„Lissaboni lepingu 1. detsembril 2009 jõustumise tulemusena on Euroopa Liit asendanud Euroopa Ühenduse ja on selle õigusjärglane, võttes nimetatud kuupäevast üle kõik Euroopa Ühenduse õigused ja kohustused. Seega tuleb vajadusel korral lepingu tekstis esinevaid viiteid Euroopa Ühendusele käsitada viidetena Euroopa Liidule.”

ÜHELT POOLT EUROOPA ÜHENDUSTE JA

nende liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vaheline stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI VABARIIK,

MALTA,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Ühenduse, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Euroopa Liidu asutamislepingute lepinguosalised, edaspidi „liikmesriigid”, ja

EUROOPA ÜHENDUS JA EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS,

edaspidi „ühendus”

ühelt poolt ning

SERBIA VABARIIK, edaspidi „Serbia”,

teiselt poolt,

koos edaspidi „lepinguosalised”,

ARVESTADES lepinguosaliste vahelisi tihedaid sidemeid ja ühiseid väärtushinnanguid, nende soovi tugevdada neid sidemeid ning rajada vastastikusele ja mõlemapoolsele huvile lähedased ja pikaajalised suhted, mis võimaldaksid Serbial tugevdada ja laiendada suhteid ühenduse ja selle liikmesriikide vahel;

ARVESTADES selle lepingu tähtsust seoses Kagu-Euroopa riikide stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessiga, koostööl põhineva stabiilse Euroopa (mille alustalaks on Euroopa Liit) loomise ja tugevdamisega ning samuti stabiilsuspaktiga;

ARVESTADES Euroopa Liidu valmidust integreerida Serbiat nii palju kui võimalik Euroopa poliitilisse ja majandussüsteemi ning tunnustada teda Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „EL leping”) alusel võimaliku ELi liikmekandidaadina, kui Serbia täidab 1993. aasta juuni Euroopa Ülemkogul kindlaks määratud kriteeriumid ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi tingimused ja rakendab edukalt käesolevat lepingut, eelkõige selle piirkondlikku koostööd käsitlevaid sätteid;

ARVESTADES Euroopa partnerlust, milles määratakse kindlaks tegevusprioriteedid, et toetada riigi püüdlusi Euroopa Liidule lähenemisel;

ARVESTADES lepinguosaliste püüdlust aidata kõigi vahenditega kaasa nii Serbia kui kogu piirkonna poliitilisele, majanduslikule ja institutsioonilisele stabiliseerimisele kodanikuühiskonna ja demokraatia arendamise, institutsioonide ülesehitamise, avaliku halduse reformi, piirkondliku kaubandusintegratsiooni ja tõhustatud majanduskoostöö, samuti laiaulatusliku koostöö (sealhulgas õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimustes) ning riikliku ja piirkondliku turvalisuse suurendamise kaudu;

ARVESTADES, et kõnealuse lepingu aluseks on lepinguosaliste kohustus suurendada poliitilist ja majanduslikku vabadust, austada õigusriigi põhimõtet ja inimõigusi, sealhulgas rahvusvähemuste õigusi, ning toetada demokraatia põhimõtteid mitmeparteisüsteemi ja vabade ning õiglaste valimiste kaudu;

ARVESTADES, et lepinguosalised kohustuvad rakendama täiel määral kõiki ÜRO põhikirja ja OSCE dokumentide, eelkõige Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi lõppakti (edaspidi „Helsingi lõppakt”), Madridi ja Viini konverentside lõppdokumentide ning Pariisi uue Euroopa harta põhimõtteid ja sätteid ning täitma Kagu-Euroopa stabiilsuspaktist tulenevaid kohustusi, andes sellega panuse piirkondliku stabiilsuse arengusse ning piirkonna riikide koostöösse;

VEEL KORD KINNITADES põgenike ja riigi sees ümberasustatud isikute õigust naasta ning nende varade ja muude inimõiguste kaitset;

ARVESTADES lepinguosaliste kohustust järgida vabaturumajanduse ja säästva arengu põhimõtteid ja ühenduse valmisolekut aidata kaasa majandusreformidele Serbias;

ARVESTADES lepinguosaliste kohustust arendada vabakaubandust kooskõlas WTO liikmelisusest tulenevate õiguste ja kohustustega;

ARVESTADES lepinguosaliste soovi arendada korrapärast poliitilist dialoogi vastastikust huvi pakkuvates kahepoolsetes ja rahvusvahelistes, sealhulgas piirkondlikes küsimustes, võttes arvesse Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat;

ARVESTADES lepinguosaliste püüdlust võidelda organiseeritud kuritegevusega ning tugevdada koostööd terrorismivastases võitluses vastavalt 20. oktoobri 2001. aasta Euroopa konverentsi deklaratsioonile;

OLLES VEENDUNUD SELLES, et stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping (edaspidi „käesolev leping”) loob uued tingimused nendevahelisteks majandussuheteks ning aitab eelkõige arendada kaubandust ja investeeringuid, mis on otsustavad tegurid majanduse ümberkorraldamisel ja ajakohastamisel;

PIDADES SILMAS Serbia püüdlust ühtlustada oluliste valdkondade õigusaktid ühenduse omadega ning neid tõhusalt rakendada;

VÕTTES ARVESSE ühenduse soovi pakkuda tõhusat toetust ümberkorralduste elluviimisel ning kasutada selleks kõiki võimalikke koostöövahendeid ning tehnilist, rahalist ja majanduslikku abi tervikliku mitmeaastase näidisprogrammi alusel;

KINNITADES, et Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi „EÜ asutamisleping”) III osa IV jaotise reguleerimisalasse jäävad käesoleva lepingu sätted seovad Ühendkuningriiki ja Iirimaad eraldi lepinguosalistena ja mitte ühenduse liikmesriikidena, kuni Ühendkuningriik või Iirimaa (olenevalt asjaoludest) teavitab Serbiat, et ta on seotud lepinguga ühenduse osana vastavalt EL lepingule ja EÜ asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitlevale protokollile. Sama kehtib Taani suhtes nendele lepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli kohaselt;

MEENUTADES Zagrebi tippkohtumist, kus kutsuti üles nii suhete tugevdamisele stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikide ja Euroopa Liidu vahel kui ka tõhustatud piirkondlikule koostööle;

MEENUTADES, et Thessaloniķi tippkohtumisel tähtsustati stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kui Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide suhete poliitikaraamistikku ning juhiti tähelepanu nende riikide Euroopa Liiduga liitumise võimalusele nende reformide edenemisest ja tulemuslikkusest sõltuvalt, nagu on rõhutatud järgnenud Euroopa Ülemkogu 2005. ja 2006. aasta detsembri järeldustes;

MEENUTADES, et 19. detsembril 2006 kirjutati Bukarestis alla Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingule, millega suurendatakse piirkonna suutlikkust kaasata investeeringuid ning võimalusi maailmamajandusse integreerumiseks;

MEENUTADES, et 1. jaanuaril 2008 jõustusid Euroopa ühenduse ja Serbia Vabariigi vaheline viisade väljastamise lihtsustamise leping (1) ning Euroopa Ühenduse ja Serbia Vabariigi vaheline ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmise leping (2) (edaspidi „ühenduse ja Serbia vaheline tagasivõtuleping”);

SOOVIDES LUUA tihedamat kultuurikoostööd ja teabevahetust,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga luuakse assotsiatsioon ühelt poolt ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Serbia Vabariigi vahel,

2.   Assotsiatsiooni eesmärgid on:

a)	toetada Serbiat demokraatia tugevdamisel ja õigusriigi loomisel;

b)	aidata kaasa poliitilise, majandusliku ja institutsioonilise stabiilsuse saavutamisele Serbias ning kogu piirkonna stabiliseerimisele;

c)	luua sobiv raamistik lepinguosaliste vahelisele poliitilisele dialoogile, mis võimaldab arendada nende vahel välja tihedad poliitilised suhted;

d)	toetada Serbiat majandusliku ja rahvusvahelise koostöö arendamisel, sealhulgas riigi õigusaktide ühtlustamise teel ühenduse õigusaktidega;

e)	toetada Serbiat toimivale turumajandusele ülemineku lõpuleviimisel;

f)	edendada harmooniliste majandussidemete loomist ning arendada ühenduse ja Serbia vahel järk-järgult välja vabakaubanduspiirkond;

g)	edendada kõigis käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades piirkondlikku koostööd.

I   JAOTIS

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 2

Inimõiguste ülddeklaratsioonis väljendatud ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, Helsingi lõppaktis ja Pariisi uue Euroopa hartas määratletud demokraatlike põhimõtete ja inimõiguste austamine ning kinnipidamine nii rahvusvahelise õiguse ja õigusriigi põhimõtetest, sealhulgas täielik koostöö endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga (EJRK), kui ka kinnipidamine Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi Bonni majanduskoostöökohtumise dokumendis kajastuvatest turumajanduse põhimõtetest on lepinguosaliste sise- ja välispoliitika aluseks ja käesoleva lepingu oluliseks tingimuseks.

Artikkel 3

Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui mitteriiklikul tasandil on kõige tõsisemaks ohuks rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule. Lepinguosalised lepivad seepärast kokku, et teevad koostööd ning võitlevad massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu, tagades desarmeerimist ja tuumarelva leviku tõkestamist käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepete ning muude asjakohaste rahvusvaheliste kohustuste täieliku täitmise ja rakendamise siseriiklikul tasandil. Lepinguosalised nõustuvad, et kõnealune säte on üks käesoleva lepingu olulistest tingimustest ning neid täiendava ja tugevdava poliitilise dialoogi osa.

Lepinguosalised lepivad samuti kokku, et teevad koostööd ja võitlevad massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku vastu,

—	võttes meetmed asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktide allkirjastamiseks või ratifitseerimiseks või vajadusel nendega ühinemiseks ja nende täielikuks rakendamiseks;

—

luues tõhusa siseriikliku ekspordikontrollisüsteemi nii massihävitusrelvadega seotud kaupade transiidi kui ekspordi kontrollimiseks, sealhulgas massihävitusrelvadega seotud kahese kasutusega tehnoloogiate lõppkasutuse jälgimiseks, ning kehtestades ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest tõhusad karistused.

Kõnealust teemat käsitlevat dialoogi võib pidada piirkondlikul tasandil.

Artikkel 4

Lepinguosalised kinnitavad rahvusvaheliste kohustuste täitmise, eelkõige EJRKga tehtava koostöö, tähtsust.

Artikkel 5

Rahvusvaheline ja piirkondlik rahu, stabiilsus ning heanaaberlike suhete, inimõiguste, rahvusvähemuste austamise ja kaitse arendamine on Euroopa Liidu Nõukogu 21. juuni 1999. aasta järeldustes osutatud stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis kesksel kohal. Käesolev leping sõlmitakse ja rakendatakse Euroopa Liidu nõukogu 29. aprilli 1997. aasta järelduste raames ja Serbia tegeliku arengu põhjal.

Artikkel 6

Serbia kohustub edendama koostööd ja heanaaberlikke suhteid teiste piirkonna riikidega, sealhulgas tegema asjakohasel määral vastastikuseid soodustusi seoses isikute, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumisega ning toetama ühist huvi pakkuvaid projekte, eelkõige neid, mis on seotud piirihaldusega ning organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni, rahapesu, ebaseadusliku rände ja salakaubanduse, sealhulgas eriti inimkaubanduse, väike ja kergrelvade ning samuti uimastikaubanduse vastase võitlusega. Kõnealune kohustus on keskne tegur suhete ja koostöö arengus lepinguosaliste vahel ning aitab seega kaasa piirkondliku stabiilsuse kindlustamisele.

Artikkel 7

Lepinguosalised kinnitavad veelkord, et peavad tähtsaks terrorismivastast võitlust ja rahvusvaheliste kohustuste täitmist selles valdkonnas.

Artikkel 8

Täielik assotsieerumine toimub järk-järgult ning lõpeb maksimaalselt kuueaastase üleminekuperioodi lõpuks.

Artikliga 119 loodud stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu teeb korrapäraselt, tavaliselt igal aastal, ülevaate käesoleva lepingu rakendamisest ning Serbia õigus-, haldus-, institutsionaalsete ja majandusreformide vastuvõtmisest ja elluviimisest. See ülevaade lähtub käesoleva lepingu preambulast ning üldpõhimõtetest. Ülevaate tegemisel võetakse nõuetekohaselt arvesse Euroopa partnerluses kehtestatud prioriteete, mis on kõnealuse lepingu puhul asjakohased, ning jälgimine toimub stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi alusel loodud mehhanismide kohaselt, eriti stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi arenguaruande alusel.

Selle ülevaate põhjal esitab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu soovitusi ning võib teha otsuseid. Kui ülevaate tegemisel määratakse kindlaks teatavad raskused, võidakse nende puhul kasutada lepinguga kehtestatud vaidluste lahendamise mehhanisme.

Täielik assotsieerimine toimub järk-järgult. Hiljemalt kolmandal aastal pärast käesoleva lepingu jõustumist teeb stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu käesoleva lepingu kohaldamise kohta põhjaliku ülevaate. Selle ülevaate põhjal hindab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu Serbia edusamme ning võib teha otsuseid assotsieerimise järgmiste etappide kohta.

Ülalmainitud ülevaadet ei kohaldata kapitali vaba liikumise suhtes, mille jaoks nähakse ette erigraafik IV jaotises.

Artikkel 9

Käesolev leping ja selle rakendamine on täielikult kooskõlas WTO asjaomaste sätetega, eriti 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT 1994) XXIV artikli ning teenustekaubanduse üldlepingu (GATSi) V artikliga.

II   JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG

Artikkel 10

1.   Poliitilist dialoogi lepinguosaliste vahel arendatakse edasi käesolevast lepingust lähtudes. Dialoog täiendab ja kindlustab Euroopa Liidu ning Serbia vastastikust lähenemist ning aitab kaasa ühtekuuluvusel ja uutel koostöövormidel põhinevate tihedate sidemete loomisele lepinguosaliste vahel.

2.   Poliitiline dialoog peaks eelkõige soodustama:

a)	Serbia täielikku integreerumist demokraatlike riikide ühendusse ning järkjärgulist lähenemist Euroopa Liidule;

b)	lepinguosaliste seisukohtade lähendamist rahvusvahelistes küsimustes, sh ÜVJP küsimustes, vahetades asjakohast teavet eelkõige küsimustes, mis lepinguosalisi tõenäoliselt märkimisväärselt mõjutavad;

c)	piirkondlikku koostööd ja heanaaberlike suhete arendamist,

d)	ühiseid vaateid Euroopa julgeolekule ja stabiilsusele, kaasa arvatud koostööd Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkondades.

Artikkel 11

1.   Poliitilist dialoogi arendatakse peamiselt stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus, kellel on üldvastutus lepinguosaliste poolt talle lahendamiseks esitatud küsimustega tegelemisel.

2.   Lepinguosaliste soovil võib poliitiline dialoog toimuda ka järgmistes vormides:

a)	vajaduse korral kohtumised ühelt poolt Serbiat esindavate kõrgemate ametnike ja teiselt poolt Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi, ühise välis- ja julgeolekupoliitika peasekretäri/kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni vahel;

b)	dialoog kõigi diplomaatiliste kanalite kaudu, sealhulgas asjakohased kontaktid kolmandates riikides, ÜROs, OSCEs, Euroopa Nõukogus ning teistel rahvusvahelistel foorumitel;

c)	kõik muud vahendid, mis võivad soodustada selle dialoogi süvendamist, arendamist ja tugevdamist, sh 19. ja 20. juunil 2003. aastal Thessaloníkis toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustes vastuvõetud Thessaloníki tegevussuunistes kindlaks määratud vahendid.

Artikkel 12

Parlamendi tasandil toimub poliitiline dialoog artikli 125 alusel moodustatud parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee raames.

Artikkel 13

Poliitiline dialoog võib toimuda mitmepoolses raamistikus ning ka piirkondliku dialoogina, hõlmates teisi piirkonna riike, sh ELi ja Lääne-Balkani foorumi raames.

III   JAOTIS

PIIRKONDLIK KOOSTÖÖ

Artikkel 14

Kooskõlas kohustusega tagada rahvusvaheline ja piirkondlik rahu ja stabiilsus ning arendada heanaaberlikke suhteid, edendab Serbia aktiivselt piirkondlikku koostööd. Ühendus võib oma tehnilise abi programmidega toetada piirkondlikke ja piiriüleseid projekte.

Kui Serbia kavatseb tõhustada koostööd mõnega artiklites 15, 16 või 17 nimetatud riikidest, tuleb tal sellest teavitada ühendust ja selle liikmesriike ning vastavalt X jaotisele arvestada nende seisukohaga.

Serbia rakendab täies mahus 19. detsembril 2006. aastal Bukarestis alla kirjutatud Kesk-Euroopa vabakaubanduslepingu.

Artikkel 15

Koostöö teiste ELiga stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlminud riikidega

Pärast käesolevale lepingule alla kirjutamist alustab Serbia läbirääkimisi stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlminud riikidega, et sõlmida asjaomaste riikide vahelise koostöö laiendamiseks kahepoolsed piirkondliku koostöö konventsioonid.

Nimetatud konventsioonide keskseks osaks on:

a)	poliitiline dialoog;

b)	vabakaubanduspiirkondade loomine lepinguosaliste vahel kooskõlas WTO asjaomaste sätetega;

c)	töötajate vaba liikumise, asutamisvabaduse, teenuste osutamise, jooksvate maksete, kapitali vaba liikumise ning teiste isikute vaba liikumist käsitlevate meetmetega seotud vastastikused soodustused, mille tase on samaväärne kõnealuses lepingus sätestatuga;

d)	sätted, mis käsitlevad koostööd teistes valdkondades, eelkõige õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimustes, sõltumata sellest, kas neid on käesolevas lepingus nimetatud.

Nimetatud konventsioonid sisaldavad sätteid vajalike institutsiooniliste mehhanismide loomiseks.

Konventsioonid sõlmitakse kahe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Serbia valmisolek selliste konventsioonide sõlmimiseks on Serbia ja Euroopa Liidu vaheliste suhete edasiarendamise tingimuseks.

Serbia alustab samalaadseid läbirääkimisi piirkonna ülejäänud riikidega pärast seda, kui need riigid on kirjutanud alla stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingule.

Artikkel 16

Koostöö teiste stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikidega

Serbia teeb piirkondlikku koostööd teiste stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikidega osades või kõikides käesoleva lepinguga hõlmatud ning eelkõige ühist huvi pakkuvates valdkondades. Selline koostöö peab alati olema kooskõlas lepingu põhimõtete ja eesmärkidega.

Artikkel 17

Koostöö Euroopa Liidu teiste kandidaatriikidega, kes stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis ei osale

1.   Serbia peaks edendama koostööd ja sõlmima piirkondliku koostöö konventsiooni Euroopa Liidu kandidaatriikidega igas käesoleva lepinguga hõlmatud koostöövaldkonnas. Selliste konventsioonide eesmärk peaks olema Serbia ja kõnealuse riigi vaheliste kahepoolsete suhete järkjärguline vastavusse viimine ühenduse ja selle liikmesriikide ning kõnealuse riigi vaheliste suhete asjaomase osaga.

2.   Serbia alustab läbirääkimisi ühendusega tolliliidu moodustanud Türgiga vastastikku kasuliku lepingu sõlmimiseks, millega luuakse GATT 1994 artikli XXIV kohaselt vabakaubanduspiirkond ning liberaliseeritakse asutamisõigus ja teenuste pakkumine nende vahel käesolevas lepingus sätestatud tasemel vastavalt GATSi artiklile V.

Läbirääkimistega tuleks alustada niipea kui võimalik, et sõlmida eespool nimetatud leping enne artikli 18 lõikes 1 osutatud üleminekuperioodi lõppu.

IV   JAOTIS

KAUPADE VABA LIIKUMINE

Artikkel 18

1.   Ühendus ja Serbia loovad kuni kuue aasta jooksul alates käesoleva lepingu jõustumisest järk-järgult kahepoolse vabakaubanduspiirkonna vastavalt käesoleva lepingu sätetele ning kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni vastuvõetud sätetega. Seejuures võtavad nad arvesse allpool sätestatud konkreetseid nõudeid.

2.   Lepinguosaliste vahelises kaubavahetuses kasutatakse kaupade klassifitseerimiseks koondnomenklatuuri.

3.   Käesoleva lepingu puhul sisaldavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud maksu või lõivu, mis on kehtestatud seoses kauba impordi või ekspordiga, sealhulgas mis tahes kujul lisamaksu või -lõivu seoses sellise impordi või ekspordiga, kuid ei sisalda:

a)	GATT 1994 artikli III lõike 2 kohasele siseriiklikule maksule vastavaid makse;

b)	dumpinguvastaseid ega tasakaalustusmeetmeid;

c)	osutatud teenuste kuludega samaulatuslikke tasusid või makse.

4.   Iga toote tollimaksu baasmäär, mille suhtes kohaldatakse käesolevas lepingus sätestatud järk-järgulisi vähendamisi, on:

a)	nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2658/87 (3) kehtestatud ühenduse ühise tollitariifistiku maksumäärad, mida käesoleva lepingu allkirjastamise päeval tegelikult erga omnes kohaldati;

b)	kohaldatav Serbia tollimaks (4).

5.   Kui pärast käesolevale lepingule allakirjutamist kohaldatakse erga omnes teatavaid tollimaksude vähendamisi, mis tulenevad:

a)	WTOga peetud tollimaksu läbirääkimistest,

b)	Serbia ühinemisest WTOga, või

c)	Serbia WTOga ühinemise järgsetest edasistest tollimaksude vähendamistest, kõnealused vähendatud tollimaksud asendatakse alates asjaomaste vähendamiste kohaldamise alguskuupäevast lõikes 4 osutatud tollimaksu baasmääraga.

6.   Ühendus ja Serbia teatavad teineteisele oma tollimaksu baasmäärad.

I   PEATÜKK

Tööstustooted

Artikkel 19

Mõiste

1.   Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ühendusest ja Serbiast pärit toodete suhtes, mis on loetletud kaupade koondnomenklatuuri gruppides 25 kuni 97, välja arvatud WTO põllumajanduslepingu I lisa I punkti alapunktis ii loetletud tooted.

2.   Kauplemine Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu reguleerimisalasse kuuluvate toodetega toimub kooskõlas nimetatud lepingu sätetega.

Artikkel 20

Tööstustooteid käsitlevad ühenduse soodustused

1.   Serbiast pärit tööstustoodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad imporditollimaksud ja samaväärse toimega maksud kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

2.   Serbiast pärit tööstustoodete suhtes ühendusse importimisel kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

Artikkel 21

Tööstustooteid käsitlevad Serbia soodustused

1.   Ühendusest pärit, I lisas nimetamata tööstustoodete suhtes Serbias kohaldatav imporditollimaks kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

2.   Ühendusest pärit tööstustoodete suhtes Serbiasse importimisel kohaldatavad imporditollimaksudega samaväärse toimega maksud kaotatakse käesoleva lepingu jõustumisel.

3.   I lisas loetletud ühendusest pärit tööstustoodete suhtes Serbias kohaldatavat imporditollimakse vähendatakse ja kaotatakse järk-järgult vastavalt kõnealuses lisas olevale ajakavale.

4.   Ühendusest pärit tööstustoodete suhtes Serbias kohaldatavad koguselised impordipiirangud ja samaväärse toimega meetmed kaotatakse käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval.

Artikkel 22

Eksporti käsitlevad tollimaksud ja piirangud

1.   Ühendus ja Serbia kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel kõik eksporditollimaksud ja samaväärse toimega maksud.

2.   Ühendus ja Serbia kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel kõik koguselised ekspordipiirangud ja samaväärse toimega meetmed.

Artikkel 23

Tollimaksude kiirem vähendamine

Serbia kinnitab, et ta on valmis vähendama kaubavahetuses ühendusega kohaldatavaid tollimakse kiiremini, kui on ette nähtud artiklis 21, kui üldine majanduslik olukord ja asjaomase majandussektori olukord seda võimaldavad.

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu analüüsib olukorda ja esitab asjakohased soovitused.

II   PEATÜKK

Põllumajandus ja kalandus

Artikkel 24

Mõisted

1.   Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse ühendusest või Serbiast pärit põllumajandus- ja kalandustoodetega kauplemise suhtes.

2.   Termin „põllumajandus- ja kalandustooted” tähendab kaupade koondnomenklatuuri gruppidesse 1 kuni 24 kuuluvaid tooteid ja WTO põllumajanduslepingu I lisa I punkti alapunktis ii loetletud tooteid.

3.   Nimetatud mõiste hõlmab gruppi 3, rubriikidesse 1604 ja 1605 ja alamrubriikidesse 0511 91, 2301 20 ja ex 1902 20 („täidisega pastatooted, mis sisaldavad rohkem kui 20 % massist kala, vähilaadseid, molluskeid või muid veeselgrootuid”) kuuluvaid kala- ja kalandustooteid.

Artikkel 25

Töödeldud põllumajandustooted

Protokollis nr 1 on sätestatud nimetatud protokollis loetletud töödeldud põllumajandustoodetega kauplemise kord.

Artikkel 26

Serbiast pärit põllumajandustoodete importi käsitlevad ühenduse soodustused

1.   Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab ühendus kõik Serbiast pärit põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed.

2.   Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab ühendus Serbiast pärit põllumajandustoodete, välja arvatud kaupade koondnomenklatuuri rubriikidesse 0102, 0201, 0202, 1701, 1702 ja 2204 kuuluvate toodete suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega maksud.

Kui kaupade koondnomenklatuuri gruppidesse 7 ja 8 kuuluvate kaupade puhul on ühise tollitariifistikuga ette nähtud väärtuseline tollimaks ja koguseline tollimaks, kaotatakse ainult tollimaksu väärtuseline osa.

3.   Alates käesoleva lepingu jõustumispäevast sätestab ühendus Serbiast pärit ja II lisas määratletud baby-beef-toodete suhtes kohaldatavaks tollimaksuks 20 % ühenduse ühtses tollitariifistikus sätestatud väärtuselisest tollimaksust ja 20 % tollitariifistikus sätestatud koguselisest tollimaksust rümbamassina väljendatud 8 700 tonni suuruse aastase tariifikvoodi piires.

4.   Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast võimaldab ühendus kaupade koondnomenklatuuri rubriikidesse 1701 ja 1702 kuuluvatele Serbiast pärit toodetele tollimaksuvaba sissepääsu 180 000 tonni (netokaal) suuruse aastase tariifikvoodi piires.

Artikkel 27

Põllumajandustooteid käsitlevad Serbia soodustused

1.   Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab Serbia kõik ühendusest pärit põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed.

2.   Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast Serbia:

a)	kaotab teatavate ühendusest pärit ja III lisa punktis a loetletud põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad tollimaksud;

b)	kaotab järk-järgult teatavate ühendusest pärit ja III lisa punktis b loetletud põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad tollimaksud vastavalt nimetatud lisas iga toote jaoks sätestatud ajakavale;

c)	vähendab järk-järgult teatavate ühendusest pärit ja III lisa punktides c ja d loetletud põllumajandustoodete impordi suhtes kohaldatavad tollimaksud vastavalt nimetatud lisades iga toote jaoks sätestatud ajakavale;

Artikkel 28

Veini ja kangete alkohoolsete jookide protokoll

Protokollis nr 2 osutatud veini ja kangete alkohoolsete jookide suhtes kohaldatavad meetmed on sätestatud nimetatud protokollis.

Artikkel 29

Ühenduse soodustused kalale ja kalandustoodetele

1.   Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab ühendus kõik Serbiast pärit kala- ja kalandustoodete impordi suhtes kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed.

2.   Alates käesoleva lepingu jõustumisest kaotab ühendus kõik Serbiast pärit kala ja kalandustoodete (välja arvatud IV lisas loetletud kala ja kalandustoodete) suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega meetmed. IV lisas loetletud toodete suhtes kohaldatakse nimetatud lisa sätteid.

Artikkel 30

Serbia soodustused kalale ja kalandustoodetele

1.   Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast kaotab Serbia kõik ühendusest pärit kala- ja kalandustoodete impordi suhtes kohaldatavad koguselised piirangud ja samaväärse toimega meetmed.

2.   Alates käesoleva lepingu jõustumisest kaotab Serbia kõik ühendusest pärit kala ja kalandustoodete (välja arvatud V lisas loetletud kala ja kalandustoodete) suhtes kohaldatavad tollimaksud ja samaväärse toimega meetmed. V lisas loetletud toodete suhtes kohaldatakse nimetatud lisa sätteid.

Artikkel 31

Läbivaatamisklausel

Võttes arvesse põllumajandus- ja kalandustoodetega kauplemise mahtu lepinguosaliste vahel, nende erilist tundlikkust, ühenduse ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika ning Serbia põllumajandus- ja kalanduspoliitika eeskirju, põllumajanduse ja kalanduse rolli Serbia majanduses ning WTO raames peetavate mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste tulemusi ja Serbia tulevast ühinemist WTOga, vaatavad ühendus ja Serbia hiljemalt kolme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus süstemaatiliselt ja asjakohasel vastastikusel alusel toodete kaupa läbi võimalused teha teineteisele täiendavaid soodustusi põllumajandus- ja kalandustoodetega kauplemise ulatuslikumaks liberaliseerimiseks.

Artikkel 32

Põllumajanduse ja kalanduse kaitseklausel

1.   Kui ühe lepinguosalise territooriumilt pärit toodete import, mille suhtes kohaldatakse artiklite 25, 26, 27, 28, 29 ja 30 kohaselt tehtud soodustust, tekitab teise lepinguosalise turgudel või siseriiklikes reguleerimismehhanismides tõsiseid häireid, alustavad mõlemad lepinguosalised viivitamata konsultatsioone olukorrale sobiva lahenduse leidmiseks, olenemata muudest käesoleva lepingu, eriti selle artikli 41 sätetest ning võttes arvesse põllumajandus- ja kalandusturu erilist tundlikkust. Kuni sellise lahenduse leidmiseni võib asjaomane lepinguosaline võtta vajalikuks peetavaid meetmeid.

2.   Juhul kui Serbia päritolu protokolli nr 3 V lisas loetletud toodete import saavutab kokku 115 % eelnenud kolme kalendriaasta keskmisest, alustavad ühendus ja Serbia viie tööpäeva jooksul konsultatsioone asjaomaste toodete ühendusse müümise trendide analüüsimiseks ja hindamiseks ning vajadusel kohaste lahenduste leidmiseks, et vältida kaubanduse moonutamist asjaomaste toodete ühendusse importimisel.

Piiramata mingil viisil lõike 1 kohaldamist, juhul kui Serbia päritolu protokolli nr 3 V lisas loetletud toodete impordi maht kasvab kalendriaasta jooksul kokku üle 30 % võrreldes eelnenud kolme kalendriaasta keskmisega, võib ühendus peatada suurenemist põhjustavate toodete suhtes kohaldatava sooduskohtlemise.

Kui sooduskohtlemine otsustatakse peatada, teatab ühendus meetmest viie tööpäeva jooksul stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele ning algatab konsultatsioonid Serbiaga, et leppida kokku meetmetes kaubanduse moonutamise vältimiseks protokolli nr 3 V lisas loetletud kaupadega kauplemises.

Ühendus taastab sooduskohtlemise niipea, kui kaubanduse moonutamine on kõrvaldatud kokkulepitud meetmete tulemusliku rakendamise või muude asjakohaste meetmetega, mida lepinguosalised on võtnud.

Käesoleva lõike kohase tegevuse suhtes kehtivad mutatis mutandis artikli 41 lõiked 3 kuni 6.

3.   Lepinguosalised vaatavad hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist läbi lõikes 2 esitatud mehhanismi toimimise. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada vajadusel kohandada lõikes 2 esitatud mehhanismi.

Artikkel 33

Põllumajandus- ja kalatoodete ning toiduainete, välja arvatud veini ja kangete alkohoolsete jookide geograafiliste tähiste kaitse

1.   Serbia pakub kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud tingimustega kaitset ühenduses nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) (5) alusel registreeritud ühenduse geograafilistele tähistele. Serbia geograafilised tähised on sobivad registreerimiseks ühenduses nimetatud määruse tingimuste alusel.

2.   Serbia keelab oma territooriumil selliste ühenduses kaitstud võrreldavate toodete nimede igasuguse kasutuse, mis ei ühildu geograafilise tähise kirjeldusega. Käesolevat kohaldatakse ka juhul, kui on märgitud kauba tegelik geograafiline päritolu, geograafilist tähist kasutatakse tõlkes, nimetusele lisatakse sellised mõisted nagu liik, tüüp, stiil, imitatsioon, meetod või muud sarnased väljendid.

3.   Serbia keeldub sellise kaubamärgi registreerimisest, mille kasutus vastab lõikes 2 osutatud olukordadele.

4.   Kaubamärke, mille kasutus vastab lõikes 2 osutatud olukordadele ning mis on registreeritud Serbias või mida kasutatakse seal, lõpetatakse nende kasutamine viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist. Siiski ei kohaldata käesolevat Serbias registreeritud kaubamärkide ja kolmandate riikide kodanikele kuuluvate kasutatavate kaubamärkide suhtes eeldusel, et need ei eksita oma olemuse tõttu avalikkust kaupade kvaliteedi, kirjelduse ja geograafilise päritolu osas.

5.   Vastavalt lõikele 1 kaitstud geograafiliste tähiste kasutamine kaupade tavapäraste nimetustena tavakeeles lõpetatakse Serbias hiljemalt viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist.

6.   Serbia tagab, et viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist tema territooriumilt eksporditavad kaubad ei riku käesoleva artikli sätteid.

7.   Serbia tagab omal algatusel ning mis tahes huvitatud isiku palvel lõigetes 1–6 osutatud kaitse.

III   PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 34

Reguleerimisala

Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse kõigi kaupadega kauplemise suhtes lepinguosaliste vahel, kui käesolevas peatükis ega protokollis nr 1 ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 35

Soodsamad soodustused

Käesoleva jaotise sätted ei mõjuta mingil moel soodsamate meetmete ühepoolset kohaldamist teiste lepinguosalise poolt.

Artikkel 36

Status quo

1.   Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ei kehtestata ühenduse ja Serbia vahelises kaubavahetuses impordi ega ekspordi suhtes uusi tollimakse ega samaväärse toimega makse ning juba kehtivaid makse ei suurendata.

2.   Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast ei kehtestata ühenduse ja Serbia vahelises kaubavahetuses impordi ega ekspordi suhtes uusi koguselisi piiranguid ega samaväärse toimega meetmeid ning juba kehtivaid piiranguid ei karmistata.

3.   Ilma et see piiraks artiklite 26, 27, 28, 29 ja 30 alusel tehtud soodustusi, ei piira käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 sätted mingil moel Serbia ja ühenduse põllumajandus- ja kalanduspoliitika järgimist ega nimetatud poliitika alusel meetmete võtmist, kui see ei mõjuta II–V lisas ja protokollis nr 1 sätestatud impordikorda.

Artikkel 37

Maksualase diskrimineerimise keeld

1.   Ühendus ja Serbia hoiduvad kohaldamast sisemaksustamise meetmeid või korda, mis on otseselt või kaudselt diskrimineerivad teise lepinguosalise territooriumilt pärinevate samasuguste toodete suhtes, ning tühistavad sellised meetmed või sellise korra, kui need on olemas.

2.   Ühe lepinguosalise territooriumile eksporditud toodete puhul ei tohi kaudsete sisemaksude tagasimaksed olla suuremad kui nende suhtes kehtestatud kaudsed riigimaksud.

Artikkel 38

Fiskaalsed tollimaksud

Imporditollimaksude kaotamist käsitlevaid sätteid kohaldatakse ka fiskaalsete tollimaksude suhtes.

Artikkel 39

Tolliliidud, vabakaubanduspiirkonnad, piiriülesed kokkulepped

1.   Käesolev leping ei välista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade või piirikaubanduse korra säilitamist või loomist, kui nendega ei muudeta käesolevas lepingus ettenähtud kaubavahetuskorda.

2.   Artiklis 18 nimetatud üleminekuajal ei mõjuta käesolev leping sellise kaupade liikumist reguleeriva konkreetse sooduskorra rakendamist, mis on ette nähtud kas ühe või mitme liikmesriigi ning Serbia vahel varem sõlmitud lepingutega või mis tulenevad Serbia poolt piirkondliku kaubanduse edendamiseks sõlmitud III jaotises mainitud kahepoolsetest kokkulepetest.

3.   Lepinguosalised peavad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus nõu käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud kokkulepete üle ning taotluse korral muude oluliste küsimuste üle, mis on seotud kolmandate riikidega kauplemise poliitikaga. Eelkõige peetakse niiviisi nõu kolmanda riigi ühinemisel liiduga, et tagada ühenduse ja Serbia käesolevas lepingus väljendatud vastastikuste huvide arvestamine.

Artikkel 40

Dumping ja subsiidiumid

1.   Ükski käesoleva lepingu säte ei takista kummalgi lepinguosalisel võtta kaubanduse kaitsmiseks meetmeid kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 ja artikliga 41.

2.   Kui üks lepinguosaline leiab, et kaubavahetuses teise lepinguosalisega kasutatakse dumpingut ja/või tasakaalustavaid subsiidiume, võib see lepinguosaline võtta asjakohaseid meetmeid niisuguse tegevuse vastu WTO 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise lepingu, WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu ja oma asjaomaste siseriiklike õigusaktide kohaselt.

Artikkel 41

Kaitseklausel

1.   Lepinguosaliste vahel kohaldatakse GATT 1994 XIX artikli ja WTO kaitsemeetmete lepingu sätteid.

2.   Olenemata käesoleva artikli lõikest 1, kui mõnda ühe lepinguosalise toodet imporditakse teise lepinguosalise territooriumile sellistes suurenevates kogustes ja sellistel tingimustel, et see tekitab või ähvardab tekitada:

a)	märgatavat kahju samasuguste või otseselt konkureerivate toodete omamaisele tootmisharule importiva lepinguosalise territooriumil, või

b)	tõsiseid häireid mõnes majandusharus või raskusi, millega võib kaasneda majandusliku olukorra tõsine halvenemine mõnes importiva lepinguosalise piirkonnas,

võib importiv lepinguosaline võtta sobivaid kahepoolseid kaitsemeetmeid käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ja korras.

3.   Vastavalt lõikes 2 määratletule ei tohi teise lepinguosalise impordile suunatud kahepoolsed kaitsemeetmed olla ulatuslikumad, kui on vaja tekkinud raskuste heastamiseks, mis tulenevad käesoleva lepingu kohaldamisest. Vastuvõetud kaitsemeetmed peaksid seisnema kehtivate käesolevas lepingus sätestatud tollimaksumäärade suurendamise või vähendamise peatamises asjaomase toote puhul kuni maksimaalselt selle toote suhtes kehtiva, artikli 18 lõike 4 punktides a ja b ning lõikes 5 osutatud enamsoodustusrežiimi tollimaksule vastava piirini. Sellised meetmed peavad sisaldama sätteid, mis viivad meetmete järkjärgulise kaotamiseni hiljemalt määratud tähtaja jooksul ning nende võtmise aeg ei tohi olla pikem kui kaks aastat.

Väga erandlike asjaolude korral võib meetmeid pikendada kokku kuni kahe aasta võrra. Kahepoolseid kaitsemeetmeid ei rakendata toote impordile, mille suhtes on varem kohaldatud nimetatud meedet selliseks ajaks, mis võrdub selle meetme varasema rakendamisajaga, tingimusel, et vähemalt kaks aastat pole meedet rakendatud.

4.   Käesolevas artiklis nimetatud juhtudel enne käesolevas artiklis sätestatud meetmete võtmist või käesoleva artikli lõike 5 punkti b kohaldamise korral esitab ühelt poolt ühendus või teiselt poolt Serbia võimalikult kiiresti stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule kogu asjakohase teabe, mis on vajalik mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduse leidmiseks.

5.   Lõigete 1, 2, 3 ja 4 rakendamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:

a)

käesolevas artiklis nimetatud olukorrast tulenevad probleemid esitatakse koheselt läbivaatamiseks stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, kes võib teha nende raskuste kõrvaldamiseks vajaliku otsuse. Kui stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu või eksportiv lepinguosaline ei ole kolmekümne päeva jooksul pärast stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule teatamisest teinud nende probleemide kõrvaldamiseks vajalikku otsust ega leidnud muud rahuldavat lahendust, võib importiv lepinguosaline võtta sobivad meetmed probleemi lahendamiseks käesoleva artikli sätete kohaselt. Kaitsemeetmete valimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid meetmeid, mis segavad käesolevas lepingus sätestatud korra toimimist kõige vähem. Vastavalt GATT 1994 XIX artiklile ja WTO kaitsemeetmete lepingule kohaldatavate kaitsemeetmete puhul tuleb säilitada käesoleva lepinguga antud soodustuste tase/marginaal.

b)

Kui viivitamatut reageerimist nõudvate erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on kas eelnev teavitamine või läbivaatamine võimatu, võib asjaomane lepinguosaline käesolevas artiklis nimetatud olukordades kohaldada viivitamata ajutisi meetmeid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks, teavitades sellest viivitamata teist lepinguosalist.

Kaitsemeetmetest teatatakse viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, kus neid käsitletakse regulaarselt toimuvatel konsultatsioonidel, eelkõige selleks, et koostada ajakava nende kaotamiseks niipea, kui asjaolud võimaldavad.

6.   Kui ühelt poolt ühendus või teiselt poolt Serbia kohaldab käesolevas artiklis nimetatud probleeme põhjustada võivate toodete impordi suhtes halduskorda, mille eesmärk on anda kiiresti teavet kaubavoogude suundumuste kohta, teavitab ta sellest teist lepinguosalist.

Artikkel 42

Puuduse korral kohaldatavad sanktsioonid

1.   Kui käesoleva jaotise sätete järgimine toob kaasa:

a)	eksportivale lepinguosalisele olulise toiduaine või muu toote tõsise puuduse või selle ohu või

b)

sellise toote reekspordi kolmandasse riiki, mille suhtes eksportiv lepinguosaline on kehtestanud koguselised ekspordipiirangud, eksporditollimaksud või samaväärse toimega meetmed või maksud, ja kui eespool nimetatud olukord põhjustab või võib põhjustada eksportiva lepinguosalise jaoks tõsiseid raskusi,

võib see lepinguosaline võtta sobivaid meetmeid käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ja korras.

2.   Meetmete valimisel tuleb esmatähtsaks pidada neid meetmeid, mis segavad käesolevas lepingus sätestatud korra toimimist kõige vähem. Selliseid meetmeid ei kohaldata viisil, mille tagajärjeks oleks samasugustes tingimustes meelevaldne või põhjendamatu diskrimineerimine või kaubavahetuse varjatud piiramine, ning kui asjaolud ei õigusta enam meetmete säilitamist, siis need tühistatakse.

3.   Enne lõikes 1 nimetatud meetmete võtmist või lõike 4 kohaldamise puhul võimalikult kiiresti esitab vastavalt asjaoludele kas ühendus või Serbia stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule kogu asjakohase teabe, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus võivad lepinguosalised kokku leppida kõigis võimalikes meetmetes, mida on vaja raskuste lõpetamiseks. Kui kokkuleppele ei jõuta kolmekümne päeva jooksul pärast seda, kui küsimus edastati stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, võib eksportiv lepinguosaline asjaomaste toodete ekspordi suhtes käesoleva artikli alusel meetmeid kohaldada.

4.   Kui viivitamatut reageerimist nõudvate erandlike ja kriitiliste asjaolude tõttu on eelnev teavitamine või läbivaatamine võimatu, võib ühendus või Serbia kohaldada viivitamata ettevaatusabinõusid, mis on vajalikud olukorra lahendamiseks, teavitades sellest viivitamata teist lepinguosalist.

5.   Kõigist vastavalt käesolevale artiklile kohaldatud meetmetest teatatakse viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule, kus neid käsitletakse regulaarselt toimuvatel konsultatsioonidel eelkõige selleks, et koostada ajakava nende kaotamiseks niipea, kui asjaolud võimaldavad.

Artikkel 43

Riigimonopolid

Serbia tagab kaubandusliku iseloomuga riiklike monopolide järkjärgulise kohaldamise nii, et kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist ei oleks kaupade hankimise ja turustamise tingimustes liikmesriikide ja Serbia kodanike vahel mitte mingisugust diskrimineerimist.

Artikkel 44

Päritolureeglid

Kui käesolevas lepingus ei ole ette nähtud teisiti, on päritolureeglid käesoleva lepingu sätete kohaldamiseks sätestatud protokollis nr 3.

Artikkel 45

Lubatud piirangud

Käesolev leping ei välista selliste impordi-, ekspordi- või transiidikeeldude või -piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast seotud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise, rahvuslike kunsti-, ajaloo- või muinasväärtuste või intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi kaitsega või kulda ja hõbedat käsitlevate eeskirjadega. Sellised keelud või piirangud ei tohi siiski kujutada endast meelevaldse diskrimineerimise vahendit ega lepinguosaliste vahelise kaubanduse varjatud piiramist.

Artikkel 46

Halduskoostööst hoidumine

1.   Lepinguosalised nõustuvad, et halduskoostöö on äärmiselt oluline käesoleva jaotise kohaselt võimaldatud sooduskohtlemise rakendamiseks ja kontrollimiseks, ning rõhutavad oma püüdu võidelda eeskirjade eiramise ja pettuse vastu tolli- ja sellega seotud küsimustes.

2.   Kui üks lepinguosaline on objektiivse teabe põhjal avastanud halduskoostööst hoidumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse käesoleva jaotise alusel, võib see lepinguosaline vastavalt käesolevale artiklile ajutiselt peatada asjaomase toote/asjaomaste toodete sooduskohtlemise.

3.   Käesolevas artiklis kasutatud mõiste „halduskoostööst hoidumine” tähendab muu hulgas:

a)	asjaomase toote/asjaomaste toodete päritolustaatuse kontrollimise kohustuse korduvat täitmatajätmist;

b)	korduvat keeldumist või põhjendamatut viivitust sellele järgneva päritolutõendi kontrolli teostamisel ja/või selle tulemustest teavitamisel;

c)	korduvat keeldumist või põhjendamatut viivitust loa hankimisel halduskoostöö missioonide korraldamiseks, et kontrollida kõnealuse sooduskohtlemise võimaldamisega seotud dokumentide autentsust või andmete õigsust.

Käesoleva artikli tähenduses võidakse eeskirjade eiramist või pettust tuvastada muu hulgas siis, kui ilma rahuldava selgituseta toimub toodete impordis kiire kasv, mis ületab teise lepinguosalise tavapärase tootmis- ja ekspordimahu taset ja mis on seotud objektiivse teabega eeskirjade eiramise või pettuse kohta.

4.   Ajutist peatamist kohaldatakse järgmistel tingimustel:

a)

lepinguosaline, kes on objektiivse teabe põhjal avastanud halduskoostööst hoidumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse, teavitab sellest viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed ja esitab komiteele asjaomase objektiivse teabe ning alustab stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees kogu asjakohase teabe ja objektiivselt kindlaks tehtud asjaolude põhjal konsultatsioone, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.

b)

Kui lepinguosalised on eespool nimetatud viisil alustanud stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees konsultatsioone ning ei ole jõudnud rahuldava lahenduse suhtes kokkuleppele kolme kuu jooksul alates teavitamisest, võib asjaomane lepinguosaline ajutiselt peatada asjaomase toote/asjaomaste toodete sooduskohtlemise. Ajutisest peatamisest teavitatakse viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed.

c)

Käesoleva artikli kohane ajutine peatamine piirdub vähimaga, mis on vajalik asjaomase lepinguosalise finantshuvide kaitsmiseks. See ei kesta kauem kui kuus kuud ja seda tähtaega võib pikendada. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteed teavitatakse ajutisest peatamisest viivitamata pärast selle vastuvõtmist. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees toimuvad ajutise peatamise teemal korrapärased konsultatsioonid, eelkõige selleks, et see lõpetada niipea, kui selle kohaldamise tinginud asjaolud on ära langenud.

5.   Samaaegselt stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee teavitamisega käesoleva artikli lõike 4 punkti a alusel peaks asjaomane lepinguosaline avaldama oma ametlikus väljaandes teatise importijatele. Teatises importijatele tuleks nimetada asjaomane toode, mille puhul on objektiivse teabe põhjal avastatud halduskoostööst hoidumine ja/või eeskirjade eiramine või pettus.

Artikkel 47

Juhul, kui pädevad asutused teevad vea ekspordi soodussüsteemi nõuetekohases haldamises, eriti käesoleva lepingu protokolli nr 3 sätete kohaldamises, ja kui selle veaga kaasnevad tagajärjed imporditollimaksude alal, võib selliste tagajärgedega kokku puutuv lepinguosaline paluda stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogul uurida võimalust võtta olukorra lahendamiseks kõik asjakohased meetmed.

Artikkel 48

Käesoleva lepingu kohaldamine ei piira ühenduse õiguse sätete kohaldamist Kanaari saartel.

V   JAOTIS

TÖÖTAJATE LIIKUMINE, ASUTAMISÕIGUS, TEENUSTE OSUTAMINE, KAPITALI LIIKUMINE

I   PEATÜKK

Töötajate liikumine

Artikkel 49

1.   Kui liikmesriikides kohaldatavatest tingimustest ja korrast ei tulene teisiti:

a)	ei kohelda liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötavaid Serbia kodanikke töö- ja palgatingimuste osas ning töölt vabastamisel nende kodakondsuse tõttu halvemini kui selle liikmesriigi kodanikke;

b)

on liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötava töötaja selles liikmesriigis seaduslikult elaval abikaasal ja laste juurdepääs asjaomase liikmesriigi tööturule kõnealuse töötaja tööloa kehtivuse ajal, välja arvatud hooajatöötajad ja töötajad, kellele laienevad kahepoolsed kokkulepped artikli 50 tähenduses, kui sellistes kokkulepetes ei ole sätestatud teisiti.

2.   Kui Serbias kehtivatest tingimustest ja korrast ei tulene teisiti, kohtleb Serbia tema territooriumil seaduslikult töötavaid liikmesriigi kodanikke ja nende seal seaduslikult elavaid abikaasasid ja lapsi vastavalt lõikele 1.

