This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32013R1074
Regulation (EU) No 1074/2013 of the European Central Bank of 18 October 2013 on statistical reporting requirements for post office giro institutions that receive deposits from non-monetary financial institution euro area residents (recast) (ECB/2013/39)
Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1074/2013, 18. oktoober 2013 , statistikaaruandluse nõuete kohta postipankadele, mis võtavad vastu hoiuseid euroala residentidest mitterahaloomeasutustelt (uuesti sõnastatud) (EKP/2013/39)
Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 1074/2013, 18. oktoober 2013 , statistikaaruandluse nõuete kohta postipankadele, mis võtavad vastu hoiuseid euroala residentidest mitterahaloomeasutustelt (uuesti sõnastatud) (EKP/2013/39)
ELT L 297, 7.11.2013, p. 94–106
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 27/11/2013
Relation | Act | Comment | Subdivision concerned | From | To |
---|---|---|---|---|---|
Repeal | 32006R1027 |
Relation | Act | Comment | Subdivision concerned | From | To |
---|---|---|---|---|---|
Corrected by | 32013R1074R(01) | (BG, CS, DA, DE, EL, EN, ES, ET, FI, FR, HU, IT, LT, LV, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, SV, HR) |
7.11.2013 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 297/94 |
EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) nr 1074/2013,
18. oktoober 2013,
statistikaaruandluse nõuete kohta postipankadele, mis võtavad vastu hoiuseid euroala residentidest mitterahaloomeasutustelt
(uuesti sõnastatud)
(EKP/2013/39)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 5,
võttes arvesse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt, (1) eelkõige selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 4,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni arvamust
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Keskpanga 14. juuni 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1027/2006 statistikaaruandluse nõuete kohta seoses postipankadega, mis võtavad vastu hoiuseid euroala residentidest mitterahaloomeasutustelt (EKP/2006/8) (2) tuleb oluliselt muuta, eelkõige võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta, (3) ning see tuleb selguse huvides uuesti sõnastada. |
(2) |
Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 2 lõikes 1 sätestatakse, et EKP statistiliste andmete esitamise nõuete täitmiseks on Euroopa Keskpangal (EKP) õigus riikide keskpankade (RKPd) abiga koguda vaadeldavalt andmeid esitavalt üldkogumilt statistilist teavet Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesannete täitmiseks vajalikul määral. Artikli 2 lõike 2 punkti b kohaselt hõlmab vaadeldav andmeid esitav üldkogum postipangad (post office giro institution), kui see on vajalik EKP statistikaaruandluse nõuete täitmiseks rahandus- ja finantsstatistika valdkonnas. |
(3) |
Postipankade andmete kogumise eesmärgiks on anda EKP-le piisavad statistilised andmed postipankade allsektori finantstegevuse kohta liikmesriikides, mille rahaühik on euro (edaspidi „euroala liikmesriigid”), mida käsitletakse ühtse majandusterritooriumina. |
(4) |
Vastavalt Euroopa Keskpanga 24. septembri 2013. aasta. määruse (EL) nr 1071/2013 rahaloomeasutuste sektori bilansi kohta (EKP/2013/33) (4) artikli 3 lõikele 1 koosneb andmeid esitav üldkogum selle määruse tähenduses euroala liikmesriikides resideerivatest rahaloomeasutustest. |
(5) |
Euroala rahaagregaadid ja nende vastaskirjed on arvutatud peamiselt määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) kohaselt kogutud rahaloomeasutuste bilansiandmete alusel. Samas ei hõlma euroala rahaagregaadid mitte ainult rahaloomeasutuste rahalisi kohustusi euroala residentidest mitterahaloomeasutuste (v.a keskvalitsused) ees, vaid ka keskvalitsuse rahalisi kohustusi euroala residentidest mitterahaloomeasutuste (v.a keskvalitsused) ees. |
(6) |
