26.11.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/5

---

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/2072,

22. september 2016,

tõendamistoimingute ja tõendajate akrediteerimise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrust (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 5 ja artikli 16 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) 2015/757 artikli 15 lõikega 5 ja artikli 16 lõikega 3 on vastavalt ette nähtud, et komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kontrollitoimingute [Termin on muutunud. Uus termin „tõendamistoimingud“] ja tõendajate akrediteerimise meetoditega seotud eeskirjade sätestamiseks. Kuna see tegevus ja sellised meetmed on omavahel sisuliselt seotud, kasutatakse käesolevas määruses mõlemat õiguslikku alust.

(2)

Määruse (EL) 2015/757 artikli 15 lõike 5 rakendamiseks on vaja üldist eeskirjade raamistikku, mis tagab, et seirekavade hindamine ja kõnealuse määruse kohaselt esitatud heitearuannete kontrollimine [Termin on muutunud. Uus termin „tõendamine“] toimub kooskõlastatud viisil ja neid ülesandeid täidavad tõendajad, kellel on tehniline pädevus neile usaldatud ülesannete sõltumatuks ja erapooletuks täitmiseks.

(3)

Määruse (EL) 2015/757 artikli 16 lõike 3 rakendamise puhul on vaja tagada koostoime Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 765/2008 (2) kehtestatud tervikliku akrediteerimist käsitleva raamistiku ning meretranspordi sektorist pärineva CO2-heitega seotud tõendamis- ja akrediteerimistoimingute eriomaduste vahel. Määruse (EL) 2015/757 artikli 16 lõike 2 kohaselt kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 sätteid tõendajate akrediteerimise selliste aspektide suhtes, mida ei ole käsitletud määruses (EL) 2015/757.

(4)

Esitatud andmete kindluse ja usaldusväärsuse tagamiseks peavad tõendamist teostama sõltumatud ja pädevad tõendajad. Tõendamis- ja akrediteerimissüsteem peaks vältima muude liidu õigusaktide kohaselt loodud menetluste ja organisatsioonide tarbetut dubleerimist, sest see suurendaks liikmesriikide või ettevõtjate halduskoormust. Seepärast on asjakohane ära kasutada parimaid tavasid, mis tulenevad harmoneeritud standardite kohaldamisest, mille on vastu võtnud Euroopa Standardikomitee komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ (3) kohaselt antud volituse alusel (sellised standardid on näiteks harmoneeritud standard, millega kehtestatakse kasvuhoonegaaside valideerimis- ja tõendamisasutustele nõuded, millest tuleb lähtuda akrediteerimisel või muud liiki tunnustamisel ning harmoneeritud standard, milles käsitletakse üldnõudeid vastavushindamisasutusi akrediteerivatele akrediteerimisasutustele, millele osutavad viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas) ning dokumendist EA-6/03 ja muudest tehnilistest dokumentidest, mille on välja töötanud Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsioon.

(5)	Seirekavade hindamist, heitearuannete tõendamist ja nõuetele vastavuse tunnistuste väljastamist käsitlevate ühtlustatud eeskirjadega tuleks selgelt kindlaks määrata tõendajate ülesanded ja tegevus.

(6)	Seirekava hindamisel peaksid tõendajad teostama mitmeid toiminguid, et kontrollida asjaomase ettevõtja poolt laeva seire- ja aruandluskorra kohaste esitatud teabe terviklikkust, asjakohasust ja nõuetele vastavust, et oleks võimalik otsustada, kas kava on kooskõlas määrusega (EL) 2015/757.

(7)

Vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2016/1927 (4) võivad ettevõtjad laeva seirekavas osutada teabele laeva kehtivate menetluste ja kontrollide kohta, mis on hõlmatud harmoneeritud kvaliteedi-, keskkonna- ja energiakasutuse juhtimise standarditega (nt EN ISO 9001:2015, EN ISO 14001:2015, EN ISO 50001:2011), laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelise koodeksiga (ISM-koodeks) (5) või laevade energiatõhususe juhtimiskavaga (SEEMP) (6). Sujuva lähenemisviisi tagamiseks peaks tõendajatel olema võimalik võtta sellist teavet arvesse sel määral, mil need on seotud andmete seire ja esitamisega vastavalt määrusele (EL) 2015/757 ja käesolevale määrusele.

(8)

Dokumentide esitamine ning ettevõtjate ja tõendajate vaheline asjaomase teabe vahetamine on hädavajalik tõendamisprotsessi kõigi aspektide puhul, eelkõige seirekava hindamisel, riskianalüüsi koostamisel ja heitearuande tõendamisel. On vaja kehtestada ühtlustatud nõuded, mis reguleerivad tõendajale enne tõendamistoimingute algust ja muudel ajahetkedel tõendamise käigus kättesaadavaks tehtava teabe ja dokumentide esitamist.

(9)

Tõendaja peaks heitearuande tõendamisel rakendama riskipõhist lähenemisviisi vastavalt määruse (EL) 2015/757 artikli 15 lõigetele 1, 2 ja 3. Tõendamise olulise osana analüüsitakse seda, kui tõenäoline on, et esitatud andmetes esineb olulist väärkajastamist, ning määratakse seeläbi kindlaks, kuidas tõendaja peaks oma toiminguid korraldama.

(10)

Kõik heitearuannete tõendamise protsessi osad, sealhulgas tegevuskoha külastused, on tihedalt seotud väärkajastamise riski analüüsimise tulemustega. Selleks et täita piisava kindluse saavutamiseks vajalikke nõudeid, peaks tõendajal olema kohustus kohandada ühte või mitut tõendamistoimingut, võttes arvesse tõendamise käigus tehtud järeldusi või omandatud teavet.

(11)

Seireandmete järjepidevuse ja ajas võrreldavuse tagamiseks kooskõlas määruse (EL) 2015/757 artikli 4 lõikega 3, peaks tõendaja laeva heitearuande hindamisel lähtuma rahuldavaks tunnistatud seirekavast. Tõendaja peaks hindama, kas kava ja asjaomaseid menetlusi on õigesti rakendatud. Ta teavitab ettevõtjat kindlakstehtud väärkajastamistest või mittevastavustest. Tõendaja teatab olulisi vigu tekitavatest parandamata väärkajastamistest või mittevastavustest tõendamisaruandes, väites, et heitearuanne ei vasta määrusele (EL) 2015/757 ja käesolevale määrusele.

(12)

Kõik heitearuande tõendamise käigus tehtavad toimingud on omavahel seotud ja nende tulemusena peaks valmima tõendamisaruanne, mis sisaldab otsust tõendamise tulemuse kohta. Kindlustase peaks olema seotud tõendamistoimingute põhjalikkuse ja üksikasjalikkusega ning tõendamisotsuse sõnastusega. Tõendamistoiminguid ja tõendamisaruandeid käsitlevad ühtlustatud nõuded tagaks, et kõik tõendajad tegutsevad samadest standarditest lähtudes.

(13)

Tõendamistoimingute, sealhulgas seirekavade hindamise ja heitearuannete tõendamise eest peaksid vastutama pädevad tõendajad ja personal. Selleks et tagada, et tõendamisega seotud töötajad on pädevad täitma neile usaldatud ülesandeid, peaksid tõendajad kehtestama sisekorra ja seda pidevalt täiustama. Tõendaja pädevuse kindlaksmääramise kriteeriumid peaksid olema kõigis liikmesriikides samad ning need peaksid olema kontrollitavad, objektiivsed ja läbipaistvad.

(14)	Tõendamistoimingute kvaliteedi parandamiseks tuleks kehtestada ühtlustatud eeskirjad, mille alusel otsustatakse, kas tõendaja on pädev, sõltumatu ja erapooletu ning seega kvalifitseeritud vajalikke toiminguid tegema.

