Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32012R0566

Nõukogu määrus (EL) nr 566/2012, 18. juuni 2012 , millega muudetakse määrust (EÜ) nr 975/98 ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta

ELT L 169, 29.6.2012, p. 8–10 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 21/07/2014; kehtetuks tunnistatud 32014R0729

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/566/oj

29.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 169/8


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 566/2012,

18. juuni 2012,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 975/98 ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 128 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 19. detsembri 2008. aasta soovituses 2009/23/EÜ (mis käsitleb ühiseid suuniseid euro käibemüntide liikmesriike tähistavate külgede ja kõnealuste müntide emiteerimise kohta), (3) mis kiideti heaks nõukogu 10. veebruari 2009. aasta järeldustes, määratakse kindlaks euro käibemüntide liikmesriiki tähistava külje kujundus ja selle kujunduse kinnitamise ühised põhimõtted ning kehtestatakse menetlused, mille kohaselt liikmesriigid teavitavad üksteist kujunduse kavanditest.

(2)

Kuna euromündid on ringluses kogu euroalal, on liikmesriiki tähistavad kujunduselemendid ühist huvi pakkuv küsimus. Euromüntide tõrgeteta ringlemise võimaldamiseks ning õiguskindluse ja läbipaistvuse huvides on asjakohane, et soovituses 2009/23/EÜ määratletud eeskirjad, milles käsitletakse euro käibemüntide nimiväärtust ja tehnilist kirjeldust, muudetakse õiguslikult siduvaks, integreerides need määrusesse (EÜ) nr 975/98 (4).

(3)

Euromüntidel on ühine Euroopa külg ja liikmesriiki äratuntavalt tähistav külg. Euromüntide ühisel Euroopa küljel on nii ühisraha nimetus kui ka mündi nimiväärtus. Liikmesriiki tähistaval küljel ei tohiks korrata ei ühisraha nimetust ega mündi nimiväärtust.

(4)

Seda arvesse võttes tuleks liikmesriiki tähistaval küljel selgelt märkida mündi emiteerinud liikmesriik, et huvitatud kasutajad saaksid mündi emiteerinud riigi hõlpsasti kindlaks teha.

(5)

Euromündi serval olevat kirja tuleks pidada liikmesriiki tähistava külje osaks ja sellel ei tohi seetõttu korrata viidet mündi nimiväärtusele, välja arvatud 2-eurose mündi puhul, kui kasutatakse numbrit „2” või sõna „euro” asjakohases tähestikus või mõlemat.

(6)

Euromüntide liikmesriiki tähistava külje kujunduse üle otsustab iga liikmesriik, mille rahaühik on euro, ning arvesse tuleks võtta seda, et euromündid on ringluses kogu euroalal, mitte üksnes münte emiteerinud liikmesriigis. Tagamaks, et mündid oleksid ka liikmesriiki tähistavalt küljelt kohe äratuntavad kui euromündid, peaks kujundust ümbritsema liidu lipu 12 tähte.

(7)

Käibemüntide äratundmise hõlbustamiseks ja müntide vermimise nõuetekohase järjepidevuse tagamiseks tuleks liikmesriikidel lubada muuta ringlusse lastavate tavamüntide liikmesriiki tähistava külje kujundust ainult üks kord viieteistkümne aasta jooksul, v.a juhul, kui mündil osutatud riigipea vahetub. Sellega ei tohiks siiski piirata nende muudatuste tegemist, mis on vajalikud euro võltsimise ärahoidmiseks. Käibemüntide ühise Euroopa külje muudatuste üle teeb otsuse nõukogu ning hääleõigus on ainult liikmesriikidel, mille rahaühik on euro.

(8)

Üksikutel liikmesriikidel peaks olema lubatud emiteerida mälestusmünte, et jäädvustada olulisi riikliku või üleeuroopalise tähtsusega teemasid, samal ajal kui nende liikmesriikide poolt, mille rahaühik on euro, ühiselt emiteeritud mälestusmüntidel tuleks jäädvustada kõige olulisemaid üleeuroopalisi teemasid. 2-eurone münt on selleks kõige sobivam peamiselt tänu mündi suurele läbimõõdule ja teatavatele tehnilistele omadustele, mis pakuvad piisavalt kaitset võltsimise vastu.

