16.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 192/23

(1)

Pärast dumpinguvastast uurimist alusmääruse artikli 5 alusel kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 435/2004 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaadile.

(2)

Pärast seda pikendati kõigepealt meetmeid 2010. aasta juunis veel viieks aastaks (3) ja 2012. aasta mais pärast osalist vahepealset läbivaatamist muudeti ühe Hiina eksportiva tootja tollimaksu taset (4). Selle tulemusena oli Indoneesia suhtes kohaldatava tollimaksu määr vahemikus 0,24–0,27 eurot kilogrammi kohta ja Hiina Rahvavabariigi suhtes kohaldatava tollimaksu määr vahemikus 0,23–0,26 eurot kilogrammi kohta (edaspidi „kehtivad meetmed“).

(3)

Kehtivaid meetmeid kohaldati kogu naatriumtsüklamaadi impordi suhtes, mis pärines Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast, välja arvatud Hiina eksportivate tootjate Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited ja Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited toodetud naatriumtsüklamaadi impordi suhtes. Esialgu määrati nendele äriühingutele nullmääraga tollimaks, sest dumpingut ei avastatud (määrus (EÜ) nr 435/2004).

(4)

Kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni apellatsioonikogu aruandega „Mehhiko – lõplikud dumpinguvastased meetmed veiseliha ja riisi suhtes“ (edaspidi „WTO apellatsioonikogu aruanne“) (5) ei kontrollitud Hiina eksportivaid tootjaid Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited ja Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited määrusega (EÜ) nr 435/2004 kehtestatud meetmete järgnevatel läbivaatamistel ning nende suhtes ei kohaldata kehtivaid meetmeid.

(5)

Varasem uurimine, mis piirdus äriühingutega Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited ja Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited, algatati 17. veebruaril 2011. (6) Pärast kaebuse tagasivõtmist algatati komisjoni 5. aprilli 2012. aasta otsusega (7) menetlus meetmeid kehtestamata.

(6)

Teine meetmete aegumise läbivaatamine algatati 2015. aasta juunis (8) alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel.

(7)

12. augustil 2015 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumtsüklamaadi liitu impordiga, mis piirdus äriühingutega Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited ja Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited, mis on kaks samasse kontserni kuuluvat äriühingut (mõlemale äriühingule viidatakse kui „asjaomane eksportiv tootja“ või „Fang Da“). Algatamisteade (edaspidi „algatamisteade“) avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (9).

(8)

Komisjon algatas uurimise pärast 30. juunil 2015 Productos Aditivos S.A. (edaspidi „kaebuse esitaja“ või „liidu tootja“) esitatud kaebust; Productos Aditivos S.A. on ainuke naatriumtsüklamaadi tootja liidus ja toodab 100 % liidu kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta, mis oli piisav põhjus uurimise algatamiseks.

(9)

Pärast järelduste avalikustamist väitis Fang Da, et kaebuses esitatud tõendid kahju kohta on puudulikud ja Fang Da vastu ühe uurimise algatamine teise järel on kuritahtlik. Ta märkis ka, et see näitab, et kõnealuse juhtumi algatamine alusmääruse artikli 5 alusel ei ole asjakohane. Lisaks palus ta selgitusi avalikus toimikus esitatud teatavate näitajate suundumuste kohta.

(10)

Nagu juba selgitatud põhjenduses 8, leiab komisjon, et kaebus sisaldas piisavaid tõendeid, õigustamaks uurimise algatamist, ning ainult see ja mitte varasemate uurimiste olemasolu või tulemus on ainus algatamise otsuse kriteerium. Tegelikult on kaebuses nimetatud kahju erianalüüs näidanud, et on piisavalt tõendeid, mis osutavad Fang Da impordi ELi turule märkimisväärsele tungimisele hindadega, mis on olulisel määral alla löödud ja allpool liidu tootmisharu enda hindu. Lisaks ei pea kõik tegurid osutama halvenemisele, et teha kindlaks oluline kahju. Peale selle ei pruugi muude tegurite olemasolu, mis võivad mõjutada liidu tootmisharu olukorda, tingimata tähendada, et dumpinguhinnaga impordi mõju sellele tootmisharule ei ole oluline. Seega on uurimise algatamine seaduslik. Kui vaadata märkuseid avalikus toimikus kolme näitaja võimaliku mittevastavuse kohta, siis selgitavad neid nende arvutustega hõlmatud mahtude suuruste oluline erinevus ja kasutatud konfidentsiaalsete näitajate ümardamise tulemus (üles- või allapoole olenevalt aastast).

(11)

Samuti on juriidiliselt võimalik algatada uurimine alusmääruse artikli 5 alusel, isegi kui see puudutaks üht äriühingut, nagu kinnitab kohtupraktika (10).

(12)

Komisjon ei kehtestanud selle uurimise puhul ajutisi dumpinguvastaseid meetmeid, et kohandada selle menetluse lõplike järelduste ajakava põhjenduses 6 nimetatud aegumise läbivaatamisega.

(13)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Samuti andis komisjon uurimise algatamisest eraldi teada kaebuse esitajale, kahele asjaomasele eksportivale tootjale ja Hiina ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele, kasutajatele ja uurimise algatamisega teadaolevalt seotud vahendajatele ning kutsus neid osalema.

(14)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(15)

Komisjon teavitas uurimise algatamisest ka Indoneesia tootjaid ja kutsus neid üles uurimises osalema. Algatamisteates teatas komisjon huvitatud isikutele, et kavatseb kolmanda turumajandusliku riigina algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a tähenduses kasutada Indoneesiat (edaspidi „võrdlusriik“). Toimikus ei olnud ühtegi märki, mis osutanuks naatriumtsüklamaadi võimalikule tootmisele teistes kolmandates riikides.

(16)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha asjaomaste importijate väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(17)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates osutatud teave.

(18)

Nõutud teabe esitasid kolm sõltumatut importijat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Importijaid oli nii vähe, et komisjon otsustas, et väljavõttelist uuringut ei ole vaja teha.

(19)

Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaldamiseks saatis komisjon turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid kahele asjaomasele eksportivale tootjale Hiina Rahvavabariigis.

(20)

Komisjon saatis küsimustikud ainsale liidu tootjale, kahele asjaomasele Hiina eksportivale tootjale ja kolmele sõltumatule importijale.

(21)

Küsimustike vastused saadi ainsalt liidu tootjalt, ühelt kahest asjaomaselt Hiina eksportivalt tootjalt (sealhulgas kahelt temaga seotud ekspordimüügikontorilt Hongkongis) ja kahelt sõltumatult importijalt. Teine asjaomane Hiina eksportiv tootja oli vaatlusaluse toote tootmise ja müügi enne uurimisperioodi lõpetanud ning seega uurimisperioodi küsimustik teda ei puudutanud.

(22)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas dumpingu kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju ning liidu huvide seisukohast vajalikuks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(23)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2014 kuni 31. märtsini 2015 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(24)

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumtsüklamaat, mida toodavad kaks asjaomast eksportivat tootjat ja mis kuulub praegu CN-koodi ex 2929 90 00 (TARICi kood 2929900010) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(25)

Naatriumtsüklamaat on toidu lisaainena tarvitatav tooraine, mida kasutatakse laialdaselt magusainena toiduainetööstuses, samuti väikese kalorisisaldusega ja dieetlauamagusainete tootjate poolt. Väikestes kogustes kasutatakse seda ka ravimitööstuses.

(26)

Naatriumtsüklamaat on keemiliselt puhas aine. Samas, nagu iga puhta keemilise aine puhul, võib see sisaldada väikest osa lisandeid koguses mg/kg toote kohta. Lisandite sisaldus, mis määratakse kindlaks liidu õigusnormidega, määrab naatriumtsüklamaadi kvaliteedi. Naatriumtsüklamaati leidub kahes vormis: hüdraatunud, 15 % niiskusesisaldusega; ja veevaba, kuni 1 % niiskusesisaldusega. Neil naatriumtsüklamaadi kahel vormil on samad põhiomadused ja kasutusotstarbed ning need erinevad üksnes magususastme poolest. Hüdraatunud naatriumtsüklamaat on veesisalduse tõttu vähem magus. Samal põhjusel erinevad hinnad. Veevaba naatriumtsüklamaat on kallim kui hüdraatunud naatriumtsüklamaat. Mõlemat vormi tuleks selles menetluses käsitleda seega ühe tootena.

(27)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning ühesugune põhiline kasutusotstarve:

(28)

Komisjon järeldas, et need tooted on samasugused tooted alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(29)

Üks asjaomastest eksportivatest tootjatest Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited lõpetas vaatlusaluse toote tootmise 2012. aastal. Seega esitas turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ja küsimustiku vastuse üksnes Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited.

