28.3.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 84/39

---

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/528,

27. märts 2015,

millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (Athena) ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/871/ÜVJP

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 26 lõiget 2 ja artikli 41 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu 10. ja 11. detsembri 1999. aasta Helsingi kohtumisel lepiti kokku, et liikmesriigid peavad liidu juhitavates operatsioonides vabatahtlikult koostööd tehes olema 2003. aastaks võimelised siirma 60 päeva jooksul 50 000 – 60 000 isikust koosneva kõikide Petersbergi ülesannete täitmiseks suutliku väeüksuse ning tagama selle ülalpidamise vähemalt ühe aasta jooksul.

(2)	Nõukogu kiitis 17. juunil 2002 heaks liidu juhitavate sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega kriisiohjamisoperatsioonide rahastamise korra.

(3)	Nõukogu kinnitas oma 14. mai 2003. aasta järeldustes vajadust kiirreageerimisvõime järele, eelkõige humanitaarabi- ja päästeülesannete osas.

(4)	Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. juuni 2003. aasta Thessaloniki kohtumisel avaldati heameelt nõukogu 19. mai 2003. aasta järelduste üle, milles kinnitati eelkõige vajadust liidu sõjalise kiirreageerimisvõime järele.

(5)

Nõukogu otsustas 22. septembril 2003, et liit peaks omandama võime hallata paindlikult mis tahes ulatuse, keerukuse ja kiireloomulisusega sõjaliste operatsioonide ühiste kulude rahastamist, eelkõige luues hiljemalt 1. märtsiks 2004 alalise rahastamismehhanismi liidu tulevaste sõjaliste operatsioonide ühiste kulude rahastamise tagamiseks.

(6)	Nõukogu võttis 23. veebruaril 2004 vastu otsuse 2004/197/ÜVJP, (1) millega luuakse mehhanism liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks. Kõnealust otsust on hiljem korduvalt muudetud ja asendatud, viimati otsusega 2011/871/ÜVJP (2).

(7)	Liit on suuteline läbi viima sõjalisi kiirreageerimisoperatsioone vastavalt ELi sõjalise komitee määratletud kontseptsioonile. Liit on suuteline siirma lahingugruppe vastavalt ELi sõjalise komitee määratletud kontseptsioonile.

(8)	Eelrahastamise süsteem on mõeldud eelkõige kiirreageerimisoperatsioonide jaoks.

(9)	Poliitika- ja julgeolekukomitee heaks kiidetud õppused, mis käsitlevad juhtimisstruktuuride toimimist strateegilisel poliitilisel ja sõjalisel tasandil ning liidu peakorteri kaudu läbiviidavate liidu sõjaliste operatsioonide läbiviimise korda, aitavad parandada liidu üldist operatiivvalmisolekut.

(10)	Nõukogu otsustab igal üksikjuhtumil eraldi, kas tegu on sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsiooniga Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 41 lõike 2 tähenduses.

(11)

ELi lepingu artikli 41 lõike 2 teises lõigus on sätestatud, et liikmesriigid, mille esindajad nõukogus on teinud ametliku avalduse ELi lepingu artikli 31 lõike 1 teise lõigu alusel, ei ole kohustatud aitama kaasa sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonideks vajalike tegevuskulude katmisele.

(12)

Kooskõlas ELi lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises. Taani ei osale käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja ei võta seega osa mehhanismi rahastamisest.

(13)	Tuleks vastu võtta sätted, millega tagatakse, et Athena raames kaitstakse üksikisikuid nende isikuandmete töötlemise osas.

(14)	Nõukogu on otsuse 2011/871/ÜVJP artikli 43 kohaselt kõnealuse otsuse läbi vaadanud ja leppinud kokku selle muutmises.

(15)	Selguse huvides tuleks otsus 2011/871/ÜVJP kehtetuks tunnistada ja asendada uue otsusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „osalevad liikmesriigid”– liidu liikmesriigid, välja arvatud Taani;

b)   „panustajariigid”– liikmesriigid, kes toetavad kõnealuse sõjalise operatsiooni rahastamist kooskõlas ELi lepingu artikli 41 lõikega 2, ning kolmandad riigid, kes toetavad kõnealuse operatsiooni ühiste kulude rahastamist vastavalt nende ja liidu vahelistele kokkulepetele;

c)   „operatsioonid”– sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega liidu operatsioonid;

d)   „sõjaline toetustegevus”– liidu operatsioonid või nende osad, mis on otsustatud nõukogus kolmanda riigi või kolmanda organisatsiooni toetuseks ja millel on sõjaline või kaitsepoliitiline tähendus, kuid mis ei ole liidu peakorteri alluvuses;

e)   „päev”– kalendripäev, mitte tööpäev, kui ei ole märgitud teisiti.

1. PEATÜKK

MEHHANISM

Artikkel 2

Mehhanismi loomine

1.   Luuakse operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamise mehhanism.

2.   Mehhanismi nimi on Athena.

3.   Athena tegutseb osalevate liikmesriikide või, olenevalt konkreetsest operatsioonist, panustajariikide nimel.

Artikkel 3

Õigusvõime

Pidades silmas liidu sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonide rahastamise halduskorraldust, on Athenal vajalik õigusvõime eelkõige pangakontode omamiseks, vara soetamiseks, omamiseks ja võõrandamiseks, kokkulepete ja halduslepingute sõlmimiseks ning kohtumenetluses osalemiseks. Athena on mittetulunduslik.

Artikkel 4

Kooskõlastamine kolmandate pooltega

Athena kooskõlastab oma tegevused liikmesriikide, liidu institutsioonide ja organitega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega oma ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses ja kooskõlas liidu eesmärkide ja poliitikaga.

2. PEATÜKK

ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR

Artikkel 5

Juhtorganid ja personal

1.   Athenat juhivad erikomitee alluvuses

a)

haldur;

b)	iga operatsiooni ülem vastavalt operatsioonile, mida ta juhatab („operatsiooni ülem”);

c)	peaarvepidaja.

2.   Athena kasutab võimalikult suures ulatuses liidu olemasolevaid haldusstruktuure. Athena kasutab personali, kelle on vastavalt vajadusele tema käsutusse andnud liidu institutsioonid või lähetanud liikmesriigid.

3.   Nõukogu peasekretär võib, sealhulgas osaleva liikmesriigi ettepanekul, anda halduri ja peaarvepidaja käsutusse personali, keda nad vajavad oma ülesannete täitmiseks.

4.   Athena organid ja personal alustavad tegevust, lähtudes operatsiooni vajadustest.

Artikkel 6

Erikomitee

1.   Luuakse erikomitee, millesse kuulub üks esindaja igast osalevast liikmesriigist.

Euroopa välisteenistuse ja komisjoni esindajaid kutsutakse osa võtma erikomitee koosolekutest, kuid nad ei võta osa selle hääletustest.

2.   Athena haldamine allub erikomiteele.

3.   Operatsiooni ühiste kulude rahastamise arutamisel

a)	kuulub erikomitee koosseisu üks esindaja igast panustavast liikmesriigist;

b)	osalevad erikomitee töös panustavate kolmandate riikide esindajad. Nad ei võta osa erikomitee hääletustest ega viibi hääletuste juures;

c)	osaleb operatsiooni ülem või tema esindaja erikomitee töös, kuid ei võta osa erikomitee hääletustest.

4.   Erikomitee koosolekud kutsub kokku ja neid juhatab nõukogu eesistujariik. Haldur tagab erikomitee sekretariaadi. Haldur koostab erikomitee arutelude tulemuste protokollid. Haldur ei võta osa erikomitee hääletustest.

5.   Peaarvepidaja osaleb erikomitee töös vastavalt vajadusele, kuid ei võta osa erikomitee hääletustest.

6.   Osaleva liikmesriigi, halduri või operatsiooni ülema taotluse korral kutsub eesistujariik erikomitee kokku hiljemalt 15 päeva jooksul.

7.   Haldur annab erikomiteele piisavalt teavet mis tahes Athenaga seotud kahjunõude või vaidluse kohta.

8.   Erikomitee võtab otsused vastu oma liikmete ühehäälsusega, võttes arvesse lõigetes 1 ja 3 määratletud koosseisu. Erikomitee otsused on siduvad.

9.   Erikomitee kiidab heaks kõik eelarved, võttes arvesse asjaomaseid lähtesummasid, ning rakendab üldiselt käesoleva otsuse kohaseid volitusi.

10.   Haldur, operatsiooni ülem ja peaarvepidaja teavitavad erikomiteed vastavalt käesolevale otsusele.

11.   Käesoleva otsuse alusel erikomitee poolt heaks kiidetud aktidele kirjutavad nende heakskiitmisel alla erikomitee esimees ja haldur.

