas asjaomase tootega seoses eksisteerib tooraine moonutusi.

Käesoleva lõike tähenduses koosnevad tooraine moonutused järgmistest meetmetest: kahetised hinnakujundussüsteemid, eksporditollimaksud, ekspordi lisatollimaks, ekspordikvoot, ekspordikeeld, fiskaalne ekspordimaks, ekspordiloa nõue, minimaalne ekspordihind, käibemaksutagastuse vähendamine või tühistamine, ekspordi tollivormistuse asukoha piirang, kvalifitseeritud eksportijate loetelu, siseturul müümise kohustus, oma tarbeks kaevandamise kohustus, kui asjaomase tooraine hind on oluliselt väiksem võrreldes hindadega representatiivsetel rahvusvahelistel turgudel.

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 23a vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat määrust, lisades täiendavaid tooraine moonutusi käesoleva lõike teises lõigus osutatud loetellu, juhul kui tööstusliku tooraine ekspordipiirangute OECD andmebaasis või mõnes muus OECD andmebaasis, millega see andmebaas asendatakse, määratakse kindlaks muud liiki meetmed.

Uurimine peab hõlmama kõiki käesoleva lõike teises lõigus määratletud tooraine moonutusi, mille olemasolu kohta on komisjonil artikli 5 kohaselt piisavalt tõendeid.

Käesoleva määruse tähenduses peaks töötlemata või töödeldud tooraine, sealhulgas energia, mille puhul moonutus on tuvastatud, moodustama vähemalt 17 % asjaomase toote tootmiskuludest. Nimetatud arvutuse jaoks tuleb kasutada tooraine moonutamata hinda, mis on kindlaks määratud representatiivsetel rahvusvahelistel turgudel.

2b.   Kui komisjon saab kogu esitatud teabe alusel selgelt järeldada, et liidu huvides on kehtestada ajutised tollimaksud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2a, siis käesoleva artikli lõiget 2 ei kohaldata. Komisjon küsib huvitatud isikutelt aktiivselt teavet, mis võimaldab tal kindlaks teha, kas kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 2 või 2a. Sellega seoses analüüsib komisjon kogu asjakohast teavet, näiteks vaba tootmisvõimsust ekspordiriigis, konkurentsi toorainete pärast ja mõju liidu ettevõtetega seotud tootmisahelatele. Koostöö puudumise korral võib komisjon järeldada, et käesoleva artikli lõike 2a kohaldamine on kooskõlas liidu huvidega. Liidu huvide analüüsi tegemisel kooskõlas artikliga 21 pööratakse sellele küsimusele erilist tähelepanu.

2c.   Kui kahjumarginaal arvutatakse sihthinna alusel, võetakse kasutatava taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse selliseid tegureid nagu kasumlikkuse tase enne uuritavast riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kõigi kulude ja investeeringute, teadus- ja arendus- ning uuendustegevuse katmiseks, ning loodetav kasumlikkuse tase tavapärastes konkurentsitingimustes. Selline kasumarginaal ei tohi olla alla 6 %.

2d.   Sihthinna määramisel võetakse nõuetekohaselt arvesse liidu tootmisharu tegelikke tootmiskulusid, mis tulenevad mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, või käesoleva määruse Ia lisas loetletud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonidest. Lisaks võetakse arvesse eespool nimetatud lepingutest ja konventsioonidest tulenevaid tulevasi kulusid, mis ei ole hõlmatud käesoleva artikli lõikega 2c ja mis tekivad liidu tootmisharule meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2.“

5)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kui on tehtud esialgne kinnitav otsus dumpingu ja kahju olemasolu kohta, võib komisjon kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega heaks kiita eksportija heastavad vabatahtlikud kohustused revideerida hindu või lõpetada dumpinguhindadega eksport, kui sellega on dumpingu kahjulik mõju kõrvaldatud.

Sellisel juhul ei kohaldata nende kohustuste kehtimise ajal komisjoni poolt artikli 7 lõike 1 kohaselt kehtestatud ajutist tollimaksu või vastavalt olukorrale artikli 9 lõike 4 kohaselt kehtestatud lõplikku tollimaksu selliste asjaomaste toodete impordi suhtes, mille on tootnud äriühingud, kellele on osutatud komisjoni otsuses kohustuste heakskiitmise kohta ja selle hilisemates muudatustes.

Selliste kohustuste alusel toimuv hinnatõus ei tohi olla suurem sellest, mida on vaja dumpingumarginaali kõrvaldamiseks, ning see peab olema dumpingumarginaalist väiksem, tingimusel et sellest piisab liidu tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks.

Kui uuritakse, kas selliste kohustuste alusel toimuv hinnatõus, mis on dumpingumarginaalist väiksem, oleks piisav kahju kõrvaldamiseks, kohaldatakse vastavalt artikli 7 lõikeid 2a, 2b, 2c ja 2d.“;

b)

lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Välja arvatud erakordsete asjaolude esinemisel, ei või teha kohustuse võtmise ettepanekut hiljem kui viis päeva enne artikli 20 lõike 5 kohast märkuste esitamise tähtaja lõppu, et tagada teistele isikutele võimalus arvamust avaldada.“;

c)

lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmistega:

„3.   Kohustuse võtmise ettepanekut ei pea aktsepteerima, kui seda peetakse ebaotstarbekaks, näiteks kui tegelike või potentsiaalsete eksportijate arv on liiga suur, või muudel, sealhulgas üldpoliitilistel põhjustel, mis hõlmavad eelkõige põhimõtteid ja kohustusi, mis on sätestatud mitmepoolsetes keskkonnalepingutes ja nende protokollides, mille osaline liit on, ning käesoleva määruse Ia lisas loetletud ILO konventsioonides. Asjaomasele eksportijale võib põhjendada, miks soovitatakse tema kohustuse võtmise ettepanek tagasi lükata, ning anda võimaluse selle kohta arvamust avaldada. Tagasilükkamise põhjused esitatakse lõplikus otsuses.

