i)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Maksemooduli konto omanik, kes on andnud nõusoleku oma maksemooduli konto määramiseks IIa lisas määratletud peamiseks maksemooduli kontoks, on kohustatud tasuma asjaomase maksemooduli kontoga seotud eriotstarbelise rahakonto avamise ja haldamisega seotud arved vastavalt käesoleva lisa VI liitele, sõltumata maksemooduli konto omaniku ja eriotstarbelise rahakonto omaniku vaheliste lepingute või muude kokkulepete sisust või võimalikust rikkumisest.“;

ii)

lisatakse järgmine lõige 5:

„5.   Maksemooduli konto omanik, kellel on ka eriotstarbeline rahakonto, mida kasutatakse automaatseks tagatise seadmiseks, vastutab trahvide maksmise eest, mis määratakse kooskõlas IIIa lisa punkti 9 alapunktiga d.“;

i)

lõike 1 lõpus lisatakse järgmine lause:

„Käesolevas lõikes ei tähenda maksemooduli konto omaniku suhtes võetavad kriisilahenduse meetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (*) tähenduses automaatselt maksejõuetusmenetluse alustamist.

(*)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/59/EL, 15. mai 2014, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190)“;"

ii)

lõike 4 punkt a asendatakse järgmisega:

iii)

lõike 4 punkt b jäetakse välja;

„ii)

intressihüvitise määramiseks kasutatakse päevapõhist intressimäära. Selliseks baasmääraks on kas EONIA intressimäär (euro overnight index average) või laenamise püsivõimaluse intressimäär, olenevalt sellest, kumb on madalam. Baasmäära kohaldatakse TARGET2 talitlushäire tõttu töötlemata jäänud maksejuhise summale sellise perioodi iga päeva suhtes, mis algab maksejuhise sisestamise päevast või punkti 2 alapunkti b alajaotuses ii osutatud maksejuhiste puhul kavandatud sisestamise kuupäevast ning lõpeb kuupäeval, mil maksejuhis oli või oleks pidanud olema lõplikult arveldatud. Hüvitise arvutamisel arvatakse hüvitisesummast maha kogu intress või lisatakse tasu, mis saadakse arveldamata maksejuhiste vahendite hoiustamisest eurosüsteemis, ja“;

i)

alapunkt b asendatakse järgmisega:

ii)

lisatakse järgmine alapunkt c:

„iii)

eriotstarbeliselt rahakontolt maksemooduli kontole likviidsuse ülekandmise korraldused.“;

„c)

[Keskpank] võib nõuda, et osalejad osaleksid talitluspidevuse ja eriolukorra meetmete korralises või ad hoc testimises, koolituses või muudes ennetavates meetmetes, mida [keskpank] peab vajalikuks. Osalejad katavad ise kõik oma kulud, mis tulenevad testimisest või muudest meetmetest.“

i)

punkt a asendatakse järgmisega:

ii)

punkt b jäetakse välja;

„ii)

intressihüvitise määramiseks kasutatakse päevapõhist intressimäära. Selliseks baasmääraks on järgmistest madalam: EONIA intressimäär (euro overnight index average) või laenamise püsivõimaluse intressimäär. Baasmäära kohaldatakse TARGET2 talitlushäire tõttu töötlemata jäänud maksejuhise summale sellise perioodi iga päeva suhtes, mis algab maksejuhise sisestamise päevast või punkti 2 alapunkti b alajaotuses ii osutatud maksejuhiste puhul kavandatud sisestamise kuupäevast ning lõpeb kuupäeval, mil maksejuhis oli või oleks pidanud olema lõplikult arveldatud. Hüvitise arvutamisel arvatakse hüvitisesummast maha kogu intress või tasu, mis saadakse arveldamata maksejuhiste vahendite hoiustamisest eurosüsteemis, ja“;

„b)

[Keskpank] võib nõuda, et eriotstarbelise rahakonto omanikud osaleksid talitluspidevuse ja eriolukorra meetmete korralises või ad hoc testimises, koolituses või muudes ennetavates meetmetes, mida [keskpank] peab vajalikuks. Eriotstarbelise rahakonto omanikud katavad ise kõik nende poolt kantud kulud, mis tulenevad testimisest või muudest meetmetest.“;

„1.

Iga euroala RKP peab andma päevasisest laenu EMPs asutatud krediidiasutustele, kes vastavad eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide tingimustele, kellel on juurdepääs laenamise püsivõimalusele ja kellel on asjakohases euroala RKPs konto, sealhulgas ka juhul, kui krediidiasutused tegutsevad EMPs asutatud filiaali kaudu, k.a väljaspool EMPd asutatud krediidiasutuste EMPs asutatud filiaalid, kui need filiaalid on asutatud samas riigis kui asjaomane euroala RKP. Päevasisest laenu ei anta üksusele, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu Nõukogu või liikmesriikide poolt vastavalt aluslepingu artikli 65 lõike 1 punktile b, artiklile 75 või artiklile 215 kehtestatud piiranguid, mille rakendamine [keskpanga/riigi] poolt pärast EKP teavitamist on tema hinnangul vastuolus TARGET2 sujuva toimimisega.“;

„2.

Päevasisest laenu võib anda ainult järgmistele üksustele:

kui punktides b kuni e määratletud juhtudel on päevasisest laenu saav üksus asutatud samas jurisdiktsioonis asuva päevasisest laenu andva RKPga.