Artikkel 7

Haldur

1.   Nõukogu peasekretär määrab pärast erikomitee teavitamist kolmeks aastaks halduri ja vähemalt ühe asehalduri.

2.   Haldur täidab oma ülesandeid Athena nimel.

3.   Haldur

a)	koostab ja esitab erikomiteele eelarveprojekti. Eelarveprojekti operatsioonikulude osa koostatakse operatsiooni ülema ettepaneku alusel;

b)	võtab pärast erikomitee heakskiitu eelarve vastu;

c)	tegutseb eelarvevahendite käsutajana sissetulekute, operatsioonide ettevalmistamise käigus või selle järel tekkinud ühiste kulude ning väljaspool operatsiooni aktiivset etappi tekkinud ühiste tegevuskulude osas;

d)	täidab sissetulekute osas rahalisi kokkuleppeid, mis on sõlmitud kolmandate pooltega seoses liidu sõjaliste operatsioonide ühiste kulude rahastamisega;

e)	avab Athena nimel ühe või mitu pangakontot.

4.   Haldur tagab käesoleva otsusega kehtestatud eeskirjade täitmise ja erikomitee otsuste rakendamise.

5.   Haldur on volitatud võtma meetmeid, mida ta peab vajalikuks, et tagada Athena kaudu rahastatavate kulude katmine. Haldur teavitab sellistest meetmetest erikomiteed.

6.   Haldur kooskõlastab tööd, mida tehakse liidu sõjaliste operatsioonidega seotud rahalistes küsimustes. Haldur on kõnealustes küsimustes kontaktisik riikide ametiasutustele ja vajaduse korral rahvusvahelistele organisatsioonidele.

7.   Haldur annab oma tegevusest aru erikomiteele.

Artikkel 8

Operatsiooni ülem

1.   Operatsiooni ülem täidab oma ülesandeid Athena nimel seoses enda juhatatava operatsiooni ühiste kulude rahastamisega.

2.   Enda juhatatavate operatsioonide korral teeb operatsiooni ülem järgmist:

a)	saadab haldurile eelarveprojekti osa „väljaminekud – ühised tegevuskulud” kohta oma ettepanekud;

b)

kasutab eelarve käsutajana ühiste tegevuskulude ja artikli 28 kohaste kuludega seotud assigneeringuid; teostab võimu isikute üle, kes osalevad kõnealuste assigneeringute kasutamisel, sealhulgas eelrahastamisel; võib Athena nimel pakkuda ja sõlmida lepinguid ning avab Athena nimel pangakonto enda juhatatava operatsiooni jaoks;

c)

kasutab eelarve käsutajana artikli 30 kohaste kuludega seotud assigneeringuid; teostab kolmanda poolega sõlmitud ajutise halduskokkuleppe asjakohaste sätete alusel võimu isikute üle, kes osalevad kõnealuste assigneeringute kasutamisel. Ta võib osaleda pakkumismenetluses ja sõlmida kolmanda poole nimel lepinguid; ta avab ühe pangakonto iga kolmanda poole panuse kohta.

3.   Operatsiooni ülem on enda juhatatavate operatsioonide korral volitatud võtma meetmeid, mida ta peab vajalikuks, et tagada Athena kaudu rahastatavate kulude katmine. Operatsiooni ülem teavitab sellest haldurit ja erikomiteed.

4.   Operatsiooni ülem kasutab Athena pakutavat raamatupidamis- ja varahaldussüsteemi, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel, mille erikomitee on halduri ettepanekul heaks kiitnud. Kui haldur leiab, et sellised asjaolud eksisteerivad, teavitab ta sellest erikomiteed ette.

Artikkel 9

Peaarvepidaja

1.   Nõukogu peasekretär määrab kolmeks aastaks peaarvepidaja ja vähemalt ühe asepeaarvepidaja.

2.   Peaarvepidaja täidab oma ülesandeid Athena nimel.

3.   Peaarvepidaja vastutab

a)	maksete nõuetekohase tegemise, tulude kogumise ja saadaolevatena tuvastatud summade sissenõudmise eest;

b)	Athena raamatupidamisaruande koostamise eest igal aastal ning pärast iga operatsiooni lõppemist kõnealuse operatsiooni raamatupidamisaruande koostamise eest;

c)	halduri abistamise eest, kui viimane esitab erikomiteele heakskiitmiseks raamatupidamise aastaaruande või operatsiooni raamatupidamisaruande;

d)	Athena raamatupidamise eest;

e)	raamatupidamiseeskirjade ja -metoodika ning kontoplaani kehtestamise eest;

f)	tuluarvestussüsteemi kehtestamise ja tõendamise ning vajaduse korral tõendussüsteemide eest, mille eelarvevahendite käsutaja on kehtestanud raamatupidamisalase teabe andmiseks ja põhjendamiseks;

g)	tõendavate dokumentide säilitamise eest;

h)	üheskoos halduriga sularahahalduse eest.

4.   Haldur ja operatsiooni ülem edastavad peaarvepidajale kogu teabe, mis on vajalik Athena hallatavaid finantsvarasid ja eelarve täitmist täpselt kirjeldavate raamatupidamisaruannete koostamiseks. Nad tagavad nimetatud teabe usaldusväärsuse.

5.   Peaarvepidaja annab aru erikomiteele.

Artikkel 10

Haldurile, peaarvepidajale ja Athena personalile kohaldatavad üldsätted

1.   Halduri ja asehalduri ning peaarvepidaja ja asepeaarvepidaja ülesandeid ei või omavahel ühendada.

2.   Asehaldur allub haldurile. Asepeaarvepidaja allub peaarvepidajale.

3.   Asehaldur asendab haldurit, kui viimane ei ole kohal. Asepeaarvepidaja asendab peaarvepidajat, kui viimane ei ole kohal.

4.   Liidu ametnikud ja muud teenistujad alluvad Athena nimel ülesandeid täites jätkuvalt neile kohaldatavatele eeskirjadele.

5.   Personal, kelle liikmesriigid on andnud Athena käsutusse, allub samadele eeskirjadele, mis on nähtud ette nõukogu otsuses lähetuses viibivatele riiklikele ekspertidele kohaldatavate eeskirjade kohta, ning sätetele, mille osas nende ametiasutused ja liidu institutsioon või Athena on kokku leppinud.

6.   Enne ametisse nimetamist peab Athena personal olema saanud loa juurdepääsuks nõukogu valduses olevale kuni „SECRET UE/EU SECRET” tasemel salastatud teabele, või samaväärse juurdepääsuloa liikmesriigilt.

7.   Haldur võib pidada liikmesriikide või liidu institutsioonidega läbirääkimisi ja sõlmida nendega kokkuleppeid, et määrata eelnevalt kindlaks personal, keda oleks võimalik vajaduse korral kohe Athena käsutusse anda.

3. PEATÜKK

HALDUSKOKKULEPPED JA RAAMLEPINGUD

Artikkel 11

Halduskokkulepped ja raamlepingud

1.   Halduskokkulepete sõlmimise üle võib pidada läbirääkimisi liikmesriikide, liidu institutsioonide ja organite, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, eesmärgiga hõlbustada operatsioonide raames hankelepingute ja vastastikuse toetuse finantsaspekte käsitlevate kokkulepete sõlmimist kõige parematel kulutasuvuse tingimustel.

2.   Selliste kokkulepete puhul

a)	tuleb konsulteerida erikomiteega, kui need sõlmitakse liikmesriikide, liidu institutsioonide või organitega;

b)	on vajalik erikomitee heakskiit, kui need sõlmitakse kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega.

3.   Sellistele kokkulepetele kirjutavad alla haldur või vajaduse korral vastav operatsiooni ülem, kes tegutseb Athena nimel, ja lõikes 1 osutatud muude poolte pädevad haldusasutused.

4.   Hangete kõige parematel kulutasuvuse tingimustel läbiviimise soodustamiseks võib sõlmida raamlepinguid. Sellised lepingud esitatakse enne nende halduri poolt allkirjastamist erikomiteele heakskiitmiseks ning need tehakse kättesaadavaks liikmesriikidele ja operatsiooni ülematele, kui nad soovivad neid lepinguid kasutada. Käesolev säte ei kehtesta ühelegi liikmesriigile kohustust kasutada raamlepinguid või hankida kaupu või teenuseid raamlepingu alusel.

Artikkel 12

Alalised ja ajutised halduskokkulepped kolmandate riikide panuse väljamaksmise eeskirjade kohta

1.   Kokkulepete raames liidu ja kolmandate riikide vahel, kellele nõukogu on osutanud kui liidu operatsioonidesse võimalikele panustajaile või konkreetse liidu operatsiooni panustajaile, peab haldur kõnealuste kolmandate riikidega läbirääkimisi kas alaliste või ajutiste halduskokkulepete sõlmimiseks. Kõnealused kokkulepped panuse kiire väljamaksmise hõlbustamiseks vajalike eeskirjade kehtestamiseks sõlmitakse Athena ja asjaomase kolmanda riigi pädevate haldusteenistuste vahel kirjavahetuse teel.