(9)

Arvestades, et euromündid on ringlusse lastud kogu euroalal, ja vältimaks sobimatu kujunduse kasutamist, peaksid münte emiteerivad liikmesriigid üksteist ja komisjoni enne kavandatud käibelelaskmiskuupäeva euromüntide uue liikmesriiki tähistava külje kujunduse kavandist teavitama. Komisjon peaks kontrollima kavandite vastavust käesoleva määruse tehnilistele nõuetele. Nimetatud kavandid tuleks komisjonile esitada piisavalt vara enne münte emiteeriva liikmesriigi kavandatud käibelelaskmiskuupäeva, et jätta vajaduse korral piisavalt aega kujunduse muutmiseks.

(10)

Veelgi enam, tuleks kehtestada ühtsed tingimused euromüntide liikmesriiki tähistava külje kujunduse kinnitamiseks, et vältida sellise kujunduse valimist, mida võidakse mõnes liikmesriigis sobimatuks pidada. Arvestades asjaolu, et pädevus nii tundliku teema osas nagu euromüntide liikmesriike tähistava külje kujundus kuulub emiteerivale liikmesriigile, tuleks rakendamisvolitused seega anda nõukogule. Sellel alusel nõukogu poolt tehtavad rakendusotsused oleksid tihedalt seotud nõukogu poolt aluslepingu artikli 128 lõike 2 alusel vastu võetud õigusaktidega; seetõttu tuleks nimetatud otsuste vastuvõtmiseks nõukogu poolt kohaldada nende nõukogu liikmete, kes esindavad liikmesriike, mille rahaühik ei ole euro, hääleõiguse peatamist aluslepingu artikli 139 lõikes 4 sätestatu kohaselt. Kõnealune kord peaks võimaldama emiteerival liikmesriigil muuta vajaduse korral oma kavandit õigel ajal.

(11)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 975/98 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 975/98 muutmine

Määrusele (EÜ) nr 975/98 lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 1a

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „käibemündid”– ringlusse lastavad euromündid, mille nimiväärtus ja tehniline kirjeldus on sätestatud artiklis 1;

2)   „tavamündid”– käibemündid, välja arvatud mälestusmündid;

3)   „mälestusmündid”– käibemündid, mille eesmärk on jäädvustada teatavat teemat, nagu on määratletud artiklis 1h.

Artikkel 1b

Käibemüntidel on ühine Euroopa külg ja liikmesriiki äratuntavalt tähistav külg.

Artikkel 1c

1.   Käibemüntide liikmesriiki tähistaval küljel ei korrata uuesti märget nimiväärtuse ega selle ükskõik millise osa kohta. Sellel ei korrata märget vääringu nimetuse ega selle ükskõik millise osa kohta, v.a juhul, kui selline märge tuleneb erinevast tähestikust.

2.   Erandina lõikest 1 võib 2-eurose mündi serval olev kiri viidata mündi nimiväärtusele, kui kasutatakse numbrit „2” või sõna „euro” asjakohases tähestikus või mõlemat.

Artikkel 1d

Mis tahes nimiväärtusega käibemüntide liikmesriiki tähistavale küljele on märgitud mündi käibele lasknud liikmesriigi nimi või nime lühend.

Artikkel 1e

1.   Käibemüntide liikmesriiki tähistaval küljel kujutatakse 12 tähest moodustunud sõõri, mis täielikult ümbritseb liikmesriiki tähistavat kujundust, sh aastaarvu ja märget emiteeriva liikmesriigi nime kohta. See ei takista teatavaid kujunduselemente ulatumast tähtede sõõri sisse, eeldusel et tähed on selged ja täielikult nähtavad. 12 tähte tuleks kujutada nii, nagu need on esitatud liidu lipul.

2.   Käibemüntide liikmesriiki tähistava külje kujunduse valimisel võetakse arvesse, et euromündid on ringluses kõigis liikmesriikides, mille rahaühik on euro.

Artikkel 1f

1.   Tavamüntide liikmesriiki tähistava külje kujundust võib muuta ainult üks kord viieteistkümne aasta jooksul, piiramata nende muudatuste tegemist, mis on vajalikud euro võltsimise ärahoidmiseks.

2.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib tavamüntide liikmesriiki tähistava külje kujundust muuta, kui vahetub mündil osutatud riigipea. Asjaolu, et riigipea ametikoht on ajutiselt täitmata või riigipea ülesandeid täidetakse ajutiselt, ei anna täiendavat õigust sellise muudatuse tegemiseks.

Artikkel 1g

Emiteerivad liikmesriigid ajakohastavad oma tavamüntide liikmesriiki tähistavat külge, et täielikult järgida käesolevat määrust 20. juuniks 2062.