4.   Isikutelt, kes teevad kohustuse võtmise ettepaneku, nõutakse kohustuse mittekonfidentsiaalse ja artikli 19 tähenduses sisulise versiooni esitamist, nõnda et seda oleks võimalik teha uurimise huvitatud isikutele ning Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks.

Lisaks antakse liidu tootmisharule enne iga sellise kohustuse ettepaneku heakskiitmist võimalus avaldada arvamust kohustuse põhijoonte kohta.“

6)

Artikli 9 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.   Artikli 5 lõike 9 kohaselt algatatud menetluse puhul loetakse kahju tavaliselt tühiseks, kui asjaomane import on väiksem artikli 5 lõikes 7 sätestatud mahtudest. Kõnealune menetlus lõpetatakse viivitamata, kui on kindlaks tehtud, et dumpingumarginaal, väljendatuna protsentides, on väiksem kui 2 % ekspordihinnast.

4.   Kui faktide põhjal tuvastatakse lõplikult dumping ja sellest tulenev kahju ning sekkumine vastavalt artiklile 21 on liidu huvides, kehtestab komisjon lõpliku dumpinguvastase tollimaksu, toimides kooskõlas artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Kui on kehtestatud ajutised tollimaksud, algatab komisjon kõnealuse menetluse hiljemalt üks kuu enne ajutiste tollimaksude aegumist.

Dumpinguvastase tollimaksu summa ei tohi ületada kindlaksmääratud dumpingumarginaali, kuid see peaks olema nimetatud marginaalist väiksem, tingimusel et sellisest väiksemast tollimaksust piisab liidu tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks. Kohaldatakse vastavalt artikli 7 lõikeid 2a, 2b, 2c ja 2d.

Kui komisjon ei ole importi registreerinud, kuid leiab lõplike meetmete võtmise ajal tema käsutuses oleva kogu asjakohase teabe analüüsimise järel, et eelavalikustamise perioodil on uurimisega seotud import veelgi oluliselt suurenenud, võtab komisjon sellisest suurenemisest põhjustatud täiendavat kahju arvesse kahjumarginaali kindlaksmääramisel perioodi vältel, mis ei ole pikem artikli 11 lõikes 2 osutatud perioodist.“

7)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Aegumise läbivaatamine algatatakse, kui taotlus sisaldab piisavalt tõendeid selle kohta, et meetmete kehtivuse lõppemisega võib tõenäoliselt kaasneda dumpingu ja kahju jätkumine või kordumine. Sellisele tõenäosusele võivad viidata näiteks tõendid dumpingu ja kahju jätkumise kohta või selle kohta, et kahju kõrvaldamine tuleneb osaliselt või tervikuna meetmete olemasolust, või selle kohta, et eksportijate olukord või turutingimused on sellised, et need osutavad edasise kahjustava dumpingu tõenäosusele, või selle kohta, et tooraine moonutused jätkuvad.“;

b)

lõikesse 5 lisatakse järgmine lõik:

„Kui lõike 2 alusel algatatud uurimise järel meede aegub, makstakse kõik pärast sellise uurimise algatamist tollivormistusega kaupadelt kogutud tollimaksu summad tagasi tingimusel, et liikmesriigi tolliasutustele esitatakse sellekohane taotlus ja nimetatud asutused otsustavad tagasimaksmise üle kooskõlas liidu tollivaldkonna kohaldatavate õigusaktidega, mis käsitlevad tollimaksude tagasimaksmist ja vähendamist. Nimetatud tagasimaksmisega ei kaasne asjaomastele liikmesriigi tolliasutustele kohustust maksta intressi.“

8)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„3.   Uurimine algatatakse käesoleva artikli kohaselt komisjoni algatusel või liikmesriigi või huvitatud isikute taotlusel, kui on olemas piisavalt tõendeid käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud asjaolude kohta. Uurimine algatatakse komisjoni määrusega, millega antakse tolliasutustele ka korraldus import artikli 14 lõike 5 kohaselt registreerida või nõuda tagatisi. Komisjon annab liikmesriikidele teavet, kui huvitatud isik või liikmesriik on esitanud taotluse, milles põhjendatakse uurimise algatamist, ja komisjon on lõpetanud oma sellekohase analüüsi või kui komisjon on ise otsustanud, et tuleb algatada uurimine.“

b)

lõike 4 esimene, teine, kolmas ja neljas lõik asendatakse järgmisega:

„4.   Importi ei pea artikli 14 lõike 5 kohaselt registreerima ja selle suhtes ei kohaldata meetmeid, kui sellega tegelevad äriühingud, kes on tollimaksust vabastatud.

Tollimaksust vabastamise taotlusi, millele on lisatud nõuetekohased tõendid, esitatakse uurimise algatamist käsitleva komisjoni määrusega kehtestatud tähtaja jooksul.

Kui meetmetest kõrvalehoidmise tava, menetlus või toiming leiab aset väljaspool liitu, võib vabastuse anda asjaomase toote tootjatele, kelle puhul leitakse, et nad ei tegele käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 määratletud kõrvalehoidmisega.