Nõuetele vastavatele kesksetele tehingupooltele andtava üleöö laenu suhtes kohaldatakse käesoleva lisa sätteid (sh nõuetekohase tagatise sätted).

Sanktsioone punktides 10 ja 11 kohaldatakse juhtudel, kui nõuetele vastav keskne tehingupool ei tagasta talle tema RKP poolt antud üleöölaenu.“;

„3.

Punkti 2 alapunktides b kuni e nimetatud üksustele suunise (EL) 2015/50 (EKP/2014/60) artikli 19 alusel antav päevasisene laen on piiratud vastava päevaga ning seda ei ole võimalik pikendada üleöö laenuks.

Erandina võib EKP nõukogu otsustada, olles eelnevalt teinud põhjendatud otsuse, võimaldada teatavatele kesksetele tehingupooltele juurdepääsu laenamise püsivõimalusele aluslepingu artikli 139 lõike 2 punkti c raamides koosmõjus EKPSI põhikirja artiklitega 18 ja 42 ning suunise (EL) 2015/50 (EKP/2014/60) artikli 1 lõikega 1. Sellised kesksed tehingupooled vastavad mis tahes ajal järgmistele nõuetele:

„4.

Päevasisene laen peab olema tagatud nõuetekohase tagatisega ning päevasisese arvelduskrediidi vormis ja/või päevasisese tagasiostutehingu vormis antud tagatisega, mis vastab EKP nõukogu poolt kehtestatud eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide täiendavatele vähimatele ühisomadustele (k.a probleemsündmused ja nende vastavad tagajärjed). Nõuetekohane tagatis peab hõlmama sama vara, mis on nõuetekohane eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonideks, ning nende suhtes kohaldatakse samu hindamis- ja riskiohjamisreegleid, mis on sätestatud suunise (EL) 2015/50 (EKP/2014/60) neljandas osas.

Päevasisest laenu antakse ainult pärast tagatiseks antud kõlbliku vara lõplikku ülekandmist ja tagatise seadmist. Selleks eelhoiustavad tehingupooled kõlbliku vara asjaomase RKP juures või seavad sellele tagatise või arveldavad kõlbliku vara asjaomase RKPga „Ülekanne makse vastu“ meetodil.“;

„5.

Üksuse või üksusega märkimisväärses seoses oleva kolmanda isiku poolt emiteeritud või tagatud võlainstrumente võib lugeda nõuetekohaseks tagatiseks ainult suunise (EL) 2015/50 (EKP/2014/60) neljandas osas nimetatud juhtudel.“;

„c)

Kui eurosüsteem otsustab usaldatavusnõuetele viidates või muul suunise (EL) 2015/50 (EKP/2014/60) artiklist 158 tuleneval alusel peatada, piirata või lõpetada osapoolte juurdepääsu rahapoliitika instrumentidele, rakendavad euroala RKPd nimetatud otsust juurdepääsu suhtes päevasisele laenule kooskõlas asjaomase riigi RKP poolt kohaldatavate lepingute või eeskirjade sätetega.“;

„3.

Automaatne tagatise seadmine peab olema tagatud kõlbliku tagatisega. Kõlblik tagatis hõlmab sama vara, mis on kõlblik eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonideks, ning nende suhtes kohaldatakse samu hindamis- ja riskiohjamisreegleid, mis on sätestatud suunise (EL) 2015/50 (EKP/2014/60) neljandas osas.“;

„4.

Üksuse või üksusega märkimisväärses seoses oleva muu kolmanda isiku poolt emiteeritud või tagatud võlainstrumente võib aktsepteerida nõuetekohase tagatisena ainult suunise (EL) 2015/50 (EKP/2014/60) neljandas osas nimetatud juhtudel.“;

„d)

iga tööpäeva eest, mil toimub punktis c kirjeldatud tagatise ülekandmine üks või enam korda, kohaldab [keskpank] 1 000-eurost trahvi. Trahv debiteeritakse eriotstarbelise rahakonto omaniku maksemooduli kontol kooskõlas alapunktiga c.“;

a)

igakuine püsitasu 1 000 eurot, mida maksavad kõik kõrvalsüsteemid (püsitasu I);

b)

teine igakuine püsitasu vahemikus 417 eurot ja 8 334 eurot, mis põhineb proportsionaalselt kõrvalsüsteemi sularaha arveldustehingute brutoväärtusel eurodes (püsitasu II):

Kõrvalsüsteemi keskpank arvutab kõrvalsüsteemi eurodes teostatud sularaha arveldustehingute brutoväärtuse üks kord aastas eelmise aasta vastava brutoväärtuse alusel ning väljaarvutatud brutoväärtust kohaldatakse tasu arvutamiseks alates iga kalendriaasta 1. jaanuarist. Brutoväärtus ei hõlma eriotstarbelistel rahakontodel tehtud arveldusi;

c)

tehingutasu, mis arvutatakse samal alusel nagu II lisa VI liites maksemooduli konto omanikele sätestatud tasude tabelis. Kõrvalsüsteemid võivad valida ühe kahest valikuvõimalusest: kas maksta püsivalt 0,80 eurot maksekorralduse eest (võimalus A) või maksta kahanevat tasu (võimalus B), järgmiste erisustega:

d)

lisaks tasudele alapunktides a kuni c peab kõrvalsüsteemiliidest või osalejaliidest kasutav kõrvalsüsteem maksma järgmisi tasusid: