(1)

Vastavalt lepingule, millega muudetakse Euroopa ühenduste asutamislepinguid Gröönimaa suhtes (edaspidi „Gröönimaa leping”), (2) ei kohaldata Gröönimaa suhtes enam Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping). Gröönimaa assotsieeritakse liiduga kui üks ülemeremaadest ja -territooriumidest, kuna tegu on osaga ühest liikmesriigist.

(2)

Gröönimaa lepingu preambulis on öeldud, et tuleks võtta meetmeid, mis võimaldavad säilitada lähedasi ja kestvaid sidemeid liidu ja Gröönimaa vahel ning võtta arvesse vastastikuseid huvisid, eriti Gröönimaa arenguvajadusi, ning et ELi toimimise lepingu neljandas osas sätestatud ülemeremaid ja -territooriume käsitlev kord on sobiv raamistik kõnealuste suhete jaoks.

(3)

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 198 on assotsieerimise eesmärk edendada ülemeremaade ja -territooriumide majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning luua tihedad majandussidemed nende ja liidu kui terviku vahel. ELi toimimise lepingu artikli 204 kohaselt kohaldatakse Gröönimaa suhtes ELi toimimise lepingu artikleid 198–203 kooskõlas ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 34 (erikorra kohta Gröönimaa suhtes) erisätetega.

(4)

ELi toimimise lepingu artiklites 198–202 sätestatud põhimõtete rakendussätted on kehtestatud nõukogu otsuses 2013/755/EL (3).

(5)

Euroopa Ühenduse ning Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelise neljanda kalandusprotokolli vahearuande 24. veebruari 2003. aasta järeldustes, ning tunnustades Gröönimaa geostrateegilist tähtsust Euroopa Liidu jaoks ja koostööd, mis tuleneb liidu otsusest anda Gröönimaale ülemereterritooriumi staatus, nõustus nõukogu, et tulevikus on vaja laiendada ja tugevdada suhteid liidu ja Gröönimaa vahel, võttes arvesse kalanduse olulisust ning vajadust struktuuriliste ja valdkondlike reformide järele Gröönimaal. Nõukogu võttis lisaks sellele endale kohustuse rajada tulevased suhted liidu ja Gröönimaa vahel pärast 2006. aastat laiahaardelisele säästvat arengut soodustavale partnerlusele, mis sisaldaks kalandusalast erikokkulepet, mille üle peetakse läbirääkimisi selliste kokkulepete suhtes kohaldatavate üldeeskirjade ja põhimõtete kohaselt.

(6)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 753/2007 (4) sõlmitud ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vahelises kalandusalases partnerluslepingus (5) tuletatakse meelde koostöövaimu, mis tuleneb otsusest anda Gröönimaale ülemereterritooriumi staatus.

(7)

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Gröönimaa kohaliku valitsuse ja Taani valitsuse vahelises ühisdeklaratsioonis Euroopa Ühenduse ja Gröönimaa vahelise partnerluse kohta, millele kirjutati alla 27. juunil 2006 Luxembourgis, tuletati meelde lähedasi ajaloolisi, poliitilisi, majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid liidu ja Gröönimaa vahel ning rõhutati vajadust veelgi tugevdada partnerlust ja koostööd.

(8)

Ühelt poolt liidu ja teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelisi suhteid reguleeritakse muu hulgas nõukogu otsusega 2006/526/EÜ (6), mis aegus 31. detsembril 2013.

(9)

Liit peab looma kõikehõlmavad partnerlused uute osalejatega rahvusvahelisel tasandil, et edendada stabiilset ja kaasavat rahvusvahelist korda, püüelda ühiste ülemaailmsete avalike hüvede poole ning kaitsta peamisi liidu huve, samuti suurendada kolmandates riikides ning ülemeremaades ja -territooriumidel teadmisi liidust.

(10)

Käesoleva otsuse kohane partnerlus peaks võimaldama jätkata tugevaid suhteid ühelt poolt liidu ning teisel poolt Gröönimaa ja Taani vahel ning peaks vastama ülemaailmsetele probleemidele, võimaldades arendada ennetavat tegevuskava ning tegutseda ühiste huvide nimel. Partnerlus peaks samuti olema seotud komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatise „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (strateegia „Euroopa 2020”) eesmärkidega, parandades seega sidusust strateegiaga „Euroopa 2020” ja komisoni teatistes, näiteks komisjoni 2. veebruari 2011. aasta teatises „Kaubaturgude ja toorainega seotud probleemide lahendamine” määratletud sisepoliitika ja eesmärkide edendamisega, ning hõlbustama koostööd liidu Arktika-poliitika kontekstis.

(11)

Liidu rahaline abi peaks keskenduma nendele valdkondadele, kus sellel on kõige suurem mõju, sest liit suudab tegutseda ülemaailmsel tasandil ja reageerida ülemaailmsetele probleemidele, nagu vaesuse kõrvaldamine, säästev ja kaasav areng või demokraatia, hea valitsemistava, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete ülemaailmne edendamine, pikaajaline ja prognoositav osalemine arenguabis ja roll liikmesriikidega koordineerimisel.

(12)

Käesoleva otsuse kohane partnerlus peaks tagama raamistiku, mis võimaldaks korrapäraseid arutelusid liitu või Gröönimaad huvitavates küsimustes, nagu ülemaailmsed probleemid, kus arusaamade vahetamine ning võimalik ideede ja arvamuste lähendamine oleks mõlemale poolele kasulik. Eelkõige kliimamuutuste suurenev mõju inimtegevusele ja keskkonnale, meretransport, loodusvarad, sh toorained, ning teadusuuringud ja uuendustegevus nõuavad dialoogi ja tõhustatud koostööd.

(13)

Partnerluse kaudu eraldatav liidu rahaline abi peaks lisama Gröönimaa arengule Euroopa perspektiivi ning aitama kaasa kõnealuse territooriumiga lähedaste ja kestvate sidemete tugevdamisele, kindlustades samal ajal Gröönimaa kui liidu arenenud tugipunkti positsiooni, mis tugineb partnereid ühendavatele ühistele väärtustele ja neid ühendavale ühisele ajaloole.

(14)

Liidu rahaline abi ajavahemikuks 2014–2020 peaks keskenduma ühele või maksimaalselt kahele koostöövaldkonnale, mis võimaldaks maksimeerida partnerluse mõju, saavutada täiendava mastaabisäästu, koosmõju ja suurema tulemuslikkuse ning muuta liidu tegevuse nähtavamaks.

(15)

Käesoleva otsuse kohane koostöö peaks tagama, et vahendite eraldamine toimub prognoositavalt ja korrapäraselt ning et see on paindlik ja Gröönimaa olukorrale kohandatud. Selleks tuleks kasutada alati eelarvetoetust, kui see on otstarbekas ja kohane.

(16)

Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 (7) ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 (8).

(17)

Liidu finantshuvid peaksid olema kaitstud proportsionaalsusmeetmete kaudu kogu kulutuste tegemise tsükli jooksul, kaasa arvatud eiramisjuhtumite ärahoidmine, avastamine ja uurimine, kaotatud, valesti makstud või valesti kasutatud rahaliste vahendite sissenõudmine ja vajaduse korral trahvide määramine. Neid meetmeid tuleks võtta kooskõlas rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikidega sõlmitud lepingutega.

(18)

Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud programmdokumendid ja rahastamismeetmed tuleks võtta vastu rakendusaktidega kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (9). Võttes arvesse kõnealuste rakendusaktide iseloomu, eelkõige nende mõju poliitika kujundamisele ja nende finantsmõju, tuleks nende vastuvõtmiseks põhimõtteliselt kasutada kontrollimenetlust, välja arvatud tehniliste rakendusmeetmete puhul, mille finantsmõju on väike.

(19)

Vastavalt vajadusele tuleks kohaldada käesoleva otsuse rakendamisele liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise ühiseid eeskirju ja menetlusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 236/2014 (10).

(20)

On asjakohane tagada tõrgeteta üleminek otsuselt 2006/526/EÜ käesolevale otsusele ning viia käesoleva otsuse kohaldamisaeg kooskõlla nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (11) kohaldamisajaga. Seetõttu tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020,