23.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 108/36

(1)

6. mail 2010 kiitis komisjon heaks Kofinose kesktapamajale antava päästmisabi 1,6 miljoni euro suuruse laenu riikliku tagatise vormis (2).

(2)

3. novembri 2010. aasta kirjaga teavitas Küpros vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 3 Kofinose kesktapamaja ümberkorraldamiskavast.

(3)

7. detsembri 2010. aasta kirjas soovis komisjon saada lisateavet, mille Küprose ametiasutused esitasid 10. jaanuaril 2011. Komisjon sai 20. jaanuaril 2011 kaebuse abisaaja konkurendilt, ettevõtjalt Cypra Ltd. (edaspidi „Cypra“).

(4)

7. veebruaril 2011 saatis komisjon Küprosele kirja, milles palus riigil esitada oma märkused kaebuse esitaja väidete kohta ja anda lisateavet ümberkorralduskava kohta. Küpros esitas oma märkused 4. märtsil 2011.

(5)

16. veebruaril 2011 palus komisjon kaebuse esitajal anda lisateavet. Cypra vastas 2. märtsil 2011.

(6)

Komisjon teavitas 26. aprilli 2011. aasta kirjas Küprost oma 20. aprilli 2011. aasta otsusest algatada ümberkorraldamisabiga seoses Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 kohane menetlus. Lisaks teatas komisjon Küprosele, et on otsustanud uurida abisaajale väidetavalt antud mitmesugust abi. See abi hõlmas järgmist: i) riigi jätkuvalt salliv suhtumine tasumisele kuuluvate summade maksmisega viivitamisse ii) omavalitsusüksuste liidu antud 512 850 euro suurune laen, iii) riiklikult tagatud võlakirjadega seotud väidetav abi, ning iv) olemasolevate töötajate ja kaasnevate pensionikohustuste üleviimine omavalitsusüksustesse.

(7)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas  (3). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama abi kohta oma märkusi.

(8)

25. mai 2011. aasta kirjas palusid Küprose ametiasutused pikendada märkuste esitamise tähtaega ühe kuu võrra. 7. juuni 2011. aasta kirjaga pikendas komisjon seda tähtaega.

(9)

24. juuni 2011. aasta kirjas esitasid Küprose ametiasutused komisjoni otsuse kohta oma märkused.

(10)

Komisjonile laekusid märkused ka huvitatud isikutelt, täpsemalt ettevõtjatelt Cypra, A&A Sfagia Ltd., Küprose seakasvatajate ühenduselt, ja neljandalt huvitatud isikult, kes palus käsitleda enda esitatud teavet konfidentsiaalselt. Komisjon edastas huvitatud isikutelt saadud märkused Küprose ametiasutustele, andes neile võimaluse reageerida; Küpros esitas märkused 8. novembri 2011. aasta kirjas.

(11)

1. märtsi 2012. aasta kirjas soovis komisjon saada lisateavet, mille Küprose ametiasutused esitasid 30. märtsi 2012. aasta kirjas.

(12)

24. oktoobri 2012. aasta kirjas palus komisjon lisaselgitusi ja ajakohast teavet. Küprose ametiasutused vastasid 26. novembril 2012.

(13)

14. mail 2013 esitasid Küprose ametiasutused lisateabe ja selgitused.

(14)

Teatises käsitleti Kofinose kesktapamajale antavat ümberkorraldamisabi. Sellegipoolest laiendati komisjoni uuritavat teemat ka abisaajale väidetavalt antud muule abile.

(15)

Küprose ametiasutuste sõnul antakse ümberkorraldamisabi abisaajale üksnes siis, kui komisjon on selle heaks kiitnud. Abi esialgne summa oli 2010. aasta novembris esitatud teabe kohaselt 15 miljonit eurot. 14. mail 2013 esitatud teabes märkisid Küprose ametiasutused aga abisummaks 17,8 miljonit eurot, võttes arvesse suuremaid ümberkorraldamiskulusid.

(16)

Nimetatud abi saaja on Kofinose kesktapamaja. Kofinose kesktapamaja asutati 1981. aastal riigi omandis oleva avalikku teenust osutava ettevõtjana, kes pakkus teenuseid Lefkosia, Lemesose ja Larnaka ringkondade teatavatele omavalitsusüksustele. 2003. aastal liberaliseeriti asjakohane reguleeriv kord õigusakti nr 26(I) 2003. a vastuvõtmisega (4). Selle õigusaktiga reguleeritakse kesktapamajade, nt Kofinose kesktapamaja, struktuur, korraldus ja ülesanded. Sama õigusakti kohaselt ei saa niisuguste organisatsioonide vallas- ja kinnisasjade suhtes kohaldada tavalist täite- või arestimismenetlust ega ühtegi muud menetlust pärast nende suhtes esitatud hagi. 2010. aastal (st ümberkorraldamisabist teatamise ajal) oli Kofinose kesktapamaja turuosa Küprose turul ligikaudu 30,7 % (5). 2012. aasta novembris oli see osa kahanenud umbes 26,5 %-le. Küprose ametiasutused on kinnitanud, et Kofinose kesktapamaja tegutseb abistatavas piirkonnas, mis saab ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktis c ettenähtud erandi alusel piirkondlikku abi.

(17)

Küprose õiguse alusel saab pankrotimenetlust kohaldada üksnes eraõiguslike ettevõtjate suhtes, sest äriühinguõiguse asjakohased sätted kehtivad üksnes eraõiguslike ettevõtjate suhtes. Seetõttu ilmneb, et riigi omandis olevate avalikku teenust osutavate ettevõtjate suhtes ei saa kohaldada pankrotimenetlust.

(18)

Esitatud finantsaruannete järgi oli Kofinose kesktapamajal 2009. aasta lõpus lühiajalisi kohustusi ligikaudu 19,4 miljoni euro ulatuses ja kogunenud kahjum oli ligikaudu 28,6 miljonit eurot. 2012. aasta lõpuks ületasid lühiajalised kohustused 30 miljoni euro piiri ja kogunenud kahjum oli kasvanud peaaegu 40 miljoni euroni.

(19)

Ümberkorraldamisest teatamise ajal oli Kofinose kesktapamajal 110 töötajat, kellest 22 olid ametnikud ja ülejäänud olid päevatöölised. Ettevõtte käive oli 2009. aastal ligikaudu 5 miljonit eurot. 2012. aastal oli käive vähenenud ligikaudu 3,6 miljoni euroni. Vaatamata väiksele käibele ei saa ettevõtjat vastavalt mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlust käsitlevale komisjoni soovitusele (6) lugeda VKEks, sest enam kui 25 % selle hääleõigustest (asjaomase soovituse lisa artikli 3 lõike 4 tähenduses) kontrollib avaliku sektori asutus. Kofinose kesktapamaja kuulub täielikult riigi omandisse ja kõik selle juhatuse liikmed nimetavad ametisse kohalikud ametiasutused.

(20)

Nagu on selgitatud komisjoni 6. mai 2010. aasta otsuses Kofinose kesktapamajale antud päästmisabi kohta (juhtum N 60/10), sai tapamaja päästmisabi, kuna oma senises vormis ei saanud see edasi tegutseda. Küprose ametiasutused on osutanud Kofinose kesktapamaja finantsseisundi tinginud peamise põhjusena tõsiasjale, et erinevalt konkurentidest oli Kofinose kesktapamaja riigi omandisse kuuluv avalikku teenust osutav ettevõtja. Sellega kaasnes paindumatus (seoses otsuste tegemise ja töösuhetega) ning suured tööjõukulud ja ettevõtluskultuuri puudumine. Võttes arvesse turu liberaliseerimist ja uute eratapamajade turuletulekut, tõi see kaasa Kofinose kesktapamaja turuosade vähenemise ja võlgade järgnenud kuhjumise.

(21)

Komisjon tunnistas oma otsuses juhtumi N 60/10 kohta, et Kofinose kesktapamaja on raskustes olev äriühing. Seda tähelepanekut kinnitasid ettevõtja raamatupidamise aastaaruanded ajavahemikul 2006–2009. Nende andmetel ei olnud ettevõtja sissetulekust võimalik katta tekkinud kulusid, peamiselt suurte tööjõukulude tõttu. Selle tagajärjel ei suutnud ettevõtja tasuda laenu osamakseid ega muid kohustusi. Kofinose kesktapamaja juures ilmnesid järgmised raskustes oleva äriühingu tunnused: suurenev kahjum, vähenev käive, kasvav ülevõimsus, kahanev rahavoog, kasvav võlg ja vähenev varade puhasväärtus. Lisaks leidis komisjon oma 6. mai 2010. aasta otsuses, et Kofinose kesktapamaja ei saa saneerida omavahenditest, sest ettevõtja vahendid ja varad vähenesid kiiresti, ja et tal ei olnud võimalik leida vahendeid turuallikatest.

(22)

Sestsaadik on jätkunud Kofinose kesktapamaja negatiivne majanduslik arengusuundumus. 2012. aastal langes käive järsult ligikaudu 3,6 miljoni euroni, samas kui kogunenud kahjum ja samal ajal negatiivne omakapital ulatus ligikaudu 40 miljoni euroni.

(23)

31. detsembriks 2011 oli Kofinose kesktapamaja tähtajaks tasumata võlgnevus Küprose laenuvoliniku ees ligikaudu 11 miljonit eurot, sotsiaalkindlustusasutusele ja maksuhaldurile oli tasumata ligikaudu 8,7 miljonit eurot ja maksmata veterinaarteenuste kulusid oli ligikaudu 1,3 miljonit eurot.

(24)

Ümberkorraldamisabi õiguslik alus on 2. novembri 2010. aasta otsus nr 71.196, mille võttis vastu Küprose ministrite nõukogu.

(25)

Ümberkorraldamisabi summa, mille abisaajale andmisest algselt teatati, oli 15 miljonit eurot. See moodustas 55,6 % ümberkorraldamise kogukuludest ehk 26,85 miljonist eurost Ülejäänud 44,4 % rahastamine pidi toimuma Kofinose kesktapamaja enda maksetest (vt põhjendus 26). 2013. aasta 14. mail esitatud märkustes osutasid Küprose ametiasutused aga, et ümberkorraldamiskulud olid vahepeal kasvanud ja seepärast suurendatakse päästmisabi summat 17,772 miljoni euroni. Ümberkorraldamiskulud jaotuvad Küprose ametiasutuste andmetel järgmiselt:

(26)

Küprose ametiasutuste sõnul kavatses Kofinose kesktapamaja rahastada omaenda makseid uue, 5 miljoni euro suuruse laenulepingu sõlmimise kaudu ja vara müügiga 7 miljoni euro ulatuses. Abisaaja 12 miljoni euro suurune makse vastaks seega 40,3 %-le ümberkorraldamise ajakohastatud kogukuludest. Küprose ametiasutused on esitanud hinnangu Kofinose kesktapamaja kinnisasjade väärtuse kohta 2013. aasta aprilli seisuga, milles hinnatakse tapamaja kinnisasjade väärtus (maa, hooned ja rent) ligikaudu 8,2 miljonile eurole. Siiski märkisid Küprose ametiasutused uue laenulepingu sõlmimisega seoses oma 14. mai 2013. aasta märkustes, et praegustes majandustingimustes tuleb sellise laenu saamist pidada kaheldavaks.

(27)

Ümberkorraldamiskava koostati 2010. aasta oktoobris ja saadeti komisjonile 3. novembri 2010. aasta teatisega. Vastus, mille Küpros esitas 26. novembril 2012, hõlmas ajakohastatud teavet asjakohaste finantsprognooside ja turuandmete kohta. Esialgne ümberkorraldamiskava hõlmab järgmisi osi.

(28)

Ümberkorraldamiskava selle osa alguses selgitatakse tapamajade toimimist Küprosel. Võttes arvesse Küprose eelseisnud ühinemist Euroopa Liiduga, hakati alates 2003. aastast lubama eratapamajasid.

(29)

Edasi tutvustatakse kavas lihatootmisturgu (tootmine lihatüübi kohta – sealiha, veiseliha ja lambaliha/kitseliha, hinnad, kvaliteet, tööhõive, import/eksport, konkurendid) ning lihatarbimist Küprosel (tarbimine elaniku kohta, imporditud toodete tarbimine, tarbimine müügipunktide kohta – hüpermarketid/lihakarnid/toitlustusettevõtted/valmislihatoodete tööstus, brändimine, liha kvaliteet). Lisaks esitatakse kavas hinnang pakkumise ja nõudluse edasiste prognooside kohta asjaomastel turgudel.

(30)

Tapamajaturul tegutseb Küprosel aktiivselt viis ettevõtjat. Abisaaja turuosa oli kava andmetel 2010. aastal ligikaudu 31 %. Turu jaotamise korral liha liigi alusel olid turuosad 2009. aastal ja 2010. aasta esimesel kaheksal kuul järgmised.

(31)

Teabest, mille Küprose ametiasutused esitasid 26. novembril 2012, ilmneb, et Kofinose kesktapamaja koguturuosa kahanes veelgi, langedes 2011. aastal 29,3 %-ni ja 2012. aastal 26,5 %-ni. Lisaks kaotas tapamaja pärast Cypra turuletulekut veiste tapmises monopoolse positsiooni, kuid säilitas selles segmendis siiski 92 % suuruse turuosa. Üldiselt ilmneb Küprose loomatapmisturul üldine langustrend: 2010. aastat iseloomustas seisak, 2011. aastal kahanes turg 2 % ja 2012. aastal kahanes see veelgi 3,8 %.

(32)

2012. aasta lõpus oli Küprose turul aktiivselt tegutseva viie tapamaja igapäevane tapavõimsus järgmine.

(33)

Esitatud arvud näitavad tõepoolest Kofinose kesktapamaja turuosa märkimisväärset kahanemist viimasel paaril aastal. 2005. aastal oli Kofinose kesktapamaja üldine turuosa endiselt 68 %. See osakaal langes 2008. aastal 41 %-ni ja 2012. aastal 26,5 %-ni. Niisugune suundumus on suuresti tingitud turu liberaliseerimisest 2003. aastal ja sellele järgnenud eraettevõtjate turuletulekust.

(34)

Veiste tapmisega seoses põhines ümberkorraldamiskava eeldusel, et vähemalt kaks praegust konkurenti (Cypra ja Agioi Trimithias) kavatsevad turule siseneda. Väidetavalt kavatseb turule tulla veel üks ettevõtja (Küprose veisekasvatajate organisatsioon). Selle organisatsiooni kontrolli all on 75 % Küprose veisetootmisturust. 2012. aastal lõpuks sisenes Cypra lõpuks sellesse turusegmenti ja teadvustas lisaks, et veisetapmisturule kavatsevad siseneda ka Agioi Trimithias ja Küprose veisekasvatajate organisatsioon.

(35)

Kofinose kesktapamaja loodi ministri määrusega kui avalikku teenust osutav organisatsioon, mille eesmärk on teenindada mitut omavalitsusüksust, sealhulgas Küprose suuremaid linnu, mis pidid tapamaja rajatisi hooldama. Juhatus koosneb 15 liikmest (kuus linnapead, viis munitsipaalnõunikku ja neli kogukonna liidu esindajat).

(36)

Nagu eelnevalt selgitatud, on ettevõtja konkurentsivõime hakanud halvenema alates turu liberaliseerimisest 2003. aastal. Küprose ametiasutuste sõnul on olukorrale aidanud kaasa järgmised põhitegurid:

(37)

Ettevõtte juhtkond püüdis mõnda neist probleemidest lahendada, saavutades mõningaid häid tulemusi. Sellegipoolest tõi ettevõtja turuosa kahanemine aastate jooksul kaasa kasvava kahjumi.

(38)

Kavas nähakse ette Kofinose kesktapamaja SWOT-analüüs (tugevused – nõrkused – võimalused ja ohud). Väidetavalt hõlmavad tapamaja tugevused olulist tootmisvõimsust, oskusteavet ja traditsiooni ning vastavust ELi eeskirjadele. Nõrkusteks on suured tootmiskulud, sõltuvus ühest tegevusest, teenustele orienteeritud kultuuri puudumine ja tarbijate usalduse kadumine loomade tapmise graafikute suhtes. Lisaks ei ole ettevõtja oma toimimises ja töösuhetes paindlik. Kui ettevõtja tegutseks eraettevõtjana erainvestorite osalusel, võtaks asjakohased otsused vastu juhatus ja selle üldkogu. Ettevõtja töötajad on ametnikud, mis muudab nende koondamise väga keeruliseks ja kulukaks.

(39)

Ohud hõlmavad uute osalejate turuletulekut, imporditud toodete väiksematest hindadest ja paremast kvaliteedist tingitud eeldatavat suuremat lihaimporti muudest ELi riikidest, mis tooks kaasa loomade tapmise vähenemise Küprosel, loomapidamise vähenemise Küprosel ja suured tootmiskulud. Võimalustena tunnistatakse kavas võimalust rentida tootmisliinid kolmandatele ettevõtjatele, ettevõtja finantsseisundi parandamist kinnisasjade müügi kaudu ning koostööd turul tegutsevate suurte osalejatega.

(40)

Ettevõtja ümberkorraldamise kogukulud ulatusid algselt ligikaudu 27 miljoni euroni. 55,6 % sellest summast pidi andma riik, samas kui ülejäänud 44,4 % (12 miljonit eurot) oleks moodustanud ettevõtja osalus. Nagu on aga selgitatud põhjenduses 25, märkisid Küprose ametiasutused 14. mail 2013 esitatud teabes, et ümberkorraldamiskulud olid vahepeal kasvanud ligikaudu 29,8 miljoni euroni, samas kui Kofinose kesktapamaja makse pidi jääma samaks.

(41)

Kofinose kesktapamaja makse saadakse i) kinnisasjade müügist (7 miljonit eurot), milles Küprose ametiasutuste sõnul puuduks riigiabi element, sest hinna arvutab sõltumatu hindaja turuväärtuse alusel; ning ii) uue laenulepingu sõlmimisest (5 miljonit eurot). Sellegipoolest tunnistasid Küprose ametiasutused oma 14. mai 2013. aasta märkustes lisaks, et praegustes majandustingimustes tuleb sellise laenu saamist pidada kaheldavaks.

(42)

Kavas nähakse ette järgmised kompensatsioonimeetmed.

(43)

Paindlikkuse parandamiseks kõikides valdkondades nähakse ümberkorraldamiskavas ette Kofinose kesktapamaja ümberkujundamine eraõiguslikuks ettevõtjaks. Eelduste kohaselt parandab see ettevõtja paindlikkust otsuste tegemises. Ka peaks see äratama huvi erainvestorites, kel oleks võimalus omandada ettevõttes osalus. Töötajate staatuse muutmine muudaks töötajate palkamise ja koondamise lihtsamaks.

(44)

Ümberkorraldamiskavas nähakse ette ettevõtja võlgade täielik tasumine sotsiaalkindlustusfondile (6,14 miljonit eurot 2012. aasta lõpu seisuga) ja riigi maksuametile (3,646 miljonit eurot 2012. aasta lõpu seisuga). Lisaks tasub ettevõtja 13,306 miljoni euroni küündivad võlad (sh juba heakskiidetud 1,6 miljonit euro suurune päästmislaen). Selle meetme üldkuludeks arvestatakse ligikaudu 23,1 miljonit eurot. Lisaks kinnitasid Küprose ametiasutused 14. mail 2013 esitatud teabes, et tasumata kohustused veterinaarteenuste osakonna ees makstakse pärast ümberkorraldamist järk-järgult tagasi.

(45)

Kavas nähakse ette kõikide ametniku staatuses töötajate ümberasumine omavalitsusüksustesse ja ülejäänud töötajate koondamine. Seejärel asendab ettevõtja uue staatuse alusel oma töötajaskonna uute töötajatega. Uued töötajad värvatakse uute palgatingimuste ja pensioniskeemide alusel. Vajaduse korral kasutab ettevõtja allhanketeenuseid. Ette on nähtud, et pärast ettevõtja ümberkorraldamist hõlmab töötajaskond üksnes 9 juhtivat ametikohta ja 67 töötajat. Kõikide Kofinose kesktapamaja suhtes võetavate meetmete kulud ulatuvad 6,68 miljoni euroni, mis jagunevad töötajatele ettenähtud kompensatsiooni kuludeks (3,34 miljonit eurot) ja pensioniõiguste tasumise kuludeks (3,34 miljonit eurot). Kava elluviimise korral on ette nähtud palgakulude oluline vähenemine.

(46)

Kavas tehakse ettepanek võtta järgmised kompensatsioonimeetmed:

(47)

Küprose ametiasutuste sõnul ei ole Kofinose kesktapamajal võimalik oma võimsust vähendada. See on tingitud asjaolust, et Kofinose kesktapamajal on iga loomaliigi jaoks vaid üks tootmisliin. Küprose ametiasutused väidavad, et asjakohastest seadmetest loobumine võimsuse vähendamiseks oleks samaväärne Kofinose kesktapamaja väljumisega asjakohasest turusegmendist.

(48)

Küprose ametiasutuste sõnul saab ümberkorraldamisabi anda üksnes pärast komisjoni heakskiidu saamist.

(49)

Küprose ametiasutused on võtnud kohustuse esitada ümberkorraldamiskava rakendamise kohta korrapäraselt üksikasjalikud aruanded.

(50)

20. jaanuaril 2011 esitas Kofinose kesktapamaja konkurent Cypra kaebuse. Cypra on eraettevõtja, mis alustas Küprose loomatapmisturul tegutsemist 2006. aastal. Kaebuse esitamise ajal oli Cypra turuosa suurim sigade tapmise turul (71 %), ning Küprose üldisel loomatapmisturul (57 %).

(51)

Kaebuses väideti, et abisaaja on hiljuti saanud mitmesugust abi. Konkreetsemalt väideti, et Kofinose kesktapamaja on saanud järgmist abi:

(52)

Kaebuse esitaja järeldab, et ümberkorraldamisabi andmine moonutab konkurentsi, sest abisaaja on kasutanud varasematel aastatel pidevalt Küprose riigilt saadud abi.

(53)

Komisjon leidis, et Kofinose kesktapamaja krundi majutus- ja planeerimistsooni muutmine ei paista hõlmavat riigi ressursside ülekandmist, samas kui päästmisabi suhtes oli juba kohaldatud komisjoni kontrolli. Seepärast pakkus komisjon Küprose ametiasutustele võimalust esitada oma märkused väidete kohta, mis on seotud põhjenduse 51 alapunktides a ja c osutatud abi andmisega.

(54)

Oma 4. märtsi 2011. aasta vastuses ei esitanud Küprose ametiasutused asjakohast teavet, mis näitaks, et jätkuvalt salliva suhtumise puhul tasumisele kuuluvate summade maksmisega viivitamisse ei ole tegemist riigiabiga. 512 850 euro suuruse laenuga seoses märkisid Küprose ametiasutused, et pärast Küprose riigiabi voliniku negatiivset arvamust maksis Kofinose kesktapamaja laenu omavalitsusüksuste liidule maaomandi üleandmise kaudu koos intressiga tagasi.

(55)

20. aprilli 2011. aasta otsusega otsustas komisjon algatada ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse. Täpsemalt tegi komisjon järelduse, et esmapilgul on ümberkorraldamisabi puhul kõik artikli 107 lõike 1 kohased tingimused täidetud. Lisaks on märke, et muud abi on antud järgmises vormis: i) riigi jätkuvalt salliv suhtumine tasumisele kuuluvate summade maksmisega viivitamisse ii) omavalitsusüksuste liidu antud 512 850 euro suurune laen, iii) riiklikult tagatud võlakirjadega seotud väidetav abi, ning iv) olemasolevate töötajate ja kaasnevate pensionikohustuste üleviimine omavalitsusüksustesse.

(56)

24. juuni 2011. aasta kirjas esitasid Küprose ametiasutused oma märkused komisjoni 20. aprilli 2011. aasta otsuse kohta. Küprose ametiasutuste argumendid on esitatud järgmistes punktides.

(57)

Oma vastuses väitsid Küprose ametiasutused, et mitu avaliku sektori asutust, nt riigi maksuamet ja sotsiaalkindlustusamet, on saanud varem kohtuotsused, milles antakse Kofinose kesktapamajale korraldus maksta asjaomastele ametiasututele võlad tagasi. 2003. aasta õigusakti nr 26 (I) artikli 18 alusel ei saa aga niisuguste riiklike tapamajade vallas- ja kinnisasjade suhtes kohaldada tavalist täite- või arestimismenetlust ega ühtegi muud menetlust pärast nende suhtes esitatud hagi. Seega ei saa praeguse õigussüsteemi raames jõustada Kofinose kesktapamaja kohta väljastatud kohtumäärusi.

(58)

Lisaks on väidetud, et võttes arvesse suutmatust jõustada Kofinose kesktapamaja suhtes tehtud kohtuotsused ja võttes arvesse jätkuvat ümberkorraldamisprotsessi, ei võta ametiasutused kuni ümberkorraldamisprotsessi lõpuleviimiseni lisameetmeid. Lisaks on märgitud, et teistsuguse tegutsemisega asjaomaste võlgade sissenõudmiseks ei kaasneks summade tagasisaamine. Küprose ametiasutused jõuavad järeldusele, et nende otsus anda Kofinose kesktapamajale ümberkorraldamisabi on tõend valitsuse kavatsusest tasuda Kofinose kesktapamaja võlad valitsusasutustele.

(59)

Küprose ametiasutused tunnistavad, et 2007. aasta detsembris andis omavalitsusüksuste liit Kofinose kesktapamajale laenu summas 512 850 eurot. Pärast kaebuse esitamist otsustas Küprose riigiabi volinik, et selle summa andmist tuleb käsitleda ebaseadusliku tegevusabina, mis on antud ilma Euroopa Komisjoni eelnevalt teavitamata. Küprose ametiasutused lisavad, et 15. jaanuaril 2010 maksis Kofinose kesktapamaja selle summa koos intressiga 580 000 euro väärtuses maaomandi üleandmise kaudu omavalitsusüksuste liidule tagasi. Maa väärtust hindas kinnistus- ja maamõõtmisamet, mida peetakse riigi ametlikuks hindajaks. Küprose ametiasutuste väitel vastab 67 150 euro suurune intress aastasele intressimäärale 6,12 %, kui arvesse on võetud ka iga-aastast kapitaliseerimist. Küprose ametiasutuste sõnul ei ole see intressimäär väiksem kui kinnisasja tagatisega turuintressimäärad asjaomasel ajavahemikul.

(60)

Küprose ametiasutused kordavad, et asjaomased võlakirjad emiteeriti 1985. aastal riigi tagatisega ning need emiteeriti uuesti aastatel 1992 ja 1999 parlamendi heakskiidetud õigusakti alusel. 9. juulil 2007 andis Lefkosia piirkonnakohus korralduse, et riik kui ühe võlakirjaomaniku tagatise andja tasuks võla. Sellest kohtuotsusest lähtudes pidi valitsus maksma tagasi asjaomased summad, sealhulgas intressi. Riigil ei olnud Kofinose kesktapamaja suhtes mingeid vastunõudeid ja sel põhjusel ei toimunud nõuete tühistamist.

(61)

Seoses töötajate üleviimisega omavalitsusüksustesse väidavad Küprose ametiasutused, et see puudutas vaid 19 töötajat. Nende isikute penisonihüvitisi on ümberkorraldamiskuludes juba arvesse võetud ja ümberkorralduskava kohaselt ulatuvad need 1,4 miljoni euroni. 13 omavalitsusüksust lubasid palgata Kofinose kesktapamaja 19 alalisest töötajast 15, vastates nii omaenda tööjõuvajadusele. Sellest kokkuleppest lähtudes ei luba siseministeerium ja rahandusministeerium luua asjaomastes omavalitsusüksustes uusi või lisatöökohti.

(62)

Eelnevast lähtudes lepiti kokku, et Kofinose kesktapamaja iga alaline töötaja viiakse üle samale ametikohale ja sama palgaga, mis tal varem oli Kofinose kesktapamajas. Seepärast on lepitud kokku, et omavalitsusüksused, mis võtavad üle Kofinose kesktapamaja endised töötajad, maksavad palgaosa, mis vastab äsja palgatud töötaja esialgsele palgaastmele, ja riik tasub palgavahe. Riigi makstavad summad puudutavad ajavahemikku alates üleviimisest kuni iga töötaja karjääri lõpuni. Seda summat Kofinose kesktapamaja 15 töötaja kohta hinnatakse ligikaudu 3,4 miljonile eurole. Küprose ametiasutuste sõnul ei puuduta see summa kulusid, mida oleks pidanud kandma Kofinose kesktapamaja, ja seepärast ei ole see lisatud ümberkorraldamiskuludesse. Sarnastes olukordades on see tavaline tegutsemisviis. Küprose ametiasutused teevad järelduse, et seepärast ei ole meede olemuselt selektiivne ja seega ei täida see üht riigiabi olemasolu tingimust. Siiski väidavad Küprose ametiasutused, et isegi kui seda käsitletaks riigiabina, on tegemist sotsiaalset laadi abiga, mis ulatub abisaaja huvidest kaugemale. Niisuguse abi puhul on komisjoni suhtumine suuniste kohaselt positiivne.

(63)

Seoses ümberkorraldamiskava prognoosiga tapamaja turuosa suurendamise kohta 2 % võrra kõigi kolme stsenaariumi puhul (parim, halvim ja vahepealne) märgivad Küprose ametiasutused, et ajavahemikul 1998–2008 oli see protsent keskmine iga-aastane loomatapmise kasvumäär Küprosel. See oli ka Kofinose kesktapamaja juhtkonna prognoos järgmiseks viieks aastaks. Kasvumäära vähenemine 0,5 % võrra tähendab Kofinose kesktapamaja kasumi vähenemist 500 000 euro võrra, kuid abisaaja tegutseks pärast ümberkorraldamisperioodi endiselt kasumlikult.

(64)

Seoses kuludega, mis kaasnevad töötajate üleviimisega omavalitsusüksustesse, kordavad Küprose ametiasutused, et üle viiakse üksnes 19 inimest ja enamus liigsest töötajaskonnast koondatakse.

(65)

Oma 20. aprilli 2011. aasta otsuses tõstatas komisjon kahtlused Kofinose kesktapamaja suutlikkuse osas sõlmida finantseerimisasutustega laenulepinguid. Küprose ametiasutused väidavad sellega seoses, et Kofinose kesktapamaja on sõlminud laenulepingud kommertspankadega, millele makstakse tagasi tavalisel viisil ja viivitusteta. Võttes arvesse eelnevalt selgitatud tõsiasja, mille kohaselt ei saa vastavalt asjakohasele õigusaktile kohaldada Kofinose kesktapamaja vara suhtes tavalisi täite- või arestimismenetlust, kehtivad pankadega sõlmitud laenulepingute suhtes riiklikud tagatised. Küprose ametiasutused lisavad, et see muudab ettevõtja ümberkorraldamist ja selle õiguslikku staatust. Edaspidiseid laene turutingimustel on võimalik saada tänu ettevõtja varale, mille hulka kuuluvad kinnisasjad väärtuses ligikaudu 7 miljonit eurot. Kofinose kesktapamaja kinnisasjade väärtusega seoses täpsustavad Küprose ametiasutused, et sellise väärtuse on arvutanud välja siseministeeriumi kinnistus- ja maamõõtmisamet.

(66)

Küprose ametiasutused rõhutavad, et Kofinose kesktapamaja probleemid on tingitud järgmistest asjaoludest: a) ettevõtja struktuuri ja toimimisega seotud paindlikkuse puudumine, b) suured tööjõukulud; ja c) suured võlad. Ümberkorraldamiskavas suudetakse neile põhjustele reageerida, muutes ettevõtja õiguslikku staatust, vähendades tööjõukulusid ja ettevõtja võlgu.

(67)

Kompensatsioonimeetmetega seoses väljendavad Küprose ametiasutused esmalt veel kord muret võimaluse pärast, et Cypra võib saavutada turul monopoolse seisundi. Küprose ametiasutuste sõnul on Cypra saatnud Küprose sise-, kaubandus- ja rahandusministrile kirja, milles on märgitud, et ettevõtja turuosa sigade tapmise turul on 71 %, selle hinnad on 20 % suuremad ja klientide eelistus tugineb muu hulgas tõsiasjale, et ettevõtja pakub parema kvaliteediga liha. See tõendab Küprose ametiasutuste arvates tõsiasja, et Cypral on valitsev positsioon ja et Kofinose kesktapamaja tegutsemise lõpetamise korral hinnad suurenevad. Küprose ametiasutused lisavad, et isegi kuigi Cypra väljendas kavatsust siseneda kuue kuu jooksul veisetapmisturule, ei ole ettevõtja seda veel teinud. Lisaks väidavad Küprose ametiasutused, et Cypral ei ole veel kõiki vajalikke ruumilise planeerimise litsentse ega muud laadi litsentse, mistõttu on ebatõenäoline, et ettevõtja siseneb ettenähtud ajavahemikul veiste tapmise turusegmenti. Küprose ametiasutuste käsutuses oleva teabe alusel ei ole ka ühelgi teisel ettevõtjal kavatsust siseneda sellesse turusegmenti.

(68)

Ülevõimsuse probleemiga seoses märgivad Küprose ametiasutused, et ülevõimsus sigade tapmise turusegmendis küündib 39 %-ni ja võimsus selles turusegmendis on kasvanud 32 % võrra alates Cypra sisenemisest turule 2006. aastal, samas kui lammaste/kitsede tapmise ülevõimsus küündib 51 %-ni, olles alates Cypra turuletulekust kasvanud 17 %. Küprose ametiasutuste sõnul viitab see järeldusele, et ülevõimsuse turul tekitas Cypra turuletulek. Küprose ametiasutused jõuavad järeldusele, et võttes arvesse Kofinose kesktapamaja finantsseisundit, kahjustaksid kõik selle tapamaja tegevuse täiendavad piirangud ettevõtja elujõulisust.