Mõnes euroala liikmesriigis ei kuulu postipangad vastavalt määrusega (EL) nr 549/2013 kehtestatud läbivaadatud Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemile (edaspidi „ESA 2010”) keskvalitsuse sektorisse ja nad ei ole seotud piiranguga võtta vastu hoiuseid ainult oma riigikassade nimel, vaid võivad võtta hoiuseid ka nende endi nimel. |
(7) |
Hoiuseid vastu võtvate postipankade tegevus on selles osas sarnane rahaloomeasutuste tegevusega. Mõlemat tüüpi asutuste suhtes peaksid seetõttu kehtima ühesugused statistikaaruandluse nõuded niivõrd, kui need nõuded on asjakohased nende äritegevuse suhtes. |
(8) |
On vaja tagada ühtlustatud kohtlemine ja kindlustada postipankade vastu võetud hoiuste statistilise teabe kättesaadavus. |
(9) |
Kohaldada tuleb konfidentsiaalse statistilise teabe kaitse ja kasutamise kohta nõukogu määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 8 sätestatud standardeid. |
(10) |
Määruse (EÜ) nr 2533/98 artikli 7 lõike 1 kohaselt on EKP-l õigus kohaldada sanktsioone andmeesitajate suhtes, kes ei täida EKP määrustes või otsustes sätestatud statistikaaruandluse nõudeid, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) |
„andmeesitajad ja resident” esinevad tähenduses, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 1; |
2) |
„postipank” – postiasutus, mis kuulub sektorisse „kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvad ettevõtted” (ESA 2010 sektor 11) ja mis lisaks postiteenustele võtab vastu hoiuseid euroala residentidest mitterahaloomeasutustelt eesmärgiga pakkuda oma hoiustajatele rahaülekandeteenuseid; |
3) |
„asjaomane riigi keskpank” – selle euroala liikmesriigi keskpank, mille resident on vastav postipank. |
Artikkel 2
Tegelik andmeid esitav üldkogum
1. Tegelik andmeid esitav üldkogum koosneb euroala liikmesriikide territooriumil asuvatest postipankadest.
2. EKP juhatus võib koostada ja pidada nimekirja postipankadest, kelles suhtes kohaldatakse käesolevat määrust. Riikide keskpangad ja EKP võimaldavad asjaomasele postipangale juurdepääsu nimekirjale ja selle ajakohastustele kohasel viisil, sealhulgas elektrooniliselt, interneti kaudu või paberkandjal, kui asjaomane postipank seda taotleb. Nimekiri on lihtsalt teadmiseks, kuid EKP ei kohalda ühegi postipanga suhtes sanktsioone, kui viimane kättesaadav nimekiri oli ebaõige ja postipank ei täitnud statistikaaruandluse nõudeid, kuna tugines heauskselt ebaõigele nimekirjale.
3. Riikide keskpangad võivad teha erandeid käesoleva määruse alusel postipankade suhtes kohaldatavatest statistikaaruandluse nõuetest, kui nõutavat statistilist teavet kogutakse muudest kättesaadavatest allikatest. Riikide keskpangad kontrollivad selle tingimuse täitmist aegsasti, et iga aasta alguses saaks vajaduse korral teha erandeid või tühistada need kokkuleppel EKPga.
Artikkel 3
Statistikaaruandluse nõuded
1. Tegelik andmeid esitav üldkogum esitab asjaomasele riigi keskpangale igal kuul statistilise teabe, mis hõlmab nende bilansi kuulõpupositsioone.
2. Käesoleva määruse alusel nõutav statistiline teave hõlmab postipanga enda nimel toimuvat äritegevust ning on sätestatud I ja II lisas.
3. Käesoleva määruse alusel nõutav statistiline teave esitatakse andmete edastamist, täpsust, mõistete vastavust ja läbivaatamist käsitlevate miinimumnõuete kohaselt, mis on sätestatud III lisas.
4. Riikide keskpangad määravad ja rakendavad riigisiseseid nõudeid arvestades aruandluskorra, mida tegelik andmeid esitav üldkogum peab järgima. Riikide keskpangad tagavad, et see aruandluskord annab käesoleva määrusega nõutava statistilise teabe ja võimaldab kontrollida III lisas määratletud andmete edastamist, täpsust, mõistete vastavust ja läbivaatamist käsitlevate miinimumnõuete täitmist.
Artikkel 4
Ühinemised, jagunemised ja ümberkujundamised
Ühinemise, jagunemise või muu ümberkujundamise puhul, mis võib mõjutada andmeesitaja statistikakohustuste täitmist, teatab vastav andmeesitaja pärast sellise toimingu läbiviimise kavatsuse avalikustamist ja mõistliku aja jooksul enne selle toimumist asjaomasele riigi keskpangale käesolevas määruses sätestatud statistikaaruandluse nõuete täitmise kavandatava korra.