(30)

Komisjoni ametnikud külastasid äriühingut Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited, et kontrollida, kas äriühing on vaatlusaluse toote tootmise ja müügi lõpetanud, ning leidsid, et see on tõepoolest nii. Seepärast põhines dumpingu analüüs äriühingu Fang Da Food Additive (Yang Quan) esitatud andmetel.

(31)

Samas, arvestades kahe äriühingu seost, Fang Da kontserni kuulumist ja sama emaettevõtja omanduses olemist, kehtivad järeldused mõlema äriühingu kohta, mis moodustavad Fang Da kontserni.

(32)

Komisjon hindas eksportiva tootja turumajandusliku kohtlemise taotlust ja kontrollis tema ruume kohapeal.

(33)

Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt määratakse Hiina Rahvavabariigist pärit toote importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks vastavalt nimetatud artikli lõigetele 1–6 nende eksportivate tootjate puhul, kes vastavad alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele.

(34)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et turumajanduslikku kohtlemist nõudev eksportiv tootja ei suutnud tõendada, et ta vastas kõikidele alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumidele.

(35)

Täpsemalt tehti kindlaks, et ei olnud täidetud alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud teine kriteerium, sest raamatupidamistehinguid ei kajastatud tekkepõhiselt. Lisaks ei olnud äriühingu finantsseisund erapooletult esitatud. Komisjon tuvastas ka materiaalse põhivara raamatupidamisliku käsitlusega seotud probleemi. Peale selle tehti kindlaks, et teatavate kulude puhul ei olnud kajastatud eraldisi. Lisaks leiti, et finantsaruannete konsolideerimine ei olnud õigel (emaettevõtja) tasandil.

(36)

Komisjon avaldas turumajanduslikku kohtlemist käsitlevad järeldused eksportivale tootjale, asjaomase riigi ametiasutustele ja liidu tootmisharule. Huvitatud isikutel oli võimalik esitada järelduste kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(37)

Pärast järelduste avalikustamist esitas asjaomane eksportiv tootja märkused, vaidlustades kõik eeltoodud järeldused. Saadud märkuseid analüüsiti nõuetekohaselt, samas ei olnud need sellised, et muuta komisjoni esialgseid järeldusi, ja eksportivat tootjat teavitati sellest 11. aprillil 2016. Pärast lõplikku järelduste avalikustamist jäi eksportiv tootja oma vastuväidete juurde täiendavaid tõendeid või argumente esitamata.

(38)

Kokkuvõttes ei suutnud asjaomane eksportiv tootja tõendada, et ta täitis kõik alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kriteeriumid, ja seega lükati tema turumajandusliku kohtlemise taotlus tagasi.

(39)

Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt tuli määrata normaalväärtus asjakohases kolmandas turumajandusriigis kehtiva hinna alusel või hinna järgi, mis kehtib müügi puhul sellest kolmandast riigist muudesse riikidesse, sealhulgas liitu, või kui see ei ole võimalik, siis mis tahes muul põhjendatud alusel, sealhulgas samasuguse toote eest liidus tegelikult makstud või makstava hinna alusel, mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, et juurde arvestada põhjendatud kasumimarginaal.

(40)

Nõutaval määral tehti kindlaks kolmas turumajandusriik, et kehtestada hinnad või arvestuslik väärtus normaalväärtuse kindlaksmääramiseks.

(41)

Nagu märgitud põhjenduses 15, teatas komisjon algatamisteates huvitatud isikutele, et kavatseb asjaomaseks võrdlusriigiks valida Indoneesia, ja kutsus huvitatud isikuid üles selle kohta märkusi esitama. Ühtegi märkust ei esitatud. Komisjon soovis teha koostööd Indoneesia tootjatega. Kolmele teadaolevale Indoneesia eksportivale tootjale saadeti kirjad ja asjaomased küsimustikud.

(42)

Üks Indoneesia eksportiv tootja andis esialgu endast teada, osutades oma soovile koostööd teha. Komisjon lasi sellel äriühingul täita võrdlusriigis naatriumtsüklamaadi tootjate küsimustiku. Vastust ei saadud.

(43)

Komisjoni käsutuses oleva teabe kohaselt toodetakse uurimisalust toodet ainult liidus, Hiina Rahvavabariigis ja Indoneesias. Toimikus ei olnud ühtegi märki, mis osutanuks naatriumtsüklamaadi võimalikule tootmisele teistes kolmandates riikides.

(44)

Nagu on selgitatud eespool põhjendustes 40–43, ei saadud ühegi võrdlusriigi tootjaga koostööd algatada.

(45)

Seega tuli alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt kehtestada normaalväärtus mis tahes muul põhjendatud alusel. Sel eesmärgil pidas komisjon mõistlikuks võtta normaalväärtuse puhul aluseks kontrollitud hind ja liidu tootja kulude andmed.

(46)

Liidu tootmisharu müüs samasugust toodet tüüpilises koguses. Liidu tootmisharu omamaine läbimüük oli siiski kahjumis. Seetõttu põhines normaalväärtus liidu tootmisharu tootmiskuludel, millele lisati põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Müügi-, üld- ja halduskulud määrati kindlaks liidu tootjalt saadud kontrollitud andmete alusel. Lisatud kasumimäär oli sama mis taotletav kasum, mida kasutatakse liidu tootmisharu mittekahjustava hinna arvutamiseks (vt allpool põhjendused 174–177).

(47)

Asjaomase eksportiva tootja kogu eksport liitu toimus tema ekspordiga tegelevate kauplemisettevõtete kaudu Hongkongis ja kogu müük liidus oli suunatud sõltumatutele liidu klientidele. Ekspordihind määrati seetõttu kindlaks hindade alusel, millega imporditud toodet liidus asuvatele asjaomase eksportiva tootja sõltumatutele klientidele esimest korda edasi müüdi, kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 9. Hinda kohandati asjakohaselt kõigi importimise ja edasimüügi vahel kantud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjal, mis määrati kindlaks kahelt sõltumatult importijalt saadud kontrollitud andmete põhjal.

(48)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja koostööd tegeva eksportiva tootja ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(49)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10.

(50)

Transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid ning pangatasusid kohandati asjakohaselt, kui neid kohandusi peeti mõistlikuks, veatuks ning kontrollitud tõenditega põhjendatuks.

(51)

Komisjon teavitas kõiki pooli olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada Hiina Rahvavabariigist pärit ning äriühingute Fang Da Food Additive (Shen Zhen) Limited ja Fang Da Food Additive (Yang Quan) Limited toodetava naatriumtsüklamaadi impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Kõigile huvitatud isikutele anti aega märkuste esitamiseks lõplike järelduste avalikustamise kohta. Märkusi, mida huvitatud isikud esitasid, kaaluti ja võeti vajaduse korral arvesse.

(52)

Pärast järelduste avalikustamist väitis Fang Da, et see on diskrimineeriv, kui tema normaalväärtus määratakse kindlaks liidu tootja andmete põhjal, samal ajal kui ühe varasema uurimise puhul muu hulgas Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumtsüklamaadi impordi kohta oli normaalväärtus põhinenud Indoneesialt kui võrdlusriigilt saadud andmetel (11). Alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktis a sätestatakse mõlemad meetodid hierarhiliselt, olenevalt iga uurimise faktilistest asjaoludest. Võrdlusriigi meetod on tõepoolest esimene. Nagu selgitatud põhjendustes 40–43, ei tehtud komisjoni ulatuslikest püüdlustest hoolimata selles uurimises ühegi võrdlusriigi tootjaga koostööd, samal ajal kui varasema uurimise käigus Indoneesias saavutati koostöö. Seega, nagu märgitud põhjenduses 45, pidi normaalväärtus põhinema liidu andmetel kui põhjendatud alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a. Seega lükati see väide tagasi käesoleva uurimise faktiliste asjaolude põhjal.

(53)

Peale selle kinnitas Fang Da, et liidu tootja andmetel põhinev normaalväärtus tõi kaasa kõrgema dumpingumarginaali (88,7 %), samal ajal kui Indoneesial kui ühel varasemate uurimiste (12) võrdlusriigil põhinev normaalväärtus tõi kaasa madalama dumpingumarginaali (st 14,2 % võrreldes 88,7 %ga Fang Da jaoks). Väidetavalt ei olnud normaalväärtuse kindlaksmääramine käesoleva juhtumi puhul mõistlik, sest ekspordihinnad ei olnud kummalgi juhul märkimisväärselt erinevad.

(54)

Esiteks ei esitanud Fang Da oma väite põhjendamiseks ekspordihinna võrdlust. Igal juhul tuginesid kaks juhtumit erinevatele uurimisperioodidele, mis muudab ekspordihindade võrdluse eksitavaks. Teiseks, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 52, määrati mitte ühegi võrdlusriigiga toimuva koostöö puudumisel normaalväärtus kindlaks muul põhjendatud alusel ja eelkõige liidu tootjalt saadud andmete põhjal kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a. Käesoleva uurimise faktiliste asjaolude põhjal lükati see väide tagasi.