(15)

On vaja kehtestada juriidiliste isikute akrediteerimise eeskirjade üldine raamistik, et tagada tõendajate tehnilise pädevuse piisavus neile usaldatud ülesannete täitmiseks sõltumatult, erapooletult ning kooskõlas nõuete ja põhimõtetega, mis on sätestatud määruses (EL) 2015/757, määruses (EÜ) nr 765/2008 ja käesolevas määruses.

(16)	Määruse (EL) 2015/757 artikli 16 lõike 2 kohaselt kohaldatakse riikide akrediteerimisasutuste puhul rakendatavate üldpõhimõtete ja -nõuete suhtes määruse (EÜ) nr 765/2008 artikleid 4–12.

(17)

Kooskõlas komisjoni tavaga konsulteerida delegeeritud õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel ekspertidega asutati Euroopa säästva laevanduse foorumi (ESSF) raames laevanduse seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi tõendamise ja akrediteerimise töörühm, kuhu kuuluvad eksperdid liikmesriikidest, tööstussektorist ja muudest asjaomastest organisatsioonidest, sealhulgas kodanikeühendustest. Töörühm soovitas määrusega hõlmata mitmeid elemente. ESSFi täiskogu kiitis kõnealuseid aspekte käsitlevate soovituste projekti heaks 28. juunil 2016,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted, milles käsitletakse seirekavade hindamist ja heitearuannete tõendamist. Samuti sätestatakse pädevust ja menetlusi käsitlevad nõuded.

Käesoleva määrusega kehtestatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 kohased eeskirjad tõendajate akrediteerimise ja järelevalve kohta, millega tegelevad riikide akrediteerimisasutused.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „akrediteerimine“– riikliku akrediteerimisasutuse kinnituse saamine selle kohta, et tõendaja vastab harmoneeritud standarditega kehtestatud nõuetele määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punkti 9 tähenduses ning käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja on seega pädev teostama II peatüki kohaseid tõendamistoiminguid;

2)   „mittevastavus“– üks järgmistest juhtudest:

a)	seirekava hindamise puhul olukord, kus kava ei vasta määruse (EL) 2015/757 artiklites 6 ja 7 sätestatud nõuetele ning rakendusmäärusele (EL) 2016/1927;

b)	heitearuande tõendamise puhul olukord, kus CO2-heite andmed ja muu asjakohane teave ei ole esitatud kooskõlas seiremetoodikaga, mida on kirjeldatud seirekavas, mille on rahuldavaks tunnistanud akrediteeritud tõendaja;

c)	akrediteerimise puhul tõendaja igasugune tegu või tegevusetus, mis on vastuolus määruse (EL) 2015/757 ja käesoleva määruse kohaste nõuetega;

3)   „piisav kindlus“– tõendamisotsuses positiivselt väljendatud kõrge, kuid mitte absoluutne kindlustase selle kohta, et tõendatav heitearuanne ei sisalda olulist väärkajastamist;

4)   „olulisustase“– kvantitatiivne künnis või piir, mille ületamise korral käsitab tõendaja väärkajastamisi olulisena üksikult või koos muude väärkajastamistega;

5)   „omarisk“– heitearuandes esitatud näitaja tundlikkus väärkajastamiste suhtes, mis võivad olla olulised üksikult või koos muude väärkajastamistega, enne mis tahes asjaomaste ohjemeetmete mõju arvessevõtmist;

6)   „ohjerisk“– heitearuandes esitatud näitaja tundlikkus väärkajastamiste suhtes, mis võivad olla olulised üksikult või koos teiste väärkajastamistega ning mida kontrollisüsteemi abil õigeaegselt ei väldita, avastata ega parandata;

7)   „avastamisrisk“– risk, et tõendaja ei avasta olulist väärkajastamist;

8)   „tõendamisrisk“– omariski, ohjeriski ja avastamisriski hõlmav risk, et tõendaja esitab ebaõige arvamuse, kui heitearuandes esineb olulisi väärkajastamisi;

9)   „väärkajastamine“– väljajätmine, eksimus või viga esitatud andmetes, arvestamata mõõtemääramatust, mis on lubatud määruse (EL) 2015/757 kohaselt ja võttes arvesse komisjoni poolt selles küsimuses väljatöötatud suuniseid;

10)   „oluline väärkajastamine“– väärkajastamine, mis tõendaja arvates ületab üksikult või koos muude väärkajastamistega olulisuse taseme või võib muul moel avaldada mõju koguheite kohta esitatud andmetele või muule asjaomasele teabele;

11)   „tegevuskoht“– seirekava hindamisel või laeva heitearuande tõendamisel asukoht, kus seireprotsess on kindlaks määratud ja kus seda juhitakse, sealhulgas asukohad, kus asjaomaseid andmeid ning teavet kontrollitakse ja säilitatakse;

12)   „tõendamise sisedokumendid“– kõik sisedokumendid, mis tõendaja on koostanud selleks, et jäädvustada kõik seirekava hindamise või heitearuande tõendamise toimingutega seotud dokumentaalsed tõendid ja põhjendused;

13)   „laevanduse seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi audiitor“– seirekava hindamise või heitearuande tõendamise eest vastutava tõendamisrühma üksikliige;

14)   „sõltumatu ülevaataja“– tõendaja määratud isik, kelle ülesandeks on tegeleda üksusesisese ülevaatamisega ning kes kuulub tõendajaga samasse üksusse, kuid ei ole teinud ühtki ülevaadatavat tõendamistoimingut;

15)   „tehniline ekspert“– isik, kellel on teatud valdkonnas üksikasjalikud teadmised ja erialane asjatundlikkus, mis on vajalik peatüki II kohaste tõendamistoimingute ja peatükkide IV ja V kohaste akrediteerimistoimingute teostamiseks;

16)   „assessor“– riikliku akrediteerimisasutuse määratud isik, kes üksi või hindamisrühma liikmena hindab tõendajat käesoleva määruse kohaselt;

17)   „peaassessor“– hindaja, kellele on antud üldine vastutus tõendaja hindamiseks käesoleva määruse kohaselt.

Artikkel 3

Vastavuseeldus

Eeldatakse, et tõendaja, kes tõendab oma vastavust määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 9 sätestatud asjaomaste harmoneeritud standardite või nende osadega ette nähtud kriteeriumidele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, vastab käesoleva määruse II ja III peatükis sätestatud nõuetele, kui kohaldatavad harmoneeritud standardid hõlmavad neid nõudeid.

II PEATÜKK

TÕENDAMISTOIMINGUD

1. JAGU

Seirekavade hindamine

Artikkel 4

Ettevõtjate esitatav teave

1.   Ettevõtjad esitavad tõendajale laeva seirekava, kasutades selleks vormi, mis vastab rakendusmääruse (EL) 2016/1927 I lisas sätestatud näidisele. Kui seirekava on koostatud muus keeles kui inglise keel, peavad ettevõtjad esitama kava ingliskeelse tõlke.

2.   Enne seirekava hindamise algust esitab ettevõtja tõendajale samuti vähemalt järgmise teabe:

a)

laeva sisseseadet käsitlevad asjakohased dokumendid või sisseseade kirjeldus, sealhulgas heiteallikate sertifikaadid, kasutatud kulumõõtureid (kui see on asjakohane), menetlusi ja protsesse käsitlev teave või vooskeemid, mis on koostatud ja mida säilitatakse väljaspool kava, kui see on asjakohane, ning millele viidatakse kavas;

b)	kui seire- ja aruandlussüsteemi muudetakse määruse (EL) 2015/757 artikli 7 lõike 2 punktides c ja d sätestatud viisil, siis esitatakse asjakohased ajakohastatud või uued dokumendid, mis võimaldavad hinnata muudetud kava.