Artikkel 1h

1.   Mälestusmüntide liikmesriigi kujundus erineb ringlusse lastavate tavamüntide kujundusest ning nendel jäädvustatakse üksnes olulisemaid riiklikke või üleeuroopalisi teemasid. Mälestusmüntidel, mille emiteerivad ühiselt kõik liikmesriigid, mille rahaühik on euro, jäädvustatakse üksnes kõige olulisemaid üleeuroopalisi teemasid ja nende kujunduses tuleb arvestada nende liikmesriikide põhiseadusest tulenevate võimalike nõuetega.

2.   Mälestusmündi serval olev kiri on sama nagu tavamündi puhul.

3.   Mälestusmüntide nimiväärtus võib olla üksnes 2 eurot.

Artikkel 1i

1.   Liikmesriigid teavitavad üksteist käibemüntide liikmesriiki tähistava külje uue kujunduse kavandist, sh mündi serval olevast kirjast ning mälestusmüntide puhul prognoositud emissiooni mahust, enne selle kujunduse ametlikku kinnitamist.

2.   Volitused käibemüntide uue või muudetud liikmesriiki tähistava külje kavandite kinnitamiseks antakse nõukogule, kes tegutseb kvalifitseeritud häälteenamuse alusel kooskõlas lõigetes 3–7 sätestatud korraga.

Käesolevas artiklis viidatud otsuste tegemisel peatatakse nende riikide hääletusõigus, mille rahaühik ei ole euro.

3.   Lõike 1 kohaldamisel esitab emiteeriv liikmesriik nõukogule, komisjonile ja teistele liikmesriikidele, mille rahaühik on euro, käibemüntide uue kujunduse kavandi üldjuhul vähemalt kolm kuud enne kavandatud käibelelaskmiskuupäeva.

4.   Seitsme päeva jooksul pärast lõikes 3 osutatud kavandi esitamist võib iga liikmesriik, mille rahaühik on euro, esitada nõukogule ja komisjonile saadetud põhjendatud arvamuses vastuväite münti emiteeriva liikmesriigi poolt esitatud kujunduse kavandi suhtes, kui nimetatud kujunduse kavand võib tõenäoliselt põhjustada selle liikmesriigi kodanike hulgas vastakaid reaktsioone.

5.   Kui komisjon leiab, et kujunduse kavand ei vasta käesolevas määruses sätestatud tehnilistele nõuetele, esitab ta seitsme päeva jooksul pärast lõikes 3 osutatud kavandi esitamist nõukogule negatiivse hinnangu.

6.   Kui nõukogule ei ole vastavalt lõigetes 4 ja 5 osutatud ajapiirangu jooksul esitatud põhjendatud arvamust ega negatiivset hinnangut, loetakse kavandi kinnitamise otsus nõukogu poolt vastu võetuks lõikes 5 osutatud ajapiirangu möödumisele järgneval päeval.

7.   Kõigil muudel juhtudel teeb nõukogu viivitamata otsuse kavandi kujunduse kinnitamise kohta, v.a juhul, kui emiteeriv liikmesriik võtab seitsme päeva jooksul pärast põhjendatud arvamuse või negatiivse hinnangu esitamist esitatud kavandi tagasi ja teatab nõukogule oma kavatsusest esitada uus kujunduse kavand.

8.   Komisjon avaldab kogu asjakohase teabe käibemüntide liikmesriiki tähistava külje uue kujunduse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 1j

Artikleid 1c, 1e ja 1d ning artikli 1h lõiget 2

a)

ei kohaldata selliste käibemüntide suhtes, mis on emiteeritud või valmistatud enne 19. juunit 2012;

b)

ei kohaldata üleminekuajal, mis lõpeb 20. juunil 2062, sellise kujunduse suhtes, mida 19. juunil 2012 juba kasutatakse seaduslikult käibemüntidel. Käibemündid, mis on emiteeritud või valmistatud üleminekuaja jooksul, võivad jääda piiratud aja jooksul kehtivaks seaduslikuks maksevahendiks.”

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

See on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Luxembourg, 18. juuni 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

M. GJERSKOV


(1)  Euroopa Parlamendi 22. mai 2012. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT C 273, 16.9.2011, lk 2.

(3)  ELT L 9, 14.1.2009, lk 52.

(4)  EÜT L 139, 11.5.1998, lk 6.


Top