(55)

Peale selle väitis asjaomane eksportiv tootja, et on diskrimineeriv tugineda tollimaksu (1,17 eurot kg kohta) määramisel kahjumarginaalile, samal ajal kui ülejäänud Hiina impordi (13) tollimaks (0,23–0,26 eurot kg kohta) põhineb dumpingumarginaalil. Ta kinnitas veel kord, et sellist tollimaksude erinevust ei saa toetada märkimisväärne keskmiste impordihindade erinevus ja et sellega tunnustati muude Hiina eksportivate tootjate koostöö mittetegemist teistes sama toodet puudutavates menetlustes.

(56)

Esiteks tuletas ta meelde, et see, kas tollimaks põhineb dumpingu- või kahjumarginaalil, määratakse kindlaks kooskõlas väiksema tollimaksu reegliga alusmääruse artikli 9 lõike 4 alusel (vt allpool põhjendus 182). Seega ei sõltu see normaalväärtuse kindlaksmääramise meetodist. Teiseks on juba selgitatud põhjendustes 52 ja 54, et võrdlusriigi kasutamine ühe uurimise ning liidu andmete kasutamine teise uurimise käigus ei tähenda diskrimineerivat kohtlemist. Kolmandaks tuleneb asjaomase eksportiva tootja ja teiste koostööd mittetegevate Hiina eksportivate tootjate tollimaksude erinevus eraldi menetlustest, mis on seotud erinevate perioodidega kooskõlas alusmääruse tingimustega. Seepärast lükatakse väide tagasi.

(57)

Ülaltoodu põhjal ei muutnud ükski lõplikule avalikustamisele järgnenud märkustest dumpingu kohta tehtud järeldusi.

(58)

Alusmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt võrdles komisjon kaalutud keskmist ekspordihinda tooteliigi kohta keskmise normaalväärtusega tooteliigi kohta.

(59)

Sellest lähtuvalt on lõplik kaalutud keskmine dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmine.

(60)

Kuna liidu tootmisharusse kuulub ainult üks tootja ning see menetlus puudutab üksnes üht Hiina eksportivate tootjate kontserni, tuli kahjunäitajad ja impordiandmed indekseerida, et tagada tundliku äriteabe konfidentsiaalsus.

(61)

Samasugust toodet tootis liidus uurimisperioodil üksnes üks tootja, kes moodustab seega liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(62)

Naatriumtsüklamaati toodetakse üksnes liidus, Hiina Rahvavabariigis ja Indoneesias. Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks liidu tootmisharu müügimahu põhjal liidu turul, millele lisati Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit naatriumtsüklamaadi impordi maht. Kuna neist kahest riigist pärit naatriumtsüklamaadi impordi suhtes kehtisid vaatlusalusel perioodil meetmed, kasutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 14 lõikega 6 (14) kogutud statistikat (edaspidi „artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas“) neist kahest riigist vaatlusalusel perioodil pärit impordi mahu ja keskmiste hindade kindlaksmääramiseks, sest see sisaldas piisavalt üksikasjalikku teavet kümnekohaliste TARICi koodide ning TARICi lisakoodide tasandil.

(63)

Pärast järelduste avalikustamist esitas asjaomane eksportiv tootja uued Hiina ekspordiandmed, mis viitavad muude Hiina importijate kui Fang Da impordimahtudele vaatlusalusel perioodil, mis olid suuremad kui artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi andmed. Samas ei avaldanud eksportiv tootja nende uute andmete täpset allikat ega avaldanud lisaks erinevate näitajate esitamisele põhjendust, et mitte arvestada käesolevas uurimises kasutatud andmeid tegeliku impordi kohta artikli 14 lõike 6 kohases andmebaasis. Seepärast ei muutnud komisjon käesolevas uurimises kasutatud andmete allikat.

(64)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine

(65)

Naatriumtsüklamaadi tarbimine liidus vähenes esialgu 7 % aastatel 2011–2013 ja suurenes järgneval perioodil. Uurimisperioodil oli tarbimine enam-vähem samal tasemel nagu 2011. aastal.

(66)

Selleks et tagada andmete järjepidevus kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, kasutas komisjon sama teabeallikat nagu eespool – artikli 14 lõike 6 kohast andmebaasi, et kehtestada Fang Da impordi maht ja hinnasuundumused. Neid andmeid võrreldi näitajatega, mille Fang Da esitas oma küsimustiku vastuses, ja leiti, et need olid omavahel kooskõlas.

(67)

Fang Da liitu suunatud import muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordimaht ja turuosa

(68)

Dumpinguhinnaga import äriühingult Fang Da suurenes vaatlusalusel perioodil 61 %. Esiteks vähenes see 16 % aastatel 2011–2012, ent seejärel see peaaegu kahekordistus alates 2012. aastast kuni uurimisperioodini. Turuosad muutusid sarnaselt ja kogukasv oli suur ehk 60 %.

(69)

2014. aastal ja uurimisperioodil sai äriühingust Fang Da suurim tarnija liidu turul, kui tema turuosa oli veidi suurem kui muu import kokku ning palju suurem kui liidu tootmisharu turuosa.

(70)

Pärast järelduste avalikustamist väitis asjaomane eksportiv tootja, et uute Hiina ekspordiandmete põhjal tasakaalustas tema enda liitu suunatud ekspordi kasvu teiste Hiina eksportijate müügimahu langus, mis on vastuolus artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi andmetel põhineva uurimise tulemustega. Nagu arutatud eespool põhjenduses 63, ei tõendanud asjaomane eksportiv tootja, et uued andmed, mille ta oli esitanud muude Hiina eksportivate tootjate kui Fang Da kohta, olid usaldusväärsemad kui käesoleva uurimise käigus kasutatavad andmed, seega lükati need väited tagasi.

(71)

Fang Da liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordihinnad (eurot/kg)

(72)

Äriühingult Fang Da pärit vaatlusaluse toote keskmine impordihind vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 1 %. Samas see kõigepealt tõusis 10 % aastatel 2011–2012, seejärel langes 14 indeksipunkti võrra aastatel 2012–2014 ja lõpuks tõusis 3 indeksipunkti võrra ajavahemikul alates 2014. aastast kuni uurimisperioodini.

(73)

2011. ja 2012. aastal olid Fang Da impordihinnad keskmiselt kõrgemad kui muud impordihinnad (mis olid kindlaks määratud sama teabeallika põhjal ning hõlmasid dumpinguvastaseid tollimakse), aga ühtlustusid nendega 2013. aastal ning jäid neist hindadest madalamaks 2014. aastal ja uurimisperioodil.

(74)

Komisjon tegi kindlaks hinna allalöömise uurimisperioodil FDYQ andmete ja liidu tootja andmete alusel, võrreldes:

(75)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa, tehes vajaduse korral nõuetekohased korrektsioonid. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina liidu tootja käibest uurimisperioodil. Selle kohaselt oli kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal 19,1 %.

(76)

Naatriumtsüklamaadi tootmisel on kaks peamist tootmisetappi. Esimese etapi jooksul, mis nõuab reaktorite kasutamist, muudetakse toorained (ebapuhtaks) toornaatriumtsüklamaadiks. Teises tootmisetapis tuleb toornaatriumtsüklamaati puhastada, enne kui seda saab kasutada, pidades silmas asjaomaseid regulatiivseid eeskirju toiduaine-, joogi- või ravimitööstuses.

(77)

Tingituna tehnilisest vahejuhtumist, mis toimus 2011. aasta juulis (plahvatus tehases), ei saanud liidu tootmisharu teostada esimest tootmisetappi – reaktsiooniprotsessi – alates 2011. aasta augustist kuni 2012. aasta maini ning pidi ajutiselt tuginema imporditud naatriumtsüklamaadile, mida ta täiendavalt puhastas, et suuta säilitada oma äritegevus.

(78)

Kuna liidu tootjal ei olnud muud valikut kui tugineda ajutiselt impordile ning võttes arvesse impordi piiratud kestust ja mahtu vaatlusalusel perioodil, ei muuda see vahejuhtum ega selle tagajärjed ülaltoodud järeldusi liidu tootmisharu määratlemise kohta kehtetuks. Samas avaldas see olulist mõju liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale aastatel 2011–2012, eriti vaatlusaluse perioodi alguses seoses tootmisvõimsuse, tootmis- ja müügimahuga, aga ka kasumlikkuse näitajatega. Peale selle avaldas see teatavat mõju impordi arengule, kuigi selle mõju oli väike. Neid elemente võetakse arvesse, analüüsides kahjunäitajate arengut.

(79)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati seoses sellega ning alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki majandustegureid ja -näitajaid, mis kujundasid liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil. Kahju kindlaksmääramiseks hindas komisjon majandusnäitajaid alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses liidu tootmisharu moodustava ainsa liidu tootjaga seotud andmete alusel.

