LISA

DARIAH ERICu PÕHIKIRI

AUSTRIA,

BELGIA,

HORVAATIA,

KÜPROS,

TAANI,

PRANTSUSMAA,

SAKSAMAA,

KREEKA,

IIRIMAA,

ITAALIA,

LUKSEMBURG,

MALTA,

MADALMAAD,

SERBIA,

SLOVEENIA,

edaspidi „asutajaliikmed”,

TUNNUSTADES DARIAH ERICu vaatlejastaatusega liikmete ja koostööpartnerite olulist rolli,

SOOVIDES toetada Euroopa kunsti- ja humanitaarteadusi,

SOOVIDES luua kõrgetasemelist taristut kunsti- ja humanitaarteaduste digitaalseks uurimiseks,

ARVESTADES Euroopa Komisjoni poolt toetuslepingu nr 211583 raames rahastatud DARIAHi ettevalmistava projekti tulemusi,

TAOTLEDES, et Euroopa Komisjon asutab Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsiumina kunsti- ja humanitaarteaduste digitaalse teadustaristu (DARIAH ERIC),

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISTES SÄTETES:

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Nimi, asukoht ja töökeel

1.   Asutatakse Euroopa teadusuuringute infrastruktuur, mida nimetatakse kunsti- ja humanitaarteaduste digitaalseks teadustaristuks (DARIAH).

2.   DARIAHi õiguslik vorm on määruse (EÜ) nr 723/2009 sätete kohaselt tegutsev Euroopa teadusuuringute infrastruktuuri konsortsium (ERIC) ja ametlik nimetus on „DARIAH ERIC”.

3.   DARIAH ERIC on hajus teadustaristu, mis tegutseb virtuaalsete pädevuskeskuste kaudu.

4.   DARIAH ERICu põhikirjajärgne asukoht on Prantsusmaal Pariisis.

5.   DARIAH ERICu töökeel on inglise keel. Käesolev põhikiri loetakse autentseks inglise, prantsuse ja kõikides muudes ELi ametlikes keeltes. Ükski keeleversioon ei ole ülimuslik.

Artikkel 2

Eesmärgid, tegevuse koordineerimine ja ülesannete jaotus

1.   DARIAH ERICu missioon on toetada kunsti- ja humanitaarteaduste valdkonna teadusuuringuid digitaalses keskkonnas. DARIAH ERIC töötab IKT-põhiste teadusuuringute toetamiseks välja taristu, hooldab ja haldab seda.

2.   DARIAH ERIC teeb koostööd teadus- ja haridusringkondadega, selleks et:

a)	uurida ja kohaldada IKT-põhiseid meetodeid ja vahendeid, mille kaudu saab esitada teadusuuringute kohta uusi küsimusi või käsitada varem esitatud küsimusi uue nurga alt;

b)	parandada võimalusi teadusuuringute tegemiseks ja saada paremaid tulemusi, viies omavahel kokku hajusad digitaalsed allikmaterjalid;

c)	jagada teadusharude ja valdkondade vahel tipptasemel teadmisi, metoodikaid ja häid tavu.

3.   DARIAH ERICu tegevuse koordineerimise eest vastutab artiklis 3 sätestatud DARIAH-ELi koordineerimisbüroo (DCO). Büroo esindused avatakse kõigepealt Prantsusmaal, Saksamaal ja Madalmaades.

4.   DARIAH-ELi koordineerimisbüroo (DCO) tegevust kirjeldab, tööd korraldab ja ülesandeid jaotab direktorite nõukogu.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas põhikirjas rasvases kirjas esitatud mõistete tähendust on selgitatud nende järel.

Koostööpartner : kas avalik- või eraõiguslik institutsioon, mis esindab üldsuse huve ja asub liikmestaatuseta riigi territooriumil ning millele DARIAH ERIC on andnud loa osaleda ühe või mitme virtuaalse pädevuskeskuse töös, nagu on sätestatud artiklis 5.

DARIAH-ELi koordineerimisbüroo (DCO) : üksus, mis vastutab DARIAH ERICu tegevuse koordineerimise eest. Üksus toetab ja kooskõlastab DARIAH ERICu tegevust kõikidel tasanditel (täiskogu, teadusnõukogu, direktorite nõukogu, juhtiv halduskogu, riiklike koordinaatorite komitee ja teadusuuringute ühiskomitee). Koordinaatorina omab koordineerimisbüroo ülevaadet DARIAH ERICu partnerite ja nõukogude tegevusest ning täidab mitmesuguseid vertikaalseid ülesandeid (nt haldusmenetluste kontroll) ja horisontaalseid ülesandeid (nt keskuste tegevus, üldiste rahastamise, õiguslike aspektide ja maksustamisega seotud nõuete täitmine, oskuste ja teadmiste edastamine).

Riiklik koordineerimisasutus : asutus, mille määrab DARIAH ERICu iga liige või vaatlejastaatusega liige selleks, et koordineerida DARIAHi tegevust riiklikul tasandil.

Riiklik koordineerija : isik, kelle määrab DARIAH ERICu iga liige või vaatlejastaatusega liige ja kes vastutab DARIAHi riiklike töökavade ettevalmistamise ja riigi mitterahalise toetuse eest.

Partnerasutus : kas avalik- või eraõiguslik institutsioon, mis esindab üldsuse huve ning millele DARIAH ERIC on andnud loa osaleda ühe või mitme virtuaalse pädevuskeskuse töös.

