10.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 275/1

(1)

Määrusega (EÜ) nr 91/2009 (2) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes (edaspidi „lõplik määrus”).

(2)

28. juulil 2011 võttis Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi „WTO”) vaidluste lahendamise organ (edaspidi „VLO”) vastu apellatsioonikogu aruande ja apellatsioonikogu aruandega muudetud hindamiskogu aruande vaidluse kohta „European Communities – Definitive Anti-Dumping Measures on Certain Iron or Steel Fasteners from China” (3) (Euroopa ühendused: lõplik dumpinguvastane meede teatavate Hiinast pärit rauast või terasest kinnitusdetailide kohta) (edaspidi „aruanded”). Nimetatud aruannetes jõuti muu hulgas järeldusele, et EL ei toiminud kooskõlas järgmiste artiklitega:

(3)

6. märtsil 2012 algatati WTO võimaldamismääruse kohaselt läbivaatamine Euroopa Liidu Teatajas vastavasisulise teate (5) (edaspidi „algatamisteade”) avaldamise teel. Euroopa Komisjon teavitas määruse (EÜ) nr 91/2009 vastuvõtmiseni viinud uurimise (edaspidi „esialgne uurimine”) osalisest läbivaatamisest ning sellest, kuidas lõplikku määrust käsitlevate aruannete järeldusi kavatsetakse arvesse võtta.

(4)

Vaatlusalune toode on teatavad Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest (v.a roostevabast terasest) kinnitusdetailid, st puidukruvid (v.a võtmega keeratavad puidukruvid), isekeermestavad kruvid, muud peaga kruvid ja poldid (nende juurde kuuluvate mutrite või seibidega või ilma, v.a varrastest, lattidest, profiilidest või traadist treitud, täisristlõikega kruvid tüve läbimõõduga kuni 6 mm ning kruvid ja poldid raudtee ehitusmaterjalide parandamiseks) ning seibid (edaspidi „kinnitusdetailid” või „vaatlusalune toode”).

(5)

Vaatlusalune toode kuulub praegu CN-koodide 7318 12 90, 7318 14 91, 7318 14 99, 7318 15 59, 7318 15 69, 7318 15 81, 7318 15 89, ex 7318 15 90, ex 7318 21 00 ja ex 7318 22 00 alla.

(6)

Aruanded ei mõjuta lõpliku määruse põhjendustes 40–57 esitatud järeldusi seoses vaatlusaluse toote ja samasuguse tootega.

(7)

Nagu on viidatud algatamisteates, hindas komisjon uuesti esialgse uurimise lõplikke järeldusi, võttes arvesse VLO soovitusi ja otsuseid. Kõnealune uus hindamine põhines esialgse uurimise käigus kogutud teabel ning pärast algatamisteate avaldamist kogutud teabel.

(8)

Dumpingu ja kahju esialgne uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2006 kuni 30. septembrini 2007 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt oluliste parameetrite kindlakstegemiseks analüüsiti andmeid, mis hõlmasid ajavahemikku 1. jaanuarist 2003 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(9)

Käesoleva määruse eesmärk on parandada lõpliku määruse neid aspekte, mille VLO leidis oma vastuvõetud aruannetes olevat vastuolulised, ning viia lõplik määrus kooskõlla VLO soovituste ja otsustega.

(10)

Käesolevas jaos on tutvustatud esialgse uurimise uuesti hinnatud järeldusi, mis käsitlevad aruannetes esitatud soovitusi ja otsuseid selle kohta, et EL ei toiminud kooskõlas WTO dumpinguvastase lepingu artikli 6 lõikega 10 ja artikli 9 lõikega 2 seoses algmääruse artikli 9 lõike 5 kohaldamisega esialgses kinnitusdetailide uurimises.

(11)

Nagu on märgitud lõpliku määruse põhjendustes 81 ja 84, leiti, et nii kõik viis valimisse kaasatud eksportivat tootjat kui ka kolm individuaalselt uuritud eksportivat tootjat, kes taotlesid individuaalset kohtlemist, vastavad kõikidele nõuetele, et võimaldada neile kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 5 individuaalset kohtlemist. Nagu on täpsustatud lõpliku määruse põhjendustes 62 ja 78, käsitati nelja algsesse valimisse kuulunud eksportivat tootjat ning ühte individuaalselt uuritud äriühingut koostööst keeldunud äriühingutena, sest nende poolt uurimise käigus esitatud teave ei vastanud tõenditele.

(12)

Võttes arvesse aruannetes sisalduvaid soovitusi seoses algmääruse artikli 9 lõikega 5 kutsus komisjon Hiina Rahvavabariigis tegutsevaid eksportivaid tootjaid endast märku andma ning esitama oma hetkeolukorra läbivaatamiseks vajalik teave juhul, kui nende ekspordi suhtes Euroopa Liitu kohaldatakse praegu teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailide suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid ning kui nad ei teinud esialgses uurimises koostööd ega taotlenud individuaalset kohtlemist, kartes nendest toimingutest tulenevat halduskoormust või seda, et nad ei vasta kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumitele.

(13)

Komisjon kutsus kõnealuseid tootjaid üles tegema avalduse selle kohta, kas nad ei teinud esialgses uurimises koostööd ega taotlenud individuaalset kohtlemist seetõttu, et nad kartsid nendest toimingutest tulenevat halduskoormust või seda, et nad ei vasta kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumitele. Asjaomastel huvitatud isikutel paluti endast 30 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist märku anda ja esitada järgmine teave:

(14)

Mõni Hiina Rahvavabariigi eksportiv tootja väljendas muret seoses algatamisteates sätestatud VLO aruannete rakendusmenetlusega. Eelkõige rõhutasid nad, et nende arvates on kehtestatud tähtajad liiga lühikesed. Nende väitel oli eksportivatele tootjatele pandud põhjendamatu halduskoormus, mis avaldas tõkestavat mõju ja välistas neile individuaalse kohtlemise võimaldamise.

(15)

Asjaomaste eksportivate tootjate väljendatud mure ei leitud olevat põhjendatud. Komisjoni arvamuse kohaselt oli kehtestatud tähtaeg asjakohane, võttes arvesse halduskoormust ja taotletud teabe väikest hulka. Algatamisteates on selgitatud, et eksportiva tootja hetkeolukord vaadatakse läbi niipea, kui saadud on järgmist teavet sisaldav taotlus:

(16)

Kõnealuse teabe küsimise ainus põhjus oli võimaldada komisjonil teha kindlaks need eksportivad tootjad, kellel oleks olnud võimalus teha esialgse uurimise käigus koostööd ja taotleda individuaalset kohtlemist, kuid kes ei teinud seda asjaomaste kartuste tõttu. 30-päevane tähtaeg leiti olevat asjakohane, et vastata taotlusele esitada lihtne avaldus ja põhiandmed, ning seda ei saa käsitada ebaproportsionaalse halduskoormuse tekitamisena. Hiina kaubanduskoda ja üks Hiina eksportiv tootja väitsid, et taotledes põhjenduses 15 nimetatud teavet seadis komisjon Hiina eksportivate tootjate suhtes tingimusi, kuigi WTO dumpinguvastase lepingu artikli 6 lõike 10 ja artikli 9 lõike 3 kohaselt tuleks üldjuhul võimaldada individuaalset kohtlemist. Selline lähenemisviis on vastuolus VLO aruannete soovitustega ning kõnealused osalised palusid komisjonil oma ametiülesannete korras Hiina eksportivate tootjatega ühendust võtta ja märkida, et neile võimaldatakse individuaalset kohtlemist. Sellega seoses leiab komisjon, et kõikidele teadaolevatele Hiina eksportivatele tootjatele ja nende kutseühingutele ning riigi ametiasutustele saadetud algatamisteate avaldamise teel oli komisjon kõikide Hiina eksportivate tootjatega ühendust võtnud, kutsudes neid üles endast 30 päeva jooksul märku andma, kui nad olid esialgse uurimisperioodi jooksul eksportinud, ent ei andnud endast esialgse uurimise ajal teada. Viimast küsimust ei tohiks käsitada n-ö katse läbimise tingimusena, nagu väitsid nimetatud osalised, vaid asjaolude tuvastamisena, mis näitab, et esialgne uurimine tegelikult käsitles neid. Lõpuks tuleb märkida, et eksporditud toodetega seotud küsimustele paluti vastata selleks, et teha kindlaks, kas esialgselt valitud valimit on vaja muuta, ning need ei ole seotud individuaalse kohtlemisega. Seepärast lükati see väide tagasi.

(17)

15 äriühingust, kes pärast algatamisteate avaldamist endast märku andsid ja tähtaja jooksul päringu esitasid:

(18)

Päringu teinud äriühingutele anti võimalus teha neile esitatud teabe kohta märkusi.

(19)

Leiti, et eksportiv tootja, kes väitis end kriteeriumitele vastavat ja taotles oma olukorra uurimist, jääb algatamisteate punktis 1 sätestatud kriteeriumite raamesse. Kõnealune eksportiv tootja taotles ka individuaalset kontrollimist algmääruse artikli 17 lõike 3 alusel, väites, et kui ta ei oleks asjaomaste kartuste tõttu esialgses uurimises koostööst loobunud, oleks ta taotlenud sellist kohtlemist. Võttes arvesse asjaolu, et esialgses uurimises kontrolliti individuaalselt kõiki sellise taotluse teinud eksportivaid tootjaid, võeti tema taotlus võrdse kohtlemise põhimõttel vastu.

(20)

6. juunil 2012 avaldati teade (6) kõnealuse eksportiva tootja, Bulten Fasteners (China) Co., Ltd. (edaspidi „BFC”) hetkeolukorra läbivaatamise kohta. Selle eksportiva tootja eksporditud kogused moodustasid uurimisperioodil alla 0,4 % Hiina Rahvavabariigist pärit koguekspordist. Seda arvesse võttes leidis komisjon, et puudub vajadus muuta eksportivate tootjate esialgset valimit. Hiina Rahvavabariigi eksportivale tootjale ja temaga seotud äriühingutele ELis, kes osalesid esialgse uurimisperioodi jooksul vaatlusaluse toote edasimüügis, saadeti küsimustik.

(21)

Komisjon küsis ja kontrollis kogu teavet, mida peeti vajalikuks dumpingu kindlakstegemiseks, ning teostas ka kohapealset kontrolli järgmiste seotud äriühingute valdustes:

(22)

Komisjon jõudis järeldusele, et kooskõlas VLO aruannetes algmääruse artikli 9 lõike 5 kohta esitatud soovitustega tuleb BFC-le tagada individuaalne kohtlemine.

(23)

Käesolevas jaos on tutvustatud esialgse uurimise uuesti hinnatud järeldusi, mis käsitlevad aruannetes esitatud soovitusi ja otsuseid selle kohta, et EL ei toiminud kooskõlas WTO dumpinguvastase lepingu artikli 6 lõigetega 4 ja 2 ning artikli 2 lõikega 4 seoses teatavate aspektidega dumpingu kindlakstegemisel esialgses kinnitusdetailide uurimises.

(24)

Mõne Hiina eksportiva tootja ja Hiina kaubanduskojaga peetud avatud dialoogi käigus esitati osalistele üksikasjalikumat teavet koostööd tegeva India tootja müüdavate toodete omaduste kohta, et järgida WTO VLO soovitusi seoses WTO dumpinguvastase lepingu artikli 6 lõigetega 4 ja 2 ning artikli 2 lõikega 4, nagu on märgitud põhjendustes 28–53. Kõnealune teave hõlmas eeskätt toote omadusi, mis leiti olevat sobivad normaalväärtuse määramiseks ning mida kasutati võrdluses vaatlusaluse tootega, st asjaolu, et India omamaine müük on jagatud standard- ja erikinnitusdetailide müügiks ning et iga tehingu puhul on tehtud kindlaks tugevusklass. Seejärel arvutati kõikide toote kontrollnumbrite tabelis kindlakstehtud tugevusklasside normaalväärtus kilogrammi kohta.

(25)

Komisjon keskendus kahele määravale võrdluselemendile, nimelt tugevusklassile ning standard- ja erikinnitusdetailide eristamisele, nagu on viidatud lõpliku määruse põhjendustes 48–50. Eri- ja standardtoote eristamine lisati uurimise käigus uue võrdluselemendina ning teise peamise võrdluskriteeriumina kasutati tugevusklassi, mille enamik Hiina eksportivaid tootjaid selle esialgse uurimise käigus ise esitasid.

(26)

Nagu on märgitud lõpliku määruse põhjenduses (56), oli võrdlusriigis toodetud standardkinnitusdetaile võimalik võrrelda valimisse kuulunud Hiina Rahvavabariigi tootjate poolt ELi eksporditavate kinnitusdetailidega, sest neil on Hiina Rahvavabariigist eksporditavate toodetega ühesugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused.

(27)

Normaalväärtust väljendati tehasest hankimise tasandil, mida oli kohandatud, et võtta arvesse India tootja kvaliteedikontrollist tingitud mõju hinnale, kuna Hiinas sellist kontrolli ei teostatud. Seega oli tulemus kaks normaalväärtuste loetelu, mida väljendati Hiina jüaanides kilogrammi kohta tugevusklasside kaupa: üks käsitles standard- ja teine erikinnitusdetaile.

(28)

30. mail 2012 avalikustati kõigile huvitatud isikutele lisateavet normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlemiseks kasutatud tooteliikide kohta. Nagu on täpsustatud algatamisteates, esitati kõikidele huvitatud isikutele üksikasjalikumat teavet seoses tooteomadustega, mis leiti olevat sobivad normaalväärtuse kindlaksmääramiseks.

(29)

Teabe avalikustamise teatise sisu oli seotud normaalväärtusega, mis määrati kindlaks koostööd tegeva India tootja poolt omamaisel turul müüdava vaatlusaluse toote hindade põhjal. Algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt tuleb selliste eksportivate tootjate puhul, kellele ei ole võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, määrata normaalväärtus võrdlusriigis kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse alusel. Koostööd nõustusid tegema kaks India tootjat, kes vastasid küsimustikule. Küsimustiku vastustes esitatud andmeid kontrolliti nende kahe äriühingu valdustes. Paraku esitas ainult üks äriühing piisavalt üksikasjalikud andmed, mida sai kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks.

(30)

Nagu on märgitud lõpliku määruse põhjenduses 90 „seadsid mitu importijat ja eksportijat kahtluse alla viimati nimetatud India tootja andmete kasutamise asjakohasuse, kuna i) kõnealuse tootja poolt toodetud ja India siseturul müüdud kogus ei esindaks väidetavalt Hiinast ühendusse eksporditud kogust ning ii) kõnealusel India tootjal on väidetav äriline side ühe kaebust toetava ühenduse tootjaga. Sellega seoses tuleks märkida, et i) India tootja müügimahtu peeti usaldusväärse normaalväärtuse kindlaksmääramiseks piisavalt tüüpiliseks ning ii) asjaolu, et võrdlusriigi tootjal on kaebust toetava ühenduse tootjaga side, ei muuda võrdlusriigi valikut põhjendamatuks. Märgiti ka, et see side tekkis pärast uurimisperioodi. Eespool esitatut arvesse võttes ning muude kolmandate riikide tootjate koostöö puudumise tõttu peeti India valimist võrdlusriigiks põhjendatuks”.

(31)

Arvestades India turu konkurentsitingimusi ja avatust ning asjaolu, et koostööd teinud India tootja müüdavad tooteliigid on võrreldavad Hiina Rahvavabariigi eksportivate tootjate eksporditud toodetega, jõuti järeldusele, et India on algmääruse artikli 2 lõike 7 põhjal sobiv kolmas turumajanduslik riik.

(32)

Teabe avalikustamise teatises täpsustati, et omamaist müüki käsitlevad andmed hõlmasid uurimisperioodi, kuid mitte toote kontrollnumbreid. India tootja suutis aga teha kindlaks müüdud kinnitusdetailide tugevusklassi ja ka selle, kas kinnitusdetailide näol oli tegemist lõplikus määruses esitatud määratluse kohaste standard- või erikinnitusdetailidega. Uurimise alguses, kui toote kontrollnumbrid kehtestati, ei olnud kindlaks tehtud vajadust standard- ja erikinnitusdetaile eristada.

(33)

Komisjon täheldas aga, et selline eristamine mõjutab hinna võrreldavust ning seepärast küsiti India tootjalt asjaomaseid andmeid, mille ta ka esitas. Seepärast oli India omamaine müük jagatud standard- ja erikinnitusdetailide müügiks ning iga tehingu puhul oli tehtud kindlaks tugevusklass. Kõikide algselt toote kontrollnumbrite tabelis kindlaks tehtud tugevusklasside kohta arvutati normaalväärtus kilogrammi kohta.

(34)

Muid esialgsetes toote kontrollnumbrites sisalduvaid omadusi ei kasutatud – mitte ainult seepärast, et India tootja ei suutnud nii üksikasjalikke andmeid esitada, vaid ka järgmistel põhjustel:

(35)

Seepärast keskendus komisjon kahele määrava tähtsusega erinevusele toodete vahel: ühelt poolt tugevusklassile ning teiselt poolt sellele, kas tegemist on standard- või erikinnitusdetailidega, mis osutab nii erinevatele klientidele kui ka erinevale kvaliteedile.

(36)

Normaalväärtust väljendati tehasest hankimise tasandil, mida oli kohandatud, et võtta arvesse India tootja kvaliteedikontrollist tingitud mõju hinnale, kuna Hiinas sellist kontrolli ei teostatud. Seega oli tulemus kaks normaalväärtuste loetelu, mida väljendati Hiina jüaanides kilogrammi kohta tugevusklasside kaupa: üks käsitles standard- ja teine erikinnitusdetaile.

(37)

Komisjon teavitas kõiki huvitatud isikuid, et normaalväärtust ei ole võimalik avalikustada, sest see on seotud ühe India tootja konfidentsiaalse hinnaga omamaisel turul. Huvitatud isikuid teavitati aga, et Hiina tootjate tavaliselt eksporditav standardtüüpi 8.8 tugevusklassi kinnitusdetailide (toote kontrollnumbrite tabelis tähis „G”) tavapärane normaalväärtus tehasest hankimise tasandil jääb vahemikku 9–12 jüaani kilogrammi kohta.

(38)

Üks importija ning neli eksportivat tootjat väitsid, et osalistele lisateabe kohta märkuste esitamiseks ette nähtud aeg (kümme päeva) oli liiga lühike. Komisjoni arvamuse kohaselt oli aga eespool nimetatud tähtaeg sobilik, arvestades asjaolu, et esitatav teave pidi üksnes täiendama andmeid, mis olid esialgse uurimise lõppedes lõplikus määruses juba avalikustatud. Seepärast leiti, et kõnealuse lisateabe uurimiseks ja selle kohta märkuste esitamiseks ette nähtud aeg on mõistlik.

(39)

Mõne osalise väitel oli komisjon öelnud, et tal ei ole füüsikaliste omaduste kohta mingit uut teavet peale normaalväärtuse kindlakstegemiseks kasutatud toodete tugevusklassi. See väide tuleb ümber lükata. Läbivaatamise selles etapis esitas komisjon lihtsalt täiendavaid selgitusi selle kohta, kuidas normaalväärtus esialgses uurimises kindlaks tehti. On tähtis rõhutada, et Hiina eksportivad tootjad olid nimetanud „tugevust” kui ühte asjakohast omadust. See ei tähenda aga, et komisjonil ei olnud mingit teavet muude füüsikaliste omaduste kohta.

(40)

Samade osaliste väitel oli komisjon ärakuulamiste ajal seoses ekspordihindade ja normaalväärtuse võrdlemise eesmärgil tehtavate võimalike kohandamistega öelnud, et eelistatav on kohandamine hinnaanalüüsi, mitte kulude analüüsi põhjal. Tegelikult selgitas komisjon, et algmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt tuleb võrdluses võtta nõuetekohaselt arvesse hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi, mitte kulude erinevusi.

(41)

Seejärel kordasid kõnealused osalised oma väidet, mille kohaselt tuleb kohandamisel arvesse võtta ka erinevusi tootmiskuludes, näiteks tooraine tarbimise tõhususe, valtstraadi tarbimise, elektrikulu, isetoodetud elektri, töötaja kohta arvestatud tootlikkuse, mõistliku kasumitaseme ja tootmisvahenditega seotud erinevusi. Nagu eespool märgitud, on algmääruse artikli 2 lõikes 10 viidatud hinnale, mitte kulule. Asjaomased osalised ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et väidetavad erinevused kulus toovad kaasa hinnaerinevusi. Kui see on õigustatud, kasutatakse Hiina-taolisi üleminekumajandusi käsitlevates uurimistes võrdlusriiki, et välistada selliste mitteturumajanduslikes riikides esinevate hindade ja kulude arvessevõtmine, mis ei kujuta endast turujõudude tavalist tagajärge. Seega kasutatakse normaalväärtuse kindlakstegemiseks toimivate turumajanduste tootjate kulusid ja hindu käsitlevaid asendusandmeid. Seepärast lükatakse tagasi kõnealused väited, et kohandamisel tuleb arvesse võtta tootmiskulude erinevusi.

(42)

Peale selle väitsid nimetatud osalised, et 30. mail 2012 esitatud lisateave India tootja müüdavate toodete omaduste kohta ei olnud terviklik, kuivõrd väidetavalt puudusid andmed järgmiste tahkude kohta: kinnitusdetaili liigiga seotud erinevused; kattekiht ja kroomi kasutamine; läbimõõt ja pikkus; jälgitavus; ISO 9000; defektsete toodete osa ning muud kõvaduse, painduvuse, tugevuse, löögikindluse, vastupidavuse ja teiste hõõrdetegurite muud aspektid. Nad palusid selgitada põhjuseid, miks ei peetud asjakohaseks ülejäänud esialgsetes toote kontrollnumbrites sisalduvaid omadusi. Kõnealuseid küsimusi selgitati kahes teabe avalikustamise teatises, mis saadeti vastavalt 5. juulil ning lisati toimikusse huvitatud isikutele tutvumiseks 11. juulil 2012.