(80)

Liidu ainsa tootja majandusnäitajad, mida komisjon hindas, on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, tööjõukulud, dumpingumarginaali suurusjärk ja varasemast dumpingust taastumine, keskmised ühikuhinnad, ühiku tootmiskulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ning kapitali kaasamise võime.

(81)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 4

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(82)

Kokkuvõttes suurenes tootmine vaatlusalusel perioodil 57 %. Nagu selgitatud eespool põhjenduses 77 ja allpool põhjenduses 83, oli liidu tootmisharu tootmismaht samas aastatel 2011–2012 ebatavaliselt väike. 2013. aasta ja uurimisperioodi vahel kahanes tootmise tase järsult ehk 32 indeksipunkti.

(83)

Tootmisvõimsus suurenes vaatlusalusel perioodil samuti märkimisväärselt (71 %), ent seda suundumust selgitab taas tavatult madal tase 2011. ja 2012. aastal, mis tulenes tehnilisest vahejuhtumist tootmisrajatistes. Tootmisvõimsus arvutati nende kuude põhjal, mille jooksul liidu tootmisharu suutis toota enda naatriumtsüklamaati, seega üksnes seitse kuud 2011. aastal, kaheksa kuud 2012. aastal ja 12 kuud järgmistel ajavahemikel. Alates 2013. aastast jäi tootmisvõimsuse tase kuni uurimisperioodini stabiilseks.

(84)

Tootmisvõimsuse rakendusaste alanes 8 % alates 2011. aastast kuni uurimisperioodini, ent langes järsult alates 2013. aastast koos tootmismahu kahanemisega.

(85)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Müügimaht ja turuosa

(86)

Müügimaht liidu turul ja vastav turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil sarnaselt. Need suurenesid kokku 4 %.

(87)

Kuna mõlemad näitajad kajastavad üksnes liidu tootmisharu enda toodetud naatriumtsüklamaadi müügimahtu, olid 2011. ja 2012. aasta näitajad eespool põhjendustes 77 ja 83 märgitud põhjustel tavatult madalad. Alates 2013. aastast, mil liidu enda naatriumtsüklamaadi tootmine oli juba püsivalt taastatud, kahanes liidu tootmisharu müügimaht 42 indeksipunkti võrra tellimuste vähenemise tõttu.

(88)

Turuosa kahanes samuti märkimisväärselt alates 2013. aastast kuni uurimisperioodini. See on kontrastiks muutustele nii liidu tarbimises, mis suurenes 8 indeksipunkti võrra, kui ka Fang Da impordis, mis suurenes samuti veelgi ja mille turuosa kasvas nende kolme aasta jooksul.

(89)

Liidu tootmisharu olukord paranes aastatel 2011–2013, kui liidul oli võimalik suurendada oma tootmismahtu, tootmisvõimsust, müügimahtu ja turuosa. Selle kasvu põhjustas kaks tegurit: (i) dumpinguvastaste tollimaksude suurenemine teatavate Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate puhul, arvestades, et tollimaksud kahekordistati 2012. aasta mais, ning (ii) asjaolu, et liidu tootmisharu oli taas ise valmis tootma naatriumtsüklamaati 2013. aastal 12 kuu jooksul võrreldes üksnes 7 kuuga 2011. aastal ja 8 kuuga 2012. aastal.

(90)

Kui 2011. aasta juulis ei oleks plahvatust toimunud, oleksid tootmismahu, tootmisvõimsuse rakendamise, müügimahu ja turuosade näitajad olnud 2011. ja 2012. aastal palju suuremad, sest liidu tootmisharu oleks saanud varustada oma kliente enda naatriumtsüklamaadiga imporditud toote asemel, mida ta täiendavalt töötles (puhastas) ajavahemikul 2011. aasta augustist 2012. aasta maini. Selle tulemusena oleks tootmismahu, müügimahu ja turuosade kasv olnud aastatel 2011–2013 palju väiksem, samal ajal kui tootmisvõimsus oleks kogu vaatlusalusel perioodil püsinud isegi 2013. aasta tasemel. Alates 2013. aastast kuni uurimisperioodini muutusid kõik ülalnimetatud mahuga seotud suundumused, välja arvatud tootmisvõimsus, täielikult vastupidiseks. Tegelikult sisenes liidu tootmisharu majanduslanguse faasi vaatamata sellele, et liidu tarbimine suurenes alates 2013. aastast. Samal ajal jäi liidu tootmisharu kasumlikkus kogu vaatlusaluse perioodi jooksul kindlalt negatiivseks, mis pärssis tootmisharu kasvuväljavaateid.

(91)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Tööhõive ja tootlikkus

(92)

Hoolimata suutmatusest toota alates 2011. aasta augustist kuni 2012. aasta maini naatriumtsüklamaati ise, otsustas liidu tootmisharu säilitada sel ajavahemikul tööhõive muutumatuna, sest igasugust vähendamist peeti liiga kulukaks ja tarbetuks. Ehkki 2012. aastal koondati üks töötaja, ei muutunud tööhõive tase aastatel 2011–2012, sest liidu tootmisharu palkas samal aastal uue töötaja. Töötajate arvu suurendati veidi 2013. aastal ja seejärel jäi see kuni uurimisperioodini stabiilseks.

(93)

Tehases toimunud plahvatus avaldas liidu tootmisharu tootlikkusele samasugust mõju nagu muudele ülalnimetatud majandusnäitajatele. Nii nagu tootmismaht, oli ka tootlikkus 2011. ja 2012. aastal erakordselt väike ning seejärel suurenes järsult 2013. aastal ligikaudu 80 indeksipunkti võrra. Seejärel vähenes see tellimuste vähenemise tõttu 2014. aastal 30 indeksipunkti võrra ja jäi sellele tasemele kuni uurimisperioodini.

(94)

Dumpingumarginaal oli miinimumtasemest märkimisväärselt suurem. Tegeliku dumpingumarginaali mõju liidu tootmisharule oli suur, arvestades Fang Da impordi mahtu ja hindu.

(95)

Dumpinguvastased meetmed on kehtinud muude Hiina ja Indoneesia eksportivate tootjate impordi suhtes alates 2004. aastast. Seoses sellega tuleb märkida, et selle dumpinguvastase tollimaksu tase, mis kehtestati esialgses uurimises kahe muu Hiina eksportiva tootja suhtes kui Fang Da, osutus ebapiisavaks, et toimida dumpingu vastu, mis tekitas kahju liidu tootmisharule. Selle tulemusena rohkem kui kahekordistati nende Hiina eksportivate tootjate dumpinguvastast tollimaksu 2012. aasta mais, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 2. Seda analüüsi arvestades on selge, et dumping jätkub.

(96)

Ainsa liidu tootja keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügihind liidus

(97)

Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind tõusis vaatlusalusel perioodil 6 %. Esiteks tõusis see aastatel 2011–2012 viie indeksipunkti võrra ja jäi seejärel uurimisperioodini stabiilseks.

(98)

Liidu tootmisharu keskmine ühiku tootmiskulu tõusis aastatel 2011–2012 seitsme indeksipunkti võrra ja langes seejärel 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga kümne indeksipunkti võrra. Alates 2013. aastast jäi see kuni uurimisperioodini stabiilseks. Need muutused tulenesid peamiselt tooraine kulude kõikumisest.

(99)

Seoses ülaltooduga tuleks märkida, et liidu tootmisharu ei suutnud täpselt eraldada puhastamiskulusid kõigist tootmiskuludest. Selle tulemusena kajastavad 2011. ja 2012. aasta indeksid vastupidi 2013. ja 2014. aasta ning uurimisperioodi indeksitele ka liidu tootmisharu imporditud naatriumtsüklamaadi puhastamiskulusid.

(100)

Ülaltoodut arvestades tuleks 2011.–2012. aasta ja järgnevate perioodide suundumusi tõlgendada ettevaatusega, sest nende arengut on mõjutanud asjaolu, ehkki vaid vähesel määral, et 2011.–2012. aasta indeksid põhinesid erinevatel andmekogumitel.

(101)

Igal juhul oli keskmine ühiku müügihind kogu vaatlusalusel perioodil alati allpool liidu tootmisharu keskmisi ühiku tootmiskulusid, mis on esitatud ülaltoodud tabelis.

(102)

Ainsa liidu tootja keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(103)

Kogu vaatlusperioodil vähenesid keskmised tööjõukulud 5 %. Samas suurenesid kulud 2012. aastal kõigepealt 27 % – eelkõige töölt vabastatud töötajale makstud hüvitiste tõttu – ja seejärel kahanesid need püsivalt kuni uurimisperioodini, mil need langesid 5 % allapoole oma 2011. aasta taset.