Artikkel 50

1.   Arvestades liikmesriigi tööturul valitsevat olukorda ja juhul kui asjaomases liikmesriigis kehtivatest töötajate liikumist käsitlevatest õigusnormidest ei tulene teisiti:

a)	tuleks säilitada ja võimaluse korral parandada töövõimalusi, mille liikmesriigid on Serbia töötajatele kahepoolsete kokkulepete alusel andnud;

b)	kaaluvad teised liikmesriigid samasuguste kokkulepete sõlmimise võimalust.

2.   Kolme aasta pärast uurib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu muude paranduste tegemise võimalust, sealhulgas tööalasele koolitusele pääsemise lihtsustamist liikmesriikides kehtiva korra ja menetluste kohaselt ning arvestades liikmesriikide ja ühenduse tööturul valitsevat olukorda.

Artikkel 51

1.   Tuleb sätestada eeskirjad, mille alusel kooskõlastatakse liikmesriigi territooriumil seaduslikult töötavate Serbia kodakondsusega töötajate ning nende seaduslikult liikmesriigis elavate pereliikmete sotsiaalkindlustussüsteemid. Selleks määratakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu otsuses, mis ei tohi mõjutada kahepoolsetest lepingutest tulenevaid õigusi ega kohustusi, kui lepinguga nähakse ette soodsamaid tingimusi, kindlaks järgmised sätted:

a)	selliste töötajate ja nende pereliikmete vanaduse, invaliidsuse ja surma puhul makstavate pensionide ja hüvitiste arvestamisel ning samuti neile tervishoiuteenuste osutamisel liidetakse kokku nende töötajate kõik kindlustus-, töötamis- ja elamisperioodid erinevates liikmesriikides;

b)	kõiki vanaduse, surma, tööõnnetuste, kutsehaiguste või viimasest kahest tuleneva invaliidsusega seotud pensione ja hüvitisi, välja arvatud mitteosamakselised hüvitised, võib vabalt üle kanda hüvitisi väljamaksva ELi liikmesriigi või liikmesriikide õigusaktide põhjal kohaldatava kursi alusel;

c)	kõnealused töötajad saavad oma eespool määratletud pereliikmetele peretoetusi.

2.   Serbia kohtleb neid töötajaid, kes on mõne liikmesriigi kodanikud ja töötavad seaduslikult selle territooriumil ja ka nende seaduslikult seal elavaid pereliikmeid samuti, nagu on määratletud lõike 1 punktides b ja c.

II   PEATÜKK

Asutamisõigus

Artikkel 52

Mõiste

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„ühenduse äriühing või Serbia äriühing” – äriühing, mis on asutatud vastavalt kas liikmesriigi või Serbia õigusaktide kohaselt ja mille registrijärgne asukoht või juhatuse asukoht või põhitegevuskoht on vastavalt ühenduse või Serbia territooriumil. Liikmesriigi või Serbia õigusaktide kohaselt asutatud äriühingut, millel on vastavalt ühenduse või Serbia territooriumil üksnes registrijärgne asukoht, käsitletakse siiski vastavalt ühenduse või Serbia äriühinguna, kui tema tegevus on tegelikult ja pidevalt seotud vastavalt ühe liikmesriigi või Serbia majandusega;

b)	„äriühingu tütarettevõte” – teise äriühingu tõhusa kontrolli all olev äriühing;

c)

„äriühingu filiaal” – äriüksus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, kuid on laadilt püsiv, näiteks emaettevõtte laiendus, millel on oma juhtkond ja vahendid äritehingute tegemiseks kolmandate isikutega nii, et viimased, kuigi teades, et vajaduse korral on olemas õiguslik side emaettevõttega, mille peakontor asub välismaal, ei pea suhtlema otse kõnealuse emaettevõttega, vaid võivad teha tehinguid nimetatud laienduseks oleva äriüksusega;

d)

„asutamisõigus” on: i) kodanike õigus alustada majandustegevust füüsilisest isikust ettevõtjana ning asutada äriühinguid, eelkõige äriühinguid, mille tegevust nad tõhusalt kontrollivad. Kodanike füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise või ettevõtlusega tegeleva äriühingu asutamise õigus ei laiene teise lepinguosalise tööturul töö otsimisele või tööle asumisele ega anna õigust pääseda teise lepinguosalise tööturule. Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata isikute suhtes, kes ei ole üksnes füüsilisest isikust ettevõtjad; ii) ühenduse või Serbia äriühingute õigus alustada vastavalt ühenduses või Serbias majandustegevust tütarettevõtete või äriühingu filiaalide asutamise kaudu;

e)	„tegevus” – majandustegevus;

f)	„majandustegevus” – eelkõige tööstuslik, kaubanduslik, vabakutseline ja käsitöönduslik tegevus;

g)

„ühenduse kodanik ja Serbia kodanik” – vastavalt liikmesriigi või Serbia kodakondsusega füüsiline isik; rahvusvaheliste merevedude, sealhulgas osaliselt merel toimuvate ühendvedude puhul kohaldatakse käesoleva ja III peatüki sätteid ka vastavalt väljaspool ühendust või Serbiat asuvate ühenduse või Serbia kodanike suhtes ning väljaspool ühendust või Serbiat asutatud ja vastavalt ühenduse või Serbia kodanike kontrollitavate laevandusettevõtete suhtes, kui nende laevad on registreeritud vastavalt selles liikmesriigis või Serbias kooskõlas asjakohaste õigusaktidega;

h)	„finantsteenused” – VI lisas kirjeldatud tegevusalad. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib laiendada või muuta kõnealuse lisa kohaldamisala.

Artikkel 53

1.   Serbia lihtsustab ühenduse äriühingute ja kodanike jaoks tegevuse alustamist oma territooriumil. Selleks kindlustab Serbia käesoleva lepingu jõustumisest alates:

a)	seoses ühenduse äriühingute asutamisega Serbia territooriumil neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui Serbia enda või mõne kolmanda riigi äriühingutele, vastavalt sellele., milline kohtlemine on sobivam;

b)	seoses ühenduse äriühingute tütarettevõtete või filiaalide tegevusega Serbia territooriumil, kui need on juba asutatud, neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui Serbia enda või mõne kolmanda riigi tütarettevõtetele või filiaalidele, vastavalt sellele, milline kohtlemine on sobivam.

2.   Ühendus ja tema liikmesriigid kindlustavad käesoleva lepingu jõustumisest alates:

a)	seoses Serbia äriühingute asutamisega neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui liikmesriikide või mõne kolmanda riigi äriühingutele, vastavalt sellele, milline kohtlemine on sobivam;

b)

seoses Serbia äriühingute tütarettevõtete või filiaalide tegevusega, kui need on asutatud liikmesriigi territooriumil, neile vähemalt sama soodsa kohtlemise kui liikmesriigi enda äriühingutele või filiaalidele või mõne kolmanda riigi tütarettevõtetele või filiaalidele, mis on asutatud liikmesriigi territooriumil, vastavalt sellele, milline kohtlemine on sobivam.

3.   Lepinguosalised ei võta vastu uusi määrusi ega meetmeid, millega diskrimineeritakse lepinguosaliste äriühingute asutamist või nende alustatud tegevust vastavatel territooriumidel võrreldes oma äriühingutega

4.   Neli aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist kehtestab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu üksikasjaliku korra eelnimetatud sätete raames antava asutamisõiguse laiendamiseks ühenduse ja Serbia kodanikele majandustegevuse alustamiseks füüsilisest isikust ettevõtjana.

5.   Olenemata käesoleva artikli sätetest:

a)	on ühenduse äriühingute tütarettevõtetel ja filiaalidel käesoleva lepingu jõustumisest alates õigus Serbias asuvat kinnisvara kasutada ja rendile anda;

b)

on ühenduse äriühingute tütarettevõtetel ja filiaalidel käesoleva lepingu jõustumisest alates samasugune õigus omandada ja kasutada kinnisvara nagu Serbia äriühingutel ning riigivara/ühist huvi pakkuva vara suhtes on neil samad õigused Serbia äriühingutega, kui asjaomased õigused on vajalikud äriühingute asutamisega ettenähtud majandustegevuse läbiviimiseks.

c)	Nelja aasta möödudes alates käesoleva lepingu jõustumisest kaalub stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võimalust laiendada punktis b nimetatud õigusi ühenduse äriühingute filiaalidele.

Artikkel 54

1.   Artikli 56 sätete valdkonnas, välja arvatud VI lisas kirjeldatud finantsteenused, võivad lepinguosalised võtta meetmeid äriühingute ja kodanike asutamisõiguse ning tegevuse reguleerimiseks oma territooriumil, kui asjaomaste meetmetega ei diskrimineerita teise lepinguosalise äriühinguid ja kodanikke võrreldes oma äriühingute ja kodanikega.

2.   Olenemata käesoleva lepingu muudest sätetest ei takistata lepinguosalisel võtta meetmeid finantsteenuste suhtes järelevalvekaalutlustel, sealhulgas investorite, hoiustajate, kindlustusvõtjate või nende isikute kaitseks, kelle suhtes finantsteenuse osutajal on usalduskohustus, või rahandussüsteemi terviklikkuse ja stabiilsuse tagamiseks. Neid meetmeid ei tohi kasutada lepinguosalise käesolevast lepingust tulenevate kohustuste vältimise vahendina.

3.   Käesoleva lepingu sätteid ei tõlgendata nii, nagu oleks lepinguosaline kohustatud avalikustama üksikklientide äritegevuse ja kontodega seotud teavet või avalik-õiguslike isikute valduses olevat salajast või ärisaladuse alla kuuluvat teavet.

Artikkel 55

1.   Ilma et see piiraks Euroopa ühise õhuruumi loomise mitmepoolse lepingu (6) (edaspidi „ECAA”) kohaldamist, ei kohaldata käesoleva peatüki sätteid õhutranspordi, siseveeteede transpordi ja merekabotaaži teenustele.

2.   Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib anda soovitusi asutamisõiguse ja tegevuse alaste sätete parandamise kohta lõikes 1 loetletud valdkondades.

Artikkel 56

1.   Artiklite 53 ja 54 sätetega ei ole välistatud, et lepinguosalised kohaldavad erieeskirju, mis käsitlevad teise, väljaspool esimese lepinguosalise territooriumi asuva lepinguosalise äriühingute filiaalide asutamisõigust ja tegevust oma territooriumil, kui see on õigustatud selliste filiaalide õiguslike või tehniliste erinevuste tõttu, võrreldes sellel territooriumil asuvate äriühingute filiaalidega ning finantsteenuste puhul juhul, kui see on õigustatud järelevalvekaalutlustel.

2.   Erinev kohtlemine ei tohi ületada sellistest õiguslikest või tehnilistest erinevustest tulenevaid otseseid vajadusi ning finantsteenuste puhul järelevalvekaalutluste vajadusi.

Artikkel 57

Et ühenduse ja Serbia kodanikel oleks lihtsam alustada ja jätkata nõuetekohaselt kutsetegevust vastavalt ühenduse ja Serbia territooriumil, kontrollib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võimalusi kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuseks tunnustamiseks. Selle saavutamiseks võib nõukogu võtta kõik vajalikud meetmed.

Artikkel 58

1.   Ühenduse territooriumil asutatud Serbia äriühingutel või Serbia territooriumil asutatud ühenduse äriühingutel on õigus vastuvõtjariigis kehtivate õigusnormide alusel tööle võtta või lubada oma tütarettevõttel või filiaalil tööle võtta töötajaid vastavalt Serbia Vabariigi või ühenduse territooriumil, kui töötajad on vastavalt liikmesriigi või Serbia kodanikud, tingimusel et need töötajad kuuluvad lõikes 2 määratletud võtmepersonali hulka ja nad võetakse tööle üksnes äriühingutes, tütarettevõtetes või filiaalides. Nende töötajate elamis- ja tööluba hõlmab üksnes ajavahemikku, milleks nad on tööle võetud.

2.   Eespool nimetatud äriühingute, edaspidi „organisatsioonide”, võtmepersonaliks loetakse (tingimusel, et organisatsioon on juriidiline isik ja et asjaomased isikud on olnud selle töötajad või selle aktsionärid või osanikud (v.a enamusaktsionärid või -osanikud) vähemalt üleviimisele vahetult eelnenud aasta jooksul) käesoleva lõike punktis c määratletud „korporatsioonisiseselt üleviidavad isikud”, kes kuuluvad järgmisse liigitusse:

a)

organisatsioonis juhtival kohal töötavad isikud, kes peamiselt juhivad äriühingut ja kelle tegevust äriühingu juhatus või aktsionärid või samalaadne organ jälgib (jälgivad) või juhib (juhivad) ning kelle pädevuses on: i) äriühingu või selle osakonna või allüksuse juhtimine; ii) teiste järelevalve, juhtimise või kutsetegevusega seotud töötajate järelevalve ja kontrollimine; iii) isiklikult töötajate töölevõtmine ja töölt vabastamine või soovituste andmine nende palkamiseks, vabastamiseks või muude tööjõumeetmete võtmiseks;

b)

organisatsioonis töötavad isikud, kellel on äriühingu tegevuse, uurimisseadmete, töövõtete või juhtimise seisukohalt olulisi harukordseid teadmisi. Selliste teadmiste hindamisel võib lisaks äriühingus vajalikele teadmistele arvesse võtta selliseks tööks või tegevuseks vajalikke erialaoskusi, mis eeldavad tehnilisi eriteadmisi, kaasa arvatud kuulumist akrediteeritavate elukutsete esindajate hulka;

c)

korporatsioonisiseselt üleviidav isik – füüsiline isik, kes töötab organisatsioonis ühe lepinguosalise territooriumil ja kes viiakse seoses majandustegevusega ajutiselt üle teise lepinguosalise territooriumile; asjaomasel organisatsioonil peab olema põhitegevuskoht lepinguosalise territooriumil ja isik tuleb üle viia selle organisatsiooni äriühingusse (filiaali, tütarettevõttesse), kelle majandustegevus teise lepinguosalise territooriumil on täpselt samasugune.

3.   Serbia ja ühenduse kodanikel on lubatud siseneda vastavalt ühenduse või Serbia territooriumile ja seal ajutiselt viibida, kui nad on eespool esitatud lõike 2 punkti a määratluse kohaselt äriühingu esindajad ja äriühingus juhtival kohal töötavad isikud ning vastutavad Serbia äriühingu tütarettevõtte või filiaali asutamise eest liikmesriigis või vastavalt ühenduse äriühingu tütarettevõtte või filiaali asutamise eest Serbia Vabariigis, kui:

a)	need esindajad ei tegele otseselt müügi või teenuste osutamisega, ega saa äriühingu vastuvõtjariigis asuvast allikast tasu, ning

b)	äriühingu põhitegevuskoht on vastavalt väljaspool ühendust või Serbiat ja äriühingul ei ole teisi esindajaid, kontoreid, filiaale ega tütarettevõtteid vastavalt selles liikmesriigis või Serbias.

III   PEATÜKK

Teenuste osutamine

Artikkel 59

1.   Ühendus ja Serbia võtavad vastavalt järgnevatele sätetele vajalikud meetmed, et järk-järgult võimaldada ühenduse või Serbia äriühingutel või kodanikel selliste teenuste osutamist, kus üks lepinguosaline osutab teenuseid teise lepinguosalise territooriumil asuvatele isikutele.

2.   Lõikes 1 nimetatud liberaliseerimistegevuse raames võimaldavad lepinguosalised ajutise vaba liikumise teenuste osutamise eesmärgil füüsilistele isikutele või isikutele, kes kuuluvad teenuseosutaja juures töötava võtmepersonali hulka artikli 58 tähenduses, sealhulgas füüsilistele isikutele, kes esindavad ühenduse või Serbia äriühinguid või kodanikke ja soovivad siseneda ajutiselt kas teenuste müügi läbirääkimiste pidamiseks või asjaomase teenuseosutaja nimel teenuste müügi lepingute sõlmimiseks, juhul kui asjaomased esindajad ei tegele otseselt müügi või teenuste osutamisega üldsusele.

3.   Nelja aasta pärast võtab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu vajalikud meetmed lõike 1 sätete järkjärguliseks rakendamiseks. Arvesse võetakse lepinguosaliste õigusaktide ühtlustamisel saavutatud edu.

Artikkel 60

1.   Lepinguosalised ei võta meetmeid, millega nad seavad teise lepinguosalise territooriumil asuvatele ühenduse või Serbia äriühingutele või kodanikele märgatavaid piiranguid teenuste osutamise tingimuste osas, võrreldes käesoleva lepingu allakirjutamise päevale eelnenud olukorraga.

2.   Kui üks lepinguosalistest on seisukohal, et teise lepinguosalise käesoleva lepingu jõustumise järel kehtestatud meetmete tulemusena tekib olukord, mis märgatavalt piirab teenuste osutamist, võrreldes enne käesoleva lepingu jõustumist valitsenud olukorraga, võib esimesena nimetatud lepinguosaline nõuda teiselt lepinguosaliselt läbirääkimiste alustamist.

Artikkel 61

Transporditeenuste osutamisel ühenduse ja Serbia vahel kohaldatakse järgmisi sätteid:

1.

Maismaatranspordi alal sätestatakse protokolliga nr 4 lepinguosaliste suhetes kohaldatavad eeskirjad eesmärgiga tagada piiranguteta maanteetransiitliiklus üle kogu Serbia ja ühenduse, et tõhusalt rakendada diskrimineerimisevastast põhimõtet ja järk-järgult ühtlustada Serbia transpordialaseid õigusakte ühenduse sellealaste õigusaktidega.

2.

Rahvusvahelise meretranspordi alal kohustuvad lepinguosalised tõhusalt kohaldama põhimõtet, mis tagab kaubandusalustel põhineva piiranguteta juurdepääsu rahvusvahelisele mereveoturule ja merekaubandusele ning võtab arvesse rahvusvahelisi ja Euroopa kohustusi ohutuse, turvalisuse ja keskkonnanõuete alal. Lepinguosalised kinnitavad oma tahet luua vaba konkurentsi keskkond, mis on rahvusvahelise meretranspordi oluline tunnusjoon.

3.

Lõike 2 põhimõtete kohaldamisel lepinguosalised: a) ei kehtesta tulevikus kolmandate riikidega sõlmitavate kahepoolsete kokkulepete raames lastijaotusklausleid; b) kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel kõik ühepoolsed meetmed ning haldus-, tehnilised ja muud takistused, millel võib olla piirav või diskrimineeriv mõju rahvusvaheliste meretransporditeenuste vabale osutamisele; c) muu hulgas võimaldavad lepinguosalised teise lepinguosalise kodanike või äriühingute kasutuses olevatele laevadele seoses juurdepääsuga rahvusvahelisele kaubandusele avatud sadamatele, seoses nende sadamate infrastruktuuride ja abiteenuste kasutamise ja sellega seotud tasude, maksude ja tolliteenustega vähemalt sama soodsaid tingimusi kui oma laevadele.

4.	Et tagada lepinguosaliste vahel vastastikuste kaubanduslike vajaduste järgi kohandatud transpordi kooskõlastatud areng ja järkjärguline liberaliseerimine, tuleb vastastikuse turulepääsu tingimusi õhutranspordi valdkonnas käsitleda ECAA raames.

5.	Enne ECAA sõlmimist ei võta lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumiseelse olukorraga võrreldes kitsendavaid või diskrimineerivaid meetmeid.

6.

Serbia kohandab oma õigusnorme, sealhulgas haldus-, tehnilisi ja muid eeskirju, ühenduses kehtivate õigusnormidega õhu-, mere-, siseveeteede ja maismaatranspordi valdkonnas niivõrd, kui see on vajalik liberaliseerimise eesmärgil, lepinguosaliste vastastikuse turulepääsu kindlustamiseks ning reisijate ja kaupade vaba liikumise lihtsustamiseks.

7.	Ühise edu saavutamiseks selle peatüki eesmärkide täitmisel uurib stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võimalusi luua tingimused, mis on vajalikud õhu-, maismaa- ja siseveeteede transporditeenuste osutamise vabaduse suurendamiseks.

IV   PEATÜKK

Jooksvad maksed ja kapitali liikumine

Artikkel 62

Lepinguosalised kohustuvad lubama kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII artikli sätetega kõiki ühenduse ja Serbia vahelisi vabalt konverteeritavas valuutas tehtavaid makseid ja ülekandeid, mis on seotud maksebilansi jooksevkontoga.

Artikkel 63

1.   Maksebilansi kapitalikonto- ja sularahatehingute puhul tagavad lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumisest alates kapitali vaba liikumise seoses otseinvesteeringutega vastuvõtjariigi õigusaktide kohaselt asutatud äriühingutesse, samuti seoses V jaotise II peatüki sätete kohaste investeeringutega ning nende investeeringute ja nendest tuleneva kasumi rahaks muutmise või kodumaale tagasiviimisega.

2.   Maksebilansi kapitalikonto- ja sularahatehingute puhul tagavad lepinguosalised käesoleva lepingu jõustumisest alates kapitali vaba liikumise seoses kaubandustehingutele või teenustele antava krediidiga, milles osaleb ühe lepinguosalise territooriumil elav isik, samuti pikema kui aastase tähtajaga finantslaenude ja krediitide puhul.

3.   Alates käesoleva lepingu jõustumisest võimaldab Serbia, kasutades täiel määral ja otstarbekalt oma kehtivaid menetlusi, omandada Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikel Serbias kinnisvara. Nelja aasta jooksul käesoleva lepingu jõustumisest kohandab Serbia järk-järgult oma õigusakte, mis käsitlevad Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike poolt kinnisvara omandamist Serbias, et tagada Serbia oma kodanikega samaväärne kohtlemine.

4.   Ühendus ja Serbia tagavad nelja aasta järel käesoleva lepingu jõustumisest alates kapitali vaba liikumise seoses lühema kui üheaastase tähtajaga investeeringute ning finantslaenude ja krediitidega.

5.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, ei kehtesta lepinguosalised uusi piiranguid kapitali liikumise ega jooksvate maksete suhtes ühenduse ja Serbia territooriumil asuvatele isikutele ning ei kehtesta praegu kehtivas korras uusi piiranguid.

6.   Ilma et see piiraks artikli 62 ja käesoleva artikli kohaldamist ja erandjuhul, kui ühenduse ja Serbia vaheline kapitali liikumine põhjustab või võib põhjustada suuri raskusi ühenduse või Serbia valuutakursi- või rahapoliitika toimimises, võib vastavalt kas ühendus või Serbia võtta ühenduse ja Serbia vahelise kapitali liikumise suhtes kõige rohkem kuueks kuuks kaitsemeetmeid, kui need on tingimata vajalikud.

7.   Ükski eelnev säte ei piira lepinguosaliste ettevõtjate õigusi saada kasumit mõne muu sooduskohtlemise alusel, mis on kehtestatud olemasolevate kahepoolsete või mitmepoolsete kokkulepetega, milles osalevad käesoleva lepingu osalised.

8.   Lepinguosalised arutavad ühenduse ja Serbia vahelise kapitali vaba liikumise lihtsustamise võimalusi, et toetada käesoleva lepingu eesmärkide täitmist.

Artikkel 64

1.   Esimese nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist võtavad ühendus ja Serbia meetmeid, et luua vajalikud tingimused ühenduse kapitali vaba liikumise eeskirjade edasiseks järkjärguliseks rakendamiseks.

2.   Neljanda aasta lõpus pärast käesoleva lepingu jõustumist määrab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kindlaks üksikasjaliku korra ühenduse kapitali vaba liikumise täielikuks rakendamiseks Serbias.

V   PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 65

1.   Käesoleva jaotise sätteid kohaldatakse piirangutega, mis on õigustatud avaliku korra, julgeoleku või rahvatervise seisukohalt.

2.   Neid ei kohaldata tegevuse suhtes, mis on lepinguosaliste territooriumil kas või osaliselt seotud avaliku võimu teostamisega.

Artikkel 66

Käesoleva jaotise kohaldamisel ei takista käesoleva lepingu sätted lepinguosalisi kohaldamast oma õigusnorme, mis käsitlevad füüsiliste isikute riiki sisenemist, seal viibimist ja töötamist, töötingimusi, füüsiliste isikute ettevõtlusõigust ning teenuste osutamist, eriti seoses elamisloa andmise, uuendamise või selle andmisest keeldumisega, tingimusel, et sellega ei kaotata ega vähendata lepinguosaliste käesoleva lepingu sätetest tulenevaid soodustusi. Kõnealune säte ei piira artikli 65 kohaldamist.

Artikkel 67

Äriühingud, mida kontrollivad üksnes Serbia äriühingud või kodanikud ja ühenduse äriühingud või kodanikud ning mis kuuluvad üksnes nende äriühingute või kodanike ühisomandisse, on samuti hõlmatud käesoleva jaotise sätetega.

Artikkel 68

1.   Käesoleva jaotise sätete kohaselt võimaldatavat enamsoodustusrežiimi ei kohaldata maksusoodustuste suhtes, mida lepinguosalised teevad või kavatsevad tulevikus teha topeltmaksustamise vältimise lepingute või muude maksukokkulepete alusel.

2.   Käesolevas jaotise sätteid ei tõlgendata viisil, mis takistaks lepinguosalistel võtta või rakendada meetmeid, mille eesmärk on takistada topeltmaksustamise vältimiseks sõlmitud lepingute maksustamissätetest ja muudest maksukokkulepetest või riikliku maksuseaduse kohastest maksudest kõrvalehoidumist või nende maksude vältimist.

3.   Käesolevas jaotises sätestatut ei tõlgendata viisil, mis takistaks liikmesriikidel või Serbial oma asjakohase maksuõiguse kohaldamisel tegemast vahet maksumaksjate vahel, kes eeskätt oma elu- või asukoha poolest ei ole ühesuguses olukorras.

Artikkel 69

1.   Lepinguosalised püüavad võimaluse korral alati vältida piiravate meetmete, sealhulgas impordiga seotud meetmete kehtestamist maksebilansiga seotud eesmärkidel. Selliseid meetmeid kasutav lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele võimalikult kiiresti nende kõrvaldamise ajakava.

2.   Kui ühel või mitmel liikmesriigil või Serbial on tõsiseid maksebilansiraskusi või kui sellised raskused neid ohustavad, võib olenevalt asjaoludest kas ühendus või Serbia võtta WTO asutamislepinguga ettenähtud tingimuste kohaselt piiravaid meetmeid, sealhulgas impordiga seotud meetmeid, mis on piiratud kestusega ja mis ei ole ulatuslikumad, kui on hädavajalik maksebilansi olukorra parandamiseks. Ühendus või Serbia teavitab sellest viivitamata teist lepinguosalist.

3.   Piiravaid meetmeid ei kohaldata investeeringutega seotud ülekannete suhtes, eelkõige investeeritud või reinvesteeritud summade kodumaale tagasitoimetamise ja investeeringutest tulenevate tulude suhtes.

Artikkel 70

Käesoleva jaotise sätteid kohandatakse järk-järgult, eelkõige GATSi artiklist V tulenevate nõuete alusel.

Artikkel 71

Käesoleva lepingu sätted ei takista lepinguosalisi võtmast meetmeid, mida on vaja, et vältida käesoleva lepingu sätetele toetudes kõrvalehoidumist meetmetest, mis käsitlevad kolmandate riikide juurdepääsu tema turgudele.

VI   JAOTIS

ÕIGUSAKTIDE ÜHTLUSTAMINE, ÕIGUSKAITSE JA KONKURENTSIEESKIRJAD

Artikkel 72

1.   Lepinguosalised kinnitavad, et on väga tähtis ühtlustada Serbia kehtivad õigusaktid ühenduse õigusaktidega ning rakendada neid tõhusalt. Serbia püüab tagada, et praegused ja tulevased õigusaktid viiakse järkjärgult vastavusse ühenduse õigustikuga. Serbia tagab praeguste ja tulevaste õigusaktide nõuetekohase rakendamise ja jõustamise.

2.   Ühtlustamist alustatakse käesoleva lepingu allkirjastamise päeval ning seda laiendatakse käesoleva lepingu artiklis 8 määratud üleminekuperioodi lõpuks järkjärgult kõigile käesolevas lepingus osutatud ühenduse õigustiku valdkondadele.

3.   Ühtlustamise esimesel etapil keskendutakse esmajärjekorras siseturgu käsitleva ühenduse õigustiku põhinõuetele, õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimustele ning muudele kaubandusega seotud valdkondadele. Edaspidi keskendub Serbia ühenduse õigustiku ülejäänud osadele.

Ühtlustamine viiakse läbi Euroopa Ühenduste Komisjoni ja Serbia vahel kokkulepitud kava alusel.

4.   Kokkuleppel Euroopa Komisjoniga määrab Serbia kindlaks ka õigusaktide ühtlustamise rakendamise ning selleks võetavate õiguskaitsemeetmete järelevalve üksikasjaliku korra.

Artikkel 73

Konkurentsi- ja muud majandussätted

1.   Käesoleva lepingu nõuetekohase toimimisega on kokkusobimatu järgmine tegevus, mis võib mõjutada kaubandust ühenduse ja Serbia vahel:

i)	kõik sellised ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus, mille eesmärgiks või tagajärjeks on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi;

ii)	turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ühenduse või Serbia territooriumil või selle olulisel osal ühe või mitme ettevõtja poolt;

iii)	riigiabi, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, soosides teatavaid ettevõtjaid või tooteid.

2.   Igasugust käesoleva artikli sätetega vastuolus olevat tegevust hinnatakse ühenduses kehtivate konkurentsieeskirjade, eriti EÜ asutamislepingu artiklite 81, 82, 86 ja 87 ning ühenduse institutsioonide vastuvõetud tõlgendavate dokumentide kohaldamisest tulenevate kriteeriumide põhjal.

3.   Lepinguosalised tagavad, et käesoleva artikli lõike 1 punktide i ja ii täielikuks kohaldamiseks vajalikud volitused usaldatakse sõltumatult tegutsevale asutusele seoses eraõiguslike ning avalik-õiguslike ettevõtjate ja selliste ettevõtjatega, kellele on antud eriõigused.

4.   Ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva asutab Serbia sõltumatult tegutseva asutuse, millele usaldatakse lõike 1 punkti iii sätete täielikuks kohaldamiseks vajalikud volitused. Nimetatud asutusel on muu hulgas volitused kiita heaks riigiabiprogramme ja üksikabi vastavalt lõikele 2 ning nõuda ebaseaduslikult antud riigiabi tagastamist.

5.   Ühendus ühelt poolt ja Serbia teiselt poolt tagavad riigiabi läbipaistvuse muu hulgas sellega, et esitavad teistele lepinguosalistele korralise aastaaruande või sellega võrdväärse dokumendi, järgides riigiabi käsitlevas ühenduse ülevaates kirjeldatud metoodikat ja esitusviisi. Ühe lepinguosalise taotlusel annab teine lepinguosaline teavet konkreetsete riigiabiga seotud üksikjuhtude kohta.

6.   Serbia koostab enne lõikes 4 nimetatud asutuse loomist algatatud abiprogrammide täieliku nimistu ning viib sellised abiprogrammid vastavusse lõikes 2 nimetatud kriteeriumidega hiljemalt nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.

7.

a) Lõike 1 punkti iii kohaldamiseks kinnitavad lepinguosalised, et käesoleva lepingu jõustumisele järgneva viie aasta jooksul võetakse Serbia antud riigiabi hindamisel arvesse asjaolu, et Serbia on võrdsustatud EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a kirjeldatud ühenduse piirkondadega. b) Nelja aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist esitab Serbia Euroopa Komisjonile NUTS II tasemel ühtlustatud arvandmed, mis käsitlevad sisemajanduse kogutoodangut inimese kohta. Lõikes 4 nimetatud asutus ja Euroopa Komisjon hindavad seejärel üheskoos Serbia piirkondade abikõlblikkust ja sellega seotud abi ülemmäärasid, et koostada piirkondliku abi kaart vastavalt asjaomastele ühenduse suunistele.

8.   Protokolliga nr 5 kehtestatakse terasetööstusele antavat riigiabi käsitlevad eeskirjad. Kõnealuse protokolliga kehtestatakse eeskirjad, mida kohaldatakse siis, kui terasetööstusele antakse ümberkorraldamisabi. Sellega rõhutatakse ümberkorraldamiseks antava abi erandlikku laadi, ajalist piiratust ning seotust mahtude vähendamisega teostatavusprogrammide raames.

9.   IV jaotise II peatükis nimetatud toodete puhul:

a)	ei kohaldata lõike 1 punkti iii;

b)	hinnatakse iga lõike 1 punktiga i vastuolus olevat tegevust kriteeriumide kohaselt, mille ühendus on kehtestanud EÜ asutamislepingu artiklite 36 ja 37 ning nende põhjal vastuvõetud konkreetsete ühenduse dokumentide alusel.

10.   Kui üks lepinguosaline leiab, et teatav tegevus ei ole kooskõlas lõike 1 sätetega, võib ta võtta vajalikud meetmed pärast nõupidamist stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus või kolmekümne päeva jooksul pärast sellise nõupidamise taotlemist. Ükski käesoleva artikli säte ei takista ega mõjuta mingil moel ühenduse ega Serbia võetavaid dumpinguvastaseid ega tasakaalustusmeetmeid kooskõlas GATT 1994 ja WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu ning nendega seotud siseriiklike õigusnormidega.

Artikkel 74

Riigi osalusega äriühingud

Kolmanda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist kohaldab Serbia avalik-õiguslike ettevõtjate ja selliste ettevõtjate suhtes, kellele on antud eri- ja ainuõigused, EÜ asutamislepingus sätestatud põhimõtteid, pidades silmas eelkõige artiklit 86.

Üleminekuperioodil ei hõlma avalik-õiguslike ettevõtjate eriõigused võimalust kehtestada koguselisi piiranguid ega samaväärse toimega meetmeid ühenduse impordi suhtes Serbiasse.

Artikkel 75

Intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomand

1.   Käesoleva artikli ja VII lisa sätete kohaselt kinnitavad lepinguosalised intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste piisava ja tõhusa kaitse tagamise tähtsust.

2.   Alates käesoleva lepingu jõustumisest kohtlevad lepinguosalised teineteise äriühinguid ja kodanikke seoses intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi tunnustamise ja kaitsmisega vähemalt niisama soodsalt kui mis tahes kolmandat riiki kahepoolsete kokkulepete alusel.

3.   Serbia võtab vajalikud meetmed tagamaks, et hiljemalt viie aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist on intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste kaitse ning selliste õiguste jõustamise tõhusad vahendid samal tasemel kui ühenduses.

4.   Serbia kohustub lõikes 3 nimetatud ajavahemiku jooksul ühinema VII lisas nimetatud intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õigusi käsitlevate mitmepoolsete konventsioonidega. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib otsustada, et Serbia peab kõnealuses valdkonnas ühinema teatavate mitmepoolsete konventsioonidega.

5.   Kui intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi valdkonnas tekib kaubandustingimusi mõjutavaid raskusi, suunatakse küsimus ühe lepinguosalise taotlusel viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogusse, et jõuda vastastikku rahuldavate lahendusteni.

Artikkel 76

Riigihanked

1.   Ühendus ja Serbia leiavad, et on soovitav avada riigihankelepingute sõlmimine võrdse kohtlemise ja vastastikkuse alusel eelkõige WTO eeskirju järgides.

2.   Alates käesoleva lepingu jõustumisest võimaldatakse ühenduses registreeritud või registreerimata Serbia äriühingutele juurdepääs ühenduse pakkumismenetlusele vastavalt ühenduse hankelepingute sõlmimise korrale ja neid koheldakse seejuures vähemalt sama soodsalt kui ühenduse äriühinguid.

Eespool esitatud sätteid kohaldatakse ka kommunaalteenuste sektori lepingute suhtes, kui Serbia valitsus on vastu võtnud õigusaktid, millega kehtestatakse kõnealust valdkonda käsitlevad ühenduse eeskirjad. Ühendus kontrollib korrapäraselt, kas Serbia on tegelikult sellised õigusaktid vastu võtnud.

3.   Vastavalt V jaotise II peatükile on Serbia territooriumil asutatud ühenduse äriühingutel pärast käesoleva lepingu jõustumist juurdepääs riigihankelepingute sõlmimise menetlusele Serbias ja vähemalt sama soodsatel tingimustel kui Serbia äriühingutele.

4.   Hiljemalt viie aasta möödudes käesoleva lepingu jõustumisest võimaldatakse Serbias registreerimata ühenduse äriühingutele juurdepääs pakkumismenetlusele Serbias vastavalt Serbia riigihangete seadusele ja neid koheldakse seejuures vähemalt sama soodsalt kui Serbia äriühinguid.

Käesoleva lepingu jõustumisel muudab Serbia võimalikud soodustused kodumaistele majandusüksustele hinnasoodustusteks ning vähendab viimaseid viie aasta jooksul järkjärgult järgneva ajakava kohaselt:

—	teise aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist ei tohi soodustused ületada 15 %;

—	kolmanda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist ei tohi soodustused ületada 10 %;

—	neljanda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist ei tohi soodustused ületada 5 %; ning

—	viienda aasta lõpuks pärast käesoleva lepingu jõustumist peavad soodustused olema täielikult kaotatud.

5.   Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu uurib korrapäraselt Serbia võimalusi võimaldada kõikidele ühenduse äriühingutele juurdepääs pakkumismenetlusele Serbias. Serbia esitab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule iga-aastaselt aruande meetmete kohta, mida ta on võtnud riigihangete läbipaistvuse parandamiseks ja mis võimaldavad selles valdkonnas tehtud otsuste tõhusat kohtulikku läbivaatamist.

6.   Riigihankelepingute täitmisega seotud asutamisõiguse, toimingute, teenuste osutamise, samuti tööhõive ja tööjõu vaba liikumise suhtes ühenduse ja Serbia vahel kohaldatakse artikleid 49 kuni 64.

Artikkel 77

Standardimine, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine

1.   Serbia võtab vajalikud meetmed, et saavutada järk-järgult vastavus ühenduse tehniliste eeskirjadega ja Euroopa standardimise, metroloogia, akrediteerimise ja vastavushindamise menetlustega.

2.   Selleks kohustuvad lepinguosalised:

a)	edendavad ühenduse tehniliste eeskirjade ning Euroopa standardite ja vastavushindamismenetluste kasutamist;

b)	toetavad kvaliteetse infrastruktuuri loomise edendamist: standardimine, metroloogia, akrediteerimine ja vastavushindamine;

c)	toetavad Serbia osalemist standardimise, vastavushindamise, metroloogia ja teiste sarnaste valdkondadega tegelevate organisatsioonide töös (nt CEN, Cenelec, ETSI, EA, WELMEC, EUROMET) (7);

d)	vajaduse korral sõlmivad tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingu, kui Serbia õigusraamistik ja menetlused on viidud piisavalt vastavusse ühenduse omadega ja on tagatud asjakohane ekspertiis.

Artikkel 78

Tarbijakaitse

Lepinguosalised teevad koostööd Serbia tarbijakaitse normide ühtlustamisel ühenduse omadega. Tõhus tarbijakaitse on vajalik turumajanduse nõuetekohase toimimise tagamiseks, see sõltub halduse infrastruktuuri arengust, mis tagab turujärelevalve ja õigusaktide rakendamise selles valdkonnas.

Sel eesmärgil ning võttes arvesse ühiseid huve, tagavad lepinguosalised järgmist:

a)	aktiivne tarbijakaitsepoliitika vastavalt ühenduse õigusaktidele, sealhulgas teavitamise kasv ja sõltumatute organisatsioonide loomine;

b)	Serbia tarbijakaitsealaste õigusaktide ühtlustamine ühenduse omadega;

c)	tarbijate tõhus õiguskaitse, parandamaks tarbekaupade kvaliteeti ja hoidmaks vastavaid ohutusstandardeid;

d)	pädevate asutuste teostatav eeskirjade järelevalve ning vaidluste korral õiguskaitse kättesaadavuse tagamine;

e)	ohtlikke tooteid käsitleva teabe vahetus.

Artikkel 79

Töötingimused ja võrdsed võimalused

Serbia ühtlustab järk-järgult oma töötingimusi, eelkõige töötervishoidu, tööohutust ja võrdseid võimalusi käsitlevad õigusaktid ühenduse omadega.

VII   JAOTIS

ÕIGUS, VABADUS JA TURVALISUS

Artikkel 80

Institutsioonide tugevdamine ja õigusriik

Koostöös õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste valdkonnas pööravad lepinguosalised erilist tähelepanu õigusriigi tugevdamisele ning kõikide tasandite institutsioonide tugevdamisele haldusalal üldiselt ning eriti õiguskaitses ja õigusemõistmises. Koostöö eesmärk on eelkõige suurendada kohtuasutuste sõltumatust ja parandada nende tõhusust, parandada politsei ja teiste õiguskaitseasutuste tööd, pakkuda asjakohast koolitust ning võidelda korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu.

Artikkel 81

Isikuandmete kaitse

Pärast käesoleva lepingu jõustumist ühtlustab Serbia isikuandmete kaitset käsitlevad õigusaktid ühenduse asjaomaste õigusaktide ning teiste Euroopa ja rahvusvaheliste eraelu puutumatust käsitlevate õigusaktidega. Serbia asutab sõltumatud järelevalveasutused, millel on piisavalt rahalisi vahendeid ja personali, et tagada isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide rakendamine ning selle tõhus järelevalve. Lepinguosalised teevad koostööd, et saavutada püstitatud eesmärk.

Artikkel 82

Viisad, piirihaldus, varjupaigaõigus ja ränne

Lepinguosalised teevad koostööd viisade, piirikontrolli, varjupaiga ja rände valdkonnas ning loovad nendes valdkondades (sealhulgas piirkondlikul tasandil) koostööraamistiku, võttes arvesse ja kasutades vajaduse korral ka muid selles valdkonnas tehtud algatusi.

Koostöö eespool nimetatud küsimustes põhineb vastastikustel konsultatsioonidel ja tihedal kooskõlastusel ning hõlmab tehnilist ja haldusabi järgmistes valdkondades:

a)	õigusakte ja toiminguid käsitlev statistika- ja teabevahetus;

b)	õigusaktide koostamine;

c)	asutuste töövõime ja tõhususe parandamiseks,

d)	personalikoolitus;

e)	reisidokumentide turvalisus ja valedokumentide avastamine;

f)	piirihaldus.

Koostöö keskendub eelkõige järgmisele:

a)

varjupaiga andmise valdkonnas: riiklike õigusaktide rakendamine, et täita 28. juulil 1951. aastal Genfis sõlmitud pagulasseisundi konventsiooni ja 31. jaanuaril 1967. aastal New Yorgis sõlmitud pagulasseisundi protokolli tingimusi ning tagada mittetagasisaatmise põhimõtte ning varjupaigataotlejate ja põgenike muude õiguste austamine;

b)

seadusliku migratsiooni alal vastuvõtueeskirjad ja vastu võetud isikute õigused ja staatus. Rände valdkonnas lepivad lepinguosalised kokku seaduslikult nende territooriumil elavate teiste riikide kodanike õiglases kohtlemises ning toetavad integratsioonipoliitikat, mille eesmärk on muuta asjaomaste kodanike õigused ja kohustused sarnaseks oma kodanike õiguste ja kohustustega.

Artikkel 83

Ebaseadusliku sisserände ennetamine ja kontroll, tagasivõtmine

1.   Pooled teevad koostööd ebaseadusliku sisserände vältimiseks ja kontrollimiseks. Sel eesmärgil lubavad Serbia ja liikmesriigid tagasi kõik ebaseaduslikult teise lepinguosalise territooriumil viibivad oma kodanikud ning lepinguosalised lepivad kokku ühenduse ja Serbia vahelise tagasivõtulepingut ning liikmesriikide ja Serbia vaheliste kahepoolsete kokkuleppete täielikus rakendamises, kui nende kahepoolsete kokkulepete sätted on kooskõlas ühenduse ja Serbia vahelise tagasivõtulepingu sätetega, sisaldades sealhulgas kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tagasivõtmise kohustust.

Liikmesriigid ning Serbia annavad oma kodanikele asjakohased isikut tõendavad dokumendid ja laiendavad neile sel eesmärgil vajalikke haldusvõimalusi.

Konkreetsed menetlused kodanike ja kolmandate riikide kodanike ning kodakondsuseta isikute tagasilubamise kohta on kindlaks määratud Euroopa Ühenduse ja Serbia vahelises tagasivõtulepingus ning liikmesriikide ja Serbia vahelisi kahepoolsetes kokkulepetes, kui nende kahepoolsete kokkulepete sätted on kooskõlas ühenduse ja Serbia vahelise tagasivõtulepingu ebaseaduslikult riigis viibivate isikute riiki tagasilubamist käsitlevate sätetega.

2.   Serbia kohustub sõlmima tagasivõtmise lepingud teiste stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi riikidega ja võtma kõik vajalikud meetmed kõigi käesolevas artiklis nimetatud lepingute paindlikuks ja kiireks rakendamiseks.

3.   Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kehtestab teised ühismeetmed, mida saab võtta ebaseadusliku sisserände, sealhulgas inimkaubanduse ja ebaseaduslike rändevõrgustike, vältimiseks ja kontrolliks.

Artikkel 84

Rahapesu ja terrorismi rahastamine

1.   Lepinguosalised teevad koostööd, et takistada oma rahandussüsteemide ja asjaomaste mitte-finantssektorite kasutamist rahapesuks seoses kuritegelikul teel, eeskätt uimastikuritegudest saadud tuludega ja terrorismi rahastamise eesmärgil.

2.   Kõnealuse valdkonna koostöö hõlmab tehnilist ja haldusabi, eesmärgiga edendada määruste rakendamist ning selliste rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseks võitluseks vajalike standardite ja mehhanismide tõhusat toimimist, mis on samaväärsed ühenduse ja teiste selle valdkonna rahvusvaheliste ühenduste, eelkõige rahapesuvastase töökonna (FATF) poolt vastuvõetud rahvusvaheliste standardite ja mehhanismidega.

Artikkel 85

Ebaseaduslike uimastite alane koostöö

1.   Lepinguosalised teevad oma volituste ja pädevuse piires koostööd, kindlustamaks tasakaalustatud ja integreeritud lähenemise uimastiküsimustele. Uimastipoliitika ja meetmetega püütakse tugevdada ebaseaduslike uimastite vastase võitluse struktuure, vähendada ebaseaduslike uimastite pakkumist, salakaubavedu ja nõudlust, parandada toimetulekut uimastite kuritarvitamise tagajärgedega tervisele ja ühiskonnale ning tõhustada kontrolli uimastite lähteainete üle.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku nende eesmärkide saavutamiseks vajalikes koostöömeetodites. Meetmed põhinevad ELi uimastikontrolli strateegiaga kooskõlas olevatel ühistel põhimõtetel.

Artikkel 86

Organiseeritud kuritegevuse ning muu ebaseadusliku tegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine

Lepinguosalised teevad koostööd nii organiseeritud kui muu kuritegevuse ja ebaseadusliku tegevuse ennetamises ja selle vastu võitlemises. Siia kuuluvad:

a)	inimeste üle piiri toimetamine ja inimkaubandus;

b)	ebaseaduslik majandustegevus, eriti sularaha ja mittesularahaliste maksevahendite võltsimine, ebaseaduslikud tehingud tööstusjäätmete, radioaktiivsete materjalide ning ebaseaduslike või võltsitud toodetega;

c)	korruptsioon nii era- kui riigisektoris, eriti kui see seostub läbipaistmatute haldustavadega;

d)	maksupettus;

e)	identiteedivargus;

f)	uimastite ja psühhotroopsete ainete salakaubavedu;

g)	ebaseaduslik relvakaubandus;

h)	dokumentide võltsimine;

i)	kaupade, sealhulgas autode ebaseaduslik üle piiri toimetamine ja salakaubavedu;

j)	küberkuritegevus.

Edendatakse piirkondlikku koostööd ning tunnustatud rahvusvaheliste standardite järgimist organiseeritud kuritegevusega võitlemisel.

Artikkel 87

Terrorismivastane võitlus

Lepinguosalised kohustuvad kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonidega, mille osalised nad on, ning kooskõlas oma vastavate seaduste ja määrustega tegema koostööd, et ennetada ja tõkestada terroriakte ja nende rahastamist:

a)	ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1373 (2001) ja teiste asjaomaste ÜRO resolutsioonide, rahvusvaheliste konventsioonide ja juriidiliste dokumentide täieliku rakendamise raames;

b)	vahetades kooskõlas rahvusvaheliste ja riiklike õigusaktidega teavet terrorirühmituste ja nende toetusvõrgustike kohta;

c)	vahetades kogemusi terrorismivastase võitluse vahendite ja meetodite, tehnilise valdkonna, koolituse ja terrorismi ennetamise kohta.

VIII   JAOTIS

KOOSTÖÖPOLIITIKA

Artikkel 88

1.   Ühendus ja Serbia seavad sisse tiheda koostöö, mille eesmärgiks on kaasa aidata Serbia arengule ja kasvupotentsiaalile. Selline koostöö tugevdab olemasolevaid majandussidemeid võimalikult laiaulatuslikult mõlema lepinguosalise kasuks.

2.   Määratakse kindlaks tegevuspõhimõtted ja muud meetmed, et kiirendada Serbia jätkusuutlikku majanduslikku ja sotsiaalset arengut. Nende meetmetega tagatakse algusest peale keskkonnaküsimuste arvessevõtmine ja seotus harmoonilise sotsiaalse arengu nõuetega.

3.   Koostööpoliitika integreeritakse piirkondlikku koostööraamistikku. Erilist tähelepanu pööratakse meetmetele, mis edendavad koostööd Serbia ning tema naaberriikide, sealhulgas ELi liikmesriikide vahel, aidates seega kaasa piirkondlikule stabiilsusele. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu määratleb kooskõlas Euroopa partnerlusega järgnevalt kirjeldatud koostöövaldkondade prioriteedid.

Artikkel 89

Majandus- ja kaubanduspoliitika

Ühendus ja Serbia hõlbustavad majandusreformi läbiviimist koostöö abil, mille eesmärk on parandada teineteise majanduse põhialuste mõistmist ning majanduspoliitika kavandamist ja rakendamist turumajanduses.

Kõnealustel eesmärkidel teevad ühendus ja Serbia koostööd, et:

a)	vahetada teavet makromajanduslike tulemuste ja väljavaadete ning arengustrateegiate kohta;

b)	analüüsida ühiselt vastastikust huvi pakkuvaid majandusküsimusi, sealhulgas majanduspoliitika kujundamist ja selle rakendamise vahendeid, ja

c)	edendada laiaulatuslikumat koostööd, et kiirendada oskusteabe sissevoolu ja juurdepääsu uutele tehnoloogiatele.

Serbia jätkab püüdlusi rajada toimiv turumajandus ning ühtlustada oma poliitika järk-järgult majandus- ja rahaliidu stabiilsusele suunatud poliitikaga. Serbia ametiasutuste taotlusel võib ühendus anda abi selleks, et toetada Serbia jõupingutusi sellega seoses.

Lisaks on koostöö eesmärgiks õigusriigi põhimõtte tugevdamine majandusvaldkonnas stabiilse ja mittediskrimineeriva kaubandusküsimusi käsitleva õigusraamistiku kaudu.

Koostöö kõnealuses valdkonnas hõlmab ka Euroopa majandus- ja rahaliidu põhimõtteid ning tegevust käsitlevat teabevahetust.

Artikkel 90

Statistikakoostöö

Lepinguosaliste vahelises koostöös keskendutakse eelkõige ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele statistikavaldkonnas. Eelkõige on see suunatud tõhusa ja jätkusuutliku statistikasüsteemi väljaarendamisele, mis oleks võimeline esitama usaldusväärseid, objektiivseid ja täpseid andmeid, mis on vajalikud Serbia ülemineku- ja reformiprotsessi kavandamiseks ja järelevalveks. Koostöö tulemusel peaks Serbia statistikaamet suutma paremini täita oma kodanike ja rahvusvaheliste klientide vajadusi nii avalikus kui erasektoris. Statistikasüsteem peaks olema kooskõlas ÜRO statistikaalaste põhimõtete, Euroopa statistika tegevusjuhise ja Euroopa statistikaõiguse sätetega ning seda tuleb arendada ühenduse õigustikuga ühtlustamise suunas. Lepinguosalised teevad koostööd eelkõige selleks, et tagada üksikandmete konfidentsiaalsus, tõhustada järk-järgult Euroopa statistikasüsteemi andmete kogumist ja edastamist ning vahetada töömeetodeid, oskusteabe ja koolituse edastamist käsitlevat teavet.

Artikkel 91

Pangandus, kindlustus ja muud finantsteenused

Serbia ja ühenduse koostöös keskendutakse ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele pangandus-, kindlustus- ja finantsteenuste valdkonnas. Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on luua ja välja arendada sobiv raamistik ausal konkurentsil põhineva ning võrdseid võimalusi tagava pangandus-, kindlustus- ja finantsteenuste sektori edendamiseks Serbias.

Artikkel 92

Koostöö sisekontrolli ja välisauditi valdkonnas

Lepinguosaliste koostöö keskendub ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele avaliku sektori sisefinantskontrolli ja välisauditi valdkonnas. Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on eelkõige arendada asjaomaste õigusaktide väljatöötamise ja vastuvõtmise kaudu Serbias välja läbipaistvad, tõhusad ja majanduslikult tasuvad avaliku sektori sisefinantskontrolli ja välisauditi süsteemid (mis hõlmaksid finantsjuhtimist, -kontrolli ja funktsionaalselt sõltumatut siseauditit), mis oleksid kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja metoodika ning ELi parimate tavadega. Koostöö peaks keskenduma ka kõrgeima auditeerimisasutuse suutlikkuse tõstmisele Serbias. Ülalnimetatud nõuetest tulenevate koostööd ja ühtlustamist käsitlevate kohustuste täitmiseks peaks koostöö keskenduma ka finantsjuhtimise ja –kontrolli ning siseauditi kesksete ühtlustamisüksuste asutamisele ja nende tugevdamisele.

Artikkel 93

Investeeringute soodustamine ja kaitse

Lepinguosaliste pädevuste piires toimuva investeeringute soodustamise ja kaitse alase koostöö eesmärk on luua soodsad võimalused nii riigisisesteks kui väliserainvesteeringuteks, mis on Serbia majanduse ning tööstuse elavdamise seisukohast väga olulised. Koostöö eesmärk on Serbia jaoks eelkõige investeeringuid soodustava ja kaitsva õigusliku raamistiku tõhustamine.

Artikkel 94

Tööstuskoostöö

Koostöö eesmärk on Serbia tööstuse ja tööstussektorite ajakohastamine ning ümberkorraldamine. Koostöö peaks hõlmama ka ettevõtjate vahelist koostööd tööstuse valdkonnas eesmärgiga tugevdada erasektorit tingimustel, mis tagavad keskkonnakaitse.

Tööstusalase koostöö algatused kajastavad lepinguosaliste kindlaks määratud prioriteete. Neis võetakse arvesse tööstuse arendamise piirkondlikke aspekte, edendades vajaduse korral piiriülest partnerlust. Algatuste eesmärgiks on eelkõige ettevõtjatele sobiva raamistiku loomine, juhtimisalase oskusteabe parandamine ning turgude, turu läbipaistvuse ja ettevõttesõbraliku keskkonna edendamine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata tõhusate ekspordiedendamismeetmete kehtestamisele Serbias.

Koostöös võetakse arvesse tööstuspoliitika valdkonda käsitlevat ühenduse õigustikku.

Artikkel 95

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on erasektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arendamine ja tugevdamine ning uute ettevõtjate asutamine valdkondades, mis võimaldavad ettevõtjate potentsiaalset kasvu ning ühenduse ja Serbia väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vahelist koostööd. Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid käsitlevaid ühenduse õigusaktidest lähtuvaid prioriteete ning Euroopa väikeettevõtete hartas sätestatud põhimõtteid.

Artikkel 96

Turism

Lepinguosaliste vahelise turismikoostöö eesmärk on eelkõige turismialase teabe edastamise tõhustamine rahvusvaheliste võrgustike, andmebaaside jms abil, turismivaldkonnas investeeringuid soodustavate infrastruktuuride arendamise julgustamine ja Serbia osalemine olulistes Euroopa turismiorganisatsioonides. Koostöö on suunatud ka ühise tegutsemise võimaluste uurimisele ja turismiettevõtjate, ekspertide, valitsuste ning nende pädevate ametiasutuste vahelise koostöö tugevdamisele turismivaldkonnas, samuti oskusteabe vahetamisele (koolituste, vahetuste ja seminaride kaudu). Koostöö aluseks on ühenduse õigustiku kõnealust valdkonda käsitlevad õigusaktid.

Koostööpoliitikat võib integreerida piirkondlikku koostööraamistikku.

Artikkel 97

Põllumajandus- ja agrotööstussektor

Lepinguosaliste vahelist koostööd arendatakse kõigis ühenduse õigustiku põllumajandusvaldkonnaga seotud prioriteetsetes valdkondades, samuti veterinaaria ja fütosanitaaria alal. Koostöö eesmärk on eelkõige ajakohastada ja ümber kujundada Serbia põllumajandus- ja agrotööstussektor, et see vastaks ühenduse sanitaarnõuetele, parandada veemajandust ja maaelu arengut ning arendada Serbia metsandussektorit, samuti toetada Serbia õigusaktide ja tavade järkjärgulist ühtlustamist ühenduse eeskirjade ja standarditega.

Artikkel 98

Kalandus

Lepinguosalised uurivad võimalusi ühist huvi pakkuvate vastastikku kasulike valdkondade kindlaksmääramiseks kalandussektoris. Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete kalanduse valdkonnas, sealhulgas rahvusvahelisi kohustusi kalavarude majandamise ja säilitamise rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide eeskirjade raames.

Artikkel 99

Toll

Lepinguosalised alustavad kõnealuses valdkonnas koostööd, mille eesmärk on tagada kõikide kaubanduse vallas vastuvõetavate sätete vastavus ja saavutada Serbia tollisüsteemi ühtlustamine ühenduse tollisüsteemiga, aidates seeläbi rajada teed käesoleva lepingu alusel kavandatud liberaliseerimismeetmetele ning Serbia tollialaste õigusaktide järk-järgulisele ühtlustamisele ühenduse õigustikuga.

Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete tolliküsimustes.

Lepinguosaliste vastastikuse tollialase haldusabi eeskirjad on sätestatud protokollis nr 6.

Artikkel 100

Maksustamine

Lepinguosalised alustavad koostööd maksustamise valdkonnas, võttes sealhulgas meetmeid Serbia maksusüsteemi edasiseks ajakohastamiseks ja maksukorralduse edasiseks ümberkujundamiseks, et tagada maksukogumise tõhusus ning tugevdada maksupettuse vastast võitlust.

Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete maksukorralduse ja kahjustava maksukonkurentsi vastase võitluse valdkonnas. Kahjustava maksukonkurentsi kaotamine peaks toimuma kooskõlas nõukogus 1. detsembril 1997. aastal vastu võetud äriühingute maksustamise juhendi põhimõtetega.

Koostöö hõlmab läbipaistvuse parandamist ja korruptsioonivastast võitlust ning teabevahetust liikmesriikidega eesmärgiga hõlbustada maksupettuse, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastase võitluse meetmete kehtestamist. Serbia viib lõpule OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsioonil ja OECD maksuküsimustealase teabevahetuse näidisleppel põhinevate kahepoolsete lepingute sõlmimise liikmesriikidega, juhul kui taotlev liikmesriik on nendega liitunud.

Artikkel 101

Sotsiaalkoostöö

Tööhõivega seoses keskendutakse lepinguosaliste vahelises koostöös eelkõige tööbüroode ja karjäärinõuandlate teenuste parandamisele, pakkudes abimeetmeid ja edendades kohalikku arengut tööstus- ja tööturu ümberkorraldamise toetamiseks. Koostöö hõlmaks ka selliseid meetmeid nagu uurimised, ekspertide vahetus ning teabe- ja koolitustegevus.

Lepinguosalised teevad koostööd majandusreformi ja majandusliku integratsiooni taustal tööhõivepoliitika ajakohastamise soodustamiseks Serbias. Koostöö eesmärk on ka toetada Serbia sotsiaalkindlustussüsteemide kohandamist vastavalt uutele majanduslikele ja sotsiaalsetele nõuetele ning koostöö raames kohandatakse Serbias kehtivaid töötingimusi ning meeste ja naiste, puuetega inimeste, vähemusrühmadesse ning muudesse ohustatud rühmadesse kuuluvate inimeste võrdseid võimalusi käsitlevaid õigusakte, samuti on eesmärkide hulgas töötajate tervise ja ohutuse kaitse parandamine, võttes aluseks asjaomase ühenduses kehtiva kaitsetaseme.

Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 102

Haridus ja koolitus

Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on tõsta üldhariduse, kutsehariduse, koolituse ning noorsoopoliitika ja noorsootöö, sealhulgas mitteametliku hariduse taset Serbias. Kõrgharidussüsteemi prioriteediks on valitsustevahelise Bologna protsessi raames Bologna deklaratsiooni eesmärkide saavutamine.

Lepinguosaliste vahelise koostöö eesmärk on ka tagada, et kõikidele hariduse ja koolituse tasemetele juurdepääsul Serbias ei diskrimineerita kedagi soo, nahavärvi, rahvuse ega usutunnistuse tõttu.

Ühenduse vastavad programmid ja vahendid aitavad kaasa Serbia haridus- ja koolitusstruktuuride ning tegevuste ajakohastamisele.

Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete kõnealuses valdkonnas.

Artikkel 103

Kultuurikoostöö

Lepinguosalised edendavad kultuurikoostööd. Sellise koostöö eesmärk on muu hulgas üksikisikute, kogukondade ja rahvastevahelise vastastikuse mõistmise ja austuse suurendamine. Lepinguosalised kohustuvad ka tegema koostööd kultuurilise mitmekesisuse edendamisel, eelkõige UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni raames.

Artikkel 104

Koostöö audiovisuaalvaldkonnas

Lepinguosalised teevad koostööd, et edendada Euroopa audiovisuaaltööstust ning toetada ühistootmist kino- ja televisioonivaldkonnas.

Koostöö hõlmab muu hulgas ajakirjanike ja teiste meediaasjatundjate koolitusprogramme ja -vahendeid ning tehnilist abi avalikele ja erameediakanalitele tugevdamaks nende sõltumatust, professionaalsust ja sidemeid Euroopa meediakanalitega.

Serbia viib oma piiriülese ringhäälingu sisu reguleeriva poliitika kooskõlla EÜ poliitikaga ja ühtlustab oma asjaomased õigusaktid ühenduse õigustikuga. Erilist tähelepanu pöörab Serbia satelliidi, maismaasagedusalade või kaabli kaudu edastavate programmide intellektuaalomandi õiguste omandamise küsimustele.

Artikkel 105

Infoühiskond

Koostööd arendatakse kõigis ühenduse õigustikust lähtuvates prioriteetides infoühiskonna alal. Sellega toetatakse peamiselt Serbia asjaomase valdkonna poliitika ja õigusaktide järkjärgulist ühtlustamist ühenduse poliitika ja õigusaktidega.

Lepinguosaliste koostöö eesmärgiks on infoühiskonna edasine väljaarendamine Serbias. Üldeesmärk on valmistada ühiskonda tervikuna ette digitaalajastuks, soodustada investeeringuid ning tagada elektrooniliste võrkude ja teenuste koostalitlusvõime.

Artikkel 106

Elektroonilised sidevõrgud ja -teenused

Koostöö keskendub eelkõige ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele nimetatud valdkonnas.

Lepinguosalised tugevdavad eelkõige koostööd elektrooniliste sidevõrkude ja elektrooniliste sideteenuste valdkonnas lõppeesmärgiga, et Serbia võtab kolm aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist nendes valdkondades üle ühenduse õigustiku.

Artikkel 107

Teave ja side

Ühendus ja Serbia rakendavad vajalikke meetmeid vastastikuse teabevahetuse tõhustamiseks. Esikohal on programmid, mille kaudu jagatakse üldsusele põhilisi teadmisi ühenduse kohta ning kitsamat erialast teavet Serbia erialaringkondadele.

Artikkel 108

Transport

Lepinguosaliste koostöö keskendub ühenduse õigustikust lähtuvatele prioriteetidele transpordivaldkonnas.

Koostöö eesmärk on eelkõige ümber kujundada ja ajakohastada Serbia transpordiliike, parandada reisijate ja kaupade vaba liikumist, soodustada juurdepääsu transporditurule ja -vahenditele, sealhulgas sadamatele ja lennujaamadele. Peale selle võib koostööga toetada mitmeliigilise transpordi infrastruktuuri arengut peamistes üle-euroopalistes võrkudes ning esmajoones tugevdada piirkondlikke ühendusteid Kagu-Euroopas kooskõlas transpordi piirkondliku tuumvõrgu arendamise vastastikuse mõistmise memorandumiga. Koostöö eesmärgiks peaks olema saavutada ühendusega võrreldavad tegevusstandardid, viia Serbia transpordisüsteem vastavusse ühenduse süsteemiga ning parandada keskkonnakaitset transpordivaldkonnas.

Artikkel 109

Energeetika

Koostöö keskendub eelkõige ühenduse õigustikust lähtuvatele energeetikaalastele prioriteetidele. Koostöös tuginetakse energiaühenduse asutamislepingule ning seda arendatakse eesmärgiga liita Serbia järk-järgult ühenduse energiaturuga. Koostöö võib hõlmata eelkõige:

a)

energiapoliitika sõnastamist ja kavandamist, sealhulgas infrastruktuuri moderniseerimist, energiavarustuse parandamist ja mitmekesistamist ning energiaturule juurdepääsu parendamist, samuti transiidi hõlbustamist, ülekandmist ja jaotamist ning piirkondliku tähtsusega energiavõrkude naaberriikidega vastastikuse seotuse taastamist;

b)	energia säästmise soodustamist, energiakasutuse tõhusust, taastuvat energiat ning energia tootmise ja tarbimise keskkonnamõju uurimist;

c)	energia kommunaalmajanduse ümberkorraldamise ja kõnealuse sektori ettevõtjate vahelise koostöö üldtingimuste sõnastamist.

Artikkel 110

Tuumaohutus

Lepinguosalised teevad koostööd tuumaohutuse ja kaitsemeetmete valdkonnas. Koostöö võib hõlmata järgmiseid teemasid:

a)	lepinguosaliste kiirguskaitse-, tuumaohutuse- ja tuumamaterjalide üle arvestusepidamise ja kontrollialaste õigusnormide ajakohastamine ning järelevalveasutuste ja nende vahendite tugevdamine;

b)	tuumaõnnetuste puhul ning hädaolukorraks valmisoleku ja üldiste tuumaohutusküsimuste kohta varajast teabeedastust käsitlevate Euroopa Liidu liikmesriikide või Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Serbia vaheliste kokkulepete soodustamise elavdamine vajaduse korral;

c)	kolmandate osapoolte tuumaenergiaalane vastutus.

Artikkel 111

Keskkond

Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd keskkonna valdkonnas elutähtsa eesmärgiga peatada olukorra edasine halvenemine ning alustavad keskkonnaolukorra parandamisega, eesmärgiga saavutada säästev areng.

Lepinguosalised alustavad eelkõige koostööd eesmärgiga tugevdada haldusstruktuure ja -korda, et tagada keskkonnaküsimuste strateegiline kavandamine ning kooskõlastamine asjaomaste huvitatud isikute vahel, ning keskenduvad Serbia õigusaktide ühtlustamisele ühenduse õigustikuga. Koostöö peaks keskenduma ka strateegiate väljatöötamisele, et märkimisväärselt vähendada kohalikku, piirkondlikku ja piiriülest õhu- ja veesaastet, luua tõhus, puhas, säästev ja taastuv energia tootmise ja tarbimise raamistik ning viia läbi keskkonnamõju hindamine ja strateegiline keskkonna hindamine. Eritähelepanu pööratakse Kyoto protokolli ratifitseerimisele ja rakendamisele.

Artikkel 112

Koostöö teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse vallas

Lepinguosalised edendavad vastastikuse kasu põhimõttel koostööd mittesõjaliste teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas, pidades silmas vahendite kättesaadavust ning piisavat juurdepääsu lepinguosaliste asjaomastele programmidele, võttes arvesse intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi õiguste tõhusa kaitse asjakohaseid nõudeid.

Koostöös võetakse nõuetekohaselt arvesse ühenduse õigustikust lähtuvaid prioriteete teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse valdkonnas.

Artikkel 113

Piirkondlik ja kohalik areng

Lepinguosalised püüavad tugevdada piirkondliku ja kohaliku arengu alast koostööd eesmärgiga aidata kaasa majandusarengule ning vähendada regionaalset ebavõrdsust. Eritähelepanu pööratakse piiriülesele, riikide ning piirkondade vahelisele koostööle.

Koostöö aluseks on ühenduse õigustikust lähtuvad regionaalarengu valdkonna prioriteedid.

Artikkel 114

Avalik haldus

Koostöö eesmärk on tagada tõhusa ja vastutustundliku avaliku halduse areng Serbias, eelkõige toetada õigusriigi ellurakendamist, riiklike institutsioonide nõuetekohast toimimist Serbia elanike heaks üldiselt ning ELi ja Serbia vaheliste suhete sujuvat arengut.

Kõnealuse valdkonna koostöös keskendutakse institutsioonide ülesehitamisele, sealhulgas läbipaistvate ja erapooletute töölevõtumenetluste väljaarendamisele ja kohaldamisele, personalijuhtimisele, karjääri kujundamisele avalikus teenistuses, pidevale koolitusele, eetiliste tõekspidamiste edendamisele avalikus halduses. Koostöö hõlmab kõiki avaliku halduse tasandeid, sealhulgas kohalikke omavalitsusi.

IX   JAOTIS

RAHANDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 115

Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu eesmärkide saavutamiseks ja vastavalt artiklitele 5, 116 ja 118 võib Serbia saada ühenduselt rahalist abi toetuste ja laenudena, sealhulgas laenuna Euroopa Investeerimispangast. Ühenduse abi antakse tingimusel, et tehakse täiendavaid edusamme Kopenhaageni poliitiliste kriteeriumide täitmisel ning eelkõige Euroopa partnerluse eriprioriteetide järgimisel. Arvesse võetakse ka stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevate riikide iga-aastastes aruannetes esitatud tulemusi, eelkõige seoses abisaajate edusammudega demokraatlike, majandus- haldusreformide ning muude nõukogu järelduste täitmisel, eelkõige kohandamiskavade käsitlemise kohta. Serbiale antav abi peab vastama vajadustele, valitud prioriteetidele, summade kasutamise ja tagasimaksmise võimele ning majanduse ümberkujundamiseks võetud meetmetele.

Artikkel 116

Toetusena antav rahaline abi kaetakse tegevusmeetmetest, mis on ette nähtud nõukogu asjaomase määrusega igaaastaste ülevaadetega mitmeaastase suunava planeerimisdokumendi raames, mille ühendus käivitab pärast konsultatsioone Serbiaga.

Ühenduse rahaline abi võib hõlmata kõiki koostöövaldkondi, erilist tähelepanu pööratakse õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimustele ning õigusaktide ühtlustamisele ja majanduse jätkusuutlikule arengule, vaesuse vähendamisele ning keskkonnakaitsele.

Artikkel 117

Serbia palvel ning erivajaduse korral võib ühendus koostöös rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega uurida erandkorras makromajandusliku finantsabi andmise võimalust teatavatel tingimustel ning võttes arvesse rahaliste vahendite olemasolu. Kõnealuse abi andmisel lähtutakse tingimustest, mis tuleb kehtestada Serbia ning Rahvusvahelise Valuutafondi vahel kokkulepitud programmi raames.

Artikkel 118

Olemasolevate vahendite optimaalse kasutamise huvides tagavad lepinguosalised, et ühenduse abi kooskõlastatakse muudest allikatest pärineva, näiteks liikmesriikide, muude riikide ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide antava abiga.

Seetõttu vahetavad lepinguosalised korrapäraselt teavet kõikide abi allikate kohta.

X   JAOTIS

INSTITUTSIOONILISED, ÜLD- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 119

Käesolevaga luuakse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu, kes jälgib käesoleva lepingu kohaldamist ja rakendamist. Nõukogu koguneb selleks korrapäraselt, asjakohases koosseisus ning alati, kui asjaolud seda nõuavad. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu vaatab läbi kõik lepingu raamistikust tulenevad olulised küsimused ning kõik muud vastastikust huvi pakkuvad kahepoolsed või rahvusvahelised küsimused.

Artikkel 120

1.   Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogusse kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni liikmed ning teiselt poolt Serbia valitsuse liikmed.

2.   Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kehtestab oma töökorra.

3.   Vastavalt töökorras sätestatud tingimustele võivad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu liikmed määrata endale esindajad.

4.   Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu eesistujaks on vastavalt töökorras sätestatule vaheldumisi ühenduse esindaja ja Serbia esindaja.

5.   Euroopa Investeerimispangaga seotud küsimuste korral võtab panga esindaja vaatlejana stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu tööst osa.

Artikkel 121

Käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks on stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogul õigus teha otsuseid käesolevas lepingus ettenähtud juhtude ulatuses. Tehtud otsused on lepinguosaliste jaoks siduvad ning lepinguosalised võtavad nende rakendamiseks vajalikud meetmed. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib anda ka asjakohaseid soovitusi. Komitee koostab oma otsused ja soovitused lepinguosaliste omavahelisel kokkuleppel.

Artikkel 122

1.   Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kohustuste täitmisel abistab teda stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee, kuhu kuuluvad ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajad ning teiselt poolt Serbia valitsuse esindajad.

2.   Oma töökorras määrab stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kindlaks stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee kohustused, mille hulka kuulub stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kohtumiste ettevalmistamine, lisaks määrab nõukogu komitee töökorralduse.

3.   Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib oma pädevusi delegeerida stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteele. Sellisel juhul teeb stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee otsused artiklis 121 sätestatud tingimuste kohaselt.

Artikkel 123

Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee võib moodustada allkomiteesid. Stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee asutab käesoleva lepingu nõuetekohaseks jõustamiseks vajalikud allkomiteed enne käeoleva lepingu jõustumisele järgneva aasta lõppu.

Luuakse rändeküsimustega tegelev allkomitee.

Artikkel 124

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib asutada muid erikomiteesid või asutusi, mis aitavad nõukogu tema kohustuste täitmisel. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu määratleb oma töökorras kõnealuste komiteede ja organite koosseisu ja ülesanded ning nende tegutsemiseeskirjad.

Artikkel 125

Käesolevaga asutatakse parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee. Parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee on foorumiks, kus Serbia parlamendi ja Euroopa Parlamendi liikmed saavad kohtuda ja mõtteid vahetada. Komitee tuleb kokku enda määratud ajavahemike tagant.

Parlamentaarsesse stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomiteesse kuuluvad Euroopa Parlamendi liikmed ja Serbia parlamendi liikmed.

Parlamentaarne stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu kehtestab oma töökorra.

Parlamentaarse stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu eesistujaks on vastavalt töökorras sätestatule vaheldumisi Euroopa Parlamendi liige ja Serbia parlamendi liige.

Artikkel 126

Mõlemad lepinguosalised kohustuvad käesoleva lepingu reguleerimisalas tagama, et teise lepinguosalise füüsilisi ja juriidilisi isikuid ei diskrimineerita võrreldes tema enda kodanikega pääsemisel lepinguosaliste pädevatesse kohtutesse ja haldusasutustesse, et kaitsta oma isiklikke ja omandiõigusi.

Artikkel 127

Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalisel võtmast meetmeid:

a)	mida ta peab vajalikuks, et vältida oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva teabe avalikustamist;

b)	mis on seotud relvade, laskemoona või sõjatarvikute tootmise või nendega kauplemisega või kaitsevajadusteks asendamatu teadus- või arendustöö või tootmisega, tingimusel et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete suhtes, mis ei ole eriomaselt sõjalise otstarbega;

c)	mida ta peab enda julgeoleku seisukohalt vajalikuks korrakaitset mõjutavate tõsiste siseriiklike rahutuste, sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste rahvusvaheliste pingete korral või selleks, et täita oma kohustusi, mis ta on endale võtnud rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks.

Artikkel 128

1.   Käesoleva lepinguga reguleeritavates valdkondades ja ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist:

a)	ei tohi meetmed, mida Serbia rakendab ühenduse suhtes, põhjustada diskrimineerimist liikmesriikide, nende kodanike ega äriühingute vahel;

b)	ei tohi meetmed, mida ühendus rakendab Serbia suhtes, põhjustada diskrimineerimist Serbia kodanike ega Serbia äriühingute vahel.

2.   Lõike 1 sätted ei piira lepinguosaliste õigust kohaldada oma asjakohaseid maksualaseid õigusnorme maksumaksjate suhtes, kes ei ole oma elu- või asukoha poolest ühesuguses olukorras.

Artikkel 129

1.   Lepinguosalised võtavad kõik üld- ja erimeetmed, mida on vaja käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Nad tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide saavutamise.

2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et mõlema lepinguosalise taotlusel peavad nad viivitamata sobivate kanalite kaudu nõu, et arutada käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud küsimusi ja muid omavaheliste suhete asjakohaseid tahke.

3.   Mõlemad lepinguosalised suunavad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule vaidlused, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega. Sellisel juhul kohaldatakse artiklit 130 ja vajadusel ka protokolli nr 7.

Stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu võib vaidluse lahendada siduva otsusega.

4.   Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesoleva lepingu järgset kohustust, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid. Enne meetmete võtmist, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel, esitab ta stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule kogu asjakohase teabe, mida on vaja olukorra põhjalikuks uurimiseks, et leida lepinguosalistele vastuvõetav lahendus.

Meetmete valimisel tuleb eelistada neid, mis segavad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem. Nendest meetmetest teatatakse viivitamata stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule ja teise lepinguosalise taotlusel arutatakse neid meetmeid stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus, stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitees või mõnes muus artiklite 121 või 122 alusel loodud organis.

5.   Lõigete 2, 3 ja 4 sätted ei mõjuta ega piira mingil viisil artiklite 32, 40, 41, 42, 46 ja protokolli nr 3 kohaldamist (Päritolustaatusega toodete ja halduskoostöö meetodite mõiste määratlemine).

Artikkel 130

1.   Kui lepinguosaliste vahel tekkib vaidlus käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise kohta, esitab lepinguosaline vaidluse lahendamiseks teisele lepinguosalisele ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule ametliku taotluse.

Kui lepinguosaline on arvamusel, et teise lepinguosalise vastuvõetud meede või teise lepinguosalise tegutsemata jätmine kujutab käesoleva lepingu tingimuste kohaselt tema kohustuste täitmata jätmist, annab vaidluse lahendamise ametlik taotlus põhjuse selliseks arvamuseks ja näitab vastavalt juhtumile, et lepinguosaline võib võtta meetmeid vastavalt artikli 129 lõikele 4.

2.   Lepinguosalised püüavad leida vaidlustele lahenduse heas usus toimuvate konsultatsioonide kaudu stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogus ja muudes lõikes 3 sätestatud organites, eesmärgiga saavutada võimalikult kiiresti mõlemale lepinguosalisele vastuvõetav lahendus.

3.   Lepinguosalised esitavad stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogule olukorra põhjalikuks uurimiseks vajaliku asjakohase teabe.

Kuni vaidlusele lahenduse leidmiseni arutatakse seda igal stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu istungil, välja arvatud juhul, kui ei ole algatatud protokollis nr 7 sätestatud vahekohtumenetlust. Vaidlus peetakse lahendatuks, kui stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu on teinud vastavalt artikli 129 lõikele 3 vaidluse lahendamiseks siduva otsuse, või kui ta teatab, et vaidlus on lõppenud.

Vaidlusi käsitlevaid konsultatsioone võib pidada ka stabiliseerimis- ja assotsieerimiskomitee istungitel või vastavalt lepinguosaliste vahel kokkulepitule artikli 122 või 123 alusel loodud asjaomastes komiteedes või organites, või mõlema lepinguosalise taotlusel. Konsultatsioone võib pidada ka kirjalikult.

Konsultatsioonide käigus avaldatud teave on konfidentsiaalne.

4.   Protokolli nr 7 kohaldamisalasse jäävate küsimuste puhul võib kumbki lepinguosaline vastavalt protokollile esitada vaidlusaluse küsimuse lahendamiseks vahekohtule, kui lepinguosalised ei ole suutnud vaidlust lahendada kahe kuu jooksul pärast vaidluse lahendamise menetluse algatamist vastavalt lõikele 1.

Artikkel 131

Kuni üksikisikute ja ettevõtjate ühesuguste õiguste saavutamiseni käesoleva lepingu kontekstis, ei mõjuta käesolev leping neid õigusi, mis tagatakse üksikisikutele ja ettevõtjatele ühelt poolt üht või mitut liikmesriiki ja teiselt poolt Serbiat siduvate kehtivate lepingutega.

Artikkel 132

I–VII lisa ning protokollid nr 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Euroopa Ühenduse ning Serbia ja Montenegro vaheline raamleping Serbia ja Montenegro ühenduse programmides osalemise üldiste põhimõtete kohta, mis allkirjastati 21. novembril 2004, ning selle lisa moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa. Asjaomase raamlepingu artiklis 8 sätestatud läbivaatamise viib läbi stabiliseerimis- ja assotsieerimisnõukogu, kelle pädevuses on vajaduse korral raamlepingu muutmine.

Artikkel 133

Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu üles öelda, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kuue kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.

Kumbki lepinguosaline võib lepingu täitmise koheselt peatada, kui teine lepinguosaline ei pea kinni käesoleva lepingu põhiosast.

Artikkel 134

Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosalised” ühelt poolt ühendust või liikmesriike või ühendust ja liikmesriike vastavalt nende volitustele ning teiselt poolt Serbia Vabariiki.

Artikkel 135

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut nendes lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Serbia territooriumi suhtes.

Käesolevat lepingut ei kohaldata Kosovo suhtes, mis kuulub praegu rahvusvahelise halduse alla vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu 10. juuni 1999. aasta resolutsioonile 1244. See ei piira Kosovo praegust staatust või tema lõpliku staatuse määramist vastavalt kõnealusele resolutsioonile.

Artikkel 136

Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär.

Artikkel 137

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari ning serbia keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 138

Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluste kohaselt.

Käesolev leping jõustub sellise teise kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised teatavad teineteisele, et esimeses lõigus nimetatud menetlused on lõpule viidud.

Artikkel 139

Vaheleping

Lepinguosalised lepivad kokku, et kui enne käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimist kohaldatakse käesoleva lepingu teatavaid osi, eelkõige kaupade vaba liikumist ja asjakohaseid transporti käsitlevaid sätteid ühenduse ja Serbia vahelise vahelepingu alusel, tähendab mõiste „käesoleva lepingu jõustumiskuupäev” käesoleva lepingu IV jaotise artiklites 73, 74 ja 75, protokollides nr 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 ning asjakohastes sätetes protokollis nr 4 vahelepingu jõustumiskuupäeva seoses neis sätetes sisalduvate kohustustega.

---

(1)  ELT L 334, 19.12.2007, lk 137.

(2)  ELT L 334, 19.12.2007, lk 46.

(3)  Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2658/87 (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1) muudetud kujul.

(4)  Serbia ametlik väljaanne nr 62/2005 ja 61/2007.

(5)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(6)  Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide, Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria Vabariigi, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Montenegro Vabariigi, Norra Kuningriigi, Rumeenia, Serbia Vabariigi ning ÜRO Kosovo missiooni vaheline Euroopa ühise lennunduspiirkonna rajamise mitmepoolne leping (ELT L 285, 16.10.2006, lk 3).

(7)  Euroopa Standardikomitee, Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee, Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut, Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsioon, Euroopa legaalmetroloogia koostöö organisatsioon, Euroopa metroloogiaorganisatsioon