(43)

Pärast osaliste esitatud lisateabe taotlust, mida on nimetatud põhjenduses 42, saadeti 5. juulil 2012 kõikidele huvitatud isikutele teine teabe avalikustamise teatis. Kõnealuses teatises esitati järgmine lisateave:

(44)

Mõni osaline taotles lisateavet normaalväärtuse hinnataseme kohta. Nagu on märgitud põhjenduses 82, ei olnud võimalik hinnataset huvitatud isikutele avalikustada, sest tegemist on võrdlusriigi ühe tootja hindu käsitleva konfidentsiaalse teabega. 5. juulil 2012 avalikustati aga mittekonfidentsiaalsed andmed standardkinnitusdetailide normaalväärtuse kohta tugevusklasside kaupa nendele Hiina eksportivatele tootjatele, kes sellist teavet taotlesid, ning lisati ka uurimistoimikusse huvitatud isikutele tutvumiseks. Kõnealuses teatises esitas komisjon tabeli, milles olid esitatud selliste standardkinnitusdetailide tugevusklasside kaupa arvutatud normaalväärtuste hinnatasemed, mida ainus koostööd tegev India tootja müüb India omamaisel turul sõltumatutele klientidele.

(45)

Samuti väitis mõni osaline, et komisjon oli neid 26. juunil 2012 peetud ärakuulamisel teavitanud sellest, et India omamaine müük hõlmas kahesugusega kattekihtiga tooteid, („A” ja „B” vastavalt esialgses uurimises kasutatud toote kontrollnumbrite tabelile). See väide ei ole põhjendatud. Komisjon teavitas kõnealuseid osalisi sellest, et läbivaatamise asjaomases etapis uuris ta kinnitusdetailide kattekihi liike, mida India tootja kasutas. 3. juulil 2012 toimunud järgmisel ärakuulamisel ning 11. juulil 2012 uurimistoimikusse huvitatud isikutele tutvumiseks lisatud teatisega teavitati kõiki osalisi sellest, et India tootja kasutab standardkinnitusdetailide tootmisel kattekihti „A”.

(46)

11. juuli 2012. aasta ärakuulamisel palusid samad osalised komisjonil selgitada, kuidas on India tootja eristanud standard- ja erikinnitusdetailide normaalväärtust. Komisjon osutas, et seda tehti klientide nimede põhjal. Ent nagu tõendab kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku esitatud protokoll, ütles komisjon enne ärakuulamise lõppu, et ta peab seda küsimust selgitama, mida ta ka tegi järgnevas, 13. juuli 2012. aasta teatises, mis saadeti ärakuulamises osalenud osalistele ning lisati mittekonfidentsiaalsesse toimikusse kõikidele huvitatud isikutele tutvumiseks. Nimetatud osaliste väide, mille kohaselt oli komisjon öelnud, et „normaalväärtuse eristamine standard- ja erikinnitusdetailide vahel teostati muu hulgas klientide nimede põhjal”, ei ole seega täielik, sest nagu järgnevas põhjenduses on märgitud, esitati selle küsimuse kohta rohkem teavet.

(47)

Seoses standard- ja erikinnitusdetailide erinevusega on komisjoni 13. juuli 2012. aasta teatises selgitatud, et „ei saa välistada, et autotööstus kasutab teatavatel otstarvetel ka standardkinnitusdetaile”. Mõne osalise väitel leidis komisjon, et autotööstuses kasutatavaid kinnitusdetaile võib käsitada ka standardkinnitusdetailidena. Selline väide ei ole põhjendatud. Nagu asjaomases teatises on selgelt märgitud, tegi komisjon sellise avalduse olukorras, kus tal puudus India tootja klientide nimekiri. Ent nagu esialgse uurimise käigus kindlaks tehti ja nagu on üksikasjalikumalt selgitatud allpool punktis 2.7, tellivad autotootjad kvaliteediga seotud ja ärilistel põhjustel alati eriprojekti järgi kavandatud kinnitusdetaile, et täita asjaomase tootmisharu suhtes kehtivate ISO standardite nõudeid. Seepärast käsitavad kinnitusdetailide tootjad, seahulgas India autotootjate veebisaitidel esitatud teabe kohaselt India tootjad, kõiki autotööstusele toodetavaid kinnitusdetaile eritoodetena. Kuna India tootja määratles kõik eritellimusel toodetud osad selgelt erikinnitusdetailidena, leiab komisjon, et autotööstusele suunatud standardkinnitusdetaile ei lisatud esialgse uurimise käigus esitatud standardkinnitusdetailide loetelusse.

(48)

Hiina kaubanduskoda ja üks Hiina eksportiv tootja esitasid eespool kirjeldatuga sarnaseid väiteid seoses autotööstusele suunatud kinnitusdetailide võimaliku lisamisega normaalväärtuse hulka ning väitsid peale selle, et isegi need autotööstuse kinnitusdetailid, mis ei ole valmistatud kliendi eritellimuse järgi, peavad ikkagi läbima spetsiaalse kvaliteedikontrolli või tuleb nende puhul täita jälgitavusega seotud nõudeid, mis muudavad need kallimaks, ning tavapäraselt tuleks neid käsitada erikinnitusdetailidena. Nende väitel olid alusetud komisjoni järeldused, mille kohaselt käsitati kõrgetasemelisteks rakendusteks kasutavaid kinnitusdetaile, mida ei toodetud kasutaja jooniste järgi, sellele vaatamata erikinnitusdetailidena, ning seepärast ei tegutsenud komisjon kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10, rikkudes õiglase võrdluse põhimõtet. Peale selle leidsid nad, et komisjoni järeldusi, mis põhinesid India tootja tehtud eristusel, ei olnud kohapeal kontrollitud. Eespool kirjeldatut arvesse võttes taotlesid nad komisjonilt standard- ja erikinnitusdetailide eristuse läbivaatamist ja kui see ei ole võimalik, siis teistsuguse normaalväärtust käsitleva andmekogumi kasutamist.

(49)

Komisjoni arutluskäiku seoses standard- ja erikinnitusdetailide eristamisega on juba tutvustatud eespool põhjenduses 47. Seoses väitega, et India tootja eristust ei ole kontrollitud, siis kontrollis komisjon läbivaatamise teel mitu korda müüginimekirju (st kontrollis põhjalikult müüginimekirjas sisalduvate müügitehingute valimit, et veenduda nimekirja õigsuses) vastavalt tavapärastele kontrollitavadele. Peale selle kontrolliti India tootja esitatud eristatud müüginimekirja, võrreldes seda eristatud kategooriate keskmise hinnatasemega, nagu on selgitatud nimetatud teatises. Seepärast ei ole põhjendatud väide, et komisjon ei kontrollinud India tootja esitatud andmeid.

(50)

Lisaks on andmete usaldusväärsuse piisav kinnitus ka kriteeriumid, mida India tootja kasutas erikinnitusdetailide määratlemiseks, st asjaolu, et need on valmistatud tellija jooniste järgi, nagu on märgitud eespool põhjenduses 47. Esialgses uurimises kohandas komisjon juba normaalväärtust, et võtta arvesse India tootja kvaliteedikontrolli etappe, mida valimisse kuulunud Hiina tootjad ei järginud. Nendel asjaoludel ei pea komisjon vajalikuks kasutada teistsuguseid normaalväärtust käsitlevaid andmekogumeid, nagu asjaomased osalised soovitasid. Lõpuks, nagu on märgitud lõpliku määruse põhjenduses 89, ei soostunud ükski teine tootja muudest võimalikest võrdlusriikidest, hoolimata komisjoni jõupingutustest, menetluses koostööd tegema.

(51)

Seoses võrdlusriigi India tootja andmete kasutamisega normaalväärtuse kindlaksmääramiseks väitis Euroopa turustajate ühendus (EFDA), et selline meetod ei ole asjakohane, võttes arvesse selle tootja tootevalikut, tootmismahtu, kliendiprofiili, turustamismeetodit ja turupositsiooni, mis ei ole võrreldavad Hiina eksportivate tootjate olukorraga. Peale selle väitis nimetatud ühendus, et Hiina hinnad on madalad, sest need kajastavad standardtoodete suuremahulise tootmise eeliseid, kuna tegemist on spetsialiseerunud ja tõhusate tootjatega. Lisaks taotles asjaomane ühendus üksikasjalikumat teavet India tootja standardkinnitusdetailide hindade ja tootmismahtude kohta. Lõpuks esitas EFDA Eurostati andmed kinnitamaks oma väidet, mille kohaselt Hiina Rahvavabariigi ja India kahe konkreetse CN-koodi alla kuuluva toote ekspordihindade võrdlus näitab, et kõnealuste toodete puhul moodustab India eksport 4 % Hiina Rahvavabariigi ekspordist ning et India ei ole asjaomase toote usaldusväärne eksporditurgudele tarnija.

(52)

Seoses võrdlusriigi India tootja valimise asjakohasusega viidatakse eespool esitatud põhjenduse 49 viimasele osale. Üldine väide, mille kohaselt Hiina ekspordihinnad kajastavad suuremahulise tootmise eeliseid, ei olnud põhjendatud ega kvantifitseeritud mõtestatud viisil, mis oleks läbivaatamise asjaomases etapis teostatud analüüsile kaasa aidanud. Seoses taotlusega saada India tootja andmete kohta lisateavet viidatakse põhjendusele 82, kus on käsitletud konfidentsiaalsust. Väite puhul, et India eksport ei olnud võrreldav Hiina Rahvavabariigi ekspordiga uurimisperioodi vältel ja pärast seda, loetakse normaalväärtuse kindlaksmääramisel kooskõlas algmäärusega asjakohaseks India omamaiseid hindu, mitte India ekspordihindu. Seepärast ei ole EFDA asjaomased väited põhjendatud.

(53)

Seoses India tootja kasutatud kattekihiga väljendasid Hiina kaubanduskoda ja üks Hiina eksportiv tootja kahtlusi ning palusid komisjonil selgitada, mil viisil pakkus konfidentsiaalne teave veenvaid tõendeid selle kohta, et India tootja müüs omamaisel turul üksnes galvaanitud kinnitusdetaile. Kontrolli käigus esitas India tootja tõendeid, mis võimaldasid komisjonil järeldada, et omamaiselt müüdavad standardkinnitusdetailid on galvaanitud ja vastavad algsetes toote kontrollnumbrites täpsustaud kattekihi liigile „A”. Sellistel asjaoludel leiab komisjon, et toimikus sisalduvad tõendid on piisavad järeldamaks, et omamaisel turul müüdavad standardkinnitusdetailid olid galvaanitud. Nagu on märgitud põhjenduses 81, tehti sellega seoses kohandus kroomist tuleneva erinevuse arvestamiseks.

(54)

Mõni eksportiv tootja palus lisaselgitusi ja -teavet, et neil oleks võimalik taotleda oma esialgses uurimises kehtestatud dumpingumarginaali kohandamist, tuginedes järgmistele kaalutlustele:

(55)

Seoses eespool punktiga a oli koostööd tegeva India tootja müüdavate kinnitusdetailide tugevusklass kõikidele osalistele saadetud küsimustikus kasutatud toote kontrollnumbrites sisalduva tugevuse näitaja, nagu on märgitud 30. mail 2012 esitatud teatises. Tugevusklassi kindlakstegemiseks kasutas India tootja müüginimekirjas toote kontrollnumbrite sama asjakohast elementi, milles veenduti kohapealse kontrolli käigus.

(56)

Standard- ja erikinnitusdetailide eristamist on selgitatud lõpliku määruse põhjenduses 54. Erikinnitusdetaile toodetakse kliendi jooniste järgi. Standardkinnitusdetaile toodetakse varudesse ja mitte vastavalt kindla kliendi täpsustustele. Vajadust eristada koostööd tegeva India tootja toodetud standard- ja erikinnitusdetaile on täielikult tunnistatud ning nagu on märgitud lõpliku määruse põhjendustes 51 ja 54, põhines valimisse kuulunud Hiina tootjate ekspordihinna ja normaalväärtuse võrdlus standardsetel kinnitusdetailidel.

(57)

Seoses punktis b tõstatatud küsimustega ei ole konfidentsiaalsusest tulenevatel põhjustel võimalik avalikustada India tootja müüdavate kruvide ja poltide täpseid mudelitüüpe. Ent nagu eespool viidatud, tehti võrdlus sama kategooria – standard- või eritooted – raames ning toote kontrollnumbrites täpsustatud tugevusklasside kaupa kaalu põhiselt.

(58)

Seoses punktis b tõstatatud küsimustega taotles jällegi mitu huvitatud isikut lisateavet kattekihi kohta. Esialgse uurimise andmete täiendav analüüs näitas, et India omamaisel turul standardtootena müüdavatel kinnitusdetailidel on põhikattekiht, st need on galvaanitud. See teave esitati huvitatud isikute taotletud ärakuulamistel ja avalikustati uuesti asjaomast teavet küsinud huvitatud isikutele ning lisati ka toimikusse huvitatud isikutele tutvumiseks.

(59)

Kaks valimisse kuulunud eksportivat tootjat taotlesid lisateavet seoses kohandustega, et võtta arvesse kroomi kasutamist kattekihis. Nagu on selgitatud põhjenduses 81, analüüsiti täiendavalt koostööd tegeva India tootja esitatud müügiandmeid, mille tagajärjel kohandati normaalväärtust, et võtta arvesse kroomist tulenevaid erinevusi. Samad kaks eksportivat tootjat palusid lähemalt selgitada, kuidas määrati kindlaks koostööd tegeva India tootja omamaise müügi kasumlikkus, kas tootmiskulud on esitatud toote kontrollnumbrite põhjal või on kasutatud keskmisi kulusid ning kas normaalväärtus hõlmas toodete müümist mõnele sidusettevõttele.

(60)

Kogu asjakohast teavet normaalväärtuse kohta on käsitletud lõpliku määruse põhjenduses 94. Täpsustatud on ka seda, et kasutatud on ainult omamaist müüki sõltumatutele äriühingutele.

(61)

Hiljem väitsid kaks asjaomast eksportivat tootjat, et neil on tõsiseid kahtlusi selle kohta, kas kasumlikkuse ja tüüpilisuse kontrolli teostati nõuetekohaselt. Tüüpilisuse kontrollimise puhul oli kõnealustel eksportivatel tootjatel täpsemalt kahtlusi seoses sellega, kas India tootja omamaine müük moodustas läbivaadatud tooterühmades rohkem kui 5 % nende ekspordimahust. Seoses tüüpilisuse kontrollimisega leiti, et juhul, kui 5 % künnis ei olnud teatava tooteliigi puhul täidetud, oli omamaise müügi maht sellele vaatamata nõuetekohase võrdluse pakkumiseks piisav. Kasumlikkuse kontrollimise kohta kinnitati, et see teostati tooteliikide põhjal.

(62)

Seoses eespool punktis c tõstatatud küsimustega, st miks ei kasutatud normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlemisel kõiki toote kontrollnumbrites esitatud omadusi, selgus uurimise käigus, et kõik toote kontrollnumbrites esitatud omadused ei oleks usaldusväärne näitaja. Esiteks seetõttu, et ei Hiina ega India ametiasutused erista vaatlusaluse toote määratlemiseks kasutatavat kümmet CN-koodi nagu ELi ametiasutused. Teiseks, nagu on selgitatud lõpliku määruse põhjenduses 48, väitis mitu osalist, et Hiina eksportivate tootjate toodetud kinnitusdetailid on standardtooted (vastupidavusklass peamiselt 4.8 ja 8.8 vahel), millel ei ole tooraine, vastupidavuse, kattekihi või sertifitseerimise/ohutusega seotud eriomadusi; mis on ette nähtud tavakasutuseks (mittekutsealaseks kasutamiseks ja üldiseks turustamiseks), mitte kõrgtehnoloogiliseks kasutuseks, ning mis ei vasta konkreetsete lõppkasutajate (nt auto-, keemia- või lennutööstus) rangetele nõuetele.

(63)

Seoses eespool punktis d tõstatatud küsimustega ei olnud vastuvõetavad sellised elemendid nagu „jälgitavus”, ISO 9000 standardid, defektsete toodete osa ning muud kriteeriumid, näiteks „kõvadus, painduvus, tugevus, löögikindlus, vastupidavus ja hõõrdetegur”, millele juhtisid tähelepanu kaks teist eksportivat tootjat, sest asjaomased äriühingud ei ole tõendanud, kuidas sellised elemendid mõjutavad normaalväärtuse ja ekspordihinna võrreldavust.

(64)

Kuna puudub igasugune konkreetne teave võrreldavuse väidetava puudulikkuse kohta, mida esialgse uurimisega seotud huvitatud isikud lisaks esitatud soovitustele väitsid, ning võttes arvesse täiendava teabe piiratud kättesaadavust muude tehniliste omaduste, näiteks kattekihi kohta, jõuti esialgses uurimises järeldusele, et huvitatud isikute endi rõhutatud põhitegurid ja -erinevused, eelkõige tugevusklass ning asjaolu, kas tegemist on standard- või eritootega, on piisav alus, mille põhjal normaalväärtust ja ekspordihindu võrrelda.

(65)

11. juulil 2012 avalikustas komisjon täiendavalt normaalväärtuse uue liigituse, mida on kirjeldatud eespool, ja dumpingumarginaalide kavandatud ümberarvutuse eespool selgitatud alustel, ning palus esitada märkusi.

(66)

Nagu on märgitud põhjenduses 32, esitas India tootja oma esialgses teabes omamaise müügi nimekirja ilma toote kontrollnumbriteta. Müügitehinguid sai tuvastada üksnes artikli koodi (st igale tootele kehtestatud sisekoodi) ja toodet kirjeldava tekstirea põhjal, näiteks:

M8X1,25X16 FLANGE SCREW

(67)

Nagu on selgitatud lõpliku määruse põhjendustes 48–57, oli India äriühingu omamaine müük jaotatud standard- ja erikinnitusdetailide müügiks, milleks kasutati põhjenduses 77 täpsustatud eristust. Selle tulemusel esitati omamaise müügi nimekiri kahe toimikuna: standardtoodete omamaise müügi nimekirja ja eritoodete omamaise müügi nimekirjana. Selliseid müügitehinguid, mida ei olnud võimalik määratleda ei standard- ega eritoodete müügina, ei võetud normaalväärtuse edasises arvutamises arvesse.

(68)

Ühtlasi selgus uurimise käigus, et normaalväärtuse kindlakstegemiseks on vaja kasutada kinnitusdetaili tugevusklassi. India äriühing määras kindlaks tugevusklassid kõikide standard- ja eritoodete omamaise müügi nimekirja ridade kohta, mis esitati veerus „Klass”, näidates ära tugevusklassi, näiteks:

(69)

Selle põhjal arvutati esialgne normaalväärtus, kasutades standard- ja eritoodete eristust ning tugevusklassi, nagu on kirjeldatud rakendamise läbivaatamist käsitleva teabe esmakordse avalikustamise teates (30. mai 2012).

(70)

Nagu on märgitud põhjenduses 54, palus mõni eksportiv tootja lisaselgitusi, viidates kinnitusdetailide kattekihil, läbimõõdul ja pikkusel põhineva võrdluse puudumisele, ning väitis, et see võib mõjutada algselt arvutatud normaalväärtuse taset.

(71)

Toote kontrollnumbrite puudumisel analüüsiti iga tehingu tekstirea kirjeldust (olles koondanud sama kirjeldusega tehingud), et teha kindlaks müüdud kinnitusdetailide läbimõõt ja pikkus. Eespool esitatud näites tähistab M8 läbimõõtu ja 16 pikkust. Antud juhul on seega kirjeldatud 8 mm läbimõõduga ja 16 mm pikkust kruvi. 1,25 osutab keerme sammule, mida vaatlusaluse toote liigitamiseks ei kasutatud.

(72)

Hiina eksportivate tootjate kasutatud toote kontrollnumbrite puhul on asjaomased andmed esitatud mõnevõrra erinevalt. Eespool kirjeldatud kruvi läbimõõtu ja pikkust oleks tähistatud „080016”.

(73)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna kokkulangevuse tagamiseks liigitas komisjon läbimõõdu ja pikkuse kolme võrdsesse vahemikku, nagu on kirjeldatud 5. juuli 2012. aasta teises teabe avalikustamise kirjas:

(74)

Väike arv India tootja müügitehinguid jäi väljapoole kõnealuseid vahemikke ning neid ei kasutatud normaalväärtuse arvutamisel. Eespool kirjeldatud kruvi oleks läbivaadatud toote kontrollnumbrite puhul seega tähistatud „GSS”: tugevusklass 8.8; väike läbimõõt; lühike pikkus.

(75)

Eespool kirjeldatud näite põhjal oli selge, et toodet kirjeldav tekstirida ei sisalda mingit teavet India omamaise tootja kasutatud kattekihi kohta. Seepärast tutvuti uurimistoimikuga, et leida tõendeid võimaliku kattekihi liigi kohta, mida India tootja omamaisel turul müüdud standardkinnitusdetailidel kasutas. Toimikus sisalduv konfidentsiaalne teave, mida kontrolliti India tootja valdustes, näitas, et omamaisel turul müüdavate kinnitusdetailide puhul kasutati galvaanimist (toote kontrollnumbrite põhjal liik „A”), ning see teave avalikustati kõikidele osalistele 5. juulil 2012.

(76)

Eespool nimetatud avalikustamisteatisele vastas mitu eksportivat tootjat. Nende eksportivate tootjate taotlusel korraldati ärakuulamine, mida juhatas kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutav ametnik, et jätkata dialoogi komisjoniga ning arutada asjaomaste tootjate tõstatatud punkte. Eelkõige tõstatasid eksportivad tootjad järgmised küsimused:

(77)

Seoses punktiga a jagas India tootja omamaise müügi standard- ja eritoodete müügiks, käsitades kliendi jooniste järgi toodetud kinnitusdetaile erikinnitusdetailidena ja muud müüki, st tooteid, mis ei olnud valmistatud konkreetsete või kliendilt saadud jooniste järgi, standardkinnitusdetailidena.

(78)

Seoses punktiga b ja nagu on täpsustatud toimikusse lisatud 13. juuli 2012. aasta teatises, mis saadeti nimetatud huvitatud isikutele pärast 11. juulil peetud ärakuulamist, kinnitas komisjon, et nagu on märgitud eespool, viitab komisjon klientide nimede puudumisel põhjendusele 47. Peale selle täheldab komisjon, et Euroopa kinnitusdetailide tootjate ühendus on väitnud järgmist: „kui Euroopas tellib klient – eriti autotööstusest pärit klient – kinnitusdetaili, mis toodetakse joonise järgi, kuid mis ühtlasi vastab täielikult rahvusvahelistele standarditele (ISO, EN, DIN, AFNOR, UNI), käsitab kinnitusdetaili tootja seda toodet igal juhul eritootena ja tuvastab selle äriühingu siseklassifikatsioonis eritootena []; niimoodi toimivad kinnitusdetailide tootjad kõikjal maailmas, sealhulgas Indias”. Seega on komisjon kindel, et esialgse uurimise järelduste tegemise ajal esitatud standardkinnitusdetailide loetelu ei sisaldanud autotööstusele suunatud standardkinnitusdetaile. Seepärast lükati kõnealune väide tagasi.

(79)

Seoses punktiga c tõstatasid eksportivad tootjad ärakuulamisel küsimuse kohandamise kohta algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b alusel, et võtta arvesse valtstraadi Indiasse importimisel tasutavaid tollimakse, mis sisalduvad normaalväärtuses, kuid mitte Hiina ekspordihinnas. Esialgses uurimises valimisse kuulunud Hiina äriühingud ostsid Hiinas toodetud valtstraati.

(80)

India tootja imporditud tooraine suhtes kehtis põhitollimaks (5 % hinnatavast väärtusest) ja tollimaksuga seotud haridusmaks (3 % põhitollimaksust pluss tasakaalustava tollimaksu summa). Ent algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b kohaselt saab sellist kohandamist kaudsete maksude arvessevõtmiseks taotleda juhul, kui omamaiseks tarbimiseks ette nähtud samasuguse toote või selles füüsiliselt sisalduvate materjalide eest tasutavaid impordimakse ei nõuta sisse või need tagastatakse samasuguse toote Euroopa Liitu eksportimisel. Kuna ei ole väidetud ega esitatud tõendeid selle kohta, et eespool nimetatud eksportivate tootjate ekspordi puhul ei nõuta toorainelt (valtstraat) sisse impordimakse või et sellised maksud tagastatakse, tuleb kõnealune väide tagasi lükata. Peale selle ei võimaldata sellist kohandamist tavaliselt siis, kui asjaomane eksportiv tootja hangib kogu oma tooraine omamaistelt tarnijatelt ega tasu seetõttu mingeid impordimakse, nagu on tegemist käesoleva läbivaatamise puhul.

(81)

Seoses eespool punktiga d näitavad esialgses uurimistoimikus esitatud tõendid, et India omamaisel turul müüdud standardkinnitusdetailide tavapärane kattekiht sisaldas kroomi (Cr3), mis langes seetõttu kokku toote kontrollnumbrites esitatud määratlusega, mille kohaselt kattekihile ei ole lisatud kroomi (VI). Seepärast arvutati dumpingumarginaalid ümber, võttes ekspordi poole peal arvesse kõige kallimat kroomi sisaldavat kattekihi liiki, kohandamata seejuures ekspordihinda. Kaks eksportivat tootjat väitsid, et kattekihiga seotud teave käsitles praegust olukorda, mitte uurimisperioodi jooksul valitsenud olukorda. See ei vasta tõele. Esialgse uurimise käigus teostatud kontrolli käigus saadi kinnitatud tõendeid, mis näitasid, et kõik esialgse uurimisperioodi jooksul Indias omamaiselt müüdud standardkinnitusdetailid olid galvaanitud.

(82)

Seoses eespool punktiga e on leidnud kinnitust, et dumpingumarginaalide arvutamisel lähtuti sellest, et vastava omamaise müügi puudumise korral jäeti eksporditehingud dumpingu arvutamisest välja. Mõne osalise väitel puudus alus teatavate eksporditehingute dumpingumarginaali arvutamisest väljajätmiseks. Kõikide valimisse kuulunud Hiina eksportivate tootjate puhul leiti aga omamaise müügi ja ekspordimüügi vahel märkimisväärseid kokkulangevusi, mis võimaldasid õiglaselt kajastada eri osaliste müügitehinguid.

(83)

Seoses eespool punktiga f väitsid Hiina kaubanduskoda ja üks Hiina eksportija, et India tootja ei esitanud mõjuvaid põhjuseid, miks ta ei lubanud komisjonil avalikustada enda omamaise müügi tootekoode käsitlevat eriteavet. Komisjon esitas mitme toimikule lisatud teatise, kõikidele huvitatud isikutele kättesaadavaks tehtud teabe avalikustamise teatise ning Hiina kaubanduskojale ja kõikidele asjaomase taotluse esitanud Hiina eksportijatele ärakuulamiste tagamise kaudu võimalikult palju teavet, järgides samas konfidentsiaalsuseeskirju. Mis puudutab taotlust avalikustada India tootja tootekoodid, siis võimaldaks selle teabe avalikustamine teistel osalistel piisavalt täpselt arvutada India tootja omamaiseid hindu, mida tuleks konfidentsiaalse äriteabe kaitsmiseks vältida. Kui komisjon jätab konfidentsiaalse teabe kaitsmata, võib see kaasa tuua kahjunõudeid ja heidutada uurimistes vabatahtlikult koostööd tegevaid võrdlusriikide äriühinguid. Seepärast lükati kõnealune taotlus tagasi.

(84)

Võttes arvesse väiteid, mille Hiina eksportivad tootjad esitasid käesoleva läbivaatamise käigus seoses tooteliikide määratlusega India toodete normaalväärtuse arvutamises ning mille kohaselt olid lisaks standard- ja eritoodete eristamisele ning tugevusklassile olulised ka sellised elemendid nagu läbimõõt, pikkus ja kattekiht, ning järgnevaid ärakuulamise eest vastutava ametniku juuresolekul peetud ärakuulamisi ja dialooge, vaadati India tootja andmed uuesti läbi.

(85)

Pärast nimetatud uut läbivaatamist suutis komisjon teha kindlaks India omamaisel turul müüdavate kinnitusdetailide läbimõõdu ja pikkuse. Selleks et kõnealuseid kinnitusdetaile oleks võimalik õiglaselt võrrelda Hiina Rahvavabariigist eksporditud toodetega, määrati nii läbimõõdu kui ka pikkuse puhul kindlaks vahemikud ning arvutati iga vahemiku kohta normaalväärtus. Seda on selgitatud ka kahes teatises (5. ja 11. juuli 2012), mis tehti kättesaadavaks kõikidele huvitatud isikutele. Tänu vahemikesse koondamisele, mille eesmärk oli eristada India tootja müüdava toote põhiomadusi, võimaldas selline meetod õiglast võrdlust Hiina äriühingute ekspordiga, mida huvitatud isikud taotlesid. Järgnevalt märkisid kaks eksportivat tootjat, et neil ei olnud täielikku teavet, väites, et kuna liigitamine ei olnud selge ega sobilik, ei olnud neil seetõttu piisavalt andmeid, et taotleda kohandamist füüsikaliste erinevuste arvessevõtmiseks. Ent lisaks nendele üldistele väidetele ei esitanud asjaomased kaks eksportivat tootjat mingeid tõsiseltvõetavaid alternatiivseid ettepanekuid ega arvestatavaid tõendeid. Seepärast lükati kõnealune väide tagasi.

(86)

EFDA väitis, et läbimõõdu ja pikkuse kasutamine ei kajasta tegelikkust, ning pakkus välja nende kahe kriteeriumiga seotud alternatiivse võimaluse, mis nende arvates võimaldas välistada teatavate toodete väljajätmise, samas sellist alternatiivset lähenemist põhjendamata. Komisjoni kavandatud liigituse puhul ei jäetud välja ühtegi tooteliiki (hõlmatud olid kõik läbimõõdu ja pikkuse võimalikud kombinatsioonid) ja seega ei olnud võimalik asjaomast väidet lähemalt uurida.

(87)

Leiti, et kõik müüdud standardkinnitusdetailid on galvaanitud, ja seega võeti normaalväärtuse arvutamise aluseks kattekiht, mis vastab toote kontrollnumbrite koodile „A”. Kui valimisse kuulunud Hiina eksportiv tootja ei eksportinud kattekihi liigile „A” vastavaid kinnitusdetaile, kasutati lähimat kattekihi liiki, kohandamata sealjuures ekspordihinda.

(88)

Tugevusklassi käsitlevaid andmeid ning standard- ja eritoodete eristust ei muudetud.

(89)

Kaks eksportivat tootjat taotlesid kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist, et uurida võrdlusriigi India tootja konfidentsiaalseid andmeid ja esitada tagatised seoses tema omamaise müügi konfidentsiaalsusega, aga ka seoses küsimustega, mis käsitlesid standardkinnitusdetailide kattekihti, kroomi sisaldust kattekihis ning standardkinnitusdetailide pikkuse ja läbimõõduga seotud teabe väljavõtet. Pärast võrdlusriigi India tootja konfidentsiaalsete andmetega tutvumist selgitas ärakuulamise eest vastutav ametnik kahe eksportiva tootja esitatud küsimusi. Ärakuulamise eest vastutava ametniku aruanne lisati toimikusse huvitatud isikutele tutvumiseks.

(90)

Hoolimata eespool nimetatud lisateabest, selgitustest, ärakuulamistest ja peetud dialoogist väitsid teatavad osalised jätkuvalt, et neil puudus teave, mis võimaldaks neil taotleda kohandusi õiglase võrdluse tagamiseks. Kooskõlas apellatsioonikogu nõuetega (7) esitas komisjon osalistele põhjalikku teavet normaalväärtuse kindlakstegemiseks kasutatud tooterühmade kohta. Peale selle esitas komisjon pikendatud ajavahemiku jooksul (30. mai 2012 kuni 19. juuli 2012) teavet ning vastas kõikide osaliste tõstatatud küsimustele. Peale selle nähti kõikidele osalistele ette täiendav 20-päevane ajavahemik lõplikult avalikustatud teabe kohta märkuste esitamiseks.

(91)

Vastupidiselt apellatsioonikogu aruandele väitsid samad osalised, et komisjon keeldus avalikustamast teavet normaalväärtuse kindlakstegemiseks kasutatud India tootja konkreetsete toodete kohta, esitamata selleks veenvaid põhjendusi. Dumpinguvastase lepingu artikli 6 lõikes 5 on sätestatud, et uurimisasutused käsitavad konfidentsiaalset teavet või konfidentsiaalselt esitatud teavet konfidentsiaalsena. Käesoleval juhul esitas India tootja teavet omamaisel turul müüdavate tooteliikide kohta konfidentsiaalselt ning asjaomane äriühing on uuesti esitanud komisjonile konfidentsiaalse kohtlemise taotluse, mille kohaselt ta peab asjaomast teavet endiselt rangelt konfidentsiaalseks, nagu on viidatud põhjenduses 82. Ühtlasi väitsid kõnealused osalised, et komisjon ei esitanud mõtestatud mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet India tootja esitatud teabest, nagu aruannetega nõutakse. Ent nagu eespool esitatud põhjendustes märgitud, esitas komisjon käimasoleva dialoogi käigus huvitatud isikutele konfidentsiaalsuse piires India tootja kohta kogu asjakohase teabe, et neil oleks võimalik oma huve kaitsta.

(92)

Vastavalt eespool kirjeldatule arvutati normaalväärtus ja võrreldi seda ekspordihinnaga. Hinnaerinevuste kõrvaldamiseks kohandati ekspordihinda juhul, kui vaatlusaluste kinnitusdetailide kattekihile oli lisatud kroomi (VI). Sarnaselt esialgsele uurimisele võrreldi neid kahte väärtust tehasest hankimise tasandil.

(93)

Üks eksportiv tootja taotles algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti a alusel kohandamist, et võtta arvesse vaatlusaluse toote mitmesuguste liikide (kuuskantkruvid, puidukruvid, poldid) füüsikalisi erinevusi. Kuna täielikud normaalväärtust käsitlevad andmed ei ole kõnealusele eksportivale tootjale konfidentsiaalsusega seotud põhjustel kättesaadavad, tugines äriühing kinnitusdetailide eri liikide hinnaerinevuste ulatuse tõendamiseks enda ekspordihindadele.

(94)

Esialgses uurimises eristati normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlemisel standard- ja erikinnitusdetaile, nagu on märgitud lõpliku määruse põhjenduses 102, ning tehti kindlaks ka tugevusklassid. Kuna võrdlusriigi tootja ei esitanud toote kontrollnumbrite järgi liigitatud teavet, nagu talt paluti, ei kasutatud käesoleval juhul kõiki toote kontrollnumbrites esitatud näitajaid. Ühe esialgsetes toote kontrollnumbrites sisalduva elemendi eesmärk oli teha kindlaks kinnitusdetailide eri liigid vastavalt sellele, millise CN-koodi alla need kuuluvad. Arvestades asjaolu, et India tootja ei esitanud sellist teavet, ei olnud esialgses uurimises võimalik seda elementi võrdlemisel kasutada.

(95)

Eksportiva tootja esitatud teave viitas sellele, et põhjendatud võib olla kohandamine kinnitusdetailide mitmesuguste liikide arvessevõtmiseks. Väljapakutud meetodid ei leitud aga olevat asjakohased, sest nagu on selgitatud põhjenduses 34, ei esitanud äriühing tooteliikide kohta algselt taotletud täpset CN-koodide kohast teavet. Alternatiivse võimalusena kontrolliti liidu tootmisharu hinnaerinevusi liidu turul, et teha kindlaks, kas eri liiki kinnitusdetailide vahel esineb hinnaerinevusi. Liidu tootmisharu esitas täieliku teabe vastavalt toote kontrollnumbritele, nagu seda algselt küsiti. Kõnealune kontroll kinnitas, et sõltuvalt kinnitusdetailide liigist on hinnad ELi turul erinevad. Selle põhjal leiti olevat asjakohane kohandada normaalväärtust, et selliseid erinevusi arvesse võtta. Kohandamise alusena võeti liidu tootmisharu keskmiseks müügihinnaks liidu turul „1” ning kõikidele üksikutele tooteliikidele määrati eraldi väärtus, sõltuvalt nende hinna ja keskmise hinna suhtest. Seejärel kohaldati neid väärtusi normaalväärtuse suhtes, mida kasutati kõikide eksportiva tootja eksporditavate tooteliikidega võrdlemiseks.

(96)

Kuna kõnealuste kohandamiste aluseks oli erinevate füüsikaliste omaduste turuväärtus ELi turul, leiti olevat asjakohane kohandada samamoodi kõikide eksportivate tootjate dumpingumarginaalide arvutamist.

(97)

Pärast üldist teavet avalikustava dokumendi avaldamist väitsid masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoda (CCME) ja üks Hiina eksportija, et komisjon rikub jätkuvalt WTO dumpinguvastase lepingu artikli 2 lõiget 4 ning artikli 6 lõikeid 2 ja 4, esitamata õigeaegselt teavet selle kohta, mille põhjal võrreldi ekspordihinda ja normaalväärtust, ning palus komisjonil avalikustada terviklik teave normaalväärtuse kindlakstegemiseks kasutatud tooteliikide kohta, et täita oma kohustust pakkuda Hiina eksportivatele tootjatele võimalust tagada oma huvide kaitsmine ja esitleda oma juhtumit täieliku teabe põhjal ning tagada ekspordihindade ja normaalväärtuse õiglane võrdlemine. Seepärast palusid nimetatud osalised komisjonil kontrollida uuesti järgmist:

(98)

Seoses punktiga a leitakse, et võttes arvesse 30. mai 2012. aasta, 11. juuli 2012. aasta ja 13. juuli 2012. aasta teabe avalikustamise teatiste, 31. juulil 2012 saadetud üldist teavet avalikustava dokumendi ning eelkõige põhjenduste 77–96 ja konsultatsiooniprotsessi käigus peetud ärakuulamiste kaudu kättesaadavaks tehtud teavet, on huvitatud isikutele avalikustatud kogu võimalik teave konfidentsiaalsust käsitlevate nõuete piires.

(99)

Seoses punktiga b, mis käsitleb vajadust tagada, et Hiina eksportivate tootjate toodetud standardkinnitusdetaile ei võrrelda selliste võrdlusriigi tootja toodetud kinnitusdetailidega, mis on ette nähtud kasutamiseks kõrgetasemelistes rakendustes, on seda aspekti käsitletud põhjenduses 78 eespool. Igasuguste uute tõendite puudumisel ning üksnes nimetatud osaliste väidete põhjal, mille kohaselt võidi kasutada muudeks kõrgetasemelisteks rakendusteks kui autotööstusele ette nähtud kinnitusdetaile, on toimikus kättesaadav teave komisjoni arvamuse kohaselt piisavalt usaldusväärne tagamaks, et asjaomase Hiina eksportija ekspordihindadega võrdlemiseks kasutatud normaalväärtuse kindlaksmääramine põhines ainult standardkinnitusdetailidel.

(100)

Seoses punktiga c ja väidetega, mille kohaselt komisjon ei esitanud teavet selle kohta, kuidas Hiina eksportijad võiksid põhjendada oma kohandamistaotlusi seoses selliste elementidega nagu „jälgitavus”, ISO 9000 standardid, defektsete toodete osa ning muud kriteeriumid, näiteks „kõvadus, painduvus, tugevus, löögikindlus, vastupidavus ja hõõrdetegur” (vt põhjendus 63 eespool) ning imporditollimaksudega seotud kuludega (vt põhjendused 79 ja 80 eespool), teeb komisjon järgmised tähelepanekud. Esiteks tuletatakse meelde, et osalised on juhtinud nendele elementidele tähelepanu ilma mingeid täpsemaid üksikasju esitamata. Ärakuulamise eest vastutava ametniku 11. juulil 2012 korraldatud ärakuulamisel palus komisjon osalistel esitada eespool nimetatud küsimuste kohta lisateavet, mida aga ei tehtud. Seoses taotlusega võtta ekspordihindade kohandamisel arvesse valtstraadi Indiasse importimisel kehtivaid tollimakse ja üldisemalt asjaolu, et Hiina eksportivatel tootjatel on juurdepääs odavamale toorainele, selgitas komisjon põhjenduses 80 üksikasjalikult põhjust, miks selline kohandamine ei ole vastuvõetav. Peale selle, nagu on täpsustatud algse määruse põhjenduses 63, ei kajastanud tähtsaimale toorainele – terasest valtstraadile – tehtavad kulutused oluliselt turuväärtusi. Täheldati, et terasest valtstraadi hind oli omamaisel turul märkimisväärselt madalam kui muudel turgudel. Seepärast ei saa kasutada selliseid moonutatud hindu kohandamise alusena, nagu nimetatud osalised taotlesid. Sellistel asjaoludel ei mõista komisjon, millist lisateavet oleks Hiina kaubanduskoja ja eksportiva tootja seisukohast võimalik esitada, et kahte kõnealust kohandamistaotlust täiendavalt põhjendada.

(101)

Seoses punktiga d tuletatakse meelde, et teave, mis käsitleb „normaalväärtuse kindlakstegemiseks kasutatud ELi tootjate tooteliike ja nende hinnatasemeid, aga ka sellest tulenevate võrdlusriigi tootja normaalväärtuse kindlakstegemiseks kasutatud tooteliikide kohandamiste mõju”, on konfidentsiaalne ning seda ei saa avalikustada. Hiina kaubanduskoda ja üks Hiina eksportiv tootja palusid täiendavalt selgitada, kuidas on teostatud kohandamine kattekihi erinevuste arvessevõtmiseks. Ent nagu on viidatud põhjenduses 92 eespool, tuleb tähele panna, et komisjon osutas konkreetse teabe avalikustamise dokumendis, milliseid eksporditud tooteliike on kohandatud, võimaldades seega asjaomastel osalistel mõista, kuidas kohandamine on teostatud.

(102)

Seoses punktiga e ja väidetava vajadusega võtta WTO dumpinguvastase lepingu artikli 2 lõike 4 punkti 2 kohase õiglase hinnavõrdluse tagamiseks dumpingu arvutamisel arvesse kõiki võrreldavaid eksporditehinguid märgib komisjon, et ta järgib täpselt nimetatud osaliste palvet ja soovitusi kohandada dumpingumarginaalide kindlakstegemiseks kasutatud normaalväärtust. Kasutatud meetodid, mida on selgitatud põhjendustes 93–96 eespool, ning põhjused, miks kindlakstehtud dumpingu mahtu väljendati protsendimäärana dumpingu mahu arvutamises kasutatud eksporditehingutest, on kirjeldatud põhjendustes 107–108 allpool, on täielikus kooskõlas WTO dumpinguvastase lepingu artikli 2 lõike 4 punktiga 2, milles on viidatud võrreldavatele eksporditehingutele. Antud juhul on võrdluseks kasutatud kõiki võrreldavaid tehinguid (tooteliikide kaupa). Seepärast oli mõistlik väljendada kindlakstehtud dumpingu mahtu protsendimäärana nendest eksporditehingutest, mida kasutati dumpingu mahu arvutamiseks.

(103)

Pärast üldise teabe avalikustamist kordasid kaks Hiina eksportivat tootjat, et tuleb teha kohandusi võtmaks arvesse väidetavaid erinevusi tooraine tarbimise tõhususes ning tooraine paremat kättesaadavust, tõhusamat elektritarbimist ja madalamat tootlikkust töötaja kohta. Tuletatakse meelde, et esialgses uurimises ei võimaldatud ühelegi Hiina eksportivale tootjale turumajanduslikku kohtlemist ning ei saa leida, et nende kulustruktuur kajastab selliseid turuväärtusi, mida saaks kasutada kohandamise alusena, eelkõige seoses tooraine kättesaadavusega. Peale selle tuleb märkida, et Hiina Rahvavabariigis kasutusel olevad tootmisprotsessid leiti olevat võrreldavad India tootja protsessidega ning väidetavad erinevused leiti olevat väga väikesed. Antud juhul tehti kindlaks, et India tootja konkureerib India omamaisel turul mitme teise tootjaga ja tema hinnad kajastavad täielikult omamaisel turul valitsevat olukorda. Nagu on märgitud põhjenduses 41 eespool, tuli normaalväärtuse kindlakstegemiseks kasutada toimivate turumajanduste tootjate kulusid ja hindu käsitlevaid asendusandmeid.

(104)

Samad kaks Hiina eksportivat tootjat väitsid, et läbimõõtu ja pikkust käsitlevate andmete vahemikesse koondamisel ei peaks komisjon viitama vahemikele, vaid kasutama võrdluse teostamisel pikkust ja läbimõõtu käsitlevaid tegelikke andmeid. Esiteks, nagu on märgitud põhjenduses 70 eespool, leppis komisjon pärast 26. juunil 2012 korraldatud ärakuulamist samade osalistega kokku läbimõõdu ja pikkuse vahemike kehtestamise, et võtta arvesse füüsikaliste omaduste mõju hindadele. Nimetatud osalised ise viitasid mõnele võimalikule vahemikule, komisjon aga osutas ärakuulamise jooksul, et väljapakutud vahemikud tuleks läbi vaadata tagamaks kõikide eksporditud tooteliikide kokkusobitamine India tootja selliste tooteliikidega, mis nendega lähedalt sarnanevad. Teiseks väitsid nimetatud osalised näiteks 3. juulil 2012 peetud ärakuulamise jooksul korraldatud esitluses, et läbimõõdul on väike mõju tooraine tarbimisele ühiku kohta. Seepärast lükati see väide tagasi.

(105)

Dumpingumarginaalid kehtestati kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse põhjal.

(106)

Käesolevas läbivaatamises käsitletud eksportiva tootja lõplik dumpingumarginaal, väljendatud protsendina CIF-impordihinnast Euroopa Liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmine:

(107)

Läbivaadatud lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatud protsendina CIF-impordihinnast Euroopa Liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised:

(108)

Üks eksportiv tootja väitis, et tema dumpingumarginaali arvutamisel tuleb dumpingu kogumahtu väljendada protsendina kõikide eksporditehingute kogu CIF-hinnast, mitte protsendina dumpingu arvutamisel kasutatud eksporditehingutest. Asjaomase äriühingu arvamuse kohaselt eeldatakse vastasel korral dumpingut nende eksporditehingute puhul, mida dumpingu kindlaksmääramisel ei kasutata.

(109)

Ekspordihinna ja normaalväärtuse võrdlus tehti ainult nende Hiina eksportiva tootja eksporditud tooteliikide kaalutud keskmise põhjal, millele vastavat tooteliiki tootis ja müüs ka India tootja. Seda peeti kõnealuse eksportiva tootja võimaliku dumpingutaseme kindlaksmääramisel kõige asjakohasemaks aluseks; kui kõiki muid eksporditud tooteliike oleks püütud kokku sobitada India tootja väga sarnaste tooteliikidega, oleks selle tulemus olnud ebatäpsed järeldused. Selle põhjal on õige väljendada leitud dumpingu kogust protsendina nendest eksporditehingutest, mida kasutati dumpingu koguse arvutamisel – seda järeldust peetakse tüüpiliseks kõikide eksporditud tooteliikide puhul. Sama lähenemisviisi kasutati teiste eksportivate tootjate dumpingumarginaalide arvutamisel.

(110)

Nagu on viidatud algatamisteates, hindas komisjon uuesti liidu tootmisharu määratlust, et võtta arvesse VLO aruannetes sisalduvaid soovitusi, mille kohaselt EL ei toiminud kooskõlas WTO dumpinguvastase lepingu artikli 4 lõikega 1, jättes liidu tootmisharu määratlusest välja need tootjad, kes ei soovinud valimis osaleda, ning leides, et algmääruse artikli 4 lõikes 1 sätestatud 25 % künnis kajastab automaatselt „olulist osa” liidu vaatlusaluse toote kogutoodangust. 15. juulil 2011 avaldatud apellatsioonikogu aruande punktis 430 tunnistatakse, et „kinnitusdetailide tööstuse killustatud olemus võis aga võimaldada sellist väikest osakaalu, kuna ulatuslikuma teabe kogumine ei oleks teostatav, tingimusel et komisjoni tootmisharu määratlemise protsessiga ei kaasnenud olulist moonutamise riski. [] piirates omamaise tootmisharu määratluse tootjatega, kes soovisid valimis osaleda, jättis komisjon välja asjakohast teavet esitanud tootjad” (rõhk lisatud). Viimati nimetatud tootjad lisataksegi nüüd liidu tootmisharu määratlusse.

(111)

Esialgses uurimises leiti, et valimis osalema nõustunud ja esialgses uurimises täielikku koostööd teinud liidu tootjate toodang moodustas 27,0 % vaatlusaluse toote kogutoodangust Euroopa Liidus. Seepärast leiti, et algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses moodustasid need äriühingud liidu tootmisharu.

(112)

Pärast VLO aruannete järelduste esitamist ning kehtivate dokumentide põhjal kõikidelt sellistelt ELi tootjatelt, kes olid Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast või terasest kinnitusdetailide importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise teate (8) punkti 6 alapunkti b alapunktis i sätestatud tähtajaks endast märku andnud, ning olenemata sellest, kas nad osutasid oma valmisolekule valimis osaleda, tegi komisjon uue arvutuse, mille kohaselt liidu tootmisharu moodustas tegelikult 36,3 % vaatlusaluse toote Euroopa Liidu 2006. aasta kogutoodangust.

(113)

Olles liidu tootmisharu mõiste läbi vaadanud, kontrollis komisjon, kas kõnealuse tootmisharu kinnitusdetailide toodangu protsendimäär hinnangulisest kogutoodangust kajastas „olulist osa” WTO dumpinguvastase lepingu artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(114)

Nagu on täpsustatud lõpliku määruse põhjenduses 112, tehti uurimisega kindlaks, et liidus toodavad samasugust toodet paljud tootjad, hinnanguliselt üle 300 peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtja (VKE) ning mõni suurem äriühing ja kontsern. Esialgse uurimise algatamise ajal võttis komisjon ühendust kõikide selliste teadaolevate äriühingutega ning palus neil osaleda uurimises ja esitada oma tegevuse kohta teatavaid andmeid. Esialgse uurimise algatamise ajal avaldatud algatamisteates ega algatamise päeval kõikidele teadaolevatele ELi tootjatele saadetud kaaskirjas ei viidatud asjaolule, et koostööd mitte teha soovivate ELi tootjate esitatud teavet ei võeta arvesse.

(115)

Nagu märgitud, on enamik ELi kinnitusdetailide tootjad väikesed, kui mitte mikroettevõtted (pereettevõtted), kelle vahendid, sealhulgas finants- ja inimressursid on piiratud; kes ei ole riigisiseste või ELi ühenduste liikmed, mis saaksid neid uurimise käigus esindada, ning kellel VKEdele omaselt puuduvad vahendid kaubandusvaldkonnas tegutsevate spetsialiseerunud juristide ja raamatupidajate kaasamiseks. Ühtlasi on väikeettevõtetel tõsine mure seoses oma konfidentsiaalsete andmete kaitsmisega sellistes uurimistes, mida nad aga peavad ülitähtsaks. Sellele vaatamata andis suur arv tootjaid (kokku 63 ELi tootjat) endast märku ja esitas küsitud teabe. Tuleb märkida, et selliste tootjate hulka kuulusid nii VKEd kui ka suuremad äriühingud üle terve ELi. Eespool kirjeldatut ning asjaomase juhtumi konkreetseid asjaolusid arvesse võttes võib neid tootjaid, kes esindavad 36,3 % vaatlusaluse toote kogutoodangust ELis, käsitada kogu liidu tootmisharu olulise osana, ja seetõttu vastavad nad WTO dumpinguvastase lepingu artikli 4 lõike 1 tähendusele. Kuna, nagu märgitud, andsid algatamise ajal esialgses algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast märku kõik suuremad ELi tootjad, võib peale selle käsitada esialgses uurimises valitud valimit tüüpilisena isegi pärast veel 18 ELi tootja lisamist liidu tootmisharu määratlusse.

(116)

Hiina kaubanduskoda väitis, et komisjon ei saa piirduda eespool põhjenduses 112 nimetatud tähtajaks endast märku andnud ELi tootjatelt saadud andmete kasutamisega, sest teatavad ELi tootjad võisid otsustada endast mitte märku anda, kuna nad ei soovinud valimis osaleda ja teadsid seetõttu, et nende vastust ei võeta arvesse. Hiina eksportijate ühendus palus komisjonil „alustada kogu valikumenetlust uuesti ja võtta ühendust kõikide ELi tootjatega, viitamata asjaolule, et tootjad peavad nõustuma valimis osalema” (9). Eespool kirjeldatut arvesse võttes leiti aga, et lõpliku valimi valikumenetluse taasalustamiseks puudub vajadus, sest suurimad ELi tootjad andsid endast märku algatamisetapis. Pärast teabe avalikustamist kordas Hiina kaubanduskoda oma väidet, mille kohaselt ei saa välistada, et suur arv tootjaid ei vastanud valimi moodustamiseks saadetud küsimustikule „just sel põhjusel, et nad teadsid, et nende soovimatus valimis osaleda toob automaatselt kaasa nende väljajätmise omamaisest tootmisharust”. Tuleb tähele panna, et esialgses uurimises olid samu väiteid esitanud Hiina eksportivad tootjad ja Euroopa importijad, kes vaidlesid vastu tootmisharu olemuse küsimusele. Nagu on selgitatud lõpliku määruse põhjenduses 26, võttis komisjon pärast menetluse algatamist ühendust märkimisväärse arvu liidu tootjatega, kellest vastasid vaid üksikud. Tuleb märkida, et ei esitatud mingeid viiteid nende võimaliku lõplikusse valimisse lisamise või sealt väljajätmise kohta. Tegelikult ei olnud liidu tootjate võimalik valimine lõplikusse valimisse oluline nende otsuse puhul anda endast menetluse käigus märku, sest selline otsus oli motiveeritud muudest teguritest, nagu on rõhutatud põhjenduses 115 eespool. Seepärast lükati tagasi komisjonile suunatud taotlus, mille kohaselt komisjon peaks kahju hindamise uuesti teostama.

(117)

Pärast aruannete avaldamist hinnati eespool põhjenduses 114 määratletud liidu tootmisharu tasandil uuesti esialgses uurimises kahju kohta tehtud järeldusi seoses toodangu, tootmisvõimsuse, tootmisvõimsuse rakendamise, müügi, ühikuhinna, turuosa, tööhõive ja tootlikkusega seotud suundumustega, st andmetega, mis koguti kuue valimisse kuulunud tootja ning veel 57 tootja kohta, kes nüüd moodustasid osa liidu tootmisharust. Seoses teiste ELi tootmisharu valimi puhul kindlaks tehtud kahjunäitajatega võib märkida, et kuna teave varude, tasuvuse, rahavoogude, investeeringute, investeeringutasuvuse, kapitali kaasamise võime ja töötasude kohta pärineb kuue valimisse kuulunud tootja kontrollitud vastustest küsimustikule, leidsid järeldused läbivaatamisel seega kinnitust.

(118)

Kogu kättesaadava teabe põhjal (vt põhjendus 112) oli liidu tootmisharu toodangu, tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise dünaamika järgmine:

(119)

Hoolimata sellest, et nõudlus 2004. aastast kuni uurimisperioodini märgatavalt kasvas (29 %), kõikus liidu tootmisharu tootmismaht kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ning oli uurimisperioodil 9 % suurem kui 2003. aastal võrreldes 6 % esialgse uurimise puhul, st ikkagi märgatavalt väiksem kui nõudluse 29 % kasv.

(120)

Seoses tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamisega leidsid kinnitust esialgses uurimises tehtud järeldused, kuigi lähtuti erinevast andmekogumist (vt lõpliku määruse põhjendused 130–133).

(121)

Järgmised andmed kajastavad liidu tootmisharu müüki sõltumatutele klientidele liidus (mahu ja väärtuse põhjal) kogu kättesaadava teabe põhjal:

(122)

Eespool toodud tabelis esitatud läbivaadatud andmed kinnitavad lõpliku määruse põhjendustes 137–140 kirjeldatud järeldusi sel määral, et kõik kahju suundumused leidsid kinnitust. Erinevalt esialgses uurimises kindlaks tehtud 12 % kasvas liidu tootmisharu müügimaht vaatlusalusel perioodil 14 % ning selle väärtus 30 %, mitte 21 %. Tegelikult leiti suundumused olevat väga sarnased esialgses uurimises kindlakstehtule. Müügimahu samasugune langus aastatel 2004–2005 kinnitab lõpliku määruse põhjenduses 139 esitatud järeldust, mille kohaselt liidu tootmisharu ei suutnud ära kasutada liidu tarbimise suurenemist ning seega vähenes liidu tootjate turuosa vähem kui kolme aasta jooksul 20 %.

(123)

Liidu tootmisharu tööhõive ja tootlikkuse dünaamika oli järgmine:

(124)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes leidsid kinnitust lõpliku määruse põhjendustes 153–161 esitatud järeldused.

(125)

Nagu on viidatud algatamisteates, võttis komisjon arvesse VLO aruannete järeldusi, mille kohaselt EL ei toiminud kooskõlas WTO dumpinguvastase lepingu artikli 3 lõigetega 1 ja 2 seoses dumpinguhinnaga impordi mahu arvestusega kinnitusdetailide esialgses uurimises.

(126)

Sellest tulenevalt vaatas komisjon oma kahjude hinnangu uuesti läbi, võttes arvesse asjaolu, et mõne eksportiva tootja puhul leiti, et nad ei tegelenud uurimisperioodil dumpinguga. Tuletatakse meelde, et esialgse uurimise kohaselt ei tegelenud kaks Hiina tootjat dumpinguga. Nagu on märgitud põhjenduses 105 eespool, leiti käesoleva läbivaatamise käigus, et dumpinguga ei tegele veel üks eksportiv tootja. Kõnealuse kolme eksportiva tootja impordi kogumaht jäi uurimisperioodil vahemikku üksnes 0,01–0,40 % Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusaluse toote koguimpordist. Kahjuanalüüs seoses Hiina Rahvavabariigist pärit impordi dünaamikaga, mis põhines dumpinguhinnaga impordi mahul (välja arvatud import, mille puhul ei kehtinud dumpinguhind), näitab ebaolulisi muutusi lõpliku määruse põhjenduses 121 kirjeldatud suundumustes.

(127)

Nagu on viidatud algatamisteates, hindas komisjon uuesti oma põhjusliku seose analüüsi, et võtta arvesse aruannete järeldusi, mille kohaselt EL ei tegutsenud kooskõlas WTO dumpinguvastase lepingu artikli 3 lõigetega 1 ja 5, võttes ELi tootmisharu konkreetsete ekspordinäitajate asemel arvesse Eurostati üldisi ekspordistatistika andmeid.

(128)

Liidu tootmisharu ekspordinäitajaid on analüüsitud lõpliku määruse põhjenduses 175. Leiti, et eksport kolmandatesse riikidesse moodustas 2006. aastal liidu tootmisharu samasuguse toote tootmisest üksnes 11 %. Ent nagu on osutatud VLO aruannetes, olid kasutatud andmed seotud Eurostati teabega kõikide liidu tootjate ekspordi kohta, mitte liidu tootmisharu ekspordiga. Pärast VLO aruannete avaldamist hindas komisjon uuesti oma põhjusliku seose analüüsi, uurides, kas uuesti määratletud liidu tootmisharu ekspordinäitajad võiksid mõjutada tekkinud kahju. Leiti, et uurimisperioodil moodustas eksport kolmandatesse riikidesse uuestimääratletud liidu tootmisharu samasuguse toote tootmisest üksnes 3,7 %, mitte 11 %, nagu on märgitud lõpliku määruse põhjenduses 175. Kõnealune eksport kasvas 2003. aastast kuni uurimisperioodini ligikaudu 4 %. Peale selle oli kõnealuse ekspordi hind järjepidevalt märkimisväärselt kõrgem müügihindadest liidu turul.

(129)

Seega võib järeldada, et liidu tootmisharu eksport kolmandatesse riikidesse ei põhjustanud olulist kahju. Peale selle leidis kinnitust lõpliku määruse põhjenduses 184 tehtud lõplik järeldus, et Hiina Rahvavabariigist pärit dumpinguhinnaga import on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(130)

Nagu on viidatud algatamisteates, viis komisjon läbi järelduste uue hindamise, tuginedes aruannetes tehtud otsustele, mille kohaselt EL ei tegutsenud kooskõlas WTO dumpinguvastase lepingu artikli 6 lõikega 5 ja lõike 5 punktiga 1 seoses konfidentsiaalse teabe käsitlemisega.

(131)

Pärast aruannete avaldamist palus komisjon kahel asjaomasel liidu tootjal esitada asjakohaseid väiteid selle kohta, miks konfidentsiaalsest teabest ei olnud võimalik koostada mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet. Kaks kõnealust tootjat esitasid mittekonfidentsiaalset lisateavet või selgitasid põhjuseid, miks teatava teabe kohta ei olnud võimalik kokkuvõtet koostada. Asjaomaste tootjate poolt sel viisil esitatud teave edastati kõikidele huvitatud isikutele. Üks Euroopa Liidu tootjaid esindav ühendus väitis, et liidu kahe tootja esitatud teave oli arusaamatu ning ei võimaldanud ristkontrollimist Eurostati avalikult kättesaadavate andmetega. Seoses selle väitega märgitakse, et kuna kahe asjaomase tootja esitatud andmed käsitlesid konkreetseid äriühinguid, ei ole tõenäoline, et on olemas mingeid ristkontrollimist võimaldavaid avalikke allikaid.

(132)

Hiina kaubanduskoda ja EFDA väitsid, et esitatud lisateave ei olnud täielik, kuna tabelites 22, 23 ja 32–34 puudusid jätkuvalt teatavad elemendid, ning seega ei olnud see kooskõlas viisiga, kuidas VLO järeldusi oleks pidanud kohaldama. Pärast täiendava mittekonfidentsiaalse teabe esitamist ei laekunud selle kohta mingeid muid märkusi. Kuna tabelid 32–34 sisaldavad andmeid asjaomase äriühingu müügi ja kulude kohta, esitati selle oma olemuselt konfidentsiaalse teabe kohta kokkuvõte, et anda selle sisust teatav ülevaade, avalikustamata samas konfidentsiaalset teavet. Ülejäänud teabe, mis väideti olevat puudu tabelites 22 (tarnitud tooraine liigid ja ostetud tooraine maht) ja 23 (esitatud on ainult indekseeritud arvandmed maksueelse kasumimarginaali kohta, ilma eraldi andmeteta ELi-sisese ja sellest väljaspool toimunud müügi kohta), esitas asjaomane liidu äriühing uuesti, et andmetest oleks võimalik nõuetekohaselt aru saada, ning kõnealune vastus lisati toimikusse huvitatud isikutele tutvumiseks. Kokkuvõttes leitakse, et aruannetes asjaomase küsimuse kohta esitatud soovitusi on täiel määral järgitud.

(133)

Peale selle ei olnud EFDA väitel võimalik liidu tootja esitatud tabeli 24 põhjal järeldada, et asjaomasele äriühingule oleks tekitatud olulist kahju, sest tabel näitas kasumi, rakendamise ja väljundi järjepidevat kasvu. Komisjon viis aga läbi uue kahjude hindamise, võttes sealhulgas arvesse kuue valimisse kuulunud ELi tootja andmeid, ning järeldas, et tekitatud on olulist kahju, nagu on kinnitatud põhjenduses 124 eespool. Seepärast ei ole kõnealune väide põhjendatud.

(134)

Lõpuks, nagu on märgitud algatamisteate punktis 6, avalikustas komisjon 30. mail 2012 pärast WTO dumpinguvastase lepingu artikli 6 lõiget 5 ja artikli 6 lõike 5 punkti 1 käsitlevate järelduste avaldamist seoses konfidentsiaalse teabe käsitlemisega Eurostati andmed kogu ELi kinnitusdetailide toodangu kohta sellisel kujul, nagu need esialgu esitati.

(135)

Nagu teates on märgitud, kohustus komisjon võtma arvesse kinnitusdetailide uurimises osalenud osaliste märkusi, kes väidavad, et seoses turumajandusliku kohtlemisega tehtud järelduste avaldamine on neid kahjustanud, või muid VLO soovitusi ja otsuseid. Vastavalt VLO aruannetes seoses algmääruse artikli 9 lõikega 5 esitatud soovitustele võimaldas komisjon individuaalset kohtlemist ühele äriühingule.

(136)

Eespool nimetatud järeldustest teavitati kõiki osalisi. Ühtlasi nähti neile pärast teabe avalikustamist ette teatav aeg märkuste ja väidete esitamiseks. Pärast teabe avalikustamist laekus mitu märkust.

(137)

Eelnevast järeldub, et määrusega (EÜ) nr 91/2009 teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailide suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed tuleb säilitada ning Bulten Fasteners China impordi suhtes tuleb kehtestada 0 % tollimaks.

(138)

Eespool kirjeldatud uue hindamise põhjal järeldatakse, et esialgses uurimises kindlaks tehtud kahjustav dumping leidis kinnitust. Ühele eksportivale tootjale võimaldati aga individuaalset kohtlemist kooskõlas VLO aruannetes sisalduvate soovitustega algmääruse artikli 9 lõike 5 kohta. Seepärast tuleks lõpliku määruse artikli 1 lõiget 2 vastavalt muuta. Nimetatud artiklit tuleks muuta ka selleks, et võtta arvesse teatavate lõpliku määruse artikli 1 lõikes 2 esitatud tabelis loetletud äriühingute puhul arvutatud läbivaadatud dumpinguvastaseid tollimakse, nagu on sätestatud allpool: