15.7.2016

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 190/23

---

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1150,

15. aprill 2016,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad veinisektori riiklike toetusprogrammide osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 54,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (2) eriti selle artikli 62 lõike 2 punkte a–d ja artikli 63 lõike 5 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) nr 1308/2013 tunnistati kehtetuks ja asendati määrus (EÜ) nr 1234/2007 (3). Määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise II peatüki 4. jaos on esitatud eeskirjad veinisektori toetusprogrammide kohta ning antud komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte. Selleks et tagada veinisektori toetusprogrammide sujuv toimimine uues õigusraamistikus, tuleb osutatud õigusaktidega võtta vastu teatavad eeskirjad. Kõnealuste aktidega tuleks asendada komisjoni määruse (EÜ) nr 555/2008 (4) vastavad rakenduseeskirjad, mis on tühistatud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/1149 (5).

(2)

Vaja oleks ette näha riiklike toetusprogrammide esitamise kord. Samuti tuleks kehtestada toetusprogrammide muutmise kord ja komisjoni teavitamine ajakohastatud programmidest, milles on arvesse võetud uusi tingimusi, mida ei saanud varem ette näha. Kõigi selliste muudatuste suhtes tuleks kohaldada teatavaid piiranguid ja tingimusi, millega tagada, et toetusprogrammide üldeesmärgid jäävad samaks ja on vastavuses liidu õigusaktidega.

(3)

Eri toetusmeetmete järjepidevuse ja tõrgeteta haldamise huvides tuleks näha ette eeskirjad toetusprogrammide miinimumsisu ja vormingu kohta. Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 41 lõikele 2 võivad liikmesriigid valida oma toetusprogrammi väljatöötamiseks kõige sobivama geograafilise tasandi. Kuna liikmesriigid vastutavad programmi esitamise ja selles tehtavate muudatuste eest, peaksid nad tagama, et riiklikud programmid on miinimumsisu osas nõuetega vastavuses ja et programmid esitatakse ettenähtud tähtaja jooksul.

(4)	Selleks et tagada meetmete ühetaoline rakendamine ning iga toetusetaotluse kohaldamise kontrollimine iga programmi puhul ja üle kogu liidu, tuleks kehtestada taotluse menetlemise kriteeriumid liikmesriikides.

(5)	Koostoime saavutamiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud töötada välja ühiseid müügiedendus- ja teavituskampaaniaid.

(6)

Liikmesriigid peavad vastu võtma eeskirjad toorelt koristamise (rohelise korje) meetme rakendamise kohta ja toetusesaajatele makstava hüvitise arvutamise kohta viisil, millega oleks tagatud, et toetusest ei saaks püsiv alternatiivne väljund toodete turuleviimise asemel. Eelkõige peaks liikmesriikidel olema vabadus määrata kindlaks kuupäev, millal tootjad peavad olema oma tegevused lõpetanud; kehtestatava nõude puhul peaks ajalisi piiranguid ja korjeperioodi lähedust silmas pidades arvestama, et jääks piisavalt aega, et teha vajalikud kontrollid enne maksete tegemist ja tagada viinamarjakobarate täielik hävitamine või eemaldamine siis, kui need on veel täielikult toored, kõrvaldades seega asjaomase ala saagi täielikult.

(7)

Määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise II peatüki 4. jao rakendamise kontrollimiseks tuleb teha igal aastal komisjonile kättesaadavaks asjakohased andmed toetusprogrammide prognoositava ja tegeliku rakendamise kohta. Selleks et hinnata toetusprogrammide tulemuslikkust ja tõhusust, tuleks osutatud kontekstis sätestada üksikasjalikult teave, mis tuleb esitada toetusprogrammide aruannetes ja nende hindamisel.

(8)

Selleks et komisjon saaks kontrollida võimalikku riigiabi ja ettemakseid, mis anti toetusesaajatele toetusprogrammide teatavate meetmete raames rakendatavateks tegevusteks, on vaja määrata kindlaks sellise teabe üksikasjad, mida liikmesriigid peavad komisjonile kõnealuses küsimuses edastama. Kulutõhususe huvides on siiski asjakohane kehtestada piirmäär, millest lähtuvalt võivad liikmesriigid vabastada toetusesaajaid kohustusest edastada igal aastal andmeid saadud ettemaksete kasutamise ja nende jäägi kohta.

(9)

Toetusmeetmete nõuetekohaseks toimimiseks on asjakohane ette näha, et liikmesriigid peavad teavitama komisjoni vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 792/2009 (6). Selleks et liidu eelarvet kasutataks õigesti ja et seda saaks kontrollida, peaks teatamiskohustuse täitmata jätmine tooma kaasa finantstagajärjed. Lisaks käesoleva määrusega kehtestatud erieeskirjadele tuleks kohaldada eelarvedistsipliini käsitlevaid üldeeskirju ning eelkõige neid, milles käsitletakse liikmesriikide mittetäielikke või nõuetele mittevastavaid deklaratsioone.

(10)

Selleks et tagada ühtsed tingimused meetmete rakendamiseks kõikides liikmesriikides, tuleks ette näha sätted, milles käsitletakse valikumenetlust, sealhulgas rahastamiskõlblikkuse ja prioriteetsuskriteeriume ning metoodikat, mille alusel jätta kõrvale rahastamiskõlbmatud taotlused või taotlused, mis ei ületa teatavat piirmäära, seda eriti piiratud eelarve puhul. Liikmesriikidel peaks olema vabadus määrata kindlaks koefitsient, mis omistatakse igale prioriteetsuskriteeriumile, ja otsustada, kas on asjakohane kehtestada piirmäär ka sel juhul, kui on olemas piisavad eelarvevahendid.

(11)

Õiguskindluse huvides tuleks käesoleva määrusega näha liikmesriikidele ette raamistik kulude lihtsustatud hüvitamise kohaldamiseks. Raamistik peaks hõlmama ühikuhindade standardiseeritud astmiku ja mitterahaliste sissemaksete arvutamise eeskirju ning standardiseeritud astmiku korrapärase läbivaatamise ja võimaliku kohandamise korda. Eeskirjadega peaks olema tagatud, et ühikuhindade standardiseeritud astmik oleks objektiivselt arvutatud ja ajakohastatud.

(12)

Toetusesaajate huvide kaitsmiseks, eelkõige juhul, kui toetusesaajad maksavad tagatise hoidmise eest tasu, ning usaldusväärse finantsjuhtimise huvides tuleks määrata mõistlik tähtaeg maksetaotluste kontrollimiseks ning toetuse tegeliku summa määramiseks, mis on ettemakse puhul tagatise vabastamise tingimuseks.

(13)	Topeltrahastamise keelu tulemuslikuks rakendamiseks tuleks kehtestada tõhus kontrollisüsteem, millega tagada, et toetusesaajale toetusprogrammidest rahastatavat meedet või tegevust ei rahastataks ka mõnest muust fondist.

(14)	Tootjate õiglase kohtlemise tagamiseks tuleks kehtestada sätted ilmse vea juhtude lahendamiseks.

(15)

Vaja oleks kehtestada eeskirjad selliste kontrollide kohta, millega tagada toetusprogrammide nõuetekohane kohaldamine, ning tuvastatud eiramiste korral kohaldatavate karistuste kohta. Kõnealused eeskirjad peaksid hõlmama nii liidu tasandil kehtestatavaid erikontrolle ja karistusi kui ka siseriiklikke lisakontrolle ja -karistusi. Kontrollid ja karistused peaksid olema hoiatavad, tõhusad ja proportsionaalsed.

(16)	Liikmesriigid peaksid tagama, et veinisektori toetusmeetmete kontrollimise eest vastutavate asutuste töö oleks tõhus. Selleks peaksid nad kooskõlastama oma tegevust olukorras, kus tegemist on mitme pädeva asutusega, ning määrama asutuse, kes vastutab nende kõigi ja komisjoni vahelise koostöö eest.

(17)	Et nõutav kontroll toimuks tulemuslikult, peaksid liikmesriigid tagama vajalike meetmete abil, et pädevate asutuste töötajatel oleksid piisavad uurimisvolitused eeskirjadele vastavuse kontrollimiseks, ning et kontrollitavad isikud ei takistaks kõnealuste kontrollide tegemist.

(18)	Tuleks kehtestada sätted, millega tagada, et alusetult makstud summad nõutakse tagasi koos intressidega ning et eeskirjade eiramistest teatatakse komisjonile.