3.   Ettevõtja esitab taotluse korral kogu muu teabe, mida peetakse vajalikuks kava hindamiseks.

Artikkel 5

Seirekavade hindamine

1.   Seirekava hindamisel kontrollib tõendaja kinnitusi, mis käsitlevad seirekavas esitatud teabe täielikkust, täpsust, asjakohasust ja määrusele (EL) 2015/757 vastavust.

2.   Tõendaja teeb vähemalt järgmist:

a)	hindab, kas ettevõtja kasutas asjakohast seirekava vormi ja kas teave on esitatud kõikide kohustuslike elementide kohta, millele on osutatud rakendusmääruse (EL) 2016/1927 I lisas;

b)	kontrollib, kas seirekavas esitatud teabega kirjeldatakse täpselt ja täielikult heiteallikaid ja laeva paigaldatud mõõteseadmeid ning süsteeme ja menetlusi, mida rakendatakse asjaomase teabe seire ja esitamise eesmärgil vastavalt määrusele (EL) 2015/757;

c)	teeb kindlaks, kas on ette nähtud piisav järelevalve juhuks, kui laevaga seoses soovitakse kasutada määruse (EL) 2015/757 artikli 9 lõike 2 kohast erandit, mille alusel on ettevõtja vabastatud kohustusest koguda kütusekulu ja CO2-heitega seotud teavet laeva iga reisi kohta;

d)

vajaduse korral hindab, kas teave, mille ettevõtja on esitanud laeva olemasolevate juhtimissüsteemide osana rakendatud või asjaomase harmoneeritud kvaliteedi-, keskkonna- või juhtimisstandardiga hõlmatud elementide, menetluste või kontrollide kohta, on asjakohane CO2-heite ja muu asjaomase teabe seireks ja tulemuste esitamiseks vastavalt määrusele (EL) 2015/757 ja komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2016/1928 (7).

3.   Seirekava hindamiseks võib tõendaja kasutada küsitlemist, dokumentide kontrollimist, vaatlust ja mis tahes muid auditimeetodeid, mida ta peab vajalikuks.

Artikkel 6

Tegevuskoha külastused

1.   Tõendaja külastab tegevuskohta, et koguda piisavalt teadmisi seirekavas kirjeldatud menetluste kohta ja teha kindlaks, kas kavas esitatud teave on täpne.

2.   Tõendaja määrab kindlaks tegevuskoha või tegevuskohad, mida külastatakse, olles arvesse võtnud seda, kus säilitatakse asjakohaste andmete kriitilist massi, sealhulgas laevas säilitatavate dokumentide elektroonilisi või paberkoopiaid, ning seda, kus toimuvad andmevoogudega seotud toimingud.

3.   Samuti määrab tõendaja kindlaks tehtavad toimingud ja tegevuskoha külastuseks vajaliku aja.

4.   Erandina lõikest 1 võib tõendaja tegevuskoha külastusest loobuda, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)	tõendajal on piisavad teadmised laeva seire- ja aruandlussüsteemi kohta, sealhulgas nende olemasolu ning ettevõtja poolse rakendamise ja tõhusa käitamise kohta;

b)	laeva seire- ja aruandlussüsteemi laad ja keerulisuse tase on selline, et tegevuskohta ei ole vaja külastada;

c)	tõendaja saab kaugjuurdepääsu kaudu omandada kogu vajaliku teabe ja seda hinnata.

5.   Kui tõendaja loobub tegevuskoha külastusest vastavalt lõikele 4, esitab ta tõendamise sisedokumentides põhjenduse tegevuskoha külastamisest loobumise kohta.

Artikkel 7

Seirekava mittevastavuste käsitlemine

1.   Kui tõendaja leiab seirekava hindamise käigus mittevastavusi, teatab ta sellest põhjendamatu viivituseta ettevõtjale ja nõuab asjaomaste paranduste tegemist ette nähtud ajakava raames.

2.   Ettevõtja parandab kõik tõendaja teatatud mittevastavused ja esitab tõendajale läbivaadatud seirekava vastavalt kokkulepitud ajakavale, mis võimaldab tõendajal seirekava uuesti hinnata enne aruandeperioodi algust.

3.   Tõendaja teeb kõigi seirekava hindamise käigus parandatud mittevastavuste kohta tõendamise sisedokumentidesse märke, et nendest tulenevad probleemid on lahendatud.

Artikkel 8

Seirekava hindamise sõltumatu ülevaatus

1.   Tõendamisrühm esitab kava hindamisega seotud tõendamise sisedokumendid ja järelduste kavandi kindlaks määratud sõltumatule ülevaatajale viivitamata ja enne nende esitamist ettevõtjale.

2.   Sõltumatu ülevaataja teostab ülevaatuse, mille käigus kontrollitakse, kas seirekava on hinnatud käesoleva määruse kohaselt ning kas on rakendatud nõuetekohast kutsealast hoolikust ja otsustusvõimet.

3.   Sõltumatu ülevaatus hõlmab kogu käesolevas jaos kirjeldatud ja tõendamise sisedokumentidesse kantud hindamisprotsessi.

4.   Tõendaja kannab sõltumatu ülevaatuse tulemused tõendamise sisedokumentidesse.

Artikkel 9

Tõendaja järeldused seirekava hindamise kohta

Seirekava hindamise käigus kogutud teabest lähtudes teavitab tõendaja ettevõtjat viivitamata kirjalikult enda tehtud järeldustest ning annab teada, kas hinnangu kohaselt seirekava:

a)	on kooskõlas määrusega (EL) 2015/757;

b)	sisaldab mittevastavusi, mistõttu see ei ole kooskõlas määrusega (EL) 2015/757.

2. JAGU

Heitearuannete tõendamine

Artikkel 10

Ettevõtjate esitatav teave

1.   Enne heitearuande tõendamise algust esitab ettevõtja tõendajale järgmise lisateabe:

a)	asjaomase laevaga aruandeperioodi jooksul tehtud reiside loetelu kooskõlas määruse (EL) 2015/757 artikliga 10;

b)	eelmise aasta heitearuande koopia, kui see on asjakohane ja kui tõendaja ei tõendanud kõnealust aruannet;

c)	rakendatud seirekava või -kavade koopia, sealhulgas tõendid järelduste kohta, mille on teinud akrediteeritud tõendaja, kui see on asjakohane.

2.   Kui tõendaja on teinud kindlaks konkreetse(d) osa(d) või dokumendi(d), mida peetakse tõendamise seisukohast asjakohaseks, esitab ettevõtja ka järgmise lisateabe:

a)	laeva ametliku logiraamatu ja naftaraamatu (kui seda peetakse eraldi) koopia;

b)	punkerdusdokumentide koopiad;

c)	aruandeperioodil laeva reiside käigus veetud reisijate arvu ja lasti kogust, läbitud vahemaad ja merel viibitud aega käsitlevat teavet sisaldavate dokumentide koopiad.

3.   Kui see on asjakohane kohaldatavat seiremeetodit silmas pidades, võivad tõendajad paluda ettevõtjal esitada ka järgmise teabe:

a)	ülevaade IT-keskkonnast, mis näitab asjaomase laeva andmevoogu;

b)	tõendid mõõtmisseadmete/kulumõõturite hoolduse ja täpsuse/mõõtemääramatuse kohta (nt kalibreerimistunnistused);

c)	kulumõõturitest saadud kütusekulu andmete väljavõte;

d)	kütusepaagi näitusid tõendavate dokumentide koopiad;

e)	heitkoguste otsese mõõtmise süsteemide tegevusandmete väljavõte;

f)	heitearuande tõendamise puhul muu asjakohane teave.

4.   Ettevõtja vahetumise korral hoolitsevad asjaomased ettevõtjad nõuetekohaselt selle eest, et tõendajale esitataks eespool nimetatud lisadokumendid või teave, mis on seotud vastava ettevõtja vastutusel toimunud reisidega.

