(1)

24. mail 2011 sai komisjon kaebuse kolmelt Itaalias tegutsevalt alternatiivse telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt (Wind, Fastweb ja Vodafone). Üksikasjalikus kirjelduses väideti, et Itaalia Trento autonoomse provintsi (edaspidi „provints“) algatatud projekt järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu taristu kasutuselevõtuks kogu provintsi territooriumil kujutas endast tegelikult lairibaühendust käsitlevates suunistes (2) sätestatud konkurentsieeskirjade vastast riigiabi ettevõtjale Telecom Italia. Eelkõige väitsid kaebuse esitajad, et provints ei teavitanud neid asjakohaselt oma plaanidest ja eesmärkidest ega konsulteerinud nendega sel teemal, et abisaaja oli juba eelnevalt kindlaks määratud ja et valitud taristu ei võimaldaks pärast kasutuselevõtmist tegelikku konkurentsi.

(2)

22. juunil 2011 saadetud teabenõudele vastasid Itaalia ametiasutused 20. juulil 2011, väites et nende eesmärk oli järgida turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõtet ja nende sekkumine ei kujutanud endast riigiabi andmist ning seega ei olnud lairibaühendust käsitlevate suuniste kokkusobivuse tingimusi vaja täita. Olles eelnevalt eemaldanud konfidentsiaalse teabe, saatis komisjon 4. novembril 2011 Itaalia ametiasutuste vastuse kaebuse esitajatele edasi, kes esitasid lisatähelepanekud ja -dokumendid 29. novembril ning 7. ja 16. detsembril 2011. 2012. aasta jaanuarist maini esitasid Itaalia ametiasutused lisateavet sisaldavaid erinevaid üksikasjalikke dokumente. 2012. aasta veebruarist maini esitasid lisateavet ka kaebuse esitajad. Kogu selle aja jooksul peeti mõlema poole osalusel mitmeid koosolekuid ja telefonikonverentse.

(3)

25. juuli 2012. aasta otsusega (edaspidi „algatamise otsus“) teatas komisjon Itaaliale, et on algatanud projekti kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohase ametliku uurimismenetluse. Pärast konfidentsiaalse teabe eemaldamist avaldas komisjon algatamise otsuse Euroopa Liidu Teatajas, (3) kutsudes huvitatud isikuid üles oma märkusi saatma.

(4)

Komisjon sai Itaalialt algatamise otsuse kohta märkused 22. ja 23. novembri 2012. aasta kirjadega. Samuti sai komisjon tähelepanekud järgmistelt huvitatud isikutelt: 3. detsembril 2012 Telecom Italia esindajatelt ning 7. detsembril 2012 Windi, Fastwebi ja Vodafone'i esindajatelt. 29. jaanuari 2013. aasta kirjaga saatis komisjon nimetatud tähelepanekud pärast kogu konfidentsiaalse teabe eemaldamist edasi Itaalia ametiasutustele, kes esitasid 5. märtsil 2013 oma märkused kolmandate isikute tähelepanekute kohta. 2013. aasta märtsist detsembrini toimus kõigi asjaomaste poolte (Itaalia ametiasutused, Telecom Italia, Wind, Fastweb ja Vodafone) osalusel elav arutelu ja suhtlus ning igaühega neist peeti erinevaid koosolekuid ja telefonikonverentse.

(5)

31. jaanuari 2014. aasta kirjaga teavitasid Itaalia ametiasutused komisjoni, et provints kavatseb projektist taganeda. 14. ja 20. märtsil 2014 andsid Itaalia ametiasutused lisainfot provintsi tegeliku taganemise kohta ühisettevõttest Trentino NGN, eelkõige provintsi aktsiate müümise kohta Telecom Italiale 28. veebruaril 2014.