Virtuaalne pädevuskeskus : virtuaalne meeskond, kuhu kuuluvad partnerasutuste esindajad ja kes tegeleb DARIAH ERICu toimimiseks vajalike tegevustega.

Virtuaalse pädevuskeskuse juhatus : partnerasutus, mis juhib ühe pädevuskeskuse tööd ning kelle nimetab direktorite nõukogu.

Virtuaalse pädevuskeskuse juhatuse esimees : isik, kelle virtuaalse pädevuskeskuse juhatuse soovitusel nimetab direktorite nõukogu ja kes vastutab virtuaalse pädevuskeskuse tegevuse koordineerimise eest.

2. PEATÜKK

LIIKMESUS, VAATLEJASTAATUS, PARTNERLUS

Artikkel 4

Liikmed, vaatlejad ja koostööpartnerid

1.   ELi liikmesriikidel, ühinenud riikidel ja neil kolmandatel riikidel, mis ei kuulu ühinenud riikide hulka, samuti valitsustevahelistel organisatsioonidel on õigus saada DARIAH ERICu liikmeks. Nad peavad seejuures järgima käesolevas põhikirjas ja täiskogu otsustes sätestatud korda.

2.   ELi liikmesriikidel, ühinenud riikidel ja neil kolmandatel riikidel, mis ei kuulu ühinenud riikide hulka, samuti valitsustevahelistel organisatsioonidel on õigus saada DARIAH ERICu vaatlejastaatust. Nad peavad seejuures järgima käesolevas põhikirjas ja täiskogu otsustes sätestatud korda.

3.   DARIAH ERICu liikmeks peab olema vähemalt üks ELi liikmesriik ja kaks muud riiki, mis on kas ELi liikmesriigid või ühinenud riigid.

4.   Täiskogus on liikmesriikidel või ühinenud riikidel ühiselt häälteenamus.

5.   DARIAH ERICu liikmed nimetavad oma riigist ühe avalik-õigusliku või avalikku teenust osutava eraõigusliku asutuse riiklikuks koordineerimisasutuseks; nende asutuste nimekiri esitatakse I lisas. Riiklikud koordineerimisasutused esindavad liikmeid DARIAH ERICu tegevuses.

6.   DARIAH ERICu vaatlejastaatuses olevad riigid nimetavad oma riigist ühe avalik-õigusliku või avalikku teenust osutava eraõigusliku asutuse riiklikuks koordineerimisasutuseks; nende asutuste nimekiri esitatakse I lisas. Riiklikud koordineerimisasutused esindavad vaatlejaid DARIAH ERICu tegevuses.

7.   Liikmed, vaatlejad ja neid esindavad üksused on loetletud I lisas. ERICu taotluse esitamise ajal liikmeks olnuid nimetatakse asutajaliikmeteks.

8.   DARIAH ERIC võib sõlmida koostööpartneritega lepinguid.

Artikkel 5

Liikmeks, vaatlejaks ja koostööpartneriks saamine

1.   Kõik riigid ja valitsustevahelised organisatsioonid, kes soovivad saada DARIAH ERICu liikmeks või vaatlejaks, või mis tahes asutused, kes soovivad saada koostööpartneriks, peavad esitama selleks kirjaliku taotluse.

2.   Liikmestaatuse või vaatlejastaatuse taotlejad peavad taotluses märkima DARIAHi tegevust koordineeriva riikliku koordineerimisasutuse nime.

3.   Direktorite nõukogu edastab taotluse täiskogule ning lisab sellele soovituse taotluse heakskiitmise või tagasilükkamise kohta.

4.   Uue liikme, vaatleja või koostööpartneri heakskiitmise kohta teeb otsuse täiskogu.

5.   DARIAH ERIC ja tulevane koostööpartner sõlmivad täiskogu soovituste alusel siduva lepingu, milles täpsustavad koostöö raamistiku; lepingu kestus peab olema vähemalt kaks aastat ja selle lõppedes antakse koostööle hinnang.

Artikkel 6

Liikmeks olemise või vaatlejastaatuse lõpetamine

1.   Kui täiskogu otsustab, et mõni liige või vaatlejastaatusega riik on käitunud põhikirja ja kodukorra vastaselt, ning kui see liige või vaatleja ei suuda oma rikkumist kuue kuu jooksul heastada, siis võib täiskogu otsustada nõudeid rikkunud liikme või vaatleja välja heita.

2.   Otsuse tegemisel ei loeta nõudeid rikkunud liikme häält.

3.   Nõudeid rikkunud liikmel või vaatlejal on õigus enne, kui täiskogu küsimuse kohta otsuse vastu võtab, täiskogule oma käitumist selgitada.

4.   Esimese viie aasta jooksul ei saa ükski liige ega vaatleja loobuda DARIAH ERICu liikme- või vaatlejastaatusest, kui täiskoguga ei ole erandkorras vastupidises kokku lepitud.

5.   Liikmed või vaatlejad, kes ei võta algselt kohustust viieks aastaks, peavad allkirjastama avalduse, milles nad täpsustavad lühema perioodi ja mille täiskogu peab artikli 5 lõikes 4 sätestatud heakskiitmise otsuse tegemisel kinnitama.