(69)

4. juuli 2011. aasta kirjas esitas kaebuse esitaja oma märkused komisjoni 20. aprilli 2011. aasta otsuse kohta. Oma kirjas kordas Cypra, et Küprose veisekasvatajate organisatsioon kavatseb rajada tapamaja.

(70)

Kompensatsioonimeetmetega seoses märgib Cypra, et kui ümberkorraldamisabi küsimus on selgeks tehtud ja kui seakasvatajad on kaasatud Kofinose kesktapamaja tegevusse, siis võttes lisaks arvesse A&A uue tapamaja ehitamist, seatakse ettevõtja elujõulisus ohtu. See on tingitud asjaolust, et ettevõtja teostatav sigade tapmiste arv väheneb märkimisväärselt. Cypra tuletas lisaks meelde, et on hiljuti investeerinud oma võimsuse suurendamisse olulisi summasid. Ta lisas ka, et Küprose seakasvatajate ühendus (mis esindab 100 % saare seakasvatajatest) on kaasatud ümberkorraldamisprotsessi. Nähtavasti pakub valitsus sellele ühendusele osalust pärast ümberkorraldamist loodavas uues ettevõttes. See iseenesest läheb Cypra sõnul vastuollu kohustusega mitte kasutada kolme aasta jooksul turuosa suurendamiseks agressiivseid meetmeid. Võimsusega seoses ületab kolme ettevõtja – Cypra, A&A ja Trimithiase – võimsus 20 000 sea tapmist nädalas, samas kui asjaomane toodang on ligikaudu 14 000.

(71)

Cypra väidab, et enne abi heakskiitmist peaksid Küprose ametiasutused tõendama, et Kofinose kesktapamajal on võimalik sõlmida 5 miljoni euro suurune laenuleping. Igal juhul oleks kaebuse esitaja sõnul parim lahendus sigade tapmise tootmisliini sulgemine. See ei tekitaks turul mingit puudujääki, sest ülejäänud ettevõtjad suudavad vastata riigi vajadustele. Lisaks esitab Cypra väited Küprose valitsuse praeguste ja endiste liikmete ning Kofinose kesktapamaja juhtkonna lähedaste sidemete kohta, mis jätkumise korral tähendaks edasist ebaõiglast käitumist eraomanduses tapamajade suhtes.

(72)

Seoses riigi nõuetega Kofinose kesktapamaja vastu väidab Cypra, et Kofinose kesktapamaja on kogunud 900 000 euro ulatuses veterinaarteenuste tasusid, mida ei ole riigile tagasi antud. Töötajate üleviimise suhtes on riik nõustunud subsideerima töötajate üleviimise kulu, tasudes kõikide üleviidavate töötajate puhul äsja (omavalitsusüksustesse) ametisse nimetatud töötaja ja töötajate praeguse palga vahe. Lisaks subsideerib riik uude ettevõttesse jäävate töötajate puhul 40 % varasemast palgast kuni nende teenistuse lõpuni, samas kui uus ettevõte tasub 60 %.

(73)

Ettevõtja enda maksega seoses väidab Cypra, et Kofinose kesktapamaja kinnisasjade müük peaks toimuma vabaturul. Cypra kahtlustab, et asjaomase maa väärtus, nagu näitab rent, mida riik nõuab teiselt ettevõtjalt (Sigan Management Limited) samas piirkonnas, on ümberkorraldamiskavas märgitust oluliselt väiksem. Omavalitsusüksuste liidu antud 512 850 euro suuruse laenu puhul kahtleb Cypra, kas laen on makstud tagasi maaomandi ülemineku kaudu.

(74)

Kaebuse esitaja teeb ettepaneku, mille kohaselt peaks Kofinose kesktapamaja edaspidine ümberkorraldamine hõlmama veiste tapmisliini ajutist rentimist Küprose veisekasvatajate organisatsioonile, lammaste ja kitsede tootmisliini ajutist rentimist huvitatud isikule ja sigade tapmisliini sulgemist. Kui Küprose veisekasvatajate organisatsioon rajab oma tapamaja, tuleks Kofinose kesktapamaja sulgeda ja valitsus peaks müüma asjaomase maa kolmandatele isikutele.

(75)

Komisjoni 20. aprilli 2011. aasta otsuse kohta esitas märkused hulk muid kolmandaid isikuid.

(76)

Üks konkurent (A&A Slaughterhouses) väitis, et oli just lõpetanud oma tootmisüksuse ajakohastamise ja et praegu on tal võimalus vastata 35–40 %-le riigi vajadustest sigade tapmise valdkonnas ning 30 %-le riigi vajadustest lammaste/kitsede tapmise valdkonnas. Lisaks väidab ettevõtja, et Kofinose kesktapamaja ümberkorraldamiskavas ei võetud arvesse selliseid suundumusi, nagu Kofinose kesktapamaja konkurentide (nt A&A või Agioi Trimithias) tootmisliini ajakohastamine. Selle tagajärjel on abisaaja olukord väidetavalt oluliselt halvem kui on kujutatud ümberkorraldamiskavas, isegi kui arvesse võetakse halvimat stsenaariumi. Lisaks väidab A&A, et Küprose ametiasutuste väide, mille kohaselt võib Cypra kasutada ära monopoolset positsiooni, kui Kofinose kesktapamaja peatab ühe oma tootmisliini, ei pea paika, võttes arvesse A&A ja Agioi Trimithiase tootmisliinide ajakohastamist ja nende ettevõtjate võimsust. A&A arvates ei ole soovitatud kompensatsioonimeetmed vastuvõetavad. Ainus usaldusväärne vastuvõetav kompensatsioonimeede oleks see, kui Kofinose kesktapamaja lõpetaks sigade tapmise teenuste osutamise. Samal ajal tuleks Kofinose kesktapamaja juhtimine anda üle turukogemusega juhtimisrühmale ning veiste, lammaste ja kitsede liinide toimimiseks peaks ettevõttesse jääma vaid väike hulk töötajaid.

(77)

Üks pool, mis palus esitatud teabe konfidentsiaalset käsitlemist, väitis, et Kofinose kesktapamaja täidab nõuetekohaselt kohustusi, mis tulenevad jäätmeid käsitlevatest ELi eeskirjadest. Selle konkurendid on aga kuritarvitanud asjaolu, et kohalikud ametiasutused ei rakenda ega kontrolli piisavalt asjaomaseid ELi direktiive, põhjustades Kofinose kesktapamaja suhtes otsest ja kaudset kõlvatud konkurentsi, mis omakorda on üks ettevõtja praeguse finantsseisundi põhjusi, sest erinevalt oma konkurentidest tasub Kofinose kesktapamaja oma jäätmete käitlemise eest tasu.

(78)

Üks pool, Küprose seakasvatajate ühendus, väljendas muret sigade tapmise segmendis valitseva ettevõtte, st Cypra agressiivsuse pärast. On väidetud, et kui Kofinose kesktapamaja lakkab tegutsemast, haaraks Cypra vähemalt sigade tapmise segmendis monopoolse positsiooni. Lisaks on väidetud, et sisenemine veisetapmise turusegmenti ei ole tõenäoline. Ühendus märgib ka, et seakasvatajad lõid hiljuti ettevõtte, mis kontrollib praegu 60 % riigi toodangust. Praegu teeb tapamaja suhtes valiku klient (liha jaemüüja või hulgimüüja). Ühendus märgib aga, et edaspidi võiks see ettevõtja valida tapamaja viimase elujõulisuse alusel, nt nõudes loomade tapmise kohta pakkumisi. Võttes arvesse turustruktuuri Küprosel, ei tohiks seega ühegi ettevõtja elujõulisust võtta enesestmõistetavana.

(79)

8. novembri 2011. aasta kirjas esitasid Küprose ametiasutused oma märkused kolmandate isikute esitatud teabe kohta.

(80)

A&A märkustega seoses väitsid Küprose ametiasutused, et ümberkorraldamiskava aluseks oli turu olukord kava väljatöötamise ajal. Kavas arvestati tõepoolest Agioi Trimithiase ja Cypra tapamajade tegutsemisega. A&A uue hoone avamisega seoses arvab Kofinose kesktapamaja, et see ei mõjuta turutingimusi olulisel määral. On märgitud, et A&A märkused põhinevad tõsiasjal, et see ettevõtja saaks Kofinose kesktapamaja võimalikust turult lahkumisest kasu. Kui see aga aset leiaks, likvideeritaks Kofinose kesktapamaja ja selle varadest ei piisaks võlgade katmiseks. Sellisel juhul võtaks riik üle Kofinose kesktapamaja kohustused ja teine eraettevõtja võib tapamaja uuesti avada. Teisalt annab ümberkorraldamiskava Kofinose kesktapamajale võimaluse täita ise oma kohustused ja samal ajal on olemas erainvestorite lisandumise võimalus. Kompensatsioonimeetmetega seoses väidavad Küprose ametiasutused, et A&A ei põhjenda oma ettepanekuid, mis on lisaks meelevaldsed, ei ole majanduslikult otstarbekad ega tooks mingil juhul kaasa ettevõtja elujõulisust. Ka väidavad Küprose ametiasutused, et A&A esitatud teabest jääb mulje, et ümberkorraldamiskava ei ole koostatud hoolikalt. A&A näib siiski eiravat asjakohaste õigusaktide ja ümberkorraldamiskava enda põhielemente.

(81)

Cypra esitatud märkustega seoses väidavad Küprose ametiasutused, et monopoli tekkimise ohte arvesse võttes ei ole praegu selge, kas uued tapamajad avatakse. Igal juhul pooldaksid ametiasutused meetmeid, mis lubavad Kofinose kesktapamajal jätkata tegutsemist ja see hoiab ära monopolide ja oligopolide tekkimise. Kofinose kesktapamaja ümberkorraldamine aitab sellele eesmärgile kaasa, eriti kui Kofinose kesktapamaja jätkab tegutsemist sigade tapmise segmendis. Cypra mured omaenda elujõulisuse pärast näivad olevat rohkem seotud A&A tapamaja taasavamise ja Kofinose kesktapamaja edasitegutsemisega. Erainvestorite identiteediga seoses märgivad Küprose ametiasutused, et ühed võimalikest investoritest võiksid tõepoolest olla Küprose seakasvatajate ühenduse liikmed. See ei tähendaks aga, et ühe niisuguse osaluse tingimusena peaks Kofinose kesktapamajas tapetud sigade arv olema suurem või et seakasvatajad peaksid olema selle tapamaja kliendid.

(82)

Küprose ametiasutused lükkavad tagasi väite, et valitsuse eelmiste ja praeguste liikmete ning Kofinose kesktapamaja vahel on tihedad sidemed ja märgivad, et niisugused väited on alusetud. Veterinaarteenuste tasudega seoses väidetakse, et need makstakse järk-järgult tagasi. Näitena märgivad Küprose ametiasutused, et ajavahemikul 2008–2011 maksis Kofinose kesktapamaja tasusid 479 000 euro ulatuses. Kofinose kesktapamaja kinnisasjade müügiga seoses märgivad Küprose ametiasutused, et maad on hinnanud sõltumatu hindaja (kinnistus- ja maamõõtmisamet) ning et Cypra väited on samavõrd alusetud. Küprose ametiasutused esitasid riikliku kinnistus- ja maamõõtmisameti kirja, milles põhjendati erinevust ettevõtte Sigan Management Limited makstava rendi ja Kofinose kesktapamaja maa hinnatud väärtuse vahel. Küprose ametiasutused väidavad, et Cypra ettepanekud ei ole vastuvõetavad. Isegi kui Kofinose kesktapamaja ümberkorraldamist ei viida lõpule, on riigil või Kofinose kesktapamaja likvideerijal kohustus ja õigus müüa või rentida selle vara erainvestoritele ja ettevõtjatele.

(83)

Komisjoni taotlusel esitasid Küprose ametiasutused 30. märtsi 2012. aasta ja 26. novembri 2012. aasta kirjadega täiendavaid selgitusi ja ajakohast teavet. 14. mail 2013 täiendasid nad seda teavet lisaelementidega.

(84)

Seoses Kofinose kesktapamaja tasumata kohustustega esitas Küpros 30. märtsi 2012. aasta kirjaga nende jaotuse ja selgitas 26. novembri 2012. aasta kirjas täpsemalt kohustuste laadi ja maksmise kuupäevi. Küprose ametiasutused juhtisid komisjoni tähelepanu ka tõsiasjale, et 2003. aasta õigusakt nr 26(I), millega reguleeritakse kesktapamajade, nt Kofinose kesktapamaja struktuuri, korraldust ja toimimist ning mille kohaselt ei saa niisuguste organisatsioonide vallas- ja kinnisasjade suhtes kohaldada tavalist täite- või arestimismenetlust ega ühtegi muud menetlust pärast nende suhtes esitatud hagi, asendas pelgalt tapamajasid käsitlevat 1981. aasta õigusakti nr 69, mille artikkel 22 sisaldas täpselt sama sätet. Seepärast soovitavad Küprose ametiasutused komisjonil tungivalt uurida, missugusel määral hõlmab 2003. aasta õigusakti see säte asjaomase ühinemislepingu alusel olemasolevat abi ja juhivad tähelepanu sarnasele juhtumile, mida komisjon on uurinud (E 12/2005 – Poola – piiramatu riigitagatis Poczta Polskale), mille puhul komisjon oli seisukohal, et kuigi 2003. aasta õigusakt sisaldab asjaomase ettevõtja pankrotistumist takistavat kehtivat õigussätet, oli tegemist olemasoleva abi juhtumiga, sest selle sätte sisu pärineb 1934. aasta õigusaktist.

(85)

Lisaks kinnitasid Küprose ametiasutused 14. mail 2013 esitatud teabes, et ümberkorraldamise raames tasutavad summad hõlmavad nominaalsummasid koos intressivõlgnevustega. Lisaks kinnitasid nad et Kofinose kesktapamaja maksab veterinaarteenuste võla pärast ümberkorraldamist järk-järgult tagasi.

(86)

Seoses töötajate üleviimisega omavalitsusüksustesse täpsustasid Küprose ametiasutused oma 30. märtsi 2012. aasta kirjas, et kirja saatmise kuupäeval oli kaheksa töötajat viidud juba üle omavalitsusüksustesse, kes taotlesid seda lisatööjõu vajaduse tõttu ise ja kus siseministeeriumil ja rahandusministeeriumil ei olnud valitsevates majandustingimustes võimalik kiita heaks uute/täiendavate ametikohtade loomist omavalitsusüksustesse. Ümberkorraldamiskavas nähakse ette kokku 15 töötaja üleviimine ja selle raames tuleb neile 15 töötajale tagada pensioniõigused. Ette on nähtud, et omavalitsusüksused tasuvad neile töötajatele summa, mis vastab palgataseme esimesele astmele uue isiku palkamise korral samale ametikohale ning et riik katab vahe töötajate tegeliku palgaga. Küprose ametiasutused hindasid 15 töötaja palgavahe katmiseks vajaliku kogusumma 3 342 450 eurole alates üleviimise kuupäevast kuni iga töötaja pensionile jäämiseni. Samas kontekstis rõhutasid Küprose ametiasutused, et töölepingu lõpetamist käsitleva õigusakti (N.24/1976) alusel vastab eratapamajade puhul 15 töötaja koondamise miinimumkulu kohustuslikule kaheksa nädala pikkusele etteteatamistähtajale. Küprose ametiasutuste sõnul ei ole eratapamajadel kohustust tasuda lisaks töötajate koondamise eest kompensatsiooni, v.a juhul kui ametiühingutega on sõlmitud konkreetsed kollektiivlepingud. Ka märkisid samad ametiasutused, et Kofinose kesktapamaja peamisel konkurendil ei näi olevat ametiühingutega kollektiivlepinguid.

(87)

Lisaks esitasid Küprose ametiasutused nii hiljutiste suundumuste kui ka turuandmete alusel ajakohastatud äriplaani. Nad esitasid ka tegelike ümberkorraldamiskulude ja nende rahastamise ajakohastatud jaotuse ning esitasid sellega seoses Kofinose kesktapamaja kinnisasjade hindamise tulemuse 24. aprilli 2013. aasta seisuga, mille koostas siseministeeriumi kinnistus- ja maamõõtmisamet ning mille kohaselt on Kofinose kesktapamajale kuuluva maa ja hoonete turuväärtus ligikaudu 8,16 miljonit eurot.

(88)

Ka tunnistasid samad ametiasutused 14. mail 2013 esitatud teabes uue laenulepingu sõlmimise kohta, et niisuguse laenu saamist tuleb praegustes majandustingimustes pidada kaheldavaks.

(89)

Kofinose kesktapamaja tegutseb aktiivselt loomade, täpsemalt lammaste/kitsede, sigade ja veiste tapmise valdkonnas. Kofinose kesktapamajale antud ümberkorraldamisabist teatamise ajal kehtinud nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (8) artikli 180 järgi kohaldatakse asutamislepingu artikleid 87, 88 ja 89 (nüüd ELi toimimise lepingu artiklid 107, 108 ja 109) veise- ja vasikaliha, sealiha, lamba- ja kitseliha tootmise ja nendega kauplemise suhtes. Seepärast tuleb kõnealuseid meetmeid uurida riigiabi eeskirju arvesse võttes.

(90)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtteid või teatud kaupade tootmist, keelatud niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(91)

Ümberkorraldamisabi annab Küprose riik ja see annab abisaajale valikulise eelise, kuna abi antakse üksnes Kofinose kesktapamajale. Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale osutab konkurentsi moonutamise ohule ainuüksi asjaolu, et ettevõtja konkurentsivõime tugevneb konkureerivate ettevõtjatega võrreldes tänu majanduseelisele, mida ta ei oleks saanud oma tavalise majandustegevuse käigus (9). Kofinose kesktapamaja tegutseb aktiivselt turul, kus toimub liikmesriikide vaheline kaubandus, ja seega moonutab või ohustab abi konkurentsi ja mõjutab liikmesriikide vahelist kaubandust, sest Kofinose kesktapamajale antakse muude konkurentide ees eelis ja lubatud on loomade piiriülene transportimine tapmise eesmärgil. Lisaks saavad välisinvestorid investeerida Küprose tapamajadesse. Seega tuleb asjaomast meedet käsitleda abina ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(92)

Käesolev otsus hõlmab lisaks ümberkorraldamisabile ka mitut muud võimalikku laadi abi, mida anti või antakse Kofinose kesktapamajale. See abi on järgmine: i) riigi jätkuvalt salliv suhtumine tasumisele kuuluvate summade maksmisega viivitamisse ii) omavalitsusüksuste liidu antud 512 850 euro suurune laen, iii) riiklikult tagatud võlakirjadega seotud väidetav abi, ning iv) olemasolevate töötajate ja kaasnevate pensionikohustuste üleviimine omavalitsusüksustesse.

(93)

Riigi jätkuvalt salliv suhtumine tasumisele kuuluvate summade maksmisega viivitamisse kuuluks tavaliselt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi määratluse alla: väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib soodsamat kohtlemist, mida riik rakendab ettevõtja suhtes seoses võlgade tagasinõudmisega, käsitleda riigiabina. Vastavalt ELi kohtupraktikale (10) võib asjaolu, et riik kui võlausaldaja vähendab võlgadest tulenevaid makseid või ei nõua tasumata võlga tagasi, tähendada riigiabi, niikaua kuni eraõiguslik võlausaldaja ei oleks samasugustes või võrreldavates tingimustes toiminud samal viisil. Praegusel juhul näib, et abi antakse riigi ressursside kaudu, sest riik loobub Kofinose kesktapamaja võlgade tagasimaksmisest saadavast sissetulekust. Nagu on märgitud põhjenduses 23, oli Kofinose kesktapamaja kogunenud võlgnevus 31. detsembriks 2011 Küprose laenuvoliniku ees ligikaudu 11 miljonit eurot, tasumata makseid sotsiaalkindlustusasutusele ja maksuametile oli ligikaudu 8,7 miljonit eurot ja veterinaarteenuste kulude maht oli ligikaudu 1,3 miljonit eurot. Lisaks näib, et meetmega antakse Kofinose kesktapamajale valikuline eelis, sest see antakse konkreetselt sellele ettevõtjale. Samad, põhjenduses 91 nimetatud kaalutlused on asjakohased konkurentsi moonutamise tingimuse ja kaubandusele avaldatava mõju puhul. Riigi salliv suhtumine asjaolusse, et Kofinose kesktapamaja viivitab tasumisele kuuluvate summade maksmisega, on seega riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(94)

Omavalitsusüksuste antud 512 850 eurosuuruse laenuga seoses on Küprose ametiasutused märkinud, et see summa anti 2007. aasta detsembris. Pärast Küprose riigiabi voliniku negatiivse arvamuse saamist maksis Kofinose kesktapamaja 15. jaanuaril 2010 selle summa koos intressiga omavalitsusüksuste liidule tagasi maa üleandmise kaudu väärtuses 580 000 eurot. Maa väärtust hindas kinnistus- ja maamõõtmisamet, mida peetakse riigi ametlikuks hindajaks.

(95)

Küprose ametiasutuste väitel vastab intress summas 67 150 eurot aastasele intressimäärale 6,12 %, hõlmates iga-aastast kapitaliseerimist. Küprose ametiasutuste sõnul ei ole see intressimäär väiksem kui kinnisasja tagatisega turuintressimäärad asjaomasel ajavahemikul. Komisjon märgib, et baasintressimäär jääb võrdlusperioodil Küprose puhul vahemikku 4,99 % (detsember 2007) kuni 1,24 % (jaanuar 2010). Vastavalt komisjoni varasemale teatisele viite- ja diskontomäärade kehtestamise meetodi kohta (11) tuli asjakohase viitemäära kindlakstegemiseks lisada baasmäärale 75 baaspunkti. Vastavalt 1. juulist 2008. aastast kohaldatavale komisjoni uuele teatisele viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta (12) tuleb lisada keskmiselt 220 baaspunkti suurune marginaal (mis vastab tavalistele tagatistele ja rahuldavale reitingule või suurtele tagatistele ja nõrgale finantsreitingule). Intress 6,12 % aastas, mida Kofinose kesktapamaja tasus omavalitsusüksuste liidule, oli keskmiselt suurem kui kohaldatav viitemäär ajavahemikul 2007. aasta detsembrist kuni 2010. aasta jaanuarini. Seega võib komisjon põhimõtteliselt aktsepteerida asjaolu, et omavalitsusüksuste liidu poolt Kofinose kesktapamajale antud 512 850 euro suuruse laenu puhul on kogu võimalik asjaomane riigiabi makstud omavalitsusüksuste liidule tagasi.

(96)

Nimetatud viitemäärasid ei kohaldata aga raskustes olevate äriühingute suhtes. Nagu on juba osutatud põhjenduses 21, tunnistas komisjon oma otsuses, milles kiideti heaks Kofinose kesktapamajale antav päästmisabi, et tegemist on raskustes oleva äriühinguga. See oli olnud Küprose ametiasutuste argument enne otsuse vastuvõtmist ning seda toetasid ettevõtja raamatupidamisaruanded aastate 2006–2009 kohta. Nimetatud tähelepanekut kinnitas ka tõsiasi, et ettevõtja jättis 2007. aasta juulis täitmata oma võlakirjadega seotud kohustused ja seega pidi Küprose riik tagatise andjana sekkuma (vt põhjendus 60). 2007. aasta jooksul näisid Kofinose kesktapamaja juures ilmnevat tavalised raskustes oleva äriühingu tunnused, nagu suurenev kahjum, vähenev käive, ülevõimsus, kahanev rahavoog ja vähenev varade puhasväärtus, nagu on kirjeldatud raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate suuniste punktis 11 (13). Nii komisjoni varasemas teatises viite- ja diskontomäärade kehtestamise meetodi kohta kui ka komisjoni uues teatises viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodi läbivaatamise kohta nähakse ette, et raskustes olevate äriühingute suhtes tuleb kohaldada vähemalt 400 baaspunkti suurust riskimarginaali. Kuna Kofinose kesktapamaja vastas juba 2007. aasta detsembris tingimustele, mille järgi liigitub see raskusteks olevaks äriühinguks, on tegelikult tasutud intressi ja selle intressi vahe, mida ettevõtja 400 baaspunkti suurust riskimarginaali arvesse võttes oleks pidanud tasuma, riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

(97)

1985. aastal oli Kofinose kesktapamaja emiteerinud riiklikult tagatud võlakirju, mis emiteeriti uuesti aastatel 1992 ja 1999. Sel eesmärgil võttis Küpros vastu õigusakti. Seega ilmneb, et abi anti enne Küprose ühinemist Euroopa Liiduga. Vastavalt komisjoni teatise (EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta garantiidena antava riigiabi suhtes) (nüüd ELi toimimise lepingu artiklid 107 ja 108) (14) punktile 2.1 toimub abi andmine garantii andmise hetkel, mitte selle kasutamise või garantii tingimuste kohaste väljamaksete tegemise ajal. Seepärast tunnistab komisjon, et kui garantiid 2007. aastal kasutati, ei antud mingisugust riigiabi.

(98)

Nagu ümberkorraldamiskavas on märgitud, viiakse osa töötajaid üle omavalitsusüksustesse. Nagu Küprose ametiasutused selgitasid oma 20. aprilli 2011. aasta kirjas, on omavalitsusüksustesse üleviidavate töötajate pensioniõigused lisatud ümberkorraldamiskuludesse ja need ulatuvad 1,4 miljoni euroni. Ümberkorraldamiskavas hõlmamata sotsiaalkulud on seotud töötajate palgaosaga, mis ületab omavalitsusüksusse äsja palgatud töötaja palgataset kuni palgani, mida iga töötaja sai Kofinose kesktapamajas. Seda summat hinnatakse 3,4 miljonile eurole.

(99)

Kõigi meetmete puhul, millega vabastatakse ettevõtja tavaliselt eelarves hõlmatud tasudest, on tegemist riigiabiga. See hõlmab ka töötajate palgaga seotud kulusid. Sellega seoses on Euroopa Kohus leidnud, et asjaolu, et riiklikud meetmed on mõeldud lisakulude hüvitamiseks, ei tähenda, et neid ei saa riigiabiks liigitada (15).

(100)

Seepärast leiab komisjon, et 3,4 miljoni euro suurune palgavahe omavalitsusüksustesse üleviidavate töötajate puhul on riigiabi Kofinose kesktapamaja kasuks.

(101)

Artikli 107 lõikes 1 sätestatud riigiabi keeld ei välista, et mõnda liiki abi võib tunnistada siseturuga kokkusobivaks, lähtuvalt kõnealuse artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud eranditest.

(102)

Aluslepingu artikli 107 lõike 3 punktis c sätestatud erandi kohaldamisel võib komisjon lugeda abi siseturuga kokkusobivaks, kui leitakse, et see on abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Tuleb aga märkida, et põhimõtteliselt võib raskustes olevale äriühingule antava riigiabi lugeda kokkusobivaks üksnes raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi käsitlevate suuniste (16) alusel, sest raskustes olevale äriühingule antav abi on tavaliselt kokkusobivuse õiguspärase eesmärgi saavutamiseks sobimatu, kuni äriühingu elujõulisus jääb kaheldavaks.

(103)

Vastavalt Euroopa Liidu suuniste (riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020) (17) punktidele 66 ja 67 peavad abimeetmed sisaldama mingit ergutavat elementi. Ergutav mõju esineb siis, kui abi muudab ettevõtja käitumist nii, et see hakkab tegelema sektori arengut toetava lisategevusega, mida ta ilma abita ei teeks või teeks piiratult või eri viisil. Ühepoolne riigiabi, mille eesmärk on lihtsalt ettevõtjate rahalise seisukorra parandamine ning mis ei aita mingil moel kaasa sektori arengule, on liigitatav tegevusabi hulka ning on siseturuga kokkusobimatu.

(104)

Jätkuvalt salliv suhtumine asjaolusse, et Kofinose kesktapamaja viivitab tasumisele kuuluvate summade maksmisega, ei olnud seotud ei investeerimise, väljaõppe, töökohtade loomise ega mingi abisaajalt nõutava omapoolse panuseta. Abi oli lihtsalt ette nähtud abisaaja finantsseisundi tugevdamiseks. Seepärast on komisjon seisukohal, et selle abi puhul on tegemist tegevusabiga, mis on siseturuga kokkusobimatu.

(105)

Asjaomase juhtumi korral tuleb ka uurida, kas seda meedet võiks käsitleda olemasoleva abina.

(106)

Vastavalt Küprose ühinemislepingu IV.4 lisa punktile 4 käsitletakse abikavasid ja üksikabi, mis on seotud põllumajandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega ning mida on rakendatud uues liikmesriigis enne ühinemiskuupäeva ja rakendatakse veel pärast seda kuupäeva, olemasoleva abina EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 1 (nüüd ELi toimimise lepingu artikli 108 lõige 1) tähenduses, kui abimeetmest teatatakse komisjonile nelja kuu jooksul alates ühinemiskuupäevast. Loetelu, mille Küpros edastas pärast ühinemist 1. mail 2004 ja mille komisjon avaldas, (18) ei sisaldanud Kofinose kesktapamajale antavat abi. Seepärast ei saa kõnealust meedet käsitleda olemasoleva abina ühinemislepingu IV.4 lisa punkti 4 tähenduses.

(107)

Ümberkorraldamiskavas nähakse aga muu hulgas ette Kofinose kesktapamaja ümberkujundamine eraõiguslikuks ettevõtjaks. Selle ümberkujundamisega lõpetatakse Kofinose kesktapamaja praegune õiguslik staatus ja edaspidi kohaldatakse ettevõtja suhtes tavalist pankrotimenetlust.

(108)

Peale selle nähakse ümberkorraldamiskavas ette ettevõtja võlgade täielik tagasimaksmine sotsiaalkindlustusfondile ja riigi maksuametile ning võlgade tasumine laenuvolinikule (vt põhjendus 44). Lisaks on Küprose ametiasutused kinnitanud, et tasumata kohustused veterinaarteenuste osakonna ees makstakse pärast ümberkorraldamist järk-järgult tagasi. Nad väidavad, et nende otsus anda Kofinose kesktapamajale ümberkorraldamisabi kinnitab valitsuse kavatsust järgida seoses Kofinose kesktapamaja võlgadega valitsusasutuste ees kokkulepet.

(109)

Kuna raskustes olev äriühing nagu Kofinose kesktapamaja saab põhimõtteliselt kasutada ainult kokkusobivat riigiabi heakskiidetud päästmis- ja ümberkorraldamiskava alusel, tegeldakse tasumata kohustustega seepärast otse ümberkorraldamisabi kokkusobivuse hindamise raames.

(110)

Nagu näidati põhjenduses 96, ei saa välistada, et omavalitsusüksuste liidu antud 512 850 euro suuruse laenuga on seotud täiendava abi element, mida Kofinose kesktapamaja ei ole veel tagasi maksnud. Selline täiendav abi ei saanud olla seotud investeeringute, väljaõppe, töökohtade loomise ega mingi muu abisaajalt nõutava omapoolse panusega. Abi oleks olnud lihtsalt ette nähtud abisaaja finantsseisundi tugevdamiseks. Seepärast on niisuguse abi puhul tegemist tegevusabiga, mis on siseturuga kokkusobimatu. Niisugune täiendav abi tuleks sellegipoolest maksta omavalitsusüksuste liidule tagasi ja see suurendaks Kofinose kesktapamaja tasumata kohustusi, mille lahendamisega tegeldakse ümberkorraldamise osana tasutava võla raames (vt põhjendus 109).

(111)

Komisjon ja järjepidevalt öelnud, et kompensatsiooni nn luhtunud kulude eest (st kulud, mis on tingitud enne turu avanemist võetud kohustustest, mida ei saa konkurentsi soodustavas turukeskkonnas enam samadel tingimustel täita) saab teatavatel tingimustel lugeda siseturuga kokkusobivaks.

(112)

Sellega seoses on tunnistatud, et tugevalt piiratud konkurentsi järkjärguline asendamine tegeliku konkurentsiga liidu tasandil peab toimuma vastuvõetavatel majanduslikel tingimustel. Seepärast on kiidetud heaks arvukalt otsuseid, millega liikmesriigid annavad abi eesmärgiga vähendada nn ajaloolise ettevõtja nn pärandiga seotud kohustusi. Komisjon on oma otsuste tegemise praktikas leidnud, et vähendamine peab piirduma sellega, mis on vajalik selleks, et võrdsustada ajaloolise ettevõtja kuludena kantavate sotsiaalkindlustuskohustuste määr konkurentide kantavate sotsiaalkindlustuskohustuste määraga (19).

(113)

Käesoleval juhul leitakse, et Kofinose kesktapamaja kui avalikku teenust osutav organisatsioon on võrreldes konkurentidega struktuuriliselt ebasoodsas olukorras, sest ettevõtja peab kandma suuri tööjõukulusid, mis tulenevad Küprose tapamajaturu liberaliseerimisele eelnevast ajast enne Küprose ühinemist ELiga 2004. aastal (vt põhjendused 35 ja 36).

(114)

30. märtsi 2012. aasta vastuses väidavad Küprose ametiasutused, et töölepingu lõpetamist käsitleva õigusakti (N.24/1976) alusel vastab töötajate koondamise miinimumkulu eratapamajade puhul kohustuslikule kaheksa nädala pikkusele etteteatamistähtajale (vt põhjendus 86). Küprose ametiasutuste sõnul ei ole eratapamajadel kohustust tasuda lisaks töötajate koondamise eest kompensatsiooni, v.a juhul kui ametiühingutega on sõlmitud konkreetsed kollektiivlepingud, mida Kofinose kesktapamaja põhikonkurent samade ametiasutuste andmetel teinud ei ole.

(115)

Seepärast leiab komisjon, et 3,4 miljoni euro suurust palgavahet omavalitsusüksustesse üleviidavate töötajate puhul võib lugeda siseturuga kokkusobivaks, kuid arvestades, et Kofinose kesktapamaja on raskustes olev äriühing, oleks Küpros pidanud lisama selle vastavate ümberkorraldamiskulude hulka. Seepärast tegeldakse kokkusobivuse hindamisega otse ümberkorraldamisabi kokkusobivuse hindamise raames.

(116)

Selleks, et hinnata, kas asjaomast abi saab pidada ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c alusel kokkusobivaks, tuleb seda analüüsida raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevates kohaldatavates suunistes sätestatud tingimuste alusel.

(117)

Komisjon võttis 9. juulil 2014 vastu uued suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (20). Uute suuniste punktis 136 nähakse ette, et teatised, mis komisjon registreerib enne 1. augustit 2014, vaadatakse läbi teatiste esitamise ajal kehtivate kriteeriumide alusel.

(118)

Kofinose kesktapamajale antavast ümberkorraldamisabist teatamise ajal (3. november 2010) olid jõus ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta („suunised“). Seega tuleb asjaomast abi analüüsida neis suunistes sisalduvate sätete alusel.

(119)

Esialgu tuleb analüüsida, kas abisaaja on raskustes olev äriühing suuniste punktide 10 ja 11 tähenduses. Küprose ametiasutused on juhtumi N60/10 raames juba näidanud, et Kofinose kesktapamaja oli raskustes olev äriühing, sest selle juures ilmnesid tavalised raskustes oleva äriühingu tunnused (nt suurenev kahjum, vähenev käive, suurenev ülevõimsus, kahanev rahavoog, kasvav võlg ja vähenev varade puhasväärtus) ning et teda ei saa saneerida oma või omanikelt/osanikelt/aktsionäridelt või turuallikatest saadavate vahenditega (vt põhjendus 21). Sestsaadik on jätkunud Kofinose kesktapamaja negatiivne majanduslik arengusuundumus (vt põhjendused 22 ja 23). Seetõttu võib Kofinose kesktapamaja lugeda raskustes olevaks äriühinguks suuniste punkti 11 tähenduses.

(120)

Täidetud on ka suuniste punkti 12 tingimus, sest 1981. aastal rajatud Kofinose kesktapamaja ei ole vastasutatud äriühing. Küprose ametiasutused kinnitasid juhtumi N 60/10 raames, et Kofinose kesktapamaja ei moodustas suurema kontserni osa.

(121)

Suuniste 5. peatükis on määratletud erisätted, mida kohaldatakse põllumajandussektoris antava ümberkorraldamisabi suhtes. See peatükk ei hõlma aga abimeetmeid põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtetele. Kuna Kofinose kesktapamaja tegeleb aktiivselt põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega, ei rakendata selle suhtes suuniste erisätteid, mida kohaldatakse ümberkorraldamisabi suhtes põllumajanduses.

(122)

Suuniste punkti 34 kohaselt on abi andmise tingimus ümberkorraldamiskava rakendamine, mille kinnitab komisjon iga abimeetme puhul eraldi. Suuniste punkti 35 kohaselt peab ümberkorraldamiskava taastama mõistliku aja jooksul äriühingu pikaajalise elujõulisuse.

(123)

Praegusel juhul on Küpros ümberkorraldamiskava tõepoolest heaks kiitnud ja esitanud selle koos 3. novembris 2010 esitatud teatisega komisjonile. Suunistes nõutu kohaselt on kava põhjalik ja hõlmab Küprose tapamajaturu üksikasjalikku turuülevaadet. Komisjoni taotlusel esitasid Küprose ametiasutused 26. novembril 2012 finantsprognooside ja turuandmete alusel ajakohastatud äriplaani.

(124)

Esialgses plaanis kirjeldatakse üksikasjalikult probleeme, millega Kofinose kesktapamaja pidi toime tulema ja mis on kahjustanud selle elujõulisust. Peamised põhjused olid Kofinose kesktapamaja paindumatus avalik-õigusliku äriühinguna, suured võlad ja personalikulud. Põhjendustes 43–45 kirjeldatud ümberkorraldamismeetmed (õigusliku staatuse muutmine, ettevõtja kohustuste vähendamine ja töötajaskonna vähendamine) võivad aidata taastada ettevõtja elujõulisust. Esialgne ümberkorraldamiskava põhineb 2009. aasta ja 2010. aasta esimese kaheksa kuu tegelikel tulemustel ning turu eeldataval 2 % suurusel aastasel kasvul. Küprose ametiasutuste väitel oli see protsent ajavahemikul 1998–2008 keskmine aastane loomatapmiste kasvumäär Küprosel ning algse ümberkorraldamiskava järgi oli see ka Kofinose kesktapamaja juhtkonna prognoos järgmiseks viieks aastaks (vt põhjendus 63). Ettevõtja arenguga seotud esitatud andmed ja prognoosid hõlmavad ajavahemikku aastani 2017.

(125)

Järgmistes tabelites sisalduvad finantstulemused, mis esitatud esialgses kavas kõigi kolme stsenaariumi kohta (eeldatav, parim ja halvim) ja mille Küprose ametiasutused on esile toonud (arvud on esitatud tuhandetes eurodes).

Eeldatav stsenaarium

Parim stsenaarium

Halvim stsenaarium

(126)

Kõigi kolme stsenaariumi puhul on näha tootmis- ja halduskulude (mis sellegipoolest küündivad 2009. aastal vastavalt ligikaudu 4,5 miljoni euroni ja 1,5 miljoni euroni) selget vähenemist, mis võimaldaks Kofinose kesktapamajal toota alates 2011. aastast puhaskasumit (v.a ligikaudu 80 000 euro suurune puhaskahjum 2012. aastal halvima stsenaariumi korral).

(127)

Neid tulemusi tuleb aga vaadelda Kofinose kesktapamaja üldise finantsseisundi taustal ja seoses eeldatava rahavooga. 2009. aasta lõpuks oli kogunenud kahjum toonud kaasa Kofinose kesktapamaja 28,6 miljoni euro suuruse negatiivse omakapitali. Isegi esialgse äriplaani parima stsenaariumi korral ei oleks Kofinose kesktapamaja saavutanud uuesti positiivset omakapitalibaasi (prognoositava ajavahemiku lõpuks 2017. aastal prognoositakse jätkuvalt ligikaudu 3 miljoni suurust negatiivset omakapitali). Lisaks prognoositakse ajavahemikuks 2012–2016 ettenähtud eeldatavas stsenaariumis endiselt negatiivset netorahavoogu. Sellega seoses tuleb ka märkida, et kuni 2012. aastani (k.a) ei ole kajastatud eelarves ühtegi kapitalikulutust ja seejärel on võetud seda arvesse üksnes 200 000 euro ulatuses aastateks 2013 ja 2014 ning 100 000 euro ulatuses ajavahemikuks 2015–2017. Võttes arvesse prognoositud amortisatsioonimäära, mis jääb kõigis kolmes stsenaariumis vahemikku 595 000 eurot 2011. aastal ja 346 000 eurot 2017. aastal, oleks see ettevaatamatu.

(128)

2012. aasta novembris esitasid Küprose ametiasutused komisjoni taotlusel eeldatava ja halvima stsenaariumi ajakohastatud finantsprognoosid ajavahemikuks 2013–2020. Mõlemas stsenaariumis on kasutatud lähtepunktina Kofinose kesktapamaja finantsseisundit, töötajate arvu ja tasustamist, turusuurust ja turuosa 31. augusti 2012. aasta seisuga. Küprose ametiasutuste sõnul eeldatakse, et Kofinose kesktapamaja taastab esialgses ümberkorraldamiskavas (vastavas stsenaariumis) esitatud turuosad. Nende peamine argument selle eelduse toonitamiseks on asjaolu, et suur hulk kliente on lõpetanud koostöö Kofinose kesktapamajaga – kuigi nad on märkinud, et soovivad teha selle tapamajaga koostööd –, kuna selle jätkuv tegutsemine on ebakindel ja kliendid soovivad tagada, et neil on olemas teenuseosutaja loomade tapmiseks.

(129)

Ajakohastatud äriplaanis on esitatud järgmised prognoosid.

Ajakohastatud eeldatav stsenaarium

Ajakohastatud halvim stsenaarium

(130)

Hiljem tekkiva kasumlikkuse tõttu on Kofinose kesktapamaja omakapitali olukord isegi halvem kui ajakohastatud äriplaanis: ajakohastatud eeldatavas stsenaariumis esineb prognoositava ajavahemiku lõpuks (2020) ligikaudu 10,4 miljoni euro suurune negatiivne omakapital ja ajavahemikul 2015–2020 puudub positiivne netorahavoog.

(131)

Komisjon märgib, et esialgne äriplaan põhineb turu eeldataval 2 % suurusel aastasel kasvul (vt põhjendus 124). Vastavalt andmetele, mille Küprose ametiasutused esitasid 26. novembril 2012, esineb Küprose loomatapmisturul üldine langustrend: 2010. aastat iseloomustas seisak, 2011. aastat 2 % suurune majanduslangus ja 2012. aastat 3,8 % suurune edasine langus (vt põhjendus 31). Lisaks oli Cypra vahepeal sisenenud veisetapmise turusegmenti ja ülevõimsus oli turul üldiselt kasvanud. Seda tausta arvesse võttes on üllatav, et Küprose ametiasutused eeldavad seoses ajakohastatud äriplaaniga (mis esitati 2012. aasta novembris), et Kofinose kesktapamaja taastab esialgses ümberkorraldamiskavas ettenähtud turuosa (vt põhjendus 128).

(132)

Seepärast on komisjon seisukohal, et võttes arvesse Kofinose kesktapamaja üldist nõrka finantsseisundit (negatiivne omakapital prognoositava ajavahemiku lõpus isegi esialgse äriplaani parimas stsenaariumis, vt põhjendus 127) ja ettevõtja pingelist rahavoo olukorda kombineerituna ebasoodsate turutingimustega, ei võimalda ettenähtud ümberkorraldamiskava ettevõttel taastada pikaajalist elujõulisust.

(133)

Suunistes punktis 38 sätestatakse järgmist: „Et vähendada nii palju kui võimalik negatiivset mõju kaubandustingimustele ning kindlustada positiivsete mõjude ülekaal, tuleb võtta kompensatsioonimeetmed.“

(134)

Suuniste punkti 39 kohaselt võivad need meetmed sisaldada vara loovutamist, tootmisvõimsuse või turuosa piiramist ning turutõkete vähendamist asjaomastel turgudel. Niisugused meetmed ei tohi viia turustruktuuri halvenemisele, näiteks mõjutades kaudselt monopoolse või oligopoolse olukorra tekkimist. Vastavalt suuniste punktile 40 peavad meetmed olema võrdelised abi moonutava mõjuga ning eriti äriühingu suuruse ja suhtelise tähtsusega turul või turgudel. Tuleb tähele panna, et vastavalt suuniste punktile 56 võivad ümberkorraldamisabi andmise tingimused kompensatsioonimeetmete rakendamise osas olla abistatavates piirkondades asuva ettevõtja puhul leebemad. Nagu eelnevalt nimetatud, asub Kofinose kesktapamaja tõepoolest abistatavas piirkonnas ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses.

(135)

Ümberkorraldamiskavas soovitatud kompensatsioonimeetmed (otsuse põhjendus 46) on pelgalt käitumuslikud ega hõlma vara loovutamist ega tootmisvõimsuse või turuosa piiramist. Sellega seoses tõid Küprose ametiasutused esile järgmised argumendid.

(136)

Ümberkorraldamiskavas väidetakse, et Kofinose kesktapamaja turuosa Euroopa turul on minimaalne ja selle turuosa Küprosel on viimastel aastatel järjekindlalt kahanenud. See on tingitud tugevast konkurentsist, mida ettevõtjale pakkusid muud turul osalejad, eriti Cypra. Argument Kofinose väikse turuosa kohta Euroopa tasandil ei näi olevat asjakohane. Kuigi loomade piiriülene vedu tapmise eesmärgil on lubatud (vt põhjendus 91), näib, et Küprosel ei kasuta tapamajade kliendid tegelikkuses loomatapmisteenuseid väljaspool Küprost. Lisaks arvab komisjon, et kuigi Kofinose kesktapamaja osa Küprose loomatapmisturul on märkimisväärselt kahanenud 2005. aasta 68 %-lt ligikaudu 31 %-le 2010. aastal ja 26,5 %-le 2012. aastal (vt põhjendused 30–33), on sel endiselt oluline turuosa.

(137)

Esialgses kavas väideti lisaks, et kui Kofinose kesktapamaja lakkaks tegutsemast, tekitaks see tõsiseid turuhäireid ja konkurentsiprobleeme. Esiteks ei vastataks muude ettevõtjate piiratud võimsuse tõttu tõenäoliselt hooajalisele nõudlusele liha järele. Kuna Kofinose kesktapamaja oli ainus aktiivselt veisetapmise valdkonnas tegutsev ettevõtja, ei suudaks ükski teine ettevõtja osutada asjakohaseid teenuseid. Lisaks väideti, et Cypral oleks sigade tapmise turul peaaegu monopoolne seisund ja väga suur turuosa lammaste ja kitsede tapmise valdkonnas. Isegi kui esines märke turuletuleku kavandamisest, märkisid Küprose ametiasutused, et ümberkorraldamisest teatamise ajal ei tegutsenud veisetapmisturul aktiivselt ühtegi muud ettevõtjat. Hilisemad andmed näitasid aga, et 2012. aasta lõpuks oli Cypra tegelikult sisenenud veisetapmisturule ning lisaks Kofinose kesktapamaja olemasolevale võimsusele 200 looma päevas (vt põhjendus 32) pakkus see täiendavat tapavõimsust 104 looma päevas.

(138)

Seepärast ei saa komisjon pidada Küprose ametiasutuste esitatud argumente vastuvõetavaks. On võimalik, et abi puudumise korral oleks Kofinose kesktapamaja maksejõuetu ja et muu ettevõtja võib omandada selle varad, jätkates seega tegutsemist. Sellisel juhul ei väheneks üldine turuvõimsus ja Cypra ei saavutaks peaaegu monopoolset seisundit. Isegi kui Cypra omandaks Kofinose kesktapamaja varad, näib, et nii sigade kui ka veiste tapmise turusegmenti iseloomustab suur ostujõud, mis muudaks pingelise oligopoolse turu loomise ja hinnatõusu kui mitte võimatuks, siis vähemalt ülimalt ebatõenäoliseks. Näiteks Küprose seakasvatajate ühendus märkis, et nad on hiljuti loonud ettevõtte, mis kontrollib 60 % riigi tootmisest. Lisaks tunnistavad nad, et edaspidi võiks see ettevõte valida tapamaja elujõulisuse kaalutluste alusel. Samamoodi toimiksid veisekasvatajad. Nende ühendus esindab kollektiivselt 75 % riigi tootmisest ja on raske kujutleda, kuidas võiksid tapamajad kehtestada veelgi konkurentsivõimelisemaid hindu.

(139)

Lisaks on selge, et turg kannatab ületootmise all. Küprose ametiasutused tunnistavad seda esitatud teabes. Kofinose kesktapamaja turult lahkumine ei tekitaks loomatapmise eri turusegmentides mingeid puudujääke.

(140)

Soovitatud kompensatsioonimeetmetega seoses väidetakse kavas, et tootmisvõimsusest loobumine või turuosa piiramine ei ole Kofinose kesktapamaja puhul lihtsalt võimalik. Kofinose kesktapamaja on väikeettevõtja, mis ei tegele muu kui loomade tapmisega. Selle tootmisliin erineb loomaliikidele vastavalt vaid väga väikesel määral. Iga tapmisliigiga tegelevad samad töötajad, samas kui teenuste arv (nt tasunõudmine) on kõikide tootmisliinide puhul ühine. Neist põhjustest tulenevalt väidetakse kavas, et tootmisvõimsuse piiramine muudaks Kofinose kesktapamaja lihtsalt elujõuetuks.

(141)

On tõsi, et kuna Kofinose kesktapamaja tegutseb aktiivselt abistatavas piirkonnas, on komisjonil võimalik pidada piiratud kompensatsioonimeetmeid vastuvõetavaks. Need peaksid aga sellegipoolest vastama päästmist ja ümberkorraldamist käsitlevatele suunistele ja hõlmama vara loovutamist, tootmisvõimsuse või turuosa piiramist ning turutõkete vähendamist asjaomastel turgudel, ning tooma kaasa Kofinose kesktapamaja turuosa vähenemise võrreldes ümberkorraldamisele eelneva olukorraga. Vajalike kompensatsioonimeetmete täpne ulatus sõltub turustruktuurist ja abi mõjust konkurentsile.

(142)

Komisjon teeb järelduse, et Küprose ametiasutused ei ole esitanud tõendeid põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimise kohta. Seepärast peab komisjon Küprose soovitatud kompensatsioonimeetmeid ebapiisavaks.

(143)

Suuniste punktis 43 on sätestatud, et toetuse suurus ja intensiivsus peavad rangelt piirduma ettevõetavaks ümberkorraldamiseks vajamineva miinimumiga, pidades silmas äriühingu, selle osanike või seda hõlmava kontserni olemasolevaid rahalisi vahendeid.

(144)

Suuniste punktis 44 sätestatakse, et komisjon peab suurettevõtete (nagu Kofinose kesktapamaja praegusel juhul) puhul tavaliselt kohaseks rahaliseks panuseks vähemalt 50 %. Vastavalt aga suuniste punktidele 55 ja 56 võivad abi andmise tingimused olla abisaaja panuse osas leebemad, kui abisaaja paikneb abistatavas piirkonnas.

(145)

Vastavalt esialgsele ümberkorraldamiskavale ulatus Kofinose kesktapamaja ümberkorraldamise kogukulu ligikaudu 27 miljoni euroni, millest 15 miljonit eurot pidi andma riik ümberkorraldamisabina ja ülejäänud 12 miljonit eurot oleks tulnud Kofinose kesktapamaja maksest (kinnisasjade müük väärtuses 7 miljonit eurot ja uue 5 miljoni euro suuruse laenulepingu sõlmimine). Vastavalt sellele esialgsele ümberkorraldamiskavale oleks ettevõtja osalus olnud 44,4 % ümberkorraldamise kogukuludest (vt p põhjendused 25 ja 26). Küprose ametiasutused on kinnitanud, et abisummat kasutatakse üksnes Kofinose kesktapamaja kohustuste tagasimaksmiseks. Seega kasutatakse seda üksnes ümberkorraldamiskava rakendamiseks, mitte ei anta ettevõtjale ülemääraseid vahendeid, mida võidaks kasutada ümberkorraldamisprotsessiga mitteseotud tegevuseks.

(146)

14. mail 2013 esitatud teabes osutasid Küprose ametiasutused, et ümberkorraldamiskulud olid vahepeal kasvanud ligikaudu 29,8 miljoni euroni. Nagu väljendati põhjenduses 115, tuleb ümberkorraldamiskulude hulka lisada ka 3,4 miljoni euro suurune palgavahe omavalitsusüksustesse üleviidavate töötajate puhul, mis tõstab nende kulude kogumäära ligikaudu 33,2 miljoni euroni. Kofinose kesktapamaja panus jääb samaks ja moodustab seega vaid ligikaudu 36 %, võttes arvesse ümberkorraldamise suurenenud kogukulusid. Lisaks tunnistasid Küprose ametiasutused samas esitatud teabes, et praegustes majandustingimustes tuleb kavandatud laenu saamist lugeda kaheldavaks. Võttes arvesse üksnes maamüügist saadud tulu väärtuses ligikaudu 7 miljonit eurot, oleks Kofinose kesktapamaja makse üksnes ligikaudu 21 %, mida komisjon peab selgelt liiga väikeseks, isegi arvestades tõsiasja, et abisaaja paikneb abistatavas piirkonnas (21).

(147)

Ümberkorraldamisabi andmise eeltingimus on selle ümberkorraldamiskava rakendamine. Õigupoolest on Küprose ametiasutused kinnitanud, et kui abisaaja ei rakenda ümberkorraldamiskava (täielikult või osaliselt) kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, toob see kaasa abiandmise tühistamise ning kohustuse maksta juba antud summad tagasi.

(148)

Küprose ametiasutused on võtnud kohustuse esitada igal aastal aruanne, mis hõlmab suuniste punktis 51 nõutud teavet.

(149)

Suuniste kohaselt tuleks ümberkorraldamisabi anda ainult korra kümne aasta jooksul.

(150)

Küprose ametiasutused kinnitasid päästmisabi käsitleva otsuse raames, et Kofinose kesktapamaja ei olnud saanud varem päästmis- või ümberkorraldamisabi.

(151)

Küprose ametiasutused võtsid päästmisabi käsitleva otsuse punktis 28 kohustuse edastada komisjonile hiljemalt kuue kuu jooksul pärast päästmisabi meetme lubamist ümberkorraldamiskava või likvideerimiskava või kinnituse, et laen on täielikult tagasi makstud ja/või garantii on lõpetatud (22). Praeguseks ei ole komisjon saanud Küprose ametiasutustelt sellist teatist.

(152)

Komisjon leiab, et põhjendustes 132, 142 ja 146 esitatud kaalutlusi arvestades on ümberkorraldamisabi, millest Küpros teatas 3. novembril 2010, siseturuga kokkusobimatu.

(153)

Komisjon palub Küprosel vastavalt suuniste punktile 27 esitada seoses Kofinose kesktapamajale antud ja komisjoni 6. mai 2010. aasta otsusega heaks kiidetud 1,6 miljoni euro suuruse abiga kas kinnitus selle kohta, et abi on tagasi makstud või Kofinose kesktapamaja likvideerimiskava.

(154)

Komisjon palub Küprosel nõuda tagasi kogu abi, mis on Kofinose kesktapamajale juba antud seoses riigi salliva suhtumisega tasumisele kuuluvate summade maksmisega viivitamisse, seoses töötajate üleviimisega omavalitsusüksustesse ja võimaliku abiga, mida ei ole omavalitsusüksuste liidule 512 850 euro suuruse laenuga seoses veel tagasi makstud.

a)

abisaajalt tagasi nõutav kogusumma (põhisumma ja intressid);

b)

otsuse täitmiseks juba võetud või kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus;

c)

dokumendid, mis tõendavad, et abisaajalt on nõutud abi tagasimaksmist.