2.   Kuni lõikes 1 osutatud kokkulepete sõlmimiseni võib haldur võtta vajalikke meetmeid panustavate kolmandate riikide maksete tegemise hõlbustamiseks.

3.   Haldur teatab lõikes 1 osutatud kavandatavatest kokkulepetest enne nende Athena nimel allkirjastamist erikomiteele.

4.   Kui liit alustab sõjalist operatsiooni, rakendab haldur nõukogus kokkulepitud panuste summa ulatuses kokkuleppeid operatsiooni panustavate kolmandate riikidega.

4. PEATÜKK

PANGAKONTOD

Artikkel 13

Avamine ja eesmärk

1.   Pangakonto avatakse esmaklassilises finantsasutuses, mille peakontor asub liikmesriigis, ja see peab olema lühiajalise tähtajaga arvelduskonto, mille valuutaks on euro. Nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel ja pärast halduri heakskiidu saamist võib pangakonto avada finantsasutuses, mille peakontor ei asu liikmesriigis.

2.   Nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel võib avada pangakonto, mille valuutaks ei ole euro.

3.   Panustajariikide panused makstakse kõnealustele pangakontodele. Kontosid kasutatakse vajalike ettemaksete tegemiseks operatsiooni ülemale seoses sõjalise operatsiooni ühiste tegevuskulude katmisega.

4.   Kõik artiklite 28 ja 30 kohased panused makstakse eraldi pangakontodele. Neid kasutatakse selliste kulude katmiseks, mille haldamise eest vastutab Athena nagu on kindlaks määratud vastavates artiklites.

Artikkel 14

Rahaliste vahendite haldamine

1.   Iga väljamakse tegemiseks Athena kontolt on vaja ühelt poolt halduri või asehalduri ning teiselt poolt peaarvepidaja või asepeaarvepidaja ühist allkirja.

2.   Ühegi pangakonto saldo ei tohi muutuda negatiivseks.

5. PEATÜKK

ÜHISED KULUD

Artikkel 15

Ühiste kulude mõiste ja aktsepteerimisaeg

1.   I lisas loetletud ühised kulud kaetakse iga kord nende tekkimisel Athena arvelt. Kui need kantakse eelarve artiklisse, mis osutab operatsioonile, millega need on kõige enam seotud, käsitatakse neid kõnealuse operatsiooni tegevuskuludena. Muudel juhtudel käsitatakse neid operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud ühiste kuludena.

2.   Lisaks katab Athena II lisas loetletud ühised tegevuskulud ajavahemikus alates operatsiooni kriisiohjekontseptsiooni heakskiitmisest kuni operatsiooni ülema nimetamiseni. Eriolukordades võib erikomitee pärast konsulteerimist poliitika- ja julgeolekukomiteega muuta ajavahemikku, mille jooksul Athena neid kulusid katab.

3.   Operatsiooni aktiivse etapi jooksul, mis kestab operatsiooni ülema määramise kuupäevast kuni päevani, mil operatsiooni peakorter lõpetab oma tegevuse, katab Athena ühiste tegevuskuludena

a)	III lisa A osas loetletud ühised kulud;

b)	III lisa B osas loetletud ühised kulud, kui seda otsustab nõukogu;

c)	III lisa C osas loetletud ühised kulud, kui operatsiooni ülem seda taotleb ning erikomitee selle heaks kiidab.

4.   Nõukogu poolt kindlaks määratud sõjalise toetustegevuse aktiivsel etapil katab Athena operatsiooni ühiste tegevuskuludena need ühised kulud, mille nõukogu on määratlenud juhtumipõhiselt III lisa alusel.

5.   Operatsiooni ühised tegevuskulud sisaldavad ka selle lõpetamiseks vajalikke kulusid, mis on loetletud IV lisas.

Operatsioon on lõpetatud, kui selle ühiselt rahastatud varustusele ja infrastruktuurile on leitud lõppotstarve ja operatsiooni raamatupidamisaruanne on heaks kiidetud.

6.   Ühiste kuludena ei aktsepteerita kulusid, mille üks või enam panustajariiki, liidu institutsioon või rahvusvaheline organisatsioon oleks igal juhul kandnud, olenemata operatsiooni korraldamisest.

7.   Erikomitee võib üksikjuhtumipõhiselt otsustada, et eriolukordi silmas pidades käsitatakse teatavaid täiendavaid kulusid, välja arvatud III lisa B osas loetletud kulud, ühe kindla operatsiooni ühiste tegevuskuludena selle operatsiooni aktiivse etapi jooksul.

8.   Kui erikomitees ühehäälsust ei saavutata, võib erikomitee esitada eesistujariigi algatusel asjaomase küsimuse nõukogule.

Artikkel 16

Õppused

1.   Liidu õppuste ühiseid kulusid rahastatakse Athena kaudu vastavalt eeskirjadele, mis sarnanevad sellistele operatsioonidele kehtestatud eeskirjadega, millesse panustavad kõik osalevad liikmesriigid.

2.   Kõnealused ühised õppusekulud koosnevad esiteks mobiilse või paikse peakorteri tõttu tekkivatest täiendavatest kuludest ja teiseks täiendavatest kuludest, mis tekivad, kui liit kasutab õppuse jaoks kättesaadavaks tehtud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) ühiseid vahendeid.

3.   Ühiste õppusekulude hulka ei kuulu kulud, mis on seotud järgmisega:

a)	kapitali soetamine, sealhulgas hoonete, infrastruktuuri ja varustuse soetamine;

b)	õppuste kavandamise ja ettevalmistamise etapp, välja arvatud erikomitee heakskiidu korral;

c)	vägede transport, kasarmud ja majutus.

Artikkel 17

Lähtesumma

Kõigis nõukogu otsustes, millega nõukogu otsustab luua liidu sõjalise operatsiooni või selle tegevusaega pikendada, esitatakse kõnealuse operatsiooni ühiste kulude lähtesumma. Saades abi eelkõige liidu sõjaliselt isikkoosseisult ning operatsiooni ülemalt, juhul kui viimane on ametisse asunud, määrab haldur summa, mida ta peab vajalikuks operatsiooni ühiste kulude katmiseks kavandataval ajavahemikul. Haldur teatab kõnealuse summa eesistujariigi kaudu nõukogu organile, kes vastutab otsuse eelnõu läbivaatamise eest. Erikomitee liikmeid kutsutakse osalema kõnealuse organi aruteludel lähtesumma üle.

6. PEATÜKK

EELARVE

Artikkel 18

Eelarvepõhimõtted

1.   Eelarve, mis on koostatud eurodes, kujutab endast akti, millega nähakse igaks eelarveaastaks ette ja kiidetakse heaks Athena hallatavate ühiste kuludega seotud tulud ja kulud.

2.   Kõik kulud on seotud konkreetse operatsiooniga, välja arvatud juhul, kui tegu on I lisas loetletud kuludega.

3.   Eelarvesse kirjendatud assigneeringud kiidetakse heaks eelarveaastaks, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb sama aasta 31. detsembril.

4.   Eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

5.   Kasutada võib ainult teatavasse eelarve rubriiki kuuluvaid ühiste kuludega seotud tulusid ja kulusid, mis ei ületa sinna kirjendatud assigneeringute ülemmäära, välja arvatud artikli 34 lõike 5 kohaldamisel.

Artikkel 19

Aastaeelarve

1.   Haldur koostab igal aastal järgneva eelarveaasta eelarveprojekti, kusjuures teda abistab iga operatsiooni ülem seoses tema juhitava operatsiooniga.

2.   Projekt sisaldab

a)	assigneeringuid, mida peetakse vajalikuks operatsioonide ettevalmistamisel ja nende järel tekkinud ühiste kulude katmiseks;

b)	assigneeringuid, mida peetakse vajalikuks käimasolevate või kavandatavate operatsioonide ühiste tegevuskulude katmiseks, sisaldades vajaduse korral nende ühiste kulude tagastamist, mida on eelrahastanud mõni riik või kolmas pool;

c)	artiklis 26 osutatud määratlemata otstarbega assigneeringuid;

d)	kulude katmiseks vajatavate tulude prognoosi.

3.   Kulukohustuste ja maksete assigneeringud liigitatakse jagudesse ja peatükkidesse, rühmitades kulutused liikide või eesmärkide kaupa, jagades need vajaduse korral omakorda artikliteks. Eelarve projekt sisaldab iga peatüki või artikli kohta üksikasjalikke märkusi. Igale operatsioonile eraldatakse üks jagu. Üks jagu moodustab eelarve üldosa ja sisaldab operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud ühiseid kulusid.

4.   Iga jagu võib sisaldada peatükki pealkirjaga „määratlemata otstarbega assigneeringud”. Kõnealused assigneeringud kirjendatakse eelarvesse põhjendatud juhtudel, kui esineb määramatus vajatavate assigneeringute summa või eelarvesse kirjendatud assigneeringute kasutamise valdkonna osas.

5.   Tulud koosnevad

a)	panustest, mida maksavad osalevad ja panustavad liikmesriigid ning kui on asjakohane, siis panustavad kolmandad riigid;

b)	mitmesugustest jagudesse jaotatud tuludest, mis hõlmavad laekunud intresse, müügitulu ja eelmise eelarveaasta eelarve täitumist pärast seda, kui erikomitee on selle kindlaks määranud.

6.   Haldur esitab eelarveprojekti erikomiteele hiljemalt 31. oktoobriks. Erikomitee kiidab eelarveprojekti heaks 31. detsembriks. Haldur võtab heakskiidetud eelarve vastu ning teavitab sellest osalevaid liikmesriike ja panustavaid kolmandaid riike.

Artikkel 20

Paranduseelarved

1.   Vältimatutes, erandlikes või ettenägematutes olukordades, sealhulgas kui operatsioon käivitatakse eelarveaasta sees, esitab haldur paranduseelarve projekti. Paranduseelarve projekt koostatakse, esitatakse, kiidetakse heaks, võetakse vastu ja tehakse teatavaks kasutades sama menetlust nagu aastaeelarve korral. Erikomitee võtab paranduseelarve projekti arutamisel arvesse selle kiireloomulisust.

2.   Kui kõnealune paranduseelarve projekt esitatakse tulenevalt uue operatsiooni käivitamisest või käimasoleva operatsiooni eelarve muutumisest, teavitab haldur erikomiteed kõnealuse operatsiooni kavandatavatest kogukuludest. Kui need kulud ületavad oluliselt asjaomast lähtesummat, võib erikomitee taotleda nõukogult nende heakskiitmist.

3.   Uue operatsiooni käivitamisest tulenev paranduseelarve projekt esitatakse erikomiteele nelja kuu jooksul pärast lähtesumma heakskiitmist, välja arvatud juhul, kui erikomitee otsustab kehtestada pikema tähtaja.

Artikkel 21

Ümberpaigutused

1.   Haldur võib assigneeringuid ümber paigutada, lähtudes vajaduse korral operatsiooni ülema ettepanekutest. Haldur teavitab erikomiteed oma kavatsusest vähemalt ühe nädala ette niivõrd, kui olukorra kiireloomulisus seda võimaldab. Erikomitee eelnev nõusolek on nõutav, kui

a)	kavandatav ümberpaigutus muudab operatsiooni jaoks ette nähtud assigneeringute kogusummat või

b)	kavandatavad peatükkide vahelised ümberpaigutused ületavad eelarveaasta jooksul 10 % assigneeringutest, mis on kirjendatud nimetatud eelarveaasta jaoks vastu võetud eelarve peatükis, kust assigneeringud võetakse, selle kuupäeva seisuga, mil tehakse ettepanek kõnealuseks ümberpaigutuseks.

2.   Kui operatsiooni ülem peab seda operatsiooni nõuetekohaseks läbiviimiseks vajalikuks, võib ta operatsiooni algusele järgneva kolme kuu jooksul eelarve osas „ühised tegevuskulud” operatsioonile eraldatud assigneeringuid artiklite ja peatükkide vahel ümber paigutada. Operatsiooni ülem teavitab sellistest ümberpaigutustest haldurit ja erikomiteed.

Artikkel 22

Assigneeringute ülekanded

1.   Operatsioonide ettevalmistamise käigus ja nende järel tekkinud ühiste kulude katteks mõeldud kasutamata jäänud assigneeringud tühistatakse eelarveaasta lõpus, kui lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti.

2.   Athena poolt hallatavate materjalide ja varustuse ladustamise kulu katteks mõeldud assigneeringuid võib kanda üle järgmisse eelarveaastasse üks kord, kui vastav assigneering tehti enne jooksva eelarveaasta 31. detsembrit. Ühiste tegevuskulude katteks mõeldud assigneeringuid võib kanda üle, kui neid vajatakse operatsiooni jaoks, mida ei ole täielikult lõpetatud.

3.   Haldur esitab erikomiteele ettepaneku eelneva eelarveaasta sidumata assigneeringute jäägi ülekandmiseks 15. veebruariks. Kõnealust ettepanekut käsitatakse heakskiidetuna, kui erikomitee ei ole 15. märtsiks otsustanud teisiti.

4.   Eelneva eelarveaasta seotud assigneeringud kantakse üle ja haldur teavitab 15. veebruariks sellest erikomiteed.

Artikkel 23

Ennetähtaegne rakendamine

Pärast aastaeelarve heakskiitmist võib assigneeringuid kasutada kohustuste eest tasumiseks ja maksete tegemiseks, kui see on operatsiooni tegutsemiseks vajalik.

7. PEATÜKK

PANUSED JA NENDE TAGASTAMINE

Artikkel 24

Panuste määramine

1.   Operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud ühiste kulude katteks mõeldud mis tahes tuludega katmata makseassigneeringuid rahastatakse osalevate liikmesriikide panustest.

2.   Operatsiooni ühiste tegevuskulude katteks mõeldud makseassigneeringud kaetakse panustavate riikide panustest.

3.   Panustajariikide väljamakstavad panused võrduvad eelarvesse kirjendatud ja kõnealuse operatsiooni ühiste tegevuskulude katteks mõeldud makseassigneeringute summaga, millest on maha arvatud panuste summad, mida panustavad kolmandad riigid peavad artikli 12 kohaldamise tulemusena maksma sama operatsiooni heaks.

4.   Panuste jaotumine liikmesriikide vahel, kellelt panust taotletakse, määratakse vastavalt ELi lepingu artikli 41 lõikele 2 rahvamajanduse kogutoodangu alusel ja kooskõlas nõukogu otsusega 2014/335/EL, Euratom (3) või muu nõukogu otsusega, mis võib seda asendada.

5.   Panuste arvutamiseks kasutatakse andmeid, mis on esitatud liidu viimasele vastuvõetud üldeelarvele lisatud tabeli „Üldeelarve rahastamise kokkuvõte omavahendite liigi ja liikmesriikide kaupa” veerus „kogurahvatulul põhinevad omavahendid”. Iga panustava liikmesriigi panus on proportsionaalne kõnealuse liikmesriigi kogurahvatulu osaga kõigi panustavate liikmesriikide kogurahvatulu summast.

Artikkel 25

Panuste maksmise ajakava

1.   Kui nõukogu on võtnud vastu liidu sõjalise operatsiooni lähtesumma, maksavad panustavad liikmesriigid panusena välja 30 % lähtesummast juhul, kui nõukogu ei otsusta kehtestada teistsugust määra. Haldur taotleb panuseid vastavalt operatsiooni operatiivvajadustele kuni kokkulepitud tasemeni.

2.   Erikomitee võib halduri ettepaneku põhjal otsustada taotleda enne operatsiooni paranduseelarve vastuvõtmist täiendavaid panuseid. Erikomitee võib otsustada suunata küsimuse nõukogu pädevatele ettevalmistavatele organitele.

3.   Kui konkreetse operatsiooni jaoks on vastu võetud paranduseelarve, maksavad liikmesriigid välja panuse osa, mille nad võlgnevad seoses selle operatsiooniga tulenevalt artikli 24 kohaldamisest. Kui operatsiooni kestuseks on aga kavandatud rohkem kui kuus kuud ühe eelarveaasta jooksul, makstakse panus välja kahes osas. Sellisel juhul tehakse esimene osamakse 60 päeva jooksul operatsiooni alustamisest; teine osamakse tehakse tähtpäevaks, mille kehtestab erikomitee halduri ettepanekul operatiivvajadusi arvesse võttes. Erikomitee võib käesoleva lõike sätetest kõrvale kalduda.

4.   Haldur saadab vastavad panustamiskutsed kirja teel riikide ametiasutustele, kelle andmed on talle edastatud, kui

a)

erikomitee kiidab heaks eelarveaasta eelarveprojekti vastavalt artiklile 19. Esimene panustamiskutse tehakse kaheksa kuu operatiivvajaduste rahuldamiseks. Teine panustamiskutse tehakse panuste ülejäänud osa väljamaksmiseks, võttes arvesse eelmise aasta eelarve ülejääki, kui erikomitee on otsustanud kanda selle ülejäägi jooksva aasta eelarvesse pärast auditi arvamuse saamist;

b)	lähtesumma on vastu võetud vastavalt artikli 25 lõikele 1 või

c)	vastavalt artiklile 20 on heaks kiidetud paranduseelarve.

5.   Ilma et see piiraks käesoleva otsuse muude sätete kohaldamist, makstakse panused välja 30 päeva jooksul alates asjaomase panustamiskutse saatmisest, välja arvatud uue eelarveaasta eelarve jaoks esitatava esimese panustamiskutse puhul, kus makse tegemise tähtaeg on 40 päeva alates vastava panustamiskutse saatmisest.

6.   Pärast koondeelarve esitamist erikomiteele võib nende liikmesriikide puhul, kelle eelarve- ja finantsmenetlused ei võimalda seatud tähtajaks oma panust välja maksta, haldur esitada asjaomasele riigile enne jooksva eelarveaasta lõppu hinnangulise panustamiskutse, mida käsitatakse järgneva eelarveaasta eelarve panustamiskutsete ettemaksena.

7.   Iga panustajariik tasub oma panuse maksmisega seotud pangateenuste eest.

8.   Haldur esitab panuse kättesaamise kohta kinnituse.

Artikkel 26

Eelrahastamine

1.   Liidu sõjalise kiirreageerimisoperatsiooni korral maksavad panustavad liikmesriigid panuse välja lähtesumma ulatuses. Ilma et see piiraks artikli 25 lõike 3 kohaldamist, tehakse maksed allpool kirjeldatud korras.

2.   Liidu sõjaliste kiirreageerimisoperatsioonide eelrahastamiseks osalevad liikmesriigid kas

a)	teevad panuse Athenale ettemaksena või

b)	kui nõukogu otsustab läbi viia liidu sõjalise kiirreageerimisoperatsiooni, mille rahastamisse liikmesriigid panustavad, maksavad oma panuse lähtesumma ulatuses kõnealuse operatsiooni ühistesse kuludesse viie päeva jooksul alates asjaomase panustamiskutse saatmisest, kui nõukogu ei otsusta teisiti.

3.   Lõikes 2 osutatud eesmärgil loob erikomitee, kuhu kuulub üks esindaja igast panuse ettemaksena teinud liikmesriigist, eelarve erijakku määratlemata otstarbega assigneeringud. Nimetatud määratlemata otstarbega assigneeringud kaetakse panustest, mida maksavad panuse ettemaksena teinud liikmesriigid 90 päeva jooksul alates asjaomase panustamiskutse saatmisest.

4.   Lõikes 3 osutatud operatsiooni tarbeks kasutatavaid määratlemata otstarbega assigneeringuid täiendatakse 90 päeva jooksul alates asjaomase panustamiskutse saatmisest.

5.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib iga panuse ettemaksena teinud liikmesriik eriolukordades volitada haldurit kasutama tema poolt ette makstud panust, et katta tema poolt väljamaksmisele kuuluvat panust operatsioonile, milles ta osaleb, kuid mis ei ole kiirreageerimisoperatsioon. Ettemaksena antavat panust täiendatakse asjaomase liikmesriigi poolt 90 päeva jooksul pärast panustamiskutse saatmist.

6.   Kui muu operatsiooni kui kiirreageerimisoperatsiooni läbiviimiseks on vaja rahalisi vahendeid ning kui kõnealuse operatsiooni jaoks ei ole veel saadud piisavaid panuseid:

a)

võib operatsiooni kulude katteks kasutada operatsiooni rahastamises osalevate liikmesriikide poolt ettemaksena tehtud panuseid, saades sellele enne panuse ettemaksena teinud liikmesriikide heakskiidu; selliselt võib kasutada kuni 75 % ettemakstud panustest. Ettemaksena tehtud panuseid täiendatakse asjaomase panuse ettemaksena teinud liikmesriigi poolt 90 päeva jooksul pärast panustamiskutse saatmist;

b)	käesoleva lõike punktis a osutatud juhul maksavad liikmesriigid, kes ei ole teinud panust ettemaksena, artikli 25 lõike 1 kohaselt operatsiooni jaoks makstavad panused pärast asjaomaste liikmesriikide heakskiidu saamist viie päeva jooksul pärast halduri poolt panustamiskutse saatmist.

7.   Operatsiooni ülem võib võtta kohustusi ja teha kulutusi tema käsutuses olevate summade piires, sealhulgas artikli 34 lõike 3 kohaselt.

8.   Liikmesriigid võivad oma valikut muuta, teatades sellest haldurile vähemalt kolm kuud ette.

9.   Eelrahastamise tulemusel teenitud intress jaotatakse igal aastal panuse ettemaksena teinud liikmesriikidele ning lisatakse nende määratlemata otstarbega assigneeringute hulka. Summad teatatakse kõnealustele liikmesriikidele iga-aastase eelarve heakskiitmise protsessi käigus.

Artikkel 27

Eelrahastamise summade tagastamine

1.   Liikmesriik, kolmas riik või asjakohasel juhul rahvusvaheline organisatsioon, kellel nõukogu on lubanud eelrahastada osa operatsiooni ühistest kuludest, võib Athenalt asjaomased summad tagasi saada, esitades hiljemalt kaks kuud pärast asjaomase operatsiooni lõpuleviimist haldurile taotluse, millega on kaasas vajalikud tõendavad dokumendid.

2.   Raha tagastamise taotlust ei saa rahuldada, kui operatsiooni ülem, kui ta on veel ametis, ja haldur ei ole seda heaks kiitnud.

3.   Kui kiidetakse heaks raha tagastamise taotlus, mille on esitanud panustajariik, võib selle arvata maha järgmisest panustamiskutsest, mille haldur esitab kõnealusele riigile.

4.   Kui taotluse heakskiitmise ajal ei ole ette näha ühtki panustamiskutset või kui heakskiidetud raha tagastamise taotlus ületaks oodatavat panust, maksab haldur tagastatava summa välja 30 päeva jooksul, võttes arvesse Athena rahavoogusid ja asjaomase operatsiooni ühiste kulude rahastamise vajadusi.

5.   Raha makstakse vastavalt käesolevale otsusele tagasi isegi siis, kui operatsioon tühistatakse.

6.   Summade tagastamisel makstakse tagasi ka eelrahastamisel kättesaadavaks tehtud summalt teenitud intress.

Artikkel 28

Ühiste kulude hulka mitte kuuluvate kulude haldamine Athena poolt

1.   Erikomitee võib halduri, keda abistab operatsiooni ülem, või liikmesriigi ettepaneku põhjal otsustada, et teatavate operatsiooniga seotud kulude („riigi poolt kantavad kulud”) halduskorraldus usaldatakse Athenale, ehkki vastutus nende eest jääb asjaomasele liikmesriigile.

2.   Erikomitee võib oma otsusega anda operatsiooni ülemale loa sõlmida operatsioonis osalevate liikmesriikide ja asjakohasel juhul kolmandate poolte nimel lepinguid, et osta teenuseid ja varustust, mida käsitatakse riigi poolt kantavate kuludena.

3.   Erikomitee võib oma otsusega kehtestada korra riigi poolt kantavate kulude eelrahastamiseks.

4.   Athena peab arvestust talle usaldatud riigi poolt kantavate kulude üle, mis tekivad igal liikmesriigil ja asjakohasel juhul kolmandal poolel. Ta saadab igal kuul igale liikmesriigile ja asjakohasel juhul kõnealusele kolmandale poolele väljavõtte kulutustest, mis nad on teinud ja nad või nende personal on tekitanud eelneva kuu jooksul, ning taotleb kõnealuste kulude tasumiseks vajalikke vahendeid. Liikmesriigid ja asjakohasel juhul kõnealused kolmandad pooled maksavad taotletud vahendid Athenale välja 30 päeva jooksul pärast vahendite taotluse saatmist.

Artikkel 29

Algse vägede operatsiooni toimumiskohta siirmise hõlbustamiseks ettenähtud eelrahastamise ja ühiste kulude hulka mitte kuuluvate kulude haldamine Athena poolt

Kui operatsiooniga seotud eriolukord seda nõuab, võib erikomitee halduri (keda abistab operatsiooni ülem) või liikmesriigi ettepaneku põhjal otsustada, et operatsiooniga seotud eelrahastamine ja teatavate kulude halduskorraldus usaldatakse Athenale, ehkki vastutus nende eest jääb asjaomasele liikmesriigile, et hõlbustada algset vägede operatsiooni toimumiskohta siirmist enne osalevate liikmesriikide kinnitamist. Nende kulude haldamine tagatakse olemasolevate vahendite ja ressursside piires ning algsete kulude ülemmääraks kehtestatakse 20 % operatsiooni lähtesummast. Sellisel juhul esitab erikomitee oma otsuses tulevaste osalevate liikmesriikide ja kolmandate poolte poolt eelrahastamise ja eelrahastatud summade hüvitamise korra põhijooned.

Artikkel 30

Kolmandate poolte rahaliste panuste haldamine Athena poolt

1.   Kooskõlas operatsiooni õigusraamistiku asjakohaste sätetega ning pärast poliitika- ja julgeolekukomitee otsust kiita heaks operatsiooni poolt projekti rakendamine või haldamine või kolmanda poole või liikmesriigi poolt rahalise panuse andmine operatsioonist tulenevate kulude katteks võib erikomitee anda loa, et selle projekti või rahalise panuse halduskorraldus usaldatakse olemasolevate vahendite ja ressursside piires Athenale. See võib hõlmata liidu poolt rahastatavaid projekte.

2.   Panuse haldamise kulud tuleks katta panusest endast. Erikomitee võib juhtumipõhiselt otsustada, et panusega seotud teatavaid operatsiooni aktiivse etapi kulusid võib rahastada kui ühiseid kulusid.

3.   Kolmanda poole, liidu või liikmesriigi panuse haldamise eesmärgil peab haldur pärast erikomiteelt heakskiidu saamist läbirääkimisi ajutise halduskokkuleppe sõlmimiseks kõnealuse kolmanda poole, liidu või liikmesriigiga ja allkirjastab selle, määrates halduskokkuleppes kindlaks panuse eesmärgi, panusest rahastatavad kulud ja selle haldamisega seotud üksikasjad, sealhulgas operatsiooni ülema aruandekohustuse erikomitee ees. Haldur tagab, et panuse haldamine vastab ajutistele kokkulepetele, ning esitab asjaomasele panustajale otse või operatsiooni ülema kaudu kogu asjakohase teabe, mis on seotud panuse haldamisega.

Artikkel 31

Viivis

1.   Kui riik ei täida oma rahalisi kohustusi, kohaldatakse liidu eelarvesse makstavate panuste osas analoogia põhjal liidu eeskirju viivise suhtes, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (4) artikliga 78 või mis tahes muu määrusega, mis võib seda asendada.

2.   Kui makse ei hiline üle 20 päeva, viivist ei nõuta. Kui makse hilineb üle 20 päeva, nõutakse viivist kogu viivitatud aja eest.

8. PEATÜKK

KULUDE TEGEMINE

Artikkel 32

Põhimõtted

1.   Athena assigneeringuid kasutatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete, st säästlikkuse, mõjususe ja tõhususe põhimõtetega.

2.   Eelarvevahendite käsutajad vastutavad selle eest, et Athena tulusid ja kulusid kasutatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, ning seaduslikkuse ja korrapärasuse nõuete täitmise tagamise eest. Kulude haldamisel võtab eelarvevahendite käsutaja eelarvelisi ja juriidilisi kulukohustusi, tõendab kulusid ja kinnitab makseid ning valmistab ette assigneeringute kasutamist. Eelarvevahendite käsutaja võib oma ülesandeid delegeerida otsusega, milles on määratletud

a)	personali liige, kes on selliseks delegeerimiseks asjakohasel tasemel;

b)	üleantud volituste ulatus;

c)	mil määral võivad volituste saajad volitusi edasi delegeerida.

3.   Assigneeringute kasutamisel järgitakse põhimõtet, mille kohaselt eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesanded on lahutatud. Eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ülesandeid ei või omavahel ühendada. Iga Athena poolt hallatavatest vahenditest tehtud makse nõuab eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja ühist allkirja.

4.   Kui ühiste kulude tegemine on usaldatud liikmesriigile, liidu institutsioonile või asjakohasel juhul rahvusvahelisele organisatsioonile, kohaldab kõnealune riik, institutsioon või organisatsioon eeskirju, mis kehtivad tema enda kulude tegemisele, ilma et sellega piirataks käesoleva otsuse kohaldamist. Kui haldur teeb kulusid otse, täidab ta eeskirju, mida kohaldatakse nõukogu käsitleva liidu üldeelarve osa täitmisele.

5.   Haldur võib aga edastada eesistujariigile elemendid nõukogule või erikomiteele ettepaneku tegemiseks ühiste kulude tegemise eeskirjade kohta.

6.   Erikomitee võib heaks kiita lõikest 4 kõrvale kalduvad ühiste kulude tegemise eeskirjad.

Artikkel 33

Operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud või otseselt ühegi konkreetse operatsiooniga mitte seotud ühised kulud

Haldur täidab eelarvevahendite käsutaja ülesandeid kulude puhul, mis hõlmavad operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud kulusid, samuti otseselt ühegi konkreetse operatsiooniga mitte seotud ühiseid kulusid.

Artikkel 34

Ühised tegevuskulud

1.   Operatsiooni ülem täidab eelarvevahendite käsutaja ülesandeid kulude puhul, mis hõlmavad tema juhitava operatsiooni ühiseid tegevuskulusid. Haldur täidab eelarvevahendite käsutaja ülesandeid aga kulude puhul, mis hõlmavad ühiseid tegevuskulusid, mis tekivad konkreetse operatsiooni ettevalmistava etapi käigus, mida hallatakse otse Athena kaudu või mis on seotud operatsiooniga pärast selle aktiivse etapi lõppu.

2.   Haldur kannab operatsiooni kulude tegemiseks nõutavad summad Athena pangakontolt operatsiooni ülema taotlusel viimasele üle Athena nimel avatud pangakontole, mille andmed operatsiooni ülem on esitanud.

3.   Erandina artikli 18 lõikest 5 annab lähtesumma vastuvõtmine haldurile ja operatsiooni ülemale nende pädevusalas asjaomase operatsiooni puhul õiguse võtta ja täita kulukohustusi artikli 25 lõike 1 kohaselt kindlaks määratud protsendi ulatuses lähtesummast, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab kehtestada kõrgema kohustuste määra.

Erikomitee võib halduri või operatsiooni ülema ettepaneku alusel ning operatiivvajadusi ja olukorra kiireloomulisust arvesse võttes otsustada, et tohib võtta ja vajaduse korral täita täiendavaid kulukohustusi. Erikomitee võib otsustada suunata küsimuse eesistujariigi kaudu nõukogu pädevatele ettevalmistavatele organitele, välja arvatud juhul, kui operatiivsed asjaolud nõuavad teisiti. Kõnealune erand kaotab kehtivuse kuupäevast, mil võetakse vastu asjaomase operatsiooni eelarve.

4.   Operatsiooni eelarve vastuvõtmisele eelneva ajavahemiku jooksul annavad haldur ja operatsiooni ülem või tema esindaja kumbki erikomiteele iga kuu aru seoses kuludega, mida võib tasuda kõnealuse operatsiooni ühistest kuludest. Erikomitee võib halduri, operatsiooni ülema või liikmesriigi ettepaneku põhjal anda välja juhtnööre kulude tegemise kohta kõnealusel ajavahemikul.

5.   Vahetu ohu korral isikkoosseisule, kes on kaasatud liidu sõjalisse operatsiooni, võib kõnealuse operatsiooni ülem erandina artikli 18 lõikest 5 teha kõnealuse isikkoosseisu elu päästmiseks kulusid, mis ületavad eelarvesse kirjendatud assigneeringuid. Operatsiooni ülem teavitab sellest võimalikult kiiresti haldurit ja erikomiteed. Sellisel juhul teeb haldur operatsiooni ülemaga sidet pidades ettepaneku ümberpaigutusteks, mis on vajalikud kõnealuse ootamatu kulu rahastamiseks. Kui sellise kulu jaoks ei ole võimalik tagada piisavat rahastamist ümberpaigutuse teel, esitab haldur paranduseelarve ettepaneku.

9. PEATÜKK

ÜHISELT RAHASTATUD VARUSTUSE JA INFRASTRUKTUURI LÕPPOTSTARVE

Artikkel 35

Varustus ja infrastruktuur

1.   Haldur teeb erikomiteele ettepaneku kõigi operatsioonide varustuse ja muu vara amortisatsioonimäära kohta. Operatsiooni ülem võib kohaldada teistsugust amortisatsioonimäära, kui operatsiooniga seotud olukord seda nõuab ja kui erikomitee selle heaks kiidab.

2.   Operatsiooni ülem teeb tema juhitud operatsiooni lõpetamiseks erikomiteele ettepaneku kõnealuse operatsiooni jaoks ühise rahastamisega soetatud varustuse ja infrastruktuuri lõppotstarbe kohta.

3.   Haldur haldab pärast operatsiooni aktiivse etapi lõppu järele jäänud varustust ja infrastruktuuri, pidades vajaduse korral silmas sellele lõppotstarve leidmist.

4.   Erikomitee kiidab heaks ühiselt rahastatud varustuse ja infrastruktuuri lõppotstarbe, pidades silmas operatsiooni vajadusi ja finantskriteeriume. Lõppotstarve võib olla järgmine:

a)	infrastruktuuri puhul müümine või üleandmine Athena kaudu vastuvõtjariigile, liikmesriigile või kolmandale poolele;

b)	varustuse puhul müümine Athena kaudu liikmesriigile, vastuvõtjariigile või kolmandale poolele või ladustamine ja säilitamine Athena, liikmesriigi või kolmanda poole poolt kasutamiseks edaspidi läbiviidavas operatsioonis.

5.   Müümise korral müüakse varustus ja infrastruktuur nende turuhinnaga või, kui turuhinda ei ole võimalik kindlaks määrata, siis õiglase ja mõistliku hinnaga, võttes arvesse kohalikke eritingimusi.

6.   Müümine või üleandmine vastuvõtjariigile või kolmandale poolele peab toimuma kooskõlas asjaomaste kehtivate julgeolekueeskirjadega.

7.   Kui otsustatakse, et operatsiooni jaoks ühise rahastamisega soetatud varustus jääb Athenale, võivad panustavad liikmesriigid taotleda teistelt osalevatelt liikmesriikidelt rahalist hüvitist. Kõigi osalevate liikmesriikide esindajatest koosnev erikomitee võtab halduri ettepaneku põhjal vastu asjakohased otsused.

10. PEATÜKK

RAAMATUPIDAMINE JA INVENTAR

Artikkel 36

Ühiste tegevuskuludega seotud raamatupidamine

Operatsiooni ülem peab raamatupidamisarvestust Athenalt saadud ülekannete, enda poolt võetud kulukohustuste, tehtud väljamaksete ning saadud tulu üle, samuti Athena eelarvest rahastatud ja tema juhitava operatsiooni jaoks kasutatava vallasvara kontrollimise üle.

Artikkel 37

Konsolideeritud aruanded

1.   Peaarvepidaja peab arvet taotletud panuste ja tehtud ülekannete üle. Ta koostab samuti raamatupidamisaruande operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud kulude, tegevuskulude ning saadud tulu kohta, mida on hallatud halduri otsesel vastutusel.

2.   Peaarvepidaja koostab Athena tulude ja kulude kohta konsolideeritud aruande. Iga operatsiooni ülem saadab talle raamatupidamisaruanded tema poolt võetud kulukohustuste, tema tehtud maksete ning saadud tulu kohta.

11. PEATÜKK

RAAMATUPIDAMISARUANNETE AUDIT JA ESITAMINE

Artikkel 38

Erikomiteele tehtavad korrapärased ettekanded

Haldur esitab erikomiteele iga kolme kuu järel aruande tulude ja kulude haldamise kohta alates eelarveaasta algusest. Selleks esitab iga operatsiooni ülem haldurile aruande kulude kohta, mis on seotud tema juhitava operatsiooni ühiste tegevuskuludega.

Artikkel 39

Kontrollide läbiviimise tingimused

1.   Enne oma ülesannete täitmist peavad Athena tulude ja kulude auditeerimise eest vastutavad isikud olema saanud loa juurdepääsuks nõukogu valduses olevale vähemalt „SECRET UE/EU SECRET” tasemel salastatud teabele või vajaduse korral samaväärse juurdepääsuloa liikmesriigilt või NATOlt. Kõnealused isikud tagavad, et nad peavad kinni sellise teabe salastatusest ja kaitsevad andmeid, mis neile nende auditeerimisülesande käigus teatavaks saavad, kooskõlas kõnealuse teabe ja andmete suhtes kohaldatavate eeskirjadega.

2.   Halduril ja Athena tulude ja kulude auditeerimise eest vastutavatel isikutel on viivitamatult ja ilma sellest eelnevalt teatamata juurdepääs kõnealuste tulude ja kuludega seotud dokumentidele ja kõigi andmekandjate sisule ning ruumidele, kus nimetatud dokumente ja andmekandjaid hoitakse. Nad võivad teha koopiaid. Athena tulude ja kulude haldamisega tegelevad isikud pakuvad haldurile ning kõnealuste tulude ja kulude auditeerimise eest vastutavatele isikutele nende ülesanne täitmiseks vajalikku abi.

Artikkel 40

Raamatupidamisaruannete välisaudit

1.   Kui Athena kulude tegemine on usaldatud liikmesriigile, liidu institutsioonile või rahvusvahelisele organisatsioonile, kohaldab kõnealune riik, institutsioon või organisatsioon eeskirju, mida kohaldatakse tema enda kulude auditeerimisele.

2.   Siiski võib haldur või tema poolt määratud isik viia millal tahes läbi operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud Athena ühiste kulude või operatsiooni ühiste tegevuskulude auditi. Lisaks võib erikomitee halduri või liikmesriigi ettepanekul millal tahes määrata välisaudiitorid, määrates kindlaks nende ülesanded ja töölevõtmise tingimused.

3.   Välisauditite jaoks luuakse kuueliikmeline audiitorite kolleegium. Erikomitee määrab liikmesriikide esitatud kandidaatide hulgast liikmed kolme aasta pikkuseks ametiajaks, mida võib ühe korra pikendada. Erikomitee võib liikme volitusi pikendada kuni kuue kuu võrra.

Kandidaadid peavad olema liikmesriigi kõrgeima auditeerimisasutuse liikmed või selle asutuse poolt soovitatud isikud ning pakkuma oma turvalisuse ja sõltumatuse kohta piisavaid tagatisi. Nad peavad olema vajaduse korral kättesaadavad ülesannete täitmiseks Athena nimel. Kõnealuste ülesannete täitmisel

a)	maksab audiitorite kolleegiumi liikmetele jätkuvalt palka nende päritoluriigi auditeerimisasutus; Athena katab nende lähetuskulud vastavalt eeskirjadele, mis kehtivad sama astme liidu ametnikele;

b)	küsivad ja saavad kolleegiumi liikmed juhiseid ainult erikomiteelt; audiitorite kolleegium ja selle liikmed on oma auditeerimisvolituste piires täiesti sõltumatud ja vastutavad üksnes välisauditi läbiviimise eest;

c)	annavad kolleegiumi liikmed oma ülesannetest aru ainult erikomiteele;

d)

kolleegiumi liikmed kontrollivad eelarveaasta jooksul ning tagantjärele kohapealsete kontrollide ja tõendavate dokumentide esitamise abil, kas Athena rahastatud või eelrahastatud kulusid on tehtud kooskõlas kohaldatavate õigusaktide ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete, st säästlikkuse, mõjususe ja tõhususe põhimõtetega ning kas sisekontroll on olnud piisav.

Igal aastal valib audiitorite kolleegium oma liikmete seast eesistuja või pikendab tema ametiaega. Kolleegium võtab vastu oma liikmete läbi viidavatele audititele kohaldatavad eeskirjad, mis on kooskõlas kõige kõrgemate rahvusvaheliste nõuetega. Audiitorite kolleegium kiidab oma liikmete koostatud auditiaruanded heaks enne, kui need edastatakse haldurile ja erikomiteele.

4.   Lähtudes igast üksikjuhtumist ja konkreetsetest põhjustest, võib erikomitee otsustada kasutada muid välisasutusi.

5.   Auditite kulusid, mille viivad läbi Athena nimel tegutsevad audiitorid, käsitatakse Athena poolt kantavate ühiste kuludena.

Artikkel 41

Raamatupidamisaruannete siseaudit

1.   Nõukogu peasekretär määrab halduri ettepaneku põhjal ja pärast erikomitee teavitamist nelja-aastaseks ametiajaks, mida saab pikendada kokku kuni kaheksa aastani, Athena mehhanismi siseaudiitori ja; vähemalt ühe asesiseaudiitori. Siseaudiitoril peab olema vajalik kvalifikatsioon ja ta peab pakkuma oma turvalisuse ja sõltumatuse kohta piisavaid tagatisi. Siseaudiitor ei või olla ei eelarvevahendite käsutaja ega peaarvepidaja; ta ei või osaleda raamatupidamisaruannete ettevalmistamisel.

2.   Siseaudiitor annab haldurile riskidega tegelemise kohta aru, esitades sõltumatuid arvamusi haldus- ja kontrollisüsteemide kvaliteedi kohta ning soovitusi operatsioonidega seotud sisekontrolli parandamiseks ja usaldusväärse finantsjuhtimise edendamiseks. Tema vastutuses on eelkõige selle hindamine, kui sobivad ja tulemuslikud on sisemised juhtimissüsteemid ning kuidas teenistused rakendavad poliitikaid ja saavutavad eesmärke, pidades silmas nendega seotud riske.

3.   Siseaudiitor täidab oma ülesandeid seoses kõikide teenistustega, mis on kaasatud Athena tulude kogumisse ning Athena kaudu rahastatavate kulude tegemisse.

4.   Siseaudiitor viib eelarveaasta jooksul vastavalt vajadusele läbi ühe või mitu auditit. Ta annab haldurile aru ja teavitab operatsiooni ülemat oma auditite tulemustest ja soovitustest. Operatsiooni ülem ja haldur tagavad, et auditite põhjal tehtud soovituste põhjal võetakse meetmeid.

5.   Haldur esitab igal aastal erikomiteele siseauditi kohta aruande, milles on märgitud läbiviidud siseauditite arv ja liik, esitatud märkused, antud soovitused ja nende soovituste põhjal võetud meetmed.

6.   Lisaks sellele tagab iga operatsiooni ülem siseaudiitorile täieliku juurdepääsu tema juhatatavale operatsioonile. Siseaudiitor kontrollib finants- ja eelarvesüsteemide ja -menetluste nõuetekohast toimimist ning tagab tugevate ja tõhusate sisekontrolli süsteemide toimimise.

7.   Siseaudiitori töö ja aruanded tehakse koos kõigi asjakohaste lisadokumentidega kättesaadavaks audiitorite kolleegiumile.

Artikkel 42

Raamatupidamise aastaaruannete esitamine ja raamatupidamiskontode sulgemine

1.   Iga operatsiooni ülem esitab Athena peaarvepidajale eelarveaasta lõpule järgneva aasta 31. märtsiks või nelja kuu möödumisel tema juhitud operatsiooni lõppemisest (olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem) teabe, mida on vaja ühiste kulude ja artikli 28 kohaste kulude raamatupidamise aastaaruannete koostamiseks ning iga-aastase tegevusaruande koostamiseks.

2.   Haldur koostab peaarvepidaja ja iga operatsiooni ülema abiga raamatupidamisaruanded ja iga-aastase tegevusaruande ning esitab need erikomiteele ja audiitorite kolleegiumile eelarveaasta lõpule järgneva aasta 15. maiks.

3.   Kaheksa nädala jooksul pärast raamatupidamisaruannete edastamist esitab audiitorite kolleegium erikomiteele auditi arvamuse ning haldur, keda abistavad peaarvepidaja ja iga operatsiooni ülem, esitab erikomiteele Athena auditeeritud raamatupidamisaruanded.

4.   Eelarveaasta lõpule järgneva aasta 30. septembriks esitab audiitorite kolleegium erikomiteele auditiaruande ning erikomitee vaatab auditiaruande, auditi arvamuse ning raamatupidamisaruande läbi, eesmärgiga anda halduri, peaarvepidaja ja iga operatsiooni ülema tegevusele heakskiit.

5.   Peaarvepidaja, iga operatsiooni ülem ja kohaldatavuse korral haldur säilitavad oma tasemel kõik raamatupidamisaruanded, inventarinimestikud ja nendega seotud dokumendid viie aasta jooksul alates kuupäevast, mil asjaomase eelarve täitmine kinnitati, ning viisil, mis on kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 või mis tahes muu määrusega, mis võib seda asendada. Kui operatsioon lõpetatakse, tagab operatsiooni ülem kõigi raamatupidamisaruannete ja inventarinimestike edastamise peaarvepidajale.

6.   Erikomitee teeb otsuse eelarve ülejäägi kandmise kohta eelarveaastast, mille raamatupidamisaruanne on heaks kiidetud, järgmise eelarveaasta eelarvesse, olenevalt olukorrast kas tulude või kuludena, paranduseelarvega. Erikomitee võib siiski teha otsuse eespool nimetatud eelarve ülejäägi kandmise kohta pärast auditi arvamuse saamist audiitorite kolleegiumilt.

7.   Eelarveaasta eelarve ülejäägi osa, mis tuleneb operatsioonide ettevalmistamise käigus või nende järel tekkinud kulude katteks mõeldud assigneeringute kasutamisest, kavandatakse osalevate liikmesriikide järgmistest panustest maha arvamiseks.

8.   Eelarve ülejäägi osa, mis tuleneb teatava operatsiooni ühiste tegevuskulude katteks mõeldud assigneeringute kasutamisest, kavandatakse kõnealusesse operatsiooni panustanud liikmesriikide järgmistest panustest maha arvamiseks.

9.   Kui tagastamine ei ole võimalik Athenale makstavatest panustest mahaarvamise teel, makstakse eelarve ülejääk asjaomastele liikmesriikidele tagasi vastavalt tagasimakse tegemise aastal kehtivale kogurahvatulu baasmäärale.

10.   Iga operatsioonis osalev liikmesriik võib iga aasta 31. märtsiks esitada haldurile, asjakohasel juhul operatsiooni ülema kaudu, andmed tema poolt eelneval eelarveaastal operatsiooniga seoses tekkinud täiendavate kulude kohta. Need andmed liigitatakse põhiliste kuluartiklite kaupa. Haldur koondab nimetatud andmed ja annab erikomiteele ülevaate operatsiooni täiendavate kulude kohta.

Artikkel 43

Operatsiooni raamatupidamiskontode sulgemine

1.   Kui operatsioon on lõpule viidud, võib erikomitee halduri või liikmesriigi ettepaneku põhjal otsustada, et haldur esitab peaarvepidaja ja operatsiooni ülema abiga erikomiteele kõnealuse operatsiooni kohta raamatupidamisaruanded kuni kuupäevani, mil operatsioon lõpule viidi, ja võimaluse korral kuni kuupäevani, mil see lõpetati. Halduri kehtestatud tähtaeg ei või olla lühem kui neli kuud alates kuupäevast, mil operatsioon lõpule viidi.

2.   Kui raamatupidamisaruandesse ei saa kehtestatud tähtajaks kanda andmeid tulude ja kulude kohta, mis on seotud vastava operatsiooni lõpuleviimisega, siis kajastatakse need tulud ja kulud Athena raamatupidamisaruandes ning need vaatab läbi erikomitee artiklis 42 ette nähtud menetluse käigus.

3.   Erikomitee kiidab audiitorite kolleegiumi arvamuse põhjal talle esitatud operatsiooni raamatupidamisaruande heaks. Ta kinnitab kõnealuse eelarve täitmise halduri, peaarvepidaja ja iga operatsiooni ülema poolt.

4.   Kui tagastamine ei ole võimalik Athenale makstavatest panustest mahaarvamise teel, makstakse eelarve ülejääk asjaomastele liikmesriikidele tagasi vastavalt tagasimakse tegemise aastal kehtivale kogurahvatulu baasmäärale.

12. PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 44

Vastutus

1.   Tingimusi, millega väära asjaajamise või hooletuse korral reguleeritakse operatsiooni ülema, halduri ja eelkõige liidu institutsioonide või liikmesriikide poolt kasutusse antud muu personali liikme distsiplinaar- või kriminaalvastutusele võtmist, reguleerib personalile kohaldatav määrustik või kord. Lisaks võib Athena omal algatusel või panustajariigi või kolmanda poole taotlusel algatada ülalmainitud personali liikme suhtes tsiviilhagi.

2.   Panustajariik ei või ühelgi juhul pidada liitu või nõukogu peasekretäri vastutavaks selle eest, kuidas haldur, peaarvepidaja või nende juurde määratud personal on täitnud oma ülesandeid.

3.   Panustajariigid või kolmandad isikud täidavad Athena kaudu lepingulised kohustused, mis võivad tekkida eelarve täitmise raames sõlmitud lepingute tulemusena. Seda reguleeritakse asjaomasele lepingule kohaldatava õigusega.

4.   Lepinguvälise vastutuse korral hüvitavad panustajariigid või kolmandad isikud kahju, mille operatsiooni peakorter, vägede peakorter ja kriisistruktuuri väeliigi peakorter, mille koosseisu on heaks kiitnud operatsiooni ülem, või nende personal on tekitanud oma ülesannete täitmise käigus, Athena kaudu vastavalt üldistele põhimõtetele, mis on ühised liikmesriikide õigusele ja vägede isikkoosseisu määrustikule, mida kohaldatakse operatsiooni toimumiskohas.

5.   Panustajariik ei või ühelgi juhul pidada liitu või liikmesriike vastutavaks eelarve täitmise raames sõlmitud lepingute eest või kahju eest, mille kriisistruktuuri üksused ja teenistused, mille koosseisu on heaks kiitnud operatsiooni ülem, või nende personal on põhjustanud oma ülesannete täitmise käigus.

Artikkel 45

Julgeolek

Athena tegevusega seotud salastatud teabele kohaldatakse nõukogu otsust 2013/488/EL (5) või mis tahes muud nõukogu otsust, mis võib seda asendada.

Artikkel 46

Isikuandmete kaitse

Athena kaitseb üksikisikuid seoses nende isikuandmete töötlemisega kooskõlas põhimõtete ja menetlustega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 45/2001 (6). Selleks võtab erikomitee halduri ettepanekul vastu vajalikud rakenduseeskirjad.

Artikkel 47

Läbivaatamine ja muutmine

Käesolev otsus, sealhulgas selle lisad, vaadatakse vajaduse korral tervikuna või osaliselt läbi liikmesriigi taotlusel või pärast iga operatsiooni. Käesolevat otsust muudetakse vähemalt iga kolme aasta tagant. Läbivaatamise või muutmise käigus võib kasutada töö seisukohast kasulikke eksperte, sealhulgas Athena juhtorganeid.

Artikkel 48

Kehtetuks tunnistamine

Otsus 2011/871/ÜVJP tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 49

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

---

(1)  Nõukogu 23. veebruari 2004. aasta otsus 2004/197/ÜVJP, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (ELT L 63, 28.2.2004, lk 68).

(2)  Nõukogu 19. detsembri 2011. aasta otsus 2011/871/ÜVJP, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (ATHENA) (ELT L 343, 23.12.2011, lk 35).

(3)  Nõukogu 26. mai 2014. aasta otsus 2014/335/EL, Euratom Euroopa Liidu omavahendite süsteemi kohta (ELT L 168, 7.6.2014, lk 105).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(5)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

---

---

---

---

---