19.8.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 244/59

(1)

Käesolev otsus käsitleb Portugali poolt lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse skeemi (edaspidi „skeem”) vormis antud riigiabi.

(2)

Portugal teatas 12. jaanuaril 2009 vastavalt komisjoni teatise „Ühenduse riigiabi meetmete ajutine raamistik praeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks” (2) (edaspidi „ajutine raamistik”) jaotisele 5.1 lühiajalisest ekspordikrediidikindlustuse skeemist.

(3)

Kuigi kõnealune skeem kuulutati esialgselt välja OECD riikidele antava lühiajalise ekspordikrediidikindlustusena, hõlmas see ka sisekaubandustehinguid.

(4)

Kuna Portugali ametiasutused kinnitasid, et skeemi on rakendatud alates 2009. aasta jaanuarist, teavitas komisjon Portugali 19. aprilli 2010. aasta kirjaga, et skeem kanti üle teatamata riigiabi registrisse.

(5)

Komisjon teavitas 27. oktoobri 2010. aasta kirjaga Portugali Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõikele 2 vastava kõnealust skeemi käsitleva uurimise algatamisest.

(6)

Portugali ametiasutused edastasid 29. novembri 2010. aasta kirjaga oma märkused komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta kirja kohta. Ametiasutused lisasid kaks kirja krediidikindlustusandjatelt (CESCE ja COSEC), mis olid saadetud vastavalt 22. novembril 2010 ja 23. novembril 2010.

(7)

Komisjoni otsus algatada menetlus avaldati Euroopa Liidu Teatajas9. aprillil 2011 (3). Komisjon kutsus huvitatud isikuid esitama skeemi kohta märkusi. Komisjonile ei esitatud ühtegi märkust.

(8)

Portugali ametiasutused on väitnud, et praegune finantskriis on suurendanud äritegevusega seotud riske. See on omakorda suurendanud krediidikindlustusandjate konservatiivsust, mis väljendub äritegevusega seotud riskide katmiseks antava kindlustuskaitse tasemes.

(9)

Skeemi eesmärk on kõrvaldada krediidikindlustuse puudumisest tulenev turutõrge ning taastada usaldus krediidikindlustusturu suhtes.

(10)

Kõnealused eesmärgid soovitakse saavutada, pakkudes krediidikindlustust eksportijatele ja ettevõtjatele, kes ei saa ajutiselt eraturult kõnealust kaitset oma äritegevusele, mis hõlmab OECD riikides asuvaid ostjaid, või koduturul toimuvale äritegevusele.

(11)

Portugali ametiasutuste andmeil on kindlustussektor alates 2008. aastast märkimisväärselt kokkutõmbunud, mille tulemuseks on kindlustuskatte vähene kättesaadavus. Kindlustatud varade koguväärtus vähenes ajavahemikul 31. detsember 2008 kuni 31. detsember 2009 kokku 32,84 %, ajavahemikul 31. detsember 2009 kuni 30. september 2010 kahanes vastav näitaja veelgi 22,4 % võrra. Kindlustusportfelli koguväärtus kahanes 30,6 miljardilt eurolt (2008. aasta lõpus) 15,9 miljardile eurole (2010. aasta 30. september). Kindlustatud äriühingute arv vähenes 3 709-lt (2008. aasta lõpp) 2 290-le (2010. aasta september). Põhjendamaks vajadust jätkata skeemi kehtivust 2010. aasta lõpuni, esitati ka kindlustusandjate kirjad, kuigi neist ilmnes, et skeemiga antavat maksimaalset katet tõenäoliselt ei saavutata. Kirjades põhjendati kõnealuse skeemi vajalikkust ning viidati ekspordikrediidikindlustusega seotud riskide suurenemisele praeguses majanduslikus olukorras, kus püütakse kriisist taastuda, ning sellest tulenevale hindade tõusule ja eraõiguslike kindlustusandjate antava kindlustuskatte vähenemisele teatavates valdkondades.

(12)

Skeemi riiklik õiguslik alus on 26. augusti 2008. aasta dekreet-seadus nr 175/2008, mis käsitleb Finova asutamist, ning 16. juuli 1998. aasta dekreet-seadus nr 211/98, millega kehtestatakse vastastikuste kindlustusettevõtjate suhtes kohaldatavad eeskirjad (muudetud 30. jaanuari 2001. aasta dekreet-seadusega nr 19/2001 ja 7. septembri 2007. aasta dekreetseadusega nr 309-A/2007).

(13)

Skeemi rakendatakse järgmiste Portugali turul tegutsevate eraõiguslike krediidikindlustusandjate kaudu: COSEC, CESCE, Coface ja Credito y Caución.

(14)

Portugali ametiasutuste poolt 26. novembril 2010 esitatud teabe kohaselt osales 2010. aasta oktoobris skeemis 399 abisaajat.

(15)

Järgmistes tabelites on esitatud 2010. aasta oktoobris eraldatud krediidilimiitide jagunemine:

(16)

Kindlustusvahendaja põhine jagunemine:

(17)

Jagunemine sisekaubanduses ja eksporditurul toimuva äritegevuse lõikes 2010. aasta oktoobris (eurodes):

(18)

Jagunemine abisaaja suuruse lõikes:

(19)

Skeem hõlmab kommertsriske (nagu maksejõuetus ja kohustuste täitmata jätmine), mis on seotud OECD riikidesse suunduva ekspordiga vähem kui kaheaastase ajavahemiku jooksul ning sisekaubandustehingutega.

(20)

Riiklik kindlustus pakub eraõiguslikele kindlustusandjatele riskijagamisrahastu („täiendav kindlustuskaitse”) teenust. Seda antakse ainult täiendava kaitsena eraõigusliku kindlustusandja kaitsele.

(21)

Riiklikku kindlustust antakse Portugali ametiasutuste kinnitusel täpselt samadel tingimustel kui erakindlustust. Seega ei saa riikliku kindlustusega kaetud summa ületada kunagi erakindlustusega kaetud summat. Kohaldatav kindlustusmakse on siiski vaid 60 % eraõigusliku kindlustusandja võetavast kindlustusmaksest. Skeemi raames kohaldatav keskmine määr moodustas 0,21 % käibest, samal ajal kui eraõiguslike kindlustusandjate poolt küsitav turuhinnale vastav määr ulatus 2009. aastal 0,36 % käibest. Isegi 2007. ja 2008. aasta keskmised turuhinnale vastavad määrad (vastavalt 0,23 % ja 0,24 %) olid kõrgemad kui skeemi raames alates 2009. aastast kohaldatav keskmine määr.

(22)

Kindlustusjuhtumi korral jagatakse võimalikud tagasinõutud summad riikliku ja põhikaitset pakkuva eraõigusliku kindlustusandja vahel proportsionaalselt nende osaga kindlustusega kaetud kogukaitsest. Tagasinõudmismenetlust juhib eraõiguslik kindlustusandja.

(23)

Skeem kuulutati välja 12. jaanuaril 2009 ning see pidi kestma 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010. Skeemi kestuse pikendamisest ei ole komisjonile teatatud.

(24)

Portugali ametiasutuste poolt komisjonile esitatud teabe kohaselt on maksimaalne tagatis abisaaja kohta 1,5 miljonit eurot.

(25)

Portugali ametiasutuste poolt komisjonile esitatud teabe kohaselt on skeemi kogueelarve nii sisekaubandus- kui ka eksporditehingute puhul 2 miljardit eurot (5).

(26)

27. oktoobri 2010. aasta otsuses ametliku uurimismenetluse algatamise kohta esitas komisjon esialgse hinnangu ning väljendas kahtlust skeemi ühisturuga kokkusobivuse suhtes. Otsuses väljendatud kahtlused hõlmasid järgmist:

(27)

Portugali ametiasutused väitsid oma märkustes ametliku uurimismenetluse algatamise kohta, et komisjoni väide, mille kohaselt skeemis osalevad ettevõtjad saavad eelise, mida neil muidu ei oleks võimalik kasutada, ei ole kooskõlas ajutises raamistikus väljendatud eesmärkidega. Turutõrke tõendamiseks viitavad Portugali ametiasutused kahjumäärale, mis saavutas 2008. aastal rekordtaseme 102 %, vaatamata sellele kindlustusega kaetud äriühingute arv vähenes 2009. aasta lõpuks 2008. aasta lõpuga võrreldes 29,41 % võrra ning 2010. aasta septembri lõpuks veelgi 12,53 % võrra. Kindlustusportfelli väärtus vähenes 2009. aasta lõpuks 2008. aasta lõpuga võrreldes 32,84 % võrra ning 2010. aasta septembriks veelgi 22,36 % võrra. Portugal väidab ka, et teised liikmesriigid on sarnaseid skeeme kasutanud.

(28)

Eelise selektiivse iseloomuga seoses väidab Portugal, et skeem ei ole selektiivne, vaid kujutab endast üldmeedet, millega ei kaasne valdkonnasisest või valdkonnaülest diskrimineerimist. Portugal taunib komisjoni määratluse puudumist, millega määrataks kindlaks üldmeetme mõiste. Portugali ametiasutuste sõnul on diskrimineerimise puudumine tõendatud järgmiselt: i) skeemi kohaldamine teiste liikmesriikide äriühingute suhtes, kes tegutsevad Portugalis; ii) skeemi raames võetakse vastu taotlusi kõigilt neljalt Portugalis tegutsevalt vähemalt osaliselt välismaistele ettevõtjatele kuuluvalt kindlustusandjalt; iii) rahastamisvajadus ei muutu kriisi jooksul; iv) 2010. aasta oktoobri seisuga anti skeemi raames abi peamiselt sisekaubandusega seotud tegevusele (73,2 %); v) kõigil Portugalis tegutsevatel äriühingutel on võimalus skeemis osaleda, sõltumata sellest, kas nende tegevuse iseloom on seotud kaupadega kauplemisega (skeemi raames eraldati ehitussektorile 2 155 000 eurot, transpordisektorile 471 500 eurot ja muudele teenustele (v.a kaubandus) 4 580 000 eurot), kuigi ekspordikrediit on oma olemuselt seotud kaupadega kauplemisega. Lisaks sellele ei tuleks ka täiendava kindlustuskaitse mudelit pidada Portugali arvates diskrimineerimiseks, kuna see ei takista ühelgi äriühingul saavutada sarnaseid tingimusi eraõigusliku kindlustusandja juures. Ametiasutuste tegevus põhineb täielikult eraõiguslike kindlustusandjate riskihindamistel. Lisaks sellele on Portugali ametiasutused arvamusel, et iga kindlustusega seotud maksimaalmäär ei takista suurettevõtjatel skeemis osaleda. Suurettevõtjad on skeemist kasu saanud nii, et nende osakaal kindlustustehingute väärtusest oli kuni 47,79 %, keskmise suurusega ettevõtjate osakaal oli 33,79 % ja väikeettevõtjate osakaal 18,42 %. Abisaajate arvust on suurettevõtjate osakaal ainult 31,58 %, keskmise suurusega ettevõtjate osakaal 39,60 % ja väikeettevõtjate osakaal 28,82 %. Maksimaalmäära eesmärk on tagada, et kaasatud riigi vahendid oleksid eesmärkidega õiges proportsioonis ning riskid oleksid asjakohaselt hajutatud. Samal ajal tagatakse skeemile juurdepääs võimalikult paljude äriühingute jaoks. Asjaolu, et skeemi maksimaalmäära ei ole kasutatud, tõendab Portugali ametiasutuste arvates, et suurettevõtjaid ei diskrimineerita. Ametiasutused seavad ka kahtluse alla komisjoni poolt ametliku uurimise algatamist käsitleva otsuse punktis 36 osutatud õiguspraktika ja diskrimineerimise vahelise seose. Ametiasutuste arvates on kahetsusväärne, et komisjon ei ole kehtestanud kriteeriume, millele meede peab vastama, et seda peetaks üldmeetmeks.

(29)

Portugal põhjendas skeemi eraõiguslike kindlustusandjatega võrreldes madalamat hinnataset ebasoodsa valikuga, kuna ettevõtjad kindlustavad skeemi kaudu vähem riskantsed tegevused ning jätavad riskialtimad tegevused eraõiguslike kindlustusandjate katta. Seega ei ole komisjoni argumendid Portugali ametiasutuste arvates ekspordikrediidi valdkonna suhtes asjakohased, kuna risk ei suurene krediidi suuruse suhtes nagu see on pangakrediidi puhul. Madalat riski väljendab Portugali ametiasutuste arvates ka asjaolu, et 2010. aasta oktoobris oli skeemi raames esitatud taotluste arv suurenenud ainult 0,26 % võrra sõlmitud kindlustuslepingute kogusummast. Lisaks sellele vastab riigi tagatise suhtes kohaldatav hind Portugali ametiasutuste arvates kriisieelsele turuhinnale ning ei kujuta seega endast abisaajate jaoks eelist.

(30)

Portugali ametiasutuste arvates ei moonuta skeem ka liikmesriikidevahelist konkurentsi, kuna: i) see hõlmab ka siseriiklikke tehinguid; ii) kindlustuse maksumus on liikmesriigiti erinev, nagu näitavad kindlustuse erinevad hinnad; ning iii) sellist teenust turul ei osutata.

(31)

Pärast ametliku uurimismenetluse algatamist käsitleva komisjoni otsuse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas9. aprillil 2011 ei ole huvitatud isikud komisjonile märkusi esitanud.

(32)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatakse:

Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(33)

ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaldamiseks peab olema tegemist riigile omistatava abimeetmega, mis antakse riigi ressurssidest ja mis kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust ning moonutab konkurentsi ühisturul, andes teatavatele ettevõtjatele selektiivse eelise.

(34)

Nagu ametliku uurimismenetluse algatamist käsitlevas komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta otsuses selgitati, annab kindlustuskatte otseselt riik ning skeemist tulenev võimalik kahjum mõjutab riigieelarvet. Skeem hõlmab seetõttu riigi ressursse. Portugali ametiasutused riigi ressursside kaasamist ei eita.

(35)

Komisjon analüüsis ekspordikrediiditurge lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse skeeme käsitlevates otsustes (7). Lühiajalise ekspordikrediidikindlustusturu kindlustusmaksed määratakse lepingutes kindlaks tavaliselt vähemalt üheks aastaks. Seetõttu on pakutud kindlustuskatte hinnamuutus tuntav ajalise viitega. Lisaks sellele on turutavaks kohandada krediidikindlustuse pakkumist pakutud krediidi hulga suurendamise või vähendamise kaudu ning mitte muuta kindlustuskatte eest võetavat hinda. Kõnealust tava on järgitud alates finantskriisi algusest, mida tõendavad Portugali edastatud kindlustuskatte andmisest keeldumist käsitlevad kirjad ning muude lühiajalise krediidikindlustusskeemide raames saadetud keeldumiskirjad (8). Kindlustusandjate keeldumiskirjades ei pakuta tavaliselt teatavate ostjate puhul eksportijatele alternatiivselt kõrgema hinnaga kindlustuskatet. On tõendeid, et finantskriisi tulemusena vähendasid eraõiguslikud kindlustusandjad märkimisväärselt pakutavat kindlustuskatet, sageli sellest üldse loobudes. Turul osalejate esitatud muu teave kinnitab eespool esitatut (9). Kindlustusandjatevaheline konkurents põhineb seega pigem kvantiteedil kui hinnal. Meetme kaudu vastas riik nõudlusele, mida olemasolevad eraõiguslikud teenusepakkujad ei olnud rahuldanud. Ilma riikliku sekkumiseta oleks konkurentsiturul uus konkurent vastanud nõudlusele täiendava kindlustuskatte andmise näol. Sellest tulenevalt oli riigi sekkumise mõjuks kaitsta Portugali turul juba tegutsevate eraõiguslike teenusepakkujate turupositsioone.

(36)

Lühiajaline ekspordikrediidikindlustus on toode, mille puhul kindlustusandja võtab kaubandustehingutes enda kanda ostjaga seotud kaubanduslikud ja poliitilised riskid. Pangad pakuvad samuti võimalust võtta enda kanda kaubandustehingute kaubandusriske, kasutades selleks dokumentaalmakseid ja regressiõiguseta faktooringut. Ekspordikrediidikindlustusseltside pakutav lühiajaline ekspordikrediidikindlustus ja pankade pakutavad dokumentaalmaksed on kaubandustehingute kaubandusriskide vastu kaitsmist hõlmaval turul nõudlusepoolsed asendustooted. Riikliku sekkumise puudumisel oleksid eksportijad võinud vähemalt teatavaski ulatuses toetuda pankade pakutavate dokumentaalmaksete (akreditiiv) kasutamisele (10). Kindlustusandjate pakutava lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse ja pankade pakutavate dokumentaalmaksete võimaliku omavahelise asendatavuse tõttu hõlmab meede eelist lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse sektori kasuks, kuna see aitab kaubandustehingute kaubandusriskide vastu kaitsmist hõlmaval turul kaasa ekspordikrediidi kindlustusandjate turuosa säilitamisele. Kuna pangad ei saa osaleda skeemis, mille raames riiklikku kindlustust pakutakse täiendava kaitsena eraõiguslike kindlustusandjate pakutavale kaitsele, on tegemist selektiivse eelisega.

(37)

Eespool esitatut arvestades järeldab komisjon, et meede pakub kindlustusandjatele selektiivset eelist.

(38)

Skeemiga ühinenud eksportijad ja kaubandusettevõtjad maksavad turuhinnast madalamat kindlustusmakset. Selle tulemuseks on skeemis osalevate ettevõtjate positsiooni paranemine võrreldes selliste ettevõtjatega, kes saaksid kindlustuskatet ainult eraõiguslikelt kindlustusandjatelt turuhindade alusel. Skeemi meetmete kaudu toimuvat teatavate turul osalejate positsiooni tugevnemist võrreldes sarnases olukorras olevate konkurentidega peetakse eeliseks (11). Käesoleva juhtumi puhul ei oleks kõnealuste abisaajate positsioonide tugevdamine ilma riigi sekkumiseta olnud võimalik samas ulatuses.

(39)

Lisaks sellele kinnitasid Portugali ametiasutused, et turult ei ole võimalik skeemiga kaetud riskidele vähemalt samas ulatuses kindlustuskatet leida. Seega saavad skeemis osalevad ettevõtjad kahekordse eelise, saades kindlustuskatte, mis ei oleks neile muidu kättesaadav: lisaks turuhinnast madalamatele kindlustusmaksetele on neil ka täiendav kindlustuskate.

(40)

Portugali skeem on de facto selektiivne.

(41)

Esialgne viide skeemi selektiivsuse kohta on see, et meetmest kasu saavad ettevõtjad on peaaegu täielikult kaupadega kauplevad ettevõtjad, kuna teenuseid osutavad ettevõtjad saavad skeemi raames palju vähem kasu. Ametliku uurimismenetluse raames väitsid Portugali ametiasutused, et puuduvad igasugused õiguslikud takistused, mis tõkestaksid kaubandustehingutega mitte tegelevatel ettevõtjatel skeemist kasu saada ning et ehitus- ja transpordisektori ning muude teenuste sektorid (v.a kaubandus) on skeemist juba kasu saanud. Portugal tunnistab siiski, et ekspordikrediidikindlustus hõlmab oma olemuselt peamiselt kaupadega kauplemist. Ettevõtjad, kes osutavad transpordi- ja muid teenuseid, moodustasid 2010. aasta oktoobris ainult 2,4 % skeemi raames tagatud kindlustuskaitsest. Võttes arvesse, et 361 skeemis osalenud ettevõtjast oli teenuseid osutavaid ettevõtjaid ainult 8 ning nende osa krediidilimiidist oli ainult 1,25 %, on selge, et kõnealune meede toetas peamiselt ettevõtjaid, kes kauplesid kaupadega.

(42)

Skeemi selektiivsust tõendavad ka muud asjaolud.

(43)

Kuigi Portugali ametiasutused väidavad, et skeem on üldise iseloomuga, kuna abisaajad määratakse kindlaks objektiivsete kriteeriumite alusel, mis ei too kaasa teistest liikmesriikidest pärit olevate üksuste diskrimineerimist, jätavad skeemi käsitlevad tingimused abisaajate valikul teatavat manööverdamisruumi. Skeemis järgitakse täiendava kindlustuskaitse mudelit, mille kohaselt on skeemi raames abikõlblikud ainult sellised ettevõtjad, kellel on eraõigusliku kindlustusandja määratud krediidilimiit. Ettevõtjad, kellele aga erakrediidikindlustusandjad keelduvad kindlustuskaitset andmast, ei ole täiendava kindlustuskaitse jaoks abikõlblikud. Skeem jätab kindlustuskõlblikkuse hindamise täielikult eraõigusliku kindlustusandja otsustada. Kuna puuduvad ühtsed ja objektiivsed kriteeriumid, mille abil hinnata iga eksportija ja ettevõtja teostatud tehingutega kaasnevat riski, jätab skeem eraõiguslikele kindlustusandjatele teatava manööverdamisruumi selliste ettevõtjate krediidivõimelisuse hindamisel, kes on skeemi raames abikõlblikud. Euroopa Liidu Kohus on arvamusel, et pidamaks meedet mitteselektiivseks, peab see põhinema objektiivsetel rakendamiskriteeriumitel ning see ei või mingil moel olla seotud teatava geograafilise või valdkondliku tingimusega ning peab olema kooskõlas meetme eesmärkidega (12). Kõnealuse juhtumi puhul on erakindlustuskatte andmist käsitlevaid otsuseid hõlmavate objektiivsete kriteeriumite puudumise tulemuseks võrreldavas olukorras olevate soodustatud isikute võimalik diskrimineerimine (13).

(44)

Isegi kui skeemis osalemise kriteeriumid oleksidki objektiivsed, on kohus seisukohal, et ainuüksi objektiivsete kriteeriumite olemasolu ei takista meetme selektiivsust, kui meetme mõjuks on teatavate ettevõtjate teiste ettevõtjate suhtes eelistamine. Kohus on muu hulgas tõdenud ka, et „asjaolu, et abi ei ole suunatud ühele või mitmele eelnevalt kindlaks määratud abisaajale, vaid abi saamisele on seatud mitmeid objektiivseid kriteeriume, mille täitudes võidakse abi anda eelnevalt kindlaks määratud kogueelarve raames määratlemata arvule abisaajatele, keda ei ole esialgselt individuaalselt kindlaks määratud, ei piisa selleks, et seada kahtluse alla meetme selektiivne iseloom ning sellest tulenevalt selle klassifitseerimist riigiabina vastavalt asutamislepingu artiklile 92 [ELi toimimise lepingu artikli 107 lõige 1].Kõnealune asjaolu tähendab äärmisel juhul seda, et kõnealune meede ei ole üksikabi.See ei välista siiski võimalust, et kõnealust riiklikku meedet ei tuleks vaadelda abisüsteemina, mis koosneb selektiivsest ja seetõttu erimeetmest, kui see oma rakenduskriteeriumite tõttu annab teatavatele ettevõtjatele või teatavate kaupade tootmisele teiste arvelt eeliseid.” (14) Seega, vastavalt kohtu seisukohale ei peaks riigi sekkumisi hindama põhjuste või eesmärkide alusel, vaid nende mõju alusel (15). Kõnealuse juhtumi puhul on tegemist selektiivse skeemiga.

(45)

Selleks et meede oleks üldise iseloomuga, ei tohiks see põhineda objektiivsetel ja horisontaalsetel kriteeriumitel ning selle kehtivusaeg ega rakendusala ei tohiks olla piiratud. Kõnealune skeem on vaatamata Portugali väidetele selle üldise iseloomu kohta piiratud nii ajaliselt kui ka oma rakendusala poolest, sealhulgas täiendava kindlustuskatte poolest, nagu juba eespool põhjenduses number 43 selgitati.

(46)

Skeemi kriteeriumid ei ole ka kooskõlas meetme eesmärgi ja loogikaga (16). Isegi kui eraõiguslikud kindlustusandjad kohaldaksid skeemi objektiivselt, saaksid selles osaleda ainult ettevõtjad, kelle kindlustuskate on kriisi ajal vähenenud. Ettevõtjad, kelle puhul eraõiguslikud kindlustusandjad on krediidilimiidi andmise täielikult peatanud, jäävad skeemi rakendamisest väljapoole. Kuigi skeemi eesmärk on leida lahendus kindlustuskatte väidetavale puudumisele eraturul, ei hõlma skeem ettevõtjaid, keda erakindlustuse mahu vähenemine turul kõige raskemini mõjutas. Seetõttu ei ole kõnealuse meetme ülesehitus kõnealuse turutõrke kõrvaldamiseks sobilik.

(47)

Eespool esitatu alusel võib väita, et skeemis osalevad eksportijad ja kaubandusega tegelevad ettevõtjad saavad nautida selektiivse eelise hüvesid.

(48)

Seoses mõjuga kaubandusele kohaldatakse skeemi ekspordi ja sisekaubanduse suhtes.

(49)

Sisekaubandust hõlmates võib skeem potentsiaalselt mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust ulatuses, mis võib märkimisväärselt moonutada kaubavooge, näiteks suunates majandustegevust ekspordilt sisekaubandusele.

(50)

Konkurentsi moonutamisega seoses võib Euroopa Kohtu kohtupraktikast järeldada, et ainuüksi asjaolu, et ettevõtja positsioon paraneb võrreldes teiste konkureerivate ettevõtjatega, kui talle antakse majanduslikku abi, mida ta muidu tavapärase äritegevuse käigus ei oleks saanud, viitab konkurentsi võimalikule moonutamisele (17).

(51)

Kuna skeemi kohaldatakse ekspordi suhtes, sealhulgas ekspordi suhtes teistesse liikmesriikidesse, siis mõjutab meede selgelt liikmesriikidevahelisi kaubavoogusid, kuna see lihtsustab skeemis osalejate eksporti.

(52)

Skeem mõjutab ka kauplemist, niivõrd kui see hõlmab sisekaubandust. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt juhul, kui liikmesriigi antud abi parandab ettevõtja positsiooni ELi-siseses kaubanduses võrreldes teiste ettevõtjatega, tuleks kõnealust abi pidada konkurente mõjutavaks. Asjaolu, et teatavad majandussektorid on ELi tasandil konkurentsile avatud, võib aidata määratleda, kas abil on konkurentsile reaalne või potentsiaalne mõju ja kas see mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust. Lisaks sellele ei ole oluline, et abisaajast ettevõtja oleks ise tegev ELi-siseses kaubanduses. Liikmesriigi poolt ettevõtjale antud abi võib kaasa aidata tegevuse säilitamisele või selle laiendamisele riigi siseturul, mille tulemusena teistes liikmesriikides asuvatel ettevõtjatel on vähem võimalusi kõnealuse liikmesriigi turule siseneda. Lisaks võib sellise ettevõtja, kes ei osalenud ELi-siseses kaubanduses, positsiooni tugevdamine panna selle ettevõtja olukorda, mis võimaldab talle siseneda teise liikmesriigi turule (18).

(53)

Käesoleva juhtumi puhul soositakse meetmega ettevõtjaid, kes on tegevad erinevates sektorites, mis on avatud kauplemisele Euroopa Liidus. Seega isegi ainult Portugali turul tegutsevate ettevõtjate sisekaubandusega seotud tegevusele antud eelised mõjutavad liikmesriikidevahelist kaubandust.

(54)

Lisaks sellele on meetme eesmärk toetada Portugali ettevõtjate äritegevust teiste liikmesriikide ettevõtjatega võrreldes. Kõnealune meede võib seetõttu moonutada konkurentsi ühisturul.

(55)

Sellest tulenevalt kujutab kõnealune skeem endast ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi. Kõnealust abi võib pidada ühisturuga kokkusobivaks, kui selle suhtes on võimalik kohaldada mõnda aluslepingus sätestatud erandit.

(56)

Komisjon esitas teatises tingimused, mille alusel kindlustusandjatele suunatud riigiabi vormis lühiajalisi ekspordikrediidiskeeme peetakse ühisturuga kokkusobivaks. Ajutises raamistikus määratakse kindlaks teatise kohaldamist käsitlevad tingimused finantskriisi tingimustes.

(57)

Teatise muudetud punktis 2.5 (19) määratakse kindlaks turukõlblikud riskid kui teatise lisas (20) loetletud riikides loodud avalik-õiguslike ja eraõiguslike võlgnikega seotud kaubanduslikud ja poliitilised riskid. Ekspordikrediidikindlustusandjate kasuks antavad finantseelised, mis hõlmavad turukõlbliku riskina kvalifitseeruvat tehingut, on tavaliselt keelatud.

(58)

Teatise punktis 3.1 sätestatakse, et tegurid, mis võivad moonutada turukõlblikke riske kindlustavate era- ja riiklike või riiklikult toetatavate ekspordikrediidikindlustusandjate vahelist konkurentsi, hõlmavad de jure ja de facto riiklikke tagatisi laenamisele ja kahjumile. Sellised tagatised võimaldavad kindlustusandjatel laenata tavalisest turuhinnast madalamalt tasemelt või teevad laenamise nende jaoks üldse võimalikuks. Lisaks sellele vabastatakse kindlustusandjad tagatisega vajadusest ennast eraturul edasi kindlustada.

(59)

Riikide puhul, kes ei ole teatise lisas loetletud, ei peeta selliseid riske teatise tähenduses turukõlblikeks ning teatisega ei nähta nende kindlustamisele ette riiklikku toetust.

(60)

Teatise punktis 4.2 sätestatakse, et turukõlblikke riske ei ole võimalik katta liikmesriikide abi kasutades ekspordikrediidikindlustusega. Teatise punktis 4.4 sätestatakse aga, et teatavatel tingimustel võivad kõnealuseid riske ajutiselt katta riiklikud või riiklikult toetatavad ekspordikrediidikindlustusandjad. Eelkõige sätestatakse kõnealuses punktis, et riske, mis on tekkinud seoses teatise lisas loetletud riikides asuvate võlgnikega, ei peeta ajutiselt turukõlblikeks juhul, kui suudetakse tõendada, et tavaliselt turukõlblikeks riskideks peetavatele riskidele ei ole võimalik erakindlustuskatet saada. Liikmesriigid, kes soovivad kõnealust vabastusklauslilt aktiveerida, peavad esitama turuaruande ning tõendid kahelt oluliselt rahvusvaheliselt tuntud ekspordikrediidikindlustusandjalt ning ühelt kõnealuses riigis tegutsevalt krediidikindlustusandjalt, tõendamaks, et nimetatud riskidele ei ole erakindlustusturult võimalik kindlustuskatet saada. Lisaks sellele peab riiklikult toetatud ekspordikrediidikindlustusandja võimalikult suures ulatuses ühtlustama mitte turukõlblikeks riskideks peetavate riskide kindlustusmaksed teiste eraõiguslike ekspordikrediidikindlustusandjate kindlustusmaksetega sama liiki riskide eest võetavate kindlustusmaksetega ning esitama kirjelduse tingimuste kohta, mida riiklik ekspordikrediidikindlustusandja kavatseb selliste riskide suhtes kohaldada.

(61)

Menetluse kiirendamiseks lihtsustati ajutise raamistikuga kuni 31. detsembrini 2010 tõendite loetelu, mida liikmesriigid peavad kindlustuskatte puudumise kohta esitama. Selleks pidid liikmesriigid esitama suure rahvusvahelise eraõigusliku ekspordikrediidikindlustusandja ning kõnealuses riigis tegutseva krediidikindlustusandja väljastatud tõendid või vähemalt nelja ühisturul tuntud eksportija tõendi. Ajutise raamistiku kehtivust pikendati kuni 31. detsembrini 2011 (21).

(62)

Portugal esitas mitu eksportijate kirja, millest nähtus, et neile jäeti mitme tehingu puhul kindlustuskate andmata. Sellegipoolest ei leidnud komisjon Portugali ametiasutuste esitatud kirjadest piisavaid tõendeid kindlustuskatte puudumise kohta. Kirjades esitatud keeldumise põhjused on kas konfidentsiaalsed või nimetatakse neis selge sõnaga, et keeldumise põhjuseks on kliendi kehv likviidsus ja finantsolukord. Selline keeldumine on korralikult toimival kindlustusturul tavaline äritava. Vastuses ametliku uurimismenetluse algatamist käsitlevale komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta otsusele esitas Portugal andmeid, millest on näha kindlustuslepinguid sõlminud ettevõtjate arvu vähenemist (ettevõtjate arv vähenes 2009. aasta lõpuks võrreldes eelmise aastaga 29,41 % ning 2010. aasta septembri lõpuks veel 12,53 %). Samuti vähenes esitatud andmete kohaselt kindlustusportfelli väärtus (väärtus vähenes 2009. aasta lõpuks võrreldes eelmise aastaga 32,84 % ning 2010. aasta septembri lõpuks veel 22,36 %). Kahest Portugali esitatud eraõigusliku kindlustusandja kindlustuskatte puudumist eraturul käsitlenud kirjast ühes (CESCE 22. novembri 2010. aasta kiri) väideti, et ostuturgude kahanemise tõttu vähenesid ka ettevõtjate rahastamisvajadused. Seetõttu ei ole kindlustusmahtude väidetav vähenemine piisav selleks, et tõendada kindlustuskatte puudumist turul.

(63)

Lisaks sellele, kui eraturult ei ole tõepoolest võimalik kindlustuskatet saada ning katte saamine muutub võimalikuks riigi osalise katte kaudu, võib tekkida arusaam, et kindlustusandjad said riigiabi. Kuna vastavalt põhjenduses 35 selgitatule kohandub turg kvantiteedi, mitte hindade kaudu, võimaldab riigiabist tulenev krediidi olemasolu juba turul tegutsevatel ettevõtjatel oma positsiooni säilitada.

(64)

Skeemi raames makstav hind on 60 % hinnast, mida sama klient maksaks eraõigusliku kindlustusandja antava kindlustuskatte eest. Vastupidiselt Portugali süüdistustele võib skeemi raames riigile üle kantud riski pidada suuremaks kui riski, mida eraõiguslik kindlustusandja katab iseseisvalt. Tuleb meenutada, et kindlustatud summa suurenedes suureneb ka makseviivituse oht. Seega nõustuks eksportija suurema kindlustuskatte puhul sõlmima ostjaga rohkem tehinguid. Tehingute koguhulk ületaks ostja võimet tagasi maksta.

(65)

Portugali ametiasutused on arvamusel, et täiendavate tehingute risk on madalam, kuna eksportija, kes sai piiratud kindlustuskatte, kindlustaks kõigepealt kõige riskialtimaid ostjaid; suurema kindlustuskatte korral kindlustaks eksportija ostjaid, kelle puhul ei ole risk nii suur. Kõnealune väide ei arvesta siiski asjaolu, et krediidilimiit määratakse ostjast lähtuvalt ning seetõttu ei ole eksportijal võimalik kõige vähem krediidivõimelistele ostjatele määratud limiiti täielikult enda tarbeks kasutada.

(66)

Lisaks sellele viiks Portugali ametiasutuste väide, et kindlustatud täiendavad tehingud on madalama riskiga kui eraõigusliku kindlustusandja kindlustatud tehingud, järelduseni, et eraõiguslikud kindlustusandjad nõustuvad teataval tasemel kindlustusmakse eest kõrgema riskiga ning keelduvad andmast sama kindlustusmakse eest kindlustuskatet madalama riskiga tehingutele. Kui see väide oleks tõene, siis kindlustaks ratsionaalse mõtlemisega eraõiguslik kindlustusandja rohkem tehinguid, mis suurendaks tema kindlustusmaksetest tulenevat sissetulekut ning kahandaks riske. Teisisõnu viitaks Portugali ametiasutuste väide eraõiguslike kindlustusandjate irratsionaalsele käitumisele, kuna nad on nõus portfelli vähem riskialtima osa asemel kindlustama selle riskantsemat osa. Seetõttu ei saa selle väitega nõustuda.

(67)

Meetmega kaetud suurema riski tulemusena võtab riik esialgse kindlustuskatte individuaalsel andmisel ja hindamisel enda kanda suurema arvatava kahjumi kui eraõiguslik kindlustusandja. Seetõttu peab täiendav kindlustuskate peegeldama võimaliku omavastutuse kõrgemat riski, kui kindluskatte laiendamist käsitlev otsus tehakse täiendava kindlustuskatte puhul alles pärast esialgse krediidikindlustusmakse limiidi kindlaks määramist. Portugali ametiasutuste väidet, mille kohaselt ettevõtjad teeksid ebasoodsa valiku, mis tagaks riskantsemate tehingute puhul kindlustuskatte võtmise eraõiguslikelt kindlustusandjatelt, ei toeta ükski konkreetne tõend ega teadaolev turutava. Kõige levinuma eraõigusliku lühiajalise krediidikindlustuse kogukäivet arvestava kindlustuspoliisi kohaselt peab kogu krediteeritud müügi portfell olema kindlustuspoliisiga kaetud. Seega ei saa kindlustusselts oma riske selektiivselt kindlustada. Komisjon on arvamusel, et täiendava kindlustuse hind oleks pidanud arvesse võtma eeldatavat kõrgemat riski. Hinnakujundamise käigus oleks seetõttu tulnud kehtestada kõrgemad hinnad kui eraõiguslike kindlustusandjate baaskindlustuse hind.

(68)

Käesolevas juhtumis on skeemi raames kehtinud hinnad madalamad kui ekspordikrediidikindlustuse praegune turuhind, mida kinnitas ka Portugal oma vastuses ametliku uurimismenetluse algatamist käsitlenud komisjoni 27. oktoobri 2010. aasta otsusele. Kõnealused hinnad on madalamad ka 2007. ja 2008. aasta turuhindadest. Seetõttu ei leia ka kinnitust Portugali ametiasutuste esitatud väide, mille kohaselt vastavad nimetatud hinnad kriisieelsetele turuhindadele. Lisaks sellele peaks hind arvesse võtma ka eeldatava riski taset. Seetõttu peaks skeemi raames makstav hind olema kõrgem kui turuhind.

(69)

Eespool nimetatut arvestades ei ühildu skeem sellisena nagu seda kindlustusandjate suhtes kohaldati, teatise ega ajutise raamistikuga.

(70)

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkt c, mida kohaldatakse tavaliste turutingimuste suhtes, ning artikli 107 lõike 3 punkt b, mida kohaldatakse majandust tabanud tõsiste tõrgete ajal, võimaldavad teatavatel tingimustel pidada abi ühisturuga kokkusobivaks.

(71)

Komisjon tuletab meelde, et kohtupraktika kohaselt tuleb ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b kohaldada piiravalt ja see peab olema suunatud liikmesriigi majanduses esineva tõrke kõrvaldamisele (22).

(72)

Kooskõlas kuni 31. detsembrini 2012 pikendatud kehtivusega ajutises raamistikus (punkt 5.1) sätestatud põhimõtetele peab abimeede kokkusobivuse tagamiseks täitma järgmised tingimused:

a)

b)

c)

(73)

Skeemi ülesehitus välistab vastavalt põhjenduses number 46 esitatule selliste ettevõtjate osalemise, keda kriis on kõige raskemalt tabanud, ning seetõttu ei ole sobilik tegeleda eraõigusliku kindlustusandja pakutava kindlustuskatte puudumist käsitleva väidetava turutõrkega.

(74)

Nagu eespool põhjenduses number 62 väideti, kuigi Portugali esitatud teave väljendas küll pingeid eraõigusliku krediidikindlustuse turul, ei olnud see kindlustuskatte puudumise tõendamiseks piisav. Seetõttu ei ole võimalik tõendada riikliku sekkumise vajalikkust.

(75)

Vastavalt põhjendustes number 21 ja 64 selgitatule on skeemi raames makstav hind 60 % hinnast, mida sama klient maksaks eraõigusliku kindlustusandja antava kindlustuskatte eest.

(76)

Vastavalt põhjendustes number 65–67 selgitatule peab täiendav kindlustuskate peegeldama võimaliku omavastutuse kõrgemat riski, kui kindluskatte laiendamist käsitlev otsus tehakse täiendava kindlustuskatte puhul alles pärast esialgse krediidikindlustusmakse limiidi kindlaks määramist.

(77)

Väidetavalt oleks puuduva kindlustuskatte pakkumist käsitlev eesmärk saavutatav ka skeemi kaudu, kus hinnad peegeldaksid riigi poolt enda kanda võetavat riski. Seetõttu ei ole samade riskide eest makstavast turuhinnast madalamal kindlustusmaksel põhineva skeemi hinnakujundus skeemi eesmärgiga proportsioonis.

(78)

Sellest tulenevalt ei saa skeemi ekspordikrediidikindlustust käsitlevat osa pidada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b ja ajutise raamistiku tähenduses eksportijate jaoks kokkusobivaks abiks.

(79)

Artikli 107 lõike 3 punktiga c seoses on kõik sobilikkust, vajalikkust ja proportsionaalsust käsitlevad väited artikli 107 lõike 3 punkti b alusel teostatud ühilduvuse analüüsi kohaselt võrdselt kokkusobivad. Seetõttu mõjutab ekspordikrediidikindlustuse andjatele antav abi kaubandustingimusi ulatuses, mis on vastuolus ühiste huvidega.

(80)

Skeemi kohaldamisel sisekaubandustehingute suhtes suunaks turuhinnast madalam sisekaubanduse kindlustus kaubandustehingud ekspordilt sisekaubandusele ning see mõjutaks oluliselt importi. Seetõttu on sisekaubandustehingute riigipoolne toetamine tavapärastes turutingimustes rangelt keelatud. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktidega c ja b võimaldatakse pidada abi teatud tingimustel siiski ühisturuga kokkusobivaks. Teatise ja ajutise raamistikuga on kehtestatud kriteeriumid, mis käsitlevad abimeetmete kokkusobivust lühiajalise ekspordikrediidikindlustusega. Kõnealused dokumendid ei hõlma siiski sisekaubandustehinguid.

(81)

Sellegipoolest kuulutas Portugal kõnealuse skeemi välja ajutise raamistiku raames praeguse finantskriisi kontekstis. Seetõttu tuleb kindlaks määrata, kas praeguse majanduskriisi kaugeleulatuvate tagajärgede taustal võiks kõnealust skeemi pidada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktiga b otseselt kokkusobivaks. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb analüüsida, kas meedet on võimalik kokkusobivaks pidada artikli 107 lõike 3 punkti c alusel.

(82)

Kokkusobivuse puhul ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b raames võimaldab kõnealune säte komisjonil pidada abi ühisturuga kokkusobivaks juhul, kui selle eesmärk on „mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamine”.

(83)

Komisjon tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti b tuleb kohaldada piiravalt ja see peab olema suunatud tõrke kõrvaldamisele, mis mõjutab teatava liikmesriigi kogu majandust (24). Komisjon tuletab ka meelde, et vastavalt põhjenduses number 73 esitatule peab meede järgima sobilikkuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid.

(84)

Meede koostati praeguse finantskriisi tingimustes ning selle kestus on ajaliselt piiratud.

(85)

Komisjon on saanud kirju eksportijatelt ja eraõiguslikelt kindlustusandjatelt, milles näidatakse kindlustuskatte vähenemist sisekaubandustehingute puhul. Portugali ametiasutused väidavad, et kahjusuhe on kasvanud 102 %ni. Kõnealune tähelepanek ei ole siiski lõplik, kuna kahjusuhe on järjepidevalt näidanud kasvusuundumust juba 2004. aastast alates, nagu selgub Portugali ametiasutuste esitatud tähelepanekutest. Kahjusuhte pidev kasv isegi enne finantskriisi puhkemist võib viidata mitte turutõrkele sisekaubanduse rahastamisel, vaid pigem turu struktuuriprobleemidele. Seetõttu ei ole komisjonil tõendeid, et kõnealune skeem oleks majanduses tõsiste tõrgete kõrvaldamiseks sobilik, ning on seisukohal, et skeemi ei saa ajutise raamistiku ega artikli 107 lõike 3 punkti b tähenduses kokkusobivaks pidada.

(86)

Meetme kokkusobivuse kohta teatise ja artikli 107 lõike 3 punktiga c tuleb märkida, et skeemi eesmärk on leida lahendus katte puudumise probleemile kindlustusturul. Kuna tegu on siiski täiendava kindlustusega, mis jätab eraõiguslikele kindlustusandjatele abisaaja valimisel teatavat valikuruumi, on skeemi raames võimalik potentsiaalselt jätta kindlustuskattest ilma ettevõtjaid, kes on kattega ettevõtjatega võrreldes võrreldavas olukorras, kuid keda kriis mõjutas suuremas ulatuses. Sellistelt kõrvale jäetud ettevõtjatelt võetaks kindlustuskate ära täies ulatuses, mitte ei peatataks selle kehtivust osaliselt. Lisaks sellele ei paku meede abisaajatele mitte ainult täiendavat katet, vaid annab ka eelise hinnakujundamisel, kuna kindlustusmaksed on turuhinnast madalamad. Nagu eespool juba märgitud, on skeemi raames makstav hind 60 % hinnast, mida sama klient maksaks eraõigusliku kindlustusandja antava kindlustuskatte eest. Samal ajal ei kajastu kindlustusmakses asjaolu, et kattelimiiti kahekordistatakse esialgse limiidiga võrreldes, mis viitab suuremale riskile. Skeemi hinnatase ei ole kindlustuskatte puudumise kõrvaldamise vajadusega seoses põhjendatud. Skeem ei ole võimalikest konkurentsimoonutustest tulenevalt seatud eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne.

(87)

Komisjon järeldab seetõttu, et sisekaubanduskindlustusele antud riigiabi ei täida Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktide b või c tingimusi ning ei ole seetõttu ühisturuga kokkusobiv.

(88)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes leiab komisjon, et skeemiga antakse riigiabi ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mida ei saa tunnistada ühisturuga kokkusobivaks.

(89)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (25) artikli 14 lõikes 1 on sätestatud, et kui ebaseadusliku abi korral tehakse negatiivne otsus, nõuab komisjon, et asjaomane liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed, et abisaajatelt abi tagasi saada. Tagasi tuleb nõuda üksnes abi, mis ei ole ühisturuga kokkusobiv.

(90)

Abi tagasinõudmise eesmärk on taastada enne abi andmist valitsenud olukord. See saavutatakse pärast seda, kui abisaajad on kokkusobimatu abi tagasi maksnud ja kaotavad sellega eelnevalt konkurentide ees olnud eelised. Tagasinõutav summa peaks olema selline, millega elimineerida abisaajatele antud majanduslikud eelised.

(91)

Kuna riigipoolse kindlustuskatte eest saadava tasu puhul ei ole asjakohast turul kohaldatavat hinda võimalik kindlaks teha, tuleb täpse abisumma suuruse väljaselgitamiseks määrata kindlaks mõistlik võrdlusalus. Nagu on sätestatud garantiisid käsitleva komisjoni teatise (26) punkti 4.2 esimeses taandes, võib laenugarantii sularahaekvivalendi vastaval aastal arvutada samal viisil nagu sooduslaenu toetusekvivalendi. Seega võib abisumma arvutada teoreetilise turuintressimäära ja riigigarantii abil saadud intressimäära vahena pärast tagatistasude mahaarvamist.

(92)

Kindlustusandjatele antava abi puhul tähendab eelis kindlustusandjate turuosa säilitamist. Abi puudumise korral oleks kindlustuskatet pakkunud mõni teine turuosaline. Nagu juba eespool põhjenduses number 35 selgitati, on konkurentsi aluseks turul peamiselt kvantiteet, mitte hinnad. Lisaks sellele on turutavaks määrata kindlaks kogu portfelli keskmine hind, mis kindlustatakse seejärel sama kindlustusandja (27) juures, et vältida kindlustatud ettevõtja poolset selektiivset kohaldamist. Selektiivset eelistamist võib esineda olukorras, kus kindlustatud ettevõtja maksis keskmist hinda ainult kõrge riskiga klientide eest ega kindlustanud madalama riskiga kliente või kindlustas madala riskiga kliendid teise kindlustusandja juures. Seetõttu juhul, kui mõni teine turuosaline pakkus eksportijatele kindlustuskatet kogu taotletud krediidilimiidi ulatuses isegi kõrgema hinnaga, siis oleksid eksportijad arvatavasti viinud kõik oma kindlustuspoliisid üle teise teenusepakkuja juurde. Rahalises tähenduses kujutab eelis endast iga eraõigusliku kindlustusandja kindlustatud mahult realiseeritud kasumimarginaali, millest on maha arvatud kõnealuse mahuga seotud kulud. Kõnealused elemendid, tõlgendatuna selliste eraõiguslike kindlustusandjate poolt realiseeritud kasumina, kes osalesid skeemis ajavahemikul, mil riik pakkus täiendavat kindlustuskatet, oleksid skeemi puudumisel tekkinud mõnele teisele turuosalisele. Kindlustusandjatele antav abi on seetõttu kvantifitseeritud skeemis selle kehtivuse ajal osalenud kindlustusandja realiseeritud kasumina, mis saadi nende pakutud kindlustuskattest skeemis osalenud eksportijatele ja sisekaubandusettevõtjatele. Skeemis osalevate klientide saadud eelis tuleks välja arvutada iga skeemis osaleva individuaalse kindlustusandja tasandil ning juhul kui kasum ületab miinimumsummat, tuleks see tagasi nõuda.

(93)

Eksportijate puhul oleks abisaajad pidanud riigipoolse kindlustuskatte eest maksma turutingimustele vastavat hüvitist. Abisumma tuleks seetõttu välja arvutada tegeliku turuhinna vahena, mida on kohandatud riskitaseme muutuse suhtes. Komisjon on välja töötanud tagasinõutava summa väljaarvutamismeetodi (kirjeldus on esitatud käesoleva otsuse lisas), mille aluseks on mõistlikud eeldused ja ühtne turutava. Meetodi kohaselt võrdub riigi poolt antud kindlustuskatte teoreetiline turuhind 110 % eraõiguslike kindlustusandjate iga eraldi eksportija puhul küsitavast hinnast (kindlustusmakse mõttes). Kuna skeemi raames makstav hind on 60 % eraõiguslike kindlustusandjate küsitavast hinnast, võrdub iga tehingu puhul tagasinõutav summa summaga, mida riik küsis skeemi raames korrutatuna 5/6ga.

(94)

Põhjenduses number 93 viidatud summa on tagasinõudmisele kuuluv summa, millele on lisatud selle summa pealt tegelikult kogunenud intress alates kuupäevast, mil abi anti abisaaja käsutusse (üksikgarantii andmise kuupäev), kuni abi tegeliku tagasimaksmiseni. Tagasinõudmise intress arvutatakse välja liitintressi alusel kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004 (28) V peatükiga, mida on muudetud määrusega (EÜ) nr 271/2008 (29).

(95)

Käesolevat otsust rakendatakse viivitamata eelkõige skeemi raames antud mis tahes üksikabi suhtes, välja arvatud abi, mille andmisel järgiti vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 994/98 (30) artiklitele 1 ja 2 vastu võetud määrustes kehtestatud tingimusi, või mis tahes muud heakskiidetud abikavad, mille puhul on järgitud sellist liiki abi jaoks kehtestatud maksimaalset abi osatähtsust või miinimumlimiiti.

a)

artiklis 1 osutatud skeemi raames abi saanute loetelu ja neist igaühele antud abi kogusumma;

b)

abisaajalt tagasi nõutav kogusumma (põhisumma ja tagasinõudmise intressid);

c)

käesoleva otsuse täitmiseks juba võetud ja kavandatud meetmete üksikasjalik kirjeldus;

d)

dokumendid, mis tõendavad, et abisaajad on määratud abi tagasi maksma.