Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva otsusega muudetakse riiklike veeremiregistrite ühiseid kirjeldusi ning nähakse ette Euroopa raudteeveeremi registri tehnilised ja funktsionaalsed kirjeldused.

Artikkel 2

Riiklike veeremiregistrite ühiste kirjelduste muudatused

Otsuse 2007/756/EÜ lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse I lisale.

Artikkel 3

Liigsete registreeringute väljajätmine

Artikkel 4

Euroopa raudteeveeremi registri kirjeldused

Euroopa raudteeveeremi registri tehnilised ja funktsionaalsed kirjeldused on esitatud II lisas.

Artikkel 5

Registreerimisüksus

Artikkel 6

Turule laskmise loa saanud veeremiüksuste registreerimine

Artikkel 7

Euroopa raudteeveeremi registri ülesehitus

Artikkel 8

Üleminek riiklikelt veeremiregistritelt Euroopa raudteeveeremi registrile

Artikkel 9

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2007/756/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 16. juunist 2021.

Artikkel 10

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

II lisa punkte 2.2, 2.3, 2.4, 2.5, 3, 4.3 ja 5 ning selle 1.–6. liidet kohaldatakse alates 16. juunist 2021.

I LISA

Otsuse 2007/756/EÜ lisa muudetakse järgmiselt:

1)

punkt 3.2.1 asendatakse järgmisega: „3.2.1.   Registreerimistaotlus Registreerimistaotluse vorm on esitatud 4. liites. Veeremiüksuse registreerimist taotlev isik teeb märke kasti „Uus registreering“. Ta täidab vormi ja edastab selle: — selle liikmesriigi registreerimisüksusele, kus registreerimist taotletakse (täita tuleb kõik väljad); — esimese liikmesriigi registreerimisüksusele, kus ta kavatseb kolmandast riigist pärit veeremiüksust käitada (vt punkti 3.2.5 alapunkt 2). Sel juhul peab vorm sisaldama vähemalt veeremiüksuse omaniku ja valdaja identifitseerimisandmeid, veeremiüksuse kasutamise piiranguid ja hoolduse eest vastutava üksuse identifitseerimisandmeid.“;

2)	punktile 3.2.3 lisatakse järgmine lõik: „Registreerimisüksus registreerib NVRi tehtavad muudatused 20 tööpäeva jooksul alates täieliku taotlustoimiku saamisest. Selle tähtaja jooksul registreerimisüksus kas kannab veeremiüksuse registrisse või taotleb parandust/täpsustust.“;

3)

punkt 3.2.5 asendatakse järgmisega: „3.2.5.   Luba mitmes liikmesriigis 1. Veeremiüksused registreeritakse ainult selle liikmesriigi NVRis, kus need saavad esimest korda kasutuselevõtuloa, või ainult veeremiüksuse turule laskmise loa kasutusala liikmesriigis, kui veeremiüksuse jaoks on välja antud turule laskmise luba kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/797, (*1) ilma et see piiraks registreeringu ülekandmist teise NVRi kooskõlas punkti 3.2.6 alapunktiga 2. 2. Liidu raudteesüsteemi kolmandatest riikidest toodavad veeremiüksused, mis on kantud veeremiregistrisse, mis ei vasta käesoleva kirjelduse nõuetele või ei ole ühendatud Euroopa keskse virtuaalse veeremiregistriga (EC VVR), registreeritakse ainult selle liikmesriigi NVRis, kus veeremiüksust kavatsetakse liidu raudteesüsteemis käitada. 3. Liidu raudteesüsteemi kolmandatest riikidest toodavaid veeremiüksuseid, mis on kantud veeremiregistrisse, mis vastab käesoleva kirjelduse nõuetele ja mis on ühendatud EC VVRiga (kui seda võimaldab rahvusvaheline leping, mille osapool Euroopa Liit on), ei registreerita üheski NVRis. 4. Mis tahes veeremiüksuse korral sisaldab NVR, milles see registreeritakse, elementidega 2, 6, 12 ja 13 seotud andmeid iga liikmesriigi kohta, kus asjaomasele veeremiüksusele on antud kasutuselevõtuluba. See säte ei piira artiklite 3 ja 5 kohaldamist. (*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/797 Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 44)“;"

4)

punktile 3.2 lisatakse alapunkt 3.2.6: „3.2.6.   Registreeringu ülekandmine ja EVNI muutmine 1. Euroopa raudteeveeremi number (EVN) muudetakse ära, kui see ei kajasta koostalitlusvõimet või tehnilisi omadusi vastavalt 6. liitele seetõttu, et veeremiüksust on tehniliselt muudetud. Selliste tehniliste muudatuste tõttu võib vaja olla uut kasutuselevõtuluba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ (*2) artiklitele 21–26 või uut veeremiüksuse turule laskmise luba või vajaduse korral uut veeremiüksuse tüübiluba kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artiklitega 21 ja 24. Veeremiüksuse valdaja teavitab veeremiüksuse registreerimise liikmesriigi registreerimisüksust nendest muudatustest ja vajaduse korral uuest kasutuselevõtuloast või uuest veeremiüksuse turule laskmise loast. Nimetatud registreerimisüksus määrab veeremile uue EVNi. 2. EVNi võib veeremiüksuse valdaja loal muuta, registreerides veeremiüksuse uuesti teise liikmesriigi NVRis, mis on ühendatud EC VVRiga, ja jättes selle eelneva registreeringu välja. (*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1).“;"

5)

punkt 3.3 asendatakse järgmisega: „3.3.   Juurdepääsuõigused Juurdepääsuõigused liikmesriigi „XX“ NVRi andmetele on loetletud järgmises tabelis. Üksus Lugemisõigused Uuendamisõigused Liikmesriigi „XX“ registreerimisüksus Kõik andmed Liikmesriigi „XX“ veeremiregistri kõik andmed Riiklik ohutusasutus Kõik andmed — Amet Kõik andmed — Veeremiüksuse valdaja Kõikide tema valduses olevate veeremiüksuste andmed — Hoolduse eest vastutav üksus Kõigi nende veeremiüksuste andmed, mille hoolduse eest vastutav üksus ta on, v. a andmed omaniku kohta — Omanik Kõikide tema omanduses olevate veeremiüksuste andmed — Raudteeveo-ettevõtja Kõik andmed, võttes aluseks ühe või mitu veereminumbrit, v.a andmed omaniku kohta — Taristuettevõtja Kõik andmed, võttes aluseks ühe või mitu veereminumbrit, v.a andmed omaniku kohta — Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 (1) artiklis 22 osutatud ohutusjuurdlusasutus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (2) artiklis 55 osutatud reguleeriv asutus Kõik kontrollitavate või auditeeritavate veeremiüksuste andmed — EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni väljaandnud asutus (taotleja) Kõikide nende veeremiüksuste andmed, mille EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni väljaandnud asutus ta on (taotleja), v.a andmed omaniku kohta — Muud õiguspärased kasutajad, keda tunnustavad riiklik ohutusasutus ja amet (3) Nimetada konkreetsel juhul, kestus võib olla piiratud, v.a andmed omaniku kohta — NVRi andmetele juurdepääsemise õigusi võib laiendada asjakohastele kolmandate riikide üksustele või valitsustevahelistele organisatsioonidele, kui seda võimaldab rahvusvaheline leping, mille osaline Euroopa Liit on.“;

6)

1. ja 2. liide asendatakse järgmisega: „ 1. LIIDE PIIRANGUTE KODEERIMINE 1.   PÕHIMÕTTED Direktiivi 2008/57/EÜ artiklite 21–26 kohases kasutuselevõtuloas või direktiivi (EL) 2016/797 artiklite 21 ja 24 kohases veeremiüksuse turule laskmise loas või vajaduse korral uues veeremiüksuse tüübiloas osutatud piirangutele määratakse ühtne kood või riiklik kood. 2.   STRUKTUUR Iga kood koosneb järgmisest: — piirangu kategooria, — piirangu tüüp, — väärtus või kirjeldus, mida eraldab punkt (.): [Kategooria].[Liik].[Väärtus või kirjeldus]. 3.   PIIRANGUKOODID 1. Ühtseid piirangukoode kohaldatakse kõigis liikmesriikides. Amet ajakohastab kogu liidu raudteesüsteemi jaoks ühtseid piirangukoode ja avaldab need oma veebisaidil. Kui riiklik ohutusasutus on seisukohal, et ühtsete piirangukoodide loendisse tuleb lisada uus kood, esitab ta ametile taotluse kõnealuse uue koodi lisamise hindamiseks. Amet hindab taotlust, konsulteerides vajaduse korral teiste riiklike ohutusasutustega. Asjakohasel juhul lisab amet loendisse uue piirangukoodi. 2. Amet ajakohastab siseriiklike piirangukoodide loendit. Siseriiklike piirangukoodide kasutamine piirdub nende piirangutega, mis väljendavad liikmesriigi olemasoleva raudteesüsteemi eriomadusi ja mida vähese tõenäosusega kasutatakse muudes liikmesriikides sama tähendusega. Nende piirangutüüpide korral, millele ei ole punktis 1 nimetatud loendis viidatud, esitavad riiklikud ohutusasutused ametile taotluse uue piirangukoodi lisamiseks siseriiklike piirangukoodide loendisse. Amet hindab taotlust, konsulteerides vajaduse korral teiste riiklike ohutusasutustega. Asjakohasel juhul lisab amet loendisse uue piirangukoodi. 3. Riikidevahelise ohutusasutuste piirangukoodi käsitletakse riikliku piirangukoodina. 4. Ilma koodita piirangud on lubatud ainult juhul, kui tulenevalt nende eripärast on ebatõenäoline nende kohaldamine mitut tüüpi veeremiüksuste suhtes. Amet haldab kordumatute piirangukoodide loendit EVRi jaoks, direktiivi (EL) 2016/797 artikli 48 kohast veeremiüksuste tüübilubade Euroopa registrit, ühtset kontaktpunkti ning Euroopa Raudteeameti koostalitlus- ja ohutusalast andmebaasi. 5. Vajaduse korral võib amet piirangukoodide ühtlustamist kooskõlastada asjaomaste valitsustevahelistele organisatsioonidega, kui seda võimaldab rahvusvaheline leping, mille osaline Euroopa Liit on. 2. LIIDE EUROOPA TUNNUSNUMBRI STRUKTUUR JA SISU Amet näeb tehnilises dokumendis ette Euroopa tunnusnumbri (EINi) struktuuri ja sisu, sh asjaomaste dokumendiliikide kodeerimise, ja avaldab selle tehnilise dokumendi oma veebisaidil. “;

7)

6. liite 1. osa punkt 1 asendatakse järgmisega: „1.   Veeremiüksuse valdaja tähise (VKM) mõiste Veeremiüksuse valdaja tähis (Vehicle Keeper Marking – VKM) on 2–5kohaline tähtkood (*3). VKM märgitakse igale veeremiüksusele Euroopa raudteeveeremi numbri lähedale. VKM tähistab veeremiüksuse valdajat, kes on registreeritud riiklikus veeremiregistris. VKM on kordumatu number, mis kehtib kõigis liikmesriikides ja riikides, kes ühinevad kokkuleppega, millega on ette nähtud veeremiüksuse nummerdamise süsteemi ja veeremiüksuse valdaja tähise kasutamine, nagu on sätestatud käesolevas otsuses. (*3)  NMBS/SNCB osas võib jätkata ringistatud üksiku B-tähe kasutamist.“;"

8)

6. liite 4. osa asendatakse järgmisega: „4. OSA – VEEREMI REGISTREERIMISE RIIKIDE KOODID (3.-4. NUMBER NING LÜHEND) Andmed kolmandate riikide kohta on üksnes informatiivsed. Riigid Riigi tähtkood (1) Riigi numberkood   Riigid Riigi tähtkood (1) Riigi numberkood Albaania AL 41   Leedu LT 24 Alžeeria DZ 92   Luksemburg L 82 Armeenia AM 58   Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariik MK 65 Austria A 81   Malta M   Aserbaidžaan AZ 57   Moldova MD (1) 23 Valgevene BY 21   Monaco MC   Belgia B 88   Mongoolia MGL 31 Bosnia ja Hertsegoviina BIH 50 ja 44 (2)   Montenegro MNE 62 Bulgaaria BG 52   Maroko MA 93 Hiina RC 33   Madalmaad NL 84 Horvaatia HR 78   Põhja-Korea PRK (1) 30 Kuuba CU (1) 40   Norra N 76 Küpros CY     Poola PL 51 Tšehhi Vabariik CZ 54   Portugal P 94 Taani DK 86   Rumeenia RO 53 Egiptus ET 90   Venemaa RUS 20 Eesti EST 26   Serbia SRB 72 Soome FIN 10   Slovakkia SK 56 Prantsusmaa F 87   Sloveenia SLO 79 Gruusia GE 28   Lõuna-Korea ROK 61 Saksamaa D 80   Hispaania E 71 Kreeka GR 73   Rootsi S 74 Ungari H 55   Šveits CH 85 Iraan IR 96   Süüria SYR 97 Iraak IRQ (1) 99   Tadžikistan TJ 66 Iirimaa IRL 60   Tuneesia TN 91 Iisrael IL 95   Türgi TR 75 Itaalia I 83   Türkmenistan TM 67 Jaapan J 42   Ukraina UA 22 Kasahstan KZ 27   Ühendkuningriik GB 70 Kõrgõzstan KS 59   Usbekistan UZ 29 Läti LV 25   Vietnam VN (1) 32 Liibanon RL 98   (1) Vastavalt 1949. aasta konventsiooni liites 4 ja 1968. aasta maanteevedude konventsiooni artikli 45 lõikes 4 kirjeldatud tähelisele koodisüsteemile. (2) Bosnia ja Hertsegoviinas kasutatakse kaht raudtee erikoodi. Riigi numberkood 49 on reserveeritud.“

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).

(3)  Amet määrab koos riiklike ohutusasutustega kindlaks õiguspäraste kasutajate tunnustamise menetluse.

II LISA

1.   SISU JA ANDMETE VORM

Euroopa raudteeveeremi registri (EVR) sisu ja andmete vorm on esitatud järgmises tabelis.

Tabel 1

EVRi parameetrid

Parameetri number	Parameetri nimi	Kirjeldus	Vorming	Kohustuslik/vabatahtlik
1	Veeremiüksuse identifitseerimine
1.1	Euroopa raudteeveeremi number	Euroopa raudteeveeremi number. 6. liite kohaselt kindlaks määratud numbriline tunnuskood.	Vt 6. liide (1)	Kohustuslik
1.2	Varasem veereminumber	Varasem number (vajaduse korral, uuesti nummerdatud veeremiüksuste puhul)		Kohustuslik (kui kohaldatakse)
2	Registreerimisliikmesriik
2.1	Registreerimisliikmesriik	Liikmesriik, kus veerem on registreeritud	2-täheline kood (*1)	Kohustuslik
3	Liikmesriigid, kus veeremile on luba antud
3.1	Tulenev kasutusala	Väli, mille süsteem täidab automaatselt parameetri 11.4 väärtustest lähtuvalt.	Tekst	Väli, mille süsteem täidab automaatselt parameetri 11.4 väärtustest lähtuvalt.
4	Lisatingimused
4.1	Veeremiüksuse suhtes kohaldatavad lisatingimused	Kohaldatavad kahe- või mitmepoolsed lepingud, nt RIV, RIC, TEN, TEN-CW, TEN-GE.	Tekst	Kohustuslik (kui kohaldatakse)
5	Valmistamine
5.1	Valmistamisaasta	Aasta, mil veeremiüksus lahkus tehasest	AAAA	Kohustuslik
5.2	Tootja seerianumber	Tootja seerianumber, nagu see on märgitud veeremiüksuse raamile	Tekst	Vabatahtlik
5.3	Lubatud veeremitüüpide Euroopa registri (ERATV) viide	Veeremile vastava lubatud veeremitüübi (või versiooni või variandi) ERATV tunnus (2).	Tähtnumbriline kood/tähtnumbrilised koodid	Kohustuslik (kui on olemas)
5.4	Seeria	Seeria, kuhu veeremiüksus kuulub	Tekst	Kohustuslik (kui kohaldatakse)
6	Viited EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile (3)
6.1	EÜ deklaratsiooni kuupäev	EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni kuupäev	Kuupäev (AAAAKKPP)	Kohustuslik (kui on olemas)
6.2	Viited EÜ deklaratsioonile	Viide EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile	Olemasolevate veeremiüksuste puhul: tekst. Uute veeremiüksuste puhul: EINil põhinev tähtnumbriline kood, vt 2. liide.	Kohustuslik (kui on olemas)
6.3	EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni väljaandnud asutus (taotleja)
6.3.1.	Organisatsiooni nimi		Tekst	Kohustuslik (kui on olemas)
6.3.2.	Ettevõtlusregistri kood		Tekst	Kohustuslik (kui on olemas)
6.3.3.	Aadress	Organisatsiooni aadress, tänav ja majanumber	Tekst	Kohustuslik (kui on olemas)
6.3.4.	Linn		Tekst	Kohustuslik (kui on olemas)
6.3.5.	Riigikood		2täheline kood (*1)	Kohustuslik (kui on olemas)
6.3.6.	Sihtnumber		Tähtnumbriline kood	Kohustuslik (kui on olemas)
6.3.7.	E-posti aadress		E-post	Kohustuslik (kui on olemas)
6.3.8.	Organisatsiooni kood		Tähtnumbriline kood	Kohustuslik (kui on olemas)
7	Omanik	Andmed veeremiüksuse omaniku kohta
7.1	Organisatsiooni nimi		Tekst	Kohustuslik
7.2	Ettevõtlusregistri kood		Tekst	Kohustuslik
7.3	Aadress		Tekst	Kohustuslik
7.4	Linn		Tekst	Kohustuslik
7.5	Riigikood		2täheline kood (*1)	Kohustuslik
7.6	Sihtnumber		Tähtnumbriline kood	Kohustuslik
7.7	E-posti aadress		E-post	Kohustuslik
7.8	Organisatsiooni kood		Tähtnumbriline kood	Kohustuslik
8	Veeremiüksuse valdaja
8.1	Organisatsiooni nimi		Tekst	Kohustuslik
8.2	Ettevõtlusregistri kood		Tekst	Kohustuslik
8.3	Aadress		Tekst	Kohustuslik
8.4	Linn		Tekst	Kohustuslik
8.5	Riigikood		2täheline kood (*1)	Kohustuslik
8.6	Sihtnumber		Tähtnumbriline kood	Kohustuslik
8.7	E-posti aadress		E-post	Kohustuslik
8.8	Organisatsiooni kood		Tähtnumbriline kood	Kohustuslik
8.9	Veeremiüksuse valdaja tähis (VKM)		Tähtnumbriline kood	Kohustuslik
9	Hoolduse eest vastutav üksus	Viide hoolduse eest vastutavale üksusele
9.1	Organisatsiooni nimi		Tekst	Kohustuslik
9.2	Ettevõtlusregistri kood		Tekst	Kohustuslik
9.3	Aadress		Tekst	Kohustuslik
9.4	Linn		Tekst	Kohustuslik
9.5	Riigikood		2täheline kood (*1)	Kohustuslik
9.6	Sihtnumber		Tähtnumbriline kood	Kohustuslik
9.7	E-posti aadress		E-post	Kohustuslik
9.8	Organisatsiooni kood		Tähtnumbriline kood	Kohustuslik
10	Registreerimisstaatus
10.1	Registreerimisstaatus (vt 3. liide)		Kahekohaline kood	Kohustuslik
10.2	Registreerimisstaatus … kuupäev	Registreerimisstaatuse kuupäev	Kuupäev (AAAAKKPP)	Kohustuslik
10.3	Registreerimisstaatuse põhjus		Tekst	Kohustuslik (kui kohaldatakse)
11	Turule laskmise (4) load (5)
11.1	Lube väljaandva üksuse nimi	Üksus (riiklik ohutusasutus või amet), kes andis turule laskmise loa	Tekst	Kohustuslik
11.2	Lube väljaandva üksuse liikmesriik	Lube väljaandva üksuse liikmesriik	2täheline kood (*1)	Kohustuslik
11.3	Euroopa tunnusnumber (ENI)	Lube väljaandva üksuse genereeritud ühtlustatud kasutuselevõtuloanumber	Loa number. Uute veeremiüksuste puhul: EINil põhinev tähtnumbriline kood, vt 2. liide.	Kohustuslik
11.4	Kasutusala	Nagu on märgitud veeremiüksuse jaoks antud loas.	Tekst	Kohustuslik
11.5	Loa kuupäev		Kuupäev (AAAAKKPP)	Kohustuslik
11.6	Luba kehtib kuni (kui märgitud)		Kuupäev (AAAAKKPP)	Kohustuslik (kui kohaldatakse)
11.7	Loa peatamise kuupäev		Kuupäev (AAAAKKPP)	Kohustuslik (kui kohaldatakse)
11.8	Loa tühistamise kuupäev		Kuupäev (AAAAKKPP)	Kohustuslik (kui kohaldatakse)
11.9	Veeremiüksuse kasutamise tingimused ja muud veeremiüksuse kasutamisega seotud piirangud
11.9.1	Kodeeritud kasutamistingimused ja piirangud	Kasutamistingimused ja muud veeremiüksuse kasutamisega seotud piirangud	Koodide loetelu (vt 1. liide).	Kohustuslik (kui kohaldatakse)
11.9.2	Kodeerimata kasutamistingimused ja piirangud	Kasutamistingimused ja muud veeremiüksuse kasutamisega seotud piirangud	Tekst	Kohustuslik (kui kohaldatakse)
12	Täiendavad väljad (6)

2.   ÜLESEHITUS

2.1.   EVRi ülesehitus

2.1.1.   Andmete otsimise ja vaatamise funktsioon (DSC-funktsioon)

DSC-funktsiooni jaoks kasutab amet keskset veebipõhist vahendit ja masinatevahelise suhtluse liidest. See funktsioon võimaldab pärast autentimist EVRi andmeid otsida ja vaadata.

DSC-funktsioon võimaldab registreerimisüksustel saada tabelis 1 esitatud parameetrite väärtuseid oma registreeritud veeremiüksuste kohta.

2.1.2.   Kasutaja loomise ja haldamise funktsioon (UCA-funktsioon)

UCA-funktsiooni jaoks loob amet keskse veebipõhise vahendi. See funktsioon võimaldab isikutel ja organisatsioonidel taotleda juurdepääsu EVRi andmetele ning pädeval registreerimisüksusel (RE) luua kasutajaid ja hallata nende juurdepääsuõigusi.

2.1.3.   Võrdlusandmete haldamise funktsioon (RDA-funktsioon)

RDA-funktsiooni jaoks loob amet keskse veebipõhise vahendi. See funktsioon võimaldab riiklikel registreerimisüksustel ja ametil ühiseid võrdlusandmeid hallata.

2.1.4.   Taotluse esitamise, registreerimise ja andmete säilitamise funktsioon (ARS-funktsioon)

ARS-funktsioon võimaldab pärast autentimist veeremiüksuse valdajatel esitada valitud registreerimisüksuse registreerimise või olemasolevate registreeringute ajakohastamise taotlusi, kaustades selleks veebipõhist vahendit, mis kuvab ühtlustatud elektroonilist vormi (vt 4. liide). See funktsioon võimaldab ka registreerimisüksusel registreerimisandmed registrisse kanda. Teatava liikmesriigi registreeringute kogumile osutatakse kui sellise liikmesriigi veeremiregistrile.

Liikmesriigid võivad otsustada kasutada ameti pakutavat tsentraliseeritud ARS-funktsiooni (C-ARS) või nad võivad rakendada ARS-funktsiooni iseseisvalt, s.o detsentraliseeritult. Viimasena nimetatud juhul peavad liikmesriigid ja amet tagama detsentraliseeritud ARS-funktsioonide (D-ARS) ja tsentraliseeritud funktsioonide (DSC, UCA ja RDA) ühildavuse ja teabevahetuse.

Tsentraliseeritud ARS-funktsioon võimaldab veereminumbreid eelregistreerida ja hallata. Eelregistreerimine võimaldab taotlejal või veeremiüksuse valdajal eeltäita teavet, mis on elektroonilises vormis nõutav.

2.2.   Kasutajasõbralikkus

EVR-funktsioonid on kasutajatele kättesaadavad kõige sagedamini kasutatavate veebibrauserite kaudu ja kõigis liidu ametlikes keeltes.

2.3.   Kättesaadavus

Üldiselt peab EVR olema kogu aeg kättesaadav, süsteemi kättesaadavuse eesmärk on 98 %.

Kui tõrge tekib väljaspool tööaega, mis on esmaspäevast reedeni kell 07:00 kuni 20:00 Kesk-Euroopa aja järgi, tegeletakse teenuse taastamisega järgmisel tööpäeval pärast tõrke tekkimist. Süsteemi kättesaadavuse piiramine hoolduse ajal on minimaalne.

2.4.   Teenuste maht

Tööajal aitab kasutajatugi kasutajaid süsteemi kasutamisega seotud küsimustes ja registreerimisüksusi süsteemi toimimisega seotud küsimustes.

Amet näeb ette EVRi katsekeskkonna.

2.5.   Muudatuste haldamine

Amet loob EVRi jaoks muudatuste haldamise protsessi.

2.6.   Andmete terviklikkus

EVR tagab andmete piisava terviklikkuse.

2.7.   Eelkontroll

EVR-süsteemiga nähakse ette elektroonilisse vormi sisestatud andmete automaatne kontrollimine, sh võrdlus EVRi veeremiüksuste registreeringutega, terviklikkuse kontroll ja sisestatud andmete vormingu kontroll.

2.8.   Kolmandates riikides registreeritud veeremiüksuste liidus kasutamise hõlbustamine

Amet võib rakendada DSC-funktsiooni nii, et kolmandate riikide asjaomastele üksustele antakse juurdepääs EVRi asjakohastele andmetele, kui seda võimaldab rahvusvaheline leping, mille osaline Euroopa Liit on.

Amet võib võimaldada kolmandate riikide üksustel EVR-funktsiooni kasutada, kui seda võimaldab rahvusvaheline leping, mille osaline Euroopa Liit on.

3.   TÖÖREŽIIM

3.1.   EVRi kasutamine

EVRi võib kasutada selleks, et:

—	kontrollida veeremiüksuse nõuetekohast registreerimist ja registreerimisstaatust;

—	saada teavet turule laskmise lubade, sh lube väljaandva üksuse kohta, kasutusala, kasutustingimuste ja muude piirangute kohta;

—	saada viide sellele loa saanud veeremitüübile, millele veeremiüksus vastab;

—	saada teavet veeremiüksuse valdaja, omaniku või hoolduse eest vastutava üksuse kohta.

3.2.   Veeremiüksuste registreerimine

3.2.1.   Üldeeskirjad

1.

Veeremiüksus registreeritakse pärast turule laskmise loa saamist ja enne käitamist veeremiüksuse valdaja taotluse korral EVRis. Veeremiüksuse valdaja täidab elektroonilise vormi ja esitab registreerimistaotluse omal valikul ühele kasutusalaga hõlmatud liikmesriigile. Taotleja või veeremiüksuse valdaja taotluse korral võimaldab veeremiüksuse registreerimiseks valitud liikmesriik kasutada veereminumbri või veereminumbrite vahemiku eelregistreerimise menetlust.

2.

Ühe veeremiüksuse kohta võib EVRis olla üksnes üks kehtiv registreering. Veeremiüksust, millel puudub kehtiv registreering, ei tohi käitada.

3.

Registreerimisel määrab veeremiüksuse registreerimise liikmesriigi registreerimisüksus sellele Euroopa raudteeveeremi numbri (EVN). EVN peab vastama 6. Liites esitatud eeskirjadele. Kui taotleja või veeremiüksuse valdaja said taotluse esitamise korral eelregistreeritud veereminumbri, kasutatakse kõnealust veereminumbrit esmakordsel registreerimisel.

4.

EVNi võib punktides 3.2.2.8 ja 3.2.2.9 nimetatud juhtudel muuta.

5.

Kui veeremiüksused tuuakse liidu raudteesüsteemi kolmandatest riikidest ja kui need on kantud veeremiregistrisse, mis ei vasta käesoleva lisa nõuetele või ei ole ühendatud EVRiga, esitab veeremiüksuse valdaja registreerimistaotluse esimesele liikmesriigile, kus veeremiüksust kavatsetakse liidu raudteesüsteemis käitada.

6.

Veeremiüksust, mis võetakse esimest korda kasutusele kolmandas riigis ja on ette nähtud kasutamiseks liidus 1 520 mm-se rööpmevahega raudteesüsteemi vagunitena, EVRis ei registreerita. Siiski peaks kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artikli 47 lõikega 7 hankima teavet asjaomase veeremiüksuse haldaja, selle hooldamise eest vastutava üksuse ja veeremiüksuse kasutamise piirangute kohta.

7.

Kui veeremiüksused tuuakse liidu raudteesüsteemi kolmandatest riikidest ja need on kantud veeremiregistrisse, mis on ühendatud EVRiga (DSC-funktsiooni kaudu) kooskõlas käesoleva liitega, registreeritakse need üksnes kõnealuses veeremiregistris, kui seda võimaldab rahvusvaheline leping, mille osaline Euroopa Liit on.

8.

EVR sisaldab iga veeremiüksuse puhul viidet kõigile sellele veeremiüksusele väljaantud lubadele ja kolmandatele riikidele, kus veeremiüksust on rahvusvahelises liikluses lubatud kasutada kooskõlas rahvusvaheliste raudteevedude konventsiooni G. liitega, ja vastavatele kasutamistingimustele ja muudele piirangutele.

9.

Registreerimisüksus võtab mõistlikud meetmed, et taga EVRi sisestatavate andmete täpsus. Selleks võib registreerimisüksus taotleda teavet teistelt registreerimisüksustelt, eelkõige juhul, kui registreerimist taotlev veeremiüksuse valdaja on asutatud teises liikmesriigis. Registreerimisüksus võib nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel otsustada veeremiüksuse registreeringu peatada.

10.

Kui riiklik ohutusasutus või amet leiab, et veeremiüksuse registreeringu peatamine on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/545 (7) artikli 54 kohaselt põhjendatud, paluvad nad registreerimisüksusel see peatada. Sellise taotluse korral peatab registreerimisüksus registreeringu viivitamata.

11.

Veeremiüksuse valdaja kasutab pädevale registreerimisüksusele registreerimistaotluse esitamiseks veebipõhist elektroonilist vormi. Veebipõhine vorm ja tulemustabel tehakse kättesaadavaks ARS-funktsiooni osana ja need on pärast autentimist juurdepääsetavad.

12.

Registreerimistaotlused võivad hõlmata üht veeremiüksust või veeremiüksuste loetelu.

13.

Mõnel juhul võivad liikmesriigid nõuda registreerimistaotlusele tõendavate dokumentide lisamist elektrooniliselt; seoses sellega avaldab registreerimisüksus loetelu tõendavatest dokumentidest, mis on konkreetsel registreerimisjuhul nõutavad.

14.

Lisaks tabelis 1 osutatud andmetele võivad liikmesriigid nõuda lisaväljade esitamist registreerimistaotlusel; selleks avaldab registreerimisüksus selliste väljade loetelu.

15.

EVR võimaldab veeremiüksuse valdajal ja registreerimisüksusel vaadata süsteemis läbi registreerimistaotlused ja nendega seotud lisad ning salvestada registreeringud ja registreeringute muutmine ja nende muudatustega seotud teave.

16.

Registreerimisüksus kannab andmed EVRi 20 tööpäeva jooksul alates täieliku taotluse saamisest. Selle tähtaja jooksul registreerimisüksus kas kannab veeremiüksuse registrisse või taotleb parandust või selgitust.

17.

Veeremiüksuse valdaja saab jälgida oma taotluse käitlemist veebipõhise tulemustabeli kaudu.

18.

EVR teavitab veeremiüksuse valdajat ja registreerimisüksust registreerimistaotluse staatuse mis tahes muutusest.

3.2.2.   Registreerimisjuhud

Registreerimisjuhud on esitatud allpool. Asjakohasel juhul võib eri registreerimisjuhud liita üheks veeremi registreerimistaotluseks.

3.2.2.1.   Uus registreerimine

Kõik tabelis 1 loetletud kohustuslikud väljad tuleb täita koos mis tahes lisaväljaga, mida liikmesriigid nõuavad kooskõlas punktiga 3.2.1.14.

Veeremiüksuse valdaja esitab taotlused selle liikmesriigi registreerimisüksusele, mis asub selle kasutusala piires, kus veerem soovitakse registreerida.

Kui veeremiüksused tuuakse liidu raudteesüsteemi kolmandatest riikidest kooskõlas punktiga 3.2.1.5, esitatakse taotlused selle liikmesriigi registreerimisüksusele, kus veeremiüksust kavatsetakse käitada. Sel juhul peab taotlus sisaldama vähemalt andmeid veeremiüksuse valdaja ja hoolduse eest vastutava üksuse kohta ning andmeid veeremiüksuse kasutamise piirangute kohta.

3.2.2.2.   Olemasoleva registreeringu ajakohastamine

Veeremiüksuse valdaja esitab taotlused selle liikmesriigi registreerimisüksusele, kus veerem on registreeritud. Tuleb esitada üksnes need parameetrid, mida tuleb tabelis 1 ajakohastada.

3.2.2.3.   Veeremiüksuse valdaja vahetumine

Kui veeremiüksuse valdaja vahetub, peab praegune registreeritud valdaja teavitama registreerimisüksust aegsasti, et viimane saaks EVRi ajakohastada. Eelmine veeremiüksuse valdaja eemaldatakse EVRi registreeringust ja vabastatakse oma kohustustest alles siis, kui uus valdaja on teatanud valdaja staatusega nõustumisest. Kui seni registreeritud valdaja registreerimise peatamise päevaks ei ole ükski uus valdaja nõustunud valdaja staatusega, peatatakse veeremiüksuse registreering.

3.2.2.4.   Hoolduse eest vastutav üksus

Kui veeremiüksuse hoolduse eest vastutav üksus vahetub, peab veeremiüksuse valdaja teavitama registreerimisüksust aegsasti, et viimane saaks EVRi ajakohastada. Eelmine hoolduse eest vastutav üksus annab hooldusdokumentatsiooni üle kas veeremiüksuse valdajale või uuele hoolduse eest vastutavale üksusele. Eelmine hoolduse eest vastutav üksus vabastatakse oma kohustustest alles siis, kui ta on eemaldatud EVRi registreeringust. Kui eelmise hoolduse eest vastutava üksuse registreeringust eemaldamise kuupäevaks ei ole uus üksus tunnistanud oma nõustumist hoolduse eest vastutava üksuse staatusega, peatatakse veeremiüksuse registreering.

3.2.2.5.   Omaniku vahetumine

Kui veeremiüksuse omanik vahetub, peab veeremiüksuse valdaja teavitama registreerimisüksust aegsasti, et viimane saaks EVRi ajakohastada.

3.2.2.6.   Registreeringu peatamine või uuesti aktiveerimine

Tuleb märkida uus staatus (8) ja staatuse põhjus. Staatuse kuupäev märgitakse EVRis automaatselt.

Veeremiüksust, mille registreering on peatatud, ei või liidu raudteesüsteemis käitada.

Selleks et aktiveerida registreering uuesti pärast selle peatamist, peab registreerimisüksus uuesti kontrollima peatamise põhjuse tingimusi, vajaduse korral koos selle riikliku ohutusasutusega, kes taotles peatamist.

3.2.2.7.   Registreeringu väljajätmine

Tuleb märkida uus staatus (8) ja staatuse põhjus. Staatuse kuupäev märgitakse süsteemis automaatselt.

Veeremiüksust, mille registreering on välja jäetud, ei või liidu raudteesüsteemis sellise registreeringu alusel käitada.

3.2.2.8.   EVNi muutmine tehnilistest muudatustest tulenevalt

Euroopa raudteeveeremi number (EVN) muudetakse ära, kui see ei kajasta koostalitlusvõimet või tehnilisi omadusi vastavalt 6. liitele seetõttu, et veeremiüksust on tehniliselt muudetud. Selliste tehniliste muudatuste tõttu võib vaja olla uut veeremiüksuse turule laskmise luba või vajaduse korral uut veeremiüksuse tüübiluba kooskõlas direktiivi (EL) 2016/797 artiklitega 21 ja 24. Veeremiüksuse valdaja teavitab veeremiüksuse registreerimise liikmesriigi registreerimisüksust nendest muudatustest ja vajaduse korral uuest veeremiüksuse turule laskmise loast. Nimetatud registreerimisüksus määrab veeremiüksusele uue EVNi.

EVNi muutmisega kaasneb veeremiüksuse uus registreerimine ja eelneva registreeringu väljajätmine.

3.2.2.9.   EVNi ja registreerimisliikmesriigi muutmine

EVNi võib veeremiüksuse valdaja loal muuta, registreerides veeremiüksuse uuesti kasutusalaga hõlmatud teises liikmesriigis ja jättes eelmise registreeringu välja.

3.2.3.   Automaatne muudatustest teavitamine

Kui muudetakse ühte või mitut registreeringu elementi, saadab EVRi IT-süsteem veeremiüksuse valdajale ja veeremiüksuse kasutusala asjaomasele riiklikule ohutusasutusele automaatselt e-posti teel teate, milles teavitatakse muudatusest, kui nad on selliseid teateid tellinud.

Kui vahetub veeremiüksuse valdaja, omanik või hoolduse eest vastutav üksus, saadab EVRi IT-süsteem automaatselt e-posti teel teate kas eelmisele ja uuele valdajale või eelmisele ja uuele omanikule või eelmisele ja uuele hoolduse eest vastutavale üksusele.

Soovi korral võivad veeremiüksuse valdaja, omanik või hoolduse eest vastutav üksus või EÜ deklaratsiooni väljaandnud asutus saada automaatselt e-posti teel teateid nende muudatuste kohta, mis on nendega seotud.

3.2.4.   Varasemad registriandmed

Kõiki EVRi andmeid tuleb säilitada kümme aastat pärast veeremiüksuse registreeringu väljajätmist. Vähemalt esimese kolme aasta jooksul peavad andmed olema võrgus kättesaadavad. Pärast kolme aastat võib andmed arhiveerida. Kui mis tahes ajal kõnealuse kümneaastase perioodi jooksul algatatakse veeremiüksust või -üksuseid hõlmav uurimine, säilitatakse andmed kõnealuste veeremiüksuste kohta kauem kui kümme aastat, kui seda nõuavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 (9) artiklis 22 osutatud uurimisasutus või liikmesriikide jurisdiktsioonid.

Pärast veeremiüksuse registreeringu väljajätmist ei tohi sellele määratud registreerimisnumbrit määrata ühelegi teisele veeremile 100 aasta jooksul alates veeremiüksuse registreeringu väljajätmisest.

EVRi andmetes tehtavad mis tahes muudatused registreeritakse.

3.3.   Kasutajate haldamine

3.3.1.   Kasutusõiguse taotlemine

Igal isikul või organisatsioonil peab olema võimalik taotleda juurdepääsu EVRile, kaustades selleks organisatsiooni või isiku asukoha pädeva registreerimisüksuse veebipõhist vormi (mis on osa tsentraliseeritud UCA-funktsioonist).

Registreerimisüksus hindab taotlust ja loob vajaduse korral taotlejale kasutajakonto ja annab talle nõuetekohased juurdepääsuõigused kooskõlas punktidega 3.3.2 ja 3.3.3.

3.3.2.   Juurdepääsuõigused

Juurdepääsuõigused EVRi andmetele on loetletud järgmises tabelis.

Tabel 2

Üksus	Lugemisõigused	Uuendamisõigused
Liikmesriigi „XX“ registreerimisüksus	Kõik andmed	Liikmesriigi „XX“ veeremiregistri kõik andmed
Riiklik ohutusasutus	Kõik andmed	—
Amet	Kõik andmed	—
Veeremiüksuse valdaja	Kõikide tema valduses olevate veeremiüksuste andmed	—
Hoolduse eest vastutav üksus	Kõigi nende veeremiüksuste andmed, mille hooldus eest vastutav üksus ta on, v.a andmed omaniku kohta	—
Omanik	Kõikide tema omanduses olevate veeremiüksuste andmed	—
Raudteeveo-ettevõtja	Kõik andmed, võttes aluseks ühe või mitu veereminumbrit, v.a andmed omaniku kohta	—
Taristuettevõtja	Kõik andmed, võttes aluseks ühe või mitu veereminumbrit, v.a andmed omaniku kohta	—
Direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 22 osutatud ohutusjuurdlusasutus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (10) artiklis 55 osutatud reguleeriv asutus.	Kõik kontrollitavate või auditeeritavate veeremiüksuste andmed	—
EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni väljaandnud asutus (taotleja)	Kõikide nende veeremiüksuste andmed, mille EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni väljaandnud asutus ta on (taotleja), v.a andmed omaniku kohta	—
Muud õiguspärased kasutajad, keda tunnustavad riiklik ohutusasutus ja amet (11)	Nimetada konkreetsel juhul, kestus võib olla piiratud, v.a andmed omaniku kohta	—

EVRi andmetele juurdepääsemise õigusi võib laiendada asjakohastele kolmandate riikide üksustele või valitsustevahelistele organisatsioonidele, kui seda võimaldab rahvusvaheline leping, mille osaline Euroopa Liit on.

3.3.3.   Muud õigused

Veeremiüksuse valdajatel on õigus esitada registreerimistaotlusi.

Igal organisatsioonil on õigus esitada muudatusi, mida ta teeb oma andmetes, mida säilitatakse võrdlusandmete hulgas (vt punkt 3.4)

3.3.4.   Turvalisus

Kasutajate autentimiseks kasutatakse kasutajanime ja salasõna. Veeremiüksuse valdajate (veeremi registreerimise taotlejad) ja registreerimisüksuste puhul tagatakse autentimisega komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1502 (12) punktis 2.2.1 osutatud märkimisväärne usaldusväärustase.

3.3.5.   Andmekaitse

EVRi andmeid hallatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (13) ning liikmesriikide kohaldatava andmekaitseõigusega.

3.4.   Võrdlusandmed

Selleks et tagada andmesisendite ühtlus registreerimise käigus, kasutatakse EVRi puhul võrdlusandmeid. Tabelis 1 esitatud parameetrite EVRi võrdlusandmed tehakse veeremiüksuse valdajatele kättesaadavaks ühtlustatud elektroonilises vormis ARS-funktsiooni kaudu.

3.4.1.   Võrdlusandmete ajakohastamine

Amet teeb ajakohastatud võrdlusandmed kättesaadavaks keskse vahendi (RDA-funktsiooni osa) abil koostöös registreerimisüksustega.

Iga võrdlusandmetes esindatud organisatsioon saab esitada enda andmete muudatusi veebipõhise liidese kaudu.

Pärast registreerimistaotluse esitamist tagab registreerimisüksus, et organisatsiooni andmed esitatakse võrdlusandmetes koos ameti määratud organisatsiooni koodiga; kui need andmed on juba esitatud, siis ajakohastatakse võrdlusandmeid veeremiüksuse valdaja esitatud uutest andmetest lähtuvalt.

3.4.2.   Organisatsiooni koodid

3.4.2.1.   Organisatsiooni koodide kindlaksmääramine

Organisatsiooni kood on kordumatu neljakohaline tähtnumbriline tunnusnumber, mis amet määrab organisatsioonile.

3.4.2.2.   Organisatsiooni koodide vorm

Neljakohaliste tähtnumbrite puhul võib kasutada ISO 8859-1 tähestiku mis tahes 26 tähte või mis tahes numbrit 0st kuni 9ni. Tähed on suurtähed.

3.4.2.3.   Organisatsiooni koodide määramine

Organisatsiooni kood määratakse igale organisatsioonile, kes kasutab EVRi või kes on seal esindatud.

Amet avaldab organisatsiooni koodide loomise ja määramise korra ja ajakohastab seda.

EVRi juhistes eraldatakse teatav koodivahemik üksnes neile ettevõtjatele, kes on hõlmatud TAP KTK ja TAF KTKga.

3.4.2.4.   Organisatsiooni koodide loetelu avaldamine

Amet avalikustab organisatsiooni koodide loetelu oma veebisaidil.

4.   OLEMASOLEVAD VEEREMIÜKSUSED

4.1.   Veereminumber

1.

Veeremiüksused, millel juba on 12kohaline number, säilitavad selle numbri. Nende 12kohalised numbrid registreeritakse ilma muudatusteta.

2.

Veeremiüksustele, millel puudub 12kohane number (14) (kooskõlas 6. liitega), määratakse see EVRis. EVRi IT-süsteemis seotakse see EVN praeguse veereminumbriga. Rahvusvahelises liikluses kasutatavate veeremiüksuste korral, välja arvatud ajalooliseks kasutuseks määratud veeremiüksused, kantakse 12kohaline number füüsiliselt veeremiüksusele kuue aasta jooksul pärast EVRis numbri määramist. Riigisiseses liikluses kasutatavate veeremiüksuste ja ajalooliseks kasutuseks määratud veeremiüksuste puhul on 12kohalise numbri füüsiliselt veeremiüksusele kandmine vabatahtlik.

4.2.   Riiklikult veeremiregistrilt (NVR) EVRile ülemineku kord

Varem veeremiüksuse registreerimise eest vastutanud üksus peab tegema kogu teabe kättesaadavaks oma asukohamaa registreerimisüksusele.

Olemasolevad veeremiüksused registreeritakse üksnes ühes järgmises liikmesriigis:

—	liikmesriik, kus neile esimest korda anti turule laskmise luba kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artiklitega 21 kuni 26;

—	liikmesriik, kus need pärast direktiivi (EL) 2016/797 artiklite 21 ja 25 kohase loa saamist registreeriti;

—	kui registreeringud viidi üle teise liikmesriigi NVRist, siis kõnealuses liikmesriigis.

4.3.   Olemasolevad süsteemid

Enam ei kasutata standardset NVRi, tõlkemootorit ja virtuaalset raudteeveeremi registrit, millele on osutatud otsuses 2007/756/EÜ.

5.   SUUNISED

Käesoleva lisa rakendamise ja kasutamise hõlbustamiseks avaldab amet ajakohastatud suuniseid.

Liikmesriigid koostavad, avaldavad ja ajakohastavad suuniseid, milles kirjeldatakse eelkõige nende keelepoliitikat, sh kommunikatsiooni käsitlevaid sätteid.

---

(*1)  Koodid on ametlikult avaldatud liidu veebisaidil institutsioonidevahelises stiilijuhises. La Manche'i tunneli valitsustevaheline komisjoni rahvusvahelise ohutusasutuse puhul kasutatakse riigikoodi CT. Ameti puhul kasutatakse riigikoodi EL.

(1)  Veerem, mis võetakse esmakordselt kasutusele Eestis, Lätis või Leedus ja mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool liitu 1 520 mm-se rööpmevahega raudteesüsteemi vagunitena, registreeritakse nii EVRis kui Sõltumatute Riikide Ühenduse Raudteetranspordi Nõukogu andmebaasis. Sel juhul võib 6. liites kirjeldatud nummerdamissüsteemi asemel kasutada kaheksakohalist nummerdamissüsteemi.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu duirektiivi 2008/57/EÜ (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1) artikli 26 ja direktiivi (EL) 2016/797 artikli 24 kohaselt loa saanud veeremitüüpide puhul.

(3)  Peab olema võimalik määrata kindlaks viited veeremi allsüsteemi ning kontrolli ja signaalimise allsüsteemi EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile.

(4)  Peab olema võimalik esitada kõik andmed veeremiüksusele antud lubade kohta.

(5)  Direktiivi (EL) 2016/797 V peatüki kohaselt antud turule laskmise load või direktiivi 2008/57/EÜ V peatüki kohaselt või enne direktiivi 2008/57/EÜ ülevõtmist kehtinud lubade andmise korra kohaselt antud kasutuselevõtuload.

(6)  Punktis 3.2.1.14 osutatud lisaväljad, kui see on asjakohane.

(7)  Komisjoni 4. aprilli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/545, millega kehtestatakse raudteeveeremile ja raudteeveeremi tüübile loa andmise menetluse praktiline kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/797 (ELT L 90, 6.4.2018, lk 66).

(8)  Nagu on sätestatud 3. liites.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).

(11)  Amet määrab koos riiklike ohutusasutustega kindlaks õiguspäraste kasutajate tunnustamise menetluse.

(12)  Komisjoni 8. septembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1502, millega kehtestatakse e-identimise vahendite usaldusväärsuse tasemete minimaalsed tehnilised kirjeldused ja menetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 (e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul) artikli 8 lõikele 3 (ELT L 235, 9.9.2015, lk 7).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(14)  Ilma et see piiraks tabeli 1 joonealuse märkuse 1 kohaldamist.