6.   Kui DARIAH ERICu liikmeks saamisest või vaatlejastaatuse omandamisest on esimesed viis aastat möödas, siis võib liige või vaatleja osalemisest loobuda, teatades oma loobumisest ette vähemalt kuus kuud enne loobumise tegelikku kuupäeva.

7.   Liige või vaatleja, kes soovib osalemisest loobuda, peab täitma oma finantskohustused kogu käimasoleva finantsaasta eest.

3. PEATÜKK

LIIKMETE, VAATLEJATE JA KOOSTÖÖPARTNERITE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

Artikkel 7

Liikmed

1.   DARIAH ERICu liikmed võivad kasutada kõiki vahendeid ja teenuseid ning osaleda kogu tegevuses. Neil on õigus osaleda täiskogul ja seal hääletada. Nende partnerasutustel on õigus põhikirjas sätestatud korra kohaselt kuuluda virtuaalse pädevuskeskuse juhatusse.

2.   Liikmed maksavad DARIAH ERICu eelarvesse iga-aastast osalustasu, mille arvutamise põhimõtted ja meetod on esitatud põhikirja artikli 18 lõikes 1 ja II lisas.

3.   Direktorite nõukogu soovitusel otsustab täiskogu osalustasu suuruse valitsustevaheliste organisatsioonide ja nende riikide puhul, keda Euroopa Nõukogu ei ole tunnustanud.

Artikkel 8

Vaatlejad

1.   DARIAH ERICu vaatlejad võivad kasutada kõiki vahendeid ja teenuseid ning osaleda kogu tegevuses. Lisaks võivad vaatlejad osaleda kõigil täiskogu kohtumistel ning seal sõna võtta, kuid neil ei ole hääleõigust.

2.   Vaatlejad maksavad DARIAH ERICu eelarvesse iga-aastast osalustasu, mille arvutamise põhimõtted ja meetod on esitatud põhikirja artikli 18 lõikes 1 ja II lisas.

3.   Direktorite nõukogu soovitusel otsustab täiskogu osalustasu suuruse valitsustevaheliste organisatsioonide ja nende riikide puhul, keda Euroopa Nõukogu ei ole tunnustanud.

Artikkel 9

Koostööpartnerid

Koostööpartnerite õigused ja kohustused sätestatakse artikli 5 lõikes 5 kirjeldatud siduva lepinguga.

4. PEATÜKK

JUHTIMINE

Artikkel 10

Täiskogu

1.   Täiskogu on DARIAH ERICu juhtorgan ning see koosneb DARIAH ERICu liikmete esindajatest. DARIAH ERICu vaatlejate esindajad võivad osaleda kõigil täiskogu kohtumistel ning seal sõna võtta, kuid neil ei ole hääleõigust.

2.   Iga liiget või vaatlejat esindav üksus nimetab ühe ametliku esindaja. Lisaks võib iga liige või vaatleja täiskogu kohtumisele kaasa võtta riikliku koordineerija või muid eksperte. Liikmete või vaatlejate delegatsioon võib koosneda kuni kolmest isikust.

3.   Igal liikmel või igal liikmete delegatsioonil on üks hääl.

4.   Selliste liikmete hääled, kes täiskogu kohtumise päevaks ei ole osalustasu ära maksnud, peatatakse.

5.   Liikmesriigid ja ühinenud riigid peavad alati omama täiskogus häälteenamust. Kui selle sätte rakendamiseks on vaja lisahääleõigusi, võib täiskogu teha otsuse sellise lisahääleõiguse andmise kohta.

6.   Täiskogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe lihthäälteenamusega kolmeks aastaks; ametiaega võidakse pikendada. Aseesimees asendab esimeest tema äraolekul ja huvide konflikti korral. Esimees või esimehe volitatud isik vastutab I lisa ajakohastamise eest, et alati oleks olemas liikmete, vaatlejate ja neid esindavate üksuste täpne nimekiri.

7.   Täiskogu koguneb igal aastal korralisel kohtumisel või korduskohtumisel, kui korraline kohtumine on edasi lükatud, ja võib kokku kutsuda ka erakorralisi kohtumisi.

8.   Täiskogu kohtumise korraldamise üksikasjad (nt korralise kohtumise, korduskohtumise või erakorralise kohtumise korraldamine, kohtumisel osalemine, kutsete saatmise tähtajad, päevakord, protokollid jne) tuleb määratleda kodukorras.

9.   Kui korralisel kohtumisel on kohal või esindatud vähemalt kaks kolmandikku hääleõiguslikest liikmetest, loetakse kvoorum täidetuks. Täiskogu korduskoosoleku puhul loetakse kvoorum täidetuks kohal viibivate või esindatud liikmete arvust sõltumata.

10.   Lihthäälteenamus on koos, kui otsuse poolt hääletanute arv on suurem kui selle vastu hääletanute oma. Otsuste tegemisel võidakse vastavalt lõigetele 13–17 kehtestada täiendavaid nõudeid seoses häälteenamusega.

11.   Täiskogu korralise kohtumise puhul peab

a)	kvoorum koos olema ning

b)	täiskogu võib võtta vastu otsuse ainult juhul, kui häälteenamust käsitlevad nõuded on täidetud.

12.   Täiskogu peab püüdma kõigis küsimustes konsensust saavutada. Kui konsensust ei saavutata, otsustab täiskogu küsimuse vastavalt kaalutud häältearvestussüsteemile, nagu on sätestatud lõigetes 13–17.

13.   Täiskogu lihthäälteenamus on vajalik:

a)	uute liikmete, vaatlejate ja koostööpartnerite vastu võtmiseks;

b)	finantsaruannete ja tegevuse aastaaruannete kinnitamiseks;

c)	teadusnõukogu liikmete ametisse nimetamiseks või nende ametist vabastamiseks;

d)	DARIAH ERICu kestuse pikendamiseks;

e)	audiitorite nimetamiseks;

f)	mõne liikme või vaatleja erakorralise osalemisest loobumise heakskiitmiseks.

14.   Täiskogul on õigus lihthäälteenamusega, mille hulka kuuluvad selliste liikmete poolthääled, kelle makstud osalustasud esindavad vähemalt 50 % DARIAH ERICu aastastest vahenditest, nagu on sätestatud artikli 18 lõikes 1 ja II lisas:

a)	muuta eelarvet mis tahes ajal ning muuta kõiki assigneeringuid ja osalustasude ja mitterahaliste toetuste arvestamist vastavalt II lisas kirjeldatud põhimõtetele;

b)	kiita heaks strateegilisi suundumusi ja tegevuskavasid, sealhulgas kõigi virtuaalsete pädevuskeskuste tegevuskava ja eelarvet;

c)	nimetada direktor või vabastada ta ametist igal ajal vastavalt täiskogu kehtestatud eeskirjadele;

15.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 723/2009 artikli 9 lõike 3 kohaldamist, on täiskogul õigus lihthäälteenamusega, mille hulka kuuluvad selliste liikmete poolthääled, kelle osalustasud esindavad vähemalt 75 % DARIAH ERICu aastastest vahenditest, nagu on sätestatud artikli 18 lõikes 1 ja II lisas:

a)	lisada päevakorda viimasel hetkel punkte, milles tehakse ettepanek põhikirja muutmiseks;

b)	teha ettepanek muuta põhikirja vastavalt määruse (EÜ) nr 723/2009 sätetele;

c)	võtta vastu kodukord;

d)	kiita heaks aastaeelarve, sealhulgas mitterahalised toetused, hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta novembris.

16.   Täiskogu võtab ühehäälselt vastu:

a)	otsuse liikmete ja vaatlejate väljaheitmiseks. Otsuse tegemisel ei võeta asjaomase liikme häält arvesse;

b)	otsuse DARIAH ERICu laialisaatmiseks;

c)	otsuse liikmete ja vaatlejate aastaste osalustasude suurendamiseks rohkem kui kahe protsendi võrra;

d)	otsuse DARIAHi andmeid käsitleva poliitika heakskiitmise kohta.

17.   Täiskogu teeb DARIAH ERICut puudutavas, kuid eelnevates lõigetes nimetamata mis tahes küsimuses otsuse vastavalt lõikele 16.

18.   Täiskogu liikmete suhtes kehtivad kodukorra eeskirjad.

Artikkel 11

Teadusnõukogu

1.   Teadusnõukogu koosneb viiest kuni kümnest isikust, kelle täiskogu nimetab ametisse kolmeks aastaks ja kelle ametiaega võib pikendada.

2.   Teadusnõukogu valib ühe oma liikmetest eesistujaks.

3.   Eesistuja kutsub kokku ja juhatab kõiki teadusnõukogu koosolekuid.

4.   Täiskogu tagab, et teadusnõukogu liikmed omavad kunsti- ja humanitaarteaduste valdkonnas (sealhulgas infotehnoloogia rakendamisel selles vallas) märkimisväärseid kogemusi.

5.   Teadusnõukogu saab kokku korra aastas ning nõustab ja juhendab täiskogu ja kõiki teisi DARIAHi üksusi teaduslikes ja tehnilistes küsimustes.

6.   Teadusnõukogu valmistab täiskogu jaoks ette aastaaruande tehnoloogiliste ja teaduslike edusammude kohta. Selles aruandes esitatakse ka soovitusi DARIAHi taristu täiustamiseks.

7.   Teadusnõukogu liikmete suhtes kehtivad kodukorra eeskirjad.

Artikkel 12

Direktorite nõukogu

1.   Direktorite nõukogu on DARIAH ERICu täidesaatev organ ja seaduslik esindaja. Nõukogu koosneb kolmest direktorist, kelle nimetab ametisse täiskogu. Direktorid on isikud, kes omavad kunsti- ja humanitaarteaduste valdkonnas (sealhulgas infotehnoloogia rakendamisel selles vallas) märkimisväärseid kogemusi. Direktorite nõukogu annab aru täiskogule.

2.   Direktorid nimetatakse ametisse kuni kolmeks aastaks ja neid võib uuesti ametisse nimetada. Ükski direktor ei tohi olla nimetatud ametisse rohkem kui kaheks järjestikuseks ametiajaks.

3.   Kui mõni direktor tagasi astub või kui ta ei suuda enam oma kohustusi täita, siis nimetab täiskogu uue direktori, kes on tegev oma eelkäija ametiaja lõpuni.

4.   Direktorite nõukogu valib oma liikmete hulgast presidendi kolmeks aastaks ja presidendi ametiaega võib pikendada vastavalt artikli 12 lõikele 2. President kutsub kokku ja juhatab kõiki direktorite nõukogu koosolekuid.

5.   Direktorite nõukogu peab:

a)	juhtima DARIAH ERICu tegevust ja kavandama selle tegevuse strateegilised eesmärgid ja suunad;

b)	kirjutama DARIAH ERICu nimel alla kõigile lepingutele, kokkulepetele ja muudele siduvatele dokumentidele, mille täiskogu on vajaduse korral eelnevalt heaks kiitnud;

c)	esindama DARIAH ERICut kõigi Euroopa, rahvusvahelise ja riikliku tasandi ametiasutuste ja kohtute ees ning olema institutsiooniks, kuhu kõigepealt pöördutakse;

d)	tagama piisavate rahaliste vahendite olemasolu ja valmistama ette eelarve;

e)	valmistama ette kodukorra;

f)	kontrollima DARIAH ERICu toimimise tõhusust, pidades silmas täiskogu määratletud strateegilisi eesmärke ja tegevussuundi;

g)	valmistama ette tegevuse aastaaruande, nagu on sätestatud artikli 21 lõikes 1;

h)	nõustama juhtivat halduskogu;

i)	võtma tööle DARIAH-ELi koordineerimisbüroo (DCO) liikmed ja juhtima nende tegevust, nagu on sätestatud artikli 2 lõikes 4 ja artikli 28 lõikes 7;

j)	kiitma pärast juhtiva halduskoguga konsulteerimist heaks virtuaalsete pädevuskeskuste loomise, muutmise (sealhulgas keskuste kaheks jagamise, nende ühendamise või tegevussuuna muutmise) või laiali saatmise;

k)	nimetama pärast juhtiva halduskoguga konsulteerimist ametisse virtuaalse pädevuskeskuse juhatuse ja juhatuse esimehe või nad ametist vabastama;

l)	nimetama pärast juhtiva halduskoguga konsulteerimist ametisse või vabastama ametist teadusuuringute ühiskomitee esimehe.

6.   Direktorite nõukogu liikmete suhtes kehtivad kodukorra eeskirjad.

Artikkel 13

Juhtiv halduskogu

1.   Luuakse juhtiv halduskogu, kuhu kuuluvad riiklike koordinaatorite komitee ning teadusuuringute ühiskomitee esimees ja aseesimees. Juhtiva halduskogu koosolekule kutsutakse osalema DARIAH-ELi koordineerimisbüroo vastavad ametnikud ja teadusnõukogu eesistuja.

2.   Direktorite nõukogu konsulteerib juhtiva halduskoguga kõigis üldistes küsimustes, sealhulgas täiskogu ettepanekute koostamise, DARIAH ERICu iga-aastaste töökavade kehtestamise ja muutmise ning teadusuuringute taristu ühtsuse, järjepidevuse ja stabiilsuse tagamise osas.

3.   Direktorite nõukogu president kutsub kokku kõik juhtiva halduskogu koosolekud ja juhatab neid.

4.   Juhtiva halduskogu liikmete suhtes kehtivad kodukorra eeskirjad.

Artikkel 14

Riiklike koordinaatorite komitee

1.   Riiklike koordinaatorite komitee on üks kahest DARIAH ERICu tegevorganist. Komitee eesmärk on DARIAHi liikme- ja vaatlejastaatusega riikide tegevuse integreerimine ja koordineerimine Euroopa tasandil.

2.   Komiteesse kuulub igast liikme- ja vaatlejastaatusega riigist üks riiklik koordinaator, kelle vastav riik nimetab. Riiklik koordinaator nimetatakse ametisse kolmeks aastaks ja tema ametiaega võib pikendada. Iga liige ning vaatleja võib oma riikliku koordinaatori igal ajal välja vahetada. Riiklike koordinaatorite komitee koosolekule kutsutakse osalema DARIAH-ELi koordineerimisbüroo vastavad ametnikud ja direktorite nõukogu.

3.   Riiklike koordinaatorite komitee valib oma liikmete hulgast lihthäälteenamusega esimehe ja aseesimehe, kelle ametiaeg kestab ühe aasta ja kelle ametiaega võib pikendada. Komitee esimees ja aseesimees on juhtiva halduskogu liikmeteks ning peavad seal esindama riiklike koordinaatorite komitee ühiseid seisukohti.

4.   Riiklike koordinaatorite komitee kohtub tavaliselt kaks korda aastas.

5.   Riiklike koordinaatorite komitee toetab direktorite nõukogu, eelkõige DARIAHi kõigi liikmete ja vaatlejate riiklikest tegevuskavadest aastakokkuvõtete tegemisega. Riiklike koordinaatorite komitee raames teeb iga riiklik koordinaator direktorite nõukogule ettepaneku iga liikme või vaatleja aastase mitterahalise toetuse kohta. See ettepanek esitatakse täiskogule heakskiitmiseks vastavalt artikli 10 lõike 15 punktile d.

6.   Riiklike koordinaatorite komitee liikmete suhtes kehtivad kodukorra eeskirjad.

Artikkel 15

Teadusuuringute ühiskomitee

1.   Teadusuuringute ühiskomitee on üks kahest DARIAH ERICu tegevorganist. Komitee eesmärk on korraldada DARIAHi tegevuse teaduslik ja tehniline integreerimine.

2.   Komiteesse kuuluvad virtuaalsete pädevuskeskuste juhatuste esimehed, kes valivad oma liikmete hulgast lihthäälteenamusega aseesimehe, kelle ametiaeg kestab ühe aasta ja kelle ametiaega võib pikendada. Esimehe, kelle ametiaeg kestab ühe aasta ja kelle ametiaega võib pikendada, nimetab direktorite nõukogu kodukorras sätestatud korra kohaselt. Teadusuuringute ühiskomitee koosolekule kutsutakse osalema DARIAH-ELi koordineerimisbüroo (DCO) muud vastavad ametnikud ja direktorite nõukogu.

3.   Komitee esimees ja aseesimees on juhtiva halduskogu liikmeteks ning peavad seal esindama teadusuuringute ühiskomitee ühiseid seisukohti.

4.   Teadusuuringute ühiskomitee kohtub tavaliselt kaks korda aastas.

5.   Teadusuuringute ühiskomitee toetab direktorite nõukogu, eelkõige:

a)	mitterahaliste toetuste kogumise ja hindamisega;

b)	virtuaalsete pädevuskeskuste iga-aastase töökava ja tegevusaruande koostamisega;

c)	vähemalt kord aastas DARIAHi üldkoosoleku korraldamisega koos DARIAHi üldkoosoleku toimumiskohaks oleva liikme või vaatlejaga ning DARIAH-ELi koordineerimisbüroo (DCO) vastavate ametnikega.

6.   Teadusuuringute ühiskomitee liikmete suhtes kehtivad kodukorra eeskirjad.

5. PEATÜKK

EELARVE

Artikkel 16

Eelarve ettevalmistamine ja vastuvõtmine

1.   Direktorite nõukogu ja DARIAH-ELi koordineerimisbüroo (DCO) vastutav ametnik valmistavad ette järgmise eelarveperioodi eelarve projekti ning esitavad selle eelneva finantsaasta esimeses kvartalis täiskogule.

2.   Eelarve projekt sisaldab kõiki järgmisel eelarveperioodil tehtavaid assigneeringuid ning liikmete ja vaatlejate osalustasude ja mitterahaliste toetuste arvestust selleks perioodiks, samuti kulude ja osalustasude ja mitterahaliste toetuste projekti kahe järgmise eelarveperioodi jaoks.

3.   Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, siis ei tohi DARIAH ERICule igakuiste koguassigneeringutena eraldada rohkem vahendeid kui eraldati eelmisel eelarveaastal.

Artikkel 17

Eelarveperiood

1.   DARIAH ERICu eelarveaasta algab iga aasta 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

2.   Eelarveperiood hõlmab ühte eelarveaastat.

Artikkel 18

Osalustasud ja mitterahalised toetused

1.   Iga liikme ja vaatleja panus koosneb kahest osast. Ühe osa moodustab osalustasu ja teise mitterahaline toetus. Nende kahe osana makstakse DARIAH ERICu iga-aastasesse rahalisse eelarvesse ja iga-aastasesse mitterahalisse eelarvesse teatud osa, mis arvutatakse iga riigi SKP näitajate alusel. Arvutamise põhimõtted ja meetod on esitatud II lisas.

2.   Liikmed ja vaatlejad vastutavad selle eest, et osalustasud DARIAH ERICule üle kantakse.

3.   Mitterahaline toetus on kokkuleppeline mis tahes muu kui rahaline toetus DARIAH ERICu eelarvesse.

4.   Mis tahes mitterahalisi toetusi kogub ja hindab teadusuuringute ühiskomitee, kes keeruliste olukordade korral peab nõu juhtiva halduskoguga.

5.   Mitterahaliste toetuste hindamise kord sätestatakse kodukorras.

6. PEATÜKK

VIRTUAALSED PÄDEVUSKESKUSED

Artikkel 19

Virtuaalsed pädevuskeskused

1.   DARIAH ERIC korraldab oma tegevust virtuaalsete pädevuskeskuste kaudu, millest igaüks tegeleb süviti eraldi teemaga.

2.   Iga partnerasutus võib osaleda rohkem kui ühe virtuaalse pädevuskeskuse töös.

Artikkel 20

Virtuaalsete pädevuskeskuste juhatus

1.   Virtuaalsete pädevuskeskuste juhatusse võivad kuuluda ainult liikmestaatusega riikidest pärit partnerasutused.

2.   Artikli 20 lõikele 1 vastav partnerasutus, kes soovib juhtida mõnda virtuaalset pädevuskeskust, esitab sellekohase taotluse direktorite nõukogule. Taotlusesse tuleb märkida virtuaalse pädevuskeskuse juhatuse esimehe nimi.

3.   Olles konsulteerinud juhtiva halduskoguga, nimetab direktorite nõukogu ühe või mitu partnerasutust virtuaalse pädevuskeskuse juhatajaks ja määrab virtuaalsete pädevuskeskuste juhatuse esimehe.

4.   Direktorite nõukogu poolt virtuaalse pädevuskeskuse juhatajaks määratud partnerasutuste suhtes kehtivad kodukorra eeskirjad.

7. PEATÜKK

ARUANDLUS, RAAMATUPIDAMINE JA AUDITEERIMINE

Artikkel 21

Aruandlus

1.   DARIAH ERIC koostab iga-aastase tegevusaruande eelkõige oma teadusliku, korraldusliku ja finantstegevuse kohta. Direktorite nõukogu esitab aruande täiskogule, kes peab selle heaks kiitma, ning see edastatakse Euroopa Komisjonile ja asjaomastele avalikele asutustele kuue kuu jooksul pärast vastava eelarveaasta lõppu. Kõnealune aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks.

2.   ERIC teatab Euroopa Komisjonile kõigist asjaoludest, mis ähvardavad seada tõsisesse ohtu DARIAH ERICu ülesannete täitmise või takistavad DARIAH ERICut määruses (EÜ) nr 723/2009 sätestatud nõuete järgimisel.

Artikkel 22

Raamatupidamine ja auditeerimine

DARIAH ERICu suhtes kohaldatakse raamatupidamisaruande koostamise, esitamise, auditeerimise ja avaldamise nõudeid, mis on sätestatud tema asukohariigi õiguses.

8. PEATÜKK

TEGEVUSPÕHIMÕTTED

Artikkel 23

Hankepoliitika ja käibemaksust vabastamine

1.   DARIAH ERIC järgib asjakohastes Euroopa Liidu direktiivides sätestatud põhimõtteid riigihangete kohta ja neist tulenevaid riiklikke õigusakte.

2.   Liikmete ja vaatlejate tehtavate hangete puhul, mis on seotud DARIAH ERICu tegevusega, võetakse nõuetekohaselt arvesse DARIAH ERICu vajadusi, tehnilisi nõudeid ja asjaomaste asutuste spetsifikatsioone.

3.   Käibemaksuvabastused, mis põhinevad nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (1) artikli 143 lõike 1 punktil g ja artikli 151 lõike 1 punktil b ning on kooskõlas nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 282/2011 (2) artiklitega 50 ja 51, piirduvad selliste kaupade ja teenuste käibemaksuga, mis on ette nähtud ametlikuks kasutamiseks DARIAH ERICu poolt, mille väärtus on suurem kui 150 eurot ja mille eest tasub ja mille hangib täies mahus DARIAH ERIC. Üksikute liikmete hangete suhtes neid vabastusi ei kohaldata.

4.   Käibemaksuvabastusi kohaldatakse mittemajandusliku tegevuse, mitte majandustegevuse suhtes.

5.   Käibemaksuvabastust kohaldatakse selliste kaupade ja teenuste suhtes, mida kasutatakse teadusliku, tehnilise ja haldusalase tegevuse jaoks, mis on kooskõlas DARIAH ERICu põhiülesannetega. See hõlmab ka kulusid, mis tulenevad DARIAH ERICu ametliku tegevusega otseselt seotud konverentside, õpikodade, kohtumiste ja koosolekute korraldamisest. Reisi- ja majutuskulude suhtes käibemaksusoodustusi siiski ei kohaldata.

Artikkel 24

Vastutus

1.   DARIAH ERIC vastutab oma võlgade eest.

2.   DARIAH ERICu liikmed vastutavad suurusjärgus, mis võrdub nende poolt aastas DARIAH ERICule makstud osalustasu suurusega, välja arvatud juhul, kui nad on allkirjastanud avalduse täiendava vastutuse võtmise kohta DARIAH ERICu võlgade eest.

3.   Direktorite nõukogu peab DARIAH ERICu nimel läbirääkimisi asjakohase kindlustuslepingu sõlmimise üle ja allkirjastab selle lepingu.

Artikkel 25

Juurdepääsupõhimõtted

1.   DARIAH ERICu vahendid ja teenused on teadus- ja haridusringkondadesse kuuluvatele kasutajatele üldjuhul tasuta kättesaadavad.

2.   Täiskogu võib otsustada nõuda mõne teenuse eest tasu ja määratlema vastavad tingimused kodukorras.

Artikkel 26

Teadusliku hindamise ja avaldamise põhimõtted

1.   DARIAH ERIC haldab taristut, mille juurdepääsu suhtes puuduvad ajalised, mahulised või muud piirangud ning mis on põhimõtteliselt teadus- ja haridusringkondadele tasuta.

2.   Kui juurdepääsule tuleb mingil põhjusel kas ajutiselt või püsivalt seada piirang, võib selle kõrvaldada alles siis, kui on läbi viidud kõrgetasemeline ja headel tavadel põhinev vastastikune hindamine. Pärast teadusnõukoguga konsulteerimist võtab täiskogu vastu vajalikud rakenduseeskirjad.

3.   DARIAH ERIC võtab kõik vajalikud meetmed, et edendada taristut ja selle kasutamist teadlaste hulgas.

4.   Meetmete hulka võivad muu hulgas kuuluda veebiportaali loomine, ajalehe väljaandmine, konverentside ja õpitubade korraldamine või neis osalemine jne.

Artikkel 27

Intellektuaalomandi õigused ja andmete, sh isikuandmete kaitse põhimõtted

1.   Intellektuaalomandi õigusi kaitstakse liikmete või vaatlejate riiklike õigusaktide kohaselt ja nende rahvusvaheliste lepingute alusel, milles liige või vaatleja on osaline.

2.   Üldiselt soositakse avatud lähtekoodi ja avatud juurdepääsu põhimõtteid.

3.   Täiskogu töötab välja DARIAHi andmekaitsepoliitika ja kiidab selle heaks.

4.   DARIAH ERICu andmete kasutamise ja kogumise suhtes kohaldatakse Euroopa tasandi ja siseriiklikke andmekaitset käsitlevaid õigusakte.

Artikkel 28

Tööle võtmise põhimõtted

1.   DARIAH ERIC pakub tööandjana kõigile võrdseid võimalusi.

2.   Töölepingutes järgitakse selle riigi õigusakte, kus töötaja tööle võetakse.

3.   DARIAH ERIC ei käitu mingil viisil diskrimineerivalt töölepinguga töötajate ega lähetatud personali suhtes.

4.   DARIAH ERIC kuulutab vabad töökohad välja ja määrab asjakohase ajavahemiku taotluste saatmiseks.

5.   DARIAH ERIC ei paku ühelegi taotlejale ühtegi ametikohta enne kõnealuse ajavahemiku lõppu.

6.   DARIAH ERIC ei paku ühtegi ametikohta isikutele, kes ei saa Euroopa Liidu või liikmesriigi seadusest tulenevalt seadusjärgselt vastu võtta Euroopa Liidus ja/või DARIAH ERICu asukohariigis ja/või konkreetses töökohas asuvat töökohta.

7.   Personali töölevõtmise eest vastutab direktorite nõukogu, keda abistab DARIAH-ELi koordineerimisbüroo (DCO).

9. PEATÜKK

KESTUS, TEGEVUSE LÕPETAMINE, VAIDLUSED, ASUTAMISSÄTTED

Artikkel 29

Kestus

DARIAH ERICu kestuseks määratakse kakskümmend aastat. Seda aega saab pikendada artikli 10 lõike 13 punktis d sätestatud häälteenamusega.

Artikkel 30

Muudatuste tegemine ja tegevuse lõpetamine

1.   Muudatusettepanekuid võib täiskogule esitada iga liige, direktorite nõukogu ja teadusnõukogu.

2.   Muudatusettepanekud lisatakse täiskogu kutsega koos saadetava päevakorra punktidesse.

3.   Täiskogu võib ajakohastada lisasid, kui sellega ei kaasne põhikirja muutmine.

4.   DARIAH ERICu tegevus lõpetatakse täiskogu vastavalt artikli 10 lõike 16 punktile b tehtud otsusega.

5.   Pärast seda, kui on vastu võetud otsus DARIAH ERICu tegevuse lõpetamise kohta, teatab DARIAH ERIC sellest otsusest viivitamata ja igal juhul hiljemalt kümne päeva jooksul Euroopa Komisjonile.

6.   Pärast DARIAH ERICu võlgade tasumist järele jäänud varad jagatakse liikmete vahel proportsionaalselt, lähtudes nende akumuleerunud iga-aastasest osalustasust. Muud kohustused jagatakse pärast DARIAH ERICu varade arvessevõtmist vastavalt artikli 24 lõikele 2 proportsionaalselt liikmete vahel.

7.   DARIAH ERIC teatab komisjonile tegevuse lõpetamise menetluse lõpuleviimisest viivitamata ja igal juhul 10 päeva jooksul.

8.   DARIAH ERIC lakkab eksisteerimast päeval, mil Euroopa Komisjon avaldab sellekohase teatise Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 31

Kohaldatav õigus

DARIAH ERICu tegevuse suhtes kohaldatakse järgmisi õigusnorme järgmises järjestuses:

a)	Euroopa Liidu õigus, eelkõige määrus (EÜ) nr 723/2009;

b)	asukohariigi õigus, kui ELi õigus ei reguleeri asjaomast küsimust või reguleerib seda vaid osaliselt;

c)	käesolevat põhikirja ja selle rakenduseeskirju.

Artikkel 32

Vaidlused

1.   DARIAH ERICut käsitlevaid vaidlusi liikmete ja vaatlejate vahel, liikmete, vaatlejate ja DARIAH ERICu vahel ning kõiki selliseid vaidlusi, kus EL on osaline, on pädev lahendama Euroopa Liidu Kohus.

2.   DARIAH ERICu ja kolmandate isikute vaheliste vaidluste suhtes kohaldatakse kohtualluvust käsitlevaid ELi õigusakte. Juhtudel, mis ei ole hõlmatud Euroopa Liidu õigusaktidega, määrab asukohaliikmesriigi õigus pädeva jurisdiktsiooni vaidluste lahendamiseks.

Artikkel 33

Põhikirja kättesaadavus

Põhikirja ajakohastatakse ja see tehakse avalikkusele kättesaadavaks DARIAH ERICu veebisaidil ja põhikirjajärgses asukohas.

Artikkel 34

Asutamissätted

1.   Asukohariik kutsub täiskogu asutamiskoosolekuks kokku nii pea kui võimalik, kuid hiljemalt 45 kalendripäeva jooksul pärast seda, kui jõustub komisjoni otsus DARIAH ERICu asutamise kohta.

2.   Asukohariik teatab asutajaliikmetele, kui enne asutamiskoosolekut peaks olema DARIAH ERICu nimel vaja teha konkreetseid kiireloomulisi õigustoiminguid. Kui asutajaliige ei esita vastuväiteid viie tööpäeva jooksul pärast teatamist, teeb asukohariigi poolt nõuetekohaselt volitatud isik need õigustoimingud.

---

(1)  Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, 28. november 2006, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(2)  Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 282/2011, 15. märts 2011, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed (ELT L 77, 23.3.2011, lk 1).