5.   Ettevõtjad säilitavad eespool nimetatud teavet ajavahemiku kohta, mis on ette nähtud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooniga (edaspidi „MARPOLi konventsioon“) ja 1988. aasta rahvusvahelise konventsiooniga inimelude ohutusest merel (edaspidi „SOLASi konventsioon“). Kuni nõuetele vastavuse tunnistuse väljastamiseni vastavalt määruse (EL) 2015/757 artiklile 17 võib tõendaja taotleda kogu teavet, millele on osutatud lõigetes 1, 2 ja 3.

Artikkel 11

Tõendaja tehtav riskianalüüs

1.   Lisaks määruse (EL) 2015/757 artikli 15 lõigetes 1, 2 ja 3 osutatule, teeb tõendaja kindlaks järgmised riskid ja analüüsib neid:

a)	omariskid;

b)	ohjeriskid;

c)	avastamisriskid.

2.   Tõendaja võtab arvesse, milliste valdkondade puhul on tõendamisrisk suurem ja pöörab tähelepanu vähemalt järgmistele valdkondadele: reisiandmed, kütusekulu, CO2-heide, läbitud vahemaa, merel viibitud aega, pardal olev last ning andmete koondamine heitearuandes.

3.   Lõikes 2 osutatud aspekte kindlaks tehes ja analüüsides kaalub tõendaja esitatud teabe olemasolu, täielikkust, täpsust, kooskõlalisust, läbipaistvust ja asjakohasust.

4.   Kui see on tõendamise käigus hangitud teavet silmas pidades vajalik, siis vaatab tõendaja riskianalüüsi uuesti läbi ja muudab või kordab vajalikke tõendamistoiminguid.

Artikkel 12

Tõendamiskava

Tõendaja koostab tõendamiskava projekti, mis vastab riskianalüüsi käigus hangitud teabele ja kindlaks tehtud riskidele. Tõendamiskava hõlmab vähemalt järgmist:

a)	tõendamisprogramm, milles kirjeldatakse tõendamistoimingute laadi ja ulatust ning nende toimingute teostamise aega ja viisi;

b)	andmevõtukava, milles määratakse kindlaks andmevõtu ulatus ja meetodid seoses selliste andmepunktidega, mis on CO2-heidet, kütusekulu ja muud heitearuande asjakohast teavet käsitlevate koondandmete aluseks.

Artikkel 13

Heitearuandega seotud tõendamistoimingud

1.   Tõendaja rakendab tõendamiskava ja kontrollib riskianalüüsi alusel, kas seire- ja aruandlussüsteemid, mida on kirjeldatud rahuldavaks tunnistatud seirekavas, on tegelikult olemas ja kas neid rakendatakse nõuetekohaselt.

Selleks kaalub tõendaja vähemalt järgmist liiki menetluste läbiviimist:

a)	asjaomase personali küsitlemine;

b)	dokumentide kontroll;

c)	vaatlemine ja üldmenetlused.

2.   Kui see on asjakohane, kontrollib tõendaja, kas seirekavas kirjeldatud sisekontrolli meetmeid kohaldatakse tulemuslikult. Selleks võib tõendaja kaaluda võimalust katsetada dokumenteeritud kontrollimeetmete tulemuslikkust valimi alusel.

Artikkel 14

Esitatud andmete tõendamine

1.   Tõendaja tõendab heitearuandes esitatud andmeid järgmisel viisil: ta kontrollib andmeid üksikasjalikult, sealhulgas ka nende päritolu esmasest andmeallikast lähtudes; ta teostab andmete ristkontrolli väliste andmeallikatega, sealhulgas laeva seireandmetega; teeb võrdlusi; kontrollib läviväärtusi seoses nõuetekohaste andmetega ning teostab ümberarvutusi.

2.   Osana lõikes 1 osutatud andmete tõendamisest, kontrollib tõendaja järgmist:

a)	seirekavas kirjeldatud heiteallikaid käsitleva teabe täielikkus;

b)	andmete täielikkus, sh neid reise käsitlevate andmete täielikkus, mille kohta on teatatud, et need kuuluvad määruse (EL) 2015/757 kohaldamisalasse;

c)	esitatud koondandmete ning asjakohastest dokumentidest või algallikast pärinevate andmete vaheline kooskõla;

d)	kogukütusekulu ning ostetud või muul moel laevale hangitud kütust käsitlevate andmete vaheline kooskõla, kui see on asjakohane;

e)	andmete usaldusväärsus ja täpsus.

Artikkel 15

Olulisuse tase

1.   Heitearuandes esitatud kütusekulu ja CO2-heidet käsitlevate andmete tõendamisel on olulisuse tase 5 % aruandeperioodi jooksul iga elemendi kohta esitatud asjaomasest kogumäärast.

2.   Veetava lasti, transporditöö, läbitud vahemaa ja merel veedetud ajaga seotud muu heitearuandes esitatud asjakohase teabe tõendamisel on olulisuse tase 5 % aruandeperioodi jooksul iga elemendi kohta esitatud asjaomasest kogumäärast.

Artikkel 16

Tegevuskoha külastused

1.   Tõendaja külastab tegevuskohta, et koguda piisavalt teadmisi ettevõtja ja laeva seire- ja aruandlussüsteemi kohta, mida on kirjeldatud seirekavas.

2.   Tõendaja määrab kindlaks tegevuskoha või tegevuskohad, mida külastatakse, lähtudes riskianalüüsi tulemustest ja olles arvesse võtnud seda, kus säilitatakse asjakohaste andmete kriitilist massi, sealhulgas laevas säilitatavate dokumentide elektroonilisi või paberkoopiaid, ning seda, kus toimuvad andmevoogudega seotud toimingud.

3.   Samuti määrab tõendaja kindlaks tehtavad toimingud ja tegevuskoha külastuseks vajaliku aja.

4.   Erandina lõikest 1 võib tõendaja tegevuskoha külastusest loobuda, kui riskianalüüsi tulemuste kohaselt on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)	tõendajal on piisavad teadmised laeva seire- ja aruandlussüsteemi kohta, sealhulgas nende olemasolu ning ettevõtja poolse rakendamise ja tõhusa käitamise kohta;

b)	laeva seire- ja aruandlussüsteemi laad ja keerulisuse tase on selline, et tegevuskohta ei ole vaja külastada;

c)	tõendaja saab kaugjuurdepääsu kaudu omandada kogu vajaliku teabe, sealhulgas teabe seirekavas kirjeldatud metoodika nõuetekohase rakendamise ja heitearuandes esitatud andmete tõendamise kohta ning tal on võimalik seda kaugjuurdepääsu abil hinnata.

5.   Kui tõendaja järeldab kaldal asuva tegevuskoha külastamise tulemusena, et heitearuandes andmete olulise väärkajastamise riski vähendamiseks tuleb käia laeva pardal, võib tõendaja otsustada külastada laeva.

6.   Kui tõendaja loobub tegevuskoha külastusest vastavalt lõikele 4, esitab ta selle kohta põhjenduse tõendamise sisedokumentides.

Artikkel 17

Heitearuande väärkajastamiste ja mittevastavuste käsitlemine

1.   Kui tõendaja leiab heitearuande tõendamise käigus väärkajastamisi või mittevastavusi, teatab ta sellest põhjendamatu viivituseta ettevõtjale ja nõuab asjaomaste paranduste tegemist mõistliku tähtaja jooksul.

2.   Tõendaja teeb kõigi tõendamise käigus parandatud väärkajastamiste ja mittevastavuste kohta tõendamise sisedokumentidesse märke, et nendest tulenevad probleemid on lahendatud.

3.   Kui ettevõtja ei paranda lõikes 1 osutatud väärkajastamisi või mittevastavusi, nõuab tõendaja enne tõendamisaruande esitamist ettevõtjalt, et see selgitaks väärkajastamiste või mittevastavuste peamisi põhjuseid.