(104)

Liidu ainsa tootja laovaru kujunes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Laovaru

(105)

Vaatlusalusel perioodil kõikusid protsendina toodangust kajastatavad lõppvarud märkimisväärselt. Need suurenesid esialgu ajavahemikul 2011–2012, seejärel vähenesid järgmisel aastal ja lõpuks kasvasid märkimisväärselt kuni uurimisperioodini. Vaatlusalusel perioodil kasvasid need kokkuvõttes 351 indeksipunkti võrra. See suurenemine on osaliselt tingitud liidu tootja suutmatusest müüa oma tooteid põhjusel, et esineb konkurents madala hinnaga impordiga, aga see tuleneb ka tavatult väikestest laovarudest 2011. aastal pärast eespool põhjenduses 77 selgitatud tehnilist vahejuhtumit.

(106)

Liidu ainsa tootja kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(107)

Selleks et määrata kindlaks liidu tootmisharu kasumlikkus, esitas komisjon liidu sõltumatutele klientidele müüdud naatriumtsüklamaadi eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Nagu märgitud eespool põhjenduses 99, tuleks 2011.–2012. aasta kasumi/kahjumi taseme kindlaksmääramiseks kasutatav tootmiskulu teha kindlaks kogunäitajana, mis hõlmaks ka imporditud naatriumtsüklamaadiga seotud kulusid. Selle alusel näitas kasumlikkuse näitajate analüüs, et liidu tootmisharus esinesid kogu vaatlusalusel perioodil märkimisväärsed kahjumid. Eriti suured olid need aastatel 2011–2012, ent alates 2013. aastast olukord paranes.

(108)

Netorahavoog on liidu tootmisharu võimekus oma tegevust ise rahastada. Netorahavoo suundumus, mis tehti kindlaks seoses naatriumtsüklamaadi kogumüügimahuga, (15) muutus võrreldes 2011. aasta positiivse näitajaga ajavahemikul 2012. aastast kuni uurimisperioodini tugevalt negatiivseks.

(109)

Ainsad märkimisväärsed investeeringud tehti aastatel 2011–2013 ja need on seotud üksnes 2011. aasta plahvatusest mõjutatud tootmisvahendite asendamisega. Need investeeringud olid kindlustuslepinguga täielikult kaetud.

(110)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina põhivara arvestuslikust netoväärtusest. See oli kogu vaatlusalusel perioodil olulisel määral negatiivne.

(111)

Arvestades liidu tootmisharu kantud kahjumite taset, mõjutas see märkimisväärselt tema kapitali kogumise võimet.

(112)

Isegi kui mõned liidu tootmisharu olukorda kajastavad majandusnäitajad, nagu tootmismaht, tootmisvõimsus, müügimaht, turuosa ja tootlikkus, paranesid ajavahemikul alates 2011–2012 kuni 2013, mõjutasid neid suundumusi vaid osaliselt tegelikud turu muutused, mis tulenesid suuremate dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisest teatavate Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate suhtes 2012. aasta mais.

(113)

Nagu märgitud eespool põhjenduses 89, võib tegelikult seda arengut selgitada olulisel määral ka: (i) 2011. aasta juulis tehases toimunud plahvatus, ii) asjaolu, et liidu tootmisharu ei suutnud selle plahvatuse tõttu alates 2011. aasta augustist kuni 2012. aasta maini naatriumtsüklamaati ise toota, ning (iii) tootmisharu naasmine täielikule 12kuulisele tootmisprotsessile 2013. aastal pärast hävinud tootmisliinide asendamist. Ilmselgelt oleks nende näitajate suurenemine 2013. aastaks olnud märkimisväärselt väiksem, kui plahvatust ei oleks toimunud.

(114)

Eespool nimetatud suundumuste positiivne areng muutus selgelt alates 2013. aastast, mil liidu tootmisharu tootmismaht, müügimaht, tootlikkus ja turuosa vähenesid märkimisväärselt.

(115)

Peale selle oli kogu vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu finantsolukord püsivalt ebakindel. Eelkõige olid kokkuvõttes väga negatiivsed sellised näitajad nagu kasumlikkus, rahavoog ja investeeringutasuvus.

(116)

Eelöeldut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(117)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes vaidlustas asjaomane eksportiv tootja põhjenduses 115 tehtud järelduse, et kasumlikkus, rahavoog ja investeeringutasuvus viitasid kahjule, sest need arenesid alates 2013. aastast kuni uurimisperioodini positiivselt.

(118)

Komisjon märgib, et ehkki kogu vaatlusalusel perioodil kahjumite, negatiivse rahavoo ja investeeringutasuvuse tasemed tõepoolest paranesid veidi, olid need siiski väga negatiivsed nii 2013. ja 2014. aastal kui ka uurimisperioodil. Pealegi ei ole alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt ükski kahjutegur üksi otsustava tähtsusega, vaid neid kõiki analüüsitakse koos. Seetõttu lükatakse väide tagasi.

(119)

Lisaks väitis Fang Da, et vaatlusalune periood ei olnud esinduslik, sest seda mõjutas kaks olulist tegurit; nimelt olid kõik 2011. ja 2012. aasta andmed kallutatud ning ülejäänud periood alates 2013. aastast kuni uurimisperioodini liiga lühike.

(120)

Seoses esimese teguriga väitis Fang Da, et kõik 2011. ja 2012. aasta andmed on statistiliselt kasutud ning need tuleb mis tahes kahju analüüsis kõrvale jätta järgmistel põhjustel:

(121)

Fang Da ei tõendanud ülaltoodud punkti i) puhul seda, miks või kuidas oli varasem uurimine sel perioodil liidu tootmisharu andmeid kallutanud. Seega ei saanud komisjon seda väidet eespool esitatu hindamisel arvesse võtta.

(122)

Seoses eeltoodud punktiga ii) tegi komisjon selgelt kindlaks, et plahvatus avaldas aastatel 2011–2012 liidu tootmisharu majandusnäitajatele mõju ning, nagu on märgitud eespool põhjenduses 78, võeti neid elemente kahjunäitajate arengu analüüsimisel nõuetekohaselt arvesse. Lisaks tuletas ta meelde, et komisjon tegi eespool põhjenduses 114 järelduse, et liidu tootmisharu olukord halvenes ilmselgelt veelgi alates 2013. aastast, st pärast 2011.–2012. aastat. Järelikult tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(123)

Seoses teise teguriga väitis Fang Da, et vaatlusaluse perioodi ülejäänud osa, 2013.–2014. aasta ja uurimisperiood ei olnud piisavad, et teha kahju kohta sisulisi järeldusi. Asjaomane eksportiv tootja ei põhjendanud oma nõuet. Kahju tuvastatakse uurimisperioodi kohta kahjunäitajate suundumuste analüüsi alusel vaatlusalusel perioodil. Seega tuli ka see väide tagasi lükata.

(124)

Peale ülaltoodu väitis Fang Da seda, et 2013. aastat ei saanud kasutada kahju hindamisel võrdlusaastana, sest 2013. aasta näitajad olid erakordselt kõrged. Selle põhjustasid väidetavasti liidu tootmisharu kliendid, kes ei saanud pärast plahvatust osta naatriumtsüklamaati ja hakkasid tootmise täismahus taastamise järel taas tuginema liidu tootmisharule, et suurendada oma laovarusid.

(125)

Esiteks põhineb see väide lihtsal põhjendamata väitel, sest Fang Da ei esitanud mingeid tõendeid, et plahvatuse tagajärjel kaotas liidu tootmisharu märkimisväärsel arvul oma kliente, kes otsustasid 2013. aastal naasta ja tellimusi suurendada. Teiseks ei toeta olemasolevad tõendid seda väidet. Need näitavad vastupidi, et 2011.–2012. aastal, mil liidu tootmisharu ei tootnud ise naatriumtsüklamaati, säilitas ta oma kliendid ning jätkas nende varustamist imporditud naatriumtsüklamaadiga, mida töödeldi täiendavalt, nagu on märgitud eespool põhjenduses 77. Järelikult tuli kõnealune väide samuti tagasi lükata.

(126)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas äriühingult Fang Da pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon tagas, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid peale äriühingult Fang Da tuleva dumpinguhindadega impordi, ei omistataks Fang Da dumpinguhindadega impordile.

(127)

Uurimine on näidanud tugevat seost Fang Da impordihindade, tema turuosa ja liidu tootmisharu olukorra vahel. Seda illustreeritakse järgnevas tabelis.

Tabel 11

Impordihinnad ja turuosa

(128)

Ajavahemikul 2011–2012 tõusid Fang Da impordihinnad liitu importimisel 10 % ja tema turuosa kahanes 18 %. Järgneval perioodil alates 2013. aastast kuni uurimisperioodini õnnestus äriühingul Fang Da samas oma turuosa kahekordistada, alandades oma hindu märkimisväärselt.

(129)

Aastatel 2012–2013 alandas Fang Da kõigepealt oma hindu 5 % ja kohandas neid teiste Hiina impordihindadega. Ka neid mõjutas alates 2012. aasta maist ühe suurema Hiina eksportiva tootja suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste tollimaksude oluline tõus, mida kajastab ülaltoodud tabel, kus on esitatud Hiina impordihinnad, sealhulgas dumpinguvastased tollimaksud. Alates 2012. aastast kuni 2013. aastani tõi see hindade korrigeerimine kaasa Fang Da turuosa märkimisväärse suurenemise 37 indeksipunkti võrra, mis toimus peamiselt muu Hiina impordi arvelt, mille turuosa kahanes 31 indeksipunkti võrra.

(130)

Aastatel 2013–2014 alandas Fang Da oma hindu veel 9 indeksipunkti võrra, nii et need langesid madalamale hinnatasemele kui muu Hiina impordi hinnatase, mis tõi kaasa tema turuosa täiendava märkimisväärse kasvu 42 indeksipunkti ulatuses. Seekord toimus see otse liidu tootmisharu arvelt, mille turuosa vähenes samal ajavahemikul 53 indeksipunkti võrra.

(131)

Nagu märgitud eespool põhjenduses 75, oli Fang Da puhul kindlaks tehtud hindade allalöömise marginaal märkimisväärne. Võttes arvesse Fang Da dumpinguhinnaga impordi jätkuvalt kasvavat mahtu hindadega, mis olid liidu tootmisharu hindadest märkimisväärselt allpool, ei saanud liidu tootmisharu teise Hiina eksportiva tootja suhtes 2012. aastal kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude tõusust kasu ega suutnud oma turuosa taastada.

(132)

Eespool esitatut arvesse võttes on komisjon seisukohal, et Fang Da dumpinguhinnaga import on märkimisväärselt suurendanud liidu tootmisharu kantud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(133)

Muude eksportivate tootjate kui Fang Da impordimaht muutus järgmiselt.

Tabel 12

Impordimahu indeks

(134)

Indoneesiast pärit impordi maht oli 2011. ja 2012. aastal väike, 2013. aastal väga väike ning 2014. aastal ja uurimisperioodil ebaoluline. Seega, ehkki see kõikus vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, võib selle mõju liidu tootmisharule pidada aastatel 2011–2012 väga piiratuks ja alates 2013. aastast kuni uurimisperioodini vähetähtsaks.

(135)

Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes muudelt Hiina tootjatelt kui äriühingult Fang Da pärit impordi maht 23 %. Esialgu see suurenes 14 % aastatel 2011–2012 ja langes pärast seda märkimisväärselt, kusjuures väga järsk 41 indeksipunktine langus leidis aset ajavahemikul 2012–2013.

(136)

Sellest üldisest langusest hoolimata jäi muu Hiina import märkimisväärsele tasemele, mis oli väga lähedal Fang Da tasemele. Isegi kui nende keskmised hinnad – sealhulgas nende suhtes kohaldatavad dumpinguvastased tollimaksud – olid keskmiselt veidi kõrgemad kui Fang Da omad, olid need siiski madalal tasemel ja palju madalamad kui liidu tootmisharu hinnad. Seega saab järeldada, et vaatlusalusel perioodil aitas muude Hiina importijate kui Fang Da madala hinnaga import liidu tootmisharule tekitatud kahjule kaasa.

(137)

Nagu selgitatud eespool punktis 5.1, tingis liidu tootmisharu olukorra täiendava halvenemise alates 2013. aastast peamiselt Fang Da dumpingu- ja madala hinnaga impordi kasvav maht. Seega ei ole muude tootjate kui Fang Da impordi mõju, isegi kui see aitas kahjule kaasa, selline, et kaotada põhjuslik seos Fang Da dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kannatatud olulise kahju vahel.

(138)

Nagu eespool põhjendustes 77 ja 83 juba selgitatud, toimus liidu tootmisharu tehases 2011. aasta juulis plahvatus, mille tõttu ei suutnud liidu tootmisharu ellu viia reaktsiooniprotsessi ega seega toota ja müüa oma naatriumtsüklamaati alates 2011. aasta augustist kuni 2012. aasta maini.

(139)

Suutmatus toota oma naatriumtsüklamaati avaldas liidu tootmisharu majandusnäitajatele alates 2011. aasta augustist kuni 2012. aasta maini negatiivset mõju. Näiteks tootmismahu, tootmisvõimsuse rakendamise, müügimahu, turuosade ja tootlikkuse näitajad oleksid tõepoolest olnud sel ajavahemikul paremad, kui õnnetust ei oleks juhtunud, sest liidu tootmisharu oleks saanud varustada oma kliente enda naatriumtsüklamaadiga imporditud toote asemel, mida ta alates 2011. aasta augustist 2012. aasta maini puhastas ja edasi müüs.

(140)

Ehkki ülalnimetatud liidu tootmisharu majandusnäitajaid mõjutas tootmisharu suutmatus toota enda naatriumtsüklamaati alates 2011. aasta augustist kuni 2012. aasta maini, tegi komisjon järelduse, et tehases toimunud plahvatus ei aidanud märkimisväärselt kaasa kahjule, mida liidu tootmisharu kannatas alates 2013. aastast kuni uurimisperioodini.

(141)

Liidu tootmisharu taastas tõesti täies ulatuses oma suutlikkuse toota enda naatriumtsüklamaati juba 2012. aasta mais ja alates sellest ajast ei mõjutanud plahvatus enam liidu tootmisharu majandustegevust. Tegelikult oli 2013. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal Fang Da dumpinguhinnaga import see, mis hakkas avaldama kahjulikku mõju liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale. Oluline on märkida, et see negatiivne mõju hakkas avalduma mitu kuud pärast seda, kui liidu tootmisharu oli kahjustatud tootmisliinid asendanud ning tema enda naatriumtsüklamaadi tootmine oli täielikult taastatud ja arvutatud 12kuulise tsükli alusel 2013. ja 2014. aastal ning uurimisperioodil.

(142)

Eeltoodut arvesse võttes on komisjon seisukohal, et tehniline vahejuhtum, mis mõjutas liidu tootmisharu äritegevust 2011. aasta augustist 2012. aasta maini, ei kaotanud põhjuslikku seost Fang Da dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kannatatud kahju vahel, mille see import 2013. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal põhjustas.

(143)

Liidu tootja ekspordimaht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Liidu tootmisharu eksporditegevus

(144)

Ekspordi müügimaht moodustas märkimisväärse osa liidu tootmisharu kogumüügimahust vaatlusalusel perioodil, jäädes vahemikku ligikaudu 30–50 %. 2011.–2012. aasta väikese müügimahu tõlgendamisel tuleb arvestada asjaolu, et liidu tootmisharu ei suutnud toota ega müüa enda naatriumtsüklamaati alates 2011. aasta augustist kuni 2012. aasta maini. Järgneval perioodil, kui taasalustati enda naatriumtsüklamaadi tootmist, suurenes ekspordi müügimaht aastatel 2013–2014 kõigepealt 14 indeksipunkti võrra ja vähenes seejärel uurimisperioodil 32 indeksipunkti võrra.

(145)

Keskmised ekspordi müügihinnad tõusid vaatlusalusel perioodil ja olid uurimisperioodil võrreldes 2011. aastaga 8 % kõrgemad. Isegi kui need jäid korrapäraselt allapoole liidu tootmisharu keskmisi ühiku tootmiskulusid, olid ekspordihinnad kõrgemad kui liidu tootmisharu keskmised müügihinnad liidu turul ning tekitasid seega palju vähem kahju võrreldes müügiga liidu turul.

(146)

Hoolimata asjaolust, et eksportmüük oli mõnevõrra kahjumlik, tegi komisjon sellegipoolest järelduse, et eksporditegevus ei aidanud märkimisväärselt kaasa liidu tootmisharu kantud kahjule. See tuleneb järgmistest põhjustest. Esiteks vähenes ekspordi müügimaht nii absoluut- kui ka suhtelises arvestuses palju vähem kui müük liidu turul alates 2013. aastast kuni uurimisperioodini. Liidu turul toimuvat müüki mõjutas sellel ajavahemikul eriti tugevalt Fang Da madala ja dumpinguhinnaga impordi suur maht. Teiseks võimaldas eksportmüük tingituna kõrgetest hindadest ja seega madalamatest kahjumarginaalidest liidu tootmisharul vähendada oma kogukahjumit, mis tulenes samasuguse toote müügist.

(147)

Seega on komisjon seisukohal, et liidu tootmisharu eksportmüük ei kaotanud põhjuslikku seost Fang Da dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kannatatud kahju vahel, mille see import põhjustas.

(148)

Kahju ei saa tuleneda tarbimise struktuuri muutusest, sest nõudlus suurenes veidi alates 2011. aastast kuni uurimisperioodini. Ajavahemikul 2013. aastast kuni uurimisperioodini, mil Fang Da dumpinguhinnaga impordi kahjulik mõju oli eriti nähtav, suurenes tarbimine isegi 8 % – see muutus kinnitab ülaltoodud järeldust.

(149)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu kannatas uurimisperioodil selgelt olulist kahju. Liidu tootmisharu on olnud kahjumis kogu vaatlusaluse perioodi jooksul. Peale selle on alates 2013. aastast, mil liidu tootmisharu suutis pärast tootmisliine mõjutanud juhtumit saavutada normaalse tootmise, esinenud mahtu mõjutavate selliste kahjunäitajate nagu tootmismaht, müügimaht ja turuosa selged halvenemise märgid.

(150)

See langes kokku Fang Da madala dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse suurenemisega, mis suutis esialgu asendada muu Hiina impordi ja seejärel võtta üle liidu tootmisharu turuosa. Seega esineb selge põhjuslik seos liidu tootmisharu kannatatud kahju ja Fang Da dumpinguhinnaga impordi vahel.

(151)

Komisjon selgitas välja kõikide teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharule ja eraldas selle dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust. Mõned muud tegurid, nagu liidu tootmisharu eksporditulemused ja tehases toimunud tehniline vahejuhtum, aitasid selle kahju tekkele kaasa. Samas peeti kõiki neid mõjusid koos vähetähtsaks võrreldes dumpinguhinnaga impordi mõjuga. Muude Hiina eksportivate tootjate impordi mahtu ja hinnataset arvestades leiti, et need aitasid sellele kahjule märkimisväärselt kaasa.

(152)

Samas tegi komisjon eeltoodu põhjal järelduse, et oluline kahju liidu tootmisharule tulenes Fang Da dumpinguhinnaga impordist ning muud tegurid ei kaotanud põhjuslikku seost Fang Da dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kannatatud kahju vahel. Kahju seisneb peamiselt tootmismahu, müügimahu ja turuosa vähenemises, eriti alates 2013. aastast, samuti finantskahjudes ning kõikide muude finantsnäitajate, nagu rahavoo ja investeeringutasuvuse kehvades tulemustes.

(153)

Äriühingult Fang Da pärast järelduste avalikustamist saadud märkuste järgi oli komisjoni põhjuslikkuse analüüs puudulik ja ebatäielik ning sisaldas vaid oletusi ega tuginenud faktidele. Seda arvestades väitis Fang Da eelkõige, et muude Hiina tootjate kui Fang Da madala hinnaga import ja tehases toimunud plahvatusega iseendale tekitatud kahju olid piisavad, et kaotada seos Fang Da impordi ning liidu tootmisharule selle impordi põhjustatud kahju vahel.

(154)

Samas ei põhjendatud seda väidet ühegi tõendiga, mis oleks näidanud, et komisjon ei selgitanud piisaval määral välja kõikide teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharule ega eraldanud seda dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust. Komisjon on tõepoolest nõuetekohaselt analüüsinud muude eksportivate tootjate kui Fang Da impordi mõjusid, nagu on selgitatud punktis 5.2.1. Peale selle on artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi andmete kasutamist pärast järelduste avalikustamist esitatud uute Hiina ekspordiandmete asemel käsitletud juba põhjendustes 63 ja 70. Artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi andmed ei toetanud Fang Da väidet, et Fang Da ekspordi kasvu liidus on rohkem kui tasakaalustanud teiste Hiina eksportijate müügimahu langus. Seega tuleb ülalnimetatud väited muude eksportivate tootjate kui Fang Da impordi mõju kohta tagasi lükata.

(155)

Komisjon analüüsis nõuetekohaselt ka liidu tootmisharu tehases toimunud plahvatuse mõjusid eespool esitatud punkti 5.2.2 alusel ning tegi järelduse, et isegi kui see mõjutas liidu tootmisharu aastatel 2011 ja 2012, ei kaotanud see põhjuslikku seost Fang Da dumpinguhinnaga impordi ning liidu tootmisharu kannatatud kahju vahel. Seega tuleb see väide tagasi lükata.

(156)

Fang Da väitis ka seda, et teiste tugevate magusainete nagu kaaliumatsesulfaami ja aspartaami mõju oli vaid üks tegur, mis tegelikult põhjustas liidu naatriumtsüklamaadi turu negatiivse arengu ning aitas olulisel määral kaasa liidu tootmisharu kannatatud kahjule, ning komisjon oleks pidanud seda tegurit analüüsima. Neid väiteid ei põhjendatud ühegi muu tõendiga kui viidetega komisjoni järeldustele menetluses, mis käsitlesid kaaliumatsesulfaami ja aspartaami importi (16).

(157)

Tuleb meelde tuletada, et liidu ainus naatriumtsüklamaadi tootja ei tooda ei kaaliumatsesulfaami ega aspartaami, seega ei olnud liidu tootja kahe teise magusaine dumpinguvastases menetluses määratletud liidu tootmisharu osa. Seega ei avalda järeldused kaaliumatsesulfaami ja aspartaami dumpinguhinnaga impordi mõju kohta liidu kaaliumatsesulfaami ja aspartaami tootjate olukorrale mingit mõju liidu tootmisharu olukorrale selles menetluses. Igal juhul peaks põhjendamata väide, et kaaliumatsesulfaam on naatriumtsüklamaadi eelistatav konkureeriv toode ja väga suur osaline liidu tootmisharu kannatatud kahjus, väljenduma tavaliselt liidu naatriumtsüklamaadi tarbimise vähenemises. Nagu on kirjeldatud põhjendustes 64–65, ulatus liidu naatriumtsüklamaadi tarbimine vaatlusalusel perioodil enam-vähem 2011. aasta tasemele, mis ei oleks nii juhul, kui kaaliumatsesulfaam oleks naatriumtsüklamaadi eelistatava konkureeriva tootena asendanud, nagu väideti. Seega tuleb tagasi lükata Fang Da väide, sest puuduvad põhjendatud tõendid, mis lükkaksid ümber põhjenduses 148 esitatud komisjoni järeldused.

(158)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas ta saaks teha selge järelduse, et hoolimata kahjuliku dumpingu kindlakstegemisest ei ole praegusel juhul meetmete võtmine liidu huvides. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisest.

(159)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju, mille põhjustas Fang Da dumpinguhindadega import. Liidu tootmisharu ei saanud tõepoolest täielikku kasu Indoneesia ja muude Hiina eksportijate suhtes dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisest, sealhulgas dumpinguvastaste tollimaksude tõstmisest 2012. aastal. Fang Da agressiivne hinnakujundus ning sellest tulenev turuosa kasv alates 2013. aastast põhjustas liidu tootmisharu müügimahu ja turuosa märkimisväärse vähenemise, hoolimata Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete olemasolust.

(160)

Fang Da dumpinguhinnaga impordi vastaste meetmete kehtestamine peaks võimaldama liidu tootmisharul impordiga õiglastel turutingimustel konkureerida. See vabastaks tootmisharu suurest hinnasurvest, mida Fang Da oluline impordimaht praegu liidu turul tekitab. Üksnes sellises olukorras oleks liidu tootmisharu suuteline oma hinda tõstma ning tootmis- ja müügimahtu suurendama.

(161)

Meetmete puudumisel peaks Fang Da suuremahulisest dumpinguhinnaga impordist tingitud hinnasurve põhjustama liidu tootmisharu niigi ebakindla olukorra täiendava halvenemise. See sunniks liidu tootmisharu naatriumtsüklamaadi tootmise üldse lõpetama, mis tekitaks kahju tööhõivele ja alternatiivsetele tarneallikatele liidus.

(162)

Komisjon tegi seetõttu järelduse, et Fang Da impordi suhtes dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(163)

Komisjon sai küsimustiku vastuse kahelt sõltumatult importijalt, kes moodustasid üksnes väikese osa Fang Da koguimpordist uurimisperioodi jooksul. Üks neist importijatest on ka kasutaja, kes kasutab imporditud naatriumtsüklamaadi teatavat kogust, et toota enda magusainete segusid, mida müüakse edasi toiduaine- ja joogitootjatele.

(164)

Seoses Fang Da imporditud naatriumtsüklamaadi edasimüügiga tegi komisjon kindlaks, et kahe sõltumatu importija kasumimarginaalid on madalad. Seega eeldatakse, et meetmete kehtestamine muudab selle tegevuse mittekasumlikuks ja importijad tõenäoliselt kas vahetavad tarnijaid või isegi lõpetavad oma seonduva tegevuse. Komisjon leidis ühtlasi seda, et mõlema äriühingu puhul moodustas naatriumtsüklamaat vaid väga väikese osa nende kogukäibest. Meetmete kehtestamise mõju nende äriühingute kogutegevusele ei oleks seega oluline. Ühe koostööd tegeva äriühingu segamistegevusel olid ka väga kõrged kasumimarginaalid, mis leevendaksid dumpinguvastaste tollimaksude mõjusid.

(165)

Kui arvata välja ülalnimetatud importija, kes on ka naatriumtsüklamaadi kasutaja, ei saanud komisjon kasutajatelt küsimustikule ühtegi vastust.

(166)

Vaatlusaluse/samasuguse toote peamised lõppkasutajad liidus on toiduaine-, joogi- ja ravimitööstus. Varasematel uurimistel muude tootjate kui Fang Da naatriumtsüklamaadi impordi kohta tehti kindlaks, et naatriumtsüklamaat moodustas väga väikese osa nende tootmiskulust. Seega ei loetud dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise mõju märkimisväärseks. Ei ole märke selle kohta, et oluline osa Fang Da imporditud naatriumtsüklamaadist oleks erineva lõppkasutusega kui teiste eksportivate tootjate imporditud naatriumtsüklamaat. Kuna selles uurimises ei ole esindatud toiduaine-, joogi- ega ravimitööstus, on mõistlik teha järeldus, et neile Fang Da impordi suhtes kehtestatud meetmete avaldatav mõju ei ole märkimisväärne.

(167)

Pidades silmas ülaltoodud tähelepanekut, et meetmete puudumisel võib liidu tootmisharu olla sunnitud naatriumtsüklamaadi tootmise lõpetama, ja võttes arvesse vaid väheste naatriumtsüklamaadi tootjate olemasolu kogu maailmas, on meetmetest tõenäoliselt kasu isegi kasutajatele, kuivõrd need säilitavad naatriumtsüklamaadi tootmise liidus ning võimaluse hankida naatriumtsüklamaati, mille on tootnud naatriumtsüklamaadi eri konkureerivad tootjad.

(168)

Pärast järelduste avalikustamist väitis Fang Da, et kavandatavate lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtestamine asetab liidu ainsa tootja turgu valitsevasse seisundisse, millest ta saaks täielikult kasu lõigata.

(169)

Seda arvestades tuleks rõhutada, et liidu huvide kontrolli raames ei saadud asjaomastelt huvitatud pooltelt alusmääruse artikli 21 alusel konkurentsiküsimustes rohkem märkusi. Liidu kasutajad ei esitanud selle kohta ühtegi märkust.

(170)

Peale selle on muude Hiina eksportivate tootjate kui Fang Da impordi suhtes kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest hoolimata olnud see import jätkuvalt suure mahuga ja nende turuosa on endiselt märkimisväärselt suurem kui liidu tootmisharu turuosa. Seega on ebatõenäoline, et liidu tootmisharu oleks valmis saavutama turgu valitseva seisundi liidus või seda ära kasutama. Seetõttu on Fang Da ülalnimetatud väited tagasi lükatud.

(171)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad kaalukad põhjused, mille tõttu ei oleks äriühingult Fang Da pärit asjaomase toote impordi suhtes meetmete kehtestamine liidu huvides.

(172)

Dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud komisjoni järelduste põhjal tuleks kehtestada lõplikud meetmed, et dumpinguhinnaga import ei põhjustaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(173)

Meetmete ulatuse kindlaksmääramiseks selgitas komisjon kõigepealt välja, kui suurt tollimaksu on vaja, et kõrvaldada liidu tootmisharu kantud kahju.

(174)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharu saaks katta oma tootmiskulud ja teenida samasuguse toote müügilt liidu turul maksueelset kasumit, mida seda tüüpi tootmisharu saaks sektoris mõistlikult saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, nimelt dumpinguhinnaga impordi puudumisel.

(175)

Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ei olnud ühtki aastat, mil need tingimused oleksid täidetud. Kuna ligikaudu kümme aastat oli liidu tootmisharu kannatanud kahekohaliste numbritega kahjumeid, kehtib see ka vaatlusalusele perioodile eelnenud perioodi kohta.

(176)

Liidu tootja taotles kasumiks 10 %. Seda näitajat ei saanud taotletava kasumina aktsepteerida tingituna eespool põhjenduses 175 märgitud järeldustest ja seetõttu, et liidu tootja ei suutnud tõestada, et see näitaja oli saavutatav naatriumtsüklamaadi (tooraine, mille turg on välja kujunenud) tavapärastes turu konkurentsitingimustes.

(177)

Seega jäi komisjon taotletavate kasumite juurde, mida kasutati teises uurimises sektori samalaadse tootmisharu puhul. Hiljutises dumpinguvastases uurimises teise magusaine ehk aspartaami kohta tegi komisjon esialgses etapis (17) kindlaks, et taotletav kasum 5–10 % (vahemik on esitatud konfidentsiaalsusega seotud põhjustel) vastab sellele, mida on võimalik saavutada tavapäraste turutingimuste ja liidu tootmisharu tõhusa konkurentsi puhul. Seega leiab komisjon, et seda taotletavat kasumit on mõistlik kasutada ka praeguses uurimises.

(178)

Sellistel lähtealustel arvutas komisjon samasuguse toote hinna, mis ei põhjusta liidu tootmisharule kahju, lisades taotletava kasumimarginaali liidu tootja tootmiskulule uurimisperioodil.

(179)

Seejärel tegi komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis oli kindlaks tehtud hindade allalöömise arvutuste jaoks ning mida kohandati impordikulude ja tollimaksude võrra, kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, millega liidu tootja müüs samasugust toodet uurimisperioodil liidu turul. Võrdluse tulemusena saadud vahe väljendati protsendina kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast. Seega leiti, et eksportivate tootjate kahjumarginaal oli 61,6 %.

(180)

Pärast järelduste avalikustamist kinnitas asjaomane eksportiv tootja, et kahju kõrvaldamise arvutusel kasutatavat taotletavat kasumit ei avaldatud. Komisjon oli samas oma järelduste avalikustamisel selgelt selgitanud, et põhjenduses 177 kirjeldatud taotletava kasumi võib konfidentsiaalsusega seotud põhjustel esitada üksnes vahemikuna, ja esitas viite õigusaktile, kus seda üksikasjalikumalt kirjeldati. Taotletav kasum avalikustati kui sisuline vahemik, sest täpse taotletava kasumi nimetamine oleks avalikustanud liidu ainsa aspartaamitootja konfidentsiaalsed andmed. Seepärast tuleb Fang Da väide tagasi lükata.

(181)

Pärast järelduste avalikustamist väitis Fang Da, et kuna liidu tootmisharu kahjum oli ligikaudu kümne aasta jooksul olnud kahekohaline number, võiks liidu tootja taotletava kasumi või maksimaalse kasumi tase olla väidetava dumpinguhinnaga impordi puudumisel eeldatavasti –10 %. Tuleks märkida, et –10 % ei ole kasum, vaid kahjum, seega oleks kahjumi kasutamine taotletava kasumina ebaloogiline ja majandusliku mõtlemisega vastuolus, sest see ei kõrvaldaks ega kaotaks kahju. Asjaolu, et liidu tootmisharu oli pika aja jooksul kannatanud kahjumit ka muude eksportivate tootjate kui Fang Da dumpinguhinnaga impordi tõttu, õigustab selles sektoris kindlaks tehtud hiljutise kasumimarginaali kasutamist, mida on selgitatud põhjenduses 177. Komisjon oli juba selgitanud põhjendustes 174–177 seda, miks ta kasutas selles uurimises taotletavat kasumit, mis oli väiksem kui liidu tootja pakutud taotletav kasum ja ka teiste naatriumtsüklamaati eksportivate tootjate dumpinguvastases menetluses kasutatav taotletav kasum. Eeltoodut silmas pidades tuleb teha järeldus, et puuduvad tõendid, et komisjoni taotletava kasumi valik oli põhjendamatu, seega tuleb Fang Da väide tagasi lükata.

(182)

Fang Da toodetud ja eksporditud naatriumtsüklamaadi impordi suhtes tuleks kehtestada dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõike 4 väiksema tollimaksu reegliga. Komisjon võrdles kahju- ja dumpingumarginaale. Tollimaksude suurus tuleks määrata dumpingu- või kahjumarginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(183)

Meetmete vormi puhul leiti, et dumpinguvastane tollimaks peaks olema samas vormis nagu komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1160 (18) kehtestatud tollimaksud impordi suhtes, mis pärineb muudelt eksportivatelt tootjatelt Hiina Rahvavabariigis ja Indoneesias. Meetmete tõhususe tagamiseks ja hinnapettuste ärahoidmiseks otsustati, et on asjakohane kehtestada tollimaks teatava suurusega rahasummana kilogrammi kohta.

(184)

Eelneva põhjal peaksid dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, põhinema kahjumarginaalil ja olema järgmised.

(185)

Käesoleva määrusega äriühingule kehtestatav individuaalne dumpinguvastase tollimaksu määr määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastab see olukorda, mis uurimise käigus selle äriühingu kohta tuvastati. Nimetatud tollimaksumäära kohaldatakse üksnes vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidiline isik. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu alusmääruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, sealhulgas mõni konkreetselt nimetatud äriühinguga seotud äriühing, kohaldatakse endiselt tollimaksumäärasid, mis on loetletud rakendusmääruse (EL) 2016/1160 artiklis 1.

(186)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega,