EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 32013O0023
2014/2/EU: Guideline of the European Central Bank of 25 July 2013 on government finance statistics (recast) (ECB/2013/23)
2014/2/EL: Euroopa Keskpanga suunis, 25. juuli 2013 , valitsuse finantsstatistika kohta (uuesti sõnastatud) (EKP/2013/23)
2014/2/EL: Euroopa Keskpanga suunis, 25. juuli 2013 , valitsuse finantsstatistika kohta (uuesti sõnastatud) (EKP/2013/23)
ELT L 2, 7.1.2014, p. 12–33
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
In force: This act has been changed. Current consolidated version: 01/07/2021
Relation | Act | Comment | Subdivision concerned | From | To |
---|---|---|---|---|---|
Repeal | 32009O0020 |
Relation | Act | Comment | Subdivision concerned | From | To |
---|---|---|---|---|---|
Modified by | 32014O0021 | Asendamine | lisa I | 01/09/2014 | |
Modified by | 32014O0021 | Asendamine | lisa II | 01/09/2014 | |
Modified by | 32018O0013 | Asendamine | lisa II | 01/09/2018 | |
Modified by | 32018O0013 | Asendamine | lisa I | 01/09/2018 | |
Modified by | 32020O1552 | Asendamine | artikkel 7 lõige 2 | 01/07/2021 | |
Modified by | 32020O1552 | Lisamine | artikkel 7 lõige 4 | 01/07/2021 | |
Modified by | 32020O1552 | Asendamine | artikkel 7 lõige 3 | 01/07/2021 |
7.1.2014 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 2/12 |
EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,
25. juuli 2013,
valitsuse finantsstatistika kohta
(uuesti sõnastatud)
(EKP/2013/23)
(2014/2/EL)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 5.1, 5.2, 12.1 ja 14.3,
võttes arvesse nõukogu 25. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 479/2009 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta (1),
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (2),
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Keskpanga 31. juuli 2009. aasta suunist EKP/2009/20 valitsuse finantsstatistika kohta (3) tuleb oluliselt muuta ning seetõttu selguse ja läbipaistvuse huvides uuesti sõnastada. |
(2) |
Euroopa arvepidamise süsteemis (ESA) 1995 kasutatava metoodilise raamistiku ajakohastamisest ESA 2010-ga, mis kehtestati määrusega (EL) nr 549/2013, tuleneb statistikakontseptsioonide kohandamine. Ühetaolisuse huvides peavad Euroopa Keskpanga (EKP) nõuded valitsuse finantsstatistika valdkonnas põhinema ESA 2010-s määratletud liidu statistika standarditel. |
(3) |
Oma ülesannete täitmiseks ning majandus- ja rahapoliitiliseks analüüsiks vajab Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) terviklikke (st kõiki tehinguid hõlmavaid, sh neid, milles keskvalitsus tegutseb Euroopa Liidu institutsioonide agendina) ja usaldusväärseid andmeid. Käesolevas suunises sätestatud kord ei mõjuta vastutust ja pädevust liikmesriigi ja liidu tasandil. |
(4) |
EKPSis tuleb kehtestada tõhus kord valitsuse finantsstatistika edastamiseks, et tagada EKPSile vajalik õigeaegne valitsuse finantsstatistika ja selle vastavus riikide keskpankades (RKPs) koostatud samade muutujate prognoosidele, olenemata sellest, kas statistika on koostanud RKPde või riigi pädevad ametiasutused. |
(5) |
EKPSi statistikanõuete täitmiseks vajalikku teavet valitsuse finantsstatistika valdkonnas koostavad RKPde kõrval osaliselt ka riigi teised pädevad ametiasutused. Seetõttu eeldavad mõned käesolevas suunises sätestatud ülesanded koostööd EKPSi ja riikide pädevate ametiasutuste vahel. Nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2533/98 (statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt) (4) artikliga 4 kohustatakse liikmesriike korraldama oma statistiliste andmete kogumist ning tegema igakülgset koostööd EKPSiga, et tagada Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”) artiklist 5 tulenevate kohustuste täitmine. |
(6) |
Määrusel (EÜ) nr 479/2009 ja ESA 2010-l põhinevad statistika allikad ei rahulda EKPSi vajadusi valitsemissektori võla, puudujäägi/võla korrigeerimise ning liikmesriikide ja ELi eelarve vaheliste tehingute statistika hõlmatuse osas. Seetõttu on vaja, et riikide pädevad ametiasutused koostavad täiendava statistika. |
(7) |
On vaja kehtestada kord tehniliste paranduste efektiivseks tegemiseks käesoleva suunise lisadesse tingimusel, et need parandused ei muuda selle aluseks olevaid raampõhimõtteid ega aruandluskoormust. RKPd võivad teha ettepanekuid tehniliste muudatuste kohta EKPSi statistikakomiteele, kelle seisukohaga arvestatakse sätestatud korras, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „euroala liikmesriik”– liikmesriik, mille rahaühik on euro;
2) „valitsuse finantsstatistika”– tulude, kulude, puudujäägi/ülejäägi statistika, puudujäägi/võla korrigeerimise statistika ja valitsuse võla statistika I lisa kohaselt;
3) „valitsemissektori võlg”– tähendus kattub määruse (EÜ) nr 479/2009 artiklis 1 määratletuga;
4) „esimene edastamine”– regulaarne andmete edastamine RKPde poolt enne 15. aprilli;
5) „teine edastamine”– regulaarne andmete edastamine RKPde poolt enne 15. oktoobrit.
Artikkel 2
RKPde statistikaaruandluse kohustused
1. RKPd esitavad EKP-le valitsuse finantsstatistika vastavalt I lisale kalendriaasta alusel. Andmed peavad vastama määruse (EÜ) nr 479/2009 ja ESA 2010 põhimõtetele ja mõistetele, mida on täpsustatud II lisas.
2. RKPd esitavad aruanded metoodiliste määratluste kohaselt, mis on sätestatud sektorite ja allsektorite osas käesoleva suunise II lisa 1. jaos, ja järgmise kohta 2. jao kohaselt:
a) |
„tulude, kulude ja puudujäägi/ülejäägi statistika” – statistika I lisa tabelites 1A, 1B ja 1C; |
b) |
„puudujäägi/võla korrigeerimise statistika” – statistika I lisa tabelites 2A ja 2B; |
c) |
„valitsemissektori võla statistika” – statistika I lisa tabelites 3A ja 3B. |
3. Täielik andmekogum hõlmab kõiki I lisas määratletud kategooriaid (tulude, kulude statistika, puudujäägi/ülejäägi, puudujäägi/võla korrigeerimise statistika ja valitsuse võla statistikat). See hõlmab ka tagasivaatelisi andmeid alates 1995. aastast kuni aastani, millega edastamine on seotud (aasta t-1).
4. Erandina lõikest 3 ei nõuta RKPdelt tagasivaateliste andmete esitamist kategooriate kohta, mida hõlmavad erandid, milles on omavahel kokku leppinud Euroopa Komisjon (Eurostat) ja liikmesriigid.
5. I lisa tabelites 1A kuni C, 2A kuni B, 3A kuni B määratletud andmete edastamine algab oktoobris 2014.
6. Puudujäägi/ülejäägi andmetele ning võla, tulude, kulude ja nominaalse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) andmetele lisatakse läbivaatamise põhjused, kui läbivaatamise tulemusel on puudujäägi/ülejäägi andmete muutus vähemalt 0,3 % SKT-st või võla, tulude, kulude või nominaalse SKT andmete muutus vähemalt 0,5 % SKT-st.
Artikkel 3
EKP statistikaaruandluse kohustused
1. RKPde poolt esitatud andmete põhjal haldab EKP valitsuse finantsstatistika andmebaasi, mis hõlmab euroala ja riikide andmeid. EKP edastab valitsuse finantsstatistika andmebaasi RKPdele.
2. RKPd osutavad oma riigi statistilise teabe tähistuses, kellele võib seda avaldada. EKP võtab seda tähistust valitsuse finantsstatistika andmebaasi edastamisel arvesse.
Artikkel 4
Tähtajalisus
1. RKPd esitavad täieliku andmekogumi kaks korda aastas, enne 15. aprilli ja enne 15. oktoobrit.
2. RKPd esitavad omal algatusel (osalise) andmekogumi mis tahes muul ajal, kui asjakohane uus teave saab kättesaadavaks. See andmekogum võib sisaldada hinnanguid kategooriate osas, mille kohta ei ole uus teave kättesaadav.
3. EKP edastab valitsuse finantsstatistika andmebaasi RKPdele vähemalt kord kuus ja mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval pärast seda, kui andmed on EKP poolt avaldamiseks lõplikud.
Artikkel 5
Koostöö riigi pädevate ametiasutustega
1. Kui osa või kõigi artiklis 2 kirjeldatud andmete allikad on riigi pädevad ametiasutused, kes ei ole RKPd, peavad RKPd püüdma luua nende ametiasutustega sobivas vormis koostöö, et tagada andmete edastamise püsiv struktuur, mis vastaks EKPSi standarditele ja nõuetele, juhul kui seda ei saavutata riigi õigusaktide alusel.
2. Kui RKP-l ei ole selle koostöö käigus võimalik artiklites 2 ja 4 kehtestatud nõudeid järgida, kuna riigi pädev ametiasutus ei esitanud RKP-le vajalikku teavet, arutavad EKP ja RKP asjaomase teabe saamise võimalused selle ametiasutusega läbi.
Artikkel 6
Edastamise nõuded
Nõutav statistiline teave tuleb esitada EKP-le vormis, mis vastab III lisas sätestatud nõuetele. See nõue ei takista muude vahendite kasutamist EKP-le statistilise teabe edastamiseks, kui varulahendusena on nii kokku lepitud.
Artikkel 7
Kvaliteet
1. EKP ja RKPd jälgivad ja edendavad EKP-le esitatud andmete kvaliteeti.
2. EKP juhatus esitab igal aastal EKP nõukogule aastaaruande valitsuse finantsstatistika kvaliteedi kohta.
3. Aruandes käsitletakse vähemalt andmete hõlmatust, asjakohastele mõistetele vastavust ja paranduste ulatust.
Artikkel 8
Muudatuste tegemise lihtsustatud kord
Võttes arvesse statistikakomitee seisukohti, on EKP juhatusel õigus teha käesoleva suunise lisades tehnilisi muudatusi, kui see ei muuda raampõhimõtteid ega aruandluskoormust. EKP juhatus teavitab EKP nõukogu sellisest muudatusest põhjendamatu viivituseta.
Artikkel 9
Kehtetuks tunnistamine
1. Suunis EKP/2009/20 tunnistatakse kehtetuks alates 1. septembrist 2014.
2. Viiteid kehtetuks tunnistatud suunisele tuleb käsitada viidetena käesolevale suunisele ja lähtuda tuleb vastavustabelist IV lisas.
Artikkel 10
Lõppsätted
1. Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.
2. Käesolev suunis jõustub 1. septembril 2014.
Frankfurt Maini ääres, 25. juuli 2013
EKP nõukogu nimel
EKP president
Mario DRAGHI
(1) ELT L 145, 10.6.2009, lk 1.
(2) ELT L 174, 26.6.2013, lk 1.
(3) ELT L 228, 1.9.2009, lk 25.
(4) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.
I LISA
ARUANDLUSNÕUDED
Tulude, kulude ja puudujäägi/ülejäägi statistika
Tabel 1A
Kategooria |
Nr ja lineaarne suhe |
Puudujääk (–) või ülejääk (+) |
|
sellest: esmane puudujääk (–) või ülejääk (+) |
|
Keskvalitsus |
3 |
Osariigi/liidumaa valitsus |
4 |
Kohalik omavalitsus |
5 |
Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid |
6 |
Kogutulud |
|
Jooksvad tulud kokku |
|
Otsesed maksud |
9 |
sellest: ettevõtete makstavad |
10 |
sellest: kodumajapidamiste makstavad |
11 |
Kaudsed maksud |
12 |
sellest: käibemaks |
13 |
Netosotsiaalmaksed |
14 |
sellest: tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed |
15 |
sellest: kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed |
16 |
Muud jooksvad tulud |
17 |
sellest: saadavad intressid |
18 |
Müügitulud |
19 |
Kapitalitulu kokku |
20 |
sellest: kapitalimaksud |
21 |
Kogukulu |
|
Jooksvad kulud kokku |
|
Jooksvad siirded |
|
Sotsiaalmaksed |
25 |
Makstavad subsiidiumid |
26 |
Muud makstavad jooksvad siirded |
27 |
Makstav intress |
28 |
Hüvitised töötajatele |
29 |
sellest: palgad |
30 |
Vahetarbimine |
31 |
Kapitalikulu kokku |
|
Investeeringud |
33 |
Muu mittefinantsvara soetamine ja varude muutus |
34 |
Makstavad kapitalisiirded |
35 |
Memokirjed |
|
Brutosäästud |
|
Intress, sealhulgas intressimäärad vahetuslepingutest ja forvardintressiga lepingutest |
37 |
Ülemäärase puudujäägi menetlus (EDP) puudujääk (–) või ülejääk (+) |
|
Universaalse mobiilsidesüsteemi tulu |
39 |
Tegelikud sotsiaalmaksed |
|
Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded |
41 |
Tabel 1B
Kategooria |
Nr ja lineaarne suhe |
Liikmesriigi maksed Euroopa Liidu (EL) eelarvesse |
|
Kaudsed maksud |
2 |
Jooksev rahvusvaheline koostöö |
3 |
Mitmesugused jooksvad siirded |
4 |
sellest: käibemaksul põhinev kolmas omavahend |
5 |
sellest: kogurahvatulul põhinev neljas omavahend |
6 |
Kapitalisiirded |
7 |
Liikmesriigi tulu ELi eelarvest |
|
Subsiidiumid |
9 |
Jooksvad siirded valitsusele |
10 |
Jooksvad siirded valitsusvälistele üksustele |
11 |
Kapitalisiirded valitsusele |
12 |
Kapitalisiirded valitsusvälistele üksustele |
13 |
Liikmesriigi saldo ELi eelarve suhtes (netosaaja +, netomaksja –) |
|
Memokirje |
|
Omavahendite kogumise kulud |
15 |
Tabel 1C
Kategooria |
Nr ja lineaarne suhe |
Lõpptarbimise kulud |
|
Individuaalse tarbimise kulud |
2 |
Kollektiivse tarbimise kulud |
3 |
Mitterahalised sotsiaalsiirded – ostetud turutoodang |
4 |
Põhivara kulum |
5 |
Tootmiselt makstud maksud, miinus saadud subsiidiumid |
6 |
Tegevuse netoülejääk |
7 |
Memokirjed |
|
Lõpptarbimise kulud eelmise aasta hindades |
8 |
Valitsuse investeeringud eelmise aasta hindades |
9 |
Sisemajanduse koguprodukt jooksevhindades |
10 |
Sisemajanduse koguprodukti investeeringud eelmise aasta hindades |
11 |
Puudujäägi/võla korrigeerimise statistika
Tabel 2A
Kategooria |
Nr ja lineaarne suhe |
Finantskontode ja mittefinantskontode vaheline korrigeerimine |
|
Netofinantstehingud (konsolideeritud) |
|
Finantsvara (konsolideeritud) |
|
Sularaha ja hoiused |
4 |
Võlaväärtpaberid |
5 |
Laenud |
6 |
Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad või osakud |
7 |
Erastamised (neto) |
8 |
Omakapitali paigutused (neto) |
9 |
Muu |
10 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
11 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
12 |
Muu finantsvara |
13 |
sellest: kogunenud, kuid veel maksmata maksud ja sotsiaalmaksed |
14 |
Kohustused (konsolideeritud) |
|
Sularaha ja hoiused |
16 |
Lühiajalised võlaväärtpaberid |
17 |
Pikaajalised võlaväärtpaberid |
18 |
Laenud |
19 |
sellest: laenud keskpangalt |
20 |
Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid |
21 |
Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid |
22 |
Muud kohustused |
23 |
Valitsemissektori laenuvajadus |
|
sellest: pikaajaline |
25 |
Väljendatud omavääringus |
26 |
Väljendatud euroala liikmesriikide vääringutes |
27 |
Väljendatud muudes vääringutes |
28 |
Muud vood |
|
Ümberhindamise mõju võlale |
|
Kasum ja kahjum välisvaluuta positsioonidelt |
31 |
Muud ümberhindamise mõjud – nimiväärtus |
|
Muud muutused võla mahus |
33 |
Valitsemissektori võla muutus |
|
Tabel 2B
Kategooria |
Nr ja lineaarne suhe |
Tehingud valitsemissektori võlainstrumentidega (konsolideerimata) |
|
Sularaha ja hoiused |
2 |
Lühiajalised võlaväärtpaberid |
3 |
Pikaajalised võlaväärtpaberid |
4 |
Laenud keskpangalt |
5 |
Muud laenud |
6 |
Konsolideerimistehingud |
|
Sularaha ja hoiused |
|
Lühiajalised võlaväärtpaberid |
|
Pikaajalised võlaväärtpaberid |
|
Laenud |
|
Valitsemissektori võlastatistika
Tabel 3A
Kategooria |
Nr ja lineaarne suhe |
Valitsemissektori võlg (konsolideeritud) |
|
Sularaha ja hoiused |
2 |
Lühiajalised võlaväärtpaberid |
3 |
Pikaajalised võlaväärtpaberid |
4 |
Laenud keskpangalt |
5 |
Muud laenud |
6 |
Liikmesriigi residentide võlg |
|
Keskpank |
8 |
Muud rahaloomeasutused |
9 |
Muud finantseerimisasutused |
10 |
Muud residendid |
11 |
Liikmesriigi residentide võlg |
12 |
Väljendatud omavääringus |
13 |
Väljendatud euroala liikmesriikide vääringutes |
14 |
Väljendatud muudes vääringutes |
15 |
Lühiajaline võlg |
16 |
Pikaajaline võlg |
17 |
sellest: muutuva intressimääraga |
18 |
Järelejäänud tähtaeg kuni üks aasta |
19 |
Järelejäänud tähtaeg üle ühe ja kuni viis aastat |
20 |
sellest: muutuva intressimääraga |
21 |
Järelejäänud tähtaeg üle viie aasta |
22 |
sellest: muutuva intressimääraga |
23 |
Memokirjed |
|
Võla keskmine järelejäänud tähtaeg |
24 |
Valitsemissektori võlg – nullkupongvõlakirjad |
25 |
Tabel 3B
Kategooria |
Nr ja lineaarne suhe |
Valitsemissektori võlg (allsektorite vahel konsolideerimata) |
|
Konsolideerimise osad |
|
Sularaha ja hoiused |
3 |
Lühiajalised väärtpaberid |
4 |
Pikaajalised väärtpaberid |
5 |
Laenud |
6 |
Keskvalitsuse emiteeritud (konsolideeritud) |
7 |
sellest: teiste valitsemissektori allsektorite hoitavad |
8 |
Osariigi/liidumaa valitsuse emiteeritud (konsolideeritud) |
9 |
sellest: teiste valitsemissektori allsektorite hoitavad |
10 |
Kohaliku omavalitsuse emiteeritud (konsolideeritud) |
11 |
sellest: teiste valitsemissektori allsektorite hoitavad |
12 |
Riiklike sotsiaalkindlustusfondide emiteeritud (konsolideeritud) |
13 |
sellest: teiste valitsemissektori allsektorite hoitavad |
14 |
Memokirjed |
|
Keskvalitsuse hoitav võlg, mille on emiteerinud teised valitsemissektori allsektorid |
15 |
Osariigi/liidumaa valitsuse hoitav võlg, mille on emiteerinud teised valitsemissektori allsektorid |
16 |
Kohaliku omavalitsuse hoitav võlg, mille on emiteerinud teised valitsemissektori allsektorid |
17 |
Riiklike sotsiaalkindlustusfondide hoitav võlg, mille on emiteerinud teised valitsemissektori allsektorid |
18 |
II LISA
METOLOOGILISED MÄÄRATLUSED
1. Sektorite ja allsektorite määratlused
ESA 2010 sektorid ja allsektorid
Kogumajandus |
S.1 |
Mittefinantsettevõtted |
S.11 |
Finantsinstitutsioonid |
S.12 |
Keskpank |
S.121 |
Hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank |
S.122 |
Rahaturufondid |
S.123 |
Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid |
S.124 |
Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide |
S.125 |
Finantsvahenduse abiettevõtted |
S.126 |
Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad |
S.127 |
Kindlustusseltsid |
S.128 |
Pensionifondid |
S.129 |
Rahaloomeasutused |
S.121 + S.122 + S.123 |
Valitsemissektor |
S.13 |
Keskvalitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) |
S.1311 |
Osariigi/liidumaa valitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) |
S.1312 |
Kohalik omavalitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid) |
S.1313 |
Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid |
S.1314 |
Kodumajapidamised |
S.14 |
Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid |
S.15 |
Välismaailm |
S.2 |
Euroopa Liidu liikmesriigid, institutsioonid ja asutused |
S.21 |
Euroopa Liidu liikmesriigid |
S.211 |
Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused |
S.212 |
Euroopa Keskpank (EKP) |
S.2121 |
Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused, v.a Euroopa Keskpank |
S.2122 |
Euroopa Liitu mittekuuluvad riigid ja mitteresidentidest rahvusvahelised organisatsioonid |
S.22 |
2. Kategooriate määratlus (1), (2)
Tabel 1A
1. |
Puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.1] – S.13 netolaenuandmine (+)/netolaenuvõtmine (–) (B.9), – kogutulu [1A.7], miinus kogukulud [1A.22], ning võrdub keskvalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.3], pluss osariigi/liidumaa valitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.4], pluss kohaliku omavalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.5], pluss riiklike sotsiaalkindlustusfondide puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.6]. |
2. |
Esmane puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.2] – puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.1], pluss maksmisele kuuluv intress [1A.28]. |
3. |
Keskvalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.3] – netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–); konto S.1311 jaotis B.9. |
4. |
Osariigi/liidumaa valitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.4] – netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–); konto S.1312 jaotis B.9. |
5. |
Kohaliku omavalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.5] – netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–); konto S.1313 jaotis B.9. |
6. |
Riiklike sotsiaalkindlustusfondide puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.6] – netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–); konto S.1314 jaotis B.9. |
7. |
Kogutulu [1A.7] – jooksvad tulud kokku [1A.8], pluss kapitalitulu [1A.20]. |
8. |