4.   Tõendaja teeb kindlaks, kas parandamata väärkajastamistel, üksikult või koos muude väärkajastamistega, on mõju teatatud koguheitele või muule asjakohasele teabele ning kas see mõju põhjustab olulisi väärkajastamisi.

5.   Tõendaja võib oluliste väärkajastamistena käsitada väärkajastamisi või mittevastavusi, mis kas eraldi või koos muude väärkajastamistega jäävad allapoole artiklis 15 sätestatud olulisuse taset, kui see on põhjendatud nende ulatuse ja laadiga või nende ilmnemise konkreetsete asjaoludega.

Artikkel 18

Järeldus heitearuande tõendamise kohta

Heitearuande tõendamise lõpuleviimiseks teeb tõendaja vähemalt järgmist:

a)	kinnitab, et kõik tõendamistoimingud on tehtud;

b)	teostab koondandmete analüüsi lõplikud menetlused, et tagada oluliste väärkajastamiste puudumine;

c)	kontrollib, kas aruandes esitatud teave vastab määruse (EL) 2015/757 nõuetele;

d)	koostab enne aruande esitamist tõendamise sisedokumendid ja aruande projekti ning esitab need sõltumatule ülevaatajale vastavalt artiklile 21;

e)	volitab isiku kinnitama aruande lähtuvalt sõltumatu ülevaataja tehtud järeldustest ja tõendamise sisedokumentides esitatud tõenditest, ning teavitab sellest ettevõtjat;

f)	teavitab komisjoni ja laeva lipuriiki sellest, kas nõuetele vastavuse tunnistuse väljastamise tingimused on täidetud.

Artikkel 19

Parandussoovitused

1.   Tõendaja esitab ettevõtjale soovitused paranduste tegemiseks seoses parandamata väärkajastamiste ja mittevastavustega, millest ei tulene olulisi väärkajastamisi.

2.   Tõendaja võib tõendamistoimingute tulemusest lähtudes esitada ka muid parandussoovitusi, mida ta asjakohaseks peab.

3.   Ettevõtjale soovitusi esitades jääb tõendaja ettevõtja, laeva ning seire- ja aruandlussüsteemi suhtes erapooletuks. Tõendaja ei ohusta enda erapooletust, andes nõu või kujundades seire- ja aruandlusprotsessi osi vastavalt määrusele (EL) 2015/757.

Artikkel 20

Tõendamisaruanne

1.   Kogutud teabe põhjal esitab tõendaja ettevõtjale tõendamisaruande iga tõendatava heitearuande kohta.

2.   Tõendamisaruanne sisaldab otsust, millega tunnistatakse heitearuanne rahuldavaks või, kui see sisaldab olulisi väärkajastamisi, mida ei parandatud enne tõendamisaruande esitamist, mitterahuldavaks.

3.   Lõike 2 kohaldamisel loetakse heitearuanne rahuldavaks tunnistatuks üksnes juhul, kui selles ei esine olulisi väärkajastamisi

4.   Tõendamisaruanne sisaldab vähemalt järgmist:

a)	ettevõtja nimi ja laeva identifitseerimisandmed;

b)	jaotis, milles täpsustatakse, et tegemist on tõendamisaruandega;

c)	tõendaja identifitseerimisandmed;

d)	viide tõendatavale heitearuandele ja aruandeperioodile;

e)	viide ühele või mitmele seirekavale, mis on tunnistatud rahuldavaks;

f)	viide kasutatava(te)le tõendamisstandardi(te)le;

g)	tõendaja menetluste kokkuvõte, sealhulgas teave tegevuskoha külastuste või nendest loobumise põhjuste kohta;

h)	kokkuvõte seirekava olulistest muudatustest ja aruandeperioodi tegevusandmetest, kui see on asjakohane;

i)	tõendamisotsus;

j)	parandamata väärkajastamiste ja mittevastavuste kirjeldus, sealhulgas nende laad ja ulatus, olenemata sellest, kas väärkajastamistel ja mittevastavustel on oluline mõju, ning heitearuande osa(d), millega need väärkajastamised ja mittevastavused on seotud;

k)	vajaduse korral soovitused paranduste tegemiseks;

l)	tõendamisaruande kuupäev ja volitatud isiku allkiri, mis on antud tõendaja nimel.

Artikkel 21

Heitearuande sõltumatu ülevaatus

1.   Sõltumatu ülevaataja vaatab üle tõendamise sisedokumendid ja tõendamisaruande projekti, et kontrollida, kas tõendamisprotsess on toimunud kooskõlas käesoleva määrusega ning kas on rakendatud nõuetekohast kutsealast hoolikust ja otsustusvõimet.

2.   Sõltumatu ülevaatus hõlmab kogu käesolevas jaos sätestatud ja tõendamise sisedokumentidesse kantud tõendamisprotsessi.

3.   Tõendaja lisab pärast artikli 18 punkti e kohast tõendamisaruande kinnitamist sõltumatu ülevaatuse tulemused tõendamise sisedokumentidesse.

III PEATÜKK

TÕENDAJATELE ESITATAVAD NÕUDED

Artikkel 22

Jätkuva pädevuse protsess

1.   Tõendaja kehtestab, dokumenteerib, rakendab ja haldab jätkuva pädevuse protsessi selle tagamiseks, et kõik töötajad, kellele on usaldatud tõendamistoimingute teostamine, on pädevad neile määratud ülesandeid täitma.

2.   Lõikes 1 osutatud pädevusprotsessi raames määrab tõendaja kindlaks, dokumenteerib, rakendab ja haldab vähemalt järgmist:

a)	üldised pädevuskriteeriumid kõigile artikli 23 lõike 3 kohaselt tõendamistoiminguid teostavatele töötajatele;

b)	konkreetsed pädevuskriteeriumid tõendamistoiminguid teostava tõendaja iga tegevusala jaoks, eelkõige laevanduse seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi audiitori, sõltumatu ülevaataja ja tehnilise eksperdi pädevuskriteeriumid kooskõlas artiklitega 24, 25 ja 26;

c)	meetod, millega tagatakse kõigi tõendamistoiminguid teostavate töötajate jätkuv pädevus ja töötulemuste korrapärane hindamine;

d)	protsess, millega tagatakse tõendamistoiminguid teostavate töötajate pidev koolitamine.

3.   Tõendaja kontrollib korrapäraselt ja vähemalt kord aastas kõigi tõendamistoiminguid teostavate töötajate töötulemusi, et teha kindlaks nende jätkuv pädevus.

Artikkel 23

Tõendamisrühmad

1.   Iga konkreetse tõendamisülesande jaoks paneb tõendaja kokku tõendamisrühma, kes on võimeline teostama artiklites 5–20 osutatud tõendamistoiminguid.

2.   Tõendamisrühm koosneb vähemalt ühest laevanduse seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi audiitorist ja, kui see on asjakohane, võttes arvesse tõendaja arusaama täidetavate ülesannete keerukusest ja tema suutlikkusest korraldada vajalikku riskianalüüsi, sobivast arvust laevanduse seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi lisaaudiitoritest ja/või tehnilistest ekspertidest.

3.   Rühma liikmetel on selge arusaam oma konkreetsest rollist tõendamisprotsessis ja nad on võimelised tõhusalt suhtlema tõendamisülesannete täitmiseks vajalikus keeles ning vaatama läbi ettevõtja esitatud teavet.

Artikkel 24

Laevanduse seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi audiitorite pädevusnõuded

1.   Laevanduse seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi audiitorid on pädevad hindama seirekavasid ja tõendama heitearuandeid kooskõlas määrusega (EL) 2015/757 ja käesoleva määrusega.