Kui meetmetest kõrvalehoidmise tava, menetlus või toiming leiab aset liidus, võib vabastuse anda importijatele, kes tõendavad, et nad ei tegele käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 määratletud kõrvalehoidmisega.“

9)

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Käesoleva määruse alusel võib vastu võtta erisätteid, eelkõige päritolureeglite ühismääratluse kohta, nagu see on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 952/2013 (*1), ning dumpinguvastaste tollimaksude kohaldamiseks ja kogumiseks liikmesriigi mandrilaval või vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonile (UNCLOS) liikmesriigi välja kuulutatud majandusvööndis.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).“"

b)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Komisjon võib alates uurimise algatamisest ja pärast liikmesriikide õigeaegset teavitamist anda tolliasutustele korralduse võtta kohaseid meetmeid impordi registreerimiseks, et selle impordi suhtes saaks edaspidi alates registreerimise kuupäevast meetmeid kohaldada. Impordi registreerimise nõue kehtestatakse pärast liidu tootmisharu vastavat taotlust, mis sisaldab piisavaid tõendeid, mis sellist sammu põhjendavad. Komisjon võib impordi registreerimise nõude kehtestada ka omal algatusel. Registreerimine algatatakse komisjoni määrusega. Kõnealuses määruses näidatakse selle meetme eesmärk ning asjakohasel juhul ka võimaliku tulevase kohustuse prognoositav summa. Impordi registreerimise nõue kehtestatakse kõige rohkem üheksaks kuuks.“;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„5a.   Komisjon registreerib impordi kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5 eelavalikustamise perioodil, mis on sätestatud artiklis 19a, välja arvatud juhul, kui tal on artikli 5 tähenduses piisavaid tõendeid selle kohta, et kas artikli 10 lõike 4 punkti c või punkti d nõuded ei ole täidetud. Registreerimise kohta otsuse tegemisel analüüsib komisjon eeskätt teavet, mida koguti uuritava toote kohta Euroopa Liidu integreeritud tariifistiku (TARIC) koodide moodustamiseks vastavalt käesoleva artikli lõikele 6.“;

d)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kuu aruande uurimisaluste ja meetmetega hõlmatud toodete impordi kohta ning käesoleva määruse alusel kogutud tollimaksusummade kohta. Artikli 5 kohase uurimise algatamisel moodustab komisjon uuritava toote kohta TARICi koodid. Liikmesriigid kasutavad neid TARICi koode alates uurimise algatamisest uuritava toote impordi kohta aruannete esitamiseks. Komisjon võib huvitatud isiku spetsiifilise põhjendatud taotluse korral otsustada esitada talle mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte asjaomase toote impordi kogumahu ja impordi koguväärtuse kohta.“;

e)

lisatakse järgmine lõige:

„8.   Kui komisjon kavatseb vastu võtta dokumente, milles antakse võimalikele huvitatud isikutele üldiseid juhiseid käesoleva määruse kohaldamise kohta, korraldatakse ELi lepingu artikli 11 lõike 3 kohane avalik konsultatsioon. Oma arvamused võivad esitada ka Euroopa Parlament ja nõukogu.“

10)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 14a

Mandrilava või majandusvöönd

1.   Dumpinguvastase tollimaksu võib kehtestada ka iga dumpinguhinnaga toote suhtes, mida tuuakse märkimisväärsetes kogustes tehissaarele, paiksetesse või ujuvatesse rajatistesse või muudesse struktuuridesse, mis asuvad liikmesriigi mandrilaval või vastavalt UNCLOSi liikmesriigi välja kuulutatud majandusvööndis, kui selline tegevus tekitaks kahju liidu tootmisharule. Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles sätestatakse sellise tollimaksukohustuse tekkimise tingimused, sellistest toodetest teavitamise ja nende deklareerimise kord ning tollimaksu maksmise kord, sealhulgas sissenõudmine, tagasimaksmine ja vähendamine (tollimeede). Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Komisjon kehtestab lõikes 1 osutatud tollimaksu üksnes alates lõikes 1 osutatud tollimeetme rakendamise kuupäevast. Komisjon teavitab kõiki ettevõtjaid tollimeetme rakendamisest teate avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas.“

11)

Artikli 17 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Kui liidu tootjaid, eksportijaid, importijaid, tooteliike või tehinguid on palju, võib uurimine piirduda mõistliku hulga isikute, toodete või tehingutega, kasutades valiku ajal kättesaadava teabe põhjal statistiliselt õigeid valimeid, või suurima representatiivse toodangu-, müügi- või ekspordimahuga, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida.

2.   Isikute, tooteliikide või tehingute lõplik valik kõnealuste väljavõttelist uuringut käsitlevate sätete alusel jääb komisjoni ülesandeks. Selleks aga, et valim oleks representatiivne, on eelistatav, et valimid koostatakse asjaomaste isikutega konsulteerides ja nende nõusolekul, tingimusel et sellised isikud annavad endast teada ja teevad piisava teabe kättesaadavaks ühe nädala jooksul alates uurimise algatamisest.“

12)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 19a

Esialgses etapis antav teave

1.   Liidu tootjad, importijad ja eksportijad, neid esindavad ühendused ning ekspordiriikide esindajad võivad taotleda teavet ajutise tollimaksu kavandatava kehtestamise kohta. Sellise teabe taotlus esitatakse kirjalikult algatamisteates kindlaks määratud tähtaja jooksul. Sellist teavet antakse nimetatud isikutele kolm nädalat enne ajutise tollimaksu kehtestamist. Selline teave hõlmab järgmist: ettepanekukohaste tollimaksude kokkuvõtet üksnes teavitamise eesmärgil ning dumpingumarginaali ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisava marginaali arvutamise üksikasju, võttes nõuetekohaselt arvesse artiklis 19 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuste järgimise vajadust. Teabe saajail on alates sellise teabe esitamisest aega kolm tööpäeva, et avaldada arvamust arvutuste täpsuse kohta.

2.   Juhtudel, kui ei kavatseta kehtestada ajutist tollimaksu, vaid soovitakse jätkata uurimist, teavitatakse huvitatud isikuid tollimaksu kehtestamata jätmisest kolm nädalat enne artikli 7 lõikes 1 ajutise tollimaksu kehtestamiseks ette nähtud tähtaega.“

13)

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Selleks et komisjonil oleks kindel alus kõikide seisukohtade ja kogu teabe arvesse võtmiseks selle üle otsustamisel, kas meetmete kehtestamine on liidu huvides või mitte, võivad liidu tootjad, ametiühingud, importijad ja neid esindavad ühendused, kasutajate esindajad ja tarbijaid esindavad organisatsioonid dumpinguvastase uurimise algatamise teates kindlaks määratud tähtaja jooksul endast komisjonile teada anda ja teavet esitada. Selline teave või selle kokkuvõte tehakse kättesaadavaks teistele käesolevas artiklis nimetatud isikutele ja neil on õigus nimetatud teabele vastata.“;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Isikud, kes on toiminud lõike 2 kohaselt, võivad esitada arvamusi mis tahes ajutiste tollimaksude kohaldamise kohta. Et neid arvesse võetaks, peavad arvamused laekuma 15 päeva jooksul alates selliste meetmete kohaldamise kuupäevast ning arvamused või nende kokkuvõtted tehakse kättesaadavaks teistele isikutele, kellel on õigus arvamustele vastata.“

14)

Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande käesoleva määruse kohaldamise ja rakendamise kohta, pöörates nõuetekohast tähelepanu konfidentsiaalse teabe kaitsele artikli 19 tähenduses.

Nimetatud aruanne hõlmab teavet ajutiste ja lõplike meetmete kohaldamise kohta, uurimiste lõpetamise kohta ilma meetmeid võtmata, kohustuste, kordusuurimiste, läbivaatamiste, oluliste moonutuste ja kontrollkäikude kohta ning niisuguste eri organite tegevuse kohta, kes vastutavad järelevalve tegemise eest käesoleva määruse rakendamise ja sellest tulenevate kohustuste täitmise üle. Samuti hõlmab aruanne kaubanduse kaitsevahendite kasutamist kolmandate riikide poolt liidu vastu ning kehtestatud meetmete kohta esitatud kaebusi. Aruanne hõlmab ka komisjoni kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku ja VKEde tugikeskuse tegevust seoses käesoleva määruse kohaldamisega.

Aruandes käsitletakse ka seda, kuidas on uurimisel kaalutud ja arvesse võetud sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid. Kõnealused standardid hõlmavad standardeid, mis sisalduvad mitmepoolsetes keskkonnalepingutes, mille osaline liit on, ning käesoleva määruse Ia lisas loetletud ILO konventsioonides ja ekspordiriigi samaväärsetes õigusaktides.“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„4.   9. juuniks 2023 ja seejärel iga viie aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande artikli 7 lõike 2a, artikli 8 lõike 1 ja artikli 9 lõike 4 kohaldamise läbivaatamise kohta ning sealhulgas hinnangu nende kohaldamise kohta. Sellele läbivaatamisaruandele võib vajaduse korral lisada seadusandliku ettepaneku.“

15)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 23a

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 7 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kaheks aastaks alates 8. juunist 2018 ja seda saab kasutada ainult üks kord.

Artikli 7 lõikes 2a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 8. juunist 2018. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 7 lõigetes 1 ja 2a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*2) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 7 lõigete 1 ja 2a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*2)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

Artikkel 2

Määrust (EL) 2016/1037 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 9 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„1.   Käesolevas määruses tuleb mõistet „liidu tootmisharu“ tõlgendada viitena liidu samasuguste toodete tootjaile tervikuna või neile tootjaile, kelle toodang moodustab ühtekokku põhiosa liidu nende toodete kogutoodangust, välja arvatud järgmistel juhtudel:“.

2)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„Kaebuse võivad esitada ka liidu tootmisharu või liidu tootmisharu nimel tegutsevad füüsilised või juriidilised isikud või iseseisva õigusvõimeta ühingud ühiselt koos ametiühingutega või ametiühingute toetusel. See ei piira liidu tootmisharu võimalust kaebus tagasi võtta.“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„1a.   Komisjon hõlbustab mitmekesiste ja killustatud, peamiselt väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest (VKEd) koosnevate tööstussektorite juurdepääsu kaubanduse kaitsevahendile VKEdele pühendatud tugikeskuse abil, näiteks suurendades teadlikkust vahendist, jagades üldteavet ja selgitusi menetluste ja kaebuse esitamise kohta ning avaldades kõigis liidu ametlikes keeltes tüüpküsimustikke ja vastates üldistele päringutele, mis ei ole juhtumipõhised.

VKEde tugikeskus teeb kättesaadavaks representatiivsuse eesmärgil esitatava statistika ja küsimustiku tüüpvormid.“

3)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 7 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„7.   Liidu tootjad, päritolu- ja/või ekspordiriigi valitsus, ametiühingud, importijad, eksportijad ja neid esindavad ühendused ning kasutajad ja tarbijaorganisatsioonid, kes on endast artikli 10 lõike 12 teise lõigu kohaselt teada andnud, võivad kirjaliku taotluse esitamise korral tutvuda kogu teabega, mille ükskõik milline uurimise osaline on komisjonile kättesaadavaks teinud, välja arvatud liidu või liikmesriikide asutusesisesed dokumendid, kui see teave on nende huvide kaitsmiseks oluline ega ole konfidentsiaalne artikli 29 tähenduses ning seda kasutatakse uurimise käigus.“;

b)

lõige 9 asendatakse järgmisega:

„9.   Artikli 10 lõike 11 alusel algatatud menetluse puhul viiakse uurimine võimaluse korral lõpule ühe aasta jooksul. Igal juhul tuleb uurimine lõpetada 13 kuu jooksul pärast selle algatamist kas artikli 13 kohaselt kohustuste kohta tehtud järelduste põhjal või artikli 15 kohaselt lõplike meetmete kohta tehtud järelduste põhjal. Uurimisperioodid kattuvad võimaluse korral eelarveaastaga, seda eriti mitmekesiste ja killustatud, valdavalt VKEdest koosnevate sektorite puhul.“;

c)

lisatakse järgmised lõiked:

„11.   Samasuguste toodete liidu tootjad peavad tegema komisjoniga koostööd artikli 10 lõike 8 alusel algatatud uurimistes.

12.   Komisjoni juures alustab tööd ärakuulamise eest vastutav ametnik, kelle pädevus ja vastutus on sätestatud komisjoni vastuvõetud volitustes ning kes tagab huvitatud isikute menetlusõiguste tõhusa teostamise.“

4)

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Ajutise tollimaksu võib kehtestada, kui:

a)

on algatatud artikli 10 kohane menetlus;

b)

sellest on teada antud ja kui huvitatud isikutele on antud piisavad võimalused esitada vastavalt artikli 10 lõike 12 teisele lõigule teavet ja märkusi;

c)

on tehtud esialgne kinnitav otsus, et imporditud toode saab tasakaalustavatest subsiidiumidest kasu ja põhjustab sellega liidu tootmisharule kahju, ning

d)

sellise kahju ärahoidmiseks vajalik sekkumine on liidu huvides.

Ajutine tollimaks kehtestatakse kõige varem 60 päeva, ent mitte hiljem kui üheksa kuud pärast menetluse algatamist.

Ajutise tasakaalustava tollimaksu summa vastab esialgselt tuvastatud tasakaalustavate subsiidiumide kogusummale.

Kui komisjon saab kogu esitatud teabe alusel selgelt ajutiselt järeldada, et liidu huvides ei ole kehtestada ajutine tollimaks selles summas, määratakse ajutise tasakaalustava tollimaksu summa selliselt, et sellest piisaks liidu tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks, kui see on tasakaalustatavate subsiidiumide kogusummast väiksem.

Ajutist tollimaksu ei kohaldata kolme nädala jooksul pärast teabe saatmist huvitatud isikutele vastavalt artiklile 29a (eelavalikustamise periood). Sellise teabe andmine ei piira komisjoni võimalusi teha hiljem seotud otsuseid.

Komisjon otsustab läbivaatamise käigus hiljemalt 9. juuniks 2020, kas eelavalikustamise perioodi ajal on import oluliselt suurenenud, ja kui selline suurenemine on aset leidnud, kas see on põhjustanud täiendavat kahju liidu tootmisharule vaatamata meetmetele, mida komisjon võis olla võtnud artikli 24 lõike 5a ja artikli 15 lõike 1 põhjal. Eelkõige peab komisjon tuginema artikli 24 lõike 6 alusel kogutud andmetele ja tema käsutuses olevale asjakohasele teabele. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 32b vastu delegeeritud õigusakti, et lühendada eelavalikustamise perioodi kestust kahele nädalale impordi olulise suurenemise korral, mis on põhjustanud täiendavat kahju, ja pikendada neljale nädalale, kui import oluliselt suurenenud ei ole.

Komisjon avaldab oma veebisaidil teabe ajutise tollimaksu kehtestamise kavatsuse ning võimaliku maksumäära kohta samal ajal, kui ta esitab huvitatud isikutele artikli 29a kohase teabe.“;

b)

lisatakse järgmised lõiked:

„1a.   Kui kahjumarginaal arvutatakse sihthinna alusel, võetakse kasutatava taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse selliseid tegureid nagu kasumlikkuse tase enne uuritavast riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kõigi kulude ja investeeringute, teadus- ja arendus- ning uuendustegevuse katmiseks, ning loodetav kasumlikkuse tase tavapärastes konkurentsitingimustes. Selline kasumarginaal ei tohi olla alla 6 %.

1b.   Sihthinna määramisel võetakse nõuetekohaselt arvesse liidu tootmisharu tegelikke tootmiskulusid, mis tulenevad mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, ning käesoleva määruse Ia lisas loetletud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonidest. Lisaks võetakse arvesse eespool nimetatud lepingutest ja konventsioonidest tulenevaid tulevasi kulusid, mis ei ole hõlmatud käesoleva artikli lõikega 1a ja mis tekivad liidu tootmisharule meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 18 lõikele 1.“

5)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Kui esialgne kinnitav otsus subsideerimise ja kahju olemasolu kohta on tehtud, võib komisjon kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega heaks kiita heastavad vabatahtlikud kohustused, mille järgi:

a)

päritolu- ja/või ekspordiriik nõustub lõpetama või piirama subsiidiumi või võtma teisi meetmeid selle mõju suhtes või

b)

mis tahes eksportija võtab endale kohustuse korrigeerida oma hindu või lõpetada kõnealusesse piirkonda eksport, mille eest saadakse tasakaalustatavaid subsiidiume, nii et komisjon veendub, et subsiidiumide kahjustav mõju on kõrvaldatud.

Sellisel juhul ei kohaldata nende kohustuste kehtimise ajal komisjoni poolt artikli 12 lõike 3 kohaselt kehtestatud ajutist tollimaksu või vastavalt olukorrale artikli 15 lõike 1 kohaselt kehtestatud lõplikku tollimaksu selliste asjaomaste toodete impordi suhtes, mille on tootnud äriühingud, kellele on osutatud komisjoni otsuses kohustuste heakskiitmise kohta ja selle hilisemates muudatustes.

Selliste kohustuste alusel toimuv hinnatõus ei tohi olla suurem, kui on vaja tasakaalustava subsiidiumi arvessevõtmiseks.

Kui komisjon saab kogu esitatud teabe alusel selgelt ajutiselt järeldada, et liidu huvides ei ole kehtestada nimetatud kohustuste raames hinnatõusu kooskõlas käesoleva artikli lõike 1 kolmanda lõiguga, on selliste kohustuste raames määratav hinnatõus väiksem kui tasakaalustavate subsiidiumide summa, tingimusel et sellest piisab liidu tootmisharule tekkiva kahju kõrvaldamiseks.“;

b)

lõike 2 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Välja arvatud erakordsete asjaolude esinemisel, ei või teha kohustuse võtmise ettepanekut hiljem kui viis päeva enne artikli 30 lõike 5 kohast märkuste esitamise tähtaja lõppu, et tagada teistele isikutele võimalus arvamust avaldada.“;

c)

lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.   Kohustuse võtmise ettepanekut ei pea aktsepteerima, kui seda peetakse ebaotstarbekaks, näiteks kui tegelike või potentsiaalsete eksportijate arv on liiga suur, või muudel, sealhulgas üldpoliitilistel põhjustel, mis hõlmavad eelkõige põhimõtteid ja kohustusi, mis on sätestatud mitmepoolsetes keskkonnalepingutes ja nende protokollides, mille osaline liit on, ning käesoleva määruse Ia lisas loetletud ILO konventsioonides. Asjaomasele eksportijale ja/või päritolu- ja/või ekspordiriigile võib põhjendada, miks soovitatakse tema kohustuse võtmise ettepanek tagasi lükata, ning anda võimaluse selle kohta arvamust avaldada. Tagasilükkamise põhjused esitatakse lõplikus otsuses.

4.   Isikutelt, kes teevad kohustuse võtmise ettepaneku, nõutakse kohustuse mittekonfidentsiaalse ja artikli 29 tähenduses sisulise versiooni esitamist, nõnda et seda oleks võimalik teha uurimise huvitatud isikutele ning Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks.

Lisaks antakse liidu tootmisharule enne iga sellise kohustuse ettepaneku heakskiitmist võimalus avaldada arvamust kohustuse põhijoonte kohta.“

6)

Artikli 14 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Tasakaalustavate subsiidiumide summa loetakse olevat de minimis, kui see on alla 1 % väärtusest. Arenguriikidest lähtuva impordi uurimisel on de minimis künnis 2 % väärtusest.“

7)

Artikli 15 lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Tasakaalustava tollimaksu summa ei tohi ületada tuvastatud tasakaalustavate subsiidiumide summat.

Kui komisjon saab kogu esitatud teabe alusel selgelt järeldada, et liidu huvides ei ole kehtestada nimetatud meetme summat kooskõlas kolmanda lõiguga, määratakse väiksem tasakaalustava tollimaksu summa, tingimusel et sellest piisab liidu tootmisharule tekkiva kahju kõrvaldamiseks.

Kui komisjon ei ole importi registreerinud, kuid leiab lõplike meetmete võtmise ajal tema käsutuses oleva kogu asjakohase teabe analüüsimise järel, et eelavalikustamise perioodi ajal on uurimisega seotud import veelgi oluliselt suurenenud, võtab komisjon sellisest suurenemisest põhjustatud täiendavat kahju arvesse kahjumarginaali kindlaksmääramisel perioodi vältel, mis ei ole pikem artikli 18 lõikes 1 osutatud perioodist.“

8)

Artikli 18 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Kui käesoleva artikli alusel algatatud uurimise järel meede aegub, makstakse kõik pärast sellise uurimise algatamist tollivormistusega kaupadelt kogutud tollimaksu summad tagasi tingimusel, et liikmesriigi tolliasutustele esitatakse sellekohane taotlus ja nimetatud asutused otsustavad tagasimaksmise üle kooskõlas kohaldatavate liidu tollivaldkonna õigusaktidega, mis käsitlevad tollimaksude tagasimaksmist ja vähendamist. Nimetatud tagasimaksmisega ei kaasne asjaomastele liikmesriigi tolliasutustele kohustust maksta intressi.“

9)

Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„4.   Uurimine algatatakse käesoleva artikli kohaselt komisjoni algatusel või liikmesriigi või mis tahes huvitatud isiku taotlusel, kui on olemas piisavalt tõendeid käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud asjaolude kohta. Uurimine algatatakse komisjoni määrusega, millega antakse tolliasutustele ka korraldus import artikli 24 lõike 5 kohaselt registreerida või nõuda tagatisi. Komisjon annab liikmesriikidele teavet, kui huvitatud isik või liikmesriik on esitanud taotluse, milles põhjendatakse uurimise algatamist, ja komisjon on lõpetanud oma sellekohase analüüsi või kui komisjon on ise määranud kindlaks, et tuleb algatada uurimine.“;

b)

lõike 6 teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kui meetmetest kõrvalehoidmise tava, menetlus või toiming leiab aset väljaspool liitu, võib vabastuse anda asjaomase toote tootjatele, kelle puhul leitakse, et nad ei tegele käesoleva artikli lõikes 3 määratletud kõrvalehoidmisega.

Kui meetmetest kõrvalehoidmise tava, menetlus või toiming leiab aset liidus, võib vabastuse anda importijatele, kes tõendavad, et nad ei tegele käesoleva artikli lõikes 3 määratletud kõrvalehoidmisega.“

10)

Artiklit 24 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Käesoleva määruse alusel võib vastu võtta erisätteid, eelkõige päritolureeglite ühismääratluse kohta, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 952/2013 (*3), ning tasakaalustava tollimaksu kohaldamiseks ja kogumiseks liikmesriigi mandrilaval või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) alusel liikmesriigi välja kuulutatud majandusvööndis.

(*3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).“;"

b)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Komisjon võib alates uurimise algatamisest ja pärast liikmesriikide õigeaegset teavitamist anda tolliasutustele korralduse võtta kohaseid meetmeid impordi registreerimiseks, et selle impordi suhtes saaks meetmeid kohaldada edaspidi alates registreerimise kuupäevast. Impordi registreerimise nõue kehtestatakse pärast liidu tootmisharu vastavat taotlust, mis sisaldab piisavaid tõendeid, mis sellist sammu põhjendavad. Komisjon võib impordi registreerimise nõude kehtestada ka omal algatusel. Registreerimine algatatakse komisjoni määrusega. Sellises määruses näidatakse nimetatud meetme eesmärk ning asjakohasel juhul ka võimaliku tulevase kohustuse prognoositav summa. Impordi registreerimise nõue kehtestatakse kõige rohkem üheksaks kuuks.“;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„5a.   Komisjon registreerib impordi kooskõlas käesoleva artikli lõikega 5 eelavalikustamise perioodil, mis on sätestatud artiklis 29a, välja arvatud juhul, kui tal on artikli 10 tähenduses piisavaid tõendeid selle kohta, et kas artikli 16 lõike 4 punkti c või d nõuded ei ole täidetud. Registreerimise kohta otsuse tegemisel analüüsib komisjon eeskätt teavet, mida koguti uuritava toote kohta Euroopa Liidu integreeritud tariifistiku (TARIC) koodide moodustamiseks vastavalt käesoleva artikli lõikele 6.“;

d)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kuu aruande uurimisaluste ja meetmetega hõlmatud toodete impordi kohta ning käesoleva määruse alusel kogutud tollimaksusummade kohta. Artikli 10 kohase uurimise algatamisel moodustab komisjon uuritava toote kohta TARICi koodid. Liikmesriigid kasutavad neid TARICi koode alates uurimise algatamisest uuritava toote impordi kohta aruannete esitamiseks. Komisjon võib huvitatud isiku spetsiifilise põhjendatud taotluse korral otsustada esitada talle mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte asjaomase toote impordi kogumahu ja impordi koguväärtuse kohta.“;

e)

lisatakse järgmine lõige:

„8.   Kui komisjon kavatseb vastu võtta dokumente, milles antakse võimalikele huvitatud isikutele käesoleva määruse kohaldamise üldiseid juhiseid, korraldatakse ELi lepingu artikli 11 lõike 3 kohane avalik konsultatsioon. Oma arvamused võivad esitada ka Euroopa Parlament ja nõukogu.“

11)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 24a

Liikmesriigi mandrilava või majandusvöönd

1.   Tasakaalustava tollimaksu võib kehtestada ka subsideeritud toodete suhtes, mida tuuakse märkimisväärsetes kogustes sisse tehissaarele, paiksetesse või ujuvatesse rajatistesse või muudesse struktuuridesse, mis asuvad liikmesriigi mandrilaval või vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonile (UNCLOS) liikmesriigi välja kuulutatud majandusvööndis, kui selline tegevus võib tekitada kahju liidu tootmisharule. Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles sätestatakse sellise tollimaksukohustuse tekkimise tingimused, sellistest toodetest teavitamise ja nende deklareerimise kord ning sellise tollimaksu maksmise kord, sealhulgas sissenõudmine, tagasimaksmine ja vähendamine (tollimeede). Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Komisjon kehtestab lõikes 1 osutatud tollimaksu üksnes alates lõikes 1 osutatud tollimeetme rakendamise kuupäevast. Komisjon teavitab kõiki ettevõtjaid tollimeetme käivitumisest vastava teate avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas.“

12)

Artikli 27 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.   Juhul kui liidu tootjaid, eksportijaid, importijaid, tooteliike või tehinguid on palju, võib uurimine piirduda mõistliku hulga isikute, toodete või tehingutega, kasutades valiku ajal kättesaadava teabe põhjal statistiliselt õigeid valimeid, või suurima representatiivse toodangu-, müügi- või ekspordimahuga, mida on nende käsutuses oleva aja jooksul võimalik uurida.

2.   Isikute, tooteliikide või tehingute lõplik valik kõnealuste väljavõttelist uuringut käsitlevate sätete alusel jääb komisjoni ülesandeks. Selleks et valim oleks representatiivne, on eelistatav, et valimid koostatakse asjaomaste isikutega konsulteerides ja nende nõusolekul, tingimusel et sellised isikud annavad endast teada ja teevad piisava teabe kättesaadavaks ühe nädala jooksul alates uurimise algatamisest.“

13)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 29a

Esialgses etapis antav teave

1.   Liidu tootjad, importijad ja eksportijad, neid esindavad ühendused ning päritolu- ja/või ekspordiriigi esindajad võivad taotleda teavet ajutise tollimaksu kavandatava kehtestamise kohta. Sellise teabe taotlus esitatakse kirjalikult algatamisteates kindlaks määratud tähtaja jooksul. Sellist teavet antakse nimetatud isikutele kolm nädalat enne ajutise tollimaksu kehtestamist. Selline teave hõlmab ettepanekukohaste tollimaksude kokkuvõtet üksnes teavitamise eesmärgil ning tasakaalustava subsiidiumi suuruse ja liidu tootmisharule põhjustatud kahju kõrvaldamiseks piisava marginaali arvutamise üksikasju, võttes nõuetekohaselt arvesse artiklis 29 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuste järgimise vajadust. Isikutel on alates sellise teabe esitamisest aega kolm tööpäeva avaldada arvamust arvutuste täpsuse kohta.

2.   Juhtudel, kui ajutist tollimaksu kehtestada ei kavatseta, vaid soovitakse jätkata uurimist, teavitatakse huvitatud isikuid tollimaksu kehtestamata jätmisest kolm nädalat enne artikli 12 lõikes 1 ajutise tollimaksu kehtestamiseks ettenähtud tähtaega.“

14)

Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Selleks et ametiasutustel oleks kindel alus kõikide seisukohtade ja kogu teabe arvesse võtmiseks selle üle otsustamisel, kas meetmete kehtestamine on liidu huvides või mitte, võivad liidu tootjad, ametiühingud, importijad ja neid esindavad ühendused, kasutajate esindajad ja tarbijaid esindavad organisatsioonid tasakaalustavat tollimaksu käsitleva uurimise algatamise teates kindlaks määratud tähtaja jooksul endast komisjonile teada anda ning teavet esitada. Selline teave või selle kokkuvõte tehakse kättesaadavaks teistele käesolevas artiklis nimetatud isikutele, kellel on õigus teabele vastata.“;

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Isikud, kes on toiminud lõike 2 kohaselt, võivad avaldada arvamust ajutiste tollimaksude kohaldamise kohta. Selleks et arvamusi arvesse võetaks, peavad need laekuma 15 päeva jooksul alates selliste meetmete kohaldamise kuupäevast ning arvamused või nende kokkuvõtted tehakse kättesaadavaks teistele isikutele, kellel on seejärel õigus arvamustele vastata.“

15)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 32a

Aruanne

1.   Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande käesoleva määruse kohaldamise ja rakendamise kohta, pöörates nõuetekohast tähelepanu konfidentsiaalse teabe kaitsele artikli 29 tähenduses.

Nimetatud aruanne hõlmab teavet ajutiste ja lõplike meetmete kohaldamise kohta, uurimiste lõpetamise kohta ilma meetmeid võtmata, kohustuste, kordusuurimiste, läbivaatamiste, oluliste moonutuste ja kontrollkäikude kohta ning niisuguste eri organite tegevuse kohta, kes vastutavad järelevalve tegemise eest käesoleva määruse rakendamise ja sellest tulenevate kohustuste täitmise üle. Samuti hõlmab aruanne kaubanduse kaitsevahendite kasutamist kolmandate riikide poolt liidu vastu ning kehtestatud meetmete kohta esitatud kaebusi. Aruanne hõlmab ka komisjoni kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku ja VKEde tugikeskuse tegevust seoses käesoleva määruse kohaldamisega.

Aruandes käsitletakse ka seda, kuidas on uurimisel kaalutud ning arvesse võetud sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid. Kõnealused standardid hõlmavad standardeid, mis sisalduvad mitmepoolsetes keskkonnalepingutes, mille osaline liit on, ning käesoleva määruse Ia lisas loetletud ILO konventsioonides ja ekspordiriigi samaväärsetes õigusaktides.

2.   9. juuniks 2023 ja seejärel iga viie aasta järel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande artikli 12 lõike 1 kolmanda ja neljanda lõigu, artikli 13 lõike 1 kolmanda ja neljanda lõigu ja artikli 15 lõike 1 kolmanda ja neljanda lõigu kohaldamise läbivaatamise kohta ning sealhulgas hinnangu nende kohaldamise kohta. Sellele läbivaatamisaruandele võib vajaduse korral lisada seadusandliku ettepaneku.

Artikkel 32b

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 12 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kaheks aastaks alates 8. juunist 2018 ja seda saab kasutada ainult üks kord.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 12 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (*4) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 12 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

(*4)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.“"

Artikkel 3

Käesoleva määruse lisa lisatakse määrustele (EL) 2016/1036 ja (EL) 2016/1037 Ia lisana.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi uurimiste suhtes, mille kohta on pärast käesoleva määruse jõustumist avaldatud Euroopa Liidu Teatajas algatamisteade kas määruse (EL) 2016/1036 artikli 5 lõike 9 või määruse (EÜ) 2016/1037 artikli 10 lõike 11 alusel.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg, 30. mai 2018

Euroopa Parlamendi nimel

president

A. TAJANI

Nõukogu nimel

eesistuja

L. PAVLOVA

(1)  Euroopa Parlamendi 16. aprilli 2014. aasta seisukoht (ELT C 443, 22.12.2017, lk 934) ja nõukogu 16. aprilli 2018. aasta esimese lugemise seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 29. mai 2018. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 176, 30.6.2016, lk 21).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (ELT L 176, 30.6.2016, lk 55).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(5)  ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

LISA

„Ia LISA

KÄESOLEVAS MÄÄRUSES OSUTATUD ILO KONVENTSIOONID

1.

Sunniviisilise või kohustusliku töö konventsioon, nr 29 (1930)

2.

Ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsioon, nr 87 (1948)

3.

Organiseerumisõiguse ja kollektiivse läbirääkimisõiguse kaitse konventsioon, nr 98 (1949)

4.

Konventsioon mees- ja naistöötajate võrdse tasustamise kohta võrdväärse töö eest, nr 100 (1951)

5.

Sunniviisilise töö kaotamise konventsioon, nr 105 (1957)

6.

Konventsioon, mis käsitleb kutsealal ja muus töövaldkonnas diskrimineerimise keelustamist, nr 111 (1958)

7.

Konventsioon, mis käsitleb vanuse alammäära tööle lubamisel, nr 138 (1973)

8.

Lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise konventsioon, nr 182 (1999).“