28.12.2013

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 354/90

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/53/EL,

20. november 2013,

väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 1994. aasta direktiiv 94/25/EÜ väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (3) võeti vastu seoses siseturu loomisega, et ühtlustada väikelaevade ohutusalaseid omadusi kõikides liikmesriikides ning kõrvaldada takistused liikmesriikidevahelises väikelaevade kaubanduses.

(2)

Algselt hõlmas direktiiv 94/25/EÜ ainult väikelaevu, mille kerepikkus on minimaalselt 2,5 meetrit ja maksimaalselt 24 meetrit. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 2003. aasta direktiiviga 2003/44/EÜ, millega muudetakse direktiivi 94/25/EÜ (4), laiendati direktiivi 94/25/EÜ reguleerimisala, et lisada muudetud direktiivi jetid ja komplekssed keskkonnakaitse nõuded, võttes vastu käiturite heite (CO, HC, NOx ja tahked osakesed) ja müra piirnormid nii surve- kui ka sädesüütega mootorite puhul.

(3)

Direktiiv 94/25/EÜ põhineb nn uue lähenemisviisi põhimõtetel, mis on sätestatud nõukogu 7. mai 1985. aasta resolutsioonis uue lähenemisviisi kohta tehnilisele ühtlustamisele ja standarditele (5). Seega on selles kehtestatud üksnes olulisemad väikelaevade suhtes kohaldatavad nõuded, seevastu tehnilised üksikasjad võtavad vastu Euroopa Standardikomitee ja Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiviga 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teavitamise kord (6). Kooskõla sel viisil sätestatud ühtlustatud standarditega, mille viitenumbrid on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, lubab eeldada vastavust direktiivi 94/25/EÜ nõuetele. Kogemused näitavad, et need põhimõtted on kõnealuses sektoris hästi toiminud ning need tuleks säilitada ja neid veelgi edendada.

(4)

Tehnoloogiline areng turul on aga tõstnud päevakorda uusi küsimusi seoses direktiivi 94/25/EÜ keskkonnanõuetega. Selleks et võtta arvesse kõnealuseid arengusuundi ning selgitada raamistikku, milles käesoleva direktiiviga hõlmatud tooteid võib turustada, tuleks direktiivi 94/25/EÜ teatavad aspektid läbi vaadata, teha parandusi ning selguse huvides tuleks kõnealune direktiiv kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva direktiiviga.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega (7), on kehtestatud horisontaalsed sätted vastavushindamisasutuste akrediteerimise, CE-märgise, liidu turujärelevalve raamistiku ja liidu turule sisenevate toodete kontrollimise kohta, mida kohaldatakse ka käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete suhtes.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsuses nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta (8) on sätestatud ühised põhimõtted ja võrdlussätted nn uuel lähenemisviisil põhinevate õigusaktide kohta. Et tagada kooskõla muude tooteid käsitlevate valdkondlike õigusaktidega, on asjakohane viia käesoleva direktiivi sätted kooskõlla kõnealuse otsuse teatud sätetega, kui valdkondlik eripära ei nõua erinevat lahendust. Seega peaksid teatavad mõisted, ettevõtjate üldised kohustused, vastavuse eeldus, CE-märgise eeskirjad, nõuded vastavushindamisasutustele ja teavitamismenetlused ning endast ohtu kujutavate toodetega tegelemise menetlusi käsitlevad sätted olema kooskõlas kõnealuse otsusega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruses (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist (9), nähakse ette kord ühtlustatud standarditele vastuväidete esitamiseks, kui need ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele.

(7)

Et ettevõtjatel ja riiklikel asutustel oleks käesolevat direktiivi hõlpsam mõista ja ühtselt kohaldada, tuleks muuta selgemaks direktiivi 94/25/EÜ reguleerimisala ja mõisted. Eelkõige tuleks selgitada, et amfiibsõidukid jäävad käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja. Samuti on vaja täpsustada, millist liiki süstad, kanuud ja kajakid jäävad käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja, ning märkida, et käesoleva direktiiviga on hõlmatud üksnes spordi- ja vabaajategevuseks ette nähtud jetid.

(8)

Asjakohane on ka esitada asjaomases sektoris kasutatavate mõistete „oma tarbeks ehitatud veesõiduk(id)”, „kerepikkus” ja „eraisikust importija” määratlused, et hõlbustada käesoleva direktiivi mõistmist ja ühetaolist kohaldamist. Praegust „käituri” määratlust on vaja laiendada, et hõlmata ka innovaatilisi käiturilahendusi.

(9)

Käesoleva direktiiviga hõlmatud tooted, mis on liidu turule lastud või kasutusele võetud, peaksid vastama liidu asjaomastele õigusaktidele ning toodete nõuetekohasuse eest peaksid vastutama ettevõtjad vastavalt oma osale tarneahelas, et tagada selliste avalike huvide nagu tervise ja ohutuse ning tarbijate ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse ja aus konkurents liidu turul.

(10)

Kõik tarne- ja turustamisahelas osalevad ettevõtjad peaksid võtma asjakohased meetmed, millega tagada, et käesoleva direktiiviga hõlmatud ning nõuetekohaselt ehitatud ja hooldatud tooted ei ohusta inimeste tervist ja turvalisust, vara ega keskkonda ning et nad teevad turul kättesaadavaks ainult sellised tooted, mis on kooskõlas liidu asjakohaste õigusaktidega. Käesolevas direktiivis tuleks sätestada selge ja proportsionaalne kohustuste jaotus, mis vastab iga ettevõtja osale tarne- ja turustusahelas.

(11)

Kuna teatavaid ülesandeid saab täita ainult tootja, siis on vaja teha selget vahet tootja ning turustusahela järgmistel astmetel tegutsevate ettevõtjate vahel. Samuti on vaja teha selget vahet importija ning turustaja vahel, sest importija toob tooteid liidu turule kolmandatest riikidest. Seega peaks importija tagama, et kõnealused tooted vastaksid asjakohastele liidu nõuetele.

(12)	Kõige sobivam täieliku vastavushindamismenetluse teostaja on tootja, kel on üksikasjalikud teadmised toote projekteerimise ja tootmise protsessist. Seega peaks vastavushindamine jääma ainult tootja ülesandeks.

(13)

On vaja tagada, et käesoleva direktiiviga hõlmatud tooted, mis sisenevad liidu turule kolmandatest riikidest, vastavad kõikidele kohaldatavatele liidu nõuetele ning eelkõige, et tootjad on rakendanud kõnealuste toodete suhtes nõuetekohaseid hindamismenetlusi. Seepärast tuleks sätestada importijate kohustus veenduda, et nende poolt turule lastavad tooted vastavad kohaldatavatele nõuetele ning et nad ei lase turule tooteid, mis sellistele nõuetele ei vasta või mis võivad kujutada endast ohtu. Samal põhjusel tuleks sätestada importijate kohustus veenduda, et teostatud on vastavushindamismenetlused ning CE-märgistus ja tootja koostatud dokumendid on järelevalveasutustele kontrollimiseks kättesaadavad.

(14)

Kui turustaja teeb käesoleva direktiiviga hõlmatud toote turul kättesaadavaks pärast seda, kui tootja või importija on selle turule lasknud, peaks ta piisavalt tagama, et ta käib tootega ümber viisil, mis ei kahjusta toote nõuetelevastavust. Nii importijad kui ka turustajad peaksid tooteid turule lastes või neid seal kättesaadavaks tehes toimima vastavalt asjakohastele nõuetele.

(15)	Direktiiviga hõlmatud tooteid turule lastes peaksid importijad märkima tootele oma nime ja kontaktaadressi. Tuleks ette näha erandid juhuks, kui mõne komponendi suurus või laad sellist märgistust ei võimalda.

(16)	Kõiki ettevõtjaid, kes kas lasevad toote oma nime või kaubamärgi all turule või muudavad toodet selliselt, et see võiks mõjutada toote vastavust asjakohastele nõuetele, tuleks käsitada tootjatena ning nad peaksid täitma tootja kohustusi.

(17)	Kuna turustajad ja importijad on turuga lähedalt seotud, tuleks nad kaasata riiklike pädevate asutuste täidetavatesse turujärelevalve ülesannetesse ning nad peaksid olema valmis neis aktiivselt osalema, andes kõnealustele asutustele asjaomase toote kohta kogu vajaliku teabe.

(18)

Kõnealuse sektori üks eripära on see, et liidus asuvad füüsilised või juriidilised isikud impordivad liitu väikelaevu ja jette kolmandatest riikidest. Kuid direktiiv 94/25/EÜ sisaldab vähe sätteid, mida kohaldatakse või mida võiks pidada kohaldatavaks eraisikust importijate suhtes seoses vastavushindamise teostamisega (ehitusjärgne hindamine). Seepärast on vaja selgitada eraisikust importijate muid kohustusi, mis tuleks üldiselt ühtlustada tootjate kohustustega, nähes ette teatavad erandid tulenevalt nende tegevuse mitteärilisest laadist.

(19)	Toote jälgitavuse tagamine kogu tarneahelas aitab lihtsustada ja tõhustada turujärelevalvet. Tõhus jälgimissüsteem hõlbustab turujärelevalveasutuste ülesannet teha kindlaks nõuetele mittevastava toote turule toonud ettevõtja.

(20)

Selguse ja järjepidevuse tagamiseks muude nn uue lähenemisviisi direktiividega on vaja sõnaselgelt täpsustada, et käesoleva direktiiviga hõlmatud tooteid võib lasta turule või võtta kasutusele üksnes siis, kui need vastavad üldnõudele, mille kohaselt need ei tohi ohustada inimeste tervist ja turvalisust, vara ega keskkonda, ning ainult siis, kui need vastavad käesolevas direktiivis sätestatud olulistele nõuetele.

(21)

Meresõidukite käiturites kasutamiseks kohandatud mootorite puhul, mille lähtemootoril juba on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/68/EÜ (väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (10) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määruse (EÜ) nr 595/2009 (mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust) (11) kohane tüübikinnitus, peaksid mootoreid kohandavad isikud saama kasutada algse mootoritootja vastavustunnistust, eeldusel et muudatused ei ole muutnud heiteandmeid.

(22)

Väikelaevamootorite heite piirnormide täiendava vähendamise võimalusi on hinnatud direktiivi 2003/44/EÜ artikli 2 alusel esitatud aruandes väikelaevade mootorite keskkonnaomaduste edasise parandamise võimaluste kohta. Kõnealuses aruandes jõuti järeldusele, et on asjakohane kehtestada direktiivis 2003/44/EÜ sätestatust rangemad piirnormid. Nimetatud piirnormid tuleks kehtestada tasemel, mis kajastab veesõidukite mootorites kasutatavate puhtamate tehnoloogiate arengut ja võimaldab liikuda heite piirnormide ülemaailmse ühtlustamise suunas. Süsinikmonooksiidi (CO) piirnorme tuleks aga mõnevõrra suurendada, et teha võimalikuks muude õhu saasteainete oluline vähendamine, et kajastada tehnoloogilist teostatavust ja saavutada võimalikult kiire rakendamine, tagades samas, et sotsiaal-majanduslik mõju sellele majandussektorile oleks vastuvõetav.

(23)

Sõltuvalt kütusest ja võimsuskategooriast tuleks kasutada asjakohastes ühtlustatud standardites kirjeldatud veesõidukite mootorirakenduste katsetsükleid ja, kuni need on kättesaadavad, asjakohastes ISO standardites kirjeldatud katsetsükleid, võttes arvesse I lisa B osa punktis 2.3 kindlaks määratud väärtusi. Katsetsüklid tuleks välja töötada kõigi käiturisüsteemi osaks olevate põlemismootorite, sealhulgas hübriidajamite jaoks.

(24)

Kütused, mida kasutatakse väikelaevade ja jettide heite piirnormidele vastavuse hindamiseks, peaksid kajastama asjaomasel turul kasutatava kütuse koostist ning seepärast tuleks liidus tüübikinnitamisel kasutada Euroopa katsekütuseid. Ent kuna kolmandate riikide tootjatele ei pruugi Euroopa etalonkütused kättesaadavad olla, on vaja ette näha võimalus, et tüübikinnitusasutused võivad lubada mootorite katsetamisel kasutada ka muid etalonkütuseid. Katsetulemuste kvaliteedi ja võrreldavuse tagamiseks piirdub etalonkütuste valik aga selliste spetsifikatsioonidega, mida on täpsustatud asjakohases ISO standardis.

(25)	Merekeskkonna kaitsmiseks on asjakohane võtta vastu nõue paigaldada tualettruumidega varustatud veesõidukitele kohustuslikus korras kogumispaagid.

(26)

Õnnetusi käsitlev statistika näitab, et elamiskõlblike mitmekereliste väikelaevade ümbermineku risk on väike. Sellest väikesest ohust hoolimata on asjakohane arvesse võtta, et elamiskõlblike mitmekereliste väikelaevade puhul on ümbermineku risk olemas ning et sellise ümbermineku korral peaks laev jääma ujuvile ka ümberpööratud asendis ja väljapääsemine peaks olema võimalik.

(27)

Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ei tohiks käesoleva direktiivi sätted mõjutada liikmesriikide õigust kehtestada teatud vetel navigeerimise suhtes nõudeid, mida nad võivad pidada vajalikuks, et kaitsta keskkonda, sealhulgas mürareostuse eest, ja veeteede struktuuri ning tagada veeteedel ohutus, tingimusel et need sätted ei too kaasa käesoleva direktiivi nõuetele vastava veesõiduki muutmist ning et need sätted on põhjendatud ja taotletavate eesmärkidega proportsionaalsed.

(28)

Toote vastavust näitav CE-märgis on üldisemas mõttes kogu vastavushindamise menetluse nähtav tulem. CE-märgise kasutamist reguleerivad üldpõhimõtted on sätestatud määruses (EÜ) nr 765/2008. Veesõidukitele, komponentidele ja käituritele CE-märgise kinnitamise eeskirjad tuleks sätestada käesolevas direktiivis. CE-märgise kinnitamise kohustust on asjakohane laiendada ka kõikidele sisemootoritele ja sisseehitatud väljalaskesüsteemita sisepäramootoritele, mille puhul loetakse täidetuks käesolevas direktiivis sätestatud olulised nõuded.

(29)	On äärmiselt oluline teha nii tootjatele, eraisikust importijatele kui ka kasutajatele selgeks, et CE-märgise kinnitamisega tootele kinnitab tootja, et asjaomane toode vastab kõikidele kohaldatavatele nõuetele, ning võtab endale selle eest täieliku vastutuse.

(30)	CE-märgis peaks olema ainus märgis, mis näitab käesoleva direktiiviga hõlmatud toote vastavust liidu ühtlustamisõigusaktidele. Muude märgiste kasutamist võib aga lubada juhul, kui need aitavad parandada tarbijakaitset ja kui neid ei ole käsitletud liidu ühtlustamisõigusaktides.

(31)

Oluliste nõuete täitmise tagamiseks on vaja kehtestada asjakohased vastavushindamismenetlused, mida tootja peab järgima. Kõnealuste menetluste kehtestamisel tuleks viidata otsuses nr 768/2008/EÜ sätestatud vastavushindamise moodulitele. Nimetatud menetluste kavandamisel tuleks arvesse võtta veesõidukite, mootorite ja komponentidega kaasneda võivat riskitaset. Seetõttu peaks kõiki vastavuse kategooriaid täiendama asjakohase menetlusega või võimalusega valida mitme samaväärse menetluse vahel.

(32)

Kogemused on näidanud, et komponentide jaoks on asjakohane võimaldada suuremat vastavushindamismenetluste valikut. Seoses heidete ja müra suhtes kehtivate nõuete vastavuse hindamisega tuleks eristada ühtlustatud standardite kasutamist hõlmavaid juhtumeid ja selliseid juhtumeid, kui nimetatud standardeid ei ole kasutatud, sest viimasel juhul on põhjendatud rangemate vastavushindamismenetluste rakendamise nõue. Peale selle tuleks mürakatsete puhul välja jätta ka tarbetuks osutunud võimalus kasutada etalonpaadi andmeid, sest see ei ole praktikas rakendust leidnud.

(33)

Selleks et anda selget teavet veesõidukite lubatud kasutamise keskkonna kohta, peaksid veesõidukite konstruktsioonikategooriate nimetused põhinema üksnes navigeerimiseks vajalikel olulistel keskkonnatingimustel ehk tuule tugevusel ja olulisel lainekõrgusel. Nelja konstruktsioonikategooriaga, nimelt A, B, C ja D, ning koos selgitavate märkustega määratakse projekteerimise eesmärgil kindlaks tuule tugevuse ja olulise lainekõrguse vahemikud.

(34)

Direktiiv 94/25/EÜ sisaldab eeskirju väikelaevade ehitusjärgse hindamise kohta, mida juhul, kui tootja ei täida kohustust hinnata toote vastavust direktiivile, teeb liidus asuv mis tahes füüsiline või juriidiline isik, kes toote turule laseb või kasutusele võtab. Järjepidevuse tagamiseks on asjakohane laiendada ehitusjärgse hindamise menetluse reguleerimisala lisaks väikelaevadele ka jettidele. Selguse huvides tuleks täpsustada, millises olukorras ehitusjärgse hindamise menetlust kasutada võib. Peale selle tuleks impordi puhul piirata selle menetluse kasutamist juhtudega, kui eraisikust importija tegeleb mitteärilise importimisega, et välistada ehitusjärgse hindamise kuritarvitamine ärilisel eesmärgil. Samuti on vaja laiendada ehitusjärgset hindamist taotleva isiku kohustust esitada teavitatud asutusele asjakohased dokumendid, et tagada teavitatud asutuse usaldusväärne hinnang toote vastavusele.

(35)

Kuna on vaja tagada käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete vastavushindamist teostavate asutuste ühtlaselt hea tulemuslikkus kogu liidus ning kuna kõik sellised asutused peaksid täitma oma ülesandeid samal tasemel ja ausa konkurentsi tingimustes, tuleks kehtestada kohustuslikud nõuded vastavushindamisasutustele, kes soovivad enda teavitamist vastavushindamisteenuse osutamiseks käesoleva direktiivi alusel.

(36)

Käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete vastavushindamise teostamise ühtlase taseme tagamiseks on vaja lisaks teavitamist soovivate asutuste suhtes kehtivate nõuete ühtlustamisele kehtestada samal ajal ka nõuded, mida peavad täitma teavitavad asutused ning teised teavitatud asutuste hindamises, teavitamises ja järelevalves osalevad asutused.

(37)

Määrusega (EÜ) nr 765/2008 täiendatakse ja tugevdatakse liidu ühtlustamisõigusaktide, sealhulgas käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete turujärelevalve senist raamistikku. Seepärast peaksid liikmesriigid korraldama ja teostama selliste toodete turujärelevalvet kooskõlas kõnealuse määrusega ja vajaduse korral kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiviga 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (12).

(38)

Läbipaistvuse suurendamise ja menetlusaja lühendamise huvides on vaja parandada senist kaitsemeetmete menetlust, mis võimaldab komisjonil kontrollida liikmesriigis nõuetele mittevastavaks tunnistatud toodete suhtes võetud meetmete põhjendatust, et muuta kõnealune menetlus tõhusamaks ja tugineda liikmesriikides kasutatud eksperditeadmistele.

(39)

Senist süsteemi tuleks täiendada menetlusega, mis võimaldaks huvitatud isikutel saada teavet meetmete kohta, mida kavandatakse seoses käesoleva direktiiviga hõlmatud toodetega, mis kujutavad endast ohtu inimeste tervisele ja turvalisusele, või seoses muude avaliku huvi kaitse aspektidega. See peaks võimaldama ka turujärelevalveasutustel koostöös asjaomaste ettevõtjatega selliste toodete puhul varem reageerida.

(40)	Juhul kui liikmesriigid ja komisjon nõustuvad liikmesriigi võetud meetme põhjendustega, ei tohiks komisjon rohkem sekkuda.

(41)

Selleks, et võtta arvesse tehniliste teadmiste arengut ja uusi teaduslikke tõendeid, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisa B osa punkte 2.3, 2.4 ja 2.5 ja 3. jagu ning C osa 3. jagu ning V, VII ja IX lisa. Tulevikus võimaldab see komisjonil hõlmata hübriidmootorite katsetsükleid ja lisada katsekütuste tabelisse biokütusega segatud katsekütused, kui need kütused on rahvusvaheliselt tunnustatud. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(42)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (13).

(43)	Rakendusaktide vastuvõtmiseks tuleks kasutada nõuandemenetlust, kui nendega kohustatakse teavitavat liikmesriiki võtma vajalikud parandusmeetmed teavitatud asutuste suhtes, mis ei vasta või ei vasta enam teavituse aluseks olnud nõuetele.

(44)

Rakendusaktide vastuvõtmiseks tuleks kasutada kontrollimenetlust, et tagada käesoleva direktiivi ühetaoline kohaldamine eelkõige vastavushindamismenetlusi käsitlevas artiklis 24 esitatud täiendavate sätete ning veesõidukite konstruktsioonikategooriate, veesõidukite identifitseerimise, tehasetähise, kasutusjuhendi, gaasisüsteemi, heite vettejuhtimise vältimise, aruandeküsimustiku ja navigatsioonitulesid puudutavate nõuete osas.

(45)	Komisjon peaks sedastama rakendusaktidega, kas liikmesriikide poolt inimeste tervisele või turvalisusele, varale või keskkonnale ohtu kujutavate toodete suhtes võetud meetmed on põhjendatud, võttes arvesse rakendusaktide eripära ja jättes kohaldamata määruse (EL) nr 182/2011.

(46)

Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on seotud vastavushindamisega, veesõidukite konstruktsioonikategooriatega, navigatsioonituledega, heite vettejuhtimise vältimisega ja gaasiseadmetega, mis kujutavad endast ohtu inimeste tervisele või turvalisusele, varale või keskkonnale, ning kui tungiv kiireloomulisus seda nõuab, peaks komisjon võtma vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

(47)	Kooskõlas väljakujunenud tavadega võib käesoleva direktiiviga asutatud komitee olla kasulik käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimuste uurimisel, mida võivad kodukorra kohaselt tõstatada komitee eesistuja või liikmesriigi esindaja.

(48)	Järelevalve ja käesoleva direktiivi tõhususe tugevdamiseks peaksid liikmesriigid täitma käesoleva direktiivi kohaldamist käsitleva küsimustiku. Komisjon peaks seejärel koostama ja avaldama aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta.

(49)	Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva direktiivi sätete rikkumise eest kohaldatavate sanktsioonide kohta ja tagama, et neid rakendatakse. Kõnealused sanktsioonid peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(50)	Selleks et tootjatel ja teistel ettevõtjatel oleks piisavalt aega kohaneda käesolevas direktiivis sätestatud nõuetega, on äärmiselt oluline võimaldada pärast direktiivi jõustumist piisav üleminekuaeg, mille jooksul võib endiselt lasta turule direktiivile 94/25/EÜ vastavaid tooteid.

(51)	Selleks et sädesüütega kuni 15 kW võimsusega päramootorite väikestel ja keskmise suurusega tootjatel oleks hõlpsam käesolevat direktiivi rakendada ja uute nõuetega kohaneda, on asjakohane kehtestada kõnealuste tootjate jaoks eraldi üleminekuaeg.

(52)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tagada inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse ning samal ajal siseturu toimimine, sätestades ühtlustatud nõuded direktiiviga hõlmatud toodete puhul ja turujärelevalvealased miinimumnõuded, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(53)	Direktiiv 94/25/EÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas direktiivis sätestatakse nõuded artikli 2 lõikes 1 osutatud toodete projekteerimise ja tootmise kohta ning eeskirjad nende vaba liikumise kohta liidus.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse järgmiste toodete suhtes:

a)	väikelaevad ja osaliselt valmis väikelaevad;

b)	jetid ja osaliselt valmis jetid;

c)	II lisas loetletud komponendid, kui need lastakse liidu turule eraldi (edaspidi „komponendid”);

d)	käiturid, mis on paigaldatud või spetsiaalselt ette nähtud veesõidukite peale või sisse paigaldamiseks;

e)	käiturid, mis on paigaldatud veesõidukite peale või sisse ning mida on oluliselt muudetud;

f)	oluliselt ümber ehitatud veesõidukid.

2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste toodete suhtes:

a)

I lisa A osas sätestatud projekteerimis- ja ehitamisnõuete puhul: i) üksnes võidusõiduks ette nähtud veesõidukid, sealhulgas võistlussõudepaadid ja treeningsõudepaadid, mille tootja on vastavalt märgistanud; ii) kanuud ja kajakid, mis on projekteeritud nii, et need liiguksid üksnes inimjõul, gondlid ja vesijalgrattad; iii) purjelauad, mis on projekteeritud nii, et need liiguksid üksnes tuule abil ja neid juhtivad isikud seisavad; iv) lainelauad; v) algupärased, enne 1950. aastat projekteeritud ajaloolised veesõidukid ja nende üksikkoopiad, mis on valdavalt ehitatud algupärastest materjalidest ja mille tootja on vastavalt märgistanud; vi) eksperimentaalveesõidukid, tingimusel et neid ei lasta liidu turule; vii) oma tarbeks ehitatud veesõidukid, tingimusel et neid ei lasta seejärel liidu turule viie aasta jooksul alates veesõiduki kasutuselevõtmisest; viii) veesõidukid, mis on spetsiaalselt ette nähtud mehitamiseks ja reisijateveoks ärilistel eesmärkidel, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, olenemata reisijate arvust; ix) allvee veesõidukid; x) õhkpadjal veesõidukid; xi) tiiburlaevad; xii) välipõlemismootoriga kivisöe-, koksi-, puu-, õli- või gaasiküttel aurulaevad; xiii) amfiibsõidukid, st ratastel või roomikutel liikuvad mootorsõidukid, millega saab sõita nii vees kui ka maismaal;

b)

I lisa B osas sätestatud heitgaase käsitlevate nõuete puhul: i) käiturid, mis on paigaldatud või spetsiaalselt ette nähtud paigaldamiseks järgmistele toodetele: — üksnes võidusõiduks ette nähtud veesõidukid, mille tootja on vastavalt märgistanud; — eksperimentaalveesõidukid, eeldusel et neid ei lasta liidu turule; — veesõidukid, mis on spetsiaalselt ette nähtud mehitamiseks ja reisijateveoks ärilistel eesmärkidel, ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, olenemata reisijate arvust; — allvee veesõidukid; — õhkpadjal veesõidukid; — tiiburlaevad; — amfiibsõidukid, st ratastel või roomikutel liikuvad mootorsõidukid, millega saab sõita nii vees kui ka maismaal; ii) algupärased ajaloolised käiturid ja nende üksikkoopiad, mis põhinevad 1950ndate aastate eelsel konstruktsioonil, ei ole seeriatoodang ning paigaldatakse punkti a alapunktis v või vii osutatud veesõidukitele; iii) oma tarbeks ehitatud käiturid, tingimusel et neid ei lasta seejärel liidu turule viie aasta jooksul alates veesõiduki kasutuselevõtmisest;

c)	I lisa C osas sätestatud müra käsitlevate nõuete puhul: i) kõik punktis b osutatud veesõidukid; ii) oma tarbeks ehitatud veesõidukid, tingimusel et neid ei lasta seejärel liidu turule viie aasta jooksul alates veesõiduki kasutuselevõtmisest.

3.   Asjaolu, et sama veesõidukit võib kasutada ka tšarterveoks või sporditreeninguks ja vaba aja veetmiseks, ei takista selle hõlmamist käesoleva direktiiviga, kui see on lastud liidu turule meelelahutuslikul eesmärgil.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „veesõiduk”– kõik väikelaevad või jetid;

2)   „väikelaev”– kõik mis tahes tüüpi veesõidukid, mis on ette nähtud spordiks ja vaba aja veetmiseks, kerepikkusega 2,5–24 m, olenemata sellest, mille jõul nad liiguvad, välja arvatud jetid;

3)   „jetid”– spordiks ja vaba aja veetmiseks ette nähtud alla 4 m kerepikkusega veesõidukid, mis kasutavad käiturit ja mille esmaseks edasiliikumisvahendiks on veejoapump ning mis on kavandatud nii, et seda kasutav isik või kasutavad isikud ei ole veesõiduki sees, vaid istuvad, seisavad või põlvitavad selle kerel;

4)   „oma tarbeks ehitatud veesõiduk”– veesõiduk, mille on peamiselt ehitanud selle tulevane kasutaja oma tarbeks;

5)   „käitur”– mis tahes säde- või survesüütega sisepõlemismootor, mida kasutatakse otseselt või kaudselt edasiliikumisvahendina;

6)   „oluline mootori muutmine”– käituri oluline muutmine viisil, mis võib põhjustada I lisa B osas sätestatud mootori heite piirnormide ületamist või suurendada mootori nimivõimsust rohkem kui 15 %;

7)   „veesõiduki oluline ümberehitamine”– veesõiduki ümberehitamine nii, et muudetakse veesõiduki käitamisvahendeid, sellega kaasneb oluline mootori muutmine või muudetakse veesõidukit nii suures ulatuses, et see võib mitte vastata käesolevas direktiivis sätestatud kohaldatavatele olulistele ohutus- ja keskkonnanõuetele;

8)   „käitamisviis”– meetod, mille abil veesõiduk edasi liigub;

9)   „mootoritüüpkond”– mootorite tootjapoolne jaotamine rühmadesse, mille järgi mootoritel on tulenevalt nende konstruktsioonist heidete ja müra osas võrdväärsed omadused;

10)   „kerepikkus”– ühtlustatud standardi kohaselt mõõdetud kerepikkus;

11)   „turul kättesaadavaks tegemine”– toote tarnimine liidu turule äritegevuse käigus toote turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks, kas tasu eest või tasuta;

12)   „turule laskmine”– toote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;

13)   „kasutuselevõtmine”– käesoleva direktiiviga hõlmatud toote esmakordne lõppkasutajapoolne kasutamine liidus;

14)   „tootja”– füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab toote või laseb sellise toote projekteerida või valmistada ning turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all;

15)   „volitatud esindaja”– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses teatavate ülesannetega;

16)   „importija”– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit toote;

17)   „eraisikust importija”– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes mitteärilise tegevuse käigus impordib kolmandast riigist liitu toote, et see enda tarbeks kasutusele võtta;

18)   „turustaja”– tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik (välja arvatud tootja või importija) kes teeb toote turul kättesaadavaks;

19)   „ettevõtja”– tootja, volitatud esindaja, importija ning turustaja;

20)   „ühtlustatud standard”– määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punkti 1 alapunktis c määratletud ühtlustatud standard;

21)   „akrediteerimine”– määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 10 määratletud akrediteerimine;

22)   „riiklik akrediteerimisasutus”– määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 punktis 11 määratletud riiklik akrediteerimisasutus;

23)   „vastavushindamine”– menetlus, millega hinnatakse, kas on täidetud käesoleva direktiivi nõuded seoses tootega;

24)   „vastavushindamisasutus”– asutus, mis teostab vastavushindamist, sealhulgas kalibreerimist, katsetamist, sertifitseerimist ja kontrolli;

25)   „tagasinõudmine”– mis tahes meede, mille eesmärk on nõuda turult tagasi toode, mis on seal juba lõppkasutajale kättesaadavaks tehtud;

26)   „kõrvaldamine”– mis tahes meede, mille eesmärk on turustusahelas oleva toote turul kättesaadavaks tegemise vältimine;

27)   „turujärelevalve”– ametiasutuste tegevus ja meetmed selle tagamiseks, et tooted vastaksid asjakohaste liidu ühtlustamisõigusaktidega kehtestatud kohaldatavatele nõuetele ega ohustaks inimeste tervist, turvalisust või muid avaliku huvi kaitsega seotud aspekte;

28)   „CE-märgis”– märgis, millega tootja kinnitab, et toode vastab märgise tootele paigaldamist käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide alusel kohaldatavatele nõuetele;

29)   „liidu ühtlustamisõigusakt”– mis tahes toodete turustamise tingimusi ühtlustavad liidu õigusaktid.

Artikkel 4

Olulised nõuded

1.   Artikli 2 lõikes 1 osutatud tooted võib teha kättesaadavaks või võtta kasutusele üksnes siis, kui nõuetekohase hooldamise ja ettenähtud otstarbel kasutamise korral ei ohusta need inimeste tervist ja turvalisust, vara ega keskkonda, ning üksnes juhul, kui need vastavad I lisas sätestatud kohaldatavatele olulistele nõuetele.

2.   Liikmesriigid tagavad, et artikli 2 lõikes 1 osutatud tooted tehakse turul kättesaadavaks ja võetakse kasutusele ainult siis, kui need vastavad lõikes 1 osutatud nõuetele.

Artikkel 5

Navigeerimist käsitlevad siseriiklikud sätted

Käesolev direktiiv ei takista liikmesriikidel võtmast vastu sätteid teatud vetel navigeerimise kohta, et kaitsta keskkonda ja veeteede struktuuri ning tagada veeteedel ohutus, tingimusel et need sätted ei too kaasa käesoleva direktiivi nõuetele vastava veesõiduki muutmist ning on põhjendatud ja proportsionaalsed.

Artikkel 6

Vaba liikumine

1.   Liikmesriigid ei takista käesoleva direktiivi nõuetele vastavate veesõidukite turul kättesaadavaks tegemist ega kasutuselevõttu oma territooriumil, ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist.

2.   Liikmesriigid ei takista osaliselt valmis veesõidukite turul kättesaadavaks tegemist, kui tootja või importija kinnitab kooskõlas III lisaga, et need on mõeldud lõpuni ehitamiseks teiste poolt.

3.   Liikmesriigid ei takista artiklis 15 osutatud tootja või importija deklaratsiooni kohaselt veesõidukitesse paigaldamiseks ette nähtud ja käesoleva direktiivi nõuetele vastavate komponentide turul kättesaadavaks tegemist ega kasutuselevõttu.

4.   Liikmesriigid ei takista järgmiste käiturite turul kättesaadavaks tegemist ega kasutuselevõttu:

a)	käesolevale direktiivile vastavad mootorid, olenemata sellest, kas need on veesõidukile paigaldatud või mitte;

b)

veesõidukile paigaldatud ja direktiivi 97/68/EÜ kohase tüübikinnitusega mootorid, mis vastavad muudeks rakendusteks kui siseveelaevade, vedurite ja mootorvagunite liikuma panemiseks kasutatavate survesüütega mootorite IIIA, IIIB või IV etapi heite piirnormidele, nagu on sätestatud kõnealuse direktiivi I lisa punktis 4.1.2, ja mis vastavad käesolevale direktiivile, välja arvatud I lisa B osa heiteid käsitlevatele nõuetele;

c)	veesõidukile paigaldatud ja määruse (EÜ) nr 595/2009 kohase tüübikinnitusega mootorid, mis vastavad käesolevale direktiivile, välja arvatud I lisa B osa heiteid käsitlevatele nõuetele.

Esimese lõigu punkte b ja c kohaldatakse tingimusel, et juhul kui mootorit on veesõidukile paigaldamiseks kohandatud, siis mootorit kohandav isik tagab, et kohandamisel on võetud täielikult arvesse mootori tootjalt saadud andmeid ja muud teavet, millega tagatakse, et mootorit kohandavalt isikult saadud paigaldusjuhendite kohaselt paigaldatuna vastab mootor jätkuvalt kas direktiivi 97/68/EÜ või määruse (EÜ) nr 595/2009 kohastele heiteid käsitlevatele nõuetele, nagu on kinnitanud mootori tootja. Mootorit kohandav isik kinnitab artikli 15 kohaselt, et mootorit kohandavalt isikult saadud paigaldusjuhendite kohaselt paigaldatuna vastab mootor jätkuvalt kas direktiivi 97/68/EÜ või määruse (EÜ) nr 595/2009 kohastele heiteid käsitlevatele nõuetele, nagu on kinnitanud mootori tootja.

5.   Liikmesriigid ei takista käesoleva direktiivi nõuetele mittevastavate artikli 2 lõikes 1 osutatud toodete esitlemist messidel, näitustel, esitlustel vm, tingimusel et nähtaval sildil on selgelt märgitud, et sellised tooted ei ole käesoleva direktiiviga kooskõlas ning neid ei tohi liidus kättesaadavaks teha ega kasutusele võtta enne, kui need on viidud vastavusse asjakohaste nõuetega.

II   PEATÜKK

ETTEVÕTJATE JA ERAISIKUST IMPORTIJATE KOHUSTUSED

Artikkel 7

Tootjate kohustused

1.   Tootjad tagavad oma toodete turulelaskmisel, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud artikli 4 lõikes 1 ja I lisas.

2.   Tootjad koostavad tehnilise dokumentatsiooni kooskõlas artikliga 25 ja teostavad või lasevad teostada asjakohase vastavushindamismenetluse kooskõlas artiklitega 19–22 ja artikliga 24.

Kui toote vastavus kohaldatavatele nõuetele on selle menetlusega tõendatud, siis koostavad tootjad artiklis 15 osutatud deklaratsiooni ning märgistavad toote ja kinnitavad sellele CE-märgise, nagu on sätestatud artiklites 17 ja 18.

3.   Tootjad säilitavad tehnilise dokumentatsiooni ja artiklis 15 osutatud deklaratsiooni koopia kümne aasta jooksul alates toote turule laskmisest.

4.   Tootjad tagavad menetlused seeriatoodangu vastavuse säilimiseks. Arvesse võetakse muudatusi toote konstruktsioonis või omadustes ning muudatusi neis ühtlustatud standardites, mille suhtes toote vastavust kinnitatakse.

Kui seda peetakse vajalikuks seoses tootest tuleneva ohuga, teevad tootjad tarbijate tervise ja turvalisuse kaitsmiseks turul kättesaadavaks tehtud toodete pistelist kontrolli, uurivad kaebusi, mittevastavaid tooteid ja toodete tagasinõudmisi ning vajaduse korral registreerivad need ning teavitavad turustajaid sellisest järelevalvest.

5.   Tootjad tagavad, et nende toodetel on tüübi-, partii- või seerianumber või muu märge, mis võimaldaks neid identida, või kui komponentide suurus või laad seda ei võimalda, siis tagavad tootjad nõutud teabe esitamise pakendil või tootega kaasas olevas dokumendis.

6.   Tootjad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas tootele või, kui see ei ole võimalik, pakendile või tootega kaasas olevasse dokumenti. Aadress tähistab seda ühte kohta, kus saab tootjaga ühendust võtta.

7.   Tootjad tagavad, et tootega on kaasas kasutusjuhend ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi kindlaks määratud keeles või keeltes, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.

8.   Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed toote vastavusse viimiseks, vajaduse korral kõrvaldavad selle või nõuavad selle tagasi. Lisaks sellele, kui toode kujutab endast ohtu, teavitavad tootjad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad toote kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõikide võetud parandusmeetmete kohta.

9.   Tootjad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle kogu toote vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmise korral koostööd kõikides nende poolt turule lastud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 8

Volitatud esindajad

1.   Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja.

2.   Artikli 7 lõikes 1 sätestatud kohustused ja tehnilise dokumentatsiooni koostamine ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka.

3.   Volitatud esindaja täidab tootjalt saadud volituses määratud ülesandeid. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist:

a)	hoida artiklis 15 osutatud deklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni koopiaid riiklikule järelevalveasutusele kättesaadavana kümne aasta jooksul alates toote turule laskmisest;

b)	esitada riiklike pädevate asutuste põhjendatud nõudmise korral neile kogu toote vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni;

c)	teha riiklike pädevate asutustega viimaste nõudmise korral koostööd kõikides selle volitusega hõlmatud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 9

Importijate kohustused

1.   Importijad lasevad liidu turule üksnes nõuetele vastavaid tooteid.

2.   Enne toote turule laskmist tagavad importijad, et tootja on teostanud asjakohase vastavushindamismenetluse. Nad tagavad samuti, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et tootel on artiklis 17 osutatud CE-märgis ja et sellega on kaasas artikli 15 ning I lisa A osa punkti 2.5, I lisa B osa punkti 4 ja I lisa C osa punkti 2 kohaselt nõutavad dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 7 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded.

Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei vasta artikli 4 lõikes 1 ja I lisas sätestatud nõuetele, siis ei lase ta toodet turule enne, kui see on nõuetega vastavusse viidud. Peale selle teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui toode kujutab endast ohtu.

3.   Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi tootele või kui komponentide puhul ei ole see võimalik, siis pakendile või tootega kaasas olevasse dokumenti.

4.   Importijad tagavad, et tootega on kaasas kasutusjuhend ja ohutusalane teave asjaomase liikmesriigi kindlaks määratud keeles või keeltes, mis on tarbijate ja teiste lõppkasutajate jaoks kergesti arusaadav.

5.   Importijad tagavad, et sel ajal, kui toode on nende vastutuse all, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused artikli 4 lõikes 1 ja I lisas sätestatud nõuetele vastavust.

6.   Kui seda peetakse vajalikuks seoses tootest tuleneva ohuga, teevad importijad tarbijate tervise ja turvalisuse kaitsmiseks turul kättesaadavaks tehtud toodete pistelist kontrolli, uurivad kaebusi, mittevastavaid tooteid ja toodete tagasivõtmisi ning vajaduse korral registreerivad need ning teavitavad turustajaid sellisest järelevalvest.

7.   Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turule lasknud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamatult vajalikud parandusmeetmed toote vastavusseviimiseks, vajaduse korral kõrvaldavad selle või nõuavad selle tagasi. Lisaks sellele, kui toode kujutab endast ohtu, teavitavad importijad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad toote kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõikide võetud parandusmeetmete kohta.

8.   Importijad hoiavad kümne aasta jooksul alates toote turule laskmisest turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana artiklis 15 osutatud deklaratsiooni koopia ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon oleks viimaste nõudmise korral neile kättesaadav.

9.   Importijad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmise korral talle toote vastavust tõendava kogu teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmise korral koostööd kõikides nende poolt turule lastud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 10

Turustajate kohustused

1.   Toodet turul kättesaadavaks tehes arvestavad turustajad hoolikalt käesoleva direktiivi nõudeid.

2.   Enne toote turul kättesaadavaks tegemist kontrollivad turustajad, kas toode kannab artiklis 17 osutatud CE-märgist, kas sellel on kaasas artikli 7 lõikes 7, artiklis 15 ning I lisa A osa punktis 2.5, I lisa B osa punktis 4 ja I lisa C osa punktis 2 nõutud dokumendid ning juhend ja ohutusalane teave keeles või keeltes, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi tarbijad ja lõppkasutajad, mille turul toode kättesaadavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud artikli 7 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 9 lõikes 3 sätestatud nõuded.

Kui turustaja arvab või tal on põhjust uskuda, et toode ei vasta artikli 4 lõikes 1 ja I lisas sätestatud nõuetele, siis teeb ta toote turul kättesaadavaks alles siis, kui toode on vastavusse viidud. Lisaks sellele, kui toode kujutab endast ohtu, teavitab turustaja sellest tootjat või importijat ning turujärelevalveasutusi.

3.   Turustajad tagavad, et sel ajal, kui toode on nende vastutuse all, ei ohusta selle ladustamise või transpordi tingimused artikli 4 lõikes 1 ja I lisas sätestatud nõuetele vastavust.

4.   Turustajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et toode, mille nad on turul kättesaadavaks teinud, ei vasta käesolevale direktiivile, tagavad, et võetakse vajalikud parandusmeetmed toote vastavusse viimiseks, vajaduse korral kõrvaldavad selle või nõuavad selle tagasi. Lisaks sellele, kui toode kujutab endast ohtu, teavitavad nad sellest viivitamatult nende liikmesriikide pädevaid asutusi, kus nad toote turul kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõikide võetud parandusmeetmete kohta.

5.   Turustajad esitavad pädeva riikliku asutuse põhjendatud nõudmisel talle kogu toote vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni. Nad teevad nimetatud asutusega viimase nõudmise korral koostööd kõikides nende poolt turul kättesaadavaks tehtud toodete põhjustatud ohtude ärahoidmiseks võetud meetmetes.

Artikkel 11

Juhtumid, mille puhul tootjate kohustusi kohaldatakse importijate ja turustajate suhtes

Käesolevas direktiivis käsitatakse tootjana importijat või turustajat, kes laseb toote turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule lastud toodet viisil, mis võib mõjutada vastavust käesoleva direktiivi nõuetele, ja tema suhtes kohaldatakse tootja kohustusi artikli 7 alusel.

Artikkel 12

Eraisikust importijate kohustused

1.   Kui tootja ei täida kohustust seoses toote vastavusega direktiivile, tagab eraisikust importija enne toote kasutusele võtmist, et see on projekteeritud ja toodetud kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud artikli 4 lõikes 1 ja I lisas ning täidab või laseb täita artikli 7 lõigetes 2, 3, 7 ja 9 sätestatud tootja kohustused.

2.   Kui vajalik tehniline dokumentatsioon ei ole tootja käest kättesaadav, laseb eraisikust importija selle koostada, kasutades asjakohaseid eksperte.

3.   Eraisikust importija tagab, et tootele on märgitud toote vastavushindamise teostanud teavitatud asutuse nimi ja aadress.

Artikkel 13

Ettevõtjate tuvastamine

1.   Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik tuvastada järgmist:

a)	iga ettevõtja, kes on neile toote tarninud;

b)	iga ettevõtja, kellele nemad on toodet tarninud.

Ettevõtjad on võimelised esitama esimeses lõigus osutatud teavet kümne aasta jooksul alates sellest, kui neile toodet tarniti, ja kümne aasta jooksul alates sellest, kui nad toodet tarnisid.

2.   Eraisikust importijad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral teabe, mille alusel on võimalik tuvastada neile toote tarninud ettevõtja.

Eraisikust importijad on võimelised esitama esimeses lõigus osutatud teavet kümne aasta jooksul alates sellest, kui toode neile tarniti.

III   PEATÜKK

TOOTE NÕUETELE VASTAVUS

Artikkel 14

Vastavuse eeldus

Tooted, mis on vastavuses ühtlustatud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses nõuetega, mida nimetatud standardid või nende osad käsitlevad ja mis on sätestatud artikli 4 lõikes 1 ja I lisas.

Artikkel 15

ELi vastavusdeklaratsioon ja III lisa kohane deklaratsioon

1.   ELi vastavusdeklaratsiooniga kinnitatakse, et artikli 4 lõikes 1 ja I lisas sätestatud või artikli 6 lõike 4 punktis b või c osutatud nõuded on täidetud.

2.   ELi vastavusdeklaratsioon järgib käesoleva direktiivi IV lisas sätestatud näidise ülesehitust, sisaldab otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas ning käesoleva direktiivi V lisas sätestatud asjakohastes moodulites täpsustatud elemente ning seda ajakohastatakse pidevalt. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kelle turul toode kättesaadavaks tehakse või kasutusele võetakse.

3.   ELi vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab artikli 6 lõike 4 punktides b ja c osutatud mootori tootja, eraisikust importija või seda kohandav isik endale vastutuse toote nõuetelevastavuse eest.

4.   Lõikes 3 osutatud ELi vastavusdeklaratsioon on kaasas järgmiste toodetega, kui need turul kättesaadavaks tehakse või kasutusele võetakse:

a)	veesõidukid;

b)	komponendid, kui need lastakse turule eraldi;

c)

käiturid.

5.   III lisas ette nähtud tootja või importija deklaratsioon osaliselt valmis veesõiduki jaoks sisaldab selles lisas sätestatud elemente ja see kuulub osaliselt valmis veesõiduki juurde. See tõlgitakse keelde või keeltesse, mida nõuab liikmesriik, kelle turul toode kättesaadavaks tehakse.

Artikkel 16

CE-märgise üldpõhimõtted

CE-märgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid.

Artikkel 17

CE-märgisega tooted

1.   CE-märgis peab olema järgmistel toodetel, kui need turul kättesaadavaks tehakse või kasutusele võetakse:

a)	veesõidukid;

b)	komponendid;

c)

käiturid.

2.   Liikmesriigid eeldavad, et lõikes 1 osutatud tooted, millel on CE-märgis, vastavad käesolevale direktiivile.

Artikkel 18

CE-märgise kinnitamise eeskirjad ja tingimused

1.   CE-märgis kinnitatakse nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil artikli 17 lõikes 1 osutatud toodetele. Kui komponentide puhul ei ole see toote suurusest või laadist tingituna võimalik või selle püsimist ei saa tagada, kinnitatakse märgis pakendile ja tootega kaasas olevatesse dokumentidesse. Veesõidukite korral kinnitatakse CE-märgis veesõiduki tehasetähisele, mis on paigaldatud eraldi veesõiduki identifitseerimisnumbrist. Käituri puhul kinnitatakse CE-märgis mootorile.

2.   CE-märgis kinnitatakse tootele enne selle turule laskmist või kasutuselevõttu. Peale CE-märgise ja lõikes 3 osutatud identifitseerimisnumbri võib tootel olla ka piktogramm või muu märgis, mis viitab erilisele ohule või kasutusviisile.

3.   CE-märgise järel märgitakse teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, kui nimetatud asutus on kaasatud tootmise kontrollifaasi või ehitusjärgsesse hindamisse.

Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tema volitatud esindaja või artikli 19 lõikes 2, 3 või 4 osutatud isik.

IV   PEATÜKK

VASTAVUSE HINDAMINE

Artikkel 19

Kohaldatavad vastavushindamismenetlused

1.   Enne artikli 2 lõikes 1 osutatud toodete turule laskmist teostab tootja artiklites 20, 21 ja 22 osutatud moodulites sätestatud menetlused.

2.   Liikmesriigid tagavad juhul, kui tootja ei ole asjaomase toote vastavushindamist teinud, et eraisikust importija viib enne artikli 2 lõikes 1 osutatud toote kasutuselevõtmist läbi artiklis 23 osutatud menetluse.

3.   Kõik isikud, kes lasevad turule või võtavad kasutusele käituri või veesõiduki pärast selle ulatuslikku muutmist või ümberehitamist, või kõik isikud, kes muudavad käesoleva direktiiviga hõlmamata veesõiduki kavandatud otstarvet nii, et see kuulub selle reguleerimisalasse, teostavad enne toote turule laskmist või kasutuselevõtmist artiklis 23 osutatud menetluse.

4.   Kõik isikud, kes lasevad oma tarbeks ehitatud veesõiduki turule enne artikli 2 lõike 2 punkti a alapunktis vii osutatud viieaastase ajavahemiku lõppu, teostavad enne toote turule laskmist või kasutuselevõtmist artiklis 23 osutatud menetluse.

Artikkel 20

Projekteerimine ja ehitamine

1.   Väikelaevade projekteerimise ja ehitamise suhtes kohaldatakse järgmisi otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas sätestatud menetlusi:

a)

I lisa A osa punktis 1 osutatud konstruktsioonikategooriate A ja B puhul: i) väikelaevade puhul kerepikkusega 2,5–12 m üks järgmistest moodulitest: — moodul A1 (tootmise sisekontroll koos kontrollitava toote katsetamisega); — moodul B (ELi tüübihindamine) koos mooduliga C, D, E või F; — moodul G (üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus); — moodul H (täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus); ii) väikelaevade puhul kerepikkusega 12–24 m üks järgmistest moodulitest: — moodul B (ELi tüübihindamine) koos mooduliga C, D, E või F; — moodul G (üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus); — moodul H (täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus);

b)

I lisa A osa punktis 1 osutatud konstruktsioonikategooria C puhul: i) väikelaevade puhul kerepikkusega 2,5–12 m üks järgmistest moodulitest: — kui on järgitud I lisa A osa punktidega 3.2 ja 3.3 seotud ühtlustatud standardeid: moodul A (tootmise sisekontroll), moodul A1 (tootmise sisekontroll koos kontrollitava toote katsetamisega), moodul B (ELi tüübihindamine) koos mooduliga C, D, E või F, moodul G (üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus) või moodul H (täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus); — kui ei ole järgitud I lisa A osa punktidega 3.2 ja 3.3 seotud ühtlustatud standardeid: moodul A1 (tootmise sisekontroll koos kontrollitava toote katsetamisega), moodul B (ELi tüübihindamine) koos mooduliga C, D, E või F, moodul G (üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus) või moodul H (täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus); ii) väikelaevade puhul kerepikkusega 12–24 m üks järgmistest moodulitest: — moodul B (ELi tüübihindamine) koos mooduliga C, D, E või F; — moodul G (üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus); — moodul H (täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus);

c)

I lisa A osa punktis 1 osutatud konstruktsioonikategooria D puhul: väikelaevade puhul kerepikkusega 2,5–24 m üks järgmistest moodulitest: — moodul A (tootmise sisekontroll); — moodul A1 (tootmise sisekontroll koos kontrollitava toote katsetamisega); — moodul B (ELi tüübihindamine) koos mooduliga C, D, E või F; — moodul G (üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus); — moodul H (täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus).

2.   Jettide projekteerimise ja ehitamise suhtes kohaldatakse üht järgmistest otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas sätestatud menetlustest:

a)	moodul A (tootmise sisekontroll);

b)	moodul A1 (tootmise sisekontroll koos kontrollitava toote katsetamisega);

c)	moodul B (ELi tüübihindamine) koos mooduliga C, D, E või F;

d)	moodul G (üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus);

e)	moodul H (täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus).

3.   Komponentide projekteerimise ja ehitamise suhtes kohaldatakse üht järgmistest otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas sätestatud menetlustest:

a)	moodul B (ELi tüübihindamine) koos mooduliga C, D, E või F;

b)	moodul G (üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus);

c)	moodul H (täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus).

Artikkel 21

Heited

Artikli 2 lõike 1 punktides d ja e osutatud toodete heidete suhtes kohaldab mootori tootja järgmisi otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas sätestatud menetlusi:

a)	kui katsetes kasutatakse ühtlustatud standardeid, siis üht järgmistest moodulitest: i) moodul B (ELi tüübihindamine) koos mooduliga C, D, E või F; ii) moodul G (üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus); iii) moodul H (täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus);

b)	kui katsetes ei kasutata ühtlustatud standardeid, siis üht järgmistest moodulitest: i) moodul B (ELi tüübihindamine) koos mooduliga C1; ii) moodul G (üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus).

Artikkel 22

Müratase

1.   Sisseehitatud väljalaskesüsteemita sisepäramootoriga või sisemootoriga väikelaevade müra suhtes ning selliste sisseehitatud väljalaskesüsteemita sisepäramootoriga väikelaevade või sisemootoriga väikelaevade müra suhtes, mida on oluliselt ümber ehitatud ning mis seejärel lastakse turule viie aasta jooksul alates ümberehitamisest, kohaldab tootja järgmisi otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas sätestatud menetlusi:

a)	kui katsetes kasutatakse müra mõõtmise ühtlustatud standardeid, siis üht järgmistest moodulitest: i) moodul A1 (tootmise sisekontroll koos kontrollitava toote katsetamisega); ii) moodul G (üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus); iii) moodul H (täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus);

b)	kui katsetes ei kasutata müra mõõtmise ühtlustatud standardeid, siis moodulit G (üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus);

c)	kui hindamisel kasutatakse Froude’i arvu ning võimsuse ja veeväljasurve suhte meetodit, siis üht järgmistest moodulitest: i) moodul A (tootmise sisekontroll); ii) moodul G (üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus); iii) moodul H (täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus).

2.   Jettide ning väikelaevadele paigaldamiseks ette nähtud päramootorite ja sisseehitatud väljalaskesüsteemiga sisepäramootorite müra suhtes kohaldab jeti või mootori tootja järgmisi otsuse nr 768/2008/EÜ II lisas sätestatud menetlusi:

a)	kui katsetes kasutatakse müra mõõtmise ühtlustatud standardeid, siis üht järgmistest moodulitest: i) moodul A1 (tootmise sisekontroll koos kontrollitava toote katsetamisega); ii) moodul G (üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus); iii) moodul H (täielikul kvaliteedi tagamisel põhinev vastavus);

b)	kui katsetes ei kasutata müra mõõtmise ühtlustatud standardeid, siis moodulit G (üksiktoote tõendamisel põhinev vastavus).

Artikkel 23

Ehitusjärgne hindamine

Artikli 19 lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud ehitusjärgset hindamist teostatakse vastavalt V lisas sätestatule.

Artikkel 24

Täiendavad nõuded

1.   Kui kasutatakse otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa moodulit B, teostatakse ELi tüübihindamine kõnealuse mooduli punkti 2 teises taandes täpsustatud viisil.

Moodulis B viidatud tootetüüp võib hõlmata toote mitut versiooni tingimusel, et

a)	selliste versioonide vahelised erinevused ei mõjuta ohutust ega muid toote toimimisega seotud nõudeid ning

b)	toote versioonidele viidatakse vastavas ELi tüübihindamistõendis, vajaduse korral algsesse tõendisse muudatuste tegemisega.

2.   Kui kasutatakse otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa moodulit A1, teostatakse tootekontrolli ühel või mitmel tootja toodangut esindaval veesõidukil ning kohaldatakse käesoleva direktiivi VI lisas sätestatud täiendavaid nõudeid.

3.   Otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa moodulites A1 ja C1 nimetatud ettevõttesiseste akrediteeritud asutuste kasutamise võimalust ei kohaldata.

4.   Kui kasutatakse otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa moodulit F, kohaldatakse heiteid käsitlevatele nõuetele vastavuse hindamisel käesoleva direktiivi VII lisas kirjeldatud menetlust.

5.   Kui käesoleva direktiivi heiteid käsitlevatele nõuetele vastavuse hindamisel kasutatakse otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa moodulit C ja kui tootja ei rakenda otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa moodulis H kirjeldatud asjakohast kvaliteedisüsteemi, teostab tootekontrolli või laseb selle teostada tootja valitud teavitatud asutus enda kindlaks määratud juhuslike ajavahemike järel, et kontrollida toote sisekontrolli kvaliteeti. Kui kvaliteet ei osutu rahuldavaks või kui on vaja kontrollida tootja esitatud andmete õigsust, kohaldatakse käesoleva direktiivi VIII lisas sätestatud menetlust.

Artikkel 25

Tehniline dokumentatsioon

1.   Artikli 7 lõikes 2 osutatud tehniline dokumentatsioon sisaldab kõiki asjakohaseid andmeid ja üksikasju nende tootja kasutatud vahendite kohta, millega tagatakse toote vastavus artikli 4 lõikes 1 ja I lisas sätestatud nõuetele. Eelkõige sisaldab see IX lisas loetletud asjakohaseid dokumente.

2.   Tehniline dokumentatsioon tagab, et projekteerimine, ehitamine, käitamine ja vastavuse hindamine oleksid selgelt mõistetavad.

V   PEATÜKK

VASTAVUSHINDAMISASUTUSTE TEAVITAMINE

Artikkel 26

Teavitamine

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike asutustest, kes on kolmandate isikutena volitatud täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva direktiivi alusel.

Artikkel 27

Teavitavad asutused

1.   Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste käesoleva direktiivi kohaseks hindamiseks ja teavitamiseks ning teavitatud asutuste järelevalveks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest ning artikli 32 sätetele vastavuse eest.

2.   Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

3.   Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 nimetatud hindamise, teavitamise või järelevalve asutusele, mis ei ole valitsusasutus, siis peab see asutus olema juriidiline isik ja vastama mutatis mutandis artiklis 28 sätestatud nõuetele. Peale selle peab kõnealusel asutusel olema kehtestatud kord oma tegevusest tulenevate kulude katmiseks.

4.   Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

Artikkel 28

Nõuded teavitavatele asutustele

1.   Teavitav asutus luuakse nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.

2.   Teavitava asutuse struktuur ja töökorraldus on selline, et on tagatud asutuse tegevuse objektiivsus ja erapooletus.

3.   Teavitava asutuse struktuur on selline, et kõik vastavushindamisasutusest teavitamisega seotud otsused teevad pädevad isikud, kes ei ole teostanud hindamist.

4.   Teavitav asutus ei paku ega osuta teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega nõustamisteenuseid ärilisel või konkureerival alusel.

5.   Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6.   Teavitaval asutusel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisavalt pädevaid töötajaid.

Artikkel 29

Teavitavate asutuste teabekohustus

Liikmesriigid annavad komisjonile teada oma menetlustest vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning teavitatud asutuste järelevalveks ning nende menetluste muudatustest.

Komisjon teeb nimetatud teabe avalikult kättesaadavaks.

Artikkel 30

Nõuded teavitatud asutustele

1.   Käesoleva direktiivi alusel toimuva teavitamise puhul täidavad vastavushindamisasutused lõigetes 2–11 sätestatud nõuded.

2.   Vastavushindamisasutused luuakse siseriikliku õiguse alusel ning nad on juriidilised isikud.

3.   Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või tootest, mida ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud tema hinnatavate toodete projekteerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, võib pidada selliseks asutuseks tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ja igasugune huvide konflikti puudumine.

4.   Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei ole hinnatava toote projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega ühegi nimetatud osalise esindaja. See ei välista vastavushindamisasutuste tegevuseks vajalike hinnatavate toodete kasutamist ega nende toodete kasutamist isiklikul otstarbel.

Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei ole otseselt seotud nimetatud toodete projekteerimise, tootmise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esinda ühtegi osalist, kes nimetatud tegevusega tegeleb. Nad ei osale üheski tegevuses, mis võib olla vastuolus nende otsuste sõltumatuse ja usaldusväärsusega vastavushindamistoimingutes, mille teostamisest neid on teavitatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta nende vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

5.   Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teostavad vastavushindamistoiminguid suurima erialase usaldusväärsuse ja nõutava erialase tehnilise pädevusega ning on vabad igasugustest surveavaldustest ja ahvatlustest, eelkõige rahalistest, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti seoses isikute või isikute rühmadega, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

6.   Vastavushindamisasutus on võimeline täitma talle artiklite 19–24 sätetega määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses temast on teavitatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ja kõikide vastavushindamismenetluste ning iga teavitatud toodete tüübi või kategooria jaoks vajalikud:

a)	tehniliste teadmistega töötajad, kellel on piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

b)	menetluste kirjeldused, mille kohaselt vastavushindamist teostatakse, tagades läbipaistvuse ning suutlikkuse neid menetlusi korrata. Asutusel on asjakohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, milles eristatakse ülesandeid, mida ta täidab teavitatud asutusena, ja muud tegevust;

c)	menetlused tegevuse teostamiseks, milles võetakse arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda ja struktuuri, asjaomase tootetehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Tal on vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase teostamisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele või vahenditele.

7.   Vastavushindamistoimingute eest vastutavatel töötajatel on järgmised omadused:

a)	usaldusväärne tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, mille täitmisega seoses nimetatud vastavushindamisasutust on teavitatud;

b)	rahuldavad teadmised nende teostatavate hindamiste nõuete kohta ning piisav pädevus nimetatud hindamiste teostamiseks;

c)	piisav teadmine ja arusaamine olulistest nõuetest, kohaldatavatest ühtlustatud standarditest, asjakohastest liidu ühtlustamisõigusaktidest ja siseriiklikest õigusaktidest;

d)	võime koostada hindamise teostamist tõestavaid sertifikaate, registreid ja aruandeid.

8.   Tagatakse vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja hindamistöötajate erapooletus.

Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja hindamistöötajate tasu suurus ei sõltu teostatud hindamiste arvust ega nimetatud hindamiste tulemustest.

9.   Vastavushindamisasutused võtavad endale vastutuskindlustuse, välja arvatud juhul, kui siseriikliku õiguse alusel lasub vastutus liikmesriigil või kui vastavushindamise eest vastutab otseselt liikmesriik ise.

10.   Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust seoses kogu teabega, mis on saadud artiklite 19–24 või nende jõustamiseks vastu võetud siseriikliku õiguse sätete kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud selle liikmesriigi pädevate asutuste puhul, kus vastavushindamisasutus tegutseb. Kaitstakse omandiõigust.

11.   Vastavushindamisasutused võtavad osa standardimisest või tagavad oma hindamistöötajate teadlikkuse asjakohasest standardimistegevusest ja artikli 42 alusel loodud teavitatud asutuste koordineerimisrühma tegevusest ning kohaldab nimetatud rühma töö tulemusel koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldsuunistena.

Artikkel 31

Vastavuse eeldus

Kui vastavushindamisasutus tõendab oma vastavust asjakohastes ühtlustatud standardites või nende osades sätestatud kriteeriumidega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklis 30 sätestatud nõuetele, kui kohaldatavad ühtlustatud standardid hõlmavad neid nõudeid.

Artikkel 32

Teavitatud asutuste tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1.   Kui teavitatud asutus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjat, siis tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklis 30 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale asutusele.

2.   Teavitatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate täidetud ülesannete eest, olenemata nende asukohast.

3.   Alltöövõtjaid või tütarettevõtjat võib kasutada ainult kliendi nõusolekul.

4.   Teavitatud asutus hoiab teavitavatele asutustele kättesaadaval dokumente, mis käsitlevad alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamist ja nende tehtud tööd artiklite 19–24 alusel.

Artikkel 33

Teavitamise taotlus

1.   Vastavushindamisasutus esitab teavitamise taotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta asub.

2.   Koos lõikes 1 osutatud taotlusega esitab ta vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja toote või toodete kirjelduse, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuse väljastatud akrediteerimistunnistuse, mis tõendab, et vastavushindamisasutus vastab artiklis 30 sätestatud nõuetele, kui selline tunnistus on olemas.

3.   Kui asjaomane vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, siis esitab ta teavitavale asutusele kogu dokumentaalse tõendusmaterjali, mis on vajalik, et kontrollida, tunnistada ja korrapäraselt jälgida tema vastavust artiklis 30 sätestatud nõuetele.

Artikkel 34

Teavitamismenetlus

1.   Teavitavad asutused võivad teavitada ainult neist vastavushindamisasutustest, mis vastavad artiklis 30 sätestatud nõuetele.

2.   Teavitavad asutused kasutavad komisjoni ja teiste liikmesriikide teavitamiseks komisjoni välja arendatud ja hallatavat elektroonilist teavitamisvahendit.

3.   Teavitus sisaldab täielikku ülevaadet vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja tootest või toodetest ning asjakohast pädevuse tõendamist.

4.   Kui teavitus ei põhine artikli 33 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, siis esitab teavitav asutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumendid, mis tõendavad vastavushindamisasutuse pädevust ja kehtivat korda, millega tagatakse asutuse korrapärane jälgimine ning selle jätkuv vastavus artiklis 30 sätestatud nõuetele.

5.   Asjaomane asutus võib teavitatud asutuse tegevusega tegeleda ainult siis, kui komisjon ja teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kahe nädala jooksul alates teavitamisest juhul, kui kasutatakse akrediteerimistunnistust, ja kahe kuu jooksul alates teavitamisest juhul, kui akrediteerimist ei kasutata.

Käesoleva direktiivi mõistes käsitatakse akrediteeritud asutusena ainult sellist asutust.

6.   Komisjoni ja teisi liikmesriike teavitatakse kõikidest edasistest asjakohastest muudatustest nimetatud teavituses.

Artikkel 35

Identifitseerimisnumbrid ja teavitatud asutuste nimekirjad

1.   Komisjon määrab igale teavitatud asutusele identifitseerimisnumbri.

Ta määrab üheainsa numbri, isegi kui asutusest teavitatakse mitme erineva liidu õigusakti alusel.

Lisaks annavad liikmesriigid identifitseerimiskoodi sellele teavitatud asutusele, kellele teavitav asutus on andnud loa teha ehitusjärgseid vastavushindamisi.

2.   Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste nimekirja, mis sisaldab ka asutuste identifitseerimisnumbreid ja asjakohasel juhul -koode ja tegevust, mille teostamiseks neist on teavitatud.

Komisjon tagab kõnealuse nimekirja ajakohastamise.

Artikkel 36

Muudatused teavituses

1.   Kui teavitav asutus on veendunud või talle on teatatud, et teavitatud asutus ei vasta enam artiklis 30 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis piirab, peatab või tühistab teavitav asutus teavituse sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise tõsidusest. Ta teavitab sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike.

2.   Kui teavitust piiratakse, see peatatakse või tühistatakse või kui teavitatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, siis võtab teavitav liikmesriik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teavitatud asutus või et need oleksid nõudmise korral kättesaadavad teavitamise ja turujärelevalveasutustele.

Artikkel 37

Teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1.   Komisjon uurib igat juhtumit, kui tal tekib kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teavitatud asutus ei ole enam pädev või teavitatud asutus ei täida talle pandud nõudeid ja vastutust.

2.   Teavitav liikmesriik esitab komisjonile selle nõudmise korral kogu teabe, mis on seotud teavitamise alusega või asjaomase asutuse pädevuse säilimisega.

3.   Komisjon tagab, et kogu tundlikku teavet, mille ta oma uurimise käigus on saanud, käsitletakse konfidentsiaalselt.

4.   Kui komisjon on veendunud, et teavitatud asutus ei täida või on lakanud täitmast teavitamise aluseks olevaid nõudeid, võtab ta vastu rakendusakti, milles nõutakse, et teavitav liikmesriik võtaks parandusmeetmed, sealhulgas vajaduse korral tühistaks teavituse.

Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 50 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt.

Artikkel 38

Teavitatud asutuste tegevusalased kohustused

1.   Teavitatud asutused teostavad vastavushindamist kooskõlas artiklites 19–24 sätestatud vastavushindamismenetlustega.

2.   Vastavushindamist teostatakse proportsionaalselt, vältides ettevõtjate ja eraisikust importijate liigset koormamist. Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmisel arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda ja struktuuri, asjaomase tootetehnoloogia keerukuse astet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Seejuures tagavad nad siiski piisava ranguse ja kaitsetaseme, mida käesoleva direktiivi sätete kohaselt toote vastavuse tagamiseks nõutakse.

3.   Kui teavitatud asutus leiab, et tootja või eraisikust importija ei ole kinni pidanud artikli 4 lõikes 1 ja I lisas sätestatud nõuetest või vastavatest ühtlustatud standarditest, siis nõuab ta kõnealuselt tootjalt või eraisikust importijalt sobivate parandusmeetmete võtmist ega väljasta vastavussertifikaati.

4.   Kui pärast sertifikaadi väljastamist avastab teavitatud asutus vastavuse järelevalve käigus, et toode ei vasta enam nõuetele, siis nõuab ta tootjalt asjakohaste parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab sertifikaadi.

5.   Kui parandusmeetmeid ei võeta või kui neil ei ole vajalikku mõju, siis piirab, peatab või tühistab teavitatud asutus mis tahes sertifikaadi vastavalt vajadusele.

Artikkel 39

Edasikaebamise kord

Liikmesriigid tagavad, et teavitatud asutuse otsuste vaidlustamiseks nähakse ette edasikaebamise kord.

Artikkel 40

Teavitatud asutuste teabekohustus

1.   Teavitatud asutus edastab teavitavale asutusele teabe järgmise kohta:

a)	sertifikaatide andmisest keeldumine, nende peatamine või tühistamine;

b)	kõik teavitamise ulatust ja tingimusi mõjutavad asjaolud;

c)	kõik turujärelevalveasutustelt vastavushindamistoimingute kohta saadud teabenõuded;

d)	nõudmise korral nende tegevusalas teostatud vastavushindamistoimingud ja muud tehtud toimingud, sealhulgas piiriülene tegevus ja alltöövõtt.

2.   Teavitatud asutused esitavad teistele käesoleva direktiivi alusel teavitatud samalaadsete vastavushindamistoimingute ja samade toodetega tegelevatele asutustele asjakohase teabe negatiivsete ja nõudmise korral positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

Artikkel 41

Kogemuste vahetamine

Komisjon korraldab liikmesriikides teavituspoliitika eest vastutavate asutuste vahel kogemuste vahetamise.

Artikkel 42

Teavitatud asutuste koordineerimine

Komisjon tagab käesoleva direktiivi alusel teavitatud asutuste vahelise sobiva koordineerimise ja koostöö ning selle nõuetekohase toimimise valdkondlike teavitatud asutuste rühma või rühmade kujul.

Liikmesriigid tagavad oma teavitatud asutuste osalemise nimetatud rühma või rühmade töös otseselt või määratud esindajate vahendusel.

VI   PEATÜKK

LIIDU TURUJÄRELEVALVE, LIIDU TURULE SISENEVATE TOODETE KONTROLL NING KAITSEMEETMETE MENETLUS

Artikkel 43

Liidu turujärelevalve ning liidu turule sisenevate toodete kontroll

Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jäävate toodete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 15 lõiget 3 ja artikleid 16–29.

Artikkel 44

Liikmesriigi tasandil ohtu kujutavate toodetega tegelemise menetlus

1.   Kui liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et käesoleva direktiivi reguleerimisalasse jääv toode kujutab ohtu inimeste tervisele või turvalisusele, varale või keskkonnale, siis teostavad nad asjaomase toote hindamise käesolevas direktiivis sätestatud asjakohaste nõuete põhjal. Asjaomased ettevõtjad või eraisikust importijad teevad turujärelevalveasutustega vajalikul viisil koostööd.

Ettevõtja puhul, kui nimetatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et toode ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, siis nõuavad nad viivitamatult, et asjakohane ettevõtja võtaks kõik vajalikud parandusmeetmed, et toode nimetatud nõuetega vastavusse viia, või kõrvaldaksid toote turult või nõuaksid selle tagasi mõistliku aja jooksul, arvestades ohu suurust.

Eraisikust importija puhul, kui nimetatud hindamise tulemusena on turujärelevalveasutused arvamusel, et toode ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, siis teatatakse viivitamata eraisikust importijale, et ta võtaks asjakohaseid parandusmeetmeid, et toode nimetatud nõuetega vastavusse viia, peataks toote kasutuselevõtu või peataks toote kasutamise, arvestades ohu suurust.

Turujärelevalveasutused teavitavad sellest asjakohast teavitatud asutust.

Käesoleva lõike teises ja kolmandas lõigus osutatud meetmete suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklit 21.

2.   Kui turujärelevalveasutused on seisukohal, et mittevastavus ei piirdu üksnes nende liikmesriigi territooriumiga, siis teavitavad nad komisjoni ja teisi liikmesriike hindamistulemustest ja meetmetest, mille võtmist on nad asjaomaselt ettevõtjalt nõudnud.

3.   Ettevõtja tagab, et kõikide tema poolt liidu turul kättesaadavaks tehtud vastavate toodete suhtes võetakse vajalikud parandusmeetmed.

Eraisikust importija tagab, et tema poolt oma tarbeks liitu imporditud vastava toote suhtes võetakse vajalikud parandusmeetmed.

4.   Kui asjaomane ettevõtja ei võta lõike 1 teises lõigus osutatud ajavahemiku jooksul piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik sobivad ajutised meetmed, et riigisisesel turul toote kättesaadavaks tegemine keelata või seda piirata, toode turult kõrvaldada või tagasi nõuda.

Kui eraisikust importija ei võta piisavaid parandusmeetmeid, võtavad turujärelevalveasutused kõik sobivad ajutised meetmed, et keelata toote kasutuselevõtmine või keelata toote kasutamine või piirata selle kasutamist oma territooriumil.

Turujärelevalveasutused teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike kõnealustest meetmetest viivitamatult.

5.   Lõikes 4 osutatud teave sisaldab kõiki kättesaadavaid üksikasju, eelkõige teavet, mis on vajalik mittevastava toote identifitseerimiseks ning toote päritolu, väidetava mittevastavuse laadi ja seonduva riski iseloomu, võetud siseriiklike meetmete iseloomu ja kestuse kindlakstegemiseks, samuti asjaomase ettevõtja või eraisikust importija esitatud seisukohti. Turujärelevalveasutused märgivad eelkõige, kas mittevastavus on tingitud ühest järgmisest asjaolust:

a)	toode ei vasta käesolevas direktiivis sätestatud nõuetele, mis on seotud inimeste tervise või turvalisuse, vara või keskkonna kaitsega, või

b)	esinevad puudused artiklis 14 viidatud ühtlustatud standardites, mis annavad vastavuse eelduse.

6.   Liikmesriigid, kes ei ole käesoleva artikli alusel menetluse algatajad, teavitavad viivitamatult komisjoni ja teisi liikmesriike kõikidest võetud meetmetest ja muust nende käsutuses olevast täiendavast teabest, mis on seotud asjaomase toote nõuetele mittevastavusega, ning juhul, kui nad ei ole nõus teavitatud siseriiklike meetmega, oma vastuväidetest.

7.   Kui kolme kuu jooksul alates lõikes 4 osutatud teabe kättesaamisest ei ole teised liikmesriigid ega komisjon esitanud vastuväiteid liikmesriigi ajutise meetme suhtes, loetakse meede põhjendatuks.

8.   Liikmesriigid tagavad, et asjaomase toote suhtes võetakse viivitamatult kõik vajalikud piiravad meetmed, nagu toote kõrvaldamine nende turult.

Artikkel 45

Liidu kaitsemeetmete menetlus

1.   Kui artikli 44 lõigetes 3 ja 4 sätestatud menetluse käigus esitatakse liikmesriigi võetud meetmele vastuväiteid või kui komisjon arvab, et siseriiklik meede on liidu õigusaktidega vastuolus, siis alustab komisjon viivitamatult konsulteerimist liikmesriikidega ja asjakohase ettevõtja või asjakohaste ettevõtjate või eraisikust importijaga ning hindab siseriiklikku meedet. Kõnealuse hindamise tulemuste põhjal võtab komisjon vastu rakendusakti, milles sedastatakse, kas siseriiklik meede on õigustatud või mitte.

Komisjoni otsus adresseeritakse kõikidele liikmesriikidele ning see edastatakse viivitamatult neile ja asjaomasele ettevõtjale või asjaomastele ettevõtjatele või eraisikust importijale.

2.   Kui siseriiklik meede loetakse põhjendatuks, siis võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada mittevastava toote kõrvaldamine oma turgudelt, ja teavitavad sellest komisjoni. Kui siseriiklikku meedet peetakse põhjendamatuks, tunnistab asjaomane liikmesriik selle kehtetuks.

3.   Kui siseriiklik meede loetakse põhjendatuks ja toote mittevastavus tuleneb puudustest artikli 44 lõike 5 punktis b viidatud ühtlustatud standardites, siis kohaldab komisjon määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 11 kohast menetlust.

Artikkel 46

Formaalne mittevastavus

1.   Ilma et see piiraks artikli 44 kohaldamist, nõuab liikmesriik asjaomaselt ettevõtjalt või eraisikust importijalt asjaomase mittevastavuse kõrvaldamist pärast seda, kui ta on avastanud ühe järgmistest asjaoludest:

a)	CE-märgis on tootele kinnitatud artiklit 16, 17 või 18 rikkudes;

b)	artiklis 17 osutatud CE-märgist ei ole kinnitatud;

c)	ELi vastavusdeklaratsiooni või III lisas osutatud deklaratsiooni ei ole koostatud;

d)	ELi vastavusdeklaratsioon või III lisas osutatud deklaratsioon ei ole koostatud nõuetekohaselt;

e)	tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav või on puudulik;

f)	artikli 7 lõikes 6 või artikli 9 lõikes 3 osutatud teave on puudu, vale või puudulik;

g)	artiklis 7 või 9 sätestatud haldusnõudeid ei ole täidetud.

2.   Kui lõikes 1 osutatud mittevastavus püsib, siis võtab asjaomane liikmesriik kõik asjakohased meetmed toote turul kättesaadavaks tegemise piiramiseks või keelamiseks või tagab, et see kõrvaldatakse turult või nõutakse tagasi, või juhul, kui toote on enda tarbeks importinud eraisikust importija, et toote kasutamine keelatakse või seda piiratakse.

VII   PEATÜKK

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA RAKENDUSAKTID

Artikkel 47

Volituste delegeerimine

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 48 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta

a)	tehniliste teadmiste arengu ja uute teaduslike tõendite arvessevõtmiseks i) I lisa B osa punkte 2.3, 2.4 ja 2.5 ja 3. jagu ning C osa 3. jagu; ii) VII ja IX lisa ning

b)	V lisa, et võtta arvesse tehniliste teadmiste arengut, võrdväärse vastavuse tagamise piisavust ja uusi teaduslikke tõendeid.

Artikkel 48

Delegeeritud volituste rakendamine

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artiklis 47 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 17. jaanuarist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 47 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmisotsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaks määratud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 47 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 49

Rakendusaktid

1.   Et võtta arvesse tehniliste teadmiste arengut ja tagada käesoleva direktiivi ühetaoline kohaldamine, võib komisjon võtta vastu rakendusakte, mis käsitlevad:

a)	üksikasjalikke menetlusi artikli 24 rakendamiseks, võttes arvesse käesoleva direktiiviga hõlmatud toodete vastavushindamisega seotud konkreetseid vajadusi;

b)	I lisa A osa punktis 1 sätestatud veesõidukite konstruktsioonikategooriate üksikasjalikku kohaldamist, sealhulgas selles kasutatud ilmastikuterminite ja mõõteskaalade kasutamiseks;

c)	üksikasjalikke menetlusi I lisa A osa punktis 2.1 sätestatud veesõidukite identifitseerimiseks, sealhulgas terminoloogia selgitamine, ning väljaspool liitu asutatud tootjatele tootja koodide andmiseks ja haldamiseks;

d)	teavet I lisa A osa punktis 2.2 sätestatud tehasetähise kohta;

e)	I lisa A osa punktis 5.7 osutatud navigatsioonitulesid käsitlevate eeskirjade kohaldamist;

f)	I lisa A osa punktis 5.8 sätestatud heite vettejuhtimise vältimise korda, eelkõige seoses kogumispaakide kasutamisega;

g)	gaasiseadmete paigaldamist ja katsetamist ning alaliselt paigaldatud gaasisüsteeme veesõidukitel;

h)	kasutusjuhendi vormi ja sisu;

i)	artiklis 51 osutatud liikmesriikidele täitmiseks mõeldud aruandeküsimustiku vormi ja sisu.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2.   Nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulisuse tõttu, kui toode kujutab tõsist ohtu inimeste tervisele või turvalisusele, varale või keskkonnale seoses lõike 1 punktidega a, b, e, f ja g, võtab komisjon kooskõlas artikli 50 lõikes 4 osutatud menetlusega viivitamata vastu kohaldatavad rakendusaktid.

Artikkel 50

Komiteemenetlus

1.   Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes selle artikliga 5.

5.   Komisjon konsulteerib komiteega kõigis küsimustes, mille puhul on määruse (EL) nr 1025/2012 või muude liidu õigusaktide kohaselt nõutav konsulteerimine valdkondlike ekspertidega.

6.   Komitee võib lisaks käsitleda kõiki muid käesoleva direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi, mida võib kodukorra kohaselt tõstatada eesistuja või liikmesriigi esindaja.

VIII   PEATÜKK

HALDUSLIKUD ERISÄTTED

Artikkel 51

Aruandlus

Hiljemalt 18. jaanuariks 2021 ja seejärel iga viie aasta järel täidavad liikmesriigid komisjoni välja antud küsimustiku käesoleva direktiivi kohaldamise kohta.

Hiljemalt 18. jaanuariks 2022 ja seejärel iga viie aasta järel koostab komisjon esimeses lõigus viidatud küsimustikule antud vastuste alusel aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta ning esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 52

Läbivaatamine

Komisjon esitab hiljemalt 18. jaanuariks 2022 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanded järgmise kohta:

a)

ujuvvahendite käiturite heidete edasise vähendamise tehniline teostatavus, ning käiturite ja käitamissüsteemide suhtes rakendatavate kütuseaurusid ja kütusesüsteeme käsitlevate nõuete kehtestamine, võttes arvesse tehnoloogiate kulutõhusust ja vajadust leppida kokku sektori ülemaailmselt ühtlustatud väärtustes, võttes arvesse kõiki olulisi turualgatusi, ning

b)

tuule tugevusele ja olulisele lainekõrgusele vastupidavusel põhinevate, I lisas loetletud veesõidukite konstruktsioonikategooriate mõju tarbija teavitamisele ja tootjatele, eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele, võttes arvesse rahvusvahelise standardimise arengusuundi. Nimetatud aruanne sisaldab hinnangut selle kohta, kas veesõidukite konstruktsioonikategooriaid on vaja täiendavalt täpsustada või allklassideks jaotada, ning soovitab vajaduse korral täiendavaid alamkategooriaid.

Vajaduse korral lisatakse esimese lõigu punktides a ja b osutatud aruannetele õigusakti ettepanekud.

Artikkel 53

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mis võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine.

Ettenähtud karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning neid võib suurendada, kui asjaomane ettevõtja või eraisikust importija on varem toime pannud käesoleva direktiivi sätete samalaadse rikkumise.

IX   PEATÜKK

LÕPP- JA ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 54

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 18. jaanuariks 2016. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad kõnealuseid sätteid alates 18. jaanuarist 2016. Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide tekstid.

Artikkel 55

Üleminekuaeg

1.   Liikmesriigid ei tõkesta selliste direktiivi 94/25/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate toodete turul kättesaadavaks tegemist ega kasutuselevõttu, mis on kooskõlas kõnealuse direktiiviga ning mis lasti turule või võeti kasutusele enne 18. jaanuari 2017.

2.   Liikmesriigid ei tõkesta selliste kuni 15 kW võimsusega sädesüütega päramootorite turul kättesaadavaks tegemist ega kasutuselevõttu, mis vastavad I lisa B osa punktis 2.1 sätestatud I etapi heite piirnormidele ning mille on tootnud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad vastavalt komisjoni soovitusele 2003/361/EÜ (14) ning mis on lastud turule enne 18. jaanuari 2020.

Artikkel 56

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 94/25/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 18. jaanuarist 2016. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile.

Artikkel 57

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 58

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  ELT C 43, 15.2.2012, lk 30.

(2)  Euroopa Parlamendi 9. oktoobri 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 15. novembri 2013. aasta otsus.

(3)  EÜT L 164, 30.6.1994, lk 15.

(4)  ELT L 214, 26.8.2003, lk 18.

(5)  EÜT C 136, 4.6.1985, lk 1.

(6)  EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.

(7)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 30.

(8)  ELT L 218, 13.8.2008, lk 82.

(9)  ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.

(10)  EÜT L 59, 27.2.1998, lk 1.

(11)  ELT L 188, 18.7.2009, lk 1.

(12)  EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4.

(13)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(14)  ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---