17.3.2015

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 72/27

---

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2015/439,

16. märts 2015,

millega pikendatakse Sahelisse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 33 ja artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 18. märtsil 2013 vastu otsuse 2013/133/ÜVJP, (1) millega nimetatakse Michel Dominique REVEYRAND – DE MENTHON Euroopa Liidu eriesindajaks Sahelis („ELi eriesindaja”). ELi eriesindaja volitusi on pikendatud nõukogu otsusega 2014/130/ÜVJP (2) ja need lõppevad 28. veebruaril 2015.

(2)	ELi eriesindaja volitusi tuleks pikendada veel kaheksa kuu võrra.

(3)	ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

1.   Sahelisse nimetatud ELi eriesindaja Michel Dominique REVEYRAND – DE MENTHONi ametiaega pikendatakse 31. oktoobrini 2015. ELi eriesindaja volituste kehtivuse võib lõpetada varem, kui nõukogu liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja”) ettepanekul nii otsustab.

2.   ELi eriesindaja volituste kohaldamisel määratletakse Saheli piirkond selliselt, et see hõlmab Saheli julgeolekut ja arengut käsitleva ELi strateegia („strateegia”) põhisuundi, milleks on Burkina Faso, Tšaad, Mali, Mauritaania ja Niger. Laiema piirkondliku mõjuga küsimustes teeb ELi eriesindaja asjakohasel juhul koostööd teiste riikidega ning piirkondlike või rahvusvaheliste ühendustega väljaspool Sahelit ning samuti Lääne-Aafrikas ja Guinea lahe piirkonnas.

3.   Pidades silmas vajadust kasutada kõnealuse piirkonna omavahel seotud probleemide suhtes piirkondlikku lähenemisviisi, konsulteerib ELi eriesindaja Sahelis põhjalikult teiste asjaomaste ELi eriesindajatega, sealhulgas ELi eriesindajaga Vahemere lõunapiirkonnas, ELi inimõiguste eriesindajaga ning ELi eriesindajaga Aafrika Liidus.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

1.   ELi eriesindaja volitused põhinevad Sahelit puudutavatel liidu poliitilistel eesmärkidel, et aidata aktiivselt kaasa piirkondlikele ja rahvusvahelistele jõupingutustele saavutada kõnealuses piirkonnas püsiv rahu, turvalisus ja areng. ELi eriesindaja püüab lisaks parandada liidu mitmetahulise tegevuse kvaliteeti, intensiivsust ja mõju Sahelis.

2.   ELi eriesindaja aitab arendada ja rakendada liidu lähenemisviisi, mis hõlmab liidu tegevuse kõiki aspekte, eelkõige poliitika, julgeoleku ja arengu valdkonnas, sealhulgas strateegiat, ning koordineerib liidu tegevuse kõiki asjakohaseid vahendeid.

3.   Esialgu seatakse prioriteediks Mali ja selle pikaajaline stabiliseerimine ning sealse konflikti piirkondlik mõõde.

4.   Mali puhul on liidu poliitiline eesmärk edendada kõikide oma vahendite kooskõlastatud ja tõhusa kasutamise abil Mali ja tema rahva tagasipöördumist rahu, leppimise, turvalisuse ja arengu teele. Kohast tähelepanu tuleks pöörata ka Burkina Fasole ja Nigerile, eelkõige nimetatud riikides peatselt toimuvate valimistega seoses.

Artikkel 3

Volitused

1.   Liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks Sahelis on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)	strateegiale tuginedes panustada aktiivselt piirkondliku kriisi suhtes võetud liidu tervikliku lähenemisviisi rakendamisse, koordineerimisse ja edasiarendamisse, et saavutada üldine eesmärk tõhustada Saheli piirkonnas, eelkõige Malis, läbiviidava liidu tegevuse järjepidevust ja tõhusust;

b)	teha koostööd kõigi piirkonna asjakohaste sidusrühmade, valitsuste, piirkondlike ametivõimude, piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna ja diasporaadega, et edendada liidu eesmärke ning aidata kaasa paremale arusaamisele liidu rollist Sahelis;

c)

esindada liitu asjakohastel piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas Malis valitseva olukorra jälgimise rühmas, ning tagada, et liidu toetus kriisiohjamisele ja -ennetusele, sealhulgas Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidav Euroopa Liidu sõjaline missioon (EUTM Mali) ja Euroopa Liidu ÜJKP missioon Nigeris (EUCAP Sahel Niger), oleks nähtav;

d)

säilitada tihe koostöö ÜROga, eelkõige ÜRO peasekretäri eriesindajaga Lääne-Aafrika küsimustes ja ÜRO peasekretäri eriesindajaga Malis, Aafrika Liiduga, eelkõige Aafrika Liidu Mali ja Saheli kõrge esindajaga, Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse (ECOWAS) ning teiste juhtivate riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste sidusrühmadega, sealhulgas teiste Sahelisse nimetatud erisaadikutega, ning samuti asjakohaste Magribi piirkonna asutustega;

e)

jälgida pingsalt kriisi piirkondlikku ja piiriülest mõõdet, sealhulgas terrorismi, organiseeritud kuritegevust, relvade salakaubavedu, inimkaubandust, uimastikaubandust, pagulas- ja rändevooge ning asjaomaseid rahavooge; aidata tihedas koostöös ELi terrorismivastase võitluse koordinaatoriga kaasa ELi terrorismivastase võitluse strateegia edasisele rakendamisele;

f)

säilitada korrapärane kõrgetasemeline poliitiline kontakt terrorismist ja rahvusvahelisest kuritegevusest mõjutatud riikidega piirkonnas, et tagada ühtne ja terviklik lähenemisviis ning liidu oluline roll rahvusvahelistes püüdlustes võidelda terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevusega. See hõlmab liidu aktiivset toetust piirkondliku julgeolekualase suutlikkuse arendamisele ning selle tagamist, et tegeletakse piisavalt terrorismi ja rahvusvahelise kuritegevuse algpõhjustega Sahelis;

g)	jälgida pingsalt piirkonna humanitaarkriisi poliitilisi ja julgeolekutagajärgi;

h)

Mali osas panustada piirkondlikesse ja rahvusvahelistesse jõupingutustesse eesmärgiga hõlbustada kriisi lahendamist Malis, eelkõige tavapärase põhiseadusliku korra ja valitsemise täielikku taastamist kogu territooriumil ning püsiva poliitilise kokkuleppeni viiva usaldusväärse kaasava riigisisese dialoogi tagamist;

i)	aidata kaasa institutsioonide ülesehitamisele, julgeolekusektori reformile ning pikaajalise rahu tagamisele ja leppimisele Malis;

j)

aidata koostöös ELi inimõiguste eriesindajaga kaasa liidu inimõigustepoliitika, sealhulgas inimõigusi käsitlevate ELi suuniste (eelkõige ELi suunised laste ja relvastatud konfliktide kohta, samuti naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalda ning nende diskrimineerimise kõigi vormide vastast võitlust käsitlevad ELi suunised ning liidu poliitika, mis käsitleb naisi, rahu ja julgeolekut) rakendamisele kõnealuses piirkonnas, jälgides sealhulgas arengusuundi ja koostades nende kohta aruandeid ning soovitusi; säilitada korrapärased kontaktid asjakohaste ametivõimudega Malis ja kõnealuses piirkonnas, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Prokuratuuri, ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo ning piirkonnas tegutsevate inimõiguste kaitsjate ja vaatlejatega;

k)	jälgida ÜRO Julgeolekunõukogu asjaomaste resolutsioonide, eelkõige resolutsioonide 2056 (2012), 2071 (2012), 2085 (2012) ja 2100 (2013) täitmist ja anda selle kohta aru.

2.   Oma volituste täitmiseks ELi eriesindaja muu hulgas:

a)	annab nõu ja esitab asjakohasel juhul piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel liidu seisukohtade määratlemise kohta aruandeid, et proaktiivselt edendada ja tugevdada liidu terviklikku lähenemisviisi Sahelis valitseva kriisi suhtes;

b)	hoiab end kursis kõigi liidu tegevustega ning teeb tihedat koostööd asjaomaste liidu delegatsioonidega.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on ELi eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja kohustusi.

3.   ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega, eelkõige Saheli koordinaatoriga.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. märts 2015 kuni 31. oktoober 2015 ette nähtud lähtesumma on 900 000 eurot.

2.   Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   ELi eriesindaja vastutab volituste ja vastavate eraldatud rahaliste vahendite piires oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitika- ja julgeolekuküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata oma meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. ELi eriesindaja lähetatud isikkoosseisu liikmete palga katab vastavalt kas liikmesriik, liidu asjaomane institutsioon või Euroopa välisteenistus. Liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperdid võib määrata ka ELi eriesindaja juurde. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

4.   ELi eriesindaja isikkoosseis paigutatakse kokku asjaomaste Euroopa välisteenistuse osakondade või liidu delegatsioonidega, et tagada nende asjaomase tegevuse sidusus ja järjepidevus.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse asjakohasel juhul kokku vastuvõtvate riikidega. Liikmesriigid ja komisjon annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu otsusega 2013/488/EL (3) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1.   Liikmesriigid, komisjon, Euroopa välisteenistus ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs igasugusele asjakohasele teabele.

2.   Liidu delegatsioonid ja/või liikmesriigid osutavad asjakohasel juhul piirkonnas logistilist abi.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt oma volitustele ja julgeolekuolukorrale tema geograafilises vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda geograafilisse piirkonda ja geograafilises piirkonnas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ning erandolukorra lahendamise plaani ja missiooni evakueerimisplaani;

b)	tagades geograafilises piirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

c)	tagades, et kõik meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne geograafilisse piirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb missiooni piirkonnale omistatud riskiastmele;

d)	tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ja esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruande ning volituste täitmist käsitleva aruande raames.

Artikkel 11

Aruandlus

1.   ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt aruandeid. Vajaduse korral annab ELi eriesindaja aru ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. Kooskõlas aluslepingu artikliga 36 võib ELi eriesindaja osaleda Euroopa Parlamendi teavitamises.

2.   ELi eriesindaja annab koordineeritult liidu delegatsioonidega piirkonnas aru parima viisi kohta, kuidas ellu viia liidu algatusi, näiteks liidu panus läbiviidavatesse reformidesse, sealhulgas seoses liidu asjaomaste arenguprojektide poliitiliste aspektidega.

Artikkel 12

Kooskõlastamine teiste liidu osalejatega

1.   Liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks aitab ELi eriesindaja strateegia raames kaasa liidu poliitilise ja diplomaatilise tegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tõhususe tagamisele ning aitab tagada, et kõiki liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid kasutatakse järjekindlalt.

2.   ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse liidu delegatsioonide ja komisjoni ning piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevustega. ELi eriesindaja korraldab korrapäraselt teabekoosolekuid piirkonnas asuvatele liikmesriikide esindustele ja liidu delegatsioonidele.

3.   Kohapeal tehakse tihedat koostööd liidu delegatsioonide juhtidega ning liikmesriikide esinduste juhtidega. ELi eriesindaja annab tihedas koostöös asjakohaste liidu delegatsioonidega missiooni EUCAP SAHEL Niger juhile ja missiooni EUCAP Sahel Mali juhile ning missiooni EUTM Mali ülemale kohaliku tasandi poliitilisi juhtnööre. Vajaduse korral konsulteerivad ELi eriesindaja, missiooni EUTM Mali ülem ning missioonide EUCAP Sahel Niger ja EUCAP Sahel Mali tsiviiloperatsioonide ülem omavahel.

Artikkel 13

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle kooskõla liidu muu panusega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab nõukogule, kõrgele esindajale ja komisjonile enne 2015. aasta augusti lõppu täieliku aruande volituste täitmise kohta.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. märtsist 2015.

---

(1)  Nõukogu 18. märtsi 2013. aasta otsus 2013/133/ÜVJP, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Sahelis (ELT L 75, 19.3.2013, lk 29).

(2)  Nõukogu 10. märtsi 2014. aasta otsus 2014/130/ÜVJP, millega pikendatakse Sahelisse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 71, 12.3.2014, lk 14).

(3)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

---