(6)

2010. aasta septembris koostas provints strateegia, mille kohaselt saavutataks 2018. aastaks provintsi territooriumi 100 % kaetus ultralairibaühendust võimaldava kiudoptilise võrguga. Strateegia hõlmas kaht tüüpi meetmeid provintsi keskmise tasuvusega piirkondades (4) ja vähese tasuvusega piirkondades; suure tasuvusega piirkonnad jäeti välja. Keskmise tasuvusega piirkondade jaoks kavatses provints asutada uue ettevõtte nimega Trentino NGN ja avada see erasektori partneritele. Vähese tasuvusega piirkondades plaanis provints võtta ajutise riigiabi meetme, mis kavatseti välja töötada ja millest pidi teavitatama hilisemas etapis, ilmselt provintsi riigiosalusega äriühingu Trentino Networki järelevalve all, mis on Trentino NGNist eraldiseisev ettevõte, kes vastutab provintsi muude üldise lairibastrateegia alla kuuluvate algatuste eest.

(7)

Järgnenud kuudel võttis provints eraldi ühendust mitme eraoperaatoriga ja 8. veebruaril 2011 allkirjastas ta Telecom Italiaga vastastikuse mõistmise memorandumi, et asutada ühisettevõte Trentino NGN keskmise tasuvusega piirkondades lõppkasutajani ulatuva valguskaabelühenduse taristu loomiseks. Selle esialgse lepingu kohaselt kohustus provints tegema Trentino NGNi kapitali kuni 60 miljoni euro suuruse rahalise sissemakse, samas kui Telecom Italia pidi tegema ainult mitterahalisi sissemakseid, sh 1) kohe üle andma olemasoleva passiivse taristu (kaablikanalisatsioon ja mastid) ning 2) lülitama pärast lõppkasutajani ulatuva valguskaabelühenduse kasutuselevõtmist välja olemasoleva vaskkaablivõrgu. 2011. aasta lõpupoole allkirjastasid vastastikuse mõistmise memorandumi veel kaks väiksemat eraaktsionäri: finantseerimisasutus Finanziaria Trentina ja väiksem internetiteenuse pakkuja MC-link, kes mõlemad pidid äriühingusse tegema väiksema rahalise sissemakse.

(8)

2011. aasta detsembriks oli äriplaan lõpetatud ja Analysys Mason oli provintsi taotlusel koostanud hoolsuskohustuse täitmise aruande. Samal ajal määrati lõpuks kindlaks aktsionäride vastastikused õigused ja kohustused ning Telecom Italia mitterahalisi sissemakseid Trentino NGNi täpsustati veelgi. Pärast arutelu komisjoniga ja Analysys Masoni koostatud eksperdiarvamuse valmimist projekti kohta tehti aktsionäride lepingutesse edasisi muudatusi. 2012. aasta märtsiks koostas Reconta Ernst & Young nõutud eksperdiarvamuse Telecom Italia algse mitterahalise sissemakse kohta, mille tulemusena tehti veel kohandusi.

(9)

Kõigepealt asutas provints omal jõul Trentino NGNi minimaalse kapitali sissemaksega, mis oli alla 100 000 euro. Äriühingu lõplik kapitalistruktuur pidi välja kujunema omakapitali suurendamise kaudu pärast seda, kui eraaktsionäridega on lepingud lõplikult allkirjastatud. Trentino NGNi omakapitali kavatseti suurendada järgmiselt: provints teeb 50 miljoni euro suuruse sissemakse (mis vastab 52,2 % osalusele), Finanziaria Trentina teeb 5 miljoni euro suuruse sissemakse (5,2 % osalus), MC-link 1,5 miljoni euro suuruse sissemakse (1,56 % osalus) (5) ning Telecom Italia rendib tühistamatu kasutusõiguse andmise kaudu välja oma passiivse taristu (kaablikanalisatsioonid ja mastid) kogu provintsis, et kasutada seda uue kiudoptilise võrgu väljaehitamisel (edaspidi „algne sissemakse“). Telecom Italia algse sissemakse väärtuseks hinnati kõigepealt 39,8 miljonit eurot, kuid Ernst & Young nimetas seda sissemakset käsitlevas aruandes veidi väiksema summa, 39,3 miljonit eurot, mille tulemusena uuendati lepingut (lõplik hinnang oli 39,448 miljonit eurot).

(10)

18. mail 2012 asutati ühisettevõte Trentino NGN ja kõik osalejad tegid algse sissemakse. Provints maksis ainult osa kavandatud rahalisest sissemaksest, s.o 14,845 miljonit eurot 50 miljoni euro asemel. Samamoodi tegi Finanziaria Trentino 5 miljoni euro asemel ainult 1,25 miljoni euro suuruse sissemakse ja MC-link 1,5 miljoni euro asemel ainult 0,375 miljoni euro suuruse sissemakse. Telecom Italia andis sissemaksuna üle oma passiivse taristu tühistamatu kasutusõiguse, mille väärtuseks hinnati lõpuks 39,448 miljonit eurot. Selle tulemusena jagunes aktsiakapital järgmiselt: provints 52,16 %, Telecom Italia 41,07 %, MC-link 1,56 %, Finanziaria Trentino 5,21 %. Trentino NGNi aktsionäride ja nendele kuuluva aktsiaomandi lõppseis oli järgmine (18. maist 2012 kuni 28. veebruarini 2014).

(11)

Aktsionäride lepingus oli kirjas, et kui lõpule jõuab kolmas aasta pärast algse sissemakse tegemist või uutest kiudoptilistest ühendusliinidest on aktiveeritud vähemalt 16 %, võivad Telecom Italia ja provints teha otsuse algatada Telecom Italia teise sissemakse tegemine, st Trentino NGNile antakse üle 1) Trentino NGNi määratud keskmise tasuvusega piirkondades oleva passiivse taristu omandiõigus (juba antud tühistamatu kasutusõiguse asemel) ja 2) vaskkaablivõrgu omandiõigus eesmärgiga lülitada see välja ja viia kõik kasutajad üle uude kiudoptilisse võrku. Esialgse hinnangu kohaselt oli selle sissemakse väärtus 520 eurot iga töötava vaskkaabliliini kohta, sh nii Telecom Italia jaeturu liinidele kui ka kliendiliinile juurdepääsu eraldanud operaatorite nimel käitatavate liinide puhul. See väärtus pidi hinnanguliselt suurenema 2 miljoni euro võrra, mis vastas kaablikanalisatsiooni mahu tühistamatu kasutusõiguse (algne sissemakse) omandiõiguseks muutmise väärtusele. Teises etapis ja tänu teisele sissemaksele oleks Telecom Italia saanud Trentino NGNis enamusosaluse ja kontrolli selle ettevõtte üle, vajaduse korral Telecom Italia uue kapitalisüsti kaudu.

(12)

Viimaks määrati aktsionäride lepingus kindlaks ka see, et kui on möödunud veel kolm aastat või kui on saavutatud eesmärk aktiveerida ja ühendada 43 % liinidest, on Telecom Italial õigus kasutada provintsi ja MC-linki suhtes väljaostuõigust, et omandada nende aktsiad Trentino NGNis. Vastutasuks selle õiguse Telecom Italiale andmise eest ja juhul, kui seda lõpuks kasutatakse, maksaks Telecom Italia provintsile 6,5 miljonit eurot, sellest poole ühe aasta jooksul ja teise poole kahe aasta jooksul. Aktsiate ostuhind oleks võrdne sissemakse väärtusega, millele lisandub igal aastal 7,75 % ulatuses väljamakstavaid dividende netosummas (6). Teisele kahele aktsionärile, MC-linkile ja Finanziaria Trentinale, anti müügiõigus, millega nad võisid otsustada müüa oma osaluse Trentino NGNis Telecom Italiale väärtusega, mis vastab nende sissemaksetele, millele lisandub vastavalt 5,5 % ja 7 % aastas.

(13)

Lisaks määrati Telecom Italia aktsionäride erilepingutega veel Trentino NGNi tarnijaks võrgu ehitamisel, haldamisel ja käitamisel. Kasutusele võetava võrgu puhul kasutatakse mitmikühenduse mudelit. Eraldamise või juurdepääsuga seonduvaid kohustusi ei olnud ette nähtud. Valitud arhitektuur võimaldas luua ainult kolm paralleelset GPON-tüüpi võrku, (7) millest kahte oleks võimalik pakkuda kontsessiooniks muudele operaatoritele.

(14)

Komisjon algatas ametliku uurimise, sest tal oli tõsiseid kahtlusi, kas meede on kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõttega, ning et teha kindlaks, kas meedet võib pidada siseturuga kokkusobivaks, kui leiab tõestust, et see sisaldab riigiabi elemente.

(15)

Algatamise otsuses väljendas komisjon muret selle üle, et provintsi osalemisel Trentino NGNis oli mitu aspekti, mis tekitavad kahtlust, kas see vastab turumajanduse tingimustes tegutseva investori põhimõttele ja kas provintsi osalemine on tõesti võrdväärne erasektori partnerite omaga. Komisjonil oli kahtlusi eelkõige järgmise suhtes.

(16)

31. jaanuaril 2014 teatasid Itaalia ametiasutused komisjonile, et provints on otsustanud Trentino NGNi projektist taganeda ning kokkuleppel kõigi teiste pooltega (Telecom Italia, MC-link ja Finanziaria Trentina) seda mitte jätkata.

(17)

14. märtsil 2014 teatasid Itaalia ametiasutused komisjonile, et provints müüs oma osaluse Trentino NGNis Telecom Italiale 15 852 435 euro suuruse makse eest, mis vastab provintsi osalisele rahalisele sissemaksele Trentino NGNi suuruses 14,845 miljonit eurot pluss liitintress 3,75 %. Itaalia ametiasutuste teatel juhtis Trentino NGNi nüüd Telecom Italia, samal ajal kui Finanziaria Trentina ja MC-link jäid vähemusaktsionärideks.

(18)

Itaalia ametiasutused selgitasid, et kuigi Trentino NGN oli asutatud ja 18. mail 2012 tehti osalised sissemaksed selle kapitali, muutsid provints ja teised Trentino NGNis osalevad pooled 20. augustil 2012 (pärast algatamise otsust) aktsionäride lepingut ja kogu Trentino NGNiga seotud tegevus peatati kuni komisjonis kestnud ametliku uurimise järelduse tegemiseni. Seega peatati kõigi asjaomaste poolte sissemaksete tegemine (tehti ainult osalisi makseid). Samuti peatati kõik teised aktsionäride lepingus nõutud järgmised sammud. Trentino NGN ei võtnud kavandatavat lõppkasutajani ulatuvat valguskaabelühenduse võrku (ega ühtegi muud võrku) kasutusele.

(19)

Trentino NGNi tegevust piirati, nii et tagatud oli ainult kolmandate isikute juurdepääs taristu tühistamatule kasutusõigusele, et täita õiguslikke kohustusi. Viimatinimetatud aspekti puhul selgitasid Itaalia ametiasutused, et kuna Telecom Italiale kohaldatakse õiguslikku kohustust võimaldada juurdepääsu muudele litsentsitud operaatoritele pärast seda, kui Telecom Italia andis mais 2012 Trentino NGNile passiivse taristu kasutusõiguse, on mõned operaatorid taotlenud juurdepääsu sellele passiivsele taristule, mis ka anti. Seepärast tegi Telecom Italia Trentino NGNile mitu makset tasuna passiivsele taristule juurdepääsu ostmise eest Trentino NGNilt selleks, et täita muude litsentsitud operaatorite juurdepääsutaotlusi. Maksete summa oli alla 15 000 euro ja see moodustas kogu tulu, mida Trentino NGN selle moodustamisest alates oli saanud.

(20)

Itaalia ametivõimud märkisid ka, et provints ei ole maksnud ega pea maksma trahvi Trentino NGNist taganemise eest. Aktsionäride 16. detsembri 2011. aasta leping ja järgnevad muudatused sisaldasid lõpetamise kohta tingimusi, mille kohaselt võib provints Trentino NGNist taganeda ilma trahvi maksmata ka siis, kui projekti ei ole isegi osaliselt ellu viidud.

(21)

Ehkki Itaalia tegi mõne ettevalmistava sammu Trentino NGNi projekti elluviimiseks, eeskätt erinevate lepingute ja dokumentide näol, mis viisid ühisettevõtte asutamiseni ja provintsi eespool nimetatud osalise rahalise sissemakse tegemiseni (koos teiste poolte osaliste rahaliste sissemaksete ja Telecom Italia mitterahalise sissemakse tegemisega), ei edenenud projekt sellest etapist edasi.

(22)

Seoses provintsi osalise maksega Trentino NGNi kapitali selgitasid Itaalia ametiasutused, et Trentino NGN deponeeris kõik rahalise sissemaksena aktsionäridelt saadud summad (s.o provintsilt, MC-linkilt ja Finanziaria Trentinalt saadud rahalised sissemaksed miinus kulud ja maksud) pangakontole, millelt ta sai 2012. aastal intressi määraga 2,71 %, 2013. aasta 1. veebruarini 1,509 % ja pärast 2013. aasta 1. veebruari 1,524 %. Osalised maksed (sh provintsi osaline makse) on jäänud puutumatult Trentino NGNi pangakontole. Itaalia ametiasutuste väite kohaselt sai provints 28. veebruaril 2014 oma osalise rahalise sissemakse tagasi, lisaks 3,57 % liitintressi. Itaalia ametiasutused selgitasid, et 3,75 % suurune liitintress oli pooltevaheliste läbirääkimiste tulemusena saavutatud kokkulepe, mis kujutab endast kahe- kuni kolmeaastaste Itaalia võlakirjade umbes kahekordset intressimäära ja sarnaneb kümneaastaste võlakirjade intressimääraga.

(23)

Provintsi rahalise sissemakse osaline tasumine Trentino NGNile hõlmas riigi varade ülekandmist. Ehkki Trentino NGNi projekti alustamine peatati 20. augustil 2012 ning provints taganes edukalt projektist ja sai oma esialgse sissemakse täies ulatuses tagasi koos mõistliku intressiga, oli komisjon 28. veebruaril 2014 nõus olemasoleva teabe põhjal siiski möönma, et see osaline sissemakse ei andnud Trentino NGNile või selle aktsionäridele majanduslikku eelist.

(24)

Mis puudutab Trentino NGNi minimaalset tegevust, s.o kasutusõiguse müügiga seonduvaid tehinguid (vt põhjendus 19), siis tehti need selleks, et täita Telecom Italia ülesandeks jäänud õiguslikke kohustusi, ning ei ole selgunud, et need oleksid andnud Trentino NGNile või selle aktsionäridele, sh Telecom Italiale, majandusliku eelise. Nendel asjaoludel ei sea need tehingud eespool antud hinnangut kahtluse alla.

(25)

Seega tunnistab komisjon, et Trentino NGNi projekti ei ole ellu viidud ja seega ei ole käesoleval uurimisel pärast provintsi projektist taganemist enam otstarvet.

(26)

Eespool nimetatu valguses on komisjon otsustanud lõpetada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohase menetluse, sest pärast Itaalia ametiasutuste (provintsi) taganemist Trentino NGNi projektist ei ole menetlusel enam otstarvet,