2.   Selleks peavad laevanduse seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi audiitoritel olema vähemalt:

a)	teadmised määruse (EL) 2015/757, käesoleva määruse, rakendusmääruse (EL) 2016/1927, rakendusmääruse (EL) 2016/1928 ning komisjoni kehtestatud asjakohaste suuniste kohta;

b)

teadmised ja kogemused andmete ja teabe auditeerimise valdkonnas, sealhulgas seoses järgmisega: i) andmete ja teabe auditeerimise meetodid, olulisuse taseme kohaldamine ja väärkajastamiste olulisuse hindamine; ii) omariskide ja ohjeriskide analüüsimine; iii) andmevõtumeetodid, mis on seotud andmevõtu ja ohjemeetmete kontrollimisega; iv) andmete ja infosüsteemide, IT-süsteemide, andmevoogudega seotud toimingute, ohjemeetmete, ohjesüsteemide ja ohjemeetmetega seotud menetluste hindamine.

3.   Lisaks võetakse arvesse valdkondlikke teadmisi ja kogemusi, mis on seotud asjakohaste aspektidega, nagu on sätestatud lisas.

Artikkel 25

Sõltumatu ülevaataja pädevusnõuded

1.   Sõltumatu ülevaataja vastab laevanduse seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi audiitorite pädevusnõuetele, mis on esitatud artiklis 24.

2.   Selleks, et hinnata, kas tõendamise sisedokumendid on täielikud ning kas tõendamistoimingute käigus koguti piisavalt tõendusmaterjali, on sõltumatu ülevaataja pädev tegema järgmist:

a)	analüüsima esitatud teavet ja tegema kindlaks, kas see on täielik ja terviklik;

b)	vaidlustama puuduvat või vastuolulist teavet;

c)	kontrollima andmekogumise käiku, et hinnata, kas tõendamise sisedokumendid sisaldavad piisavalt teavet sisemise ülevaatuse käigus läbivaadatud järelduste kavandi toetamiseks.

Artikkel 26

Tehniliste ekspertide kasutamine

1.   Kui tõendamistoimingute või ülevaatusprotsessi käigus on vaja üksikasjalikke ja eriteadmisi, siis võib laevanduse seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi audiitor või sõltumatu ülevaataja kasutada tehniliste ekspertide abi, kes tegutsevad vastava audiitori või ülevaataja juhtimisel ja täielikul vastutusel.

2.   Lisaks konkreetse teema tundmisele on tehnilistel ekspertidel piisavad teadmised artiklis 24 osutatud küsimustes.

Artikkel 27

Tõendamistoimingute menetlused

1.   Tõendaja vastutab ühe või mitme artiklites 5–21 kirjeldatud tõendamistoimingute menetluse või protsessi kindlaksmääramise, dokumenteerimise, rakendamise ja haldamise eest.

2.   Selliste menetluste ja protsesside kindlaksmääramisel ja rakendamisel teostab tõendaja toimingud kooskõlas määruse (EÜ) nr 765/2008 kohase harmoneeritud standardiga, mis käsitleb kasvuhoonegaaside valideerimis- ja verifitseerimisasutustele esitatavaid nõudeid, millest tuleb lähtuda akrediteerimisel või muud liiki tunnustamisel.

3.   Tõendajad kavandavad, dokumenteerivad, rakendavad ja haldavad kvaliteedijuhtimissüsteemi selleks, et tagada menetluste ja protsesside pidev arendamine, rakendamine, täiustamine ja läbivaatamine kooskõlas lõikes 2 osutatud harmoneeritud standardiga.

4.   Lisaks määrab tõendaja lõikes 2 osutatud harmoneeritud standardi alusel kindlaks järgmised menetlused, protsessid ja korraldused:

a)	ettevõtjaga teabevahetuse kord ja põhimõtted;

b)	piisavad korraldused saadud teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks;

c)	ettevõtjate apellatsioonide käsitlemise kord;

d)	ettevõtjate kaebuste käsitlemise kord (sh näidisajakava);

e)	läbivaadatud tõendamisaruande esitamise kord, mida kasutatakse juhul, kui tõendamisaruandes või heitearuandes avastatakse viga pärast seda kui tõendaja on tõendamisaruande ettevõtjale esitanud.

Artikkel 28

Tõendamise sisedokumendid

1.   Tõendaja valmistab ette ja koostab tõendamise sisedokumendid, mis sisaldavad vähemalt järgmist:

a)	teostatud tõendamistoimingute tulemused;

b)	tõendamiskava ja riskianalüüs;

c)	piisav teave seirekava hindamise ja tõendamisaruande projekti toetamiseks, sealhulgas väärkajastamiste olulisuse kohta tehtud otsuseid käsitlevad põhjendused.

2.   Tõendamise sisedokumendid koostatakse nii, et artiklites 8 ja 21 osutatud sõltumatu ülevaataja ja riigi akrediteerimisasutus saavad hinnata, kas tõendamine on teostatud käesoleva määruse kohaselt.

Artikkel 29

Andmed ja teabevahetus

1.   Tõendajad säilitavad andmeid käesolevale määrusele vastavuse tõendamiseks, sealhulgas andmeid, mis tõendavad nende töötajate pädevust ja erapooletust.

2.   Tõendajad tagavad tõendamise käigus saadud teabe konfidentsiaalsuse vastavalt artiklis 27 osutatud harmoneeritud standardile.

Artikkel 30

Erapooletus ja sõltumatus

1.   Tõendajad on organiseeritud niisugusel viisil, mis tagab nende objektiivsuse, sõltumatuse ja erapooletuse. Käesoleva määruse kohaldamisel kehtivad asjaomased nõuded, mis on sätestatud artiklis 27 osutatud harmoneeritud standardis.

2.   Tõendajad ei teosta tõendamistoiminguid sellise ettevõtja puhul, kellega seoses kaasneb vastuvõetamatu risk tõendajate erapooletusele või kelle suhtes neil on huvide konflikt.

3.   Vastuvõetamatu risk erapooletusele või huvide konflikt loetakse muu hulgas tekkinuks juhul, kui tõendaja või sama juriidilise isiku mis tahes osa või tõendamisega seotud töötajad ja lepingulised töövõtjad osutavad:

a)	konsulteerimisteenuseid seoses seirekavas kirjeldatud seire- ja aruandlusprotsessi osa väljatöötamisega, sealhulgas seiremetoodika arendamise, heitearuande koostamise ja seirekava koostamisega;

b)	tehnilist abi heite või muu määruse (EL) 2015/757 kohaselt asjakohase teabe seire- ja aruandlussüsteemi väljatöötamiseks või haldamiseks.

4.   Tõendaja ei telli väljastpoolt tõendamisaruande sõltumatu ülevaatuse ega esitamise teenust.

5.   Kui tõendaja tellib muud tõendamistoimingud väljastpoolt, tuleb järgida artiklis 27 osutatud harmoneeritud standardis sätestatud asjaomaseid nõudeid.

6.   Tõendaja vastutab enda ja sama juriidilise isiku osade ja kõigi töötajate jätkuva erapooletuse ja sõltumatuse tagamise protsessi kindlaksmääramise, dokumenteerimise, rakendamise ja haldamise eest. Allhanke puhul kehtivad tõendamisega seotud lepinguliste töövõtjate suhtes samad kohustused. Kõnealuse protsessi puhul tuleb järgida artiklis 27 osutatud harmoneeritud standardis sätestatud asjaomaseid nõudeid.

IV PEATÜKK

TÕENDAJATE AKREDITEERIMINE

Artikkel 31

Akrediteerimisulatus

Tõendajate akrediteerimisulatus hõlmab seirekavade hindamist ja heitearuannete tõendamist.

Artikkel 32

Akrediteerimise eesmärgid

Vastavalt artiklitele 36–41 hindavad riikide akrediteerimisasutused akrediteerimise ja akrediteeritud tõendajate iga-aastase järelevalve käigus seda, kas tõendaja ja tema tõendamistoimingutega tegelevad töötajad:

a)	on pädevad hindama seirekavasid ja tõendama heitearuandeid kooskõlas käesoleva määrusega;

b)	tegelikult hindavad seirekavasid ja tõendavad heitearuandeid kooskõlas käesoleva määrusega;

c)	vastavad tõendajate suhtes kohaldatavatele artiklites 22–30 osutatud nõuetele, sealhulgas erapooletuse ja sõltumatusega seotud nõuetele.

Artikkel 33

Akrediteerimise miinimumnõuded

Seoses akrediteerimise miinimumnõuete ja akrediteerimisasutusele esitatavate nõuetega kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 kohast harmoneeritud standardit, milles käsitletakse üldnõudeid vastavushindamisasutusi akrediteerivatele akrediteerimisasutustele.

Artikkel 34

Riigi akrediteerimisasutuselt akrediteeringu taotlemise kriteeriumid

1.   Liikmesriigis asutatud juriidilised isikud taotlevad akrediteerimist vastavalt määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklile 7.

2.   Kui akrediteerimist taotlev juriidiline isik ei ole asutatud liikmesriigis, siis võib ta akrediteerimistaotluse esitada mis tahes liikmesriigi akrediteerimisasutusele, kes tegeleb akrediteerimisega määruse (EL) 2015/757 artikli 16 tähenduses.

Artikkel 35

Akrediteerimistaotlus

1.   Akrediteerimistaotlus sisaldab teavet, mis on nõutud vastavalt artiklis 33 osutatud harmoneeritud standardile.

2.   Lisaks teevad taotlejad enne artiklis 36 osutatud hindamise algust riigi akrediteerimisasutusele kättesaadavaks teabe järgmise kohta:

a)	artikli 27 lõikes 1 osutatud menetlused ja protsessid ning artikli 27 lõikes 3 osutatud kvaliteedijuhtimissüsteem;

b)	artikli 22 lõike 2 punktides a ja b osutatud pädevuskriteeriumid, kõnealuses artiklis osutatud jätkuva pädevuse protsessi tulemused ning muud asjakohased dokumendid kõigi tõendamistoimingutesse kaasatud töötajate pädevuse kohta, millele on osutatud artiklites 24 ja 25;

c)	artikli 30 lõikes 6 osutatud jätkuva erapooletuse ja sõltumatuse tagamise protsess;

d)	seirekavade hindamises ja heitearuannete tõendamises osalevad tehnilised eksperdid ja peamised töötajad;

e)	nõuetekohase tõendamise tagamise menetlused ja protsessid, sealhulgas need, mis käsitlevad artiklis 28 osutatud tõendamise sisedokumente;

f)	artiklis 29 osutatud asjakohased andmed;

g)	muud riigi akrediteerimisasutuse hinnangul asjakohased aspektid.

Artikkel 36

Hindamine

1.   Artiklis 32 osutatud hindamise käigus teeb hindamisrühm vähemalt järgmist:

a)	vaatab läbi kõik asjakohased dokumendid ja andmed, mille taotleja on esitanud kooskõlas artikliga 35;

b)	külastab tegevuskohta, et vaadata läbi esinduslik valim tõendamise sisedokumentidest ja hinnata taotleja kvaliteedijuhtimise süsteemi ning tõendamistoimingutega seotud artiklis 27 osutatud menetluste või protsesside rakendamist;

c)	kontrollib seirekavade hindamisel ja heitearuannete tõendamisel osalevate taotleja töötajate esindusliku hulga töötulemusi ja pädevust, tagamaks, et töötajad tegutsevad kooskõlas käesoleva määrusega.

2.   Hindamisrühm sooritab lõikes 1 kirjeldatud toimingud kooskõlas artiklis 33 osutatud harmoneeritud standardi nõuetega.

3.   Hindamisrühm teatab hindamistulemustest ja mittevastavustest taotlejale, kellel palutakse vastata kooskõlas artiklis 33 osutatud harmoneeritud standardi nõuetega.

4.   Taotleja võtab parandusmeetmeid kõigi talle lõike 3 kohaselt teada antud mittevastavuste korrigeerimiseks ja osutab oma vastuses meetmetele, mis on võetud või mida on kavas võtta ajavahemiku jooksul, mille riigi akrediteerimisasutus on mittevastavuste kõrvaldamiseks määranud.

5.   Riigi akrediteerimisasutus vaatab läbi taotleja poolt lõike 4 kohaselt esitatud vastuse.

6.   Kui riigi akrediteerimisasutus leiab, et taotleja vastus või võetud meede ei ole piisav või tulemuslik, nõuab ta taotlejalt lisateabe esitamist või täiendavate meetmete võtmist.

7.   Lisaks võib riigi akrediteerimisasutus nõuda tõendusmaterjali või korraldada järelhindamise, et hinnata parandusmeetmete tegelikku rakendamist.

Artikkel 37

Akrediteerimisotsus ja akrediteerimistunnistus

1.   Taotlejale akrediteeringu andmise, selle pikendamise või uuendamise otsuse ettevalmistamisel ja tegemisel võtab riigi akrediteerimisasutus arvesse artiklis 33 osutatud harmoneeritud standardi nõudeid.

2.   Kui riigi akrediteerimisasutus on otsustanud taotlejale akrediteeringu anda või seda uuendada, annab ta välja seda tõendava akrediteerimistunnistuse.

3.   Akrediteerimistunnistus sisaldab vähemalt artiklis 33 osutatud harmoneeritud standardi kohaselt nõutavat teavet.

4.   Akrediteerimistunnistus kehtib kuni viis aastat alates selle väljaandmise kuupäevast.

Artikkel 38

Iga-aastane järelevalve

1.   Riigi akrediteerimisasutus teostab igal aastal järelevalvet iga tõendaja üle, kellele akrediteerimisasutus on akrediteerimistunnistuse välja andnud. Selline järelevalve koosneb vähemalt järgmisest:

a)	artikli 36 lõike 1 punktis b osutatud tegevuskoha külastus;

b)	esindusliku hulga tõendaja personali töötulemuste ja pädevuse kontrollimine kooskõlas artikli 36 lõike 1 punktiga c.

2.   Riigi akrediteerimisasutus teostab tõendaja üle lõike 1 kohast järelevalvet esimest korda 12 kuu jooksul pärast akrediteerimistunnistuse väljaandmise kuupäeva.

3.   Järelevalve kavandatakse nii, et riigi akrediteerimisasutus saaks hinnata tõendaja ja tõendamistoimingutes osalevate töötajate akrediteerimistunnistusega hõlmatud tegevust esindusliku valimi ulatuses kooskõlas artiklis 33 osutatud harmoneeritud standardi nõuetega.

4.   Järelevalve tulemuste alusel otsustab riigi akrediteerimisasutus, kas akrediteeringu pikendamine kinnitatakse.

5.   Kui tõendaja teostab tõendamist mõnes muus liikmesriigis, võib talle akrediteeringu andnud riigi akrediteerimisasutus paluda teise liikmesriigi akrediteerimisasutusel tema nimel ja vastutusel järelevalvetoiminguid teostada.

Artikkel 39

Uuesti hindamine

1.   Enne seda kui riigi akrediteerimisasutuse välja antud akrediteerimistunnistus aegub, hindab akrediteerimisasutus tõendajat uuesti, et teha kindlaks, kas tunnistuse kehtivust võib pikendada.

2.   Uuesti hindamise kavandamisel tagatakse, et riigi akrediteerimisasutus hindab tõendaja akrediteerimistunnistusega hõlmatud tegevust esindusliku valimi ulatuses.

Uuesti hindamist kavandades ja teostades täidab riigi akrediteerimisasutus artiklis 33 osutatud harmoneeritud standardis sätestatud nõudeid.

Artikkel 40

Erakorraline hindamine

1.   Riiklik akrediteerimisasutus võib teostada tõendaja erakorralise hindamise mis tahes ajal tagamaks, et tõendaja vastab endiselt käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

2.   Et riiklik akrediteerimisasutus saaks hinnata erakorralise hindamise vajadust, teatab tõendaja kõnealusele asutusele viivitamata kõigist tema staatuse või toimingutega seotud märkimisväärsetest muudatustest, mis on tema akrediteeringu seisukohalt olulised.

Sellised märkimisväärsed muudatused hõlmavad artiklis 33 osutatud harmoneeritud standardis nimetatud muudatusi.

Artikkel 41

Haldusmeetmed

1.   Riiklik akrediteerimisasutus võib tõendaja akrediteeringu peatada või tühistada, kui tõendaja ei täida käesoleva määruse nõudeid.

2.   Riiklik akrediteerimisasutus peatab või tühistab tõendaja akrediteeringu, kui tõendaja seda taotleb.

3.   Riiklik akrediteerimisasutus määrab kindlaks, dokumenteerib, rakendab ja haldab akrediteeringu peatamise ja tühistamise menetlust kooskõlas artiklis 33 osutatud harmoneeritud standardi nõuetega.

4.   Riiklik akrediteerimisasutus peatab tõendaja akrediteeringu järgmistel juhtudel:

a)	tõendaja ei vasta artikli 22 kohastele pädevusnõuetele, artikli 27 kohastele tõendamistoimingute menetlusi käsitlevatele nõuetele, artikli 28 kohastele tõendamise sisedokumente käsitlevatele nõuetele või artikli 30 kohastele erapooletust ja sõltumatust käsitlevatele nõuetele;

b)	tõendaja on rikkunud muid riikliku akrediteerimisasutuse kehtestatud konkreetseid tingimusi.

5.   Riiklik akrediteerimisasutus tühistab tõendaja akrediteeringu järgmistel juhtudel:

a)	tõendajal ei ole õnnestunud likvideerida akrediteerimistunnistuse peatamise otsuse põhjusi;

b)	tõendaja tippjuhtkonna liige on pettuses süüdi mõistetud;

c)	tõendaja on esitanud sihilikult vale teavet.

6.   Riikliku akrediteerimisasutuse otsuse kohta akrediteering peatada või tühistada vastavalt lõigetele 1, 4 ja 5 saab esitada kaebuse kooskõlas liikmesriikide kehtestatud menetlustega vastavalt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 5 lõikele 5.

7.   Riikliku akrediteerimisasutuse otsus tõendaja akrediteering peatada või tühistada jõustub pärast tõendajale sellekohase teate esitamist. Riiklik akrediteerimisasutus hindab enne kõnealuste otsuste tegemist teostatud toimingute mõju, võttes arvesse mittevastavuse laadi.

8.   Riiklik akrediteerimisasutus katkestab akrediteerimistunnistuse peatamise, kui ta on saanud teda rahuldava teabe ja järeldab, et tõendaja vastab käesoleva määruse nõuetele.

V PEATÜKK

RIIKLIKE AKREDITEERIMISASUTUSE SUHTES KOHALDATAVAD NÕUDED

Artikkel 42

Riikliku akrediteerimisasutused

1.   Käesoleva määruse kohase akrediteerimisega seotud ülesandeid täidavad määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 4 lõike 1 kohaselt määratud riiklikud akrediteerimisasutused.

2.   Käesoleva määruse kohaldamisel täidab riiklik akrediteerimisasutus oma ülesandeid kooskõlas artiklis 33 osutatud harmoneeritud standardi nõuetega.

Artikkel 43

Hindamisrühm

1.   Riiklik akrediteerimisasutus määrab iga artiklis 33 osutatud harmoneeritud standardi kohaselt teostatava hindamise jaoks hindamisrühma.

2.   Hindamisrühma kuulub peaassessor, kes vastutab selle eest, et hindamine toimub kooskõlas käesoleva määrusega, ning vajaduse korral sobiv arv assessoreid või tehnilisi eksperte, kellel on konkreetse akrediteeringu ulatust silmas pidades asjakohased teadmised ja kogemused.

3.   Hindamisrühma kuulub vähemalt üks isik, kellel on järgmised oskused:

a)	teadmised määruse (EL) 2015/757, käesoleva määruse ja muude asjakohaste õigusaktide kohta, millele on osutatud artikli 24 lõike 2 punktis a;

b)	teadmised eri liiki laevade omadusi ning CO2-heidet, kütusekulu ja muud asjakohast teavet käsitleva määruse (EL) 2015/757 kohase seire ja aruandluse kohta.

Artikkel 44

Assessori pädevusnõuded

1.   Assessor on pädev teostama artiklite 36–41 kohaseid toiminguid. Selleks peab assessor:

a)	täitma artiklis 33 osutatud harmoneeritud standardi nõuded;

b)	omama artikli 24 lõike 2 punkti b kohaseid andmete ja teabe auditeerimise teadmisi, mis on saadud koolitusel või isiku kaudu, kel on teadmised ja kogemus selliste andmete ja teabe auditeerimise alal.

2.   Lisaks lõikes 1 sätestatud pädevusnõuete täitmisele tõendavad peaassessorid, et on pädevad juhtima hindamisrühma.

3.   Lisaks lõikes 1 sätestatud pädevusnõuete täitmisele on sisemistel ülevaatajatel ja isikutel, kes teevad otsuseid akrediteeringu andmise, laiendamise või uuendamise kohta, piisavad teadmised ja kogemused akrediteerimise hindamiseks.

Artikkel 45

Tehnilised eksperdid

1.   Riiklik akrediteerimisasutus võib hindamisrühma kaasata tehnilised eksperdid, et tagada seoses konkreetse valdkonnaga üksikasjalikud teadmised ja erialane asjatundlikkus, mida on vaja peaassessori või assessori toetamiseks.

2.   Tehniline ekspert täidab konkreetseid ülesandeid asjaomase hindamisrühma peaassessori juhtimisel ja täielikul vastutusel.

Artikkel 46

Akrediteeritud tõendajate andmebaasid

1.   Riikide akrediteerimisasutused loovad ja haldavad andmebaasi, mis on üldsusele kättesaadav ja sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)	kõigi riiklikult akrediteerimisasutuselt akrediteeringu saanud tõendajate nimed, akrediteeringu numbrid ja aadressid;

b)	liikmesriigid, kus tõendaja tõendamistoiminguid teostab (kui see on asjakohane);

c)	akrediteeringu andmise kuupäev ja selle kehtivuse lõppkuupäev;

d)	teave tõendaja suhtes võetud haldusmeetmete kohta.

2.   Kõikidest tõendajate staatuse muudatustest teatatakse komisjonile asjakohast standardvormi kasutades.

3.   Määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 14 kohaselt tunnustatud asutus hõlbustab ja ühtlustab juurdepääsu riikide andmebaasidele.

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 47

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 123, 19.5.2015, lk 55.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37).

(4)  Komisjoni 4. novembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1927 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/757 (mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli) kohaste seirekava, heitearuande ja nõuetele vastavuse tunnistuse vormide kohta (ELT L 299, 5.11.2016, lk 1).

(5)  Vastu võtnud Rahvusvaheline Mereorganisatsioon assamblee resolutsiooniga A.741(18).

(6)  Reegel 22, MARPOLi konventsiooni VI lisa.

(7)  Komisjoni 4. novembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1928 muud liiki laevadega kui reisilaevade, veeremilaevade ja konteinerilaevadega veetud lasti kindlaksmääramise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli (ELT L 299, 5.11.2016, lk 22).

---

---