Artikkel 5
Tähtajalisus
Riikide keskpangad edastavad artikli 3 lõigete 1 ja 2 alusel esitatud statistilise teabe EKP-le andmetega hõlmatud kuule järgneva kuu 15. tööpäeva lõpuks. Riikide keskpangad otsustavad, millal nad peavad andmeesitajatelt andmed saama, et seda tähtaega järgida.
Artikkel 6
Statistikaaruandluse raamatupidamiseeskirjad
1. Arvestades lõigetes 2 ja 3 sätestatut, on käesolevale määrusele vastava aruandluse jaoks postipankade poolt järgitavad raamatupidamisreeglid need, millega rakendatakse riigis nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiiv 86/635/EMÜ pankade ja muude finantsasutuste raamatupidamise ja konsolideeritud aastaaruannete kohta, (5) ja kõik muud kohaldatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid.
2. Hoiustega seonduvad kohustused ja laenud esitatakse nimiväärtuses kuu lõpu seisuga. Hoiustega seonduvate kohustuste ja laenude andmeid ei tasaarvestata mis tahes muu vara või kohustustega.
3. Kõik finantsvarad ja kohustused esitatakse statistikaaruannetes brutosummana, ilma et see piiraks euroala liikmesriikides kehtivate raamatupidamistavade ja tasaarvelduseeskirjade kohaldamist.
4. Riikide keskpangad võivad lubada proviseeritud laenude aruandlust, millest on maha arvatud eraldised, ja esitada aruannetes ostetud laenud soetamisel kokkulepitud hinnaga, kui vastavat aruandlusviisi kohaldatakse kõikidele residentidest andmeesitajatele.
Artikkel 7
Statistilise teabe kontrollimine ja kohustuslik kogumine
Riikide keskpangad kasutavad oma õigust kontrollida või kohustuslikus korras koguda teavet, mille andmeesitajad peavad esitama vastavalt käesolevale määrusele, ilma et see piiraks EKP õigust seda ise teha. Riikide keskpangad kasutavad seda õigust eelkõige siis, kui tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse kuuluv postipank ei täida III lisas määratletud andmete edastamise, täpsuse, mõistete vastavuse ja andmete parandamise miinimumnõudeid.
Artikkel 8
Aruandluse algus
Aruandlus algab kuuandmetega 2014. aasta detsembri kohta.
Artikkel 9
Kehtetuks tunnistamine
1. Määrus (EÜ) nr 1027/2006 (EKP/2006/8) tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2015.
2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse kooskõlas vastavustabeliga lisas IV.
Artikkel 10
Lõppsätted
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.
Frankfurt Maini ääres, 18. oktoober 2013
EKP nõukogu nimel
EKP president
Mario DRAGHI
(1) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.
(2) ELT L 184, 6.7.2006, lk 12.
(3) ELT L 174, 26.6.2013, lk 1.
(4) Vt käesoleva ELT lk 1.
(5) EÜT L 372, 31.12.1986, lk 1.
I LISA
STATISTIKAARUANDLUSE NÕUDED
II LISA
STATISTIKAARUANDLUSE NÕUETEGA SEOTUD MÄÄRATLUSED
Statistiline konsolideerimine ühe riigi territooriumi piires
Postipangad konsolideerivad statistilistel eesmärkidel oma kõigi sama riigi territooriumil asuvate osakondade (registreeritud või peakontor ja/või filiaalid) tegevuse. Statistilistel eesmärkidel ei ole lubatud konsolideerida eri riike käsitlevaid statistilisi andmeid.