(19)

Teavitus- ja müügiedendusmeetmete puhul on kogemus näidanud, et pädeva asutuse välja valitud ja kontrollimist vajavate tegevuste arv on märkimisväärselt suurenenud, millega kaasneb oluline halduskoormus. Kontrollide lihtsustamiseks peaksid liikmesriigid saama valida süsteemi, mille abil esitada suuremate projektide puhul maksetaotlusi toetavad auditeerimistõendid nii, et tehtavad haldus- ja kohapealsed kontrollid saaksid põhineda kõnealustel tõenditel. Lisaks tuleks selgitada, et kohapealseid kontrolle ei ole vaja teha välismaal ning et need võivad piirduda sellega, et esitatud dokumentidest või auditeerimistõendites loetletud dokumentidest võetud valimit võrreldakse raamatupidamisregistri ja võimaluse korral muude tõendavate dokumentidega.

(20)	Viinamarjaistanduste ümberkorraldamiseks ja muutmiseks ette nähtud tegevuste puhul on asjakohane ette näha süstemaatilised kontrollid enne ja pärast iga toimingut ning määrata kindlaks, millal ja millistel tingimustel võib kontrolli teha kaugseire või valimi alusel.

(21)

Toorelt koristamise puhul tuleks ette näha asjaomaste piirkondade süstemaatiline kohapealne kontroll pärast korje toimumist, millega tagatakse, et viinamarjade täielik hävitamine või eemaldamine on toimunud siis, kui viljad on veel ebaküpsed ja asjaomase ala saak on seega täielikult kõrvaldatud. Sellise kontrolliga peaks olema ka tagatud, et fütosanitaar- ja keskkonnanõuded on nõuetekohaselt täidetud. Meetme tegeliku rakendamise huvides ei tohiks ettemakseid teha ning toetust tuleks maksta pärast seda, kui on kontrollitud, et toorelt koristamine on toimunud.

(22)

Viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja toorelt koristamise toetusega ette nähtud maksete ühtlustamiseks on asjakohane kehtestada eeskirjad alade mõõtmise kohta, seda eelkõige selleks, et määrata kindlaks, milline ala on viinapuude kasvuala, kus toetust makstakse pindalal põhineva ühikuhindade standardiseeritud astmiku alusel.

(23)	Kõrvalsaaduste destilleerimise meetme puhul peaksid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et kontrollida tingimustele vastavust ja toetuse maksmise piire.

(24)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

TOETUSPROGRAMMIDE ESITAMISE JA MUUTMISE MENETLUS

Artikkel 1

Programmitöö periood ja teavitamine asjakohastest siseriiklikest õigusaktidest

1.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 41 lõikes 1 osutatud toetusprogrammi kavand hõlmab viit eelarveaastat alates 2014. aastast kuni 2018. aastani.

2.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõikes 1 osutatud toetusprogrammidega seonduvatest õigusaktidest pärast nende vastuvõtmist või muutmist.

Artikkel 2

Toetusprogrammide muutmine

1.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 41 lõike 5 kohaste kohaldatavate toetusprogrammide muudatusi ei esitata rohkem kui kaks korda eelarveaasta jooksul, st iga vastava aasta 1. märtsil ja 30. juunil.

Neid tähtaegu ei kohaldata siiski komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 (7) artikli 2 punkti 9 kohastest loodusõnnetustest tingitud erakorraliste meetmete puhul või kõnealuse määruse artikli 2 punkti 16 kohaste loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste tagajärjel või muudel erandlikel asjaoludel.

2.   Lõikes 1 osutatud muudatused märgitakse toetusprogrammis, mis esitatakse komisjonile, kasutades I lisas esitatud vormi, ja mis sisaldab järgmist:

a)	kavandatud muudatuste põhjused;

b)	rahastamistabeli ajakohastatud versioon, kasutades II lisas esitatud vormi, kui toetusprogrammi muudatused hõlmavad ka rahaeraldiste läbivaatamist.

Artikkel 3

Toetusprogrammide sisu

Toetusprogramm sisaldab:

a)

määruse (EL) nr 1308/2013 artiklitega 45–52 kehtestatud iga eritoetusmeetme puhul järgmist: i) kavandatud strateegia kirjeldus ja arvudes väljendatud eesmärgid; ii) füüsilised või juriidilised isikud, kes võivad taotlusi esitada; iii) taotlemismenetlus; iv) rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid; v) rahastamiskõlblikud ja rahastamiskõlbmatud kulud; vi) kui see on asjakohane, siis kas kohaldatakse ühikuhindade standardiseeritud astmikku või mitterahalisi sissemakseid ja, kui seda kohaldatakse, siis teave iga-aastase kohandamise arvutamise meetodi kohta; vii) vajaduse korral prioriteetsuskriteeriumid ja vastav koefitsient; viii) valikumenetlus; ix) toetusesaajatele tehtavate maksete tähtajad; x) kui see on asjakohane, siis kas ettemakset võib teha, selle ülemmäär ja tingimused; xi) kui see on asjakohane, siis üksikasjad, mis saadakse kõrvutamisel muude liidu või siseriiklike kavadega ning üksikasjad topeltrahastamise vältimiseks rakendatava kontrollisüsteemi kohta; xii) kui see on asjakohane, siis kas riigiabi antakse;

b)	toimunud konsultatsioonide tulemused;

c)	üldine strateegia;

d)	eelhindamine, mis näitab eeldatavat tehnilist, majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset mõju;

e)	meetmete rakendamise ajakava;

f)	üldine rahastamistabel, mis on esitatud käesoleva määruse II lisas;

g)	järelevalve ja hindamise kriteeriumid ning kvantitatiivsed näitajad;

h)	meetmed, millega tagatakse programmi tõhus ja nõuetekohane rakendamine;

i)	pädevate asutuste ja kava rakendamise eest vastutavate asutuste nimed ja aadressid;

j)	veebisait, kus toetusprogrammiga siseriiklikud õigusaktid on avalikult kättesaadavad.

II PEATÜKK

SÄTTED ERITOETUSMEETMETE KOHTA

1. OSA

Edendamine

1. alajagu

Teave liikmesriikides

Artikkel 4

Taotluse menetlemine

1.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punktis a osutatud toetuse puhul kehtestavad liikmesriigid taotluse menetlemise eeskirjad ja delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 4 kohase toetuse võimaliku pikendamise korra, mis sisaldavad järgmisi küsimusi reguleerivaid reegleid:

a)	juriidilised isikud, kellel on õigus delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 3 kohaselt taotlusi esitada;

b)	taotluste esitamine ja valik, mis hõlmab vähemalt taotluste esitamise, nende läbivaatamise ning tootjatele valikumenetluse tulemustest teatamise tähtaegu;

c)	nendele sätetele vastavuse kontrollimine, milles käsitletakse rahastamiskõlblikke tegevusi, rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, prioriteetsuskriteeriume ja muid objektiivseid kriteeriume, mis on kehtestatud delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 II peatüki 1. jao 2. alajaos;

d)	selliste taotluste valimine, mille puhul on vähemalt arvestatud igale prioriteetsuskriteeriumile omistatud koefitsienti;

e)	lepingute sõlmimine, sealhulgas võimalike tüüplepingute vormid;

f)	ettemaksete tegemise kord ja tagatised;

g)	iga asjaomase toetatava tegevuse hindamine asjakohaste näitajate põhjal.

2.   Kui toetuse andmist pikendatakse kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikliga 4, hinnatakse toetatava tegevuse tulemusi enne toetuse pikendamist ja võetakse neid pikendamisotsuse tegemisel arvesse.

3.   Toetusesaajad, kes kavatsevad lisada artikli 41 kohasele maksetaotlusele oma raamatupidamisaruannete õigsust kinnitavad tõendid, teatavad oma kavatsusest pädevale asutusele taotluse esitamise ajal.

2. alajagu

Edendamine kolmandates riikides

Artikkel 5

Taotluse menetlemine

1.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 45 lõike 1 punktis b osutatud toetuse puhul kehtestavad liikmesriigid taotluse menetlemise eeskirjad ja delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 4 kohase toetuse võimaliku pikendamise korra, mis sisaldavad järgmisi küsimusi reguleerivaid reegleid:

a)	füüsilised või juriidilised isikud, kes võivad delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 3 kohaselt taotlusi esitada;

b)	taotluste esitamine ja valik, mis hõlmab vähemalt taotluste esitamise, nende läbivaatamise ning tootjatele valikumenetluse tulemustest teatamise tähtaegu;

c)	nendele sätetele vastavuse kontrollimine, milles käsitletakse rahastamiskõlblikke tegevusi, rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, prioriteetsuskriteeriume ja muid objektiivseid kriteeriume, mis on kehtestatud delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 II peatüki 1. jao 3. alajaos;

d)	asjaomased tooted ja nende turustamine kooskõlas määrusega (EL) nr 1308/2013, siseriiklike sätete ja asjaomaste tehniliste nõuetega;

e)	selliste taotluste valimine, mille puhul on vähemalt arvestatud igale prioriteetsuskriteeriumile omistatud koefitsienti;

f)	lepingute sõlmimine, sealhulgas võimalike tüüplepingute vormid;

g)	ettemaksete tegemise kord ja tagatised;

h)	iga asjaomase toetatava tegevuse hindamine asjakohaste näitajate põhjal.

2.   Kui toetuse andmist pikendatakse kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikliga 4, hinnatakse toetatava tegevuse tulemusi enne toetuse pikendamist ja võetakse neid pikendamisotsuse tegemisel arvesse.

3.   Toetusesaajad, kes kavatsevad lisada artikli 41 kohasele maksetaotlusele oma raamatupidamisaruannete õigsust kinnitavad tõendid, teatavad oma kavatsusest pädevale asutusele taotluse esitamise ajal.

3. alajagu

Ühissätted

Artikkel 6

Ühine edendustegevus

Kaks või enam liikmesriiki võivad otsustada ühise teavitus- või müügiedendustegevuse kasuks. Nad kohustuvad osalema selle rahastamises ja lepivad kokku halduskoostöö korras, et hõlbustada ühise tegevuse jälgimist, rakendamist ja kontrollimist.

2. OSA

Viinamarjaistanduste ümberkujundamine ja muutmine

Artikkel 7

Taotluse menetlemine

1.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 46 osutatud toetuse puhul kehtestavad liikmesriigid taotluse menetlemise eeskirjad, mis sisaldavad järgmisi küsimusi reguleerivaid reegleid:

a)	füüsilised või juriidilise isikud, kes võivad delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 12 kohaselt taotlusi esitada;

b)	taotluse sisu;

c)	taotluste esitamine ja valik, mis hõlmab vähemalt taotluste esitamise, soovituslikult iga kavandatud tegevuse läbivaatamise ning tootjatele valikumenetluse tulemustest teatamise tähtaegu;

d)	menetlused, millega tagada taotluse rahastamiskõlblikkus ja selle sisu vastavus määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 66 ja 68 kohaselt viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi eeskirjadele ning kontrollisüsteemile;

e)	kontrollida vastavust sätetele, milles käsitletakse rahastamiskriteeriume, mitterahastatavaid kulusid, prioriteetsuskriteeriume ja muid objektiivseid kriteeriume, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 II peatüki 2. jaos;

f)	juhul, kui kohaldatakse prioriteetsuskriteeriumeid, siis selliste taotluste valimine, mille puhul on vähemalt arvestatud igale prioriteetsuskriteeriumile omistatud koefitsienti;

g)	ettemaksete tegemise kord ja tagatised.

2.   Liikmesriigid võivad sätestada miinimumpindala, millele võib anda ümberkujundamise ja muutmise toetust, ja ümberkujundamise ning muutmise tulemusel tekkiva miinimumpindala ja erandid kõnealusest tingimusest; igasugune erand peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja põhinema objektiivsetel kriteeriumidel.

3. OSA

Toorelt koristamine

Artikkel 8

Toetusmeetme rakendamine

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 47 kohaldamisel teevad liikmesriigid järgmist:

a)	võtavad toetusmeetme kohaldamiseks vastu sätted, mis sisaldavad järgmist: i) toorelt koristamisest etteteatamine, ii) makstava hüvitise suurus;

b)	sätestavad toorelt koristamise taotluste esitamise tähtaja vahemikus iga aasta 15. aprillist 10. juunini;

c)	määravad iga aasta 10. juuniks kindlaks eeldatava turuolukorra, mis annab alust toorelt koristamise meetme kasutamisele turutasakaalu taastamiseks ja kriiside vältimiseks, ning toorelt koristamise toimingute tegemise tähtaja, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 43 lõike 1 punktis c;

d)	määravad igal aastal pärast punktiga c ette nähtud eeldatava turuolukorra kindlakstegemise kuupäeva tähtaja toorelt koristamise toimingute tegemiseks kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 47 lõikes 1 sätestatud nõuetega.

Artikkel 9

Hüvitise arvutamine

1.   Igal aastal arvutavad liikmesriigid otsesed kulud, mis on kantud toorelt koristamise eri meetodeid (käsitsi, mehhaaniliselt ja keemiliselt) kasutades ja mida nad peavad rahastamiskõlblikeks vastavalt nende poolt delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 18 kohaselt vastu võetud tingimustele.

Kui sama ala puhul kasutatakse rohkem kui ühte toorelt koristamise meetodit, võetakse hüvitise puhul aluseks odavaim meetod.

2.   Liikmesriigid teevad toorelt koristamise tõttu saamata jäänud tulu kindlaks objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, võttes igakülgselt arvesse kulude kokkuhoidu.

Artikkel 10

Taotluse menetlemine

1.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 47 osutatud toetuse puhul kehtestavad liikmesriigid taotluse menetlemise eeskirjad, mis sisaldavad järgmisi küsimusi reguleerivaid reegleid:

a)	füüsilised või juriidilised isikud, kes võivad delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 17 kohaselt taotlusi esitada;

b)	asjaomase tootja puhul kohaldatav hüvitamine;

c)	taotluse sisu;

d)	taotluste esitamine ja valik, mis hõlmab vähemalt taotluste esitamise, soovituslikult iga kavandatud tegevuse läbivaatamise ning tootjatele valikumenetluse tulemustest teatamise tähtaegu;

e)	vastavuse kontrollimine nendele sätetele, mis hõlmavad nõuetekohaseks toimimiseks vajalikke tingimusi, rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, mitterahastatavaid toiminguid ja muid objektiivseid kriteeriume, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 II peatüki 3. jaos;

f)	selliste taotluste valimine, mille puhul on vähemalt arvestatud igale prioriteetsuskriteeriumile omistatud koefitsiendiga.

2.   Liikmesriigid võivad sätestada, et juhul, kui taotlus võetakse mõjuva põhjuseta tagasi, kannab asjaomane tootja kulud, mis tekkisid seoses tema taotluse käsitlemisega.

4. OSA

Ühisfondid

Artikkel 11

Toetusmeetme rakendamine

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 48 kohaldamisel võtavad liikmesriigid vastu sätted toetusmeetme rakendamise kohta.

Artikkel 12

Taotluse menetlemine

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 48 osutatud toetuse puhul kehtestavad liikmesriigid taotluse menetlemise eeskirjad, mis sisaldavad järgmisi küsimusi reguleerivaid reegleid:

a)	füüsilised või juriidilised isikud, kes võivad delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 24 kohaselt taotlusi esitada;

b)	taotluste esitamine ja valik, mis hõlmab vähemalt taotluste esitamise, nende läbivaatamise ning tootjatele valikumenetluse tulemustest teatamise tähtaegu;

c)	kontrollimine, kas taotlus vastab toetustingimustele ja muudele objektiivsetele kriteeriumidele, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 II peatüki 4. jaos;

d)	juhul, kui kohaldatakse prioriteetsuskriteeriumeid, siis selliste taotluste valimine, mille puhul on vähemalt arvestatud igale prioriteetsuskriteeriumile omistatud koefitsienti;

e)	lepingute sõlmimine, sealhulgas võimalike tüüplepingute vormid.

5. OSA

Saagikindlustus

Artikkel 13

Taotluse menetlemine

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 49 osutatud toetuse puhul kehtestavad liikmesriigid taotluse menetlemise eeskirjad, mis sisaldavad järgmisi küsimusi reguleerivaid reegleid:

a)	füüsilised või juriidilised isikud, kes võivad delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 27 kohaselt taotlusi esitada;

b)	taotluste esitamine ja valik, mis hõlmab vähemalt taotluste esitamise, nende läbivaatamise ning tootjatele valikumenetluse tulemustest teatamise tähtaegu;

c)	kontrollida vastavust nõuetekohase toimimise tingimustele, mis on vastu võetud delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 29 kohaselt, ja muudele objektiivsetele kriteeriumidele, mis on sätestatud kõnealuse määruse II peatüki 5. jaos;

d)	juhul, kui kohaldatakse prioriteetsuskriteeriumeid, siis selliste taotluste valimine, mille puhul on vähemalt arvestatud igale prioriteetsuskriteeriumile omistatud koefitsienti;

e)	lepingute sõlmimine, sealhulgas võimalike tüüplepingute vormid;

f)	toetusesaajatele tehtavad maksed, sealhulgas kindlustusandjate kaudu kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikliga 28 tehtavad maksed.

6. OSA

Investeeringud

Artikkel 14

Taotluse menetlemine

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 50 osutatud toetuse puhul kehtestavad liikmesriigid taotluse menetlemise eeskirjad, mis sisaldavad järgmisi küsimusi reguleerivaid reegleid:

a)	füüsilised või juriidilised isikud, kes võivad delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 32 kohaselt taotlusi esitada;

b)	taotluste esitamine ja valik, mis hõlmab vähemalt taotluste esitamise, soovituslikult iga kavandatud tegevuse läbivaatamise ning tootjatele valikumenetluse tulemustest teatamise tähtaegu;

c)	kontrollida vastavust sätetele, mis hõlmavad rahastamiskõlblikke meetmeid ja rahastamiskõlblikke kulusid, rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, prioriteetsuskriteeriume ja muid objektiivseid kriteeriume, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 II peatüki 6. jaos;

d)	selliste taotluste valimine, mille puhul on vähemalt arvestatud igale prioriteetsuskriteeriumile omistatud koefitsienti;

e)	ettemaksete tegemise kord ja tagatised.

7. OSA

Innovatsioon veinisektoris

Artikkel 15

Taotluse menetlemine

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 51 osutatud toetuse puhul kehtestavad liikmesriigid taotluse menetlemise eeskirjad, mis sisaldavad järgmisi küsimusi reguleerivaid reegleid:

a)	füüsilised või juriidilised isikud, kes võivad delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 37 kohaselt taotlusi esitada;

b)	taotluste esitamine ja valik, mis hõlmab vähemalt taotluste esitamise, soovituslikult iga kavandatud tegevuse läbivaatamise ning tootjatele valikumenetluse tulemustest teatamise tähtaegu;

c)	kontrollida vastavust sätetele, mis hõlmavad rahastamiskõlblikke meetmeid ja rahastamiskõlblikke kulusid, rahastamiskõlblikkuse kriteeriume, prioriteetsuskriteeriume ja muid objektiivseid kriteeriume, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 II peatüki 7. jaos;

d)	selliste taotluste valimine, mille puhul on vähemalt arvestatud igale prioriteetsuskriteeriumile omistatud koefitsienti;

e)	ettemaksete tegemise kord ja tagatised.

8. OSA

Kõrvalsaaduste destilleerimine

Artikkel 16

Toetusmeetme rakendamine

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 52 kohaldamisel võtavad liikmesriigid vastu sätted toetusmeetme rakendamise kohta.

Artikkel 17

Taotluse menetlemine

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 52 osutatud toetuse puhul kehtestavad liikmesriigid taotluse menetlemise eeskirjad, mis sisaldavad järgmisi küsimusi reguleerivaid reegleid:

a)	füüsilised või juriidilised isikud, kes võivad delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 41 kohaselt taotlusi esitada;

b)	kontrollimine, kas taotlus vastab sätetele, mis hõlmavad toetuse eesmärki, mis on kehtestatud delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 II peatüki 8. jaos;

c)	toetuse maksmine vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artiklile 42 ja käesoleva määruse artiklile 18.

Artikkel 18

Toetuse suurus

1.   Destilleerijatele makstava, määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 52 osutatud toetuse suurus määratakse hektoliitri kohta ja mahuprotsentides väljendatud alkoholisisalduse alusel järgmiselt:

a)	pressimisjääkidest saadud toorpiiritus: 1,1 eurot/%vol./hl;

b)	veinist ja settest saadud toorpiiritus: 0,5 eurot/%vol./hl.

2.   Liikmesriigid määravad kindlaks toetuse summa ja määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 52 lõikes 3 osutatud kogumise kulude hüvitamise summa käesoleva artikli lõikega 1 ette nähtud piirides ja võttes aluseks objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid. Liikmesriigid esitavad mõlemad summad vastavate punktide all, kasutades käesoleva määruse I, III ja IV lisas esitatud vorme.

Liikmesriigid võivad objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel kõnealuseid summasid eri tootmisliike arvestades kohandada.

III PEATÜKK

ARUANDLUS, HINDAMINE JA ÜLDSÄTTED

Artikkel 19

Aruandlus ja hindamine

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 1. märtsiks aruande määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise II peatüki 4. jaos osutatud toetusprogrammiga ette nähtud meetmete rakendamise kohta eelmisel eelarveaastal.

Aruandes loetletakse ja kirjeldatakse meetmeid, milleks liidu toetust vastava jao alusel anti.

Aruanne esitatakse käesoleva määruse III lisas esitatud vormis.

2.   Lõikes 1 osutatud aruandega samal ajal teatavad liikmesriigid komisjonile finants- ja tehnilised andmed, mis on seotud vastava riigi toetusprogrammiga ette nähtud meetmete rakendamiseks, liikmesriigid kasutavad selleks IV lisas esitatud vormi.

Need andmed peavad hõlmama iga majandusaasta ja iga meetme puhul järgmist:

a)	selle viieaastase perioodi eelarveaastate kohta, millal kulusid kanti: tegelikud tehnilised andmed ja kuluaruanne, mis ei tohi mingil juhul ületada igale liikmesriigile määruse (EL) nr 1308/2013 VI lisas kehtestatud eelarvepiiri;

b)

järgmiste eelarveaastate kohta kuni toetusprogrammi rakendamise kavandatud lõpuni: kavandatavad tehnilised andmed ja kuluprognoosid igale liikmesriigile määruse (EL) nr 1308/2013 VI lisas kehtestatud eelarvepiiri ulatuses ning kooskõlas finantstabeli kõige viimase versiooniga, mis on esitatud käesoleva määruse II lisas vastavalt käesoleva määruse artiklile 2.

3.   Liikmesriigid koostavad tabeli, mis sisaldab üksikasju määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 45 osutatud teavitus- ja müügiedendusmeetmeteks eraldatud toetuse rakendamise kohta olemasolevate vahendite piires. Liikmesriigid edastavad komisjonile iga aasta 1. märtsiks kõnealuse tabeli, kasutades selleks käesoleva määruse V lisas esitatud vormi.

4.   1. märtsiks 2017 ja 1. märtsiks 2019 teatavad liikmesriigid komisjonile oma toetusprogrammi kulutasuvuse ja kasu hindamise ning teevad ettepaneku selle kohta, kuidas programmi tõhusust suurendada.

Hindamised tuleb esitada III lisas kehtestatud vormis koos IV lisas kehtestatud vormis esitatud finants- ja tehnilise teabega ning need peavad hõlmama kõiki varasemaid aastaid asjaomasel viieaastasel ajavahemikul. Kokkuvõttele lisatakse järgmised osad:

a)   C1: toetusprogrammi kulutasuvuse ja toetusprogrammist saadava kasu hindamine;

b)   C2: toetusprogrammi tõhususe suurendamise viisid.

5.   Täitmaks IV peatükis sätestatud nõudeid, edastavad liikmesriigid iga aasta 1. märtsiks komisjonile iga-aastase aruande oma toetusprogrammi iga meetme puhul tehtud kontrollide kohta eelmisel eelarveaastal. Aruanne esitatakse VI lisas kehtestatud vormis.

6.   Viited maksetele asjaomasel eelarveaastal on viited liikmesriikide poolt varasema kalendriaasta 16. oktoobrist kuni asjaomase aasta 15. oktoobrini tehtud tegelikele maksetele.

7.   Liikmesriigid registreerivad oma muudetud või muutmata toetusprogrammi ning selle kohaselt ellu viidud meetmete üksikasjad.

Artikkel 20

Riigiabiga seotud teated

1.   Kui liikmesriigid annavad määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 212 kohast riigiabi seoses kõnealuse määruse artiklites 45, 49 ja 50 osutatud meetmetega, teatavad nad sellest komisjonile, esitades käesoleva määruse VII lisas esitatud vormil järgmise teabe:

a)	kas abi antakse vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013 (8) või komisjoni määrusele (EL) nr 1408/2013 (9) või

b)	selle juhtumi number, mille alusel on meede vabastatud teatamiskohustusest vastavalt erandimäärusele, mis võeti vastu nõukogu määruse (EL) 2015/1588 (10) alusel, või

c)	selle kohtuasja number, mille alusel on meede kuulutatud pärast teatamist vastavalt aluslepingu artikli 108 lõikele 3 komisjoni poolt siseturuga kokkusobivaks.

2.   Esitatav teave peab kehtima kogu toetusprogrammi vältel, ilma et see piiraks mis tahes muudatusi kõnealuses programmis.

Muudatuste korral edastavad liikmesriigid kõnealuse teabe 1. märtsiks, kasutades VII lisas esitatud vormi.

3.   Liikmesriigid teatavad, kas riigiabi antakse, ja märgivad vastava summa I, III, IV ja V lisas esitatud vormide vastavate punktide all.

Artikkel 21

Ettemaksetega seotud teated

1.   Kui ettemakse tehakse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artiklile 49, peavad liikmesriigid lisama määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõike 3 punkti a kohasele makseasutuste koostatud raamatupidamise aastaaruandele teabe ettemakse kasutamise kohta kõnealuses artiklis sätestatud tähtaja jooksul. Selleks määravad liikmesriigid kindlaks kuupäeva, mis ajaks peavad toetusesaajad esitama makseasutusele igal aastal iga tegevuse kohta järgmise teabe:

a)	ettemaksete kasutamist tõendavad kuludokumendid meetme kaupa kuni 15. oktoobrini ja

b)	kinnitus 15. oktoobri seisuga kasutamata ettemaksete jäägi kohta meetme kaupa.