Jooksvad tulud [1A.8] – otsesed maksud [1A.9], pluss kaudsed maksud [1A.12], pluss sotsiaalmaksed [1A.14], pluss muud jooksvad tulud [1A.17], pluss müük [1A.19]. |
9. |
Otsesed maksud [1A.9] – jooksev tulumaks, jooksev omandimaks jne (D.5), mis on kirjendatud S.13 ressursside all. |
10. |
Ettevõtete makstavad otsesed maksud [1A.10] – jooksev tulumaks, jooksev omandimaks jne (D.5), mis on kirjendatud S.13 ressursside ja S.11 ja S.12 kasutamise all. |
11. |
Kodumajapidamiste makstavad otsesed maksud [1A.11] – jooksev tulumaks, jooksev omandimaks jne (D.5), mis on kirjendatud S.13 ressursside ja S.14 kasutamise all. |
12. |
Kaudsed maksud [1A.12] – tootmise ja impordi maksud (D.2), mis on kirjendatud S.13 ressursside all. |
13. |
Käibemaks [1A.13] – lisandväärtusmaksu tüüpi maksud (D.211), mis on kirjendatud S.13 ressursside all. |
14. |
Netosotsiaalmaksed [1A.14] – sotsiaalmaksed (D.61), mis on kirjendatud S.13 ressursside all. |
15. |
Netosotsiaalmaksete tööandjate tegelike sotsiaalmaksete osa [1A.15] – tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.611), mis esitatakse S.13 ressursside all. |
16. |
Netosotsiaalmaksete kodumajapidamiste tegelike sotsiaalmaksete osa [1A.16] – kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed (D.613), mis esitatakse S.13 ressursside all. |
17. |
Muud jooksvad tulud [1A.17] – omanditulu (D.4), pluss muud jooksvad siirded (D.7), mis on kirjendatud S.13 ressursside all, v.a S.13 intressiressurss (D.41), mis on ühtlasi ka S.13 kasutamine, pluss muude tootmissubsiidiumide saamine (D.39), mis on S.13 kasutamine. |
18. |
Muude jooksvate tulude saadava intressi osa [1A.18] – intress (D.41), mis on kirjendatud S.13 ressursside all ja kõikide sektorite, v.a S.13, kasutamise all. |
19. |
Müük [1A.19] – turutoodang (P.11), pluss toodang enda lõpptarbeks (P.12), pluss maksed muu turuvälise toodangu eest (P.131), mis on kirjendatud S.13 ressursside all. |
20. |
Kapitalitulud kokku [1A.20] – saadavad kapitalisiirded (D.9), mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste all ning kirjendatud kõikides sektorites, v.a S.13, kui makstav kapitalisiire. |
21. |
Kapitalitulu kapitalimaksud [1A.21] – kapitalimaksud (D.91), mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste all. |
22. |
Kogukulu [1A.22] – jooksev kulu kokku [1A.23], pluss kapitalikulu kokku [1A.32]. |
23. |
Jooksvad kulud kokku [1A.23] – jooksvad siirded [1A.24], pluss makstav intress [1A.28], pluss hüvitised töötajatele [1A.29], pluss vahetarbimine [1A.31]. |
24. |
Jooksvad siirded [1A.24] – sotsiaalmaksed [1A.25], pluss makstavad subsiidiumid [1A.26], pluss muud makstavad jooksvad siirded [1A.27]. |
25. |
Sotsiaalmaksed [1A.25] – sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded (D.62), pluss mitterahalised sotsiaalsiirded – valitsemissektori ostetud turutoodang (D.632), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all, pluss muud jooksvad siirded (D.75), mis on kirjendatud S.13 kasutamise ja S.15 ressursside all. |
26. |
Makstavad subsiidiumid [1A.26] – subsiidiumid (D.3), mis on kirjendatud S.13 ressursside all. |
27. |
Muud makstavad jooksvad siirded [1A.27] – jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne (D.5), muud tootmismaksud (D.29), omanditulu (D.4), v.a intress (D.41), pluss muud jooksvad siirded (D.7), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all, v.a mitmesugused jooksvad siirded (D.75), mis on kirjendatud S.13 kasutamise ja S.15, ressursside all. |
28. |
Makstav intress [1A.28] – intress (D.41), mis on kirjendatud S.13 kasutamise ja kõikide sektorite, v.a S.13, ressursside all. |
29. |
Hüvitised töötajatele [1A.29] – hüvitised töötajatele (D.1), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all. |
30. |
Töötajate hüvitiste palga osa [1A.30] – palk (D.11), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all. |
31. |
Vahetarbimine [1A.31] – vahetarbimine (P.2), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all. |
32. |
Kapitalikulud kokku [1A.32] – investeeringud [1A.33], pluss muu mittefinantsvara netosoetamine[1A.34], pluss makstavad kapitalisiirded [1A.35]. |
33. |
Investeeringud [1A.33] – kapital kogumahutus põhivarasse (P.51 g), mis on kirjendatud S.13 varade muutuste all. |
34. |
Mittefinantsvara muu netosoetamine ja varude muutus [1A.34] – varude muutus (P.52), pluss väärisesemete soetamine, miinus realiseerimine (P.53), pluss mittetoodetud mittefinantsvara soetamine, miinus realiseerimine (NP), mis on kirjendatud S.13 varade muutuste all. |
35. |
Makstavad kapitalisiirded [1A.35] – makstavad kapitalisiirded (D.9), mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste all ning kirjendatud kõikides sektorites, v.a S.13, kui saadav kapitalisiire. |
36. |
Kogusäästmine [1A.36] – jooksvad tulud kokku [1A.8], miinus jooksvad kulud kokku [1A.23]. |
37. |
Intress, sealhulgas intressimäära vahetuslepingute ja forvardintressiga lepingute alusel [1A.37] – ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse intress (EDP D.41), mis on kirjendatud S.13 kasutamise ning kõikide sektorite, v.a S.13, ressursside all. |
38. |
Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse (EDP) puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.38] – S.13 EDP netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–) (EDP B.9) ja võrdub puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.1], pluss makstav intress [1A.28], miinus intress, sealhulgas intressimäära vahetuslepingute ja forvardintressiga lepingute alusel [1A.37]. |
39. |
Tulu UMTS litsentside müügist [1A.39] – tulu kolmanda põlve mobiiltelefonilitsentside müügist, mis on kirjendatud kui mittefinantsvara võõrandamine kooskõlas Eurostati otsusega mobiiltelefonilitsentside liigituse kohta. |
40. |
Tegelikud sotsiaalmaksed [1A.40] – tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.611) [1A.15], pluss kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed (D.613) [1A.16], mis on kirjendatud S.13 ressursside all. |
41. |
Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded [1A.41] – sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded (D.62), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all. |
Tabel 1B
1. |
Liikmesriikide maksed EL eelarvesse [1B.1] – EL eelarvesse laekuvad kaudsed maksud [1B.2], pluss jooksev rahvusvaheline koostöö (D.74), mille valitsus maksab EL eelarvesse [1B.4], pluss mitmesugused jooksvad siirded (D.75), mille valitsus maksab EL eelarvesse [1B.5], pluss kapitalisiirded (D.9), mille valitsus maksab EL eelarvesse [1B.7]. |
2. |
Kaudsed maksud [1B.2] – tootmise ja impordi maksud (D.2), mis on kirjendatud S.2122 ressursside all. |
3. |
Jooksev rahvusvaheline koostöö [1B.3] – rahvusvaheline koostöö (D.74), mis on kirjendatud S.2122 ressursside ja S.13 kasutamise all. |
4. |
Mitmesugused jooksvad siirded [1B.4] – mitmesugused jooksvad siirded (D.75) käibemaksu- ja kogurahvatulupõhised ELi omavahendid (D.76), mis on kirjendatud S.2122 ressursside ja S.13 kasutamise all. |
5. |
Mitmesuguste jooksvate siirete all käibemaksupõhine kolmas omavahend [1B.5] – käibemaksupõhine kolmas omavahend (D.761), mis on kirjendatud S.2122 ressursside ja S.13 kasutamise all. |
6. |
Mitmesuguste jooksvate siirete all kogurahvatulupõhine neljas omavahend [1B.6] – kogurahvatulupõhine neljas omavahend (D.762), mis on kirjendatud S.2122 ressursside ja S.13 kasutamise all. |
7. |
Kapitalisiirded [1B.7] – makstavad kapitalisiirded (D.9), mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste all ning kirjendatud S.2122All kui saadav kapitalisiire. |
8. |
Liikmesriikide tulu ELi eelarvest [1B.8] – ELi eelarvest [1B.9] makstavad subsiidiumid (D.3), pluss muud jooksvad siirded (D.7) ELi eelarvest valitsusele [1B.10], pluss muud jooksvad siirded (D.7) ELi eelarvest valitsusvälistele üksustele [1B.11], pluss kapitalisiirded (D.9) ELi eelarvest valitsusele [1B.12], pluss kapitalisiirded (D.9) ELi eelarvest valitsusvälistele üksustele [1B.13]. |
9. |
Subsiidiumid [1B.9] – subsiidiumid (D.3), mis on kirjendatud S.2122 kasutamise all. |
10. |
Jooksvad ülekanded valitsusele [1B.10] – rahvusvaheline koostöö (D.74), pluss mitmesugused jooksvad ülekanded (D.75), mis on kirjendatud S.13 ressursside ja S.2122 kasutamise all. |
11. |
Jooksvad ülekanded valitsusvälistele üksustele [1B.11] – mitmesugused jooksvad ülekanded (D.75), mis kirjendatud S.2122 kasutamise ja kõikide sektorite, v.a S.13, ressursside all. |
12. |
Kapitalisiirded valitsusele [1B.12] – saadavad kapitalisiirded (D.9), mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste all ja S.2122 varade muutuste all. |
13. |
Kapitalisiirded valitsusvälistele üksustele [1B.13] – makstavad kapitalisiirded (D.9), mis on kirjendatud S.2122 varade muutuste ning kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutuste all. |
14. |
Liikmesriigi saldo ELi eelarve suhtes (netosaaja +, netomaksja –) [1B.14] – liikmesriigi tulu ELi eelarvest [1B.8], miinus liikmesriigi maksed ELi eelarvesse [1B.1]. |
15. |
Omavahendite kogumise kulud [1B.15] on turutoodangu (P.13) see osa, mis on kirjendatud S.13 ressursside all, s.o EL eelarvest makstav omavahendite kogumise kulu. |
Tabel 1C
1. |
Lõpptarbimiskulutused [1C.1] – lõpptarbimiskulutused (P.3), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all. |
2. |
Individuaalsed tarbimiskulutused [1C.2] – individuaalsed tarbimiskulutused (P.31), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all. |
3. |
Kollektiivsed tarbimiskulutused [1C.3] – kollektiivsed tarbimiskulutused (P.32), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all. |
4. |
Mitterahalised sotsiaalsiirded – ostetud turutoodang [1C.4] – mitterahalised sotsiaalsiirded – ostetud turutoodang (D.632), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all. |
5. |
Põhivara kulum [1C.5] – põhivara kulum (P.51c), mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste all. |
6. |
Makstud tootmismaksud, miinus saadud subsiidiumid [1C.6] – muud tootmismaksud (D.29), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all, miinus muud saadud tootmissubsiidiumid (D.39), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all. |
7. |
Tegevuse netoülejääk [1C.7] – S.13 tegevuse netoülejääk (B.2n). |
8. |
Lõpptarbimiskulutused eelmise aasta hindades [1C.8] – lõpptarbimiskulutuste (P.3) ahela maht, mis on kirjendatud S.13 kasutamise all, eelmise aasta hindades. |
9. |
Valitsuse investeeringud eelmise aasta hindades [1C.9] – kapitali kogumahutuse põhivarasse (P.51 g) võrreldav maht (chain-linked volume), mis on kirjendatud S.13 varade muutuste all, eelmise aasta hindades. |
10. |
Sisemajanduse koguprodukt jooksvates hindades [1C.10] – sisemajanduse koguprodukt (B.1*g) turuhindades. |
11. |
Sisemajanduse koguprodukt eelmise aasta hindades [1C.11] – sisemajanduse koguprodukti (B.1*g) võrreldav maht, eelmise aasta hindades. |
Tabel 2A
1. |
Finantskontode ja mittefinantskontode vaheline korrigeerimine [2A.1] – puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.1], miinus netotehingud finantsvara ja kohustustega [2A.2]. |
2. |
Netotehingud finantsvara ja kohustustega [2A.2] – finantsvara netosoetamine [2A.3], miinus tehingud kohustustega, neto [2A.15]. |
3. |
Tehingud finantsvaraga (konsolideeritud) [2A.3] – konsolideeritud tehingud sularaha ja hoiustega (F.2) [2A.4], pluss tehingud võlaväärtpaberitega (F.3) [2A.5], pluss tehingud laenudega (F.4) [2A.6], pluss tehingud omandiväärtpaberite ning investeerimisfondide aktsiate ja osakutega (F.5) [2A.7], pluss tehingud kindlustus-, pensioni- ja muude standardsete tagatisskeemidega (F.6) [2A.11], pluss tehingud tuletisinstrumentide ja töötajate aktsiaoptsioonidega (F.7) [2A.12], pluss tehingud muu finantsvaraga [2A.13], mis on kirjendatud S.13 varade muutuste ja kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste all. |
4. |
Tehingud sularaha ja hoiustega [2A.4] – sularaha ja hoiuste (F.2) netosoetamine, mis on kirjendatud S.13 varade muutuste all ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutuste all. |
5. |
Tehingud võlaväärtpaberitega [2A.5] – võlaväärtpaberite (F.3) netosoetamine, mis on kirjendatud S.13 varade muutuste all ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutuste all. |
6. |
Tehingud laenudega [2A.6] – uute laenude (F.4) andmine valitsuse poolt, mis on kirjendatud S.13 varade muutuste all ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutuste all. |
7. |
Tehingud omandiväärtpaberite ning investeerimisfondide aktsiate ja osakutega [2A.7] – omandiväärtpaberite ning investeerimisfondide aktsiate ja osakute (F.5) netosoetamine, mis on kirjendatud S.13 varade muutuste all ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutuste all. |
8. |
Erastamised (neto) [2A.8] – tehingud omandiväärtpaberite ning investeerimisfondide aktsiate ja osakutega (F.5), mis on kirjendatud S.13 varade muutuste ja S.11 või S.12 kohustuste ja netoväärtuse muutuste all ja mida teostatakse S.13 võlgneva üksuse üle kontrolli loovutamise või saamise käigus (ESA 10, punktid 2.36–2.39); selliseid tehinguid võib S.13 teostada vahetult võlgneva üksusega või teise krediteeriva üksusega. |
9. |
Omakapitali paigutused (neto) [2A.9] – tehingud omandiväärtpaberite ning investeerimisfondide aktsiate ja osakutega (F.5), mis on kirjendatud S.13 varade muutuste ja S.11 või S.12 kohustuste ja netoväärtuse muutuste all ja mida ei teostata S.13 võlgneva üksuse üle kontrolli loovutamise või saamise käigus ja mida teostab S.13 vahetult võlgneva üksusega. |
10. |
Muu [2A.10] – tehingud omandiväärtpaberite ning investeerimisfondide aktsiate ja osakutega (F.5), mis on kirjendatud S.13 varade muutuste ja kõigi sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste all ja mida ei teostata S.13 võlgneva üksuse üle kontrolli loovutamise või saamise käigus ega S.13 poolt vahetult võlgneva üksusega, vaid teise krediteeriva üksusega. |
11. |
Tehingud kindlustus-, pensioni- ja muude standardsete tagatisskeemidega [2A.11] – kindlustus-, pensioni- ja muude standardsete tagatisskeemide (F.6) netosoetamine, mis on kirjendatud S.13 varade muutuste all ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutuste all. |
12. |
Tehingud tuletisinstrumentide ja töötajate aktsiaoptsioonidega [2A.12] – tuletisinstrumentide ja töötajate aktsiaoptsioonidega (F.7) seotud netomaksed, mis on kirjendatud S.13 varade muutuste ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutuste all. |
13. |
Tehingud muu finantsvaraga [2A.13] – rahalise kulla ja laenueriõiguste (SDR) (F.1) netosoetamine, mis on kirjendatud S.13 varade muutuste all, pluss muud saadavad arved (F.8), mis on kirjendatud S.13 varade muutuste ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutuste all. |
14. |
Tehingud muu finantsvaraga, sellest kogunenud, kuid veel maksmata maksud ja sotsiaalmaksed [2A.14] – see osa saadavatest arvetest (F.8 varad), mis on seotud maksude ja sotsiaalmaksetega ja kirjendatud D.2, D.5, D.61 ja D.91All, miinus tegelikult laekunud maksud, mis on kirjendatud S.13 varade muutuste ja kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste all. |
15. |
Tehingud kohustustega (konsolideeritud) [2A.15] – konsolideeritud tehingud sularaha ja hoiustega (F.2) [2A.16], pluss tehingud lühiajaliste võlaväärtpaberitega (F.31) [2A.17], pluss tehingud pikaajaliste võlaväärtpaberitega (F.32) [2A.18], pluss tehingud laenudega (F.4) [2A.19], pluss tehingud kindlustus-, pensioni- ja muude standardsete tagatisskeemidega (F.6) [2A.21], pluss tehingud tuletisinstrumentide ja töötajate aktsiaoptsioonidega (F.7) [2A.22], pluss tehingud muude kohustustega [2A.23], mis on kirjendatud S.13 varade ja netoväärtuse muutuste ja kõikide sektorite, v.a S.13 varade muutuste all. |
16. |
Tehingud sularaha ja hoiustega [2A.16] – sularaha ja hoiuste (F.2) netosoetamine, mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutuste all. |
17. |
Tehingud lühiajaliste võlaväärtpaberitega [2A.17] – neto tehingud lühiajaliste võlaväärtpaberitega (F.31), mille algne tähtaeg on üks aasta või alla selle, mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutuste all. |
18. |
Tehingud pikaajaliste võlaväärtpaberitega [2A.18] – neto tehingud pikaajaliste võlaväärtpaberitega (F.32), mille algne tähtaeg on üle ühe aasta, mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutuste all. |
19. |
Tehingud laenudega [2A.19] – uute laenude (F.4) võtmine, millest on maha arvatud seniste laenude tagasimaksed, mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutuste all. |
20. |
Tehingud keskpangalt saadud laenudega [2A.20] – tehingud laenudega (F.4), mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste ja S.121 varade muutuste all. |
21. |
Tehingud kindlustus-, pensioni- ja muude standardsete tagatisskeemidega [2A.21] – kindlustus-, pensioni- ja muude standardsete tagatisskeemide (F.6) netosoetamine, mis on kirjendatud S.13 varade muutuste all ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutuste all. |
22. |
Tehingud tuletisinstrumentide ja töötajate aktsiaoptsioonidega [2A.22] – tuletisinstrumentide ja töötajate aktsiaoptsioonide (F.7) netosaamised, mis on kirjendatud S.13 varade ja netoväärtuse muutuste ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutuste all. |
23. |
Tehingud muude kohustustega [2A.23] – laenueriõiguste (F.1) netoomandamine, mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste ja kõikide sektorite, v.a S.13 varade muutuste all, pluss tehingud omandiväärtpaberite ning investeerimisfondide aktsiate ja osakutega (F.5), mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste ja kõikide sektorite, v.a S.13 varade muutuste all, pluss muud makstavad arved (F.8), mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste ja kõikide sektorite, v.a S.13 varade muutuste all. |
24. |
Valitsemissektori laenuvajadus [2A.24] – neto kohustuste võtmine seoses sularaha ja hoiustega (F.2) [2A.16], pluss võlaväärtpaberid [2A.17 ja 2A.18] (F.3), pluss laenud (F.4) [2A.19]. Samuti on see võrdne konsolideeritud tehingutega valitsemissektori võlainstrumentidega. |
25. |
Tehingud pikaajaliste võlainstrumentidega [2A.25] – neto kohustuste võtmine seoses võlainstrumentidega [2A.24], mille algne tähtaeg on üle ühe aasta. |
26. |
Tehingud omavääringus väljendatud võlainstrumentidega [2A.26] – neto kohustuste võtmine seoses võlainstrumentidega [2A.24], mis on väljendatud asjaomase liikmesriigi seaduslikus maksevahendis. |
27. |
Tehingud euroala liikmesriikide valuutades väljendatud võlainstrumentidega [2A.27] – neto kohustuste võtmine seoses ECUdes väljendatud võlainstrumentidega [2A.24], pluss eurodes väljendatud võlainstrumendid enne asjaomases liikmesriigis euro kasutuselevõttu, pluss euroala liikmesriigi seaduslikus maksevahendis väljendatud võlainstrumendid enne euroala liikmesriigiks saamist. |
28. |
Tehingud euroala liikmesriikide valuutades väljendatud võlainstrumentidega [2A.28] – neto kohustuste võtmine seoses võlainstrumentidega [2A.24], mida ei hõlma [2A.26] ega [2A.27]. |
29. |
Muud vood [2A.29] – ümberhindamise mõju võlale [2A.30], pluss muud muutused võla mahus [2A.33]. |
30. |
Ümberhindamise mõju võlale [2A.30] – kasum/kahjum välisvaluuta positsioonidelt [2A.31], pluss muu ümberhindamise mõju – nimiväärtus [2A.32]. |
31. |
Kasum ja kahjum välisvaluuta positsioonidelt [2A.31] – võla [3A.1] nominaalpositsiooni kasum ja kahjum (K.7), kus väärtus muutub omavääringusse konverteerimisel valuutakursi muutuste tõttu. |
32. |
Muud ümberhindamise mõjud – nimiväärtus [2A.32] – võla muutus [2A.34], miinus tehingud võlainstrumentidega (konsolideeritud) [2A.24], miinus kasum ja kahjum välisvaluuta positsioonidelt [2A.31], miinus muud muutused võla mahus [2A.33]. |
33. |
Muud muutused võla mahus [2A.33] – muud mahu muutused (K.1, K.2, K.3, K.4, K5 ja K.6) kohustustes, mis liigitatakse kas sularaha ja hoiustena (AF.2), võlaväärtpaberitena (AF.3) või laenudena (AF.4), mis ei ole S.13 varad. |
34. |
Muutus valitsemissektori võlas [2A.34] – võlg [3A.1] aastal t, miinus võlg [3A.1] aastal t-1. |
Tabel 2B
1. |
Tehingud võlainstrumentidega (konsolideerimata) [2B.1] – konsolideerimata tehingud sularaha ja hoiustega [2B.2], pluss tehingud lühiajaliste võlaväärtpaberitega [2B.3], pluss tehingud pikaajaliste võlaväärtpaberitega [2B.4], pluss tehingud keskpangalt saadud laenudega [2B.5], pluss tehingud muude laenudega [2B.6]. |
2. |
Tehingud sularaha ja hoiustega [2B.2] – konsolideerimata tehingud sularaha ja hoiustega (F.2), mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste all. |
3. |
Tehingud lühiajaliste võlaväärtpaberitega [2B.3] – konsolideerimata tehingud võlaväärtpaberitega, mille algne tähtaeg on üks aasta või alla selle (F.31), mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste all. |
4. |
Tehingud pikaajaliste võlaväärtpaberitega [2B.4] – konsolideerimata tehingud võlaväärtpaberitega, mille algne tähtaeg on üle ühe aasta (F.32), mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste all. |
5. |
Tehingud keskpangalt saadud laenudega [2B.5] – konsolideerimata tehingud laenudega (F.4), mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste ja S.121 varade muutuste all. |
6. |
Tehingud muude laenudega [2B.6] – konsolideerimata tehingud laenudega (F.4), mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste ja kõikide sektorite, v.a S.121, varade muutuste all. |
7. |
Konsolideerimistehingud [2B.7] – konsolideerimata tehingud võlainstrumentidega – konsolideerimata [2B.1], miinus konsolideeritud tehingud võlainstrumentidega [2A.24]. |
8. |
Konsolideerimistehingud – sularaha ja hoiused [2B.8] – konsolideerimata tehingud sularaha ja hoiustega [2B.2], miinus konsolideeritud tehingud sularaha ja hoiustega [2A.16]. |
9. |
Konsolideerimistehingud – lühiajalised võlaväärtpaberid [2B.9] – konsolideerimata tehingud lühiajaliste võlaväärtpaberitega [2B.3], miinus konsolideeritud tehingud lühiajaliste võlaväärtpaberitega [2A.17]. |
10. |
Konsolideerimistehingud – pikaajalised võlaväärtpaberid [2B.10] – konsolideerimata tehingud pikaajaliste võlaväärtpaberitega [2B.4], miinus konsolideeritud tehingud pikaajaliste võlaväärtpaberitega [2A.18]. |
11. |
Konsolideerimistehingud [2B.11] – konsolideerimata tehingud muude laenudega [2B.6], miinus konsolideeritud tehingud laenudega [2A.19], pluss konsolideeritud tehingud keskpangalt saadud laenudega [2A.20]. |
Tabel 3A
1. |
Valitsemissektori võlg (konsolideeritud) [3A.1] – määruses (EÜ) nr 479/2009 määratletud võlg. See võrdub ka S.13 konsolideeritud võlaga, mis hõlmab sularaha ja hoiuste instrumenti [3A.2], pluss lühiajalised võlaväärtpaberid [3A.3], pluss pikaajalised võlaväärtpaberid [3A.4], pluss laenud keskpangalt [3A.5], pluss muud laenud [3A.6]. |
2. |
Võlg – sularaha ja hoiused [3A.2] – võla see osa [3A.1], mis hõlmab sularaha ja hoiuste instrumenti (AF.2). |
3. |
Võlg – lühiajalised võlaväärtpaberid [3A.3] – võla [3A.1] see osa, mis hõlmab sularaha ja hoiuste instrumenti, mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle (AF.31). |
4. |
Võlg – pikaajalised võlaväärtpaberid [3A.4] – võla [3A.1] see osa, mis hõlmab sularaha ja hoiuste instrumenti, mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta (AF.32). |
5. |
Võlg – keskpangalt saadud laenud [3A.5] – võla see osa [3A.1], mis hõlmab laenude instrumenti (AF.4) ja mis on S.121 vara. |
6. |
Võlg – muud laenud [3A.6] – võla see osa [3A.1], mis hõlmab laenude instrumenti (AF.4) ja mis ei ole S.121 vara. |
7. |
Liikmesriigi residentide [3A.7] hoitav võlg – keskpanga poolt hoitav võlg [3A.8], pluss muude rahaloomeasutuste poolt hoitav võlg [3A.9], pluss muude finantsasutuste poolt hoitav võlg [3A.10], pluss muude liikmesriigi residentide poolt hoitav võlg [3A.11]. |
8. |
Keskpanga [3A.8] hoitav võlg – võla [3A.1] see osa, mis on S.121 vara. |
9. |
Muude rahaloomeasutuste [3A.9] hoitav võlg – võla see osa [3A.1], mis on S.122 või S.123 vara. |
10. |
Muude finantsasutuste hoitav võlg [3A.10] – võla [3A.1] see osa, mis onS.124, S.125, S.126, S.127, S.128 või S.129 vara. |
11. |
Muude residentide [3A.11] hoitav võlg – võla [3A.1] see osa, mis on S.11, S.14 või S.15 vara. |
12. |
Liikmesriigi mitteresidentide [3A.12] hoitav võlg - võla [3A.1] see osa, mis on S.2 vara. |
13. |
Võlg omavääringus [3A.13] – võla [3A.1] see osa, mis on väljendatud asjaomase liikmesriigi seaduslikus maksevahendis. |
14. |
Euroala liikmesriikide vääringutes väljendatud võlg [3A.14] – enne asjaomase liikmesriigi saamist euroala liikmesriigiks võla [3A.1] see osa, mis on väljendatud mõne osaleva liikmesriigi seaduslikus maksevahendis (v.a omavääring [3A.13]), pluss ECUdes või eurodes väljendatud võlg. |
15. |
Muudes välisvaluutades väljendatud võlg [3A.15] – võla see osa [3A.1], mida ei hõlma [3A.13] ega [3A.14]. |
16. |
Lühiajaline võlg [3A.16] – võla [3A.1] see osa, mille algne tähtaeg on üks aasta või alla selle. |
17. |
Pikaajaline võlg [3A.17] – võla [3A.1] see osa, mille algne tähtaeg on üle ühe aasta. |
18. |
Muutuva intressimääraga pikaajaline võlg [3A.18] – pikaajalise võla [3A.17] see osaga, mille intressimäär on muutuv. |
19. |
Võlg, mille järelejäänud tähtaeg on kuni üks aasta [3A.19] – võla see osa [3A.1], mille järelejäänud tähtaeg on üks aasta või alla selle. |
20. |
Võlg, mille järelejäänud tähtaeg on üle ühe ja kuni viis aastat [3A.20] – võla [3A.1] see osa, mille järelejäänud tähtaeg on üle ühe ja kuni viis aastat. |
21. |
Muutuva intressimääraga võlg, mille järelejäänud tähtaeg on üle ühe ja kuni viis aastat [3A.21] – võla [3A.1], mille järelejäänud tähtaeg on üle ühe ja kuni viis aastat, see osa [3A.20], mille intressimäär on muutuv. |
22. |
Võlg, mille järelejäänud tähtaeg on üle viie aasta [3A.22] – võla [3A.1] see osa, mille järelejäänud tähtaeg on üle viie aasta. |
23. |
Muutuva intressimääraga võlg, mille järelejäänud tähtaeg on üle viie aasta [3A.23] – võla [3A.1] see osa, mille järelejäänud tähtaeg on üle viie aasta [3A.22], see osa, mille intressimäär on muutuv. |
24. |
Võla keskmine järelejäänud tähtaeg [3A.24] – jääksummadega kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg väljendatuna aastates. |
25. |
Valitsemissektori võlg – nullkupongvõlakirjad [3A.25] – võla see osa [3A.1], mis on nullkupongvõlakirjades, s.o kupongimakseta võlakirjades, mille intress põhineb hinnaerinevusel lunastamis- ja emissioonihinna vahel. |
Tabel 3B
1. |
Valitsemissektori võlg (allsektorite vahel konsolideerimata) [3B.1] – S.13 konsolideerimata kohustused, v.a a) S.1311 kohustused, mis on samaaegselt S.1311 varad; b) S.1312 kohustused, mis on samaaegselt S.1312 varad; c) S.1313 kohustused, mis on samaaegselt S.1313 varad ja d) S.1314 kohustused, mis on samaaegselt S.1314 varad, samade instrumentide osas nagu valitsemissektori võlg [3A.1]. |
2. |
Konsolideerimise osad [3B.2] – S.13 kohustused, mis on samaaegselt S.13 varad, v.a a) S.1311 kohustused, mis on samaaegselt S.1311 varad; b) S.1312 kohustused, mis on samaaegselt S.1312 varad; c) S.1313 kohustused, mis on samaaegselt S.1313 varad ja d) S.1314 kohustused, mis on samaaegselt S.1314 varad, mis hõlmab sularaha ja hoiuste instrumenti [3B.3], pluss lühiajalised võlaväärtpaberid [3B.4], pluss pikaajalised võlaväärtpaberid [3B.5], pluss laenud [3B.6]. |
3. |
Sularaha ja hoiuste konsolideeritavad elemendid [3B.3] – sularaha ja hoiuste instrumendi (F.2) konsolideeritavad elemendid [3B.2]. |
4. |
Lühiajaliste võlaväärtpaberite konsolideeritavad elemendid [3B.4] – võlaväärtpaberite instrument, mille algne tähtaeg on üks aasta või alla selle (F.31) konsolideeritavad elemendid [3B.2]. |
5. |
Pikaajaliste võlaväärtpaberite konsolideeritavad elemendid [3B.5] – võlaväärtpaberite instrumendi, mille algne tähtaeg on üle ühe aasta (F.32), konsolideeritavad elemendid [3B.2]. |
6. |
Laenude konsolideeritavad elemendid [3B.6] – laenude instrumendi (F.4) konsolideeritavad elemendid [3B.2]. |
7. |
Keskvalitsuse emiteeritud võlg (konsolideeritud) [3B.7] – S.1311 kohustused, mis ei ole S.1311 varad, samades instrumentides kui võlg [3A.1]. |
8. |
Keskvalitsuse emiteeritud võlg, mida hoiavad teised valitsemissektori allsektorid [3B.8] – S.1311 kohustused, mis on S.1312, S.1313 või S.1314 varad, samades instrumentides kui võlg [3A.1]. |
9. |
Osariigi/liidumaa valitsuse emiteeritud võlg (konsolideeritud) [3B.9] – S.1312 kohustused, mis ei ole S.1312 varad, samades instrumentides kui võlg [3A.1]. |
10. |
Osariigi/liidumaa valitsuse emiteeritud võlg, mida hoiavad teised valitsemissektori allsektorid [3B.10] – S.1312 kohustused, mis on S.1311, S.1313 või S.1314 varad, samades instrumentides kui võlg [3A.1]. |
11. |
Kohaliku omavalitsuse emiteeritud võlg (konsolideeritud) [3B.11] – S.1313 kohustused, mis ei ole S.1313 varad, samades instrumentides kui võlg [3A.1]. |
12. |
Kohaliku omavalitsuse emiteeritud võlg, mida hoiavad teised valitsemissektori allsektorid [3B.12] – S.1313 kohustused, mis on S.1311, S.1312 või S.1314 varad, samades instrumentides kui võlg [3A.1]. |
13. |
Riiklike sotsiaalkindlustusfondide emiteeritud võlg (konsolideeritud) [3B.13] – S.1314 kohustused, mis ei ole S.1314 varad, samades instrumentides kui võlg [3A.1]. |
14. |
Riiklike sotsiaalkindlustusfondide emiteeritud võlg, mida hoiavad teised valitsemissektori allsektorid [3B.14] – S.1314 kohustused, mis S.1311, S.1312 või S.1313 varad, samades instrumentides kui võlg [3A.1]. |
15. |
Keskvalitsuse hoitav võlg, mille on emiteerinud teiste valitsemissektori allsektorite üksused [3B.15] – S.1312, S.1313 või S.1314 kohustused, mis S.1311 varad, samades instrumentides kui võlg [3A.1]. |
16. |
Osariigi/liidumaa valitsuse hoitav võlg, mille on emiteerinud teised valitsemissektori allsektorite üksused [3B.16] – S.1311, S.1313 või S.1314 kohustused, mis on S.1312 varad, samades instrumentides kui võlg [3A.1]. |
17. |
Kohaliku omavalitsuse hoitav võlg, mille on emiteerinud teised valitsemissektori allsektorite üksused [3B.17] – S.1311, S.1312 või S.1314 kohustused, mis on S.1313 varad, samades instrumentides kui võlg [3A.1]. |
18. |
Riiklike sotsiaalkindlustusfondide hoitav võlg, mille on emiteerinud teised valitsemissektori allsektorite üksused [3B.18] – S.1311, S.1312 või S.1313 kohustused, mis on S.1314 varad, samades instrumentides kui võlg [3A.1]. |
(1) Termin „kategooriad” osutab valitsemissektorile, kui ei ole sätestatud teisiti.
(2) [x.y] osutab kategooria numbrile y tabelis x.
III LISA
ANDMETE EDASTAMINE EUROOPA KESKPANGALE
Riikide keskpangad (RKPd) kasutavad Euroopa Keskpanga (EKP) nõutud statistilise teabe elektrooniliseks edastamiseks ESCB IT infrastruktuuril põhinevaid Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) võimalusi. Andmevahetus EKPSis põhineb SDMX vormingul (Statistical Data and Metadata eXchange). See nõue ei takista muude vahendite kasutamist EKP-le statistilise teabe edastamiseks, kui varulahendusena on nii kokku lepitud.
RKPd järgivad järgmisi soovitusi, et tagada rahuldav andmete edastamine:
— |
täielikkus: RKPd esitava kogu nõutava andmerea struktuuri ulatuses. Andmeridade mitteesitamist või puudulikus struktuuris esitamist käsitletakse mittetäieliku aruandlusena. Kui vaatlus puudub, kajastatakse puudumine, kasutades vastavat vaatluse staatuse lippu; |
— |
andmete raamatupidamislik tunnus ja kokkulepe märkide osas: enne andmete edastamist EKP-le peavad RKPd rakendama õigsuse kontrolli eeskirju. |
Paranduste tegemisel andmerea alljaotusesse kohaldatakse õigsuse kontrolli eeskirju kogu aruandele.
IV LISA
VASTAVUSTABEL
Suunis EKP/2009/20 |
Käesolev suunis |
Artikkel 1 |
Artikkel 1 |
Artikli 2 lõige 1 |
Artikli 2 lõige 1 |
Artikli 2 lõige 2 |
Artikli 2 lõige 3 |
Artikli 2 lõige 3 |
Artikli 2 lõige 2 |
Artikli 2 lõige 4 |
Artikli 2 lõige 5 |
Artikli 2 lõige 5 |
Artikli 2 lõige 6 |
Artiklid 3–8 |
Artiklid 3–8 |
Artikli 9 lõige 1 |
Artikli 10 lõige 2 |
Artikli 9 lõige 2 |
Artikli 9 lõige 1 |
Artikli 9 lõige 3 |
Artikli 9 lõige 2 |
Artikkel 10 |
Artikli 10 lõige 1 |
— |
Artikli 10 lõige 3 |
I–III lisa |
I–III lisa |