a) |
Kui emaettevõtja ja tema tütarettevõtjad on samas liikmesriigis asuvad postipangad, võib emaettevõtja konsolideerida oma statistilistes aruannetes nende tütarettevõtjate tegevuse. |
b) |
Kui postipangal on filiaale, mis asuvad teiste euroala liikmesriikide territooriumil, peab konkreetses euroala liikmesriigis asuv registreeritud või peakontor käsitlema positsioone kõigi nende filiaalide suhtes nagu positsioone muude euroala liikmesriikide residentide suhtes. Samuti peab konkreetses euroala liikmesriigis asuv filiaal käsitlema oma positsioone teiste euroala liikmesriikide territooriumil asuvate registreeritud või peakontori või muude sama asutuse filiaalide suhtes nagu positsioone muude euroala liikmesriikide residentide suhtes. |
c) |
Kui postipangal on filiaale, mis asuvad väljaspool euroala liikmesriikide territooriumi, peab konkreetses euroala liikmesriigis asuv registreeritud või peakontor käsitlema positsioone kõigi nende filiaalide suhtes nagu positsioone välismaailma residentide suhtes. Samuti käsitleb konkreetses euroala liikmesriigis asuv filiaal oma positsioone väljaspool euroala liikmesriikide territooriumi asuvate registreeritud või peakontori või muude sama asutuse filiaalide suhtes nagu positsioone välismaailma residentide suhtes. |
Sektorite määratlused
Sektorite klassifitseerimine põhineb ESA 2010 standardil. Euroala liikmesriikide territooriumil asuvad postipankadest tehingupooled määratletakse vastavalt nende riigisisesele klassifikatsioonile sektorite või asutuste kaupa kooskõlas EKPs peetava statistilise nimekirjaga ning juhisega klientide statistilise liigituse kohta, mis on esitatud EKP käsiraamatus „Monetary financial institutions and markets statistics sector manual: Guidance for the statistical classification of customers”.
Tabel
Sektorite määratlused
Sektor |
Määratlus |
Rahaloomeasutused |
RAd määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) artikli 1 tähenduses. Sektor hõlmab RKPd, liidu õigusaktidega määratud krediidiasutused, rahaturufondid, muud finantsasutused, mille äritegevus seisneb üksustelt, mis ei ole rahaloomeasutused, hoiuste ja/või nende lähedaste asendajate vastuvõtmises ning vähemalt majanduslikus mõttes oma arvel ja nimel laenuandmises ja/või väärtpaberitesse investeerimises, ning e-raha asutused, kes e-raha emiteerides sisuliselt tegelevad finantsvahendusega. |
Valitsemissektor |
Valitsemissektor (S.13) koosneb institutsionaalsetest üksustest, mis on turuvälised tootjad, mille toodang on mõeldud individuaalseks ja kollektiivseks tarbimiseks, ning mida finantseeritakse kohustuslikest maksetest, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused, ja institutsionaalsetest üksustest, mille põhitegevuseks on rahvatulu ja rikkuse ümberjaotamine (ESA 2010, punktid 2.111–2.113). |
Keskvalitsus (S.1311) (ESA 2010, punkt 2.114) |
See allsektor hõlmab kõiki riigi administratiivseid üksusi ja teisi keskasutusi, mille pädevus ulatub tavaliselt üle kogu majandusterritooriumi, v.a riiklike sotsiaalkindlustusfondide juhtimine. |
Osariigi/liidumaa valitsus |
See allsektor (S.1312) koosneb avaliku halduse üksustest, mis on eraldiseisvad institutsionaalsed üksused ja viivad ellu mõningaid valitsemissektori funktsioone, v.a riiklike sotsiaalkindlustusfondide juhtimine, allpool keskvalitsuse tasandit ning ülevalpool kohaliku omavalitsuse tasandit (ESA 2010, punkt 2.115). |
Kohalik omavalitsus |
See allsektor (S.1313) hõlmab selliste avaliku halduse asutuste liike, mille pädevus laieneb ainult majandusterritooriumi kohalikule osale, v.a riiklike sotsiaalkindlustusfondide kohalikud asutused (ESA 2010, punkt 2.116). |
Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid |
Sotsiaalkindlustusfondide allsektor (S.1314) hõlmab kesktasandi, osariigi/liidumaa ja kohalikke institutsionaalseid üksusi, mis tegelevad peamiselt sotsiaaltoetuste pakkumisega ja vastavad järgmisele kahele kriteeriumile: a) seaduse või muu õigusnormi kohaselt on teatavatel rahvastiku rühmadel kohustus osaleda sotsiaalkindlustuse skeemis või maksta osamakseid ning b) valitsemissektor vastutab institutsiooni juhtimise eest, kehtestades või heaks kiites osamaksed ja sotsiaaltoetused sõltumatult oma rollist järelevalvet teostava organi või tööandjana (ESA 2010, punkt 2.117). |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid, on määratletud määruse (EL) nr 1073/2013 (EKP/2013/38) (investeerimisfondide varade ja kohustuste statistika kohta) artiklis 1. See allsektor hõlmab avatud investeerimisfonde, v.a rahaturufonde, mis investeerivad finants- ja/või mittefinantsvaradesse, kui eesmärgiks on avalikkuselt kaasatud kapitali investeerimine. |
Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide + finantsvahenduse abiettevõtted + varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad |
Allsektor „Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide” (S.125) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega, võttes institutsionaalsete üksuste ees kohustusi muul kujul kui raha, hoiused, investeerimisfondide aktsiad/osakud või seoses kindlustus-, pensioni- ja muude standardsete tagatisskeemidega (ESA 2010, punktid 2.86–2.94). Finantsvahenduse abiettevõtete allsektor (S.126) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, mis tegelevad peamiselt finantsvahendusega tihedalt seotud tegevusega, kuid mis ei ole ise finantsvahendajad. Sellesse allsektorisse kuuluvad ka peakontorid, mille kõik tütarettevõtjad või enamik neist on finantsinstitutsioonid (ESA 2010, punktid 2.95–2.97). Varasid hoidvate finantsasutuste ja laenuandjate allsektor (S.127) hõlmab kõiki finantsinstitutsioone ja kvaasikorporatiivseid finantsinstitutsioone, mis ei tegele finantsvahendusega ega osuta finantsabiteenuseid ning mille puhul enamiku nende vara või kohustustega ei kaubelda avatud turgudel. See allsektor hõlmab valdusettevõtted, mis hoiavad tütarettevõtete grupi aktsiaid või osakuid kontrollitasemel ning mille peamine tegevus on omada gruppi, pakkumata mis tahes muid teenuseid ettevõtetele, milles vara hoitakse, st nad ei halda ega juhi teisi üksusi (ESA 2010, punktid 2.98–2.99). |
Kindlustusseltsid (ESA 2010, punktid 2.100-2.104) |
Kindlustusseltside allsektor (S. 128) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb riskide koondamisest peamiselt otsekindlustuse või edasikindlustuse kujul (ESA 2010, punktid 2.100–2.104). |
Pensionifondid |
Pensionifondide allsektor (S. 129) koosneb kõigist finantsinstitutsioonidest ja kvaasikorporatiivsetest finantsinstitutsioonidest, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb kindlustatud isikute sotsiaalsete riskide ja vajaduste koondamisest (sotsiaalkindlustus). Pensionifondid kui sotsiaalkindlustusskeemid pakuvad sissetulekut pensionile jäämisel ning sageli hüvitisi surma ja puude korral (ESA 2010, punktid 2.105–2.110). |
Mittefinantsettevõtted |
Mittefinantsettevõtete sektor (S.11) koosneb institutsionaalsetest üksustest, mis on iseseisvad juriidilised isikud ja turutootjad ning tegelevad peamiselt kaupade tootmise ja mittefinantsteenuste osutamisega. Sellesse sektorisse kuuluvad ka kvaasikorporatiivsed mittefinantsettevõtted (ESA 2010, punktid 2.45–2.54). |
Kodumajapidamised + kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid |
Kodumajapidamiste sektor (S.14) hõlmab üksikisikuid või üksikisikute rühmasid kui tarbijaid ning kui ettevõtjaid, kes toodavad turukaupu ning osutavad mittefinants- ja finantsteenuseid (turutootjad), tingimusel et kaupade tootmise ja teenuste osutamisega ei tegele eraldiseisvad üksused, mida käsitatakse kvaasikorporatiivsete ettevõtetena. Siia kuuluvad ka üksikisikud või üksikisikute rühmad, kes toodavad kaupu ja osutavad mittefinantsteenuseid vaid enda lõpptarbeks. Kodumajapidamiste sektor hõlmab füüsilisest isikust ettevõtjad ning ühingud, millel puudub juriidiline staatus (v.a need, mida käsitatakse kvaasikorporatiivsete ettevõtetena) ja mis on turutootjad (ESA 2010, punktid 2.118–2.128). Kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide sektor (S.15) koosneb kasumitaotluseta institutsioonidest, mis on eraldiseisvad juriidilised isikud, kes teenindavad kodumajapidamisi ning on turuvälised eratootjad. Nende peamised ressursid on kodumajapidamiste kui tarbijate vabatahtlikud rahalised või mitterahalised maksed, valitsemissektori tehtavad maksed ja omanditulu (ESA 2010, punktid 2.129–2.130). |
Instrumentide kategooriate määratlused
1. |
Tabelis on esitatud üksikasjalik standardne instrumentide kategooriate kirjeldus, mille RKPd võtavad üle riigisiseselt kohaldatavate kategooriate jaoks käesoleva määruse kohaselt. Tabel ei ole üksikute finantsinstrumentide nimekiri ja kirjeldused ei ole ammendavad. Mõisted osutavad ESA 2010-le. |
2. |
Algne tähtaeg tähendab finantsinstrumendi kindlaksmääratud kehtivusaega, enne mille möödumist ei saa seda instrumenti lõpetada (nt võlakirjad) või kui ennetähtaegse lõpetamisega kaasneb teatav sanktsioon (nt mõned hoiuseliigid). Etteteatamisaeg on periood, mis algab kuupäeval, kui omanik teatab kavatsusest instrument lõpetada, ning lõpeb kuupäeval, mil omanikul on õigus see sularahasse konverteerida, ilma et tema suhtes rakendataks sanktsioone. Finantsinstrumente liigitatakse etteteatamisaja järgi ainult juhul, kui neil puudub kokkulepitud tähtaeg. |
3. |
Finantsnõudeid saab eristada selle järgi, kas need on vabalt kaubeldavad või mitte. Nõue on vabalt kaubeldav, kui selle omandiõigus võib üleandmise või indossamendi või – tuletisinstrumentide puhul – tasaarvestuse teel täielikult ühelt üksuselt teisele üle minna. Kuigi iga finantsinstrumendiga on potentsiaalselt võimalik kaubelda, on vabalt kaubeldavad instrumendid ette nähtud kauplemiseks reguleeritud väärtpaberiturul või „börsiväliselt”, kuigi tegelik kauplemine ei ole vabalt kaubeldavuse vajalik tingimus. |
Igakuise koondbilansi instrumentide kategooriate üksikasjalik kirjeldus
VARADE KATEGOORIAD
Kategooria |
Peamiste omaduste kirjeldus |
||||||||||||||||||
|
Ringluses olevad euro ja välisriikide pangatähed ja mündid, mida tavaliselt kasutatakse maksete tegemiseks |
||||||||||||||||||
|
Finantsvarad, mis tekivad kui võlausaldajad laenavad vahendeid võlgnikele, mida ei tõendata dokumentidega või mida tõendavad mittekaubeldavad dokumendid. See kirje hõlmab ka andmeesitajate hoiuseid. See kirje hõlmab:
Järgmist kirjet ei käsitata laenuna:
|
||||||||||||||||||
|
Võlaväärtpaberid, mis on võlga tõendavad kaubeldavad finantsinstrumendid, millega tavaliselt järelturul vabalt kaubeldakse või mida võib turul tasaarvestada ning mis ei anna omanikule emiteeriva asutuse suhtes mingeid omandiõigusi. See kirje hõlmab:
Väärtpaberid, mis on välja laenatud väärtpaberite laenuksandmise tehingu alusel või müüdud tagasiostu lepingu alusel, jäävad esialgse omaniku bilanssi (ja neid ei kajastata ajutise omaniku bilansis), kui pöördtehing on kindel kohustus, mitte ainult võimalus. Kui ajutine omandaja müüb saadud väärtpaberid, tuleb müük kajastada otsese väärtpaberitehinguna ja kanda ajutise omandaja bilanssi väärtpaberiportfelli negatiivse positsioonina. |
||||||||||||||||||
|
Need kirjed hõlmavad:
|
||||||||||||||||||
|
See varade kirje hõlmab rahaturufondide aktsiaid / osakuid (vt määratlust määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 1. osa 2. jaos). |
KOHUSTUSTE KATEGOORIAD
Kategooria |
Peamiste omaduste kirjeldus |
||||||||||||||||
|
Summad (hoiused või muud), mida andmeesitajad võlgnevad kreeditoridele ning mis vastavad omadustele, mis on kirjeldatud määruse (EL) nr 1071/2013 (EKP/2013/33) I lisa 1. osa 2. jaos. Aruandluskava puhul jaotatakse see kategooria üleööhoiusteks, kokkulepitud tähtajaga hoiusteks ja lõpetatavateks hoiusteks.