Liikmesriigid võivad otsustada vabastada sellest kohustusest sellised toetusesaajad, kes saavad rahastamiskõlbliku tegevuse eest alla 5 000 000 euro.

2.   Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 (11) artikli 27 lõike 2 kohaldamisel tuleb viimase ettemaksesumma tõendamiseks esitada lõikes 1 osutatud viimane kuludokument ja ettemaksete jäägi kinnitus.

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 46, 50 ja 51 alusel valitud tegevusteks tehtud ettemaksete puhul tuleb käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud viimane kuludokument ja ettemaksete jäägi kinnitus esitada teise eelarveaasta lõpuks pärast kõnealuste ettemaksete tegemist.

Artikkel 22

Teatamist reguleerivad üldsätted

1.   Käesoleva määruse kohaselt komisjonile esitatavad teated on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 792/2009.

2.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse sätteid, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada käesolevas määruses sätestatud teatamistähtaegade järgimine.

3.   Liikmesriigid säilitavad esitatud teavet käesoleva artikli kohaselt vähemalt kümme aastat alates veiniaastast, mil teave esitati.

4.   Käesolevas artiklis sätestatud kohustused ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1337/2011 (12) viinamarjakasvatusalade statistiliste vaatluste kohta.

Artikkel 23

Valikumenetlus

1.   Liikmesriigid kontrollivad, kas taotlused on esitatud tähtaja jooksul, vaatavad iga taotluse läbi ning hindavad, kas see vastab taotluse menetlemise eeskirjadele ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele ning rahastamiskõlblikele kuludele, mis on iga meetme puhul toetusprogrammis sätestatud. Kui taotlus ei vasta kõnealustele nõuetele, rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele või rahastamiskõlblikele kuludele, tuleb see välja arvata kui mitterahastatav.

2.   Kui meetme puhul kohaldatakse prioriteetsuskriteeriume, vaatavad liikmesriigid kõik meetme all rahastamiskõlblikeks peetud taotlused pärast lõikes 1 sätestatud hindamist läbi ja annavad neist igaühele punktisumma.

Punktisumma arvutatakse selle alusel, kuidas taotlus vastab prioriteetsuskriteeriumidele ja iga meetme puhul kehtestatud igale prioriteetsuskriteeriumile omistatud koefitsienti arvestades.

Saadud tulemuste alusel kehtestavad liikmesriigid rahastamiskõlblike taotluste pingerea.

3.   Kui toetusmeetme raames rahastamiskõlblike taotluste kogumaksumus ületab asjaomasel eelarveaastal meetmele eraldatud eelarvelisi vahendeid, valivad liikmesriigid taotlused kooskõlas lõikega 2 neile kehtestatud kahanevas järjekorras pingerea alusel kuni olemasolevate eelarvevahendite ammendumiseni.

Teise võimalusena võivad liikmesriigid kehtestada piirmääraks vähima punktisumma ja valida välja kõik need taotlused, mis seda ületavad. Juhul kui piirmäära ületanud rahastamiskõlbliku toetuse kogumaksumus ületab toetusmeetmele eraldatud eelarvet, võivad liikmesriigid kohaldada selliste taotluste puhul proportsionaalseid makseid.

4.   Liikmesriigid võivad kehtestada piirmäära ja otsustada arvata välja sellised rahastamiskõlblikud taotlused, mis ei saavuta künnisväärtust, isegi juhul, kui rahastamiskõlblike taotluste maksumus ei ületa olemasolevat eelarvet.

5.   Iga vastava meetme puhul võivad liikmesriigid esitada need rahastamiskõlblikud taotlused, mis jäid varasemal aastal eespool osutatud lõigete 3 ja 4 kohaselt välja, taotleja nõusolekul uuesti valikumenetluseks.

6.   Kui taotlused on käesoleva artikli alusel kõrvale jäetud, teatatakse taotlejatele selle põhjused.

Artikkel 24

Kulude lihtsustatud hüvitamine

1.   Kui liikmesriigid otsustavad kasutada ühikuhindade standardiseeritud astmikke kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 5 teise lõiguga ja artikli 44 lõikega 1, peavad nad:

a)	kehtestama asjaomased astmikud enne taotluste esitamist;

b)	kehtestama asjaomased astmikud ausa, õiglase ja kontrollitava arvutusmeetodi kohaselt, mis põhineb: i) statistilistel andmetel või muul objektiivsel teabel; ii) toetusesaajate varasemat tegevust hõlmavatel kontrollitud andmetel või iii) toetusesaajate tavapäraste kuluarvestustavade kohaldamisel.

Selleks tagavad liikmesriigid, et asutus, kes on programmi rakendamise eest vastutavatest asutustest funktsionaalselt sõltumatu ja kellel on vastavad eksperditeadmised, teeb oma arvutused või kinnitab, et toetusesaaja arvutused on piisavad ja õiged.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada kasutada diferentseeritud astmikke, et võtta arvesse piirkondlikku ja kohalikku eripära.

3.   Liikmesriigid vaatavad lõikega 1 ette nähtud arvutused iga kahe aasta järel läbi ja korrigeerivad vajaduse korral algselt kindlaks määratud ühikuhindade standardiseeritud astmikku.

4.   Liikmesriigid säilitavad kõik ühikuhindade standardiseeritud astmike kehtestamise ja läbivaatamisega seotud dokumentaalsed tõendid, mis võimaldab kontrollida selle meetodi õigsust, mida liikmesriigid järgisid astmike kehtestamisel lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaselt.

Artikkel 25

Toetusesaajatele tehtavate maksete tähtajad

Liikmesriigid kehtestavad iga toetusmeetme puhul maksetaotluse esitamise tähtaja.

Liikmesriigid maksavad toetusesaajatele kaheteist kuu jooksul pärast kehtiva ja täieliku vahe- või lõppmakse taotluse esitamise kuupäeva.

Artikkel 26

Ettemaksed

1.   Toetusesaajad määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 45, 46, 50, 51 ja 52 tähenduses võivad taotleda pädevalt makseasutuselt ettemakset, kui selline võimalus on riikliku toetusprogrammiga ette nähtud kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikliga 49.

2.   Ettemaksete kogusumma ei tohi ületada 80 % liidu rahalisest toetusest.

3.   Ettemakse tasutakse tingimusel, et toetusesaaja on liikmesriigi kasuks esitanud pangagarantii või ettemaksega võrdväärse tagatise kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 IV peatükiga.

4.   Delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 artikli 23 kohaldamiseks peaks olema kohustus kulutada asjaomase tegevuse rakendamiseks ettemaksuna saadud kogusumma ära teise eelarveaasta lõpus pärast eelarveaastat, mille jooksul ettemakse tehti, välja arvatud vääramatu jõu ja erandlike asjaolude korral.

5.   Viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise puhul võivad liikmesriigid lõikes 4 osutatud ajavahemikku kohandada juhul, kui:

a)

asjaomased pindalad on osa alast, mis sai kannatada loodusõnnetuse tagajärjel määruse (EL) nr 702/2014 artikli 2 punkti 9 tähenduses või loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste tagajärjel kõnealuse määruse artikli 2 punkti 16 tähenduses ning mida asjaomase liikmesriigi pädevad ametiasutused on kinnitanud;

b)	kavandatud meedet ei ole võimalik ellu viia taimetervise probleemide tõttu, mida tõendab asjaomase liikmesriigi tunnustatud asutus.

Toetuse ettemaksete saamiseks peavad kõik samal maatükil varem rakendatud meetmed, mille puhul tootja on samuti saanud toetuse ettemakseid, olema täielikult ellu viidud.

6.   Tagatis vabastatakse, kui pädev makseasutus teeb kindlaks, et tegevuse jaoks ette nähtud liidu hüvitisele vastavad tegelikud kulud on ettemaksest suuremad.

Artikkel 27

Topeltrahastamise keelust kinnipidamise kontrollimine

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 45, 46, 48, 49, 50 ja 51 alusel antava toetuse puhul toovad liikmesriigid toetusprogrammi vastavas punktis esile sätted, mis nad on vastu võtnud tagamaks, et toimiks tõhus kontrollisüsteem, mis aitaks vältida topeltrahastamist, nagu on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artiklis 43.

Artikkel 28

Ilmsed vead

Määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise II peatüki 4. jao või käesoleva määruse kohast teadet, nõuet või teisele liikmesriigile esitatud taotlust, sealhulgas toetusetaotlust, võib pärast selle esitamist igal ajal parandada juhul, kui pädev asutus avastab mõne ilmse vea.

IV PEATÜKK

KONTROLLISÄTTED

1. OSA

Kontrolli põhimõtted

Artikkel 29

Kontrollid

1.   Ilma et see piiraks käesoleva määruse erisätete või muude liidu õigusaktide kohaldamist, kehtestavad liikmesriigid kontrolle ja meetmeid sellisel määral, mis tagab määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise II peatüki 4. jaos, delegeeritud määruses (EL) 2016/1149 ja käesolevas määruses sätestatud veinisektori toetusprogrammide rakenduseeskirjade nõuetekohase kohaldamise. Need peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, et tagada Euroopa Liidu finantshuvide piisav kaitse.

2.   Eelkõige tagavad liikmesriigid, et:

a)	kõik liidu või liikmesriikide õigusaktidega kehtestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid on kontrollitavad;

b)	välja valitakse üksnes tõendatavad ja kontrollitavad tegevused;

c)	kontrollimise eest vastutavatel pädevatel asutustel on tõhusaks kontrollimiseks piisav arv sobiva kvalifikatsiooni ja kogemustega töötajaid;

d)	nähakse ette sätted kontrollide kohta, millega välditakse määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise II peatüki 4. jao ja muude liidu või siseriiklike kavade alusel võetavate meetmete eeskirjadevastast topeltrahastamist;

e)	määratakse kindlaks kontrollimeetodid ja -vahendid, mis on kooskõlas asjaomase toetusmeetme laadiga, ning täpsustatakse, keda konkreetselt kontrollitakse;

f)

pisteliste kontrollide puhul tagavad liikmesriigid, et kontrollide arv, laad ja sagedus ning kohapealsed kontrollid on representatiivsed kogu liikmesriigi territooriumi kohta ja et need vastavad vajaduse korral veinisektori selliste toodete mahule, mis on turustatud või mida hoitakse turustamise eesmärgil.

Artikkel 30

Halduskontrollid

1.   Kõik toetuse- ja maksetaotlused ning muud deklaratsioonid ja muudatustaotlused, mille toetusesaaja või kolmas isik peab esitama, läbivad halduskontrolli, mis hõlmab kõiki elemente, mida on võimalik halduskontrolli vahenditega kontrollida.

Halduskontroll on täielik ja sisaldab ristkontrolli, kus muu hulgas kasutatakse ka määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise 2. peatükis osutatud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi andmeid.

Menetlusega tuleb tagada tehtud kontrollimistöö, kontrollimise tulemuste ja lahknevuste korral võetud meetmete registreerimine.

2.   Toetusetaotluste halduskontroll peab tagama, et tegevus on vastavuses liidu või liikmesriigi õigusega või toetusprogrammiga kohaldatavate kohustustega. Kontrolli käigus tehakse kindlaks:

a)	toetusesaaja rahastamiskõlblikkus;

b)	selle tegevuse rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kohustused ja muud nõuded, mille kohta on toetusetaotlus esitatud;

c)

tegevuskulude rahastamiskõlblikkus ja vastavus kulukategooriale või kasutatav arvutusmeetod, kui toetust makstakse ühikuhindade standardiseeritud astmiku alusel, või toetusesaaja esitatud tõendavate dokumentide nõuetelevastavus ning vajaduse korral mitterahalised sissemaksed, personali- ja halduskulud, millele on osutatud delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artiklites 45, 46 ja 47;

d)	kantud kulude mõistlikkus, kui toetust makstakse toetusesaaja esitatud tõendavate dokumentide alusel; mõistlikkuse hindamisel kasutatakse vähemalt üht järgmistest hindamissüsteemidest: i) võrdluskulud; ii) eri pakkumiste võrdlemine; iii) hindamiskomitee;

e)	vajaduse korral prioriteetsuskriteeriumide täitmine ja valikumenetluse jaoks koefitsiendi lisamine, millele on osutatud käesoleva määruse artiklis 23.

3.   Maksetaotluste halduskontroll peab olema süstemaatiline ja hõlmama, kui see on kõnealuse nõude puhul asjakohane, eelkõige järgmist:

a)	lõpetatud tegevuse võrdlus selle tegevusega, mille kohta toetusetaotlus esitati ja milleks toetus anti;

b)	toetusesaaja kantud kulud ja tehtud maksed.

4.   Halduskontrolli hulka kuuluvad menetlused, millega vältida eeskirjavastast topeltrahastamist muude liidu või siseriiklike kavade alt.

Artikkel 31

Kohapealsed kontrollid

1.   Liikmesriigid kontrollivad valitud tegevusi kohapeal asjakohase valimi alusel, kui käesoleva peatükiga on valimipõhine kontroll selleks ette nähtud.

Kõnealused kontrollid tehakse enne tegevuse eest lõppmakse tegemist.

2.   Kui see ei kahjusta kohapealsete kontrollide eesmärki ega vähenda nende tõhusust, võib kohapealsetest kontrollidest ette teatada. Etteteatamisaeg on rangelt piiratud minimaalse vajaliku ajavahemikuga ega ületa 14 päeva.

3.   Vajaduse korral tehakse käesolevas määruses sätestatud kohapealsed kontrollid koos mõne muu liidu õigusaktis ette nähtud kontrolliga.

Artikkel 32

Kohapealsete kontrollide kontrollimäärad ja -valim

1.   Pärast tegevuse rakendamist tehtavad kohapealsed kontrollid on määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 46, 47, 50 ja 51 osutatud meetmete vastavad süstemaatilised kontrollid.

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 45, 48, 49 ja 52 osutatud meetmete puhul on pärast tegevuse rakendamist lubatud teha valimil põhinevat kontrolli. Valimi suurus peab olema vähemalt 5 % taotlustest, mis on valitud vastavalt käesoleva määruse artiklile 34. Kõnealune valim peab esindama ka vähemalt 5 % toetusega antavast summast.

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 45 osutatud meetme puhul kontrollitakse tegevusi, mille puhul toetusesaajad teatasid oma kavatsusest esitada raamatupidamisaruannete õigsust kinnitav tõend vastavalt käesoleva määruse artiklile 41, siiski süstemaatiliselt kohapealsed vähemalt üks kord enne lõppmakse tegemist.

2.   Kui kohapealse kontrolli käigus avastatakse asjaomase toetusmeetme riiklikul tasandil või piirkonna või selle osa tasandil mis tahes oluline rikkumine, suurendab pädev asutus vastavalt nende toetusesaajate arvu, keda järgmisel aastal kohapeal kontrollida.

Liikmesriigid võivad siiski vähendada kohapealsete kontrollide vähimat arvu, kui haldus- ja kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt ning veamäärad jäävad vastuvõetavale tasemele.

Artikkel 33

Kohapealsete kontrollide sisu

1.   Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 (13) artikli 51 lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 45–52 osutatud meetmete suhtes mutatis mutandis.

2.   Kõigil asjakohastel juhtudel kasutavad liikmesriigid määruse (EL) nr 1306/2013 V jaotise 2. peatükiga ette nähtud ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi.

Artikkel 34

Kontrollvalimi moodustamine

1.   Käesoleva peatüki kohase kohapealse kontrolli kontrollivalimid valib pädev asutus igal aastal riskianalüüsi ja esitatud toetusetaotluste representatiivsuse alusel. Riskianalüüsi tõhusust hinnatakse ja ajakohastatakse igal aastal järgmiselt:

a)	tehes kindlaks iga riskiteguri olulisuse;

b)	võrreldes riskipõhiselt ja lõikes 2 osutatud juhuvalimite tulemusi;

c)	võttes arvesse konkreetset olukorda asjaomases liikmesriigis.

2.   Representatiivsuse tagamiseks valivad liikmesriigid miinimumarvu toetusesaajate hulgast juhuvaliku alusel 20–25 %, keda kontrollitakse kohapeal.

3.   Pädev asutus peab iga toetusesaaja puhul arvestust kohapealseks kontrolliks valimise põhjuste kohta. Kohapealset kontrolli tegevale kontrollijale teatatakse kõnealused põhjused enne kontrollimise algust.

Artikkel 35

Kontrolliaruanne

1.   Iga kohapealse kontrolli kohta tuleb koostada aruanne, mille põhjal saab jälgida tehtud kontrollide üksikasju.

Kui kontrollitakse liidu eelarvest rahastamist, tuleb aruandes esitada eelkõige järgmine teave:

a)	kontrollitud toetusmeetmed ja tegevused;

b)	kohal viibinud isikud;

c)	vajaduse korral kontrollitud põllumajanduslikud maatükid, mõõdetud põllumajanduslikud maatükid, mõõtmistulemused iga mõõdetud maatüki kohta ning kasutatud mõõtmismeetodid;

d)	kontrolliga hõlmatud kogused ja kontrolli tulemused;

e)	kas põllumajandusettevõtjale anti kontrollist eelnevalt teada ning kui vastus on jaatav, siis kui palju varem;

f)	muud kontrollitud asjaolud.

2.   Kui taotluses esitatud teave ja kohapealse kontrolli või kaugseirega tuvastatud tegelik olukord on erinevad, saadetakse toetusesaajaile kontrollaruande koopia ja talle antakse võimalus sellele alla kirjutada, enne kui pädev asutus teeb tuvastatud asjaolude põhjal otsuse toetuse vähendamise või sellest ilmajätmise kohta.

Artikkel 36

Kontrolliasutused

1.   Kui liikmesriik määrab veinisektori toetusmeetmete eeskirjade järgimise kontrollimiseks mitu pädevat asutust, koordineerib ta kõnealuste asutuste tööd.

2.   Samuti määrab iga liikmesriik ühe kontaktasutuse, kes vastutab teiste liikmesriikide kontaktasutuste ja komisjoniga suhtlemise eest. Eelkõige saab ja saadab kontaktasutus koostöötaotlusi käesoleva peatüki rakendamiseks ning esindab oma liikmesriiki suhetes teiste liikmesriikide või komisjoniga.

Artikkel 37

Kontrolli tegevate ametiisikute volitused

Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et hõlbustada oma pädevate asutuste ametiisikute tööd. Liikmesriik tagab eelkõige, et sellised ametiisikud, vajaduse korral koos muude selleks eesmärgiks volitatud asutuste ametiisikutega:

a)	pääsevad ligi viinamarjaistandustele, veinitootmis- ja ladustamisseadmetele, veinisektori toodete töötlemisseadmetele ja kõnealuste toodete veoks kasutatavatele transpordivahenditele;

b)	pääsevad ligi nende isikute äriruumidele (või ladudele) ja veokitele, kelle valduses on müügi, turustamise või vedamise eesmärgil veinisektori tooteid või tooteid, mis võivad olla ette nähtud veinisektoris kasutamiseks;

c)	võivad võtta proove veinisektori toodetest, selliste toodete valmistamisel kasutatavatest ainetest või toodetest ja toodetest, mida hoitakse eesmärgiga neid müüa, turustada või vedada;

d)	pääsevad ligi raamatupidamisandmetele ja muude kontrollide puhul asjakohastele dokumentidele ning teha neist koopiaid või väljavõtteid.

Artikkel 38

Abistamine nõude korral

1.   Kui liikmesriigi pädev asutus teeb oma territooriumil kontrolle, võib ta nõuda teavet teiste liikmesriikide pädevatelt asutustelt, kui eespool osutatud kontrollid mõjutavad neid liikmesriike otseselt või kaudselt. Sellise nõude saamisel tuleb abi osutada võimalikult kiiresti.

Nõude saanud asutus annab nõude esitanud asutusele tema kohustuste täitmiseks vajaliku teabe.

2.   Kui nõude esitanud asutus esitab põhjendatud nõude, teostab nõude saanud asutus püstitatud eesmärkide saavutamiseks erijärelevalve või erikontrolli või võtab sellise järelevalve või kontrolli teostamise tagamiseks vajalikud meetmed.

3.   Nõude saanud asutus tegutseb enda nimel.

4.   Nõude esitanud asutus võib kooskõlas nõude saanud asutusega määrata ametiisikud:

a)	kes saaksid selle liikmesriigi haldusasutuselt, kus nõude saanud asutus asub, veinisektori kontrollidokumentide kohaldamisega või kontrollitoimingutega seotud teavet või vastavate dokumentide koopiaid

b)	või viibida lõikega 2 nõutavate tegevuste juures, kui nõude saanud asutusele on sellest enne tegevuse alustamist õigel ajal teatatud.

Esimese lõigu punktis a osutatud koopiaid võib teha ainult kokkuleppel nõude saanud asutusega.

5.   Nõude saanud asutuse ametiisikud vastutavad kontrollide tegemise eest.

6.   Nõude esitanud asutuse ametiisikud:

a)	esitavad kirjaliku korralduse, kuhu on märgitud nende isikuandmed ja ametikoht;

b)

saavad, ilma et see piiraks selle liikmesriigi poolt, kus nõude saanud asutus asub, oma ametiisikute suhtes kõnealuste kontrollide tegemiseks kehtestatud piirangute kohaldamist: i) artikli 37 punktides a, b ja d sätestatud ligipääsuõiguse; ii) õiguse saada teavet nõude saanud asutuse ametiisikute poolt artikli 37 punkti c alusel tehtud kontrollide tulemuste kohta;

c)	peavad kontrolli käigus järgima liikmesriigi ametiisikutele kehtivaid nõudeid ja ametitavasid ning hoidma ametisaladust.

7.   Käesolevas artiklis osutatud nõuded edastatakse kõnealuse liikmesriigi nõude saanud ametiasutusele asjaomase liikmesriigi kontaktasutuse kaudu. Sama korda kohaldatakse:

a)	selliste nõuete vastuste suhtes;

b)	lõigete 2 ja 4 kohaldamist käsitleva teabe suhtes.

8.   Olenemata lõikest 7 ning kiirema ja tõhusama koostöö huvides võivad liikmesriigid lubada pädeval asutusel:

a)	esitada nõude või teabe otse teise liikmesriigi pädevale asutusele;

b)	vastata ise otse teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud nõudele või teabele.

Artikkel 39

Kontrollitavad isikud

Füüsilised või juriidilised isikud või selliste isikute rühmad, kelle ametialase tegevuse suhtes võidakse kohaldada käesolevas peatükis osutatud kontrolle, ei tohi kontrollide tegemist takistada ja peavad nende tegemisele kaasa aitama.

Artikkel 40

Alusetult makstud summade tagasinõudmine

1.   Määruse (EL) nr 809/2014 artiklit 7 kohaldatakse mutatis mutandis.

2.   Halduskaristuste rakendamine ja alusetult makstud summade tagasinõudmine ei tohiks mõjutada kohustust teatada komisjonile eeskirjade eiramisest vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1848/2006 (14).

2. OSA

Erimeetmete kontroll

Artikkel 41

Teavitus- ja müügiedendusmeetmete kontrollid

1.   Kui tegemist on määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 45 ette nähtud meetmete alusel rakendatavate tegevustega, mille puhul liidu hüvitisena makstavat kogusummat suuruses 300 000 eurot või rohkem käsitati toetuse esialgse taotlemise halduskontrolli tulemusel rahastamiskõlblikuna, võivad liikmesriigid lubada toetusesaajatel esitada raamatupidamisaruannete õigsust kinnitava tõendi koos vahe- või lõppmaksete taotlustega, mis hõlmab liidu toetust summas 150 000 eurot või rohkem.

Liikmesriigid võivad kehtestada madalamad piirmäärad, kui on olemas tõendid, et nende kontrollimeetod ei suurenda ohtu liidu vahenditele.

Kõnealuse tõendi annab välja tunnustatud välisaudiitor, kes esitab asjakohased tõendid väljapakutud kulude rahastamiskõlblikkuse ja tegelikkusele vastavuse kohta järgmiste kriteeriumide alusel:

a)	need on tegelikult kandnud toetusesaaja või korraldav asutus, kellele toetusesaaja on usaldanud teavitus- või müügiedenduskampaania või selle osa rakendamise;

b)	need vastavad kuludele, mida pädev asutus on käsitanud toetuse esialgse taotlemise halduskontrolli tulemusel rahastamiskõlblikena;

c)	need on vajalikud pädeva asutuse poolt kinnitatud toimingu tegemiseks;

d)	need on tuvastatavad ja kontrollitavad, eelkõige kirjendatud toetusesaaja või korraldava asutuse raamatupidamisarvestuses ja määratud kindlaks vastavalt selle liikmesriigi raamatupidamisstandarditele, kus toetusesaaja või korraldav asutus on registrisse kantud;

e)	need on kooskõlas kohaldatavatest maksustamist ja sotsiaalvaldkonda käsitlevast õigusest tulenevate nõuetega;

f)	need on mõistlikud, õigustatud ja vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele, eelkõige ökonoomsuse ja tõhususe poolest.

2.   Kui lõikes 1 osutatud tõendit ei esitata, esitavad toetusesaajad kõigi arvete koopiad ning kulude rahastamiskõlblikkust ja tegelikkust tõendavad dokumendid.

3.   Maksetaotluste halduskontrollide käigus kontrollivad liikmesriigid süstemaatiliselt, kas esitatud dokumendid vastavad kuludele, mis loeti rahastamiskõlblikeks toetuse esialgse taotlemise halduskontrolli ja teiste lõikes 1 loetletud kriteeriumide tulemusel.

Kui toetusesaajad esitavad raamatupidamisaruannete õigsust kinnitava tõendi, võib halduskontrolli esemeks olla nimetatud tõend. Kui aga raamatupidamisaruannete õigsust kinnitava tõendi halduslik läbivaatamine ei tuvasta piisavaid tõendeid kulude rahastamiskõlblikkuse ja tegelikkuse kohta ega kinnita vastavust lõikes 1 loetletud kriteeriumidele, nõuavad liikmesriigid mis tahes täiendavat teavet, mida nad peavad vajalikuks, ning teevad vajaduse korral täiendavad kontrollid.

4.   Teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohapealsed kontrollid võivad toimuda selle toetusesaaja või korraldava asutuse ruumides, kellele toetusesaaja on usaldanud teavitus- või müügiedenduskampaania või selle osa rakendamise.

Kohapealsete kontrollide eesmärk on kontrollida kulude vastavust tegelikkusele ja rahastamiskõlblikkust ning see hõlmab esitatud arvete ja tõendavate dokumentide läbivaatamist ja võrdlemist raamatupidamisregistrite ja vajaduse korral muude tõendavate dokumentidega.

Kohapealsete kontrollide käigus võivad inspektorid kontrollida valimit, mis hõlmab vähemalt 30 % toetuse summast ja vähemalt 5 % kõikidest arvetest või muudest esitatud tõendavatest dokumentidest või dokumentidest, mis on seotud sertifikaadiga hõlmatud finantsaruandega, mis on koostatud enne kohapealse kontrolli tegemist.

Artikkel 42

Viinamarjaistanduste ümberkorraldamiseks ja muutmiseks ette nähtud tegevusega seotud kontrollid

1.   Selleks et kontrollida vastavust sätetele, mis hõlmavad toetust, mida antakse viinamarjaistanduste ümberkorraldamiseks ja muutmiseks vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 46, kasutavad liikmesriigid istandusregistrit.

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad iga meetme rakendamise järelevalvetoimingute kohta eelarveaasta jooksul ja alal, mis on kindlaks määratud delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 13 kohases toetusetaotluses.

2.   See, kas väljajuurimine kui ümberkujundamise ja muutmise meetme alla kuuluv tegevus on tegelikult toimunud, tehakse kindlaks kohapealse kontrolliga. Kui väljajuurimine hõlmab kogu viinapuude kasvuala või kui kaugseire eraldusvõime on 1 m2 või sellest suurem, võib kontrolli teha kaugseire abil.

3.   Alasid, mille eest makstakse toetust viinamarjaistanduste ümberkujundamis- ja muutmistegevusteks, kontrollitakse süstemaatiliselt enne ja pärast tegevuste teostamist. Kontrollitakse neid maatükke, mille kohta on esitatud toetusetaotlus.

Kõnealustele tegevustele eelneva kontrolli käigus kontrollitakse samuti, kas asjaomane viinamarjaistandus on olemas, kas rajatud istanduse suurus on määratud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 44 ja kas viinamarjaistandust on tavapäraselt uuendatud, nagu on ette nähtud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 46 lõike 3 teises lõigus.

Teises lõigus osutatud kontroll tehakse kohapealse kontrollina. Kui aga liikmesriigi käsutuses on graafiline töövahend või samaväärne tööriist, mis võimaldab kooskõlas käesoleva määruse artikliga 44 mõõta maatükki elektroonilises istandusregistris, ja usaldusväärne ajakohastatud teave selle kohta, et maatükki haritakse nõuetekohaselt, võib teha üksnes halduskontrolli ja enne toimingu tegemist kohustusliku kohapealse kontrolli kohustuse täitmiseks võib piirduda 5 % taotluste kontrollimisega, et kinnitada halduskontrolli usaldusväärsust; taotlused peavad olema valitud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 34.

Kui sellise kohapealse kontrolli tulemusel avastatakse piirkonnas tervikuna või mõnes selle osas olulisi eeskirjade eiramisi või neile mittevastavust, suurendab pädev asutus asjaomasel aastal vastavalt vajadusele kohapealsete kontrollide arvu.

Artikkel 43

Toorelt koristamisega seotud toimingute kontroll

1.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 47 kohase toorelt koristamise puhul tagavad liikmesriigid, et:

a)	toorelt koristamise toetust saavaid alasid kontrollitakse süstemaatiliselt kohapeal pärast toorelt koristamise toimumist;

b)	kontrollitakse neid maatükke, mille kohta on esitatud toetusetaotlus;

c)	toorelt koristamiseks ette nähtud tähtaega, millele on osutatud kõnealuse määruse artikli 8 punktis d, on järgitud;

d)	toorelt koristamine on toimunud nõuetekohaselt, kontrollides, kas toorelt koristamine on olnud edukas.

2.   Lõikes 1 osutatud kontrollide abil kontrollivad liikmesriigid:

a)	kas asjaomane viinamarjaistandus on olemas ja kas asjaomast ala haritakse nõuetekohaselt;

b)	kas kõik viinamarjakobarad on täielikult eemaldatud või hävitatud;

c)	millist meetodit on kasutatud.

3.   Tagamaks, et maatükile, millega seoses on makstud toetust, ei ole jäänud turustamiskõlblikke viinamarju, tuleb kõik kontrollid teha igal aastal enne 31. juulit ning igal juhul peab kõikide asjaomaste alade kontrollimine olema lõpetatud ajaks, mil viinamarjad hakkavad tavaliselt oma värvi muutma (Baggiolini faas M, BBCH faas 83).

4.   Lõigetes 1, 2 ja 3 ette nähtud kontrollide jaoks hoiab iga toorelt koristamise toetuse taotleja alles asjakohase tegevuse või mis tahes toimunud tegevusega seotud kuludokumendid.

Artikkel 44

Viinapuude kasvuala

1.   Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 46 ja 47 osutatud meetmete kohaldamiseks määratletakse viinapuude kasvuala viinapuujuurte välispiiri järgi, millele lisatakse puhverala, mille laius võrdub poolega ridadevahelisest kaugusest. Viinapuude kasvuala suurus määratakse kooskõlas komisjoni määruse (EL) nr 809/2014 artikli 38 lõikega 2.

2.   Kui liikmesriik otsustab kontrollida viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise ning toorelt koristamise tegevuskulude rahastamiskõlblikkust üksnes ühikuhindade standardiseeritud astmiku alusel, mis põhineb pindalast erinevate ühikute mõõtmisel, või toetusesaaja esitatavate tõendavate dokumentide alusel vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artikli 44 lõike 1 teisele lõigule, võivad pädevad asutused otsustada täisistutatud ala mitte mõõta, nagu on sätestatud käesoleva artikli lõikes 1.

Artikkel 45

Kõrvalsaaduste destilleerimise tingimuste kontrollimine

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 52 kohaldamiseks teevad liikmesriikide pädevad asutused vajalikud kontrollid, et teha kindlaks vastavus tingimustele ja piirmääradele, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2016/1149 artiklis 42 koostoimes määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 52 lõikega 5. Liikmesriigid võivad kõnealuse määra täitmist kontrollida üksiktootja või riiklikul tasandil.

Riiklikul tasandil tehtava kontrolli valinud liikmesriigid ei hõlma alkoholibilansis koguseid, mis ei ole ette nähtud destilleerimiseks, ega koguseid, mis on ette nähtud muude toodete kui tööstuslikuks või energeetiliseks otstarbeks mõeldud alkoholi arendamiseks.

Artikkel 46

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(3)  Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

(4)  Komisjoni 27. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 555/2008, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinisektoris seoses toetusprogrammide, kolmandate riikidega kauplemise, tootmisvõimsuse ja kontrollidega (ELT L 170, 30.6.2008, lk 1).

(5)  Komisjoni 15. aprilli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1149 millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori riiklike toetusprogrammide osas ja muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 555/2008 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).

(6)  Komisjoni 31. augusti 2009. aasta määrus (EÜ) nr 792/2009, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad turgude ühise korralduse rakendamist, otsemaksete režiimi, põllumajandustoodete müügiedendamist ning äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel kohaldatavat korda käsitlevate teabe ja dokumentide esitamiseks liikmesriikidelt komisjonile (ELT L 228, 1.9.2009, lk 3).

(7)  Komisjoni 25. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 1.7.2014, lk 1).

(8)  Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1).

(9)  Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9).

(10)  Nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (ELT L 248, 24.9.2015, lk 1).

(11)  Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 907/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 makse- ja muude asutuste finantsjuhtimise, raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise, tagatiste ja euro kasutamise osas (ELT L 255, 28.8.2014, lk 18).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1337/2011, mis käsitleb Euroopa püsikultuuride statistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 357/79 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/109/EÜ (ELT L 347, 30.12.2011, lk 7).

(13)  Komisjoni 17. juuli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT L 227, 31.7.2014, lk 69).

(14)  Komisjoni 14. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1848/2006, eeskirjade eiramise ja valesti makstud summade tagasinõudmise kohta ühise põllumajanduspoliitika rahastamisel, infosüsteemi loomise kohta selles valdkonnas ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 595/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 355, 15.12.2006, lk 56).

---

---

---

---

---

---

---

---