This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32017D1757
Council Decision (EU) 2017/1757 of 17 July 2017 on the acceptance on behalf of the European Union of an Amendment to the 1999 Protocol to the 1979 Convention on Long-Range Transboundary Air Pollution to Abate Acidification, Eutrophication and Ground-Level Ozone
Nõukogu otsus (EL) 2017/1757, 17. juuli 2017, mis käsitleb 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1999. aasta protokolli (hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise kohta) muutmise Euroopa Liidu nimel heakskiitmist
Nõukogu otsus (EL) 2017/1757, 17. juuli 2017, mis käsitleb 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1999. aasta protokolli (hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise kohta) muutmise Euroopa Liidu nimel heakskiitmist
ELT L 248, 27.9.2017, p. 3–75
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force
Relation | Act | Comment | Subdivision concerned | From | To |
---|---|---|---|---|---|
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | lisa II | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Muudatus | lisa III | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | lisa IV | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Repeal | lisa IX NOTE 1 | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Repeal | lisa IX lõige 6 lause | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Repeal | lisa IX lõige 9 lause | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | lisa V | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | lisa VI | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | lisa VII | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | lisa VIII | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | lisa X | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | lisa XI | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 1 lõige 11a | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 1 lõige 11b | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 1 lõige 11c | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 1 lõige 13 Tekst | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 1 lõige 15 Tekst | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 1 lõige 16 | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 1 lõige 1a | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 1 lõige 9 Tekst | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 10 lõige 1 Tekst | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Muudatus | artikkel 10 lõige 2 punkt (b) | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 10 lõige 3 | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 10 lõige 4 | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 13 | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 15 lõige 4 | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 18a | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 2 lõige 2 | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 2 punkt (a) Tekst | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 2 punkt (b) Tekst | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 2 punkt (d) | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 2 punkt (e) | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 2 punkt (f) | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 2 Tekst | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 2 Tekst | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Muudatus | artikkel 3 lõige 1 | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 3 lõige 10 punkt (b) TEXT | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 3 lõige 11 | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 3 lõige 11a | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 3 lõige 11b | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 3 lõige 11c | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 3 lõige 11d | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 3 lõige 2 Tekst | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 3 lõige 2a | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 3 lõige 2b | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Repeal | artikkel 3 lõige 4 | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 3 lõige 6 | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 3 lõige 7 | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Muudatus | artikkel 3 lõige 8 punkt (b) | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 3 lõige 9 punkt (b) TEXT | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 3a | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 4 lõige 1 Tekst | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 5 lõige 1 punkt (a) TEXT | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 5 lõige 1 punkt (c) | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 5 lõige 1 punkt (d) TEXT | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 5 lõige 1 punkt (e) | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Muudatus | artikkel 5 lõige 1 punkt (e) | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 6 lõige 1 punkt (b) TEXT | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 6 lõige 1 punkt (f) TEXT | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 6 lõige 1 punkt (g) TEXT | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 6 lõige 1 punkt (h) TEXT | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 6 lõige 2 | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 6 lõige 2a | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 7 lõige 1 punkt (a) PT (ii) TEXT | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 7 lõige 1 punkt (b) | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Repeal | artikkel 7 lõige 1 punkt (b) PT (i) TEXT | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Muudatus | artikkel 7 lõige 1 punkt (b) PT (ii) | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Repeal | artikkel 7 lõige 1 punkt (b) PT (iii) TEXT | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 7 lõige 1 punkt (b) PT (iv) | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 7 lõige 1 punkt (ba) | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 7 lõige 1 punkt (c) | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 7 lõige 1 punkt (d) | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 7 lõige 3 punkt (a) TEXT | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 7 lõige 3 punkt (b) TEXT | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 7 lõige 3 punkt (c) | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 7 lõige 3 punkt (d) | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Repeal | artikkel 7 lõige 3 Tekst | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 7 lõige 3 Tekst | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 7 lõige 4 Tekst | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 7 lõige 5 Tekst | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 7 lõige 6 | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 8 punkt (b) Tekst | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 8 punkt (c) Tekst | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | artikkel 8 punkt (da) | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 8 punkt (e) Tekst | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 8 punkt (f) Tekst | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Muudatus | artikkel 8 punkt (g) | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | artikkel 8 punkt (k) Tekst | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Lisamine | preambul lõige | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | preambul lõige 10 | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | preambul lõige 15 Tekst | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | preambul lõige 19 Tekst | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | preambul lõige 2 Tekst | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Repeal | preambul lõige 20 | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Repeal | preambul lõige 21 | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | preambul lõige 22 Tekst | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | preambul lõige 23 Tekst | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | preambul lõige 3 Tekst | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | preambul lõige 6 | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | preambul lõige 7 | 07/10/2019 | |
Modifies | 22003A0717(01) | Asendamine | preambul lõige 9 | 07/10/2019 |
Relation | Act | Comment | Subdivision concerned | From | To |
---|---|---|---|---|---|
Corrected by | 32017D1757R(01) | (ES) |
27.9.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 248/3 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2017/1757,
17. juuli 2017,
mis käsitleb 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1999. aasta protokolli (hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise kohta) muutmise Euroopa Liidu nimel heakskiitmist
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut (1)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Liit on 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) osaline pärast selle heakskiitmist Euroopa Majandusühenduse poolt vastavalt nõukogu otsusele 81/462/EMÜ (2). |
(2) |
Liit on osaline 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1999. aasta protokollis hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise kohta (edaspidi „Göteborgi protokoll“) pärast seda, kui Euroopa Ühendus ühines sellega vastavalt nõukogu otsusele 2003/507/EÜ (3). |
(3) |
Göteborgi protokolli osalised alustasid 2007. aastal läbirääkimisi, et veelgi tõhustada inimeste tervise ja keskkonna kaitset, sealhulgas ka sellega, et kehtestatakse uued heitkoguste vähendamise kohustused teatavate õhusaasteainete jaoks, mis tuleb täita 2020. aastaks, ja ajakohastatakse heite piirnorme, mis käsitlevad õhusaasteainete heitkoguseid tekkekohas. |
(4) |
Konventsiooni täitevorgani 30. istungjärgul viibinud osalised võtsid konsensuse alusel vastu otsused 2012/1 ja 2012/2, millega muudetakse Göteborgi protokolli. |
(5) |
Otsuses 2012/1 sätestatud muudatused jõustusid ja muutusid kehtivaks Göteborgi protokolli artikli 13 lõikes 4 sätestatud kiirendatud menetlusega. |
(6) |
Göteborgi protokolli osalised peavad otsuses 2012/2 sätestatud muudatuse (edaspidi „muudatus“) vastavalt protokolli artikli 13 lõikele 3 heaks kiitma. |
(7) |
Liit on juba vastu võtnud õigusakte küsimustes, mis on hõlmatud muudatusega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2001/81/EÜ, (4) (EL) 2016/2284, (5) 2010/75/EL (6) ja (EL) 2015/2193 (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 595/2009 (8) ning (EÜ) nr 715/2007 (9). |
(8) |
Muudatus tuleks seetõttu liidu nimel heaks kiita, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Konventsiooni täitevorgani otsuses 2012/2 sätestatud 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1999. aasta protokolli (hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise kohta) muudatus kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks.
Muudatuse tekst on lisatud käesolevale otsusele.
Artikkel 2
Nõukogu eesistuja määrab isiku(d), kes on volitatud liidu nimel hoiule andma liidu pädevusse kuuluvates küsimustes muudetud protokolli artikli 13 lõikes 3 osutatud heakskiitmiskirja (10).
Artikkel 3
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 17. juuli 2017
Nõukogu nimel
eesistuja
T. TAMM
(1) 5. juuli 2017. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) Nõukogu 11. juuni 1981. aasta otsus 81/462/EMÜ piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni sõlmimise kohta (EÜT L 171, 27.6.1981, lk 11).
(3) Nõukogu 13. juuni 2003. aasta otsus 2003/507/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ühinemist 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni protokolliga hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise kohta (ELT L 179, 17.7.2003, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/81/EÜ teatavate õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade kohta (EÜT L 309, 27.11.2001, lk 22).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, millega muudetakse direktiivi 2003/35/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/81/EÜ (ELT L 344, 17.12.2016, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2193 keskmise võimsusega põletusseadmetest õhku eralduvate teatavate saasteainete heite piiramise kohta (ELT L 313, 28.11.2015, lk 1).
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ (ELT L 188, 18.7.2009, lk 1).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1).
(10) Nõukogu peasekretariaat avaldab muudatuse jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.
TÕLGE
LISA
Hapestumist, eutrofeerumist ja troposfääriosooni vähendamist käsitleva 1999. aasta protokolli teksti ja selle II–IX lisa muutmise ning uute X ja XI lisa lisamise kohta
A. Preambul
1. |
Preambuli teises lõigus asendatakse sõnad „lenduvatel orgaanilistel ühenditel ja redutseeritud lämmastikusisaldusega ühenditel“ sõnadega „lenduvatel orgaanilistel ühenditel, redutseeritud lämmastikku sisaldavatel ühenditel ja tahketel osakestel“. |
2. |
Preambuli kolmandas lõigus lisatakse sõna „osooni“ järele sõnad „ja tahkete osakeste“. |
3. |
Preambuli neljandas lõigus asendatakse sõnad „väävel ja lenduvad orgaanilised ühendid, aga samuti teisesed saasteained nagu osoon“ sõnadega „väävel, lenduvad orgaanilised ühendid, ammoniaak ja otsesesse heitesse sattuvad tahked osakesed, aga samuti teisesed saasteained nagu osoon, tahked osakesed“. |
4. |
Preambuli neljanda ja viienda lõigu vahele lisatakse järgmine preambuli lõik: „tunnistades rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu ÜRO keskkonnaprogrammi ja Arktika Nõukogu teaduslike teadmiste põhjal antud hinnanguid, et musta süsiniku ja troposfääriosooni vähendamine on kasulik nii inimeste tervisele kui ka kliimale, eelkõige Arktikas ja Alpide piirkonnas“. |
5. |
Preambuli kuues lõik asendatakse järgmiselt: „tunnistades samuti, et Kanada ja Ameerika Ühendriigid tegelevad piiriülese õhusaaste probleemiga kahepoolselt Kanada ja USA õhukvaliteedi lepingu raames, millega mõlemad riigid kohustuvad vähendama vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguseid, ning et kõnealused kaks riiki kaaluvad tahkete osakeste heitkoguste vähendamise kohustuse võtmist,“. |
6. |
Preambuli seitsmes lõik asendatakse järgmiselt: „tunnistades lisaks sellele, et Kanada kohustub saavutama vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite ja tahkete osakeste heitkoguste vähendamise, et täita osooni ja tahkete osakeste sisaldust käsitlevaid Kanada välisõhu kvaliteedi norme ning samuti täita hapestumise vähendamise siseriiklikku eesmärki, ning et Ameerika Ühendriigid kohustuvad rakendama kavasid lämmastikoksiidide, vääveldioksiidi, lenduvate orgaaniliste ühendite ja tahkete osakeste heitkoguste vähendamiseks, et täita osooni ja tahkete osakeste sisaldust käsitlevaid siseriiklikke välisõhu kvaliteedi norme, teha jätkuvaid edusamme hapestumise ja eutrofeerumise mõju vähendamisel ning parandada nähtavust nii rahvusparkides kui ka asulates,“. |
7. |
Preambuli üheksas ja kümnes lõik asendatakse järgmiselt: „võttes arvesse teaduslikke teadmisi põhjapoolkera õhusaastelevi, lämmastikuringe mõju ning õhusaaste ja kliimamuutuste võimaliku sünergia ja vastastikuse kompenseerimise kohta, olles teadlikud, et laevanduse ja lennunduse heitkogused avaldavad märkimisväärset kahjulikku mõju inimeste tervisele ja keskkonnale ning neid olulisi probleeme käsitletakse Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis ja Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis.“ |
8. |
Preambuli viieteistkümnendas lõigus asendatakse sõnad „ammoniaagi ja lenduvate orgaaniliste ühendite“ sõnadega „ammoniaagi, lenduvate orgaaniliste ühendite ja tahkete osakeste“. |
9. |
Preambuli üheksateistkümnendas lõigus lisatakse sõnade „lämmastikuühendeid“ järele sõnad „ja tahkeid osakesi, sealhulgas musta süsinikku“. |
10. |
Preambuli kahekümnes ja kahekümne esimene lõik jäetakse välja. |
11. |
Preambuli kahekümne teises lõigus
|
12. |
Preambuli kahekümne kolmanda lõigu muudatus ei puuduta eestikeelset versiooni (ingliskeelses versioonis asendatakse sõna „tropospheric“ sõnaga „ground-level“). |
B. Artikkel 1
1. |
Lõike 1 järele lisatakse järgmine lõige: „1a. protokoll, käesolev protokoll – 1999. aasta protokoll hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vähendamise kohta, nii nagu seda on muudetud;“. |
2. |
Lõike 9 lõpus asendatakse sõnad „reaktsioonisaadused“ sõnadega „reaktsioonisaadused, väljendatud ammoniaagina (NH3)“. |
3. |
Lõike 11 järele lisatakse järgmised lõiked: „11a. tahked osakesed – õhusaasteaine, mis kujutab endast õhku heidetud osakeste segu. Osakesed erinevad üksteisest oma füüsikaliste omaduste (nagu suurus ja kuju) ja keemilise koostise poolest. Kui ei ole märgitud teisiti, tähendavad „tahked osakesed“ käesolevas protokollis kõikjal osakesi, mille aerodünaamiline läbimõõt on kuni 10 μg (PM10), sealhulgas neid osakesi, mille aerodünaamiline läbimõõt on kuni 2,5 μg (PM2,5); 11b. must süsinik – tahke põhiliselt süsinikust koosnev osake, mis neelab valgust; 11c. osooni eellased – lämmastikoksiidid, lenduvad orgaanilised ühendid, metaan ja süsinikmonooksiid;“. |
4. |
Lõikes 13 lisatakse sõna „atmosfääris“ järele sõnad „või vastuvõtjateni jõudvates voogudes“. |
5. |
Lõikes 15 asendatakse sõnad „lenduvaid orgaanilisi ühendeid või ammoniaaki“ sõnadega „lenduvaid orgaanilisi ühendeid, ammoniaaki või tahkeid osakesi“. |
6. |
Lõige 16 asendatakse järgmiselt: „uus paikne allikas – iga paikne allikas, mille ehitamist või olulist muutmist alustatakse pärast ühe aasta möödumist lepinguosalise käesoleva protokolliga ühinemise jõustumisest. Lepinguosaline võib otsustada, et ei käsitle uue paikse allikana ühtegi paikset allikat, mille pädev siseriiklik asutus on asjaomase lepinguosalise suhtes protokolli jõustumise ajaks juba heaks kiitnud, juhul kui ehitamist või olulist muutmist alustatakse 5 aasta jooksul sellest kuupäevast. Pädevate siseriiklike asutuste ülesanne on otsustada, kas muutmine on oluline või mitte, võttes arvesse selliseid tegureid nagu muutmisest tulenev kasu keskkonnale.“ |
C. Artikkel 2
1. |
Sissejuhatavas lõigus tehakse järgmised muudatused:
|
2. |
Punkti a lõppu lisatakse sõnad „ja mis võimaldavad ökosüsteemi taastumist“. |
3. |
Punkti b lõppu lisatakse sõnad „ja mis võimaldavad ökosüsteemi taastumist“. |
4. |
Punkti c alapunktis ii asendatakse sõnad „ülekanadalist normi“ sõnadega „Kanada välisõhu kvaliteedi standardeid“. |
5. |
Pärast punkti c lisatakse uued punktid d, e ja f järgmiselt:
|
6. |
Artikli 2 lõppu lisatakse uus lõige 2 järgmiselt: „2. Täiendav eesmärk on, et lepinguosalised seaksid tahkeid osakesi käsitlevate siseriiklike eesmärkide saavutamiseks meetmeid rakendades neile sobival määral prioriteediks heitkoguste vähendamise meetmed, mis vähendavad märgatavalt ka musta süsiniku heidet, et tuua kasu inimese tervisele ja keskkonnale ning aidata lühikeses perspektiivis leevendada kliimamuutusi.“ |
D. Artikkel 3
1. |
Lõikes 1 tehakse järgmised muudatused:
|
2. |
Lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõnad „V ja VI“ sõnadega „V, VI ja X“. |
3. |
Lõike 2 algusesse lisatakse sõnad „Kooskõlas lõigetega 2a ja 2b“. |
4. |
Lisatakse uued lõiked 2a ja 2b: „2a. Lepinguosaline, kes oli käesoleva protokolli osaline juba enne muudatuse jõustumist, millega võeti kasutusele uued allikate kategooriad, võib kohaldada olemasolevale paiksele allikale kehtivaid piirväärtusi sellisesse uude kategooriasse kuuluvale igale allikale, mille ehitamist või olulist muutmist alustatakse enne ühe aasta möödumist selle muudatuse jõustumisest kõnealuse lepinguosalise jaoks, välja arvatud juhul, kui, ja senikaua, kuni seda allikat hiljem oluliselt muudetakse. 2b. Lepinguosaline, kes oli käesoleva protokolli osaline juba enne muudatuse jõustumist, millega võetakse kasutusele uute paiksete allikate kategooriatele kohaldatavad uued piirväärtused, võib jätkuvalt kohaldada eelnevalt kohaldatud piirväärtusi igale allikale, mille ehitamist või muutmist alustatakse enne ühe aasta möödumist selle muudatuse jõustumisest kõnealuse lepinguosalise jaoks, välja arvatud juhul, kui, ja senikaua, kuni seda allikat hiljem oluliselt muudetakse.“ |
5. |
Lõige 4 jäetakse välja. |
6. |
Lõige 6 asendatakse järgmiselt: „Iga lepinguosaline peaks kohaldama parimaid olemasolevaid meetodeid VIII lisas nimetatud liikuvate allikate ning IV, V, VI ja X lisas nimetatud iga paikse allika suhtes, ning kui see on asjakohane, meetmeid tahkete osakeste koostisse kuuluva musta süsiniku heite kontrolli alla võtmiseks, võttes arvesse täitevorgani vastuvõetud juhiseid.“ |
7. |
Lõige 7 asendatakse järgmiselt: „Iga lepinguosaline peab, sedavõrd kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav, ning võttes arvesse kulusid ja eeliseid, kohaldama toodete lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduse piirväärtuseid, nagu on määratletud XI lisas vastavalt VII lisas täpsustatud ajakavale.“ |
8. |
Lõike 8 punktis b tehakse järgmised muudatused:
|
9. |
Lõike 9 punktis b asendatakse sõnad „ammoniaagi ja/või lenduvate orgaaniliste ühendite iga-aastased heitkogused, mis aitavad kaasa hapestumisele, eutrofeerumisele või troposfääriosooni tekkimisele“ sõnadega „ammoniaagi, lenduvate orgaaniliste ühendite ja/või tahkete osakeste iga-aastased heitkogused, mis aitavad kaasa hapestumisele, eutrofeerumisele, troposfääriosooni tekkimisele või tahkete osakeste sisalduse suurenemisele.“ |
10. |
Lõike 10 punktis b asendatakse sõnad „väävel ja/või lenduvad orgaanilised ühendid“ sõnadega „väävel, lenduvad orgaanilised ühendid ja/või tahked osakesed“. |
11. |
Lõige 11 asendatakse järgmiselt: „Kanada ja Ameerika Ühendriigid esitavad täitevorganile pärast käesoleva protokolli või otsuses 2012/2 sätestatud muudatuse ratifitseerimist, vastuvõtmist või heakskiitmist või sellega ühinemist väävli, lämmastikoksiidide, lenduvate orgaaniliste ühendite ja tahkete osakeste heitkoguste vastavad vähendamise kohustused, mis kantakse automaatselt II lisasse.“ |
12. |
Lõike 11 järele lisatakse järgmised uued lõiked: „11a. Kanada esitab täitevorganile pärast käesoleva protokolli ratifitseerimist, vastuvõtmist või heakskiitmist või sellega ühinemist asjakohased piirväärtused, mis kantakse automaatselt IV, V, VI, VIII, X ja XI lisasse. 11b. Iga lepinguosaline koostab ja talletab inventuuriaruanded ja prognoosid vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, ammoniaagi, lenduvate orgaaniliste ühendite ja tahkete osakeste heitkoguste kohta. EMEPi geograafilisse rakendusalasse kuuluvad lepinguosalised kasutavad meetodeid, mis on täpsustatud EMEPi juhtorgani ettevalmistatud juhistes, mis lepinguosalised on täitevorgani istungil vastu võtnud. EMEPi geograafilisest ulatusest väljapoole jäävad lepinguosalised juhinduvad täitevorgani koostatud tööprogrammis väljatöötatud meetoditest. 11c. Iga lepinguosaline peaks aktiivselt osalema konventsiooni raames elluviidavates kavades, mille eesmärk on vähendada õhusaaste mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. 11d. Et võrrelda siseriiklikke summaarseid heitkoguseid heitkoguste vähendamise kohustusega, nagu sätestatud lõikes 1, võib lepinguosaline kasutada täitevorgani otsuses täpsustatud menetlust. Selline menetlus peab hõlmama sätteid täiendavate dokumentide esitamise kohta ja menetluse kasutamise aruande kohta.“ |
E. Artikkel 3a
1. |
Lisatakse uus artikkel 3a järgmiselt: „Artikkel 3a Paindlikud üleminekusätted 1. Vaatamata konventsiooni artikli 3 lõigetele 2, 3, 5 ja 6, võib konventsiooniosaline, kellest saab käesoleva protokolli osaline ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2019, kohaldada paindlikke üleminekusätteid VI ja/või VIII lisas täpsustatud piirväärtuste kasutamiseks kõnealuses artiklis täpsustatud tingimustel. 2. Iga lepinguosaline, kes otsustab kohaldada selle artikli raames paindlikke üleminekusätteid, peab ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjas või käesoleva protokolliga ühinemise kirjas nimetama järgmist:
3. Lõike 2 punkti b raames tuleks rakenduskavas sätestada vähemalt VI lisa tabelites 1 ja 5 ning VIII lisa tabelites 1, 2, 3, 13 ja 14 täpsustatud uute ja olemasolevate paiksete allikate piirväärtuste rakendamine hiljemalt kaheksa aastat pärast käesoleva protokolli jõustumist asjaomase lepinguosalise suhtes või 31. detsembril 2022, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. 4. Mitte mingil juhul ei tohi lepinguosaline lükata VI või VIII lisas täpsustatud uute ja olemasolevate paiksete allikate mis tahes piirväärtuste rakendamist edasi hilisemaks ajaks kui 31. detsember 2030. 5. Lepinguosaline, kes otsustab kohaldada paindlikke üleminekusätteid selle artikli raames, esitab komisjoni täitevsekretärile kolme aastat hõlmava aruande oma edusammudest VI ja/või VIII lisa rakendamisel. Komisjoni täitevsekretär teeb need kolme aastat hõlmavad aruanded kättesaadavaks täitevorganile.“ |
F. Artikkel 4
1. |
Lõikes 1 asendatakse sõnad „ammoniaagi ja lenduvate orgaaniliste ühendite“ sõnadega „ammoniaagi, lenduvate orgaaniliste ühendite ja tahkete osakeste, sealhulgas musta süsiniku“. |
2. |
Lõike 1 punktis a asendatakse sõnad „vähesaastavate põletite ja põllumajanduse heade keskkonnatavade kohta“ sõnadega „vähesaastavate põletite, põllumajanduse heade keskkonnatavade ja meetmete kohta, mis teadaolevalt vähendavad tahkete osakeste koostisse kuuluva musta süsiniku heitkoguseid“. |
G. Artikkel 5
1. |
Lõike 1 punktis a tehakse järgmised muudatused:
|
2. |
Lõike 1 punkt c asendatakse järgmiselt:
|
3. |
Lõike 1 punkti d lõpus asendatakse punkt semikooloniga. |
4. |
Lõikele 1 lisatakse järgmine punkt e:
|
5. |
Lõike 2 punktis e tehakse järgmised muudatused:
|
H. Artikkel 6
1. |
Lõike 1 punktis b asendatakse sõnad „ammoniaagi ja lenduvate orgaaniliste ühendite“ sõnadega „ammoniaagi, lenduvate orgaaniliste ühendite ja tahkete osakeste“. |
2. |
Lõike 1 punktis f asendatakse sõnad „17. istungil vastu võetud juhendmaterjale I–V (otsus 1999/1) ja nende muudatusi“ sõnaga „juhiseid“. |
3. |
Lõike 1 punktis g asendatakse sõnad „17. istungil vastu võetud juhendmaterjali VI (otsus 1999/1) ja selle mis tahes muudatusi“ asendatakse sõnaga „juhiseid“. |
4. |
Lõike 1 punktis h asendatakse sõnad „ammoniaaki ja lenduvaid orgaanilisi ühendeid“ sõnadega „ammoniaaki, lenduvaid orgaanilisi ühendeid ja tahkeid osakesi.“ |
5. |
Lõige 2 asendatakse järgmiselt: „Iga lepinguosaline kogub ja talletab teavet:
Kui see on teostatav, kogub ja talletab iga lepinguosaline teavet ka kõigi nende saasteainete mõju kohta inimeste tervisele, maismaa- ja veeökosüsteemidele, materjalidele ja kliimale. EMEPi geograafilises rakendusalas olevad lepinguosalised peaksid kasutama täitevorgani vastuvõetud juhiseid. EMEPi geograafilisest ulatusest väljapoole jäävad lepinguosalised peaksid juhinduma täitevorgani koostatud tööprogrammis väljatöötatud meetoditest.“ |
6. |
Lisatakse järgmine uus lõige 2a: „2a. Iga lepinguosaline peaks sobival määral koostama ja talletama inventuuriaruandeid ja prognoose musta süsiniku heitkoguste kohta, kasutades selleks täitevorgani vastuvõetud juhiseid.“ |
I. Artikkel 7
1. |
Lõike 1 punkti a alapunktis ii asendatakse sõnad „lõike 3“ sõnadega „lõigete 3 ja 7“. |
2. |
Lõike 1 punkti b sissejuhatav lõik asendatakse järgmiselt:
|
3. |
Lõike 1 punkti b alapunktis i jäetakse välja sõnad „väävli, lämmastikoksiidide, ammoniaagi ja lenduvate orgaaniliste ühendite“. |
4. |
Lõike 1 punkti b alapunktis ii tehakse järgmised muudatused:
|
5. |
Lõike 1 punkti b alapunktis iii jäetakse välja sõnad „ja praeguste vähendusplaanide“. |
6. |
Lõike 1 punkti b alapunkt iv asendatakse järgmiselt:
|
7. |
Lisatakse järgmine lõike 1 punkt ba:
|
8. |
Lõike 1 punkt c asendatakse järgmiselt:
|
9. |
Lõike 1 punkti c järele lisatakse uus punkt d:
|
10. |
Lõike 3 sissejuhatav lõik asendatakse järgmiselt: „EMEP ja abistavad asutused esitavad täitevorganile selle nõudmisel ja vastavalt täitevorgani kehtestatud ajakavale järgmise asjakohase teabe:“. |
11. |
Lõike 3 punktis a lisatakse sõnade „välisõhus olevad kontsentratsioonid“ ette sõnad „tahkete osakeste, sealhulgas musta süsiniku“. |
12. |
Lõike 3 punktis b asendatakse sõnad „osooni ja selle prekursorite“ sõnadega „tahkete osakeste, troposfääriosooni ja nende eellaste“. |
13. |
Pärast lõike 3 punkti b lisatakse järgmised uued punktid c ja d:
|
14. |
Lõike 3 viimane lause jäetakse välja. |
15. |
Lõikes 4 asendatakse sõna „osoonisisalduste“ sõnadega „osooni ja tahkete osakeste sisalduste“. |
16. |
Lõikes 5 asendatakse sõnad „tegeliku osoonisisalduse ja I lisas nimetatud osooni kriitiliste saastetasemete“ sõnadega „tegeliku osooni- ja tahkete osakeste sisalduse ning I lisas nimetatud osooni ja tahkete osakeste kriitiliste saastetasemete“. |
17. |
Lisatakse järgmine uus lõige 6: „6. Olenemata artikli 7 lõike 1 punktist b võib lepinguosaline paluda täitevorganilt luba esitada teatud saasteaine või saasteainete inventuuriaruanne väiksemas ulatuses järgmistel juhtudel:
Täitevorgan rahuldab sellise taotluse kord aastas kuni viie aasta jooksul pärast käesoleva protokolli jõustumist lepinguosalise jaoks, kuid mitte mingil juhul seoses heitkoguste aruande esitamisega 2019. aastale järgnevate aastate kohta. Sellisele taotlusele tuleb lisada teave, milliseid samme tehakse täielikuma inventuuriaruande koostamiseks lepinguosalise aastaaruande osana.“ |
J. Artikkel 8
1. |
Punktis b lisatakse sõna „eelkõige“ järele sõnad „tahkete osakeste, sealhulgas musta süsiniku,“. |
2. |
Punktis c asendatakse sõnad „lämmastikuühendite ja lenduvate orgaaniliste ühendite“ sõnadega „lämmastikuühendite, lenduvate orgaaniliste ühendite ja tahkete osakeste, sealhulgas musta süsiniku“. |
3. |
Punkti d järele lisatakse järgmine uus punkt da:
|
4. |
Punktis e asendatakse sõnad „eutrofeerumise ja fotokeemilise saaste“ sõnadega „eutrofeerumise, fotokeemilise saaste ja tahkete osakeste“. |
5. |
Punktis f asendatakse sõnad „ammoniaagi ja lenduvate orgaaniliste ühendite“ sõnadega „ammoniaagi, lenduvate orgaaniliste ühendite ja muude osooni eellaste ning tahkete osakeste“. |
6. |
Punktis g tehakse järgmised muudatused:
|
7. |
Punktis k tehakse järgmised muudatused:
|
K. Artikkel 10
1. |
Lõikes 1 asendatakse sõnad „väävli ja lämmastikuühendite“ sõnadega „väävliühendite, lämmastikuühendite ja tahkete osakeste“. |
2. |
Lõike 2 punktis b tehakse järgmised muudatused:
|
3. |
Lisatakse järgmised uued lõiked 3 ja 4: „3. Täitevorgan hindab käesoleva artikli alusel koostatavates aruannetes musta süsiniku heitkoguste vähendamise meetmeid hiljemalt täitevorgani teisel istungil pärast otsuses 2012/2 sätestatud muudatuse jõustumist. 4. Lepinguosalised hindavad hiljemalt täitevorgani teisel istungil pärast otsuses 2012/2 sätestatud muudatuse jõustumist ammoniaagiheite kontrolli all hoidmise meetmeid ja kaaluvad IX lisa läbivaatamise vajadust.“ |
L. Artikkel 13
Artikkel 13 asendatakse järgmiselt:
„Artikkel 13
Kohandused
1. Iga konventsiooniosaline võib teha ettepanekuid käesoleva protokolli II lisa kohandamiseks, et lisada sellesse oma nimi, heitkoguste tasemed, heitkoguste ülemmäärad ja heitkoguste vähendamisprotsendid.
2. Iga lepinguosaline võib teha ettepaneku kohandada oma heitkoguste vähendamise kohustusi, mis on II lisas juba nimetatud. Ettepanekule tuleb lisada täiendav dokumentatsioon ning ettepanek vaadatakse läbi vastavalt täitevorgani otsuse sätetele. Läbivaatamine toimub enne seda, kui lepinguosalised ettepanekut kooskõlas lõikega 4 arutavad.
3. Iga lepinguosaline, kes artikli 3 lõike 9 alusel kvalifitseerub, võib teha ettepaneku III lisa kohandamiseks, et lisada üks või mitu saasteainete heitkoguste reguleerimispiirkonda või muuta oma jurisdiktsiooni alla kuuluval alal (mis on loetletud nimetatud lisas) olevat saasteainete heitkoguste reguleerimispiirkonda.
4. Kohandusettepanekud esitatakse kirjalikult komisjoni täitevsekretärile, kes teatab nendest kõikidele lepinguosalistele. Lepinguosalised arutavad kohandusettepanekuid täitevorgani järgmisel istungil tingimusel, et täitevsekretär on edastanud lepinguosalistele kõnealused ettepanekud vähemalt 90 päeva enne istungi toimumist.
5. Kohandused võetakse vastu täitevorgani istungil kohalviibivate lepinguosaliste konsensuse alusel ja need jõustuvad kõikide käesoleva protokolli osaliste suhtes 90. päeval pärast kuupäeva, millal komisjoni täitevsekretär teavitab kõnealuseid lepinguosalisi kirjalikult kohanduse vastuvõtmisest.
Artikkel 13a
Muudatused
1. Iga lepinguosaline võib teha ettepanekuid käesoleva protokolli muutmiseks.
2. Muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult komisjoni täitevsekretärile, kes teatab nendest kõikidele lepinguosalistele. Lepinguosalised arutavad muudatusettepanekuid täitevorgani järgmisel istungil tingimusel, et täitevsekretär on edastanud lepinguosalistele kõnealused ettepanekud vähemalt 90 päeva enne istungi toimumist.
3. Käesoleva protokolli muudatused, v.a I ja III lisa muudatused, võetakse vastu täitevorgani istungil kohalolevate lepinguosaliste konsensuse alusel ja need jõustuvad nende lepinguosaliste suhtes, kes on need heaks kiitnud, 90. päeval pärast kuupäeva, mil kaks kolmandikku neist lepinguosalistest, kes olid muudatuste vastuvõtmise ajal lepinguosalised, on andnud oma heakskiitmiskirjad hoiule hoiulevõtjale. Muudatused jõustuvad iga muu lepinguosalise suhtes 90. päeval pärast kuupäeva, mil see lepinguosaline annab heakskiitmiskirja hoiule.
4. Käesoleva protokolli I ja III lisa muudatused võetakse vastu täitevorgani istungil kohalolevate lepinguosaliste konsensuse alusel. 180 päeva möödumisel alates ajast, millal komisjoni täitevsekretär teavitab sellise lisa muudatusest kõiki lepinguosalisi, jõustub see muudatus nende lepinguosaliste suhtes, kes ei ole esitanud teadet hoiulevõtjale lõike 5 sätete kohaselt tingimusel, et vähemalt 16 lepinguosalist ei ole edastanud sellist teadet.
5. Iga lepinguosaline, kes ei saa I ja/või III lisa muudatusi heaks kiita, teavitab hoiulevõtjat kirjalikult 90 päeva jooksul pärast selle vastuvõtmisest teatamist. Hoiulevõtja teavitab viivitamatult kõiki lepinguosalisi sellise teate saamisest. Lepinguosaline võib igal ajal asendada oma eelneva teate heakskiitmisega ja sellise lisa muudatus kõnealuse lepinguosalise suhtes jõustub pärast heakskiitmiskirja hoiuleandmist hoiulevõtjale.
6. Muudatused vastu võtnud lepinguosaliste jaoks asendab punktis 7 sätestatud menetlus punktis 3 sätestatud menetlust seoses IV–XI lisa muutmisega.
7. Käesoleva protokolli IV–XI lisa muudatused võetakse vastu täitevorgani istungil kohalolevate lepinguosaliste konsensuse alusel. Ühe aasta möödumisel alates ajast, millal komisjoni täitevsekretär teavitab sellise lisa muudatusest kõiki lepinguosalisi, jõustub see muudatus nende lepinguosaliste suhtes, kes ei ole esitanud hoiulevõtjale punkti a sätete kohast teadet.
a) |
Iga lepinguosaline, kes ei saa IV–XI lisa muudatusi heaks kiita, teavitab hoiulevõtjat kirjalikult ühe aasta jooksul pärast selle vastuvõtmisest teatamist. Hoiulevõtja teavitab viivitamatult kõiki lepinguosalisi sellise teate saamisest. Lepinguosaline võib igal ajal asendada oma eelneva teate heakskiitmisega ja sellise lisa muudatus kõnealuse lepinguosalise suhtes jõustub pärast heakskiitmiskirja hoiuleandmist hoiulevõtjale; |
b) |
Ükski muudatus IV–XI lisas ei jõustu, kui kokku vähemalt 16 lepinguosalist:
|
M. Artikkel 15
Lisatakse järgmine uus lõige 4:
„4. Riiklik või piirkondlik majandusintegratsiooni organisatsioon teatab oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjas, kui ta ei kavatse võtta kohustust järgida artikli 13a lõikes 7 sätestatud menetlusi seoses IV–XI lisa muutmisega.“
N. Uus artikkel 18a
Artikli 18 järele lisatakse järgmine uus artikkel 18a:
„Artikkel 18a
Protokollide lõpetamine
Kui mõne allpool nimetatud protokolli kõik lepinguosalised on andnud hoiulevõtjale hoiule oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja käesoleva protokolli kohta vastavalt artiklile 15, peetakse kõnealust protokolli lõppenuks:
a) |
1985. aastal Helsingis vastuvõetud protokoll väävliheitmete või nende piiriülese voo vähemalt 30protsendise vähendamise kohta; |
b) |
1988. aastal Sofias vastuvõetud protokoll lämmastikoksiidide heitkoguse või nende piiriüleste voogude vähendamise kohta; |
c) |
1991. aastal Genfis vastuvõetud protokoll lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste või nende piiriüleste voogude vähendamise kohta; |
d) |
1994. aastal Oslos vastuvõetud protokoll väävli heitkoguste edasise vähendamise kohta.“ |
O. II lisa
II lisas asendatakse tekst järgmiselt:
„Heitkoguste vähendamise kohustused
1. |
Allpool tabelites esitatud heitkoguste vähendamise kohustused on seotud käesoleva protokolli artikli 3 lõigetega 1 ja 10. |
2. |
Tabelis 1 on esitatud vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NOx), ammoniaagi (NH3) ja lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste ülemmäärad aastateks 2010–2020, väljendatuna tuhandetes tonnides, nende lepinguosaliste kohta, kes ratifitseerisid käesoleva protokolli enne 2010. aastat. |
3. |
Tabelites 2–6 on esitatud SO2, NOx, NH3, LOÜ ja PM2,5 heitkoguste vähendamise kohustused aastaks 2020 ja hilisemaks ajaks. Need kohustused on väljendatud vähendamise protsendina 2005. aasta heitkoguste tasemest. |
4. |
Tabelites 2–6 esitatud 2005. aasta hinnangulised heitkogused on väljendatud tuhandetes tonnides ja kujutavad endast viimaseid ja parimaid kättesaadavaid andmeid, mille lepinguosalised esitasid 2012. aastal. Hinnangud antakse vaid teabe eesmärgil ning lepinguosalised võivad neid käesoleva protokolli raames heitkoguste kohta andmete esitamisel ajakohastada, kui parem teave muutub kättesaadavaks. Sekretariaat haldab konventsiooni veebisaidil tabelit lepinguosaliste esitatud uusimate hinnangute kohta ja uuendab seda regulaarselt. Tabelites 2–6 esitatud heitkoguste vähendamise kohustusi protsentides saab kohaldada kõige ajakohasematele 2005. aasta hinnangutele, mille lepinguosalised on esitanud komisjoni täitevsekretärile. |
5. |
Kui lepinguosaline leiab teatud aastal, et eriti külma talve, eriti kuiva suve või ettenägematute muutuste tõttu majandustegevuses, nt vooluvarustussüsteemi võimsuse kaotus riigis või naaberriigis, ei suuda ta täita heitkoguste vähendamise kohustusi, võib ta täita need kohustused, esitades kõnealuse aasta, sellele eelneva ja järgneva aasta siseriiklike aastaste heitkoguste keskmise, kui see keskmine ei ole suurem kui tema kohustus. |
Tabel 1
2010.–2020. aasta ülemmäärad lepinguosalistele, kes on ratifitseerinud käesoleva protokolli enne 2010. aastat (väljendatuna tuhandetes tonnides aasta kohta)
|
Lepinguosaline |
Ratifitseerimine |
SO2 |
NOx |
NH3 |
LOÜ |
1 |
Belgia |
2007 |
106 |
181 |
74 |
144 |
2 |
Bulgaaria |
2005 |
856 |
266 |
108 |
185 |
3 |
Horvaatia |
2008 |
70 |
87 |
30 |
90 |
4 |
Küpros |
2007 |
39 |
23 |
9 |
14 |
5 |
Tšehhi Vabariik |
2004 |
283 |
286 |
101 |
220 |
6 |
Taani |
2002 |
55 |
127 |
69 |
85 |
7 |
Soome |
2003 |
116 |
170 |
31 |
130 |
8 |
Prantsusmaa |
2007 |
400 |
860 |
780 |
1 100 |
9 |
Saksamaa |
2004 |
550 |
1 081 |
550 |
995 |
10 |
Ungari |
2006 |
550 |
198 |
90 |
137 |
11 |
Läti |
2004 |
107 |
84 |
44 |
136 |
12 |
Leedu |
2004 |
145 |
110 |
84 |
92 |
13 |
Luksemburg |
2001 |
4 |
11 |
7 |
9 |
14 |
Madalmaad |
2004 |
50 |
266 |
128 |
191 |
15 |
Norra |
2002 |
22 |
156 |
23 |
195 |
16 |
Portugal |
2005 |
170 |
260 |
108 |
202 |
17 |
Rumeenia |
2003 |
918 |
437 |
210 |
523 |
18 |
Slovakkia |
2005 |
110 |
130 |
39 |
140 |
19 |
Sloveenia |
2004 |
27 |
45 |
20 |
40 |
20 |
Hispaania (1) |
2005 |
774 |
847 |
353 |
669 |
21 |
Rootsi |
2002 |
67 |
148 |
57 |
241 |
22 |
Šveits |
2005 |
26 |
79 |
63 |
144 |
23 |
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik |
2005 |
625 |
1 181 |
297 |
1 200 |
24 |
Ameerika Ühendriigid |
2004 |
|
|||
25 |
Euroopa Liit |
2003 |
7 832 |
8 180 |
4 294 |
7 585 |
Tabel 2
Vääveldioksiidi heitkoguste vähendamise kohustused aastaks 2020 ja hilisemaks ajaks
|
Konventsiooniosaline |
SO2 heitkoguste tase 2005. aastal tuhandetes tonnides |
Vähendus 2005. aasta tasemelt (%) |
1. |
Austria |
27 |
26 |
2. |
Valgevene |
79 |
20 |
3. |
Belgia |
145 |
43 |
4. |
Bulgaaria |
777 |
78 |
5. |
Kanada (5) |
|
|
6 |
Horvaatia |
63 |
55 |
7 |
Küpros |
38 |
83 |
8 |
Tšehhi Vabariik |
219 |
45 |
9. |
Taani |
23 |
35 |
10. |
Eesti |
76 |
32 |
11. |
Soome |
69 |
30 |
12. |
Prantsusmaa |
467 |
55 |
13. |
Saksamaa |
517 |
21 |
14. |
Kreeka |
542 |
74 |
15. |
Ungari |
129 |
46 |
16. |
Iirimaa |
71 |
65 |
17. |
Itaalia |
403 |
35 |
18. |
Läti |
6,7 |
8 |
19. |
Leedu |
44 |
55 |
20. |
Luksemburg |
2,5 |
34 |
21. |
Malta |
11 |
77 |
22. |
Madalmaad (6) |
65 |
28 |
23. |
Norra |
24 |
10 |
24. |
Poola |
1 224 |
59 |
25. |
Portugal |
177 |
63 |
26. |
Rumeenia |
643 |
77 |
27. |
Slovakkia |
89 |
57 |
28. |
Sloveenia |
40 |
63 |
29. |
Hispaania (6) |
1 282 |
67 |
30. |
Rootsi |
36 |
22 |
31. |
Šveits |
17 |
21 |
32. |
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik |
706 |
59 |
33. |
Ameerika Ühendriigid (7) |
|
|
34. |
Euroopa Liit |
7 828 |
59 |
Tabel 3
Lämmastikoksiidide heitkoguste vähendamise kohustused aastaks 2020 ja hilisemaks ajaks (8)
|
Konventsiooniosaline |
Heitkoguste tase 2005. aastal tuhandetes NO2 tonnides |
Vähendus 2005. aasta tasemelt (%) |
1. |
Austria |
231 |
37 |
2. |
Valgevene |
171 |
25 |
3. |
Belgia |
291 |
41 |
4. |
Bulgaaria |
154 |
41 |
5. |
Kanada (9) |
|
|
6. |
Horvaatia |
81 |
31 |
7. |
Küpros |
21 |
44 |
8. |
Tšehhi Vabariik |
286 |
35 |
9. |
Taani |
181 |
56 |
10. |
Eesti |
36 |
18 |
11. |
Soome |
177 |
35 |
12. |
Prantsusmaa |
1 430 |
50 |
13. |
Saksamaa |
1 464 |
39 |
14 |
Kreeka |
419 |
31 |
15 |
Ungari |
203 |
34 |
16 |
Iirimaa |
127 |
49 |
17 |
Itaalia |
1 212 |
40 |
18. |
Läti |
37 |
32 |
19. |
Leedu |
58 |
48 |
20. |
Luksemburg |
19 |
43 |
21. |
Malta |
9,3 |
42 |
22. |
Madalmaad (10) |
370 |
45 |
23. |
Norra |
200 |
23 |
24. |
Poola |
866 |
30 |
25. |
Portugal |
256 |
36 |
26. |
Rumeenia |
309 |
45 |
27. |
Slovakkia |
102 |
36 |
28. |
Sloveenia |
47 |
39 |
29. |
Hispaania (10) |
1 292 |
41 |
30. |
Rootsi |
174 |
36 |
31. |
Šveits (11) |
94 |
41 |
32. |
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik |
1 580 |
55 |
33. |
Ameerika Ühendriigid (12) |
|
|
34. |
Euroopa Liit |
11 354 |
42 |
Tabel 4
Ammoniaagi heitkoguste vähendamise kohustused aastaks 2020 ja hilisemaks ajaks
|
Konventsiooniosaline |
NH3 heitkoguste tase 2005. aastal tuhandetes tonnides |
Vähendus 2005. aasta tasemelt (%) |
1. |
Austria |
63 |
1 |
2. |
Valgevene |
136 |
7 |
3. |
Belgia |
71 |
2 |
4. |
Bulgaaria |
60 |
3 |
5. |
Horvaatia |
40 |
1 |
6. |
Küpros |
5,8 |
10 |
7. |
Tšehhi Vabariik |
82 |
7 |
8. |
Taani |
83 |
24 |
9. |
Eesti |
9,8 |
1 |
10. |
Soome |
39 |
20 |
11. |
Prantsusmaa |
661 |
4 |
12. |
Saksamaa |
573 |
5 |
13. |
Kreeka |
68 |
7 |
14. |
Ungari |
80 |
10 |
15. |
Iirimaa |
109 |
1 |
16. |
Itaalia |
416 |
5 |
17. |
Läti |
16 |
1 |
18. |
Leedu |
39 |
10 |
19. |
Luksemburg |
5,0 |
1 |
20. |
Malta |
1,6 |
4 |
21. |
Madalmaad (13) |
141 |
13 |
22. |
Norra |
23 |
8 |
23. |
Poola |
270 |
1 |
24. |
Portugal |
50 |
7 |
25. |
Rumeenia |
199 |
13 |
26. |
Slovakkia |
29 |
15 |
27. |
Sloveenia |
18 |
1 |
28. |
Hispaania (13) |
365 |
3 |
29. |
Rootsi |
55 |
15 |
30. |
Šveits |
64 |
8 |
31. |
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik |
307 |
8 |
32. |
Euroopa Liit |
3 813 |
6 |
Tabel 5
Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise kohustused aastaks 2020 ja hilisemaks ajaks
|
Konventsiooniosaline |
Lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste tase 2005. aastal tuhandetes tonnides |
Vähendus 2005. aasta tasemelt (%) |
1. |
Austria |
162 |
21 |
2. |
Valgevene |
349 |
15 |
3. |
Belgia |
143 |
21 |
4. |
Bulgaaria |
158 |
21 |
5. |
Kanada (14) |
|
|
6. |
Horvaatia |
101 |
34 |
7. |
Küpros |
14 |
45 |
8. |
Tšehhi Vabariik |
182 |
18 |
9. |
Taani |
110 |
35 |
10. |
Eesti |
41 |
10 |
11. |
Soome |
131 |
35 |
12. |
Prantsusmaa |
1 232 |
43 |
13. |
Saksamaa |
1 143 |
13 |
14. |
Kreeka |
222 |
54 |
15. |
Ungari |
177 |
30 |
16. |
Iirimaa |
57 |
25 |
17. |
Itaalia |
1 286 |
35 |
18 |
Läti |
73 |
27 |
19. |
Leedu |
84 |
32 |
20. |
Luksemburg |
9,8 |
29 |
21. |
Malta |
3,3 |
23 |
22. |
Madalmaad (15) |
182 |
8 |
23. |
Norra |
218 |
40 |
24. |
Poola |
593 |
25 |
25. |
Portugal |
207 |
18 |
26. |
Rumeenia |
425 |
25 |
27. |
Slovakkia |
73 |
18 |
28. |
Sloveenia |
37 |
23 |
29. |
Hispaania (15) |
809 |
22 |
30. |
Rootsi |
197 |
25 |
31. |
Šveits (16) |
103 |
30 |
32. |
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik |
1 088 |
32 |
33. |
Ameerika Ühendriigid (17) |
|
|
34. |
Euroopa Liit |
8 842 |
28 |
Tabel 6
PM2,5 heitkoguste vähendamise kohustused aastaks 2020 ja hilisemal ajal
|
Konventsiooniosaline |
PM2,5 heitkoguste tase 2005. aastal tuhandetes tonnides |
Vähendus 2005. aasta tasemelt (%) |
1. |
Austria |
22 |
20 |
2. |
Valgevene |
46 |
10 |
3. |
Belgia |
24 |
20 |
4. |
Bulgaaria |
44 |
20 |
5. |
Kanada (18) |
|
|
6. |
Horvaatia |
13 |
18 |
7. |
Küpros |
2,9 |
46 |
8. |
Tšehhi Vabariik |
22 |
17 |
9. |
Taani |
25 |
33 |
10. |
Eesti |
20 |
15 |
11. |
Soome |
36 |
30 |
12. |
Prantsusmaa |
304 |
27 |
13. |
Saksamaa |
121 |
26 |
14. |
Kreeka |
56 |
35 |
15. |
Ungari |
31 |
13 |
16. |
Iirimaa |
11 |
18 |
17. |
Itaalia |
166 |
10 |
18. |
Läti |
27 |
16 |
19. |
Leedu |
8,7 |
20 |
20. |
Luksemburg |
3,1 |
15 |
21. |
Malta |
1,3 |
25 |
22. |
Madalmaad (19) |
21 |
37 |
23. |
Norra |
52 |
30 |
24. |
Poola |
133 |
16 |
25. |
Portugal |
65 |
15 |
26. |
Rumeenia |
106 |
28 |
27 |
Slovakkia |
37 |
36 |
28. |
Sloveenia |
14 |
25 |
29. |
Hispaania (19) |
93 |
15 |
30. |
Rootsi |
29 |
19 |
31. |
Šveits |
11 |
26 |
32. |
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik |
81 |
30 |
33. |
Ameerika Ühendriigid (20) |
|
|
34. |
Euroopa Liit |
1 504 |
22 |
P. III lisa
1. |
Pealkirja all olevas lauses asendatakse sõnad „järgmine saasteainete heitkoguste reguleerimispiirkond“ sõnadega „järgmised saasteainete heitkoguste reguleerimispiirkonnad“. |
2. |
Enne Venemaa Föderatsiooni SHRPd lisatakse järgmine uus alapealkiri ja punkt: „Kanada SHRP Kanada väävli heitkoguste reguleerimise piirkond on 1 miljoni ruutkilomeetri suurune ala, mis hõlmab Prints Edwardi saare, Nova Scotia ja New Brunswicki provintside kogu territooriumi, Québeci provintsi kogu territooriumi, mis jääb Saint Lawrence'i lahe põhjarannikul asuva Havre-St.-Pierre'i ning Québeci-Ontario piiri ja Jamesi lahe rannikujoone ristumiskoha vahelisest sirgest lõuna poole, ning Ontario provintsi kogu territooriumi, mis jääb Québeci-Ontario piiri ja Jamesi lahe rannikujoone ristumiskoha ning Ülemjärve põhjaranniku ligidal asuva Nipigoni jõe ristumiskoha vahelisest sirgest lõuna poole.“ |
3. |
Alapealkirja „Venemaa Föderatsiooni SHRP“ all asuv lõik asendatakse järgmiselt: „Venemaa Föderatsiooni SHRP vastab Venemaa Föderatsiooni Euroopa-osa territooriumile. Venemaa Föderatsiooni Euroopa-osa territoorium on Venemaa territooriumi osa Venemaa Föderatsiooni haldus- ja geograafilistes piirides, mis asub Ida-Euroopas ja piirneb Aasia mandriga vastavalt tavapärasele piirile, mis kulgeb põhjast lõunasse piki Uurali mäestikku, piki Kasahstani piiri Kaspia mereni, seejärel piki Aserbaidžaani ja Gruusia piiri Põhja-Kaukaasias Musta mereni.“ |
Q. IV lisa
1. |
IV lisas asendatakse tekst järgmiselt: „Paiksetest allikatest eralduvate väävli heitkoguste piirväärtused
A. Lepinguosalised, välja arvatud Kanada ja Ameerika Ühendriigid
B. Kanada
C. Ameerika Ühendriigid
|
R. V lisa
V lisas asendatakse tekst järgmiselt:
„Paiksetest allikatest eralduvate lämmastikoksiidide heitkoguste piirväärtused
1. |
Punkti A kohaldatakse kõikide muude lepinguosaliste suhtes, välja arvatud Kanada ja Ameerika Ühendriigid, punkti B kohaldatakse Kanada suhtes ja punkti C kohaldatakse Ameerika Ühendriikide suhtes. |
A. Lepinguosalised, välja arvatud Kanada ja Ameerika Ühendriigid
2. |
Käesoleva jao kohaldamisel tähistab „heite piirväärtus“ (HPV) käitise heitgaasides sisalduva NOx (NO ja NO2 summa, väljendatud NO2-na) kogust, mida ei tohi ületada. Kui ei ole sätestatud teisiti, arvutatakse piirväärtus NOx massina heitgaaside mahu kohta (väljendatuna mg/m3), eeldades kuiva gaasi temperatuuri ja rõhu standardtingimustel (maht 273,15 K ja 101,3 kPa juures). Heitgaasi hapnikusisalduse suhtes kohaldatakse väärtusi, mis on esitatud allpool tabelis iga allikakategooria kohta. Lahjendamine heitgaasides sisalduvate saasteainete kontsentratsioonide vähendamiseks ei ole lubatud. Seadmete käivitamis-, seiskamis- ja hooldusetappi ei võeta arvesse. |
3. |
Heitkoguseid kontrollitakse kõigil juhtudel NOx mõõtmise või väljaarvutamisega või neid meetodeid kombineerides, mis peab tagama vähemalt sama täpsuse. Heite piirväärtustest kinnipidamist kontrollitakse pidevate või perioodiliste mõõtmiste, tüübikinnituse või muu tehniliselt usaldusväärse meetodiga, sealhulgas kontrollitud arvutusmeetoditega. Pidevate mõõtmiste puhul saavutatakse heite piirväärtuste järgimine, kui kinnitatud keskmine igakuine heitkogus ei ületa piirväärtust. Perioodiliste mõõtmiste või muude sobivate määramis- või arvutusmenetluste korral saavutatakse vastavus heite piirväärtustele, kui keskväärtus, mis põhineb asjaomasel hulgal esindavates tingimustes tehtud mõõtmistel, ei ületa heite piirväärtust. Kontrollimisel võidakse arvesse võtta mõõtmismeetodite ebatäpsust. |
4. |
Asjaomaste saasteainete kontroll ja protsessi parameetrite mõõtmised, samuti automatiseeritud mõõtmissüsteemide ja võrdlustasemete kvaliteedikontroll nende süsteemide kaliibrimiseks tehakse vastavalt Euroopa Standardikomitee standarditele. Kui Euroopa Standardikomitee standardid ei ole kättesaadavad, kohaldatakse ISO standardeid, siseriiklikke või rahvusvahelisi standardeid, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga andmete esitamise. |
5. |
Erisätted seoses punktis 6 nimetatud põletusseadmetega:
|
6. |
Põletusseadmed, mille nimisoojusvõimsus ületab 50 MWth (2) Tabel 1 Põletusseadmetest eralduvate NOx heitkoguste piirväärtused (25)
|
7. |
Maismaal asuvad gaasiturbiinid, mille nimisoojusvõimsus ületab 50 MWth: NOx heite piirväärtusi (mg/m3) (O2 etalonsisaldus 15 %) tuleb kohaldada ühele turbiinile. Tabelis 2 esitatud heite piirväärtusi kohaldatakse üksnes üle 70 % koormuse suhtes. Tabel 2 Maismaal asuvatest gaasiturbiinidest (sealhulgas kombitsükliga gaasiturbiinagregaatidest) eralduva NOx heite piirväärtused
|
8. |
Tsemendi tootmine Tabel 3 Tsemendiklinkri tootmisel eralduvate NOx heitkoguste piirväärtused (31)
|
9. |
Paiksed mootorid Tabel 4 Uutest paiksetest mootoritest eralduvate NOx heitkoguste piirväärtused
|
10. |
Rauamaagi paagutamise seadmed Tabel 5 Rauamaagi paagutamise seadmetest eralduva NOx heite piirväärtused
|
11. |
Lämmastikhappe tootmine Tabel 6 Lämmastikhappe tootmisel, happe kontsentreerimise seadmeid arvesse võtmata, eralduvate NOx heitkoguste piirväärtused
|
B. Kanada
12. |
Paiksete allikate NOx heitkoguste kontrollimiseks ettenähtud piirväärtused määratakse asjakohaselt kindlaks, võttes arvesse teavet kättesaadavate kontrolli tehnoloogiate kohta, teistes jurisdiktsioonides kohaldatavaid piirväärtusi ning järgmisi dokumente:
|
C. Ameerika Ühendriigid
13. |
Järgmistesse paiksete allikate kategooriatesse kuuluvatest paiksetest allikatest eralduvate NOx heitkoguste kontrollimise piirväärtused ning allikad, millele neid kohaldatakse, määratakse kindlaks järgmistes dokumentides:
|
S. VI lisa
VI lisas asendatakse tekst järgmiselt:
„Paiksetest allikatest eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piirväärtused
1. |
Punkti A kohaldatakse kõikide muude lepinguosaliste suhtes, välja arvatud Kanada ja Ameerika Ühendriigid, punkti B kohaldatakse Kanada suhtes ja punkti C kohaldatakse Ameerika Ühendriikide suhtes. |
A. Lepinguosalised, välja arvatud Kanada ja Ameerika Ühendriigid
2. |
Käesoleva lisa see punkt hõlmab alljärgnevate punktides 8–22 loetletud lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste paikseid allikaid. See punkt ei hõlma käitiseid ega käitiste osi, mis on ette nähtud uute toodete ja protsesside uurimiseks, arendustegevuseks ja katsetamiseks. Väärtusläved esitatakse allpool sektoripõhistes tabelites. Need on üldiselt seotud lahusti kulu või heite massivooluga. Kui üks käitaja teostab samas käitises samas kohas mitut tegevust, mis kuuluvad samasse alamrubriiki, siis selliste tegevuste lahustikulud või heitkoguste massivoolud liidetakse kokku. Kui väärtusläve pole märgitud, kohaldatakse nimetatud piirväärtust kõigi asjaomaste käitiste suhtes. |
3. |
Käesoleva lisa punktis A kasutatakse järgmisi mõisteid: a) bensiini hoidmine ja jaotamine– laadimine veoautodele, rongivagunitesse, praamidele ja merelaevadele hoidlates ja nafta rafineerimise tehase väljastusjaamades, sealhulgas sõidukite tankimine bensiinijaamades; b) liimkatmine– mis tahes toimingud, mille käigus kantakse pinnale liimi, välja arvatud trükindusega seotud liimkatmine ja lamineerimine ning puidu ja plastiku lamineerimine; c) puidu ja plastiku lamineerimine– mis tahes toimingud, et liimida kokku puitu ja/või plastikut lamineeritud toodete valmistamiseks; d) kattekihiga katmine– mis tahes toimingud, millega kantakse pidev kattekile ühe- või mitmekordselt:
Kõnealune allikate kategooria ei hõlma aluspinna katmist metallidega elektroforeesi- või keemilise pihustamise meetodiga. Kui pinna katmise toiming hõlmab etappi, mille käigus sama toode trükitakse, käsitatakse seda trükkimisetappi osana pinna katmise toimingust. See ei hõlma siiski iseseisva toiminguna teostatavat trükkimist. Käesoleva määratluse kohaselt:
e) rullmaterjali kattekihiga katmine– mis tahes protsess, mille käigus rullis olev teraslint, roostevabast terasest lint, kaetud terasest lint, vasesulam- või alumiiniumlint kaetakse pideva protsessi käigus kas kile või laminaatkattega; f) keemiline puhastus– mis tahes tööstuslik või kaubanduslik toiming, mille käigus kasutatakse lenduvaid orgaanilisi ühendeid rõivaste, mööbli jms tarbekaupade puhastuskäitistes, välja arvatud plekkide käsitsi eemaldamine tekstiili- ja rõivatööstuses; g) pinnakattevahendite, lakkide, trükivärvide ja liimide valmistamine– pinnakattevahendite, lakkide, trükivärvide ja liimide ning nende vahetoodete valmistamine, kui need valmistatakse samas käitises pigmentide, vaikude ja liimmaterjalide segamise teel orgaaniliste lahustite või muude kandeainetega. Kõnealune kategooria hõlmab samuti dispergeerimist, eeldispergeerimist, reguleerimist teatava viskoossuse või värvuse saavutamiseks ning lõpptoodete pakendamist mahutitesse; h) trükkimine– mis tahes teksti ja/või kujutise reprodutseerimine, mille käigus kantakse trükivärv trükivormi abil pinnale ja mis hõlmab järgmisi osatoiminguid: i) fleksotrükkimine– trükkimine, mille käigus kasutatakse kummist või elastsest fotopolümeerist trükivormi, kus trükivärvid on trükkimata jäetavatest aladest ülevalpool, ja vedelaid trükivärve, mis kuivavad aurustumise teel; ii) kuivatiga rullofsettrükk– rotatsioonitrüki protsess, mille käigus kasutatakse trükivormi, kus trükitavad ja trükkimata jäetavad alad on samal tasapinnal, kusjuures rotatsioon tähendab seda, et trükitav materjal söödetakse masinasse rullilt, mitte eraldi lehtedena. Trükkimata jäetav ala muudetakse vett imavaks, mistõttu trükivärv sellele peale ei hakka. Trükitavat ala töödeldakse nii, et see võtaks trükivärvi külge ja kannaks selle trükitavale pinnale. Aurustumine toimub ahjus, kus trükitud materjali õhuga kuumutatakse; iii) väljaannete trükkimisel kasutatav rotatsioonsügavtrükk– ajakirjade, brošüüride, kataloogide või samalaadsete toodete paberi trükkimiseks kasutatav rotatsioonsügavtrükk, mille käigus kasutatakse tolueenipõhiseid trükivärve; iv) rotatsioonsügavtrükk– trükkimine, mille käigus kasutatakse silindrikujulist trükivormi, kus trükitav ala on trükkimata jäetavast alast allpool, ning aurustumise teel kuivavaid vedelaid trükivärve. Süvendid täidetakse trükivärviga ja ülejääk pühitakse trükkimata jäetavalt alalt ära, enne kui trükitav pind puutub kokku silindriga ja tõstab trükivärvi süvenditest välja; v) rotatsioonsiidtrükk– rotatsioontrükk, mille käigus trükivärv surutakse trükitavale pinnale läbi poorse trükivormi, kus trükitav ala on lahti ja trükkimata jäetav ala on kaetud, ning milleks kasutatakse ainult aurustumise teel kuivavaid vedelaid trükivärve. Rotatsioon tähendab seda, et trükitav materjal söödetakse masinasse rullilt, mitte eraldi lehtedena; vi) trükkimisega seotud lamineerimine– kahe või enama elastse materjali ühendamine laminaadi valmistamiseks; vii) lakkimine– protsess, mille käigus kantakse pakkematerjali hilisemaks sulgemiseks vajalik lakk või liimkate elastsele materjalile; i) farmaatsiatoodete valmistamine– farmaatsiatoodete keemiline sünteesimine, fermenteerimine, eraldamine, formuleerimine ja viimistlemine ning vahesaaduste valmistamine, kui see toimub eespool nimetatud toodete valmistamisega ühes ja samas kohas; j) loodusliku või sünteeskautšuki töötlemine– protsess, mille käigus segatakse, purustatakse, tihendatakse, kalandreeritakse, pressitakse ja vulkaniseeritakse looduslikku või sünteeskautšukit, ning ka lisatoimingud, mis on vajalikud looduslikust või sünteeskautšukist valmistoote saamiseks; k) pindade puhastamine– iga protsess, välja arvatud keemiline puhastus, mille käigus kasutatakse orgaanilisi lahusteid materjali pealispinnalt saasteainete eemaldamiseks, kaasa arvatud rasvaärastus; mitmes etapis toimuvat puhastusprotsessi enne või pärast muud töötlemist käsitatakse ühe pinnapuhastusprotsessina. Protsess hõlmab tootepindade puhastamist ning ei hõlma seadmete puhastamist; l) standardtingimused– temperatuur 273,15 K ja rõhk 101,3 kPa; m) orgaaniline ühend– ühend, mis elementidest sisaldab vähemalt süsinikku ja üht või enamat vesinikku, halogeene, hapnikku, väävlit, fosforit, räni või lämmastikku, välja arvatud süsinikoksiidid ja anorgaanilised karbonaadid ja vesinikkarbonaadid; n) lenduv orgaaniline ühend (LOÜ)– orgaaniline ühend ja kreosoodi fraktsioon, mille aururõhk temperatuuril 293,15 kelvinit (K) on vähemalt 0,01 kilopaskalit (kPa) või millel on konkreetsetes kasutustingimustes nimetatud aururõhule vastav lenduvus; o) orgaaniline lahusti– lenduv orgaaniline ühend, mida kasutatakse üksi või koos muude ainetega toorainete, toodete või jäätmete lahustamiseks, ilma et toimuks keemilisi muutusi, või puhastusvahendina saasteainete lahustamiseks, lahustina, dispersioonikeskkonnana, viskoossuse regulaatorina, pindpinevuse regulaatorina, plastifikaatorina või konservandina; p) heitgaas– lenduvate orgaaniliste ühendite või muude saasteainete gaasiline lõppheide korstnatest või saastetõrjeseadmest õhku. Vooluhulka väljendatakse m3/h standardtingimustes; q) taimeõlide ja loomarasva eraldamine ning taimeõlide rafineerimine– taimeõli eraldamine seemnetest ja muudest taimse päritoluga ainetest, kuivjäägi töötlemine loomasööda valmistamiseks ning seemnetest, taimse ja/või loomse päritoluga ainetest saadud rasvade või taimeõlide puhastamine; r) sõidukite taasviimistlus– mis tahes tööstuslik või kaubanduslik pinna katmine ja sellega seotud rasvaärastustoimingud, mille alla kuulub:
s) puidu immutamine– tegevus, mis on seotud puidule säilimist parandava aine lisamisega; t) mähistraadi katmine– tegevus, mille käigus kaetakse transformaatorites, mootorites ja muudes seadmetes kasutatavate metallist elektrijuhtide pind; u) kontrollimatu heide– kõik õhku, maapinda ja vette sattuvad lenduvate orgaaniliste ühendite heitkogused, mida ei juhita sinna heitgaasidega, ning kui ei ole öeldud teisiti, siis mis tahes tootes sisalduvad lahustid ning akende, uste, tuulutusavade ja samalaadsete avauste kaudu väliskeskkonda sattuv lenduvate orgaaniliste ühendite püüdmatu heide. Kontrollimatu heide arvutatakse lahustikasutuskava põhjal (vt käesoleva lisa I liide); v) LOÜ koguheide– LOÜ kontrollimatu heite ja heitgaasides sisalduvate LOÜ heitkoguste summa; w) sisendkogus– orgaaniliste lahustite kogus ja nende kogus toimingutes kasutatavates preparaatides, kaasa arvatud korduvkasutatavate lahustite kogus käitises ja väljaspool seda, mida arvestatakse iga kord, kui neid kasutatakse toimingu teostamisel; x) heite piirväärtus– käitisest eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite (v.a metaani) maksimumkogus, mida ei tohi ületada tavalise töö käigus. Heitgaaside puhul väljendatakse piirväärtus LOÜ massina heitgaaside mahu kohta (väljendatuna mg C/m3, kui ei ole sätestatud teisiti), eeldades kuiva gaasi temperatuuri ja rõhu standardtingimustel. Heitgaasi mahtu, mida suurendatakse gaasi jahutamise või lahjendamise otstarbel, ei arvestata heitgaasis sisalduvate saasteainete massikontsentratsiooni kindlaksmääramisel. Heite piirväärtusi heitgaasis tähistatakse lühendiga HPVc; LOÜ kontrollimatute heitkoguste piirväärtusi tähistatakse lühendiga HPVf; y) tavaline töö– kõik tööperioodid, v.a käivitamine ja seiskamine ning seadme hooldamine; z) inimeste tervisele kahjulikud ained– need on jagatud kahte kategooriasse:
|
4. |
Tuleb täita järgmisi nõudeid:
|
5. |
Heitgaaside korral, mis sisaldavad tervisele kahjulikke aineid, kohaldatakse järgmisi heite piirväärtusi:
|
6. |
Punktides 9–22 loetletud allikakategooriate puhul, kus näidatakse, et teatava konkreetse käitise puhul ei ole kinnipidamine LOÜ kontrollimatu heite piirväärtustest (HPVf) tehniliselt ega majanduslikult teostatav, võib lepinguosaline teha sellele käitisele erandi, eeldusel et ei ole oodata märgatavat ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale ning et kasutatakse parimat olemasolevat tehnikat. |
7. |
Punktis 3 määratletud allikakategooriate puhul on LOÜ heitkoguste piirväärtusteks need piirväärtused, mis on nimetatud allpool punktides 8–22. |
8. |
Bensiini hoidmine ja jaotamine:
Tabel 1 Bensiini hoidmisel või jaotamisel, välja arvatud merelaevadele laadimisel, eralduvate LOÜ heitkoguste piirväärtused (I etapp)
Tabel 2 Bensiinijaamas autosse kütuse tankimisel eralduvate LOÜ heitkoguste piirväärtused (II etapp)
|
9. |
Liimkatmine Tabel 3 Liimkatmisel eralduvate heitkoguste piirväärtused
|
10. |
Puidu ja plastiku lamineerimine Tabel 4 Puidu ja plastiku lamineerimisel eralduvate heitkoguste piirväärtused
|
11. |
Pinnakatmistoimingud (sõidukite pindade katmise käitised) Tabel 5 Sõidukitööstuse pinnakatmistoimingutel eralduvate heitkoguste piirväärtused
|
12. |
Pinnakatmistoimingud (metall-, tekstiil-, kanga-, kile-, plastik-, paber- ja puitpindade katmine) Tabel 6 Mitmesugustes tööstussektorites tehtavatel pinnakatmistoimingutel eralduvate heitkoguste piirväärtused
|
13. |
Pinnakatmistoimingud (naha ja mähistraadi katmine) Tabel 7 Naha ja mähistraadi katmisel eralduvate heitkoguste piirväärtused
|
14. |
Pinnakatmistoimingud (rullmaterjali kattekihiga katmine) Tabel 8 Rullmaterjali kattekihiga katmisel eralduvate heitkoguste piirväärtused
|
15. |
Keemiline puhastus Tabel 9 Keemilisel puhastusel eralduvate heitkoguste piirväärtused
|
16. |
Pinnakattematerjalide, lakkide, trükivärvide ja liimide valmistamine Tabel 10 Pinnakattematerjalide, lakkide, trükivärvide ja liimide valmistamisel eralduvate heitkoguste piirväärtused
|
17. |
Trükkimine (fleksograafia, kuivatiga rullofsettrükk, väljaannete trükkimisel kasutatav rotatsioonsügavtrükk jne) Tabel 11 Trükkimisel eralduvate heitkoguste piirväärtused
|
18. |
Farmaatsiatoodete valmistamine Tabel 12 Farmaatsiatoodete valmistamisel eralduvate heitkoguste piirväärtused
|
19. |
Loodusliku või sünteeskautšuki töötlemine Tabel 13 Loodusliku või sünteeskautšuki töötlemisel eralduvate heitkoguste piirväärtused
|
20. |
Pindade puhastamine Tabel 14 Pindade puhastamisel eralduvate heitkoguste piirväärtused
|
21. |
Taimeõli ja loomarasva eraldamine ja taimeõli rafineerimine Tabel 15 Taimeõli ja loomarasva eraldamisel ning taimeõli rafineerimisel eralduvate heitkoguste piirväärtused
|
22. |
Puidu immutamine Tabel 16 Puidu immutamisel eralduvate heitkoguste piirväärtused
|
B. Kanada
23. |
LOÜ heitkoguste kontrollimiseks ettenähtud piirväärtused määratakse asjakohaselt kindlaks, võttes arvesse teavet kättesaadavate kontrollitehnoloogiate kohta, teistes jurisdiktsioonides kohaldatud piirväärtusi ning järgmisi dokumente:
|
C. Ameerika Ühendriigid
24. |
Järgmistesse paiksete allikate kategooriatesse kuuluvatest paiksetest allikatest eralduvate LOÜ heitkoguste kontrollimise piirväärtused ning allikad, millele neid kohaldatakse, määratakse kindlaks järgmistes dokumentides:
|
25. |
Ohtlike õhusaasteainete riiklike heitenormide kohaldamisalasse kuuluvate LOÜ heitkoguste kontrollimise piirväärtused määratakse kindlaks järgmistes dokumentides:
|
Liide
Lahustikasutuskava
Sissejuhatus
1. |
Lisa käesolevas liites paiksetest allikatest eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piirväärtuste kohta antakse juhised lahustikasutuskava elluviimiseks. Selles määratakse kindlaks kohaldatavad põhimõtted (punkt 2), esitatakse massibilansi raamistik (punkt 3) ja nõuded vastavuse kontrollimiseks (punkt 4). |
Põhimõtted
2. |
Lahustikasutuskaval on järgmised eesmärgid:
|
Mõisted
3. |
Järgmised mõisted moodustavad massibilansi koostamise raamistiku.
|
Juhised lahustikasutuskava kasutamise kohta nõuete täitmise tõendamisel
4. |
Lahustikasutuskava kasutatakse järgmiste konkreetsete nõuete täitmise tõendamiseks:
|
T. VII lisa
VII lisas asendatakse järgmiselt:
„Artikli 3 kohased ajakavad
1. |
Artikli 3 lõigetes 2 ja 3 nimetatud piirväärtuste kohaldamise ajakavad on järgmised:
|
2. |
Artikli 3 punktis 5 nimetatud kütuste ja uute liikuvate allikate piirväärtuste kohaldamise ajakava on järgmine: käesoleva protokolli asjaomase lepinguosalise suhtes jõustumise kuupäev või VIII lisas nimetatud meetmetega seotud kuupäevadel, olenevalt sellest, kumb on hilisem. |
3. |
Artikli 3 punktis 7 nimetatud toodetes sisalduvate LOÜ piirväärtuste kohaldamise ajakava on järgmine: üks aasta pärast käesoleva protokolli jõustumist asjaomase lepinguosalise suhtes. |
4. |
Olenemata punktidest 1, 2 ja 3, kuid vastavalt punktile 5, võib konventsiooniosaline, kellest saab käesoleva protokolli lepinguosaline ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2019, esitada käesoleva protokolli ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, heakskiitmisel või sellega ühinemisel avalduse sooviga pikendada artikli 3 lõigetes 2, 3, 5 ja 7 nimetatud piirväärtuste kohaldamise üht või kõiki ajakavasid järgmiselt:
|
5. |
Lepinguosaline, kes on teinud otsuse käesoleva protokolli artikli 3a alusel vastavalt VI ja/või VIII lisale, ei tohi samal ajal esitada ka avaldust samale lisale kohaldatava punkti 4 alusel.“ |
U. VIII lisa
VIII lisas asendatakse tekst järgmiselt:
„Piirväärtused kütuste ja uute liikuvate allikate jaoks
Sissejuhatus
1. |
Punkti A kohaldatakse kõikide muude lepinguosaliste suhtes, välja arvatud Kanada ja Ameerika Ühendriigid, punkti B kohaldatakse Kanada suhtes ja punkti C kohaldatakse Ameerika Ühendriikide suhtes. |
2. |
Käesoleva lisaga täpsustatakse NOx heitkoguste piirväärtusi, väljendatuna lämmastikdioksiidi (NO2) ekvivalentidena, süsivesinike (millest suurem osa on lenduvad orgaanilised ühendid), süsinikmonooksiidi (CO) ja tahkete osakeste heitkoguste piirväärtusi ning sõidukitele ettenähtud turustatavate kütuste keskkonnakaitselisi spetsifikatsioone. |
3. |
Käesoleva lisa piirväärtuste kohaldamise ajakava on sätestatud VII lisas. |
A. Lepinguosalised, välja arvatud Kanada ja Ameerika Ühendriigid
Sõiduautod ja väikesõidukid
4. |
Reisijateveoks (kategooria M) ja kaubaveoks (kategooria N) kasutatavate vähemalt neljarattaliste mootorsõidukite suhtes kohaldatavad piirväärtused on esitatud tabelis 1. |
Raskeveokid
5. |
Raskeveokite mootorite suhtes kohaldatavad piirväärtused on esitatud tabelites 2 ja 3 koos kohaldatavate testimismenetlustega. |
Diiselmootoriga ja ottomootoriga maanteevälised liikurmasinad
6. |
Põllumajandus- ja metsatöötraktorite ning muude maanteeväliste liikurmasinate mootorite suhtes kohaldatavad piirväärtused on esitatud tabelites 4–6. |
7. |
Vedurite ja mootorvagunite suhtes kohaldatavad piirväärtused on esitatud tabelites 7 ja 8. |
8. |
Siseveelaevade suhtes kohaldatavad piirväärtused on esitatud tabelis 9. |
9. |
Väikelaevade suhtes kohaldatavad piirväärtused on esitatud tabelis 10. |
Mootorrattad ja mopeedid
10. |
Mootorrataste ja mopeedide suhtes kohaldatavad piirväärtused on esitatud tabelites 11 ja 12. |
Kütuse kvaliteet
11. |
Bensiinile ja diislile seoses keskkonnakaitsega kehtivad kvaliteedinõuded on esitatud tabelites 13 ja 14. |
Tabel 1
Sõiduautode ja väikesõidukite suhtes kohaldatavad piirväärtused
|
Etalonmass (RW) (kg) |
Piirväärtused (62) |
|||||||||||||||
Süsinikmonooksiid |
Süsivesinikud (HC) |
LOÜ (v.a metaan) |
Lämmastikoksiidid |
Süsivesinikud ja lämmastikoksiidid koos |
Tahked osakesed |
Osakeste arv (62) (P) |
|||||||||||
L1 (g/km) |
L2 (g/km) |
L3 (g/km) |
L4 (g/km) |
L2 + L4 (g/km) |
L5 (g/km) |
L6(#/km) |
|||||||||||
Kategooria |
Klass, kohaldatakse alates (*1) |
|
Bensiin |
Diisel |
Bensiin |
Diisel |
Bensiin |
Diisel |
Bensiin |
Diisel |
Bensiin |
Diisel |
Bensiin |
Diisel |
Bensiin |
Diisel |
|
Euro 5 |
M (63) |
1.1. 2014 |
Kõik |
1,0 |
0,50 |
0,10 |
— |
0,068 |
— |
0,06 |
0,18 |
— |
0,23 |
0,0050 |
0,0050 |
— |
6,0 × 1011 |
N1 (64) |
I, 1.1.2014 |
RW 1 305 |
1,0 |
0,50 |
0,10 |
— |
0,068 |
— |
0,06 |
0,18 |
— |
0,23 |
0,0050 |
0,0050 |
— |
6,0 × 1011 |
|
II, 1.1.2014 |
1 305 < RW ≤ 1 760 |
1,81 |
0,63 |
0,13 |
— |
0,090 |
— |
0,075 |
0,235 |
— |
0,295 |
0,0050 |
0,0050 |
— |
6,0 × 1011 |
||
III, 1.1.2014 |
1 760 < RW |
2,27 |
0,74 |
0,16 |
— |
0,108 |
— |
0,082 |
0,28 |
— |
0,35 |
0,0050 |
0,0050 |
— |
6,0 × 1011 |
||
N2 |
1.1.2014 |
|
2,27 |
0,74 |
0,16 |
— |
0,108 |
— |
0,082 |
0,28 |
— |
0,35 |
0,0050 |
0,0050 |
— |
6,0 × 1011 |
|
Euro 6 |
M (63) |
1.9.2015 |
Kõik |
1,0 |
0,50 |
0,10 |
— |
0,068 |
— |
0,06 |
0,08 |
— |
0,17 |
0,0045 |
0,0045 |
6,0 × 1011 |
6,0 × 1011 |
N1 (64) |
I, 1.9.2015 |
RW ≤ 1 305 |
1,0 |
0,50 |
0,10 |
— |
0,068 |
— |
0,06 |
0,08 |
— |
0,17 |
0,0045 |
0,0045 |
6,0 × 1011 |
6,0 × 1011 |
|
II, 1.9.2016 |
1 305 < RW ≤ 1 760 |
1,81 |
0,63 |
0,13 |
— |
0,090 |
— |
0,075 |
0,105 |
— |
0,195 |
0,0045 |
0,0045 |
6,0 × 1011 |
6,0 × 1011 |
||
III, 1.9.2016 |
1 760 < RW |
2,27 |
0,74 |
0,16 |
— |
0,108 |
— |
0,082 |
0,125 |
— |
0,215 |
0,0045 |
0,0045 |
6,0 × 1011 |
6,0 × 1011 |
||
N2 |
1.9.2016 |
|
2,27 |
0,74 |
0,16 |
— |
0,108 |
— |
0,082 |
0,125 |
— |
0,215 |
0,0045 |
0,0045 |
6,0 × 1011 |
6,0 × 1011 |
Tabel 2
Raskeveokite suhtes kohaldatavad piirväärtused – püsiva katsetsükliga test ja koormustest
|
Kohaldatakse alates |
Süsinikmonooksiid (g/KWh) |
Süsivesinikud (g/kWh) |
Süsivesinikud kokku (g/kWh) |
Lämmastikoksiidid (g/kWh) |
Tahked osakesed (g/kWh) |
Suits |
(m– 1) |
|||||||
B2 („EURO V“) (65) |
1.10.2009 |
1,5 |
0,46 |
— |
2,0 |
0,02 |
0,5 |
„EURO VI“ (66) |
31.12.2013 |
1,5 |
— |
0,13 |
0,40 |
0,010 |
— |
Tabel 3
Raskeveokite heite piirväärtused – muutuvtsükliga testid
|
Kohaldatakse alates (*2) |
Süsinikmonooksiid (g/KWh) |
Süsivesinikud kokku (g/kWh) |
Metaanist erinevad süsivesinikud (g/kWh) |
Metaan (67) (g/kWh) |
Lämmastikoksiidid (g/kWh) |
Tahked osakesed (g/kWh) (68) |
B2 „EURO V“ (69) |
1.10.2009 |
4,0 |
— |
0,55 |
1,1 |
2,0 |
0,030 |
„EURO VI“ (CI) (70) |
31.12.2013 |
4,0 |
0,160 |
— |
— |
0,46 |
0,010 |
„EURO VI“ (PI) (70) |
31.12.2013 |
4,0 |
— |
0,160 |
0,50 |
0,46 |
0,010 |
Märkus: PI = sädesüüde. CI = survesüüde. |
Tabel 4
Maanteeväliste liikurmasinate, põllumajandus- ja metsatraktorite diiselmootorite heite piirväärtused (III B etapp)
Kasulik võimsus (P) (kW) |
Kohaldatakse alates (*3) |
Süsinik-monooksiid (g/KWh) |
Süsivesinikud (g/kWh) |
Lämmastik-oksiidid (g/kWh) |
Tahked osakesed (g/kWh) |
130 ≤ P ≤ 560 |
31.12.2010 |
3,5 |
0,19 |
2,0 |
0,025 |
75 ≤ P < 130 |
31.12.2011 |
5,0 |
0,19 |
3,3 |
0,025 |
56 ≤ P < 75 |
31.12.2011 |
5,0 |
0,19 |
3,3 |
0,025 |
37 ≤ P < 56 |
31.12.2012 |
5,0 |
4,7 (71) |
4,7 (71) |
0,025 |
Tabel 5
Maanteeväliste liikurmasinate, põllumajandus- ja metsatraktorite diiselmootorite heite piirväärtused (IV etapp)
Kasulik võimsus (P) (kW) |
Kohaldatakse alates (*4) |
Süsinikmono-oksiid (g/KWh) |
Süsivesinikud (g/kWh) |
Lämmastik-oksiidid (g/kWh) |
Tahked osakesed (g/kWh) |
130 ≤ P ≤ 560 |
31.12.2013 |
3,5 |
0,19 |
0,4 |
0,025 |
56 ≤ P < 130 |
31.12.2014 |
5,0 |
0,19 |
0,4 |
0,025 |
Tabel 6
Maanteeväliste liikurmasinate ottomootoritele kohaldatavad piirväärtused
Käsimootorid |
||
Silindrimaht (cm3) |
Süsinikmonooksiid (g/kWh) |
Süsivesinike ja lämmastikoksiidide summa (g/kWh) (72) |
Maht < 20 |
805 |
50 |
20 ≤ maht < 50 |
805 |
50 |
Maht ≥ 50 |
603 |
72 |
Muud kui käsimootorid |
||
Silindrimaht (cm3) |
Süsinikmonooksiid (g/KWh) |
Süsivesinike ja lämmastikoksiidide summa (g/kWh) |
Maht < 66 |
610 |
50 |
66 ≤ maht < 100 |
610 |
40 |
100 ≤ maht < 225 |
610 |
16,1 |
Maht ≥ 225 |
610 |
12,1 |
Märkus: lepinguosalised lubavad uute masinatesse paigaldatud või paigaldamata mootorite registreerimise (kui see on kohaldatav) ja turustamise ainult siis, kui need vastavad tabelis sätestatud piirväärtustele, välja arvatud sõidukid ja mootorid, mis on ette nähtud eksportimiseks riikidesse, kes ei ole käesoleva protokolli osalised. |
Tabel 7
Vedurite käitamiseks kasutatavatele mootoritele kohaldatavad piirväärtused
Kasulik võimsus (P) (kW) |
Süsinikmonooksiid (g/KWh) |
Süsivesinikud (g/kWh) |
Lämmastikoksiidid (g/kWh) |
Tahked osakesed (g/kWh) |
130 < P |
3,5 |
0,19 |
2,0 |
0,025 |
Märkus: lepinguosalised lubavad uute masinatesse paigaldatud või paigaldamata mootorite registreerimise (kui see on kohaldatav) ja turustamise ainult siis, kui need vastavad tabelis sätestatud piirväärtustele, välja arvatud sõidukid ja mootorid, mis on ette nähtud eksportimiseks riikidesse, kes ei ole käesoleva protokolli osalised. |
Tabel 8
Mootorvagunite käitamiseks kasutatavatele mootoritele kohaldatavad piirväärtused
Kasulik võimsus (P) (kW) |
Süsinikmonooksiid (g/KWh) |
Süsivesinike ja lämmastikoksiidide summa (g/kWh) |
Tahked osakesed (g/kWh) |
130 < P |
3,5 |
4,0 |
0,025 |
Tabel 9
Siseveelaevade käitamiseks kasutatavatele mootoritele kohaldatavad piirväärtused
Silindrimaht (liitrit silindri kohta / kW) |
Süsinikmonooksiid (g/KWh) |
Süsivesinike ja lämmastikoksiidide summa (g/kWh) |
Tahked osakesed (g/kWh) |
Maht < 0,9 Võimsus ≥ 37 kW |
5,0 |
7,5 |
0,4 |
0,9 ≤ maht < 1,2 |
5,0 |
7,2 |
0,3 |
1,2 ≤ maht < 2,5 |
5,0 |
7,2 |
0,2 |
2,5 ≤ maht < 5,0 |
5,0 |
7,2 |
0,2 |
5,0 ≤ maht < 15 |
5,0 |
7,8 |
0,27 |
15 ≤ maht < 20 Võimsus < 3 300 kW |
5,0 |
8,7 |
0,5 |
15 ≤ maht < 20 Võimsus > 3 300 kW |
5,0 |
9,8 |
0,5 |
20 ≤ maht < 25 |
5,0 |
9,8 |
0,5 |
25 ≤ maht < 30 |
5,0 |
11,0 |
0,5 |
Märkus: lepinguosalised lubavad uute masinatesse paigaldatud või paigaldamata mootorite registreerimise (kui see on kohaldatav) ja turustamise ainult siis, kui need vastavad tabelis sätestatud piirväärtustele, välja arvatud sõidukid ja mootorid, mis on ette nähtud eksportimiseks riikidesse, kes ei ole käesoleva protokolli osalised. |
Tabel 10
Väikelaevade mootoritele kohaldatavad piirväärtused
Mootori liik |
CO (g/kWh) CO = A + B/Pn N |
Süsivesinikud (HC) (g/kWh) HC = A + B/Pn N (73) |
NOx g/kWh |
Tahked osakesed g/kWh |
||||
A |
B |
n |
A |
B |
n |
|||
Kahe-taktiline |
150 |
600 |
1 |
30 |
100 |
0,75 |
10 |
E.k. |
Nelja-taktiline |
150 |
600 |
1 |
6 |
50 |
0,75 |
15 |
E.k. |
CI |
5 |
0 |
0 |
1,5 |
2 |
0,5 |
9,8 |
1 |
Lühend: E.k. – Ei kohaldata. Märkus: lepinguosalised lubavad uute masinatesse paigaldatud või paigaldamata mootorite registreerimise (kui see on kohaldatav) ja turustamise ainult siis, kui need vastavad tabelis sätestatud piirväärtustele, välja arvatud sõidukid ja mootorid, mis on ette nähtud eksportimiseks riikidesse, kes ei ole käesoleva protokolli osalised. |
Tabel 11
Mootorrataste suhtes kohaldatavad piirväärtused (> 50 cm3; > 45 km/h)
Mootori suurus |
Piirväärtused |
Mootorratas < 150 cm3 |
süsivesinikke = 0,8 g/km NOx = 0,15 g/km |
Mootorratas > 150 cm3 |
süsivesinikke = 0,3 g/km NOx = 0,15 g/km |
Märkus: lepinguosalised lubavad sõidukite registreerimise (kui see on kohaldatav) ja turustamise ainult siis, kui need vastavad tabelis sätestatud piirväärtustele, välja arvatud sõidukid, mis on ette nähtud eksportimiseks riikidesse, kes ei ole käesoleva protokolli osalised. |
Tabel 12
Mopeedide suhtes kohaldatavad piirväärtused (< 50 cm3; < 45 km/h)
|
Piirväärtused |
|
CO (g/km) |
süsivesinikud + NOx (g/km) |
|
II |
1,0 (74) |
1,2 |
Märkus: lepinguosalised lubavad sõidukite registreerimise (kui see on kohaldatav) ja turustamise ainult siis, kui need vastavad tabelis sätestatud piirväärtustele, välja arvatud sõidukid, mis on ette nähtud eksportimiseks riikidesse, kes ei ole käesoleva protokolli osalised. |
Tabel 13
Ottomootoritega sõidukites kasutamiseks turustatavate kütuste keskkonnakaitselised spetsifikatsioonid – kütuseliik: bensiin
Parameeter |
Ühik |
Piirväärtused |
|||
Miinimum |
Maksimum |
||||
Uurimismeetodil määratud oktaanarv |
|
95 |
— |
||
Mootorimeetodil määratud oktaanarv |
|
85 |
— |
||
Reidi aururõhk, suveperiood (75) |
kPa |
— |
60 |
||
Destilleerumine: |
|
|
|
||
Aurustumine 100 °C juures |
mahuprotsent |
46 |
— |
||
Aurustumine 150 °C juures |
mahuprotsent |
75 |
— |
||
Süsivesinike analüüs: |
|
|
|
||
|
mahuprotsent |
— |
18,0 (76) |
||
|
|
— |
35 |
||
|
|
— |
1 |
||
Hapnikusisaldus |
mahuprotsent |
— |
3,7 |
||
Hapnikku sisaldavad ained (oksügenaadid): |
|
|
|
||
|
mahuprotsent |
— |
3 |
||
|
mahuprotsent |
— |
10 |
||
|
mahuprotsent |
— |
12 |
||
|
mahuprotsent |
— |
15 |
||
|
mahuprotsent |
— |
15 |
||
|
mahuprotsent |
— |
22 |
||
muud hapnikku sisaldavad ained (77) |
mahuprotsent |
— |
15 |
||
Väävlisisaldus |
mg/kg |
— |
10 |
Tabel 14
Diiselmootoritega sõidukites kasutamiseks turustatavate kütuste keskkonnakaitselised spetsifikatsioonid – kütuseliik: diiselkütus
Parameeter |
Ühik |
Piirväärtused |
|
Miinimum |
Maksimum |
||
Tsetaaniarv |
|
51 |
— |
Tihedus 15 °C juures |
kg/m3 |
— |
845 |
Destillatsioonipunkt: 95 % |
°C |
— |
360 |
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud |
massiprotsent |
— |
8 |
Väävlisisaldus |
mg/kg |
— |
10 |
B. Kanada
12. |
Kütustest ja liikuvatest allikatest eralduvate heitkoguste kontrollimiseks ettenähtud piirväärtused määratakse asjakohaselt kindlaks, võttes arvesse teavet kättesaadavate kontrollitehnoloogiate kohta, muudes jurisdiktsioonides kohaldatud piirväärtusi ning järgmisi dokumente:
|
C. Ameerika Ühendriigid
13. |
Liikuvate allikate heitkoguste kontrolliprogramm väikesõidukitele, väikeveokitele, raskeveokitele ja kütustele sellises ulatuses, nagu on nõutud puhta õhu seaduse (Clean Air Act) jao 202 punktides a, g ja h, rakendatuna järgmiste õigusaktide kaudu:
|
14. |
Maanteevälistele liikurmasinate ja nende mootoritele kohaldatavad normid on sätestatud järgmistes dokumentides:
|
V. IX lisa
1. |
Punkti 6 viimane lause jäetakse välja. |
2. |
Punkti 9 viimane lause jäetakse välja. |
3. |
Märkus 1 jäetakse välja. |
W. X lisa
1. |
Lisatakse järgmine uus X lisa: „X LISA Paiksetest allikatest eralduvate tahkete osakeste heitkogustele kohaldatavad piirväärtused
A. Lepinguosalised, välja arvatud Kanada ja Ameerika Ühendriigid
B. Kanada
C. Ameerika Ühendriigid
|
X. XI lisa
Lisatakse järgmine uus XI lisa:
XI LISA
Toodetes sisalduvate lenduvate orgaaniliste ühendite piirväärtused
1. |
Punkti A kohaldatakse kõikide muude lepinguosaliste suhtes, välja arvatud Kanada ja Ameerika Ühendriigid, punkti B kohaldatakse Kanada suhtes ja punkti C kohaldatakse Ameerika Ühendriikide suhtes. |
A. Lepinguosalised, välja arvatud Kanada ja Ameerika Ühendriigid
2. |
Käesolevas jaos käsitletakse lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste piiramist orgaaniliste lahustite kasutamise piiramisega teatavates värvides ja lakkides ning sõidukite taasviimistlustoodetes. |
3. |
Käesoleva lisa A jaos kasutatakse järgmisi mõisteid: a) ained– looduses esinevad või tööstuslikult saadud tahked, vedelad või gaasilised keemilised elemendid ja nende ühendid; b) segu– kahest või enamast ainest koostatud segud ja lahused; c) orgaaniline ühend– ühend, mis koosneb vähemalt süsinikust ja ühest või mitmest järgmisest elemendist: vesinik, hapnik, väävel, fosfor, räni, lämmastik või halogeen; mõiste ei hõlma süsinikoksiide, anorgaanilisi karbonaate ega vesinikkarbonaate; d) lenduv orgaaniline ühend– orgaaniline ühend algkeemispunktiga kuni 250 °C, mõõdetuna tavarõhul 101,3 kPa; e) lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus– lenduvate orgaaniliste ühendite mass kasutamisvalmis tootes, väljendatuna grammides liitri kohta (g/l). Lenduvate orgaaniliste ühendite massi mis tahes tootes, mille kuivamisel toimub keemiline reaktsioon, nii et lenduv orgaaniline ühend moodustab osa pinnakattekihist, ei loeta lenduvate orgaaniliste ühendite sisalduseks; f) orgaaniline lahusti– lenduv orgaaniline ühend, mida kasutatakse üksi või koos muude ainetega toorainete, toodete või jäätmete lahustamiseks, puhastusvahendina saasteainete lahustamiseks, lahustina, dispergeerimiskeskkonnana, viskoossuse või pindpinevuse regulaatorina, plastifikaatorina või konservandina; g) pinnakattevahend– pealispinna kaunistamiseks, kaitsmiseks või muuks kasutusotstarbeliseks mõjutamiseks kasutatav segu, kaasa arvatud kõik orgaanilised lahustid või segud, mis sisaldavad nende nõuetekohaseks pealekandmiseks vajalikke orgaanilisi lahusteid; h) kile– aluspinnale ühe või enama pinnakattekihi kandmisel tekkiv pidev kiht; i) veepõhised pinnakattevahendid– pinnakattevahendid, mille viskoossust reguleeritakse veega; j) lahustipõhised pinnakattevahendid– pinnakattevahendid, mille viskoossust reguleeritakse orgaanilise lahustiga; k) turuleviimine– kolmandatele isikutele kättesaadavaks tegemine kas tasu eest või ilma. Lepinguosaliste tolliterritooriumile importimine tähendab käesoleva lisa mõistes turuleviimist. |
4. |
Värvid ja lakid tähendavad järgmistes alaliikides loetletud tooteid, välja arvatud aerosoole. Tegemist on hoonetele ja nende avade raamistusele ja detailidele ning nendega seotud struktuuridele dekoratiivsetel, funktsionaalsetel ja kaitse-eesmärkidel kantava pinnakattevahendiga: a) siseseinte ja lagede matid pinnakattevahendid– siseseintele ja lagedele kantavad pinnakattevahendid läikearvuga < 25 @ 60°; b) siseseinte ja lagede läikivad pinnakattevahendid– siseseintele ja lagedele kantavad pinnakattevahendid läikearvuga > 25 @ 60°; c) pinnakattevahendid mineraalsubstraadist välisseinale– pinnakattevahendid kivist, tellisest või krohvitud välisseina katmiseks; d) puidust, metallist või plastikust välis-/siseraamide ja fassaadi värvid– pinnakattevahendid avade raamistuse ja fassaadi katmiseks, mille tagajärjel tekib läbipaistmatu kile. Need pinnakattevahendid on ette nähtud kandmiseks puidust, metallist või plastikust aluspinnale. See alaliik hõlmab alus- ja vahekihtide pinnakattevahendeid; e) välis-/siseraamide lakid ja puidupeitsid– pinnakattevahendid avade raamistuse katmiseks, mille tagajärjel tekib läbipaistev või poolläbipaistev kile puidu, metalli või plastiku kaunistamiseks ja kaitsmiseks. See alaliik hõlmab läbipaistmatuid puidupeitse. Läbipaistmatu puidupeitsi pealekandmise korral tekib läbipaistmatu kile puidu kaunistamiseks ja kaitsmiseks ilmastiku toime vastu, nagu on määratletud dokumendis EN 927-1 poolstabiilses kategoorias; f) minimaalse kattega puidupeitsid– puidupeitsid, mille keskmine paksus vastavalt dokumendile EN 927-1:1996 on ISO 2808: 1997 meetodi 5 A kohaselt mõõdetult vähem kui 5 μm; g) krundid– puidul või seintel ja laes kasutamiseks ettenähtud tihendavate ja/või blokeerivate omadustega pinnakaitsevahendid; h) siduvad krundid– pinnakaitsevahendid lahtiste aluspinnaosakeste stabiliseerimiseks või neile vett tõrjuvate omaduste andmiseks ja/või puidu kaitsmiseks sinavuse eest; i) ühe komponendiga pinnakattevahendid– kilet moodustaval materjalil põhinevad erilised pinnakattevahendid. Need on ette nähtud eriotstarbeks, nagu plastikpinna kruntimine ja värvimine, raudpinna kruntimine, reaktsioonivõimeliste metallide, nagu tsingi ja alumiiniumi kruntimine, samuti korrosioonivastased kattevahendid, põrandakattevahendid, sh puit- ja tsementpõrandatele, graffitivastased vahendid, leegiaeglustusvahendid ning kattevahendid pindadele, mis peavad vastama toiduainetööstuse või terviseteenistuse hügieenistandarditele; j) kahe komponendiga pinnakattevahendid– sama kasutusotstarbega nagu ühe komponendiga pinnakattevahendid, aga sisaldavad enne kasutamist lisatavat teist komponenti (näiteks tertsiaarset amiini); k) mitmevärvilised pinnakattevahendid– esimesel katmisel kahe- või mitmetoonilise efekti andmiseks ettenähtud pinnakattevahendid; l) dekoratiivsed pinnakattevahendid– erilise iluefekti andmiseks ettenähtud pinnakattevahendid kasutamiseks eriliselt ettevalmistatud aluspinnal või krunditud pinnal ja hiljem kuivamisel erinevate töötlemisvahenditega töödeldud pindadel. |
5. |
Sõidukite taasviimistlustooted tähendavad allpool esitatud alaliikides nimetatud tooteid. Neid kasutatakse maanteesõidukite pinnakattevahendina või selle osana sõiduki remondi, kaitse või kaunistamise eesmärgil väljaspool tootmiskäitiseid. Sõiduk tähendab siin teedel kasutamiseks ettenähtud komplektset või mittekomplektset vähemalt neljarattalist mootorsõidukit, mille maksimaalne valmistajakiirus on üle 25 km/h, ja selle haagiseid; see mõiste ei hõlma rööbastel liikuvaid sõidukeid, põllumajandus- ja metsatraktoreid ning liikurmasinaid: a) ettevalmistus ja puhastus– vanade pinnakattevahendite ja rooste mehaaniliseks või keemiliseks eemaldamiseks või uuele pinnakattevahendile pinna karestamiseks ettenähtud tooted:
b) täitepahtel– püdelad ühendid sügavate pinnadefektide täitmiseks enne viimistluspahtli pealekandmist; c) krunt– kõik pinnakattevahendid, mis on ette nähtud kandmiseks otse metall- või olemasolevatele pindadele korrosioonitõrjeks enne kruntkatte pealekandmist: i) viimistluspahtel– vahetult enne pinnavärvi pealekandmist korrosioonitõrjeks kasutatav pinnakattevahend pinnavärvi kinnituvuse tagamiseks ja väikeste pinnadefektide täitmisega ühtse pinna tekkimise soodustamiseks; ii) metallikrunt– krundina kasutatavad pinnakattevahendid, nagu adhesiooniaktivaatorid, tihendajad, pahtlid, aluskihid, plastikkrundid, märg-märjale krundid, mitteliivapõhised täiteained ja pihustatavad täiteained; iii) puhastuskrunt– pinnakattevahendid, mis sisaldavad vähemalt 0,5 massiprotsenti otse metallile kantavat fosforhapet korrosioonikindluse ja kinnituvuse andmiseks; keevitatavate kruntidena kasutatavad pinnakattevahendid ja galvaniseeritud ja tsinkpindadel kasutatavad peitslahused; d) pinnavärv– ühe- või mitmekordse kihina pealekandmiseks ettenähtud pigmendisisaldusega pinnakattevahendid läike ja vastupidavuse andmiseks. Hõlmab kõiki kõnealuseks eesmärgiks ettenähtud tooteid, nagu aluspinnakatted ja läbipaistvad pinnakatted: i) aluspinnakatted– pigmendisisaldusega pinnakattevahendid, mis annavad pinnale värvi ja soovitud optilised efektid, kuid ei anna pinnakattesüsteemile läiget ega vastupidavust; ii) läbipaistvad pinnakatted– läbipaistvad pinnakattevahendid, mis annavad pinnakattesüsteemile lõpliku läike ja vastupidavuse; e) eriviimistlusvahendid– pinnakattevahendid, mida kasutatakse pinnavärvina ja mis on ette nähtud eriliste omaduste saavutamiseks, nagu metallik- või pärlmutterefekt, ühekihilised, kvaliteetsed ühevärvilised ja läbipaistvad kattekihid (näiteks kriimustuskindlad ja fluoritud läbipaistvad kattekihid), peegeldav aluskiht, tekstuuriga kihid (näiteks vasarlakk), libisemisvastased, autopõhja tihendajad, kulumiskindlad pinnakatted, sisepindade viimistlusmaterjalid ja aerosoolid. |
6. |
Lepinguosalised tagavad, et käesolevas lisas käsitletavate ja nende territooriumil turule lastavate toodete maksimaalne LOÜ sisaldus vastab tabelites 1 ja 2 sätestatule. Lepinguosalised võivad anda nende hoonete ja vanasõidukite restaureerimiseks ja hooldamiseks, millele pädevad asutused on omistanud erilise ajaloolise või kultuurilise väärtuse, individuaalseid müügi- ja ostulitsentse rangelt piiratud koguses toodete kohta, mis ei vasta käesolevas lisas sätestatud lenduvate orgaaniliste ühendite piirväärtustele. Samuti on lepinguosalistel lubatud vabastada nendest nõuetest tooted, mida müüakse kasutamiseks VI lisas nimetatud eksklusiivses tegevuses, mida teostatakse vastavalt kõnealusele lisale registreeritud või kasutusloa saanud käitises. Tabel 1 Lenduvate orgaaniliste ühendite maksimaalne sisaldus värvides ja lakkides
Tabel 2 Lenduvate orgaaniliste ühendite maksimaalne sisaldus sõidukite taasviimistlustoodetes
|
B. Kanada
7. |
Tarbe- ja kommertskaupade kasutamisel eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste kontrollimiseks ettenähtud piirväärtused määratakse asjakohaselt kindlaks, võttes arvesse teavet kättesaadavate kontrollitehnoloogiate, meetodite ja mõõtmiste kohta, teistes jurisdiktsioonides kohaldatavaid piirväärtusi ning järgmisi dokumente:
|
C. Ameerika Ühendriigid
8. |
Tarbe- ja kommertstoodetes sisalduvate lenduvate orgaaniliste ühendite riiklike heitenormide kohaldamisalasse kuuluvate LOÜ heitkoguste kontrollimise piirväärtused määratakse kindlaks järgmistes dokumentides:
|
(1) Arvud kehtivad riigi Euroopa-osakohta.
(2) Käesoleva protokolli vastuvõtmisel 2004. aastal seadsid Ameerika Ühendriigid 2010. aastaks soovitusliku eesmärgi 16 013 000 ameerika tonni väävli summaarsest heitkogusest väävli saasteainete heitkoguste reguleerimispiirkonnas (SHRP), 48 üksteisega külgnevas osariigis ja Columbia piirkonnas. See on ümberarvestatuna 14 527 000 tonni.
(3) Käesoleva protokolli vastuvõtmisel 2004. aastal seadsid Ameerika Ühendriigid 2010. aastaks soovitusliku eesmärgi 6 897 000 ameerika tonni lämmastikoksiidide summaarsest heitkogusest lämmastikoksiidide heitkoguste reguleerimispiirkonnas, Connecticuti, Delaware'i, Columbia piirkonna, Illinoisi, Indiana, Kentucky, Maine'i, Marylandi, Massachusettsi, Michigani, New Hampshire'i, New Jersey, New Yorgi, Ohio, Pennsylvania, Rhode Islandi, Vermonti, West Virginia ja Wisconsini osariigis. See on ümberarvestatuna 6 257 000 tonni.
(4) Käesoleva protokolli vastuvõtmisel 2004. aastal esitasid Ameerika Ühendriigid 2010. aastaks soovitusliku eesmärgi 4 972 000 ameerika tonni lenduvate orgaaniliste ühendite summaarsest heitkogusest lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste reguleerimispiirkonnas, Connecticuti, Delaware'i, Columbia piirkonna, Illinoisi, Indiana, Kentucky, Maine'i, Marylandi, Massachusettsi, Michigani, New Hampshire'i, New Jersey, New Yorgi, Ohio, Pennsylvania, Rhode Islandi, Vermonti, West Virginia ja Wisconsini osariigis. See on ümberarvestatuna 4 511 000 tonni.
(5) Käesoleva protokolli ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, heakskiitmisel või sellega ühinemisel esitab Kanada a) siseriikliku või (kui ta on selle esitanud) oma saasteainete heitkoguste reguleerimispiirkonna (SHRP) väävli summaarse heitkoguse hinnangulise taseme 2005. aastal ning b) hinnangu siseriikliku või oma SHRP väävli summaarse heitkoguse taseme vähendamise kohta 2005. aasta tasemest 2020. aastaks. Alapunkti a kohane teave lisatakse tabelisse ja alapunkti b kohane teave tabeli allmärkusesse. SHRP, kui ta on selle esitanud, pakutakse välja protokolli III lisa kohandusena.
(6) Arvud kehtivad EMEPi rakendusalas oleva Euroopa-osa kohta.
(7) Protokollile käesoleva tabeli lisamist käsitleva muudatuse ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, heakskiitmisel või sellega ühinemisel esitavad Ameerika Ühendriigid a) siseriikliku või SHRP väävli summaarse heitkoguse hinnangulised tasemed 2005. aastal; b) hinnangu väävli summaarse heitkoguse taseme vähendamise kohta 2005. aastal kindlaks tehtud tasemest 2020. aastaks ning c) kõik muudatused SHRPs, mis määrati kindlaks, kui Ameerika Ühendriigid ühinesid protokolliga. Alapunkti a kohane teave lisatakse tabelisse, alapunkti b kohane teave lisatakse tabeli allmärkusesse ja alapunkti c kohane teave pakutakse välja III lisa kohandusena.
(8) Mullast lähtuv heide ei ole kaasatud ELi liikmesriikide 2005. aasta hinnangutesse.
(9) Käesoleva protokolli ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, heakskiitmisel või sellega ühinemisel esitab Kanada a) siseriikliku või (kui ta on selle esitanud) oma SHRP lämmastikoksiidide summaarse heitkoguse hinnangulise taseme 2005. aastal ning b) hinnangu siseriikliku või oma SHRP lämmastikoksiidide summaarse heitkoguse taseme vähendamise kohta 2005. aasta tasemest 2020. aastaks. Alapunkti a kohane teave lisatakse tabelisse ja alapunkti b kohane teave tabeli allmärkusesse. SHRP, kui ta on selle esitanud, pakutakse välja protokolli III lisa kohandusena.
(10) Arvud kehtivad EMEPi rakendusalal oleva Euroopa-osa kohta.
(11) Sealhulgas põllukultuuride tootmisest ja põllumajandusmaadelt pärinev heide (NFR 4D).
(12) Protokollile käesoleva tabeli lisamist käsitleva muudatuse ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, heakskiitmisel või sellega ühinemisel esitavad Ameerika Ühendriigid a) siseriikliku või SHRP lämmastikoksiidide summaarse heitkoguse hinnangulised tasemed 2005. aastal; b) hinnangu lämmastikoksiidide summaarse heitkoguse taseme vähendamise kohta 2005. aastal kindlaks tehtud tasemest 2020. aastaks ning c) kõik muutused SHRPs, mis määrati kindlaks, kui Ameerika Ühendriigid ühinesid protokolliga. Alapunkti a kohane teave lisatakse tabelisse, alapunkti b kohane teave lisatakse tabeli allmärkusesse ja alapunkti c kohane teave pakutakse välja III lisa kohandusena.
(13) Arvud kehtivad EMEPi rakendusalal oleva Euroopa-osa kohta.
(14) Käesoleva protokolli ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, heakskiitmisel või sellega ühinemisel esitab Kanada a) siseriikliku või (kui ta on selle esitanud) oma SHRP lenduvate orgaaniliste ühendite summaarse heitkoguse hinnangulise taseme 2005. aastal ning b) hinnangu siseriikliku või oma SHRP lenduvate orgaaniliste ühendite summaarse heitkoguse taseme vähendamise kohta 2005. aasta tasemest 2020. aastaks. Alapunkti a kohane teave lisatakse tabelisse ja alapunkti b kohane teave tabeli allmärkusesse. SHRP, kui ta on selle esitanud, pakutakse välja protokolli III lisa kohandusena.
(15) Arvud kehtivad EMEPi rakendusalal oleva Euroopa-osa kohta.
(16) Sealhulgas põllukultuuride tootmisest ja põllumajandusmaadelt pärinev heide (NFR 4D).
(17) Protokollile käesoleva tabeli lisamist käsitleva muudatuse ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, heakskiitmisel või sellega ühinemisel esitavad Ameerika Ühendriigid a) siseriikliku või SHRP lenduvate orgaaniliste ühendite summaarse heitkoguse hinnangulised tasemed 2005. aastal; b) hinnangu lenduvate orgaaniliste ühendite summaarse heitkoguse taseme vähendamise kohta 2005. aastal kindlaks tehtud tasemest 2020. aastaks ning c) kõik muutused SHRPs, mis määrati kindlaks, kui Ameerika Ühendriigid said protokolli osaliseks. Alapunkti a kohane teave lisatakse tabelisse, alapunkti b kohane teave lisatakse tabeli allmärkusesse ja alapunkti c kohane teave pakutakse välja III lisa kohandusena.
(18) Käesoleva protokolli ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, heakskiitmisel või sellega ühinemisel esitab Kanada a) siseriikliku või (kui ta on selle esitanud) oma SHRP tahkete osakeste summaarse heitkoguse hinnangulise taseme 2005. aastal ning b) hinnangu siseriikliku või SHRP tahkete osakeste summaarse heitkoguse taseme vähendamise kohta 2005. aasta tasemest 2020. aastaks. Alapunkti a kohane teave lisatakse tabelisse ja alapunkti b kohane teave tabeli allmärkusesse. SHRP, kui ta on selle esitanud, pakutakse välja protokolli III lisa kohandusena.
(19) Arvud kehtivad EMEPi rakendusalal oleva Euroopa-osa kohta.
(20) Protokollile käesoleva tabeli lisamist käsitleva muudatuse ratifitseerimisel, vastuvõtmisel, heakskiitmisel või sellega ühinemisel esitavad Ameerika Ühendriigid a) siseriikliku või SHRP tahkete osakeste PM2,5 summaarse heitkoguse hinnangulised tasemed 2005. aastal ning b) hinnangu PM2,5 summaarse heitkoguse taseme vähendamise kohta 2005. aastal kindlaks tehtud tasemest 2020. aastaks. Alapunkti a kohane teave lisatakse tabelisse ja alapunkti b kohane teave tabeli allmärkusesse.“
(1) Põletusseadme nimisoojusvõimsus on kõigi ühise korstnaga ühendatud üksuste võimsuste summa. Summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamisel ei võeta arvesse üksusi nimisoojusvõimsusega alla 15 MWth.
(21) Eelkõige ei kohaldata piirväärtusi järgmiste seadmete suhtes:
— |
seadmed, milles põlemissaadusi kasutatakse objektide või materjalide otseseks kuumutamiseks, kuivatamiseks või muuks esemete või materjalide töötlemiseks; |
— |
järelpõletusseadmed, mis on kavandatud heitgaaside puhastamiseks põletamise teel ning mida ei kasutata iseseisva põletusseadmena; |
— |
katalüütilisel krakkimisel kasutatavate katalüsaatorite regenereerimise seadmed; |
— |
vesiniksulfiidi väävliks muundamise seadmed; |
— |
keemiatööstuses kasutatavad reaktorid; |
— |
koksiahjud; |
— |
kauperid; |
— |
käitiste utilisaatorkatlad tselluloosi tootmiseks puidust; |
— |
jäätmepõletusseadmed ja |
— |
diisel-, bensiini- või gaasimootoriga või gaasiturbiiniga töötavad seadmed, olenemata kasutatavast kütusest. |
(22) O2 etalonsisaldus on tahkekütuse puhul 6 % ning vedel- ja gaaskütuse puhul 3 %.
(23) Gaasiõli – igasugune toornaftast saadud vedelkütus (välja arvatud laevakütused), mis kuulub CN-koodide 2710 19 25, 2710 19 29, 2710 19 45 või 2710 19 49 alla, või igasugune toornaftast saadud vedelkütus (välja arvatud laevakütused), mille mahust vähem kui 65 % (kaasa arvatud destillatsioonikaod) destilleerub temperatuuril 250 °C ning vähemalt 85 % (kaasa arvatud destillatsioonikaod) temperatuuril 350 °C ASTM D86 meetodi järgi. Kõnealune mõiste ei hõlma diislikütust, st CN-koodi 2710 19 41 alla kuuluvat gaasiõli, mida kasutatakse iseliikuvates sõidukites. Mõiste ei hõlma ka maanteevälistes liikurmasinates ja põllumajandustraktorites kasutatavaid kütuseid.
(24) Väävli taaskasutusmäär on sisseveetud H2S-st elementaarseks väävliks muundatud väävli aasta keskmine protsent.
(2) Põletusseadme nimisoojusvõimsus on kõigi ühise korstnaga ühendatud üksuste võimsuste summa. Summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamisel ei võeta arvesse üksusi nimisoojusvõimsusega alla 15 MWth.
(25) Eelkõige ei kohaldata heitkoguste piirväärtusi järgmiste seadmete suhtes:
— |
seadmed, milles põlemissaadusi kasutatakse objektide või materjalide otseseks kuumutamiseks, kuivatamiseks või esemete või materjalide muuks töötlemiseks; |
— |
järelpõletusseadmed, mis on kavandatud heitgaaside puhastamiseks põletamise teel ning mida ei kasutata iseseisva põletusseadmena; |
— |
katalüütilisel krakkimisel kasutatavate katalüsaatorite regenereerimise seadmed; |
— |
vesiniksulfiidi väävliks muundamise seadmed; |
— |
keemiatööstuses kasutatavad reaktorid; |
— |
koksiahjud; |
— |
kauperid; |
— |
käitiste utilisaatorkatlad tselluloosi tootmiseks puidust; |
— |
jäätmepõletusseadmed ja |
— |
diisel-, bensiini- või gaasimootoriga või gaasiturbiiniga töötavad seadmed, olenemata kasutatavast kütusest. |
(26) O2 etalonsisaldus on tahkekütuse puhul 6 % ning vedel- ja gaaskütuse puhul 3 %.
(27) Ei kohaldata eriolukorras kasutatavate gaasiturbiinide suhtes, mis töötavad kuni 500 tundi aastas.
(28) Maagaas on looduslik metaan inertgaaside ja muude ainete sisaldusega kuni 20 mahuprotsenti.
(29) 75 mg/m3 järgmistel juhtudel, kusjuures gaasiturbiini efektiivsus määratakse ISO tingimuste põhjal:
— |
gaasiturbiinid, mida kasutatakse energia ja soojuse koostootmise süsteemides üldkasuteguriga üle 75 %; |
— |
gaasiturbiinid, mida kasutatakse kombineeritud tsükliga seadmetes, mille aasta keskmine elektrienergia üldkasutegur on üle 55 %; |
— |
gaasiturbiinid mehaaniliseks jõuülekandeks. |
(30) Ühetsükliliste gaasiturbiinide korral, mis ei kuulu ühessegi märkuses c nimetatud kategooriasse, kuid mille kasutegur on üle 35 % (määratud ISO põhikoormustingimustes), on heitkoguse piirväärtus 50 × η/35, kus η on ISO tingimustele vastav gaasiturbiini kasutegur protsentides.
(31) Käitised tsemendiklinkri tootmiseks pöördahjudes võimsusega > 500 tonni päevas või muudes põletusahjudes võimsusega > 50 tonni päevas. O2 etalonsisaldus on 10 %.
(32) Neid heite piirväärtuseid ei kohaldata mootoritele, mis töötavad vähem kui 500 tundi aastas.
(33) Seal, kus valikulist katalüütilist redutseerimist ei saa tehnilistel ja logistilistel põhjustel praegu kohaldada, nagu näiteks kauged saared, või kus ei saa tagada piisavas koguses kvaliteetse kütuse kättesaadavust, kohaldatakse diisel- ja segakütusemootoritele üleminekuperioodi, mis kestab 10 aastat pärast käesoleva protokolli jõustumist lepinguosalise suhtes ja mille jooksul kohaldatakse järgmisi heite piirväärtusi:
— |
segakütusemootorid: 1 850 mg/m3 vedelkütuse režiimil; 380 mg/m3 gaasirežiimil; |
— |
diiselmootorid – aeglane (< 300 p/m) ja keskmine (300 – 1 200 p/m) kiirus: 1 300 mg/m3 mootoritele võimsusega 5–20 MWth ja 1 850 mg/m3 mootoritele võimsusega > 20 MWth; |
— |
Diiselmootorid – suur kiirus (> 1 200 p/m): 750 mg/m3. |
(34) Mootorid, mis töötavad aastas 500–1 500 tundi, võib kõnealustest heite piirväärtustest kinnipidamisest vabastada, kui nad kohaldavad esmaseid meetmeid NOx heite vähendamiseks ja peavad kinni allmärkuses b ettenähtud heite piirväärtustest;
(35) Lepinguosalise võib vabastada kohustusest pidada kinni heite piirväärtustest gaaskütust kasutavate põletusseadmete puhul, mis peavad gaasivarustuse äkilise katkemise tõttu erandkorras kasutama muid kütuseid ja mis seetõttu tuleks varustada heitgaasi puhastamise seadmega. Vabastus ei tohi kehtida kauem kui 10 päeva, välja arvatud juhul, kui on hädavajalik säilitada energiavarustus.
(3) Käesolevas protokollis on piirväärtuste muundustegur (5 % hapnikusisalduse juures) 2,66 (16/6).
Seega
— |
190 mg/m3 piirväärtus 15 % O2 juures = 500 mg/m3 5 % O2 juures; |
— |
95 mg/m3 piirväärtus 15 % O2 juures = 250 mg/m3 5 % O2 juures; |
— |
225 mg/m3 piirväärtus 15 % O2 juures = 600 mg/m3 5 % O2 juures. |
(4) Viited arvutusmeetoditele esitatakse täitevorgani poolt vastu võetavates juhistes.
(36) Bensiinimahuti täitmisel väljasurutav aur suunatakse kas teise mahutisse või eelpool esitatud tabelis antud piirväärtustele vastavasse heitevähendusseadmesse.
(37) Vähendustõhusus, väljendatuna protsentides, võrreldes võrreldava fikseeritud kaanega mahutiga, millel puudub aurutõkestusseade, st sel on ainult vaakum-/survekaitseklapp.
(38) Aur, mis tekib bensiini laadimisel bensiinijaama hoidlasse või mis kogutakse auru vahepealseks hoidmiseks kasutatavasse fikseeritud kaanega mahutisse, tuleb aurukindlat ühendusliini mööda tagasi juhtida bensiini tarnivasse teisaldatavasse mahutisse. Laadimine ei ole lubatud muidu, kui on kehtestatud töökorraldus ja see toimib nõuetekohaselt. Selliste tingimuste korral ei nõuta piirväärtusele vastamise täiendavat kontrollimist.
(39) Tootja peab sertifitseerima süsteemi kogumistõhususe vastavalt asjaomastele tehnilistele standarditele või tüübikinnitusmenetlustele.
(40) Koguheite piirväärtust väljendatakse tervikliku jalatsipaari tootmisel eralduva lahustikogusena grammides.
(41) Kui kasutatakse lahusti korduvkasutamist võimaldavaid meetodeid, on piirväärtus 150 mg C/m3.
(42) Kui kasutatakse lahusti korduvkasutamist võimaldavaid meetodeid, on piirväärtus 100 mg C/m3.
(43) Koguheite piirväärtusi väljendatakse vabanenud orgaanilise lahusti massina (grammides) tootepinna ühe ruutmeetri kohta. Toote pindala on määratud kindlaks pindalana, mis on arvutatud elektroforeesimeetodil kaetava kogupindala alusel pluss pinna edasiste katmisetappide käigus nende lisatavate osade pindala, millele kantakse sama pinnakattevahendit. Elektroforeesimeetodil kaetav pindala arvutatakse järgmise valemi põhjal: (2 × toote kesta kogumass) / (metallpleki keskmine paksus × metallpleki tihedus). Tabelis märgitud koguheite piirväärtusi kohaldatakse ühes käitises teostatud protsessi kõikide etappide suhtes alates pinna katmisest elektroforeesimeetodil või muudest pinnakatmisviisidest kuni pealiskihi vahatamise ja poonimiseni, samuti töötlemisseadmete, sealhulgas pihustite ja muude püsiseadmete lahustiga puhastamise suhtes nii tootmise ajal kui ka väljaspool seda.
(44) Olemasoleva käitise puhul võib nende piirväärtuste saavutamine olla seotud tervikliku keskkonnamõju, suurte kapitalikulude ja pika tasuvusperioodiga. LOÜ heite oluliseks vähendamiseks on vaja vahetada värvimissüsteemi ja/või värvide kasutamise süsteemi ja/või kuivatamissüsteemi tüüpi ning see tähendab tavaliselt kas uut värvimistöökoda või selle täielikku ümberehitamist ja nõuab suuri kapitaliinvesteeringuid.
(45) Piirväärtust kohaldatakse ohjeldatud tingimustes teostatud pinnakatmise ja kuivatamise protsessidele.
(46) Kui ohjeldatud katmistingimused ei ole võimalikud (laevaehitus, lennuki pinna katmine jne), võib käitistele teha neist piirväärtustest erandi. Siis tuleb kasutada vähenduskava, v.a juhul, kui see variant ei ole tehniliselt ega majanduslikult teostatav. Sel juhul kasutatakse parimat võimalikku tehnikat.
(47) Kui tekstiili katmisel kasutatakse lahusti korduvkasutamist võimaldavaid meetodeid, on kuivatamisel ja pinnakatmisel kokku eralduvate heitkoguste piirväärtus 150 mg C/m3.
(48) Kui kasutatakse lahusti korduvkasutamist võimaldavaid meetodeid, on piirväärtus 150 mg C/m3.
(49) LOÜ koguheite piirväärtus arvutatakse eralduva LOÜ massina puhastatud ja kuivatatud toote massi kohta.
(50) bSeda heitkoguse taset on võimalik saavutada, kasutades vähemalt IV tüüpi või tõhusamaid masinaid.
(51) Kontrollimatu heite piirväärtus ei hõlma lahustit, mis on valmistise osa ja mida müüakse suletud anumas.
(52) Kontrollimatu heite arvutamisel ei võeta arvesse lahusti jääki lõpptootes.
(53) Kui kasutatakse lahusti korduvkasutamist võimaldavaid meetodeid, on piirväärtus 150 mg C/m3.
(54) HPVc ja HPVf asemel võib kohaldada koguheite piirväärtust 5 % lahusti sisendkogusest.
(55) HPVc ja HPVf asemel võib kohaldada koguheite piirväärtust 15 % lahusti sisendkogusest.
(56) Kui kasutatakse lahusti korduvkasutamist võimaldavaid meetodeid, on piirväärtus 150 mg C/m3.
(57) Kontrollimatu heite piirväärtus ei hõlma lahustit, mis on valmistise osa ja mida müüakse suletud anumas.
(58) Käitised, mille puhul kõigi puhastusvahendite keskmine orgaanilise lahusti sisaldus ei ületa 30 massiprotsenti, on kõnealuste piirväärtuste järgimisest vabastatud.
(59) Käitiste puhul, kus töödeldakse üksikuid seemnepartiisid ja muid taimseid aineid, määrab LOÜ koguheite piirväärtuse kindlaks lepinguosaline igal üksikul juhul eraldi, kohaldades selleks parimat olemasolevat tehnikat.
(60) Õlist fosfolipiidide eraldamine.
(61) Ei kohaldata kreosoodiga immutamise suhtes.
(5) Canadian Council of Ministers of the Environment (Kanada keskkonnaprobleemidega tegelevate ministrite nõukogu).
(*1) Heite piirväärtustele mittevastavate uute sõidukite registreerimist, müüki ja kasutuselevõttu ei lubata alates veerus esitatud kuupäevast.
(62) Katsetsükkel, mis põhineb nn uuel Euroopa sõidutsüklil.
(63) V.a sõidukid, mille maksimaalne mass on suurem kui 2 500 kg.
(64) Ja märkuses b täpsustatud M-kategooria sõidukid.
(65) Euroopa statsionaarse oleku tsükli testis (ESC) ja Euroopa koormustestis (ELR) täpsustatud katsetsükkel.
(66) Ülemaailmse raskeveokite statsionaarse oleku tsükli testis (WHSC) täpsustatud katsetsükkel.
(*2) Heite piirväärtustele mittevastavate uute sõidukite registreerimist, müüki ja kasutuselevõttu ei lubata alates veerus esitatud kuupäevast.
(67) Ainult maagaasil töötavate mootorite puhul.
(68) Ei kohaldata gaasimootoritele etapis B2.
(69) Euroopa muutuvtsükliga testis (ETC) täpsustatud katsetsükkel.
(70) Ülemaailmse raskeveokite muutuvtsükli testis (WHTC) täpsustatud katsetsükkel.
(*3) Lahtris esitatud kuupäevast alates lubavad lepinguosalised uute masinatesse paigaldatud või paigaldamata mootorite registreerimise (kui see on kohaldatav) ja turustamise ainult siis, kui need vastavad tabelis sätestatud piirväärtustele, välja arvatud sõidukid ja mootorid, mis on ette nähtud eksportimiseks riikidesse, kes ei ole käesoleva protokolli osalised.
(71) Toimetaja märkus: käesolev väärtus kujutab endast süsivesinike ja lämmastikoksiidide summat ning on lõplikus heakskiidetud tekstis märgitud üheainsa väärtusena tabeli ühendatud lahtris. Kuna käesolevas tekstis puuduvad tabelites eraldusjooned, korratakse väärtust selguse mõttes igas veerus.
(*4) Lahtris esitatud kuupäevast alates lubavad lepinguosalised uute masinatesse paigaldatud või paigaldamata mootorite registreerimise (kui see on kohaldatav) ja turustamise ainult siis, kui need vastavad tabelis sätestatud piirväärtustele, välja arvatud sõidukid ja mootorid, mis on ette nähtud eksportimiseks riikidesse, kes ei ole käesoleva protokolli osalised.
(72) Ühegi mootoriklassi NOx heide ei tohi ületada 10 g/kWh.
(73) Kus A, B ja n on konstandid ja PN on mootori nimivõimsus (kW) ning heidet mõõdetakse vastavalt ühtlustatud normidele.
(74) Kolme- ja neljarattaliste sõidukite puhul 3,5 g/km.
(75) Suveperiood algab hiljemalt 1. mail ja kestab vähemalt kuni 30. septembrini. Põhjapoolsetes lepinguosalistes riikides algab suveperiood hiljemalt 1. juunil ja kestab vähemalt kuni 31. augustini ning Reidi aururõhu piirväärtus on 70 kPa.
(76) Välja arvatud tavaline pliivaba bensiin (minimaalne mootorimeetodil määratud oktaanarv (MON) 81 ja minimaalne uurimismeetodil määratud oktaanarv (RON) 91), mille olefiini maksimaalne sisaldus on 21 mahuprotsenti. Kõnealused piirväärtused ei välista lepinguosaliste jaoks muu pliivaba bensiini turuletoomist, mille oktaaniarv on käesolevas lisas kehtestatust madalam.
(77) Muud monoalkoholid, mille lõplik destilleerimispunkt ei ole kõrgem siseriiklikes spetsifikatsioonides või nende puudumisel mootorikütuste tööstuslikes spetsifikatsioonides sätestatud lõplikust destilleerimispunktist.
(6) Põletusseadme nimisoojusvõimsus on kõigi ühise korstnaga ühendatud üksuste võimsuste summa. Summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamisel ei võeta arvesse üksusi nimisoojusvõimsusega alla 15 MWth.
(78) Eelkõige ei kohaldata piirväärtusi järgmiste seadmete suhtes:
— |
seadmed, milles põlemissaadusi kasutatakse objektide või materjalide otseseks kuumutamiseks, kuivatamiseks või muuks töötlemiseks; |
— |
järelpõletusseadmed, mis on kavandatud heitgaaside puhastamiseks põletamise teel ning mida ei kasutata iseseisva põletusseadmena; |
— |
katalüütilisel krakkimisel kasutatavate katalüsaatorite regenereerimise seadmed; |
— |
vesiniksulfiidi väävliks muundamise seadmed; |
— |
keemiatööstuses kasutatavad reaktorid; |
— |
koksiahjud; |
— |
kauperid; |
— |
käitiste utilisaatorkatlad tselluloosi tootmiseks puidust; |
— |
jäätmepõletusseadmed ja |
— |
diisel-, bensiini- või gaasimootoriga või gaasiturbiiniga töötavad seadmed, olenemata kasutatavast kütusest. |
(79) O2 etalonsisaldus on tahkete kütuste puhul 6 % ning vedelate ja gaasiliste kütuste puhul 3 %.
(80) Käitised tsemendiklinkri tootmiseks pöördahjudes võimsusega > 500 tonni päevas või muudes põletusahjudes võimsusega > 50 tonni päevas. Hapniku etalonsisaldus on 10 %.
(81) Käitised lubja tootmiseks võimsusega 50 või enam tonni päevas. Sinna hulka kuuluvad lubjapõletusahjud muudes tööstuslikes protsessides, v.a tselluloositööstus (vt tabel 9). Hapniku etalonsisaldus on 11 %.
(82) Seal, kus tolmu takistus on kõrge, võib heite piirväärtus olla kõrgem, kuni 30 mg/m3.
(83) Käitised klaasi või klaaskiudude tootmiseks võimsusega 20 või enam tonni päevas. Kontsentratsioonid vastavad kuivale heitgaasile 8 mahuprotsendi hapniku puhul (pidev sulatamine) või 13 mahuprotsendi hapniku puhul (tsükliline sulatamine).
(*5) g/l valmistootes.
(*6) grammi valmistoote liitri kohta. Valmistootes sisalduv vesi tuleb maha arvata, v.a rubriigis „Ettevalmistus ja puhastus“.