Järgmist kirjet ei käsitata hoiusena: usalduse alusel saadud varasid (hoiuseid) ei esitata postipanga statistilises bilansis (vt „Usalduse alusel antud laenud” kategoorias 2). |
||||||||||||||||
|
Hoiused, mis on sularahasse konverteeritavad ja/või mida on võimalik nõudmisel üle kanda pangatšekiga, panga maksekorraldusega, deebetkandega või samalaadsete vahendite abil ilma oluliste viivituste, piirangute või sanktsioonideta. See kirje hõlmab:
|
||||||||||||||||
|
Mitteülekantavad hoiused, mida ei saa enne kokkulepitud tähtaega sularahasse konverteerida või mida saab enne kokkulepitud tähtaega sularahasse konverteerida ainult juhul, kui omaniku suhtes rakendatakse teatavaid sanktsioone. See kirje hõlmab ka riiklikult reguleeritavaid säästuhoiuseid, kui tähtajaga seotud kriteerium ei ole asjakohane; need tuleb liigitada tähtaja vööndisse „üle kaheaastase tähtajaga”. Automaatselt pikenevad finantstooted tuleb liigitada varaseima tähtaja järgi. Kuigi kokkulepitud tähtajaga hoiustel võib olla võimalus varasemaks lõpetamiseks pärast etteteatamist või need võivad olla lõpetatavad teatavate sanktsioonidega, ei loeta neid omadusi liigitamise puhul asjakohaseks. |
||||||||||||||||
|
Siia kuulub iga tähtaja alajaotuses järgmine:
|
||||||||||||||||
|
Mitteülekantavad hoiused, millel puudub kokkulepitud tähtaeg ning mida ei saa sularahasse konverteerida ilma etteteatamisajata, millele eelneval ajal ei ole võimalik neid sularahasse konverteerida või rakendatakse sel juhul sanktsioone. Need hõlmavad hoiuseid, mida võib küll olla õiguslikult võimalik nõudmise korral lõpetada, kuid mille lõpetamise korral kohaldatakse siseriikliku praktika kohaselt sanktsioone ja piiranguid (liigitatakse kuni kolmekuulise tähtaja vööndisse), ning investeeringute kontosid, millel puudub etteteatamisaeg või kokkulepitud tähtaeg, kuid mille väljavõtmise suhtes kehtivad piirangud (liigitatakse tähtaja vööndisse „üle kolmekuulise tähtajaga”). |
||||||||||||||||
|
See kirje hõlmab:
Lisaks hõlmavad kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused mitteülekantavaid arveldushoiuseid ja muud liiki jaehoiuseid, mida võib küll olla õiguslikult võimalik nõudmise korral lõpetada, kuid mille väljavõtmise korral kohaldatakse olulisi sanktsioone. |
III LISA
MIINIMUMNÕUDED, MIDA PEAB TÄITMA TEGELIK ANDMEID ESITAV ÜLDKOGUM
Euroopa Keskpanga (EKP) statistikaaruandluse nõuete täitmiseks peavad andmeesitajad täitma järgmisi miinimumnõudeid.
1. |
Edastamise miinimumnõuded:
|
2. |
Täpsuse miinimumnõuded:
|
3. |
Mõistete vastavuse miinimumnõuded:
|
4. |
Andmete parandamise miinimumnõuded: tuleb järgida EKP ja asjaomase riigi keskpanga sätestatud andmete parandamise põhimõtteid ja korda. Korrapäraselt tehtavatest parandustest kõrvalekalduvatele parandustele tuleb lisada selgitus. |
IV LISA
Vastavustabel
Määrus (EÜ) nr 1027/2006 (EKP/2006/8) |
Käesolev määrus |
Artiklid 1–3 |
Artiklid 1–3 |
— |
Artikkel 4 |
Artikkel 4 |
Artikkel 5 |
Artikkel 5 |
Artikkel 6 |
Artikkel 6 |
Artikkel 7 |
— |
Artikkel 8 |
— |
Artikkel 9 |
Artikkel 7 |
Artikkel 10 |
I